mis on määratletud kui välja mingisse punkti asetatud laetud kehale (proovilaengule) mõjuva jõu F ja keha laengu q suhe: F E = q Välja jõujooned välja piltlikustamiseks konstrueeritud suunaga jooned, mille mistahes punktist tõmmatud puutuja suund langeb kokku selles punktis väljatugevuse vektori E suunaga; Väljade superpositsiooni printsiip väljatugevuse jaoks - kui välja tekitavaid laetud kehi on rohkem kui üks, siis nende kehade poolt tekitatud summaarse välja tugevus mistahes väljapunktis leitakse üksikute laetudkehade poolt tekitatud
põhjad S asetsevad tasandi suhtes sümmeetriliselt. Rakendades sellel pinnal Gaussi teoreemi. Voog läbi külgpinna puudub, sest En ( vektori E projektsioon pinnanormaalil) on igas punktis võrdne nulliga. Põhjade korral langeb En kokku E'ga. Sellest tulenevalt on summaarne voog läbi pinna 2ES. Pinna sees paikneb laeng S. Vastavalt Gaussi teoreemile peab , millest . Näeme, et tulemus ei sõltu silindri pikkusest. Seega on mistahes kaugusel tasandist väljatugevuse suurus ühesugune. Lõplike mõõtmetega tasandil on ülalsaadud tulemus õige ainult nende punktide jaoks, mille kaugus plaadi äärest on oluliselt suurem kaugusest plaadi endani. · Kahe erinimeliselt laetud tasandi väli. Kaks paralleelselt lõputut tasandit on laetud erinimeliselt võrdse konstantse pindtihedusega , võib välja leida kui kummagi poolt eraldi tekitatud välja superpositsiooni. Tasanditevahelises piirkonnas on liituvad väljad ühesuunalised, mistõttu
Rain Ungert 062227 IATB Imre Tuvi 061968 IATB Juhendaja: Janno Pärn Töö sooritatud: 26.09.2008 Aruanne esitatud: ..............2008 Aruanne tagastatud: ...........2008 Aruanne kaitstud: .............2008 Juhendaja allkiri............................. Töö eesmärk: Tutvuda elementaarse võreantenni omadustega. Töö käik: Kasutasime töös antud skeemi Keeratsime attenuaatorid ja faasireguliaatorid asendisse 0 ja mõõtsime 7 Ghz juures väljatugevuse, muutes nurka -240 - 240ni 2 kraadise vahega Seejärel sulgesime ühe attenuaatori ja kordasime mõõtmist. Viimasena avasime uuesti attennuaatorid ja keerasime ühes lainejuhis faasiregulaatori põhja, mõõtes uuesti väljatugevust. Väljatugevused graafiliselt: 12 10 attenuaatorid avatud väljatugevus 8
algebraline summa jääv Isoleeritud süsteem süsteem, kus ei teki elektrilaenguid juurde ega ei hävi neid Elektrivälja tugevus Vektoriaalne suurus. Tähistatakse E. Füüsikaline suurus, mis võrdub antud väljapunkti asetatud punktlaengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega. ________________________________________________________________________________ Elektrivälja graafiline kujutamine kujutamine joonte abil, mille puutujad igas punktis ühtivad väljatugevuse suunaga samas punktis Elektrivälja jõujoon joon, mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib väljatugevuse vektori sihiga. Jõujooned algavad +laengutel ja lõpevad -laengutel või suunduvad lõpmatusse. Jõujooned ei lõiku. Nad on vaid elektrivälja jaotuse kujutamine näitlik viis ja pole reaalsemad kui meridiaanid või paralleelid gloobusel. Homogeenne elektriväli elektriväli, mille tugevus igas ruumipunktis nii suuruselt kui ka suunalt on ühesugune. Näiteks
energiatsoonid kattuda-tekib hübriid tsoon.9.Dielektrikutes ei saa väline elektriväli põhjustada ühistatud elektronide suunatud liikumist laia keelutsooniga tahkistes ,milles esinevad vaid täielikult täidetud energiatsoonid.11.Elektron omandab vaba tee läbimisel energia millest piisab ühelt alatasemelt teisele siirdumiseks ,kui mitte keelutsooni ületamiseks.12.Välise elektrivälja jõud pidurdab väljatugevuse suunas liikuvaid elektrone ja kiirendab vastassuunas liikuvaid elektrone.13.Pooljuhtide elektrijuhtivus sõltub temperatuurist.Mida suurem on temperatuur seda väiksem on takistus ja seda suurem elektrijuhtivus.14.temperatuuri kasvades kasvab soojusliikuvuse intensiivsus ,seega ka juhtivuselektronide ja aukude konsentratsioon.Seepärast väheneb pooljuhtide elektritakistus koos temperatuuri tõusuga.15
Teise laengu loeme proovilaenguks ja tähistame ta q2 = Q. Siis q r F= Q 4 0 r 3 Defineerime punktlaengu ümber oleva elektrostaatilise välja tugevuse: q r F E= , st E = 4 0 r 3 Q Elektrostaatilise välja tugevus on ühikulisele positiivsele proovilaengule mõjuv jõud. Väljatugevuse ühikul ei ole omaette nime ja teda mõõdetakse lihtsalt ühikutes N/C Olgu proovilaeng Q positiivne. Siis oleneb väljatugevuse vektori suund välja tekitava laengu q märgist: r Kui q > 0, siis E = E ja väljatugevuse vektor on suunatud laengust q eemale. r r Kui q < 0, siis E = - E ja väljatugevuse vektor on suunatud laengu q poole. r Paneme tähele, et punktlaengu puhul on väljatugevus võrdeline välja tekitava laenguga ja pöördvõrdeline kera pindalaga. See tähendab, et laengu mõju jaotub laengut
