Riikide kokkuvõte (1)

Riigid maailma maj. Ja poliit . Geo eksamiks

Soome
Asub Põhja-Euroopas, Piir on Rootsi, Norra ja Venemaaga. Piir 2681km, territoriaalvete piiri pikkus 1250 km, rannajoone pikkus (koos saarte ja käärudega ) 39 125 km. Pindala 338 145 km2. Rahvaarv 5 326 312 inimest (2009.a.). Pealinn Helsingi (elanikke 558 700). Riigikeelteks soome ja rootsi keeled. Rahaühik euro.
Soome on jagatud kuueks lääniks, mis omakorda jagunevad 20 maakonnaks. Peamiselt rootsikeelne Ahvenamaa maakond on autonoomne ala. Seal on oma parlament , kohalik omavalitsus , politseijõud, postiteenus, raadio ja televisioon .
Soome on parlamentaarne vabariik, riigipeaks president , kelle valib enamusvalimistel rahvas 6. aastaks. Võimalik on kuni 2 ametiaega. Presidendi peaülesanne välispoliitika kujundamine. Seadusandlik võim on 200-kohalisel parlamendil, mida nim, Eduskund, mille liikmed valib proportsionaalsuse alusel rahvas (ametiaeg 4 aastat). Valida võib alates 18. eluaastast. Täitevvõimu teostab Riiginõukogu, kes vastutab parlamendi ees. Peaministri valib parlament ja kinnitab president. Soomes on mitmeparteisüsteem. Soomes kehtib 2000.a. loodud põhiseadus.
Soome keskmine rahvastikutihedus on 15,5 in/km2. Asustustihedus väheneb põhjapoole liikudes. Linnarahvastiku osatähtsus on 61%. Üle 100 000 elanikuga linnu on kuus, suurim Helsingi. 2% rahvastikust on välismaalased, neist 23% vene, 13% Eesti ja 8% rootsi kodanikud. Üle 80% moodustavad luterlased .
Soome asub 60o pl põhjas ning asub Fennoskandia kilbil. Aluskorras on kristalsed kivimid, mis ka paljanduvad , need on peam. graniit , gneiss ja kvartsiit. Maapind peamiselt nõrgalt künklik. Maapinna keskmine kõrgus 152 m. Sood ja rabad moodustavad maismaast 32%. Pinnakate koosneb moreenist, liivast ja viirsavist ning enamasti õhuke. Soome on üks Euroopa järvederikkamaid maid (siseveekogud 10% riigi pindalast). Suurim järv on Saimaa . Kõrgeimad mäed asuvad riigi põhjaosas Skandinaavia mäestikus (Halti 1328 m). Soome lõuna- ja edelarannik on tugevalt liigestunud ja saarerikkas. Suurim meresaar on Ahvenamaa (685 km2).
Soome asub merelise ja mandrilise kliima üleminekualal. Soome paikneb valdavalt okasmetsavööndis, äärmise põhjaosa üle 300 meetri kõrgusel paiknevaid alasid katab tundra . Maismaast 67% katab mets, peamiselt mänd ja kuusk , põhjapiiril ka kased . Muldadest valdavalt leet - ja soomullad. Ohustatud liikidest on ahm ja endeemne saima hüljes. Lapimaal peetakse poolkodustatuna põhjapõtra.
Maavaradest leidub ehitusmaterjale (liiva, graniiti ja kruusa ), värvilisi metalle (vask, tsink , nikkel ) ja vanaadiumirikkast rauamaaki. Vähesel määral kaevandatakse ka fosfaate ja kulda. Väga suured on turba varud. Energiat saadakse 24,7% taastuvatest energiaallikatest (puit- ja hüdroenergia), 25% nafta , 16% tuumaenergia , 11% maagaas ja 6% turvas.
