Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Elektrotehnika (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

1.Alalisvooluringi seadused.Voouring koosneb: 1) toiteallikas ; 2) tarbija e koormus: 3) ühendusjuhtmed. Faasirootoriga asünkr. Lühisrootoriga, kahe- ja ühefaasilised asünkroonmootorid.
Graafilist kujutist nim skeemiks. Vooluring kus vool on ühe ja sama väärtuseks nim haruks. 3 või enama haru Asünkroonmootori ehitus: staator(koosneb välisest teraskerest, millesse on pressitud uuretega
kalvaanilist ühenduskohta nim sõlmeks. Kui pinge ja vooluvaheline sõltuvus on lineaarne siis nim staatorisüdamik, mis koostatakse stantsitud terasplekist), rootor (koosneb terasplekkidest on mähitud)
lineaarseteks vooluringiks. Suletud vooluringis eksisteerib vool kui eksisteerib potentsiaalide vahe e pinge 19. Asünkroonmootori tööpõhimõte- Töö põhineb pöördmagnetvälja ja rootori voolu vastastikusel toimel.
alikate klemmidel . Vool kulgeb vooluringis alati kõrgemalt madalamale potensiaalile. Tarbijate koormust Pöördmagnetväli, mille tekitab kolmefaasiline vool staatorimähises, läbib õhupilu ja aheldub rootorimähisega.
iseloomustab R ja seda alalisvooluringis nim oomitakistuseks. R sõltub materjalist, mõõtmetest ja Rootorivoolu põhjuseks on pöördmagnetvälja poolt rootorimähises indutseeritud emj., mis on võrdeline 2 2 rootori suhtelise kiirusega pöördmagnetvälja suhtes. See suhteline kiirus n on staatori magnetvälja
temperatuurist R= l/s Ajaühikus eraldub energia on alalisvoolu võimsus p=w/I=U I=I k = u TG[w] Vooluringi konstantse ehk sünkroonkiiruse n1 ja rootori pöörlemiskiiruse n2 vahe.
kolm võimallikku olukorda1)norm 2)tühijooks 3) lühis Libistus - Suhtelise kiiruse ja sünkroonkiiruse suhet nimetatakse libistuseks.
2.Alalisvooluringide arvutamine Ohmi ja Kirchhoffi seadusete alusel.Ohmi seadus: vool on juhtmes Libistust võib tõlgendada ka rootori suhtelise mahajäämusena sünkroonselt pöörlevast staatori
võrdeline pingega tema otstel ja pöördvõrdeline juhtme takistusega: I=U/R Kirhhoffi I seadus:
hargnemispunkti suunduvate voolude summa on võrdne sealt väljuvate voolude summaga I +I =I +I4+I5 1 2 3 magnetväljast. n1 - n 2 , n1 on sünkroonkiirus; n on pöörlemiskiirus
.Kirhhoffi II seadus: Igas kinnises vooluringis on emj algebraline summa võrdeline kõikide takistitel tekkivate S = 2
pingelangudega algebralise summaga n1

Elektrotehnika #1 Elektrotehnika #2 Elektrotehnika #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-04-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 140 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor veikoster Õppematerjali autor
Konspekt

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
13
pdf

Elektrotehnika eksamiküsimused

1. Alalisvooluringide omadused.- Vooluring koosneb 3: toiteallikas, tarbija e koormus ja ühendusjuhtmed. Vooluringi graafilist kujutist nim skeemiks. Vooluringi osa, kus vool on ühe ja sama väärtusega nim haruks (3 või enam haru). Kalbaanilist ühenduskohta nim sõlmeks. Kui vooluringis oleva elemendi pinge ja vooluline sõltuvus on lineaarne, siis nim selliseid elemente sisaldavaid vooluringe lin vooluringideks. Kui sõltuvus ei ole lineaarne, siis on tegemist mittelin vooluringiga. Kui vooluringivool ei muutu aja jooksul suuruselt ega suunalt nim seda vooluringi alalisvooluringiks. Suletud vooluringis eks vool, kui eks potensiaalide vahe ehk pingeallika klemm. Vool kulgeb vooluringis kõrgemalt madalamale potensiaalile 2. Alalisvooluringide arvutamine Ohmi ja Kirchhoffi seaduste alusel. OHMi seadus: I = U/R (vool juhtmes võrdeline pingega tema otstel ja pöördvõrdeline juhtme takistusega). Kirchhoffi I seadus: Hargnemispunkti

