tegelikult miinuselt plussile Vool · Voolu mõõtühikuks on amper - A · Vool avaldab juhile soojuslikku toimet · Sellest tulenevalt on oluliseks suuruseks voolutihedus Voolutihedus · Voolutihedus näitab, kui suur tohib olla voolu tugevus ühe pindala ühiku kohta I A = voolutihedus [A/m2] I vooll [A] S pindala [m2] S m 2 Kasutatud kirjandus · R. Lahtmets,, "Elektrotehnika II vahelduvvool",, Tallinn, 2002 · R. Lahtmets, "Elektrotehnika I alalisvool", T lli 2002 Tallinn · H. Pedusaar, "Elektro- ja raadiotehnika", Tallinn 1967 · T. R. Kuphaldt, "Lessons In Electric Circuits" · L. L Bengtson Bengtson, L. L Bergström, Bergström I. I Ewaldz, Ewaldz E. E Milthon, L. Nordlund, E. Soomägi,
4 a F , 10-8 1,, 2 10-8 9 109 0,8 -2 r= -4 = 5 5,36 36 10 = 5,36 5 36cm 1 3 10 Vastus: punktlaengute vaheline kaugus on 5,36cm Kasutatud kirjandus · R. Lahtmets,, "Elektrotehnika II vahelduvvool",, Tallinn, 2002 · R. Lahtmets, "Elektrotehnika I alalisvool", T lli 2002 Tallinn · H. Pedusaar, "Elektro- ja raadiotehnika", Tallinn 1967 · T. R. Kuphaldt, "Lessons In Electric Circuits" · L. L Bengtson Bengtson, L. L Bergström, Bergström I. I Ewaldz, Ewaldz E. E Milthon, L. Nordlund, E. Soomägi,
Arvutus Q1 Q2 Q1 Q2 F r 4 a r 2 4 a F 0,8 108 1, 2 108 9 109 2 r 4 5,36 10 5,36cm 1 3 10 Vastus: punktlaengute vaheline kaugus on 5,36cm Kasutatud kirjandus • R. Lahtmets, “Elektrotehnika II vahelduvvool”, Tallinn, 2002 • R. Lahtmets, “Elektrotehnika I alalisvool”, Tallinn 2002 • H. Pedusaar, “Elektro- ja raadiotehnika”, Tallinn 1967 • T. R. Kuphaldt, “Lessons In Electric Circuits” • L. Bengtson, L. Bergström, I. Ewaldz, E. Milthon, L. Nordlund, E. Soomägi, “Elektrotehnika I alalisvooluahelad”, Tallinn 1993 • www.tevalo.ee
k i l 1°C võrra Takistuse sõltuvus t temperatuurist t i t · Takistuse juurdekasvu temperatuuri kasvades saab arvutada valemiga R2 - R1 R1 algtakistus = t R2 lõpptakistus lõ t ki t R1 temperatuuritegur t temperatuuri muutus Kasutatud kirjandus · R. Lahtmets,, "Elektrotehnika II vahelduvvool",, Tallinn, 2002 · R. Lahtmets, "Elektrotehnika I alalisvool", T lli 2002 Tallinn · H. Pedusaar, "Elektro- ja raadiotehnika", Tallinn 1967 · T. R. Kuphaldt, "Lessons In Electric Circuits" · L. L Bengtson Bengtson, L. L Bergström, Bergström I. I Ewaldz, Ewaldz E. E Milthon, L. Nordlund, E. Soomägi,
· Jagunevad püsi- ja muutkondensaatoriteks Elektriahelate koostisosad · Induktiivpoolid · Põhi parameeter on induktiivsus ehk võime salvestada energiat magnetväljana Elektriahelate koostisosad · Trafo · Kasutatakse vahelduvpinge muundamiseks ja ahelate eraldamiseks Elektriahelate koostisosad · Toiteallikas · Muundab mõnd muud energiat, näiteks keemilist energiat energiat, elektrienergiaks Kasutatud kirjandus · R R. Lahtmets Lahtmets, "Elektrotehnika Elektrotehnika I alalisvool" alalisvool , Tallinn 2002 · L. Bengtson, L. Bergström, I. Ewaldz, E. Milthon,, L. Nordlund,, E. Soomägi, g, "Elektrotehnika I alalisvooluahelad", Tallinn 1993 · www.tevalo.ee