erineva laenguga q=n*e; -q=n*(-e) , mis paiknevad teineteisest kaugusel l, sellist võrdsete erinimeliste laengute süst-i nim elektriliseks kakspoolsuseks(elektriline dipool)--neutraalne aatom või molekul muutub elektrivälja asetatavaks elektriliseks dipooliks l*q=p- dipoolmoment- see on tingitud elektronkatte nihkumisest tuuma suhtes ja on võrdeline väljatugevusega p=d*E .. d nim molekulide elektronpolariseerituseks. mida suurem on välise väljatugevuse E, seda suurem on ka molekuli elektronpolariseeritus. piirjuhul on kõigil molekulidel dipoolmomendi vektorid samasuunalised välise elektrivälja vektoriga. sellist dipooli ,mis paigutub kergesti välise välja suunas, nim pehmeks dipooliks kuna nihke suurus l sõltub välise välja tugevusest. polarisatsiooni, mis on tingitud elektronkatte nihkumisest tuuma suhtes välise välja mõjul nim elektronpolarisatsiooniks. kui molekul
Ta on samanimeliste laengute korral tõukejõud ja erinimeliste laengute jaoks tõmbejõud 2. Punktlaengu elektrivälja jõujooned. Elektrivälja graafiliseks kirjeldamiseks kasutatakse jõujooni. Elektrivälja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on E- vektor suunatud piki selle joone puutujat. Jõujooned on inimese poolt välja mõeldud abivahendiks elektrivälja kirjeldamisel. Tegelikkuses neid olemas ei ole 3. Elektriväljatugevuse ühikud Väljatugevuse ühikuks on njuuton kuloni kohta (1N/C). Rohkem kasutatakse ühikut üks volt meetri kohta (1V/m). 4. Elektriline pinge Elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahet nim elektriliseks pingeks. q1-q2=U= A/q [U]= [A] / [q]= 1J / 1C= 1V Homogeenses väljas U=A/q=Ed 5. Juht ja dielektrik elektriväljas Juht elektriväljas Et laetud osakesed võivad juhis vabalt liikuda, algab elektrivälja mõjul laengute ümberpaiknemine, mis kestab seni, kuni neile mõjuv jõud saab nulliks
Pos ja neg laeng ei saa teineteisest eraldi, teineteisest sõltumata hävida. Elektrivälja tugevus-füüsikaline suurus, mis võrdub antud väljspunkti asetatud punktlaengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega. E=F/q Vektor-suunatus suurus(F ja E), skalaar-suunata suurus(r ja q). V=V/S ja S=V/V Kogu väljatugevus võrdub välatugevuste vektorite summaga. Elektrivälja jõujooned-joon, mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib väljatugevuse vektori sihiga. EV jõujooned algavad positiivsetel laengutel ja lõppevad negatiivsetel või suunuvad lõpmatusse. Homogeenne elektriväli-EV mille tugevus on igas ruumipunktis nii suuruselt kui ka suunalt ühesugune. Homogeense EV jõujooned on üksteisega paralleelsed. Juhtide puhul kogunevad laengud juhtide pinnale, juhi sees puudub EV. Juhtides esineb laetud osakesi, mis võivad EV mõjul vabalt ümber paikneda(vabad laengud) Metallides on nendeks elektronid.
pinge. Ühe keha mahtuvus näitab, kui suure laengu q viimisel kehale tekib keha pot ühikuline muutus. Kondensaator-kehade süsteem, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks. Kondensaatori mahtuvus on 1F, kui laengu 1C viimine ühelt plaadilt teisele tekitab plaatide vahel pinge 1V. Mahtuvus sõltub vaadeldavate kehade mõõtmetest, vahekaugusest ja kehadevahelise aine dielektrilisest läbitavusest.| Elektrivälja energia on võrdeline väljatugevuse ruuduga. E=F q-laengu suurus(C) q F-väljast mõjuv jõud(N) A=qEs A-töö(J) E-el.v tugevus(N/C;V/M) s-nihe I=A U-pinge(V) q =kq r-kaugus r d-pindade vaheline kaugus k-9*109 E=U C-mahtuvus(F) d E2-kondens elektr.v energia C=q S-pindala U d-plaatide vaheline kaugus E2=CU2 -aine dielektriline läbitavus 2 0-8.85*10-12 F/M C=*0*S D T-1012 d-10-1 G-109 c-10-2 M-106 m-10-3 K-103 -10-6 h-102 n-10-9 da-101 P-10-12
3 TÖÖ KÄIK 1. Juhendi järgi koostasime alltoodud skeemi: 2. Keerasime attenuaatorid ja faasireguliaatorid asendisse 0. 3. Lülitasime sisse signaaligeneraator ja indikaator. Häälestasime generaatori sagedusele ~ 8,05 GHz. Samal ajal veendusime selles, et indikaator mõõdaks f = 1 kHz signaali. 4. Kontrollisime seda, et keskel (punkt 0), oleks väljatugevus maksimaalne. 5. Muutsime vastuvõtuantenni nurka = -24...24° sammuga 2° ning leidsime selles vahemikus üles väljatugevuse miinimumid ja maksimumid. Mõõtetulemused ja graafik (joonis 1) on toodud allpool 6. Keerasime üks attenuaator asendist 0 asendisse 50. Tegime uued mõõtmised. Mõõtetulemused ja graafik (joonis 2) on toodud allpool. 7. Keerasime attenuaatori tagasi asendisse 0 , seejärel keerasime üks faasiregulaatoritest põhja. Mõõtetulemused ja graafik (joonis 3) on toodud allpool. 2 MÕÕTETULEMUSTE TABEL
Valem: E= Ühik: 1 q C N 5. Millal on väljatugevus 1 ? C N Väljatugevus on 1 kohta, kui välja punktis mõjub laengule 1C jõud 1N. C 6. Elektrivälja mingis punktis väljatugevuse arvutamine, valemis esinevate tähtede tähendused ja ühikud. q E= 4 0 r 2 7. Mis on homogeenne elektriväli? Joonista välja E-vektorid. (küsimuse 8 all) Homogeenne elektriväli on elektriväli, mille tugevus on igas ruumipunktis nii suuruselt kui suunalt ühesugune. Ligikaudu võib homogeenseks nimetada kahe erinimeliselt laetud metallplaadi vahelist elektrivälja. Homogeense elektrivälja jõujooned on üksteisega paralleelsed sirged. 8
Valgus on elektromagnetlainetus, mille lainepikkus vaakumis on vahemikus 380-760 nm. Valguse eredus=intensiivsus. Sõltub väljatugevusest. On võrdeline väljatugevuse ruudu keskväärtusega. Infravalgus kiirgavad kõik soojad kehad. Valgus mille lainepikkus on suurem kui punasel valgusel >760. Ultravalgus Valgus mille lainepikkus on väiksem kui violetsel valgusel. <380. Valguse difraktsioon Huygensi printsiip Selle kohaselt on iga ruumi punkt, kuhu laine jõuab, uus laineallikas, kust kiirgub elementaarlaine. (See on keralaine). Uus lainefront on nende keralainete puutepind. Valguse intensiivsus mingis ruumipunktis on määratud
elektriväljad, mille tugevused on E1, E2, ..., En , siis kogu väljatugevus selles punktis võrdub kõikide väljatugevuste vektorite summaga. · Seejuures iga allika väli arvutatakse nii, nagu teisi välju poleks olemas (väljade superpositsiooniprintsiip): 22.11.12 15:01 (C) V. Kalling 17 Elektrivälja jõujooned · Elektrivälja jõujooneks nimetatakse joont, mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib väljatugevuse vektori E sihiga. · Elektrivälja jõujooned algavad positiiv-setel laengutel ja lõpevad negatiivsetel või suunduvad lõpmatusse. 22.11.12 15:01 (C) V. Kalling 18 Homogeenne elektriväli · Ligikaudu võib homogeenseks lugeda kahe erinimeliselt laetud metallplaadi vahelist elektrivälja. · Homogeense elektrivälja jõujooned on üksteisega paralleelsed sirged 22.11.12 15:01 (C) V. Kalling 19 Laengu pindtihedus
1. laeng v mitte: laetud kehi ümbritseb elektriväli. laetust määratakse teatud vastasjõu (pos/neg) laengute järgi. 2. prooton-pos, elektr-neg, neutr-neut. 3. element.laeng- väikseim laeng mida enam osadeks jagada ei saa (e=1,6*10-19) 4. laetud kehade vahel mõjuvad tõmbe/tõukejõud. 5. elektriseerumiseks nim. kehale elektrilaengu andmist. 6. elektris.saab hõõrudes, laengu jagamisel, elektrostaat.induktsiooniga. 7. el.laengu seadus: suletud süsteemis on kõigi osakeste laengute algebraline summa jääv. 8. coulombi s.: kaks liikumatut liikumatut punktlaengut mõjutavad teineteist vaakumis jõuga mis on võrdeline nende laengute korrutisega ning pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga. 9. 1 kulon on laeng mis läbib juhi ristlõiget 1sekundis kui voolutugevus on 1A. 10. elektr.välja om.-d: *material eksisteerib kahel kujul: aine ja väli *väli on energeetiliselt hõredam kui aine *elektriväli mõjub jõuga teistele laetud kehadele mis temasse o...
Seega on nüüd magnetahela elektrotehnilisest terasest osa keskmine pikkus l = 148 mm. Mähise keerdude arv on endiselt w = 300. Südamiku materjali magneetimiskõver on toodud joonisel. Leida vool mähises, mis tekitaks õhupilus induktsiooni B0 = 1,0 T. Puistet mitte arvestada. Andmed: Lk=148mm=0,148m l=2m=0,002m W=300 B0=1,0T Hk=1000A/m I=? _______________________________________ Leiame magnetilised pinged ahela lõikudel: Umk= Hklk =1000 X 0,148=148 A Leiame õhupilus oleva väljatugevuse. Ho=B0/µ0 µ0 =4 X 10-7 H/m (konstant) H0=1/(4 X 10-7) Uml =H0 X l = 795774,7 x 0,002 = 1591,5 A Leiame magnetmotoorjõu: F= Umk + Uml F= 148 + 1591,5=1739,5 A F=Iw I=F/w I=1739,5/300=5,8A
= 0 = 0 = = = = F E E aines . F0 B0 B vaakumis . Suurus näitab, kui mitu korda aine nõrgendab Suurus µ näitab, kui mitu korda aine tugevdab elektrivälja. magnetvälja. Väljatugevuse avaldis sisaldab suurust nimetajas: E0 E = Magnetinduktsiooni avaldis sisaldab suurust µ lugejas: B = µ B0 Kui keha tekitab aines elektrivälja tugevusega E, siis Kui vooluga juhe tekitab aines magnetvälja induktsiooniga
potentsiaal on 400 V? 2.Kui palju on ühelt metallelektroodilt väljunud elektroni energia kasvanud teise elektroodini jõudmisel, kui elektroodide vaheline kaugus on 10 cm ja nende vahel on elektriväli tugevusega 20 kV/m? 3. Mootori süüteküünla elektroodide vahel tekib säde väljatugevusel 3000 kV/m. Süütepool annab pingeimpulsi 20 kV. Kui suur võib olla elektroodide vaheline kaugus 4.Laengut -600 nC nihutati homogeenses elektriväljas piki jõujoont väljatugevuse vektori suunas 40 mm kaugusele. Väljatugevus on 2 kV/m. Leidke elektrivälja töö ning laengu nihutamise alg- ja lõpppunktide vaheline pinge 6. Mis vahet on pingel, potentsiaalil ja elektromotoorjõul?
rõhk ja koostis, anuma kuju ja mõõtmed, gaasile rakendatud pinge. Huumlahenduse olulised rakenduseks on gaaslaserid, erinevad valgusallikad ja ainete tuvastamine analüütilises keemias. Koroonalahendus: Koroonalahendus on atmosfäärirõhul või sellele lähedasel rõhul toimuv gaaslahendus, millega kaasneb sinakas helendus. Koroona tekib elektrivälja tugevusel üle 30 kV/cm teravike ja peenikeste juhtmete ümber, kus väljatugevuse muutus on kõige suurem. Koroona põhjustab raadiohäireid ja energiakadu kõrgepingelistes õhuliinides: koroonakadu suureneb õhurõhu vähenemisel ja õhuniiskuse suurenemisel. Koroonalahendus võib avalduda Püha Elmo tule- dena teravike läheduses, tugeva elektrivälja korral, näiteks äikese ajal.
Variant 1 Gaaside läbilöögimehhanism - Kui rakendada dielektrikule pinge ja tõsta seda, siis teatud pinge väärtusel tekib 2. elektroodi vahele suure el. juhtivusega kanal. Läbilöök sõltub pinge rakendumise ajast, el.välja kujust, dielektriku mahust, t-st jpm. Läbilöögi iseloomustamiseks kasutatakse väljatugevuse mõistet El = Ul/h [kV/m] Ühtlases el.väljas iseloomustab materjali El elektriline tugevus. Läbilöögile avaldab tugevat mõju el.välja kuju. Pinge tõusul karoona lahendus (1 osalahenduste liikidest) kasvab üle läbilöögiks. Ekl = Ul/h < El Läbilöögi protsess on erinev gaasides, vedelikes ja tahketes dielektrikutes. El.lahendus võib olla elektriline, soojuslik või elektrokeemiline. Dipoolpolarisatsiooni tekkemehhanism ja põhilised seosed Esineb dipoolsete
mõjub vaakumis juhtmete pikkuse iga meeteri kohta jõud 2 * 10 -7 njuutonit, siis on voolutugevus juhtmes üks amper. 6. Elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. Väljatugevus on vektoriaalne ehk, võib nimetada E-vektoriks. E-vektori suund ühtib positiivse laenguga kehal mõjuva jõu suunaga. (positiivselt suunatud negatiivsele) 7. Jõud on laengu ja väljatugevuse korrutis. 8. Magnetinduktsioon on vektoriaalne suurus, võib nim. ka B-vektoriks. Näitab magnetjõudu, mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas. B-vektori suunda määrab magnetväljas orienteerunud magnetnõela põhjapoolus. 9. Vasaku käe reegel – vasaku käe väljasirutatud sõrmed osutavad voolu suunda ja magnetväli on suunatud peopessa, siis välja sirutatud pöial näitab
See keha aga (kui ta oli neutr.), mis andis elektrone ära, sai POS laengu. Elektrivälja tugevus See on füüsikalie suurus, mis võrdub antud väljapunkti asetatud punktlaengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega. E=F/q. Kasutades Coulobumi seadust: Elektrivälja tugevus on vektoriaalne suurus. Kogu väljatugevus mingis punktis võrdub kõikide väljatugevuste vektorite summaga. Elektrivälja jõujooned Joon, mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib väljatugevuse vektoi sihiga. Inglise teadlane Faraday mõtles selle välja. Elektrivälja jõujooned algavad POS laengutel ja lõppevad NEG või suunduvad lõpmatusse. Jõujooned ei lõiku. Nad on välja jaotuse kirjeldamise näitlik viis ja nad pole reaalsemad kui meridiaanid ja paralleelid gloobusel. Homogeenne elektriväli Elektriväli, mille tugevus on igas ruumipunkts nii suuruselt kui ka suunalt ühesugune. Nt 2he erinimeliselt laetud metallplaadi vaheline elektriväli on homogeenne
Kui aatomile mõjub elektriväli, siis nihkub elektronpilv rakendatud väljale vastupidises suunas. Selle tagajärjel ei ühti välimise elektronkihi negatiivse laengu kese enam aatomi positiivse laengu keskmega. Elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. On vektoriaalne suurus. Punktlaengu väljatugevus on võrdeline laengu suurusega ning pöördvõrdeline vahekauguse ruuduga. Jõud on laengu ja väljatugevuse korrutis. Mitmest kehast koosneva ja elektrit juhtiva süsteemi laadimisel saavad süsteemi kõik osad ühesuguse potentsiaali juurdekasvu, suurema mahtuvusega keha omandab suurema laengu. q1 q 2 F =k r2 A = Eqd =Uq U = 1 - 2 = Ed 0 S ( n -1) q C= = d U F jõud (N) k elektrikonstant (9*109 Nm2/C2) q laeng (C) r kaugus punktlaengute vahel (m) d kaugus homogeenses elektriväljas(m) A töö E välja tugevus (V/m)
juhtmega ristuvas magnetväljas. 6. Mille ümber on alati magnetväli?Võimalusi mitu. Nt vooluga juhtme ümber. 7. Milline füüsikaline suurus iseloomustab magnetvälja,selle nimi,tähis,ühik. Magnetiline induktsioon , tähis B, Si-süsteemi ühik on tesla (T). 8. Mis jooned on elektrivälja jõujooned ja milleks neid on vaja? Elektrivälja jõujooneks nim. mõttelist joont, mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib väljatugevuse vektori E sihiga. Staatilise elektrivälja jõujooned algavad pos. laengutel ja lõppevad negatiivsetel või suunduvad lõpmatusse. Neid on vaja, et tuvastada elektrivälja. 9. Mis on pinge- sõnaline selgitus,selle täht,ühik.Mida tähendab-pinge on 10 V Pinge on füüsikas ja elektrotehnikas kasutatav füüsikaline suurus. See iseloomustab kahe punkti vahelist elektrivälja potensiaalide erinevust ning näitab ka, kui palju tööd peab tegema ühiklaengu
· Mateeria põhivormideks on aine ja väli . · Aine ja välja erinevused 1 ) erinevad aineosakesed samas ruumipunktis olla ei saa , väljad aga saavad. 2) Aineosakestel on kindlad mõõtmed , väljal neid ei ole · Aine ja välja sarnasused : 1) Aine ja väli võivad neisse kätketud energia ulatuses teineteiseks muunduda. 2) Nii ainel kui ka väljal on vähimad portsjonid ( ainel algosakesed , väljal kvandid) · Superpositsiooniprintsiip laetud kehade süsteemi väljatugevuse leidmiseks tuleb üksikute kehade E vektorid liita · Homogeenseks nimetatakse elektrivälja , mille E- vektor on kõigis ruumipunktides ühesugune nii pikkuselt kui ka suunalt. · Elektriväljatugevus näitab kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. · Energia on füüsikaline suurus , mis iseloomustab keha või välja võimet teha tööd. · Elektrivälja potensiaal näitab , kui suur on vaadeldavas punktis ühikulise positiivse
Elektrivälja tugevus füüsikaline suurus mis võrdub antud välja punkti asetatud laengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega. E=F/q 1N/C või 1V/m Superpositsiooni printsiip Kui antud väljapunktis tekitavad elektrivälja mitu elektrilaegut, siis summaarne elekriväljatugevus on võrdne üksikute elektriväljatugevuste vektori summaga. Elektrivälja jõujooned pidevad jooned mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib väljatugevuse vektori sihiga. Homogeenne elektrivälielektrivälji mille tugevus on välja igas punktis nii suuruselt kui suunalt ühesugune. Ühtlaselt laetud kera elektriväli Laeng on jaotunud ühtlaselt kera pinnal. Jaotumist keha pinnal iseloomustatakse pindtihedusega. Ühtlaselt laetud tasandi elektriväliElektriväljatugevus ei sõltu punkti kaugusest tasandist. Polaarne dielektrik koosnevad molekulidest mille positiivse ja negatiivse laengu jaotuskeskkond ei ühti.
liinipinge võrdne faasipingega Ue=Uf ÜLESANNE: U=500V C= 5MF Q=? Q=U*C=500*5=2,5mC(milli) 2.1 Elektrivälja tugevus, potentsiaal, pinge Elektrivälja tugevus- igas väljapunktis iseloomustab elektrivälja intensiivsust elektrivälja tugevus E. Väljatugevuseks mingis punktis nim. sinna punkti paigutatud proovilaengute mõjuva jõu ja selle laengu väärtuse suhet E=F/q q- proovilaeng F- jõud E=U/d U- pinge d- väljajoone suunaline kaugus. Elektrivälja tugevus on vektoriaalne suurus. Väljatugevuse vektori suund ühtib positiivsele proovilaengule q mõjuva jõu suunaga. Elektrivälja potentsiaal- elektrivälja mingisse punkti viidud proovilaeng q omandab potentsiaalse energia, sest ta võib hakata väljajõu mõjul liikuma, mille puhul see jõud teeb tööd. =A/q A- töö q- laeng - potentsiaal. Laengu elektriväli ulatub lõpmata kaugele. Potentsiaaliühik-1V Potentsiaal on skalaarne (suunata) suurus. Pinge- elektrivälja kahe punkti vaheliseks pingeks nim
q1 q2 F jõud (ühik: 1N) 9 F = k 2 k- võrdetegur (k=910 Nm2/C2) r r laengutevahelinekaugus (ühik: 1m) q laeng (ühik: 1C) Elektrivälja tugevus füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. F E elektrivälja tugevus (ühik: 1N/C ehk 1V/m) E= q F jõud (ühik: 1F) q laeng (ühik: 1C) Punktlaeng Q tekitab endast kaugusel r väljatugevuse: Q E =k r2 Elektrivälja tugevus on vektoriaalne suurus ja teda võib lühidalt nimetada E-vektoriks. E-vektor on alati suunatud positiivselt laetud kehast eemale ja negatiivselt laetud keha poole. Kehtib superpositsiooniprintsiip (liitumise põhimõte): laetud kehade süsteemi väljatugevuse leidmiseks tuleb üksikute kehade E-vektorid liita. Töö elektriväljas Pinge elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahe. kahe punkti vaheline pinge näitab, kui
viimisel ühelt kehalt teisele tekib kehade vahel pinge 1V. *Kondensaator kehade süsteem, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks. *Kondensaatori mahtuvus on 1F, kui laengu 1C viimine ühelt plaadilt teisele tekitab plaatide vahel pinge 1V. *Kondensaatoril on võime mitte juhtida alalisvoolu, kuid ta laseb läbi vahelduvat voolu. ELEKTRIVÄLJA ENERGIA *Elektrivälja energia tähendab seda, et laetud keha võib elektriväljas omada energiat. *Elektrivälja energia on võrdeline väljatugevuse ruuduga. F=kq1q2/r2 k=1/4 0 F=F0/ A=qEd F=qE Ep=Eqd =Ep/q =Ed =kq/r U= 1- 2 U= 1 2 U=(Ep1-Ep2)/q U=A/q A=1eV=1,6*10-19J C=q/U C=S0 / d Ee=CU2/2 Ee=CE2d2/2 -potentsiaal(fii) 1V Ee-elektrivälja energia 1J C-mahtuvus 1F (farad) -elektriline läbitavus 0-const E-välja tugevus 1V/m või 1N/C
Elektrivälja levimiskiirus on võrdne valguse kiirusega vaakumis. Elektriväli on elektromagnetvälja piirjuht. Elektrivälja tekitab ka muutuv magnetväli. Magnetväli - Magnetväljaks nimetatakse liikuvate laetud kehade vahel mõjuva jõu välja. Magnetvälja tekitab elektrivälja muutumine. Homogeenne väli - elektriväli mille tugevus on igas ruumipunktis nii suuruselt kui suunalt ühesugune. Homogeense elektrivälja jõujooned on üksteisega paralleelsed sirged Väljavektor väljatugevuse näitaja Mähis - mähisetraadist valmistatud, teatud ruumilise paigutusega keerust või keerdudest moodustatud elektriahel või nende kogum. 8. Kuidas on seotud elektriväli ja magnetväli? Elektriväli tekitab magnetvälja ja vastupidi. Magnetväli on elektrivälja pöördväärtus. 9.Kus kohas kasutatakse a)staatilist elektrit - Van der Graaff'i generaatorid, Marx'i generaatorid b)püsimagneteid kõlarid, alalisvoolumootorid c)elektromagneteid uste lukustamine, kõlarid
mis ära andis saab pos. laengu - nad mõlemad sõltuvad üksteisest. Elektrivälja tugevus - füüsikaline suurus, mis võrdub antud väljapunkti asetatud punktlaengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega. E=F/q . See on vektoriaalne suurus. Elektrivälja jõujooned - Faraday tegi ettepaneku kujutada joonte abil elektrivälja graafiliselt. Elektrivälja jõujooneks nim joont mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib väljatugevuse vektori sihiga. Jõujoon algab positiivsel laengul ja lõppeb negatiivsel või lõpmatuses. Jõujooned ei lõiku. Homogeenne elektriväli - elektriväli, mille tugevus on igas ruumipunktis suuruselt kui ka suunalt ühesugune. Jõujooned on sellel paralleelsed. (NT kae eriinim. metallplaadi vaheline elektriväli on homogeenne).
Volt on pinge mõõtühik, näitab palju tööd tehti kahe punkti vahel laengu ümbertõstmisel Oom on takistuse ühik 10. ELEKTROSTAATILINE VÄLI. VÄLJA TUGEVUS Elektrostaatiline väli on paigalolevaid elektrilaenguid ümbritsev väli Elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale E=F/q Vektori E suund ühtib väljas positiivsele laengule mõjuva jõu suunaga punktlaengu väljatugevuse valem E=F/q=kQq/(r2q)=k [Q/r2 ] ühik on njuutonit kulani kohta [ N/C] 11. ELEKRTIVÄLJA JÕUJOONED mõtteline joon, mille igas punktis on E-vektor suunatud piki selle joone puutujat 12. MIS PÕHJUSTAB ÄIKEST Kuuma suvepäeva pärastlõunal hakkab maapinna lähedal soojenenud õhk kiiresti ülespoole liikuma, sest soe õhk on külmast kergem. Tugevates tõusvates õhuvooludes saavad veepiisad hõõrdumisel elektrilaengu
Elektrostaatika Laengute vastastikune toime ja laengu jäävuse seadus Jõud, millega üks laeng mõjub teisele on võrdeline nende laengute suurusega ja pöördvõrdeline nende langute vahekauguse ruuduga. Ühenimeliste laengute korral on jõud positiivne (tõukuvad) ja erinimeliste puhul negatiivne(tõmbuvad) Elektrilaengu jäävuse seadus on füüsika seadus, mille kohaselt elektriliselt isoleeritud süsteemis on igasuguse kehadevahelise vastasmõju korral kõigi elektrilaengute [algebraline summa] jääv: Elektrostaatilise välja tugevus ja selle graafiline kujutamine Elektrostaatiline väli - paigalseisvate laengute tekitatud elektriväli Elektrivälja tugevus- elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. Homogeene elektriväli- homogeense välja jõujooned on omavahel paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu Elektrivälja punkti potentsiaal- näitab, kui suur on selles punktis ühikulise positii...
kõigi laengute algebraline summa jääv. Neutron võib laguneda +, -. Võrdse absol.väärtusega erimärgilised laengud võivad aint teineteist neutraliseerida. Füüs. Suurus mis võrdub antud väljapunkti asetatud punktilaengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega nim. elektrivälja tugevuseks E=F/q. E=F/q=k q/r2. Elektrivälja jõujoonteks nim. joont mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib väljatugevuse vektori sihiga. Jõujooned algavad posit. laengutel ja lõppevad negat. või suunduvad lõpmatusesse. Elektriväli mille tugevus on igas ruumipunktis nii suuruselt kui ka suunalt ühesugune nim. homogeennseks. Tema elektrivälja jõujooned-üksteisega paralleelsed. Nt: 2 erinimeliselt laetud metallplaadi vaheline elektriväli- homogeenne. Juhtides (metallides ennem) esineb laetud osakesi mis võivad elektrivälja mõjul
Seega dipoolile tervikuna mõjub jõud, mis on suunatud tugevama välja poole. Vastupidise gradiendiga väljas liiguks dipool samuti tugevama välja poole, seega vasakule. Niisiis neutraalne süsteem on võimeline mittehomogeenses väljas liikuma. Sellel põhineb elektroforees. Tähtis rakenduslik nähtus geeniuuringutes ja muidu bioloogias ja keemias. 10. Mis on polarisatsioonivektor? Mis määrab summaarse väljatugevuse dielektrikus? Mis on dielektrilise läbitavuse füüsikaline sisu? Elektrivälja paigutatud dielektrikus indutseeritakse läbi mitmesuguste mehanismide dipoolmoment. Seda nähtust nimetatakse dielektriku polarisatsiooniks. Summaarne väljatugevus dielektrikus on: Nn. lineaarsetes dielektrikes: Dielektriline läbitavus oli. Järelikult: 11. Mis on elektrinihkevektor? Tema füüsikaline sisu ja kasulikkus.
gravitatsiooniväli aga pole ruumis piiratud. 13. Defineeri elektrivälja tugevuse mõiste. (valem) Elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. E=F/q 14. Kuidas arvutada punktlaengu elektrivälja tugevust? Punktlaengu väljatugevus on võrdeline laengu suurusega q ning pöördvõrdeline vahekauguse r ruuduga. 15. Kuidas leida elektriväljade resultanti? (elektriväljade superpositsiooni printsiip) Laengute süsteemi väljatugevuse leidmiseks tuleb üksikute laengute väljatugevusi vektoriaalselt liita. 16. Mida nimetatakse elektrivälja jõujooneks? Kuidas on sellised jooned suunatud? Elektrivälja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on E-vektor suunatud piki selle joone puutujat. 17. Milliseid välju nimetatakse homogeenseteks? Homogeenseks nimetatakse elektrivälja, mille E-vektor on kõigis ruumi punktides ühesugune nii pikkuselt kui suunalt. 18. Mis iseloomustab potentsiaalivälju?
E = B = µ0 µ I 0 S Induktiivpoolis l Elektrivälja energia kondensaatoris Magnetvälja energia induktiivpoolis CU2 L I2 Ee = Em = 2 2 Energia on võrdeline väljatugevuse ruuduga Energia on võrdeline magnetinduktsiooni ruuduga
Elektrivälja tugevus välja antud punktis – antud punktis proovilaengule mõjuva jõu ja selle proovilaengu suhe. Vektori suund on määratav positiivsele laengule mõjuva jõu kaudu. Elektrivälja jõujooned – jooned, mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib elektrivälja tugevus vektori sihiga. Suund algab positiivsetel ja lõppeb negatiivsetel laengutel. Tihedus iseloomustab elektrivälja tugevust antud piirkonnas. Superpositsiooni printsiip – kehade süsteemi väljatugevuse leidmiseks tuleb üksikute kehade väljatugevuse vektorid liita. Tuleneb välja omadusest mitte segada teist välja. Punktlaengu q1 elektrivälja tugevus E1 teise punktlaengu q2 asukohas on : Juhi sees elektriväli puudub ja kui juht satub elektrivälja hakkavad vabad laengukandjad liikuma. Positiivsed hakkavad liikuma elektrivälja suunas ja negatiivsed vastassuunas. Seal, kus jõujooned sisenevad tekib negatiivne laeng ja seal, kus jõujooned väljuvad tekib positiivne laeng.
näiteks kaks ristkülikut. Neile ristkülikutele ehitatakse risttahukas, mille külgtahud lõikavad lõpmatust tasandist välja ristkülikukujulise pinnatüki. Nüüd on meil mõõtmetega kinnine pind, mida elektriväli läbib ning saab rakendada Gaussi teoreemi: Φ=4 π kS σ Voog läbib ainult risttahuka otsmisi tahke ja on nendega risti. Seepärast saab selle jagamisel tahkude pindalaga voo tiheduse otsimisel tahul ehk väljatugevuse samas kohas: Φ E= =2 π k σ Väljatugevus on võrdeline laengu pindtihedusega. 2S Ühtlaselt laetud lõpmatu tasandi elektriväli: E=σ/(2* ε0) Kahe paralleelse tasandi (mille laengu pindtihedused on σ 1 ja σ 2¿ puhul on, vastavalt superpositsiooni printsiibile, tegelik väljatugevus kummagi plaadi poolt põhjustatud väljatugevuste summa. Plaatide vahel: E= E 1−E 2=2 π k ( σ 1−σ 2) Väljaspool: E= E 1+ E 2=2 π k (σ 1+σ 2)
Andke vastavad jäävusseadused kahe keha näitel. Absoluutselt mitteelastne põrge on põrge, mil eraldub soojust. Ei kehti mehaanilise energia jäävuse seadus, kuid alati kehtib impulsi jäävuse seadus. m1 v1 + m2 v 2 = (m1 + m2 ) v 44. Mis on jõuvälja väljatugevus, jõujoon, potentsiaal, ekvipotentsiaalpind? Lähtuge gravitatsiooniseadusest. Jõuvälja väljatugevus on raskuskiirendus. Jõujoon on joon gravitatsiooniväljas, mille igas punktis on väljatugevuse vektor sellele puutujaks. Potentsiaal on välja energeetiline iseloomustaja, vabastab meid konkreetse keha massi arvestamisest ja võimaldab keskenduda välja kuju uurimisele. Ekvipotentsiaalpinnal on potentsiaal konstantne ja tehtud töö võrdne nulliga. 45. Mis on inertsjõud? Kuidas näeb välja Newtoni II seadus inertsjõu olemasolul? Inertsjõud on jõud, mille põhjustab taustsüsteemi kiirendus.
Tähiseks on B ja ühikuks tesla (T). et leida induktsiooni punktis A, tuleb konstrueerida induktsiooni vektor voolutugevusväljalepunktus A puutuja suunalineresultantvektor B=B1-B2=0 paralleelsete ja samasuunaliste voolude keskpunktis magnetväli puudub ; B=B1+B2=2B1 vastassuunaliste, paralleelsete voolude magnetväljad juhtmelõikude kauguse keskpunktis tugevdavad teineteist(induktsioon on 2x) El.välja jõujooned on pidevad joned, mille igast punktist tõmmatud puutuja ühtib väljatugevuse vektori sihiga selles punktis(vt joonis) Magnetinduktsioon iseloomustab magnetvälja suurust. Magnetinduktsiooni suund on magnetväljas magnetnõela lõunapooluselt põhjapoolusele. Magnetinduktsioon - magnetväljas vooluga raamile mõjuva pöördmomendi ja voolutugevuse ning raami pindala suhe.B=M/IS. Magnetinduktsiooni ühiku sõnastus - magnetinduktsioon on 1 T, kui raamile, mille pindala 1 ruutmeeter ja mida läbib vool 1 A, mõjub pöördemoment 1 Nm.
Kondensaatorid liigitatakse: 1) katete kuju järgi. Plaatkonde, kerakond. 2) dielektriku liigi järgi. Paber, õhk konde. 3)mahtuvuse muudetavuse järgi. Pöördkond. / Esimene konden leiutati 1745 a Leidenis nn leideni purk--joonis.Elektrolüütkond. on suure mahtuvusega. Metall I I I paber. Mahtuvus sõltub vaadeltavate kehade mõõtmetest, vahekaugusest ja kehade vahelise aine dielektrilisest läbitavusest. Plaatkondensaatroi mahtuvuse leidmine. Väljatugevuse avaldisest seega Pinge U plaatide vahel d plaatide vaheline kaugus. ---Mahtuvus C= Laetud konde. on energia, mis tühjenemisel vabaneb. Konden energia valem: Konden ühendamine a)jadamisi b)rööbiti Ohmi seadus. Takistus . Eri liiki juhtidel sõltub voolutugevus pingest erinevalt. Pinge- voolu tunnusjoone saamiseks tuleb mõõta erinevatele pingeväärtustele vastavad voolutugevevused
,seda nim Maxwell elektromagnetismiks. Maxwelli katse leidis kinnitust ,kuis elgus ,et muutuva elektrivälja levik toimub tõepoolest magnetvälja vahendusel. Vahelduvavoolu läbiminekul esineb kondensaatori mittejuhtivas vahemikus magnetväli,mille jõujooned parempoolsete pööristena ümbritsevad elektrivälja muutumise suunda.Kuna elektrivälja jõujooned kondensaatoris on suunatud ühelt plaadilt teisele ,siis on nii suunatud elektrivälja tugevuse muut E.Tugeneva elektrivälja korral on väljatugevuse muut välja endaga samasuunaline ning nõrgeneva välja korral vastassuunaline.Maxwell uuris ka väljade levikut täiesti tühjas ruumis, juhtmete ja kondensaatoriplaatide puudumisel.Magnetväli oli aktiivne osaline muutuse teostumisel.Selle kohaselt jõuab elektrivälja muutus ühest ruumi punktist teise magnetvälja vahendusel.Elektrivälja muutumine ühes punktis põhjustab kõigepealt muutuva magnetvälja ja selle magnetvälja muutust kutsub esile elektrivälja muutumise naaberpunktis
võrdselt. Järelikult ei ole sellel kiirguril mingisuguseid suunaomadusi. 4. Mis on antenni suunadiagramm, kuidas teda graafiliselt esitada? Antenni suunadiagramm on graafiline kujutis, mis iseloomustab antenni kiirgusomadusi sõltuvalt suunast. Enamikul juhtudest esitatakse suunadiagramm kiirguse kaugtsooni kohta (kaug- ja lähitsoonidest tuleb täpsemalt juttu edaspidi). Tavaliselt on suunadiagramm esitatud kolmemõõtmelisena ning kujutab endast väljatugevuse või võimsustiheduse jaotust kiirgusallikast ühtlasel kaugusel. 5. Kirjeldada maketti. 6. Mis on sünfaasne signaal? Samas faasis olevad signaalid 7. Milliseid antenne kasutatakse maketis? Kuidas näeb välja selliste antennide suunadiagramm? 8. Võreantenni eelised võrreldes üksikantennidega. 9. Võreantennide kasutusalad. 10. Joonistada kahe isotroopse kiirgaja suunadiagramm võrdse amplituudi ja faasi korral, erineva amplituudi ja faasi korral, erinevate faaside korral. 11
jooned, mille igas punktis on E-vektor selle joone puutuja sihiline. Tal on ka suund,mis jõujoone igas punktis ühtib E-vektori suunaga. Seal kus väli on tugevam(E on suurem st) paiknevad jõujooned tihedamalt. Joonte tihedus: E= 1/(40)*q/r². Superpositsiooniprintsiip- kui antud elektrivälja punktis tekitavad elektrivälja mitmed laengud,siis resultant elektrivälja tugevus on võrdne üksikute laengute poolt tekitatud elektriväljatugevuste vektoriaalse summaga. Väljatugevuse vektorvoog- e=EScos (V/m) ; EndS(V/m). Gaussi teoreem-elektriväljatugevuse vektorvoog läbi kinnise pinna on võrdne selle pinna sees olevate laengute algebraliste summaga ja mis on jagatud elektrilise konstandiga 0. (s) EndS=1/0qi. Punktlaengu elektriväli-E=kq/r², tasandi elektriväli- E=/20, erinimeliselt laetud tasandi E=/0, sfääri elektriväli-, kui r>R, r=kaugus keskpunktist R=sfääri radius siis, E(r)=1/(40)*q/r². kui r=R, siis E(R)= /0.
Gaussi valem ei esita piiravaid tingimusi laengu iseloomule ja on maksev nii staatiliste kui ka ajaliselt muutuvate laengute puhul, liikuvate ja liikumatute laengute puhul. Gaussi valem kehtib hajutatud laengute suhtes. LOENGUSLAIDIDE LÕPUS TABEL!!! IRM0110_03_mgvali.pdf LOENGUSLAIDIDE LÕPUS TABEL!!! 2. Keskkondade liigitus. IRM0110_05_keskkond.pdf 1. Keskkonnad jagunevad isotroopseteks ja anisotroopseteks.Isotroopses keskkonnas on , ja skalaarsed suurused (suunata). Seega on väljatugevuse ja induktsioonivektorid teineteisega paralleelsed D||E;B||H; j||E. (PS! need on VEKTORID) Mõnedes füüsikalistes materjalides nagu kristalsed ained, millel on hästi korrapärane aatomi või molekuli kristallvõre, ei pruugi parameetritel D ja B või J suund, milledele mõjub E või H-väli, olla sama suund nagu rakendatul väljal. Selliseid materjale nimetatakse anisotroopseteks, mis tähendab et , ja väärtused on sõltuvad mõõdetavast suunast. Sel juhul võib parameetreid ,
mis on võrdeline nende kehade massidega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. Gravitatsioonikonstant: 6.67 10 -11Nm2kg-2 Gravitatsioonivälja tugevuseks nimetame jõuväljas olevale kehale mõjuva gravitatsioonijõu suhet selle keha massiga: Potentsiaaliväli ja jõuväli. Nagu jõu arvutamisel võime ka siin eraldada välja allika vaadeldavast kehast. Selleks toimime analoogiliselt väljatugevuse defineerimisega: jagame potentsiaalse energia vaadeldava keha massiga. 2 Tekkinud väli - nimetame teda potentsiaaliväljaks - kuulub tervenisti allika juurde. Vaadates mingi teise keha liikumist, saame leida selle poolt tehtava töö, korrutades potentsiaali muudu vaadeldava keha massiga. Jõuvälja seos potentsiaaliväljaga. Nagu näeme, on töö arvutamine potentsiaali abil lihtne.
geomeetriaga. Kuna elektrijõud on konservatiivsed, kehtivad järgmised matemaatilised seosed: 1. Gaussi teoreem ja lõpmata tasandi väli. Selle teoreemiga määratakse elektriväljautgevuse voog läbi kinnise pinna. Gaussi teoreem elektrinihke vektori jaoks elektrinihke vektori voog läbi kinnise pinna on võrdne selle pinna sisemuses asetsevate vabade laengute algebralise summaga. Elektrinihke vektori voo ühik on kulon (c). =DndS=q Gaussi teoreem väljatugevuse vektori E jaoks elektriväljautgevuse voog läbi mistahes kinnise pinna on võrdeline selle pinna sees olevate laengute algebralise summaga. EndS=k(q/r2)dS=k(q/r2)dS=k(q/r2)4r2=(1/40)*(q/r2)*4r2=q/0 (kõikidel integraalimäkidel on ring peal) Teoreem kehtib suvalise pinna korral. See tõestus on tehtud sfäärilise pinna kohta. q on süsteemi summaarne laeng. Teadmiseks veel et safari pindala S=4r 2
suuremad, mida laiem on materjali hüstereesisilmus. d. Vahelduvvoolu kõrgepingeaparaatides tuleb arvesse võtta ka dielektrikuskaod, mis tekivad vahelduvelektrivälja toimest. Dielektrikuskadu esineb peamiselt polaarsete molekulidega dielektrikutes ning on tingitud dielektriku polarisatsiooni ja elektrivälja tugevuse võnkumise faasinihkest. Dielektrikuskadu suureneb väljatugevuse ja sageduse suurenedes ning isolatsiooni niiskudes ja saastudes. 3. Nende mõju pinnaefekti nähtust me tajume voolujuhi takistuse suurenemisega, sest ühe ja sama pinge korral on vahelduvvoolu tugevus voolujuhis väiksem kui alalisvoolu tugevus. Isolatsioon kuumuneb nii dielektrikuskadude kui voolujuhtides eraldunud soojuse tõttu. 4. Tagajärjed - Aparaadi soojenimisega kaasnevad mitmed erinevad ebasoovitavad nähud: a
Pinge ja potentsiaal Pingeks nim. elektrivälja tööd 1C nihutamisel ühest punktist teise. U=A/q, sellest tuleb pinge ühik 1V. Pinget mõõdetakse voltmeetriga 2 punkti vahel. Kasutatakse järgmisi omadussõna: pinge- kõrgem, madalam, vool- tugevam, nõrgem, takistus- suurem, väiksem. Kõrgpinge üle 1000 V- vahelduv, üle 1500V- alalis, 220V- madalpinge, 0... 50V inimesele eluruumis ohutu pinge. 330000V kõrgeim liinipinge Eestis. Pinge ja väljatugevuse seos E= U/d. seega jagades pinge lõigupikkusega saame elektrivälja tugevuse. Saadud valemist järeldub, et E ühik võib olla ka V/m. 1V/m= 1N/C.Kõrget pinget võib võrrelda kõrgelt langeva veega, kus iga liiter teeb rohkem tööd, kui madalalt langedes. Potentsiaaliks nim. max tööd, mida elektriväli 1C nihutamisel võib teha. Elektrivälja ja laetud keha igal punktil on mingi potentsiaal + või . Elektrivälja töö 1C nihutamisel on max, kui laem viiakse lõputusse või
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