Tänapäeval toetub Soome majandus kõrgtehnoloogiale ja teenindusele. Soome suurimad pangad on Nordea ja Sampo , Nokia kuulub Maailma saja suurima kontserni hulka. Soome on ka üks maailma suurimaid paberitootjaid. Tööstusest moodustavad üle poole masinatööstus ja puidu- ning paberitööstus. Põllumajandus kõrgelt arenenud ja rahuldab siseturu vajadusi, koondub peamiselt maa lõunaossa ja haritavat maad 7,3% maismaast. 2/3 annab loomakasvatus . Kolmandas sektoris on tähtsal kohal kinnisvarateenused, kaubandus, veondus ja side. Töötuse määr on 2009.a. 8,2%. Kuna Ahvenamaa ei kuulu EL- tolliliitu on seda läbivatel laevadel lubatud maksuvaba kaubandus. SKT-st põllumajandus 2,9%, tööstus 29,5% ja teenindus 67,6% (2005).
Tšehhi
Tšehhi vabariik asub Kesk-Euroopas. Naaberriigid Saksamaa, Poola, Slovakkia ja Austria. Pindala 78 866 km2 ja rahvaarv 10 467 542 inimest (2009.a.). Pealinn on 1,2 miljoni elanikuga Praha. Riigikeeleks on tšehhi keel ja rahaühik tšehhi kroon. Riik on jaotatud 14 maakonnaks.
Tšehhi riigikord on parlamentaarne vabariik, mille riigipeaks on president, kelle valib 5 aastaks parlament. Seadusandlikuks organiks on kahekojaline parlament. Ülemkoja e. Senati 81 liiget valib 6 aastaks rahvas ja iga kahe aasta tagant valitakse 1/3 Senati koosseisust ümber. Alamkoja e. Esindajatekoja 200 liiget valitakse 4 aastaks. Valimisõigus on alates 18. eluaastast. Tšehhis on mitmeparteisüsteem.
Rahvastiku keskmine tihedus on 129 in/km2. Tihedaimalt on asustatud rasketööstuse tuumikala Morava- Sileesia (üle 200 in/km2). Linnades elab 75% riigi rahvastikust ja üle 100 000 elanikuga on 5 linna. 90,3% rahvastikust moodustavad tšehhid ja 3,7% moravlased. Välismaalasi oli 1,2% rahvastikust, enamik neist slovakkia, ukraina ja vietnami kodanikud. Vietnamlasi toodi riiki 1980.ndatel tekstiilitööstuse ajutise tööjõuna. Enim levinud usund on katoliiklus (26,8%).
Peaaegu kogu Tšehhi territooriumi hõlmab Hertsüünia kurrutuse ala (aluspõhi gneissidest, graniitidest ja kiltadest), mida katavad Hilis -Paleosoikumi ja Mesosoikumi settekivimid . Territooriumi keskmine kõrgus 430 m ja seda ümbritseva kolmest küljest 800-1200 meetri kõrgused kurdpangasmäed. Poola piiri ääres asub kõrgeim tipp Snieška 1602 m. Kohati on Tšehhi massiivi ala tugevalt karstunud. Kliima on mõõdukas ja kontinentaalne . Aasta keskmine temperatuur on 7,5oC ja keskmine sademete hulk 674 mm/a. Jõgedevõrk on tihe, kuid järvi on vähe ja need on väikesed. Pikim jõgi on Elbesse suubuv Vltava (433 km). Tšehhi asub segametsavööndis ning metsad katavad 33% riigi territooriumist, kuid need on kahjustatud happevihmadest. Peamiseks saasteallikaks pruunsöeküttega soojuselektrijaamad. Metsad paiknevad peamiselt mägialadel. Muldadest on levinud pruun- ja leostunud kamarmullad.
Peamine maavara on süsi, kuid leidub ka uraanimaaki, kaoliini (jt. mineraalseid ehitusmaterjale). Maagimäestikus asunud värviliste ja haruldaste metallide (hõbe, tina, vask, plii, vismut , koobalt) ning rauamaagi leiukohad on ammendunud. Morava nafta - ja maagaasi leiukohad on vähetähtsad. Majanduslikult olulised on Loode-Tšehhi raviveed.