Leida: 4 a r Elektrivälja potentsiaal Lahendus Q 2 10-88 4 9 109 = = = 900V 4 a r 4 1 0,, 2 V Vastus: elektrivälja l k i älj potentsiaal i l punktlaengust kl kkaugusell 20 20cm on 900V Kasutatud kirjandus · R. Lahtmets,, "Elektrotehnika II vahelduvvool",, Tallinn, 2002 · R. Lahtmets, "Elektrotehnika I alalisvool", T lli 2002 Tallinn · H. Pedusaar, "Elektro- ja raadiotehnika", Tallinn 1967 · T. R. Kuphaldt, "Lessons In Electric Circuits" · L. L Bengtson Bengtson, L. L Bergström, Bergström I. I Ewaldz, Ewaldz E. E Milthon, L. Nordlund, E. Soomägi,
Cd 500 9. Pt 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 10. Pd 11. Mo Kasutatud kirjandus: 8 [1] J. Lepa, K. Jürjenson, T. Peets "Elektrimaterjalid" 1996 [2] R. Teemets "Elektrilised kontaktid" http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/materjal/AAR3340/3_ELEKTRI LISED_KONTAKTID.pdf [3] R. Lahtmets "Kontakt ja kontakttakistus" http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/materjal/AAR3340/1_4_Kontakt _ja_kontakttakistus.pdf [4] "Tehnikaleksikon" 1981 9
Uuetoa. 3 Orienteerumises peetakse hulgaliselt pikkade traditsioonidega rahvavõistlusi: põnev öine teade Jüriööjooks (alates 1960 aastast, võistkonnas 3 meest ja 2 naist), kahepäevased Suvejooks ja Suunto games, mitmepäevajooksud 4EST, Ilves-3 ja Kobrase karikas, rahvusvahelise mainega teatemitmepäevajooks Ilvesteade. Populaarseid igamehevõistlusi neljapäevakute nime all korraldatakse üle Eesti. Esimene taoline toimus Kloostrimetsas 11. juunil 1964, mille idee autor oli Rain lahtmets ja käivitaja Toomas Kerem. 8. juunil 1959 loodi Eesti NSV Matkaspordi Föderatsiooni juures orienteerumisspordi komitee, mille esimeheks valiti Aleks Kaskneem, abiesimeheks Endel Jõgioja, kohtunike kolleegiumi esimeheks Anto Raukas. Seda on tähistatud aastaid kui Eesti Orienteerumisspordi Föderatsiooni asutamist ja peetud nn juubeleid (1969, 1974, 1979, 1984). Nii matkajaid kui orienteerujaid ühendav Eesti NSV Matkaspordi Föderatsioon
I3,4 = 3,13A I2 = 3,13A I5,6 = 3A I1 = 3A I1,2,3,4,5,6 = 6,12A 4. Võimsus (P) kõikides ahelates P3,4 = 14,71W P2 = 22,85W P5,6 = 18W P1 = 18W P1,2,3,4,5,6 = 73,44W Kodutöö lahendamise käigus olen õppinud lugema joonist ja kasutama valemeid. 20 Kasutatud materialid ja programmid 1. „Elektrotehnika I Alalisvool“ Rain Lahtmets 2. MS Word 3. Splan 4. Excel 21
Viirmann /Idavain/ (1981). Riikidevahelise Baltic Cup'i võitsid 1989 Ede Ümarik ja Leho Haldna. Üleliiduliste esivõistluste võidud: individuaalvõitjad Madis Aruja (1963), Olavi Kärner (1965, 1970), Uku Annus (1968, 1971), Jaan Miljan (1971, 1973), Maire Raid (1972), Toivo Kotov (1973), Tiina-Mai Pärnik (1974), Johannes Tasa (1976, 1979), Arvo Kivikas (1977); paarisjooksus 1963 (Arne Kivistik ja Rein Tõnuri; Maire Jaanre /Lahtmets/ ja Maire Miljan /Raid/); o-suusatamises Arne Kivistik (1969), Mati Ojandu (1975), Nikolai Järveoja (1976); teatejooksus 1965 (Olavi Kärner, Rein Tõ-nuri, Tõnu Raid); 1968 (meeskond Jaan Miljan, Arne Kivistik, Uku Annus, Olavi Kärner; naiskond Sirje Kallasma /Ilver/, Tiiu Nittim, Tiiu Vene, Maire Raid); 1971 (Uku Annus, Johannes Tasa, Jaan Miljan); 1973 ja 1975 (Jaan Miljan, Arvo Kivikas, Johannes Tasa); 1978 (Koit Paasma, Johannes Tasa, Nikolai Järveoja);
ELEKTROTEHNIKA ALUSED Õppevahend eesti kutsekoolides mehhatroonikat õppijaile Koostanud Rain Lahtmets Tallinn 2001 Saateks Raske on välja tulla uue elektrotehnika aluste raamatuga, eriti kui see on mõeldud õppevahendiks neile, kes on kutsekoolis valinud erialaks mehhatroonika. Mehhatroonika hõlmab kõike, mis on vajalik tööstuslikuks tehnoloogiliseks protsessiks, ning haarab endasse tööpingi, jõumasinad ja juhtimisseadmed. Toote valmistamiseks kasutatakse tööpingis elektri-, pneumo- kui ka hüdroajameid,
–Tallinn, 2006. –pp 140. 4. Lehtla, T. Elektriajamid. Tallinn University of Technology, Department of Electrical Drives and Power Electronics. –Tallinn, 2007. –pp 190. 5. Bishop R, H. The Mechatronics Handbook. –Austin: CRC Press, 2002. –pp 1229. 6. Vodovozov, V; Vinnikov, D; Jansikene, R. Elektriajamite elektroonsed süsteemid. Tallinn University of Technology, Department of Electrical Drives and Power Electronics. –Tallinn, 2008. –pp 236. 7. Lahtmets, R. Elektrotehnika II, Vahelduvvool. –Tartu:. Trükikoda Paar, 2002. 8. Vodovozov, V; Jansikene, R. Electronic Engineering. Tallinn University of Technology, Department of Electrical Drives and Power Electronics. –Tallinn 2007.. pp 148. 9. Brosch, P, F.Frequenzumrichter. Prinzip, Aufbau, Einsatz. –Augsburg: Verlag Moderne Industrie, 2000. –pp 83. 10. Lehtla, T. Robotitehnika. Tallinn University of Technology, Department of Electrical Drives and Power Electronics
4. Jürjenson, K., Lepa, J. Elektriskeemide tingmärke. Valgus, Tln., 1994. 78 lk. 5. Kask, R. Eriotstarbelised elektrimasinad: õppevahend TPT energeetika õppe- suuna õpilastele. TPT energeetika õppesuund. Tln., 2006. 45 lk. 6. Laugis, J., Lehtla, T. Asünkroonajamite sagedusjuhtimine. TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut. Tln., 1994. 91 lk. 7. Lehtla, T. Andurid. TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut. Tln., 1996. 124 lk. 8. Tiismus, H., Lootus, J., Lahtmets, R. Elektriajamite juhtimine. Valgus, Tln., 1976. 348 lk. 9. Katsman, M. M. Elektricheskije mashinõ i elektroprivod avtomaticheskih ustroistv. Võsshaja Shkola, Moskva, 1987. 335 s. (vene k). 10. Moskalenko, V. V. Elektricheski privod. Võsshaja Sckola, Moskva, 1991. 430 s. (vene k). 11. Vasin, V. M. Elektricheski privod. Võsshaja Shkola, Moskva, 1984. 231 s. (vene k). 12. Zimin, J. N. i dr. Elektrooborudovanije promõshlennõhh predprijatii i ustanovok
annaabi.ee 