Elektrotehnika
thumbnail
14
docx

Elektriajamite konspekt eksamiks

Elektr iajamite eksam Elektriajamite liigitus töömasinat käitavate mootorite hulga järgi · Elektriajam muundab elektrienergia mehaaniliseks energiaks ja võimaldab seadmete elektrilist juhtimist. · Üldjuhul koosneb elektriajam: muundurist, mootorist, ülekandest ja juhtimissüsteemist. Elektriajami eelised võrreldes teiste ajamitega tulenevad peamiselt elektrimootori eelistest. 1. Elektriajam on lihtne ja töökindel 2. Elektriajam on odav ja kompaktne. 3. Elektriajami käivitamine on lihtne 4. Elektriajami kiirus on reguleeritav suurtes piirides ja suhteliselt lihtsate vahenditega. Kiiruse hoidmine teatud tasemel ei nõua eriregulaatoreid. 5. Elektriajam ei saasta keskkonda. 6. Elektriajam on lihtsalt automatiseeritav ja seega võib töötada pikka aega järelevalveta. * Üksikajamiks nimetatakse sellist ajamit, kus iga masinat või täi

Automaatjuhtimise alused
thumbnail
32
pdf

Elektrimasinad IV KT

Sisukord Sünkroonmasinad .................................................................................................................................... 2 Põhimõisted......................................................................................................................................... 2 Töötamispõhimõte .............................................................................................................................. 3 Konstruktsioon .................................................................................................................................... 4 Staatorimähised .................................................................................................................................. 6 1 ja 2- faasilised staatorimähised ........................................................................................................ 9 Elektromotoorjõud .......................................................

Füüsika
thumbnail
162
pdf

Täiturmehanismid, ajamid, mootorid

Kuna tänapäeval on teaduskeeleks inglise keel, siis on tähtsamad mõisted tõlgitud ka inglise keelde sõnavara arendamiseks. Materjali alguses on ära toodud kõik kasutatavad tähistused. Teine peatükk keskendub automaatjuhtimise ning täiturelementide kirjeldamisele. Tuuakse välja automaatsüsteemi põhikomponendid ning nende kirjeldused, samuti mõningate täiturmehhanismide omavaheline võrdlus. Kolmandas peatükis käsitletakse elektrotehnika aluseid, mida on vajalik tunda, saamaks aru, kuidas elektriga juhitavad täiturmehhanismid töötavad ning millised probleemid sellega kaasnevad. Neljandas petükkis käsitletakse lähemalt elektrimootoreid, mis on tänapäeval ühed levinumad elektromehaanilised täiturid. Viies peatükk kirjeldab tööstuses kõige laiemalt kasutatavat elektrimootorit: asünkroonmootorit, tema tööpõhimõtet ja töörežiime. Kuuendas peatükis räägitakse

Energia ja keskkond
thumbnail
42
docx

Elektrotehnika eksami kordamisküsimused

Elektrotehnika eksami kordamisküsimused 1. Seadused alalisvooluringis a)Takistite jadaühendus Takistite jadaühenduse korral on ühenduse otstele rakendatud pinge võrdne üksikute takistuste pingete summaga. U=U1+U2+...+Un Voolutugevus on kõigil takistitel sama. I=const. Kogutakistus jadaühenduse korral võrdne üksiktakistuste summaga. R=R 1+R2+...+Rn b)Takistite rööpühendus Takistite rööpühenduse korral on pinge igal takistusel sama. U=const. Voolutugevus ühenduse otstel on võrdne takistusi läbivate voolude summaga. I=I1+I2+...+In Rööpühenduse korral on kogutakistuse pöördväärtus võrdne üksikute takistuste pöördväärtuste summaga. 1/R=1/R1+1/R2+...1/Rn. Kui kõik takistused on samad, siis kogutakistus R=R1/n (n – takistuste arv). c)Ohmi seadus Vooluahelat läbiva voolu tugevus on võrdeline selle lõigu otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline lõigu takistusega. I=U/R Suletud mittehargnevas vooluringis on voolu tugevus võrdeline