Tšehhi on endiste idablokimaadest üks arenenumaid, majandus tugevalt pealinnakeskne, Praha osatähtsus SKT-st oli 2003.a. 23,1%. Arengus on maha jäänud endised rasketööstus piirkonnad Morava-Sileesia ja Olomouc, kus on ka suurim tööpuudus. Majanduse arengule on kaasa aidanud väliskapitali kaasamine (2005.a. 62 miljardit USD). Elektrienergiat toodetakse 65,5% soojus - (sellest 80% pruunsöe), 31,2% tuuma- ja 3,1% hüdroelektrijaamades. Tšehhi on Euroopa 3. uraanimaagi, 4. kivisöe ja 5. pruunsöetootja. Tööstuses domineerib traditsiooniline rasketööstus, 26,8% moodustab masinatööstus, 13% metallurgia ja 13% metallitööstus. Põllumajanduslikus kasutamises on 54,1% territooriumist. Üle poole toodangust annab taimekasvatus , kusjuures kasvatatakse teravilja, suhkrupeeti, kartulit , rapsi, viinamarju ja humalat. Teenindavas majanduses on tähtsaimad kaubandus (sh. isikuteenuste osutamine) ja transport ning side. Töötuse määr oli 2009.a. 6,7%. 2005.a. oli kaupade ekspordi koguväärtus 63% ja impordi koguväärtus 58,9% SKT-st. SKP oli 2008.a. 20 200 PPS-i. SKT-st põllumajandus 3,4%, tööstus 39,3% ja teenindus 57,3% (2004).
Türgi
Türgi vabariik asub Ees-Aasias ja Kagu-Euroopas Musta mere ja Vahemere vahel. Omab piiri Gruusia, Armeenia , Aserbaidžaani, Iraani , Iraagi, Süüria, Kreeka ja Bulgaariaga. Pindala on 779 452 km2, elanikke 71 517 100 (2009.a.) Pealinn on 3,6 miljoni elanikuga Ankara . Riigikeeleks türgi keel ja rahaühikuks türgi liir . On jaotatud 81. provintsiks.
Türgi on ühtne parlamentaarne vabariik, mille riigipeaks on parlamendi poolt 7 aastaks valitav president, keda ei saa tagasi valida. Seadusandlik organ on ühekojaline Türgi Suur Rahvuskogu , mille 550 liiget valib viieks aastaks rahvas. Kehtib 1982.a. põhiseadus, mida täiendati viimati 2004.a.
Türgi keskmine asustustihedus on 97 in/km2 ning 2/3 rahvastikust elab linnades. Tihedamalt on asustatud lääne ja põhjarannik, hõredamalt Ida-Anatoolias. 70% moodustavad türklased, 20% kurdid ja 2% araablased . 99% usklikest on muslimid , enamik sunniidid . Üle 2 miljoni türklase elab välismaal, enamik neist Saksamaal.
Musta mere ja Vahemere rannik on vähe liigestunud ja saartevaene, Egeuse mere rannik aga saarterohke. Anatoolia on mägine piirkond, mille siseosas on kiltmaa . Türgi kõrgeim tipp on 5165 meetri kõrgune Ararat. Anatoolia kiltmaa idaosas asub ka Vahemeremaade kõrgeim tegevvulkaan , peaaegu 4000 meetri kõrgune Erciyes. Madalikke on vaid kitsal rannikuala ja jõgede alamjooksu piirkonnas. Türgi ala on seismiliselt aktiivne ja võrdlemisi tihti on seal tugevaid maavärinaid. Türgi asub lähistroopikavööndis, kuid pinnamoe ja mere mõju tõttu on kliimaerinevused suured. Niiske ja pehme on vaid Musta mere ranniku kliima. vahemere ja Egeuse mere ranniku kliima on vahemereline , Anatoolia kiltmaal on talv pikk ja külm ning suvi kuum. Mägedes on talvel püsiv lumikatte. Jõgesid on palju (v.a. Anatoolia kiltmaal), nad on kärestikulised, kõikuva vooluhulgaga ja väga energiarikkad. Türgis on nii soolase kui ka magedaveelisi järvi. Umbes 80% muldadest on õhukesed mägimullad, viljakaimad on rannikumadalike ja jõeorgude alluviaal- ja punamullad . Musta mere rannikul on lähistroopiline taimestik , kõrgemal aga okasmets ja alpiniidud. Vahemere rannikul aga torkvõsa. Anatoolia kiltmaal aga kuivad stepid ja poolkõrbed. Anatooliat peetakse paljude kultuurtaimede (nisu, oder , kaer , lina, hernes , hapu kirsipuu ja ploomipuu) kodumaaks .
Maavaradest leidub kivi- ja pruunsütt, raua-, vase-, tsingi-, plii-, mangaani -, elavhõbeda-, volframi -, antimoni- ja molübdeenimaaki ning kromiiti. On ka salpeetrit, boksiiti, naftat, maagaasi, väävlit, marmorit , sepioliiti ja kivisoola.
Türgis olid majanduskriisid 1994, 1999 ja 2001 aastatel, 2002 aastal majandust reformiti ja pearõhk pandi avalikule sektorile, turu liberaliseerimisele ja panganduse tugevdamisele. Üle 1/3 hõivatutest töötab põllumajanduses, 1/3 tööstustöölistest tegev tekstiili- ja rõivatööstuse sektoris. Elektrienergiast on 79,3% soojuselektrijaamades ja 20,4% hüdroelektrijaamades. Tööstusharudest on tähtsaimad tekstiili- ja rõiva- ning toiduainetööstus. Kaevandatakse kivisütt, kromiiti ja vasemaaki . Haritavat maad on 33,2% territooriumist. Kasvatatakse tubakat , puuvilla , teravilja, õlipuud, suhkrupeeti, tsitruseid ja kaunvilju. 2003.a. Tigrisele ja Eufratile ehitatud paisud võimaldavad niisutada üle 50 000km2maad. Peetakse ka palju kariloomi, kuid nende tootlikkus on väike. 2009.a. oli töötuse määr 12,5%. Tähtis tuluallikas on ka turism , mida toetavad ilusad supelrannad, loodusmälestised, antiiksed paigad jne. SKT-st põllumajandus 11,9%, tööstus 23,7% ja teenindus 64,4% (2005).
Rootsi
Rootsi kuningriik asub Põhja-Euroopas. Maapiir on tal Soome ja Norraga. Rootsi pindala on 440 672 km2 ja rahvaarv 9 256 347 inimest (2009.a.). Pealinn on 1 260 700 elanikuga Stockholm . Rootsi on jagatud 21 lääniks, riigikeeleks rootsi keel ja rahaühikuks rootsi kroon.
Rootsi on konstitutsioonilise monarhiaga unitaarriik, riigipeaks on piiratud võimuga kuningas või kuninganna, kellel on esindusfunktsioon. Trooni pärib kuningapaari esiklaps. Seadusandlik organ on ühekojaline parlament e. Riigipäev, mille liikmed valib 4 aastaks rahvas. Valitsusjuhi e. riigiministri kinnitab Riigipäeva esimehe ettepanekul parlament. Kehtib 1975.a. põhiseadus, mida uuendati viimati 1991.aastal.
Keskmine asustustihedus on 20 in/km2. Rahvastik paikneb väga ebaühtlaselt ja asustustihedus väheneb põhjasuunas. Linnades elab üle 80% rahvastikust. Üle 200 000 elanikuga linnu on 3: Stockholm, Göteborg, Malmö. Ajalooline vähemusrahvus on riigi põhjaosas elavad saamid . 2004.a. oli välismaalaste hulk rahvastikust 5,3%. II MS ajal ja vahetult pärast seda saabus Rootsisse kümneid tuhandeid põgenikke teistest Põhjamaadest ja Baltimaadest. Rootsi rahvastik vananeb.
