tööpõhimõttega, põhi (sildi)andmetega, käivitamiseks ettevalmistamisega, selleks vajalike seadmetega, käivitamisega ja mootori põhiliste tööomadustega. 7.2 Aksünkroonmootori põhiandmed Mootori tüüp - AIR90L6 (90 - võlli tsentri kõrgus; L - pika kerega; 6 - pooluste arv) p= 3 (pooluspaaride arv) f= 50 Hz - 76% P= 1,5 kW IP = 54 n20 = 925 p/min cos= 0,72 U= 220V/380V I= 7,1A (kolmnurkühendus) I= 4,1A (tähtühendus) 7.4. Mõõdetud andmed 7.4.1 Tähtühendus- Joon. 7.4.1. Lühismootori käivitamine tähtlülituses: a põhimõtteskeem, b ühendused klemmlaual. n20 = 990 p/min (faasipinged) U1 = 231V U2 = 231V U3 = 232V (liinipinged) U12 = 394V U23 = 396V U31 = 398V I1 = 2,79A I2 = 2,99A I3 = 3,10A 7.4.2 Kolmnurkühendus Joon. 7.4.2 Lühismootori käivitamine kolmnurklülituses: a põhimõtteskeem; b ühendused klemmlaual. U12 = 228V U23 = 228V U31 = 226V
Ainuke erinevus mis üldse tekkis oli see et siin kasutatakse pooli juhtivust ehk induktiivtakistuse pöördväärtust ja kuna kondensaatoril on juba kasutusel pöördväärtus siis tesitkorda pöördväärtus võtta saame fC 7. Võimsused vahelduvvooluringis. Aktiivvõimsus P=U*I*cos Reaktiivvõimsus Q=U*I*sin Näivvõimsus S=U*I 8. Kolmefaasiliste vooluringide neutraaljuhtmega tähtühendus. Liini- ja faasisuurused. I=If U=sqrt(3)*Uf 9. Kolmefaasiliste vooluringide kolmnurkühendus. Liini- ja faasisuurused. U=Uf I=sqrt(3)If 10. Lülituse valik tarbijate ühendamisel kolmefaasilisse võrku. Kolmnurkühendus, tähtühendus 11. Voolutugevuse mõõtmine. Ampermeetri mõõtepiirkonna laiendamine. Voolutugevuse mõõtmiseks ühendatakse ampermeeter vooluringi jadamisi ja et laiendada mõõtepiirkonda kasutatakse voolutrafot 12. Pinge mõõtmine. Voltmeetri mõõtepiirkonna laiendamine. Voltmeeter ühendatakse ahelasse rööbiti.
- liinijuhtmete vahelisi pingeid nimetatakse liinipingeteks. U - liinipingete effektiiv- e. Tegevväärtus - faasipingete effektiiv- e. Tegevväärtus Tähtühenduse korral on liini- ja faasivoolud võrdsed: Tähtühenduse korral on liinipinge √ korda suurem faasipingest: Vektordiagrammist nähtub, et liinipinged on faasipingetest 30o võrra ees. Liinipinge avaldub vastavate faasipingete vahena: 4) Kolmnurkühendus – sama Kolmnurkühenduse puhul on liinipinged võrdsed faasipingetega: U = Uf Kolmnurkühenduse korral on liinivool √ korda suurem faasivoolust: 5) Liinivoolude vektoriaalne summa neljajuhtmelises süsteemis, sümmeetrilisel ja mittesüm. süsteemis ning kolmejuhtmelises süsteemis. 6) Liinivoolude arvutus kolmnurkühenduses faasivoolude järgi 7) Kolmefaasilise süteemis võimsused sümmeetrilise koormusel Ühikud: P, w;
Generaator – seade, mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks (vahelduvvool) Mehaaniline generaator – kasutatakse mehaanilist energiat KOLMEFAASILINE VOOL Kolmefaasiline vool koosneb 3st faasijuhtmest ja nulljuhtmest Faasijuhtmetes olev vool on üksteise suhtes 120 kraadi nihutatud Faasipinge – pinge 0-i ja faasi vahel KOLMEFAASILISTE TARBIJATE ÜHENDAMINE 1. Tähtühendus 2. Kolmnurkühendus Kolmefaasilise voolu korral ühendatakse faase võrdselt koormata.
enamus el. energiast toodetakse kolmefaasilise vahelduvvooluna. Süsteemi eelised: energia saab kuue juhtme asemel ülekanda nelja juhtmega, 3-faasilised voolud võimaldavad luua pööravaid ja kulgevaid magnetvälju, 3-faasilised mootorid /trafod on kõige odavamad ja töökindlamad Tarbijate ühendamine 3-faaslise võrku a) tähtühendus- kui kõik faasid on võrdsed ja sama liiki tarbijatega koormatud, siis neutraalis voolu pole, aga ebasümmeetriliselt tekib neutraalis vool. b) kolmnurkühendus- kasutatakse harva. 5. Takistused vahelduvvooluahelas. 1) Aktiivtakistus R- omavad vooluringi osad, kus el.energia muutub soojuseks, keemiliseks energiaks, meh.tööks. NT. juhtmed, soojendusseadmed, hõõglambid on aktiivakistid. 2) induktiivtakistus xl- seda omavad poolid, mähised vähesel määral ka sirgjuhtmed. Kui pooli R=0 (ideaalpool) I= U/R, siis pingeallikaga ühendades peaks tekkima lõpmata tugev vool, kuid nii see ei ole. Iga keeru magnetväli hakkab takistama voolu kasvu
(a) skemaatiline tähistus; (b) toitekaabli ühendamine mootori klemmidele. Tähtühenduse korral kehtivad järgmised elektrilised seosed: faasivool on võrdne liinivooluga. liinipinge on faasipingest teguri korda suurem näivvõimsus aktiivvõimsus reaktiivvõimsus 2.Kolmnurkühendus Kolmnurkühenduse korral on mootori mähised ühendatud nii, et ühe mähise algus on ühendatud teise mähise lõpuga. Nende mähiste ühenduspunktid on ühendatud toitesüsteemiga, mida illustreerib Joonis 2.14. Tähtühendust tähistatakse sümboliga . b a Joonis 2.14. Asünkroonmootori kolmnurkühendus. (a) skemaatiline tähistus; (b) toitekaabli ühendamine mootori klemmidele.
Selle patendeeris M. Dolvo- Dobrovolski. Süsteemi eelised: energia saab kuue juhtme asemel ülekanda nelja juhtmega, 3- faasilised voolud võimaldavad luua pööravaid ja kulgevaid magnetvälju, 3-faasilised mootorid /trafod on kõige odavamad ja töökindlamad Tarbijate ühendamine 3-faaslise võrku a) tähtühendus- kui kõik faasid on võrdsed ja sama liiki tarbijatega koormatud, siis neutraalis voolu pole, aga ebasümmeetriliselt tekib neutraalis vool. b) kolmnurkühendus- kasutatakse harva 1888- leiutas M.D-D 3-faasilise vahelduvvoolu 1890- asünkroonmootor
∆₂ = |24 153,79| = 241,9 I’₄ = I’₁₁ - I’₂₂ = 6,73 - 0,78 = 5,95 A |-10 -54| I’₅ = I’₁₁ = 6,73 A Joonis 7. Haru 2 ekvivalentse takistuse ja emj allikaga aseskeem. U₀ = I'₄R₄ + I’₅R₅ - E₂ - E₄ - E₅ = 5,95 • 4 + 6,73 • 6 - 50 - 40 - 50 = -63,92 V = Eg Passiivahela sisetakistuse Rg määramine. Esmalt eemaldan ahelast kõik EMJ ja vooluallikad ning lihtsustan skeemi. Tekkiv kolmnurkühendus tuleb teisendada tähtühenduseks. A B Joonis 9. Passiivahelaks teisendatud aseskeem Joonis 8. Katkestatud haru 2 olukorras kontuurvoolu skeem. R3 R4 4∙6 Ra = = = 1,41 Ω R3 + R4 + R6 4 + 6 + 7 R3 R6 4∙7 Rb = = = 1,65 Ω R3 + R4 + R6 4 + 6 + 7 R6 R4 7∙6 Rc = = = 2,47 Ω R3 + R4 + R6 4 + 6 + 7
magnetsüdamik, mille uurdeisse on paigutatud staatori faasimähised. Pöörlev rootor paikneb staatori sees. Mootori juurde kuuluvad veel klemmikarp, jahutamiseks ventilaatori tiivik ja faasirootoriga mootoril harjad ning harjahoidikud. 64. 9.3.2 Kuidas tähistatakse asünkroonmootori mähiste alguseid ja lõppe? Mähiste algused U1, V1 ja W1, lõpud U2, V2 ja W2 65. 9.3.3 Millised on asünkroonmootorite ühendusviisid toitevõrguga? Tähtühendus ja kolmnurkühendus. 66. 9.3.4 Mida nimetatakse sünkroonseks pöörlemiskiiruseks? Rootori pöörlemine sünkroonselt staatori magnetväljaga. 67. 9.3.5 Mis on libistus ja kuidas seda mõõdetakse? Libistus ,,s" on suhteline pöörlemiskiiruse muutus. Libistust võib tõlgendada ka rootori suhtelise mahajäämusena sünkroonkiirusega pöörlevast staatori magnetväljast. (Välja- ja rootori pöörlemissageduste vahe suhe pöörlemissagedusse) n1 staatori sünkroonikiirus
Kas vahelduvvooluahelate arvutamine on hõlpsam kompleksarvude või diagrammvektorite abil? Vahelduvvoolu ahelate arvutamine on hõlpsam diagrammvektorite abil, kuna kompleksarvude ABC on meelest läinud. 2 18. Millest lähtudes valitakse kolmefaasilise tarviti ühendusskeem? Kolmefaasilise tarviti ühendusskeem valitakse lähtudes pingesüsteemist. Süsteemi 3x220 [V] korral valitakse kolmnurkühendus, sest U l = U f ning süsteemi 3x380 [V] korral valitakse tähtühendus kuna Ul = 3 U f 19. Kas kolmefaasilise tarviti võimsus sõltub ühendusskeemist? Kolmefaasilise tarviti võimsus sõltub ühendusskeemist. Tähtühendusega tarvitil on suurem võimsus kui kolmnurkühendusega tarvitil. P = 3 U l I l cos 20. Miks on kolmefaasilise tarviti kolmnurkühendusel liini- ja faasivoolud erinevad, aga tähtühendusel pole?
· Mõõteseadmed · Siganalisatsioonseadmed Probleemid kompenseerimisseadmetega- kadude seisukohalt on efekt suurem, kui kompenseerimisseade on paigutatud trafode madalpingepoolele. Trafo ülempinge poolel asetsevate kompenseerimisseadmete ühikmaksumus on madalam. Kondensaatorite iseloomustamiseks- valmistatakse: · pingele 230V-10kV · võimsusele 5-300kvar · faaside arvuga 1 või 3 kondensaatorite ühendamine-kolmefaasiline täht- ja kolmnurkühendus kondensaatorite arv- jadamisi kondensaatorite ühendamisel saab tõsta kondensaatorpatarei lubatud pinget. Kondensaarite rööpühenduse korral saab tõsta kondensaatorpatareid läbivat voolu ja sellega koos võimsust. Kondensaatorite paigalduse koht eristatakse- · individuaalset kom...???? Individuaalne kompenseerimine- on kui kompensseimisseadmed üles seatud reaktiivvõimsuse tarbija juurde, võimalusel tarbijate klemmidele. Eelis: reaktiivvõimsust ei kanta tarbijani.
hargnemata osas vähima suurusega. Rööpahelate voolud võivad olla hargnemata osa voolust suuremad. Rööpahelas tekkivat resonatsi nimetataksegi vooluresonatsiks. 37.38. Kolmefaasilised vahelduvvooluahelad. Kolmefaasiline süsteem tähtühenduses. Kolmefaasiline süsteem kolmnurkühenduses. http://www.eope.ee/_download/euni_repository/file/1114/materjalid.zip/kolmfaasi.html 39. Tarbijate tähtühendus. Kolmnurkühendus iga faasi takistus ZAB, ZBC ja ZCA ühendatakse vahetult vastavate liinijuhtmetega. Kuna iga faasitakistus lülitatakse siin liinipingele, siis tuleb liinipinget käsitleda kui tarbija faasipinget Ul=Uf. Faasivoolud tarbijates arvutame tavaliselt sümbolkujul: U& I&AB AB U&ABYAB ; Z& AB U&
dielektrilise läbitavusega ning laengutevahelise kauguse ruuduga. F=Q1 *Q2 /r² *K 2.Magnetvoog On füüsikaline suurus, mis näitab magnetvälja suutlikkust läbida vaadeldavat pinda. Tähis on Fii Magnetvooks läbi väljaga ristioleva pinna nim. Vootiheduse B ja pindala S korrutist. =B*S Kui väli on pinna suhtes kaldu, siis leitakse vootiheduse vektori B normaalkomponent =B*S järgi magnetvoog =B*S=BS*cos 3.Generaatormähiste ja tarvitite kolmnurkühendus Esimese faasimähise lõpp x ühendatakse kokku teise mähise algusega B jne. Kuni tekib kinnine kolmnurga kujuline ühendus. Nullpunkt ja nulljuhe puuduvad ning kõik kolm juhet on liinijuhtmed. See on kolmejuhtmeline süsteem. Liinipinge on võrdne faasipingega U=Uf, sest liinipinge on kahe liini juhtme, näiteks A ja B vaheline pinge. Tarvitid ühendatakse kolmnurka siis, kui nende nimipinge on võrdne liinipingega. Ühe tarviti lõpp ühendatakse teise tarviti algusega jne
tähistatakse? 7. Milliseid voolusid nimetatakse faasivooludeks, kuidas neid tähistatakse? 8. Millal on sümmeetriline koormus eriti tähtis, kas tähtlülituse või kolmnurklülituse korral? Põhjendada. 9. Kas tähtlülituses tuleb ebasümmeetrilise (eri faaside erisuguse) koormuse korral kasutada nulljuhet? 10.Kas tähtlülituses on vaja sümmeetrilise (eri faaside ühesuguse) koormuse korral kasutada nulljuhet? 57.Kolmnurkühendus. 1. Generaatori mähiste ühendamine kolmnurka. 2. Kuidas tähistatakse mähiste alguseid ja lõppe? Joonestada kolmnurkühenduse skeem. 3. Millega võrdub kolmnurkühenduse korral elektromotoorjõudude summa? 4. Kas kolmnurkühenduse korral saab tekkida lühisvool? 5. Milline seos on kolmnurkühenduse korral liini- ja faasipingete vahel? 6. Miks on väga ohtlik generaatori mähiste ebaõige ühendamine kolmnurka, kui ühes faasis algus ja lõpp ära vahetada? 58
veerandperioodil väheneb elektrivälja energia maksimaalväärtusest nullini. Sellise generaatori kondensaatori vahetusenergia suurust iseloomustatakse mahtuvusliku vooluringi hetkvõimsuse maksimaalväärtusega, mida nimetatakse mahtuvuslikuks reaktiivvõimsuseks ja tähistatakse Q C. 8. Kolmefaasiliste vooluringide neutraaljuhtmega tähtühendus. Liini- ja faasisuurused. 9. Kolmefaasiliste vooluringide neutraaljuhtmega kolmnurkühendus. Liini- ja faasisuurused. Kolmnurkühenduse saamiseks ühendatakse esimese faasimähise lõpp teise faasimähise algusega, teise faasimähise lõpp kolmanda faasimähisealgusega ja kolmanda faasimähise lõpp esimese faasimähise algusega. 10. Lülituse valik tarbijate ühendamisel kolmefaasilisse võrku. Tarvitid ühendatakse kolmnurka siis, kui nende nimipinge on võrdne liinipingega. Mootori ühendamisel tuleb tähelepanu pöörata mootori sildiandmetele ja mootori ühendamise viisile
25 %) · Juhtseade koosneb lülitisti, liigkoormuskaitsest ja 29 timerist, kus on programmeeritud aeg täht-kolmnurga ümberlülituseks · Mootorit käivitatakse alguses tähtühenduses (tähtühenduses jooksevad mootoris väiksemad voolud) ning lülitatakse hiljem kolmnurka · NB! Täht-kolmnurkkäivitusel peab mootori normaalne tööreziim olema kolmnurkühendus! · Kui mootor on paigalseisus raskelt koormatud, ei sobi see meetod mootori käivitamiseks · Selline meetod sobib aga ventilaatorite ja pumpade käivitamiseks · Käivitamisel paispoolidega (reaktoritega) tekitatakse käivituse alguses pingelang I1xp läbi paispoolide ja mootor saab madalama pinge · Pöörlemiskiiruse saavutamisel ja käivitusvoolu nõrgenemisel lülitatakse mootor ümber täispingele · Käivitamine sujuvkäivitiga toimub elektroonilise
Vooluresonants 95 6.15 Võimsustegur 98 6.16 Aktiiv- ja reaktiivenergia 98 7 Kolmefaasiline vool 100 7.1 Kolmefaasilise voolu saamine 100 7.2 Generaatorimähiste ühendusviisid 101 7.3 Tarvitite tähtühendus 104 7.4 Tarvitite kolmnurkühendus 107 7.5 Kolmefaasilise voolu võimsus 109 7.6 Pöördmagnetväli 111 8 Elektrimasinad 114 8.1 Elektrimasina tööpõhimõte 114 8.2 Asünkroonmootor 115 8.3 Ühefaasiline asünkroonmootor 120 8
...................................................................................... 37 5.2. Asünkroonmootori sildiandmed ........................................................................................ 40 5.3. Asünkroonmootori ühendamine toiteallikaga ................................................................... 40 5.3.1. Tähtühendus ................................................................................................................... 41 5.3.2. Kolmnurkühendus .......................................................................................................... 41 5.4. Arvutusülesanne ................................................................................................................ 43 5.5. Generaatori ja mootori talitlus........................................................................................... 44 5.6. Asünkroonmootori käivitamine.....................................................................................
Kogukaod teineteise suhtes 120 kraadise nurga all olevtat faasipinget siis liinipinge on võrdne kahe faasipinge P=Pm1+Pm2+Pt1+Pmeh ning mootori kasutegur =P2*100%=P1-P*100%, vahega:P kus P1=3*U1I1cos1; on piirides (75...85)% P1 P1 8.Kolmefaasiliste vooluringide kolmnurkühendus 23.Töömasinate mehaanilised tunnusjooned- sünkroonmootori käivitamise eesmärgil on poolusekingades Esimese faasimähise lõpp x ühendatakse kokku teise mähise algusega B jne kuni tekib kinnine käivitusmähis, mis võimaldab nn. asünkroonset käivitust: liinilülitiga L lülitatakse staatorimähis kolmnurkkujuline ühendus. Nullpunkt ja nulljuhe puuduvad ning kõik kolm juhet on liinijuhtmed
17 2.2.3. Keevitusmuundur Keevitusmuundur toodab keevitamiseks alalisvoolu. Sele 2.5. Keevitusmuunduri skeem Keevitusmuunduri ehitus 1. Lülitus vooluvõrku 2. Muunduri sisse-ja väljalülitus vastavalt või Y Y O välja lülitatud Y tähtühendus, esimene aste. Mootori käivitamine. kolmnurkühendus, teine aste. Keevitusvoolu tootmine. 3. Generaatori ajam - 4. Generaator. Koosneb magnetpoolustest koos mähistega: a) ergutusmähis b) ankur c) kollektor d) süsiharjad 5. Keevitusvoolu reguleerimine 6. Ventilaator. Jahutab nii ajamit kui generaatorit. 7. Keevitusjuhtme ühendamine keevituskäpaga e. Elektroodihoidikuga 8. Klemmiga tagasivoolu juhtme ühendamine detailiga Muunduri puudused 1. Seadme valmistamine on kallis. 2
................................31 Töö ja võimsuse mõõtmine ühefaasilises vahelduvvooluahelas.................................31 21. Laboritöö nr.20*................................................................................32 Kolmefaasilise elektriahela uurimine. Tähtühendus...................................................32 22. Laboritöö nr.21*................................................................................33 Kolmefaasilise elektriahela uurimine. Kolmnurkühendus...........................................33 23. Laboritöö nr.22.................................................................................34 Elektromagnetilise induktsiooni uurimine...................................................................34 3 24. Laboritöö nr.23.................................................................................35 Elektromagnetilise induktsiooni ja endainduktsiooni uurimine.
Liinipingete effektiiv- e. tegevväärtust tähistatakse U-ga. Iga liinijuhtme ja neutraaljuhtme vahelist pinget nimetatakse faasipingeks ja tähistatakse· U effektiiv- e. tegevväärtust aga Uf-ga. Faasivooludeks nimetatakse voole, mis kulgevad generaatori faasimähistes või tarbija faasides. Liinijuhtmetes kulgevaid voole nimetatakse liinivooludeks. Tähtühenduse korral on liini- ja faasivoolud võrdsed. 8. Kolmefaasiliste vooluringide kolmnurkühendus. Kolmnurka ühendatud vooluringide puhul puudub neutraaljuhe. Kolmnurkühenduse korral ühendatakse generaatorimähiste algustega A, B ja C liinijuhtmed L1, L2 ja L3; esimese faasimähise lõpp X ühendatakse teise faasimähise algusega B, teise faasimähise lõpp Y ühendatakse kolmanda algusega C ja kolmanda lõpp Z esimese algusega. Selliseühendusviisi puhul on faaside emj-d suunatud ühesuguselt, mistõttu generaatoris toimib nende algebraline summa. 9
annaabi.ee 