Elektrotehnika1
thumbnail
14
docx

Asuenkroonmootori tööpõhimõte

Asünkroonmootori tööpõhimõte Asünkroonmootor on tööstuses kõige enam kasutatav elektrimootor, mis on tingitud eelkõige tema lihtsast konstruktsioonist. Asünkroonmootor koosneb paigalseisvast staatorist ning pöörlevast rootorist, mis on üksteise suhtes paigutatud nii, et nende vahel eksisteeriks õhupilu laiusega kuni 0,1...1 mm. Asünkroonmootori ehitus on näidatud Joonis 2.8. Joonis 2.9. Ühe ja kahe pooluspaariga lühisrootoriga asünkroonmootor Asünkroonmootori staator koosneb mitmest vasktraadist mähisest, mis on üksteise suhtes ruumiliselt nihutatud ning mida toidetakse kolmefaasilisest elektrivõrgust. Mähised võivad olla ühendatud kas kolmnurka või tähte. Selline paigutus tekitab ümber staatori pöörleva magnetvälja, mis läbi õhupilu aheldub rootoris olevatel mähistel ning tekitab rootori elektrivoolu (elektromagnetilise induktsiooni nähtus). Vool tekitab rootoris omakorda magnetvälja, mille vastasmõjul staatori magnetväljaga tekkib jõud,

Tehnoloogia
thumbnail
15
pdf

Elektrimasinad

8. Elektrimasinad 8.1 Elektrimasina tööpõhimõte Energia muundamiseks magnetvälja vahendusel kasutatakse elektrimasinat. Mehaanilist energiat muundatakse elektrienergiaks elektrigeneraatoris. Generaator pannakse pöörlema enamasti mitteelektrilise jõumasinaga, näiteks auru- hüdro- või gaasiturbiiniga, sisepõlemis- või diiselmootoriga. Selle jõu mõjul tekib magnetväljas liikuvas juhis elektrivool. Elektrienergia muundatakse mehaaniliseks energiaks elektrimootoris. Mootori tööpõhimõte on vastupidine: magnetväljas asuvale vooluga juhtmele mõjub jõud, mis paneb selle juhtme liikuma. Mootor paneb tööle tööpingi, mehhanismi või masina. Elektrimasinaid liigitatakse vooluliigi järgi · alalisvoolumasinad · vahelduvvoolumasinad viimaseid omakorda tööpõhimõtte järgi · asünkroonmasinad · sünkroonmasinad On veel palju teisigi elektrimasina tüüpe. Masinaosade koostöö ja energia muundamine toimub magnetvälja kaudu

Masinatehnika
thumbnail
15
pdf

Elektrimasinad

8. Elektrimasinad 8.1 Elektrimasina tööpõhimõte Energia muundamiseks magnetvälja vahendusel kasutatakse elektrimasinat. Mehaanilist energiat muundatakse elektrienergiaks elektrigeneraatoris. Generaator pannakse pöörlema enamasti mitteelektrilise jõumasinaga, näiteks auru- hüdro- või gaasiturbiiniga, sisepõlemis- või diiselmootoriga. Selle jõu mõjul tekib magnetväljas liikuvas juhis elektrivool. Elektrienergia muundatakse mehaaniliseks energiaks elektrimootoris. Mootori tööpõhimõte on vastupidine: magnetväljas asuvale vooluga juhtmele mõjub jõud, mis paneb selle juhtme liikuma. Mootor paneb tööle tööpingi, mehhanismi või masina. Elektrimasinaid liigitatakse vooluliigi järgi · alalisvoolumasinad · vahelduvvoolumasinad viimaseid omakorda tööpõhimõtte järgi · asünkroonmasinad · sünkroonmasinad On veel palju teisigi elektrimasina tüüpe. Masinaosade koostöö ja energia muundamine toimub magnetvälja kaudu

Elektrotehnika




Kommentaarid (1)

AlekseiN profiilipilt
Alex Nik: loodan, et abiks ikka
16:51 16-05-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun