Alalisvoolukontaktoritel ja suurema võimsuse korral ka vahelduvvoolukontaktoritel on kaare- kustutusseade. Elektromagnetiline süsteem võimaldab kontaktorit eemalt juhtida lülitada sisse ja välja. Enamasti peab magnetsüsteem sisselülitatud asendis tagama ka kontaktidele püsiva asendi. Väljalülitamine toimub sel juhul vedru või liikuva osa raskuse jõul. Nii tagatakse ka alapingekaitse (nullkaitse). See tähendab, et kontaktor lülitub välja kui pinge on langenud alla lubatava. Kui kontaktoril on riivistusseade, siis peab olema veel teine magnetsüsteem riivi vabastamiseks. Niisuguse kontaktori elektromagnetahelad töötavad lühiajaliselt ning on väiksemõõdulised. Kontaktorid võivad olla ka viivitusega rakenduvad. Abikontaktid kommuteerivad juht-, blokeer- ja signalisatsiooniahelaid ning on arvestatud enamasti kuni 20 A voolu juhtimiseks kuid ainult 5 A väljalülitamiseks. Need on enamasti nii normaalselt
Kontaktor Koostas:Ain Bubnovski, Jaan Kund Kontaktoriks nimetatakse elektromagnetilist lülitusseadet, mis on ette nähtud sisse või välja lülitama normaalset talitlusvoolu (-1000v ,3 faasi ) Kontaktor Kontaktorite lülitussagedus võib olla mõni tuhat korda tunnis, nimivool mõni A kuni mõni kA. Lülitussagedus Kontaktid Magnetahel (Ankur) Mähis Kaarekustutusseade Kontaktori osad: Peakontaktid Abikontaktid Kontaktori kontaktid: need lülitavad seadet sisse ja välja peavad taluma kestvalt nimivoomu ning võimaldama suurt lülitussagedust. Liigitatakse nelja klassi kulumise järgi: Kuni 30 lülitust tunnis mehaaniliselt 0,25 miljonit tsüklit Kuni 150 lülitust tunnis mehaaniliselt 1.2 tsüklit Kuni 600 lülitust tunnis mehaaniliselt 5 miljonit tsüklit Kuni 1200 lülitust tunnis mehaaniliselt 10 miljonit tsüklit Peakontaktid kommuteerivad juht-, blokeer-, ja signalisat...
alalisvoolukontaktoritel ja suurema võimsuse korral ka vahelduvvoolukontaktoritel on kaarekustutusseade.AC del ja suure võimsusega DC del Kontaktori juhtimine elektomagnetiline süsteem võimaldab kontaktorit eemalt juhtida, lülitada sisse ja välja. enamasti peab magnetsüsteem sisselülitatud asendis tagama ka kontaktide püsiva asendi. Kontaktori väljalülitamine toimub sel juhul vedru või muu liikuva raskuse jõul. Nii tagatakse ka alalispingekaitse (nullkaitse) See tähendab, et kontaktor lülitab välja kui pinge on langenud alla lubatava. Riivistusseade kui kontaktoril on riivistusseade siis peab olema veel teine magnetsüsteeem riivi vabastamiseks. niisuguse kontaktori elektromagnetahelad töötavad lühiajaliselt ning on väikesemõõdulised võivad olla ka viivitusega rakenduvad. Abikontaktid kommuteerivad juht, blokeer, ja signalisatsiooniahelaid ning on arvestatud enamasti kuini 20 A voolu juhtimiseks kuid ainult 5A väljalülitamiseks
· 2. Kuni 150 lülitust tunnis 1,2 milj tsüklit · 3. Kuni 600 lülitust tunnis 5 milj tsüklit · 4. Kuni 1200 lülitust tunnis 10 milj tsüklit Alalisvoolukontaktidel ja suurema võimaluse korral ka vahelduvvoolu kontaktoritel on kaarekusutusseade. Elektromagneetliline süsteem võimaldab kontaktorit eemalt juhtida- lülitada sisse ja välja. Väljalülitamine toimub sel juhul vedru või liikuva osa raskuse jõul. Nii tagatakse ka alapingekaitse. St, et kontaktor lülitub välja kui pinge on langenud alla lubatava. Kui kontaktor on riivistusseade, siis peab olema veel teine magnetsüsteem riivi vabastamiseks. Niisuguse kontaktori elektomagnetahelad töötavad lühiajaliselt ning on väiksemõõdulised. Kontaktorid võivad olla ka viivitusega rakenduvad. Abikontaktid lülituvad ümber juht-, blokeer-, ja signalisatsiooniahelaid ning on arvestatud enamastu kuni 20A voolu juhtimiseks kuid ainult 5A väljalülitamiseks. Need on enamasti
elektromagneti südamik, elektromagneti mähis ning liikuvad ja liikumatud kontaktid. Kontaktori rakendumiseks peab tema mähisele rakendama mähise nimipinge, mis tekitab elektromagneti. Elektromagnet tõmbab liikuvat terasankrut ja tema külge kinnitatud jõu- ja abikontaktid muudavad oma olekut (sulguvad või avanevad). Pinge katkemisel mähisel elektromagnet lakkab olemast ning jõu- ja abikontaktid taastuvad oma esialgse asendi. Kontaktor ei kaitse seadmeid lühise ega liigkoormuse eest. Aktiivtakistusega tarbija (hõõglamp, kütte-element) korral tuleb seadet kaitsta lühise eest. Kui tarbijaks on elektrimootor, tuleb seda kaitsta lisaks lühisele ka ülekoormuse eest. Alapinge eest nad kaitsevad, lülitudes välja, kui pinge langeb 50...60 protsendini nimi-pingest. Kontaktoreid saab lülitada eemalt: · käsitsi (distantsjuhtimine)
Tartu Kutsehariduskeskus Iseseisev töö (skeem) Juhendaja: Jaan Peetso Koostas: Rene Mägi Tartu KHK 2009 Sisukord Iseennistuv surunupplüliti S1................................................................................................... 3 Iseennistuv surunupplüliti S2................................................................................................... 3 Iseennistuv surunupplüliti S3................................................................................................... 3 Iseennistuv surunupplüliti S4................................................................................................... 3 Skeemi tööpõhimõte lühidalt................................................................................................... 3 2 Iseennistuv surunupplülit...
S0008 # 3 S0009 -*- 3 Töötab teistpidi S0010 L I0,05 Teekonna S4 S0011 # 2 Mootor töötab S0012 = * =POST Järeltoimingute programm S0013 L X2 S0014 = O0,01 Kontaktor KM1 S0015 L X3 S0016 = O0,02 Kontaktor KM2 S0017 EP 5. Täiendavad juhised töö läbiviimiseks 1. Termorelee kontakti simuleerida ühega loogikakontrolleri esipaneelil olevatest tumbleritest. 6. Järeldus Tööülesande käigus esines üks tõrge, kontaktor KM1 ei rakendunud. Tõrke põhjus seisnes kontaktori vananenud kontaktide ühenduses
annab märku signaallamp H3 (roheline). Nagu eespool oli juba mainitud, toimub mootori käivitamine iseennistuva nupu S2 vajutamisega. S2 vajutamisega tekitatud vooluringi "säilitamiseks" on ettenähtud abikontakt KM (hoide- ehk omatoitekontakt). Abikontakti puudumisel toimub pärast S2 ennistumist mootori seiskumine. Mootori lõplikuks seiskamiseks tuleb vajutada avaneva kontaktiga iseennistuvale surunupule S1, mille tagajärjel katkevad juhtimisosa kõik ahelad, kontaktor KM lülitub välja, tema jõu- ja abikontaktid avanevad ja mootor jääb seisma. Samuti on see skeem varustatud ka nullkaitsega. See tähendab seda, et elektrivarustuse katkemise korral juhtimisskeem lülitub välja ja mootor jääb seisma. Mootori taaskäivitamiseks tuleb uuesti vajutada S2-le. Mootori iseseisev taaskäivitumine ei ole võimalik. Lühise või ülekoormuse korral sekundaarosas rakendub ühepooluseline kaitselüliti F2, mis lülitab juhtimisosa välja
asünkroonmootor S1 asend «+45») M3 – kolmanda ventilaatori lühisrootoriga KM2, KM3, KM4 – ventilaatorite kiiruse reguleerimise asünkroonmootor kontaktorid M4 – neljanda ventilaatori lühisrootoriga KM5 – esimese ja teise ventilaatori kontaktor asünkroonmootor KM6 – temperatuuri reguleerimise kontaktor F2 – esimese ventilaatori kaitselüliti TKR1 (KV1 ja KV2) – temperatuuri kontrolli relee F3 – teise ventilaatori kaitselüliti TKR2 (KV3 ja KV4) – temperatuuri kontrolli relee F4 – kolmanda ventilaatori kaitselüliti
enda jaoks põhjendada ja meelde jätta, kus ja millal kasutatakse sulgusid. Joonis 3.VÕI-NING-loogikaühend Mälufunktsioonid Isekäivituskaitse (kaitse mootori isekäivitumise eest pärast pingekatkestust) on kõige lihtsam mälufunktsiooniga seade. Antud seadme puhul eristatakse kahte erinevat tüüpi mälufunktsiooni: · Ülimusliku sisselülitamisega kui korraga vajutada nii mootori käivitus- (S1) kui ka stoppnuppu (S2), siis kontaktor K1 rakendub ja mootor käivitub (joonis 4). Joonis 4. Ülimusliku sisselülitamisega käivitusseade (RS- Triger) · Ülimusliku väljalülitamisega kui korraga vajutada nii mootori käivitus- (S1) kui ka stoppnuppu (S2), siis kontaktor K2 ei rakendu ja mootor seiskub (joonis 5). Joonis 5. Ülimusliku väljalülitamisega käivitusseade (SR-Triger) Näidised praktikumist Skeem 1
KO- kontaktor D1 B6 Pump ,,Pump"
KO- kontaktor D1 B6 Pump ,,Pump"
P surverelee PA1 mootori avarii-väljalülituse relee PA2 siibriajami avarii- väljalülituse relee KO siibriavamise kontaktor KBO siibri avatud asendi lõpplüliti K3 siibrisulgemise kontaktor KB3 siibri suletud asendi Joon.4. Pumba käivitamise (a) ja siibri juhtimise (b) lõpplüliti releeskeem PM1 mootori
S0003 L I0,04 Start, S3.1 S0004 O O0,01 KM1 hoidekontakt S0005 O I0,06 S3.1 S0006 AN I0,05 Kinnine S4.2 S0007 AN O0,02 Kinnine KM2 S0008 A B001 Laeb bitt1 S0009 = O0,03 Kontaktor KM1 S0010 L I0,05 S4.1 S0011 O O0,02 KM2 hoide S0012 AN I0,06 S3.2 S0013 AN O0,03 KM1 avanev S0014 A B001 Võrdleb S0015 = O0,02 KM2 mähis S0016 EP 5
Alalisvool L1, L2, L3 Kolmefaasilise vahelduvvoolujuhtmestiku faasijuhtmed N Vahelduvvoolujuhtmestiku neutraaljuhe PE Vahelduvvoolujuhtmestiku kaitsemaandusjuhe PEN Vahelduvvoolujuhtmestiku ühildatud neutraal- ja kaitsemaandusjuhe M Elektrimootor LM Alalisvoolumootori ergutusmähis KM Kontaktor KA Relee Q Lüliti jõuahelas (lihtlüliti, ümberlüliti jne) S Lüliti juhtimisahelas (lihtlüliti, ümberlüliti, juhtimisnupp, lõpplüliti jne) F Kaitseaparaat (sulavkaitse, kaitselüliti, maksimaalvoolurelee, bimetalltermorelee) QF Lülitus- ja kaitseaparaat jõuahelas (nt kaitselüliti)
TALLINNA POLÜTEHNIKUM TSÜKLIÕPE KEE-07 Kodune kontrolltöö Variant 7 Elektriajamite juhtimine Kodutöö nr. 1 Juhendaja: R. Kask Töö laekumine TPT-sse ....................... 2009 Hinne ....................... Kuupäev ................... Õpetaja allkiri ................................... Tallinn 2009 Sisukord Kodune kontrolltöö .......................................................................................................................................... 1 Sisukord.............................................................................................................................................................. 2 Ü...
Lülitid, releed ja kontaktorid, programmeeritavad kontrollerid Kuidas toimub mootorite kiiruse reguleerimine? Impulss- või takistusreguleerimine? Pooljuhtmuundurite skeemid 4.1. Mootorite lihtsad käivitus- ja kaitseahelad Asünkroonmootori otselülitus toitevõrku. Suurt osa asünkroonmootoritest lülitatakse otse toitevõrku. Lülitusseadmeks võivad olla kas koormus või kaitselülitid. Sagedaste lülituste korral on lülitusseadmeks tavaliselt surunupplülititega juhitav kontaktor. Sõltuvalt vajadusest võib mootor pöörelda kas ühes suunas, või tuleb selle pöörlemissuunda muuta. Ühesuunalise pöörlemisega mootori otselülitus toitevõrku on näidatud joonisel 4.1. Mootori ja juhtnuppude toiteahelad pingestatakse lülitiga Q, milleks tavaliselt on kaitselüliti. Mootori käivitamine toimub vajutamisega surunupplülitile SK, mis sulgeb kontaktori lülitusmagneti mähise K vooluahela. Kontaktori jõukontaktid K1 ja abikontakt K2 sulguvad ning mootor käivitub.
Liigvoolukaitselüliti Pesumasin* Kontaktori üldtingmärk M Elektrimootor Sisseehitatud vabasti toimel automaatselt väljalülituv kontaktor (kontaktorkaitselüliti) Trafo (näitena kolmefaasiline trafo kolmnurk-täht-ühenduses ja väljatoodud neutraaliga)
tarvitite sisse-ja väljalülitamiseks. Neid kasutatakse alalis-ja vahelduvvooluahelates pingega kuni 1000V. Lk 250. 33. Kuidas saab kontaktorit sisse ja välja lülitada? Kust kulgeb kontaktori peavooluahel ja juhtimisvooluahel? Kontaktoreid saab lülitada eemalt käsitsi(distantsjuhtimine) või releede abil(automaatjuhtimine).Kontaktori juhtimisvooluahel läbib elektromagneti mähist ja peavooluahel läbib jõukontakteLk 251 . 34. Kas kontaktor kaitseb tarviteid 1)liigkoormuse, 2) lühise, 3) alapinge eest? Põhjenda vastuseid. Kontaktorid ei kaitse seadmeid lühise ega liigkoormuste eest ja seetõttu peavad töötama koos kas sulav- või teiste kaitsmetega. Alapinge eest nad kaitsevad, lülitudes välja, kui pinge langeb 50...60 protsendini nimipingest (kui pinge langeb alla lubatu, ei suuda elektromagnet enam ankrut kinni hoida ning see eemaldub vedru mõjul ja katkestab vooluringi. Lk 250. 38
pasunani. Viitega sulguvate lülitite S1 ja S3 viiteaeg peab olema veidi suurem S2, S4 avanemisajast. Tabel 7.1. Valitud komponentide loetelu [6,10-24] Kogus, Positsioon Nimetus Mudel Tootja tk M1 Mootor 1 M2BA 80 MA ABB KM1, KM2 Kontaktor 2 VB6-30-10-P-01 ABB F2F Mootorikaitse 1 MS116-1.6 ABB F1 Kaitselüliti 1 S203-C10 ABB F2 Kaitselüliti 1 S201-C10 ABB S1, S3 Viitega lüliti NO 2 CT-ERD.12 ABB S2, S4 Viitega lüliti NC 2 CT-AHD.12 ABB
1. ELEKTRIPAIGALDISTE ÜLDISELOOMUSTUS 1.1 Määratlused Elektripaigaldis (electrical installation) paigaldis, mis koos- neb elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, jaotami- seks ja/või kasutamiseks ettenähtud elektriseadmetest; elektripaigaldis võib sisaldada elektrienergia salvestusseadmeid (akupatareisid, konden- saatoreid vms.). (Siia kuuluvad ka ehituslikud osad nagu paigaldus-, kande-, ja piirdetarindid, seadmete alused, vundamendid). Elektripaigaldise käit (operation) (edaspidi käit) on tegevus elektripaigaldise talitluses hoidmises. Käidutoimingud hõlmavad näiteks lülitamist, juhtimist kontrollimist ja hooldamist, nii elektri- kui ka mitte- elektri töid. Elektrialaisik (skilled person, qualified person) isik , kelle erialaõpe, -oskused ja kogemused võimaldavad vältida elektrist tulenevaid ohtusid. Ohuteadlik isik (instructed person; trained person) isik, kes elektria...
Elektron regi. Võib kasut kombineeritud süsteemides kus juhtimine teostatakse elektronide abil aga täitur mehhanismiks võib olla pneumo- või hüdrotäitur mehhanism. MS-s võrreldakse s-ist saadud seadmega ja kui on erinevus siis võimendab selle signaali ja saadab reguleerimisplokki. RP formeerib sellest signaalist juht signaali TSS-I abil. ÜL võimaldab TM juhtimist ümber lülitada automaat reziimi. või käsi reziimi juhtlüliti poolt. IC asemel võivad olla juhtimisnupud. KS on kontaktor või türistor TM mootor. Elektron regulaator RVL-45 Kasutatakse soojussüsteemides hoonete temp reguleerimiseks. Seda võib kasut suurtes hoonetes. Reg. võimaldab juhtimist el. mootoriga mis paneb klapi kinni / lahti võib juhtida el soojendit, võib juhtida põletit kateldes, tema abil saab piirata tuleva vee min / max temp ja samuti ka väljuva vee min / max temperatuuri. Võimaldab teostada ökonoomset reguleerimisreziimi.
Elektron regi. Võib kasut kombineeritud süsteemides kus juhtimine teostatakse elektronide abil aga täitur mehhanismiks võib olla pneumo- või hüdrotäitur mehhanism. MS-s võrreldakse s-ist saadud seadmega ja kui on erinevus siis võimendab selle signaali ja saadab reguleerimisplokki. RP formeerib sellest signaalist juht signaali TSS-I abil. ÜL võimaldab TM juhtimist ümber lülitada automaat reziimi. või käsi reziimi juhtlüliti poolt. IC asemel võivad olla juhtimisnupud. KS on kontaktor või türistor TM mootor. Elektron regulaator RVL-45 Kasutatakse soojussüsteemides hoonete temp reguleerimiseks. Seda võib kasut suurtes hoonetes. Reg. võimaldab juhtimist el. mootoriga mis paneb klapi kinni / lahti võib juhtida el soojendit, võib juhtida põletit kateldes, tema abil saab piirata tuleva vee min / max temp ja samuti ka väljuva vee min / max temperatuuri. Võimaldab teostada ökonoomset reguleerimisreziimi.
Mootorite liigkoormuskaitse on realiseeritud eraldi termoreleedega. Mootorite pidurdamiseks võib kasutada mootori vaba väljajooksu, pidurdamist rambiga, alalisvoolupidurdust ja dünaamilist pidurdust (vt. punkt 5.7) 66 Toitevõrk Liigvooluvabastiga kaitselüliti või sulavkaitsmed Kontaktor Sujuvkäiviti Liigkoormuskaitse termoreleed Mootorid Joonis 7.7. Kahe asünkroonmootori ühise sujuvkäivitiga rööpkäivituslülitus [4] 7.4. Sujuvkäiviti kaitsefunktsioonid Tänapäeval täidab sujuvkäivitite juhtimissüsteem mitmeid mootori ja käivitusseadme kaitsefunktsioone. Kaitsefunktsioonid kaitsevad nii mootorit, aga ka töömasinat, mida mootor käitab. Nendeks on näiteks
3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............................................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