Rootsi on Euroopa riikidest suurima lõuna-põhja suunalise ulatusega (v.a. Venemaa), seetõttu on tema loodus väga mitmekesine . Geoloogiliselt paikneb ta murrangutest lõhestatud ja kristallilisel Fennoskandia kilbil, mis paljudes kohtades ka paljandub . Piki Norra piiri ulatub Rootsi territooriumile Kaledoonia kurrutuse tagajärjel tekkinud Skandinaavia mäestik. Suurima kõrguse saavutab see riigi põhjaosas, kus asub ka kõrgeim tipp Kebnekaise, mis on 2117 meetrit. Kohati leidub ka liustikke . Rootsile on iseloomulikud moreentasandikud, otsamoreenid, sandurid jt. kuhjelised pinnavormid . Suure ulatuse tõttu on Rootsi kliima, taimestik ja mullastik väga mitmekesised nt. juuli keskmiste temperatuuride erinevus võib riigis olla 5-6oC. 15% territooriumist asub polaarjoonest põhjas. Siseveekogud moodustavad territooriumist 8,7% ja suurimaks järveks on Vänern. Mets katab 57% riigi territooriumist ja enamus jääb okasmetsavööndisse, vaid lõunaosa asub segametsavööndis. Skandinaavia mäestikus on hästi välja kujunenud taimkatte kõrgusvööndilisus. 8,6% moodustavad rabad ja sood. Maa lõunaosas levivad metsapruunmullad ja põhjaosas leetunud ja soomullad. 1909.a. rajati Rootsi esimesena Euroopas Rahvuspargid.
Rootsi on rikas metallimaakide poolest, tähtsaimad rauamaagileiukohad paiknevad maa kesk- ja äärmises põhjaosas. Värvilistest metallidest on tähtsaimad vase-, tsingi-, ja pliimaak. Suur on ka uraanimaagi, turba ja hüdroenergia varu.
2004.a. andsid SKT-st 1,8% põllu- ja metsamajandus , tööstus ja ehitus 28,7% ning teenindav majandus 69,5%. Kahe maailmasõja vahel muutus Rootsi värviliste metallide ja rauamaagi varude tõttu kõrgelt arenenud rasketööstusega riigiks. Viimastel aastakümnetel on ülekaalu saavutanud teenindussektor ja kõrgtehnoloogiline tootmine. Masinatööstuses on tähtsad harud infotehnoloogia seadmete tootmine (Ericson) ja autotööstus (Volvo ja Saab-Scania). 51% elektrienergiast toodetakse tuumajaamades. Põllumaad moodustavad 8,4% ja looduslikud rohumaad 7,9% territooriumist. Põhiline on karjakasvatus , maa põhjaosas eriti põhjapõdrakasvatus. Töötuse määr 2009.a. 8,3%. SKT-st põllumajandus 1,8%, tööstus 28,7% ja teenindus 69,5% (2004).
Poola
Poola vabariik asub kesk-Euroopas. Tal on piir Venemaa Kaliningradi oblastiga, Leedu, Valgevene, Ukraina, Slovakkia, Tšehhi ja Saksamaaga ning see piir on kujunenud peale II MS. Poola pindala on 312 834 km2 ja rahvaarv 38 135 900 inimest (2009.a.). Pealinn on 1,6 miljoni elanikuga Varssavi. Poola on jaotatud 16 vojevoodkonnaks, riigikeeleks poola keel ja rahaühikuks zlott.
Poola on parlamentaarne vabariik, mille riigipeaks on rahvapoolt valitud president. Presidendil on õigus saata parlament laiali ja kuulutada välja uued valimised. Seadusandlik organ on kahekojaline Rahvuskogu; mis koosneb ülemkojast e. Senatist ja alamkojast e. Seimist. Täidesaatev võim kuulub Ministrite Nõukogule, mida juhib presidendi nimetatud ja Seimi poolt kinnitatud peaminister . Kehtib 1997.a. põhiseadus.
Rahvastiku keskmine tihedus on 122 in/km2, tihedaimalt on asustatud Sileesia (381 in/km2), hõredaimalt piki riigi ida- ja läänepiiri paiknevad vojevoodkonnad. 61,4% rahvastikust elavad linnades. Linnarahvastiku osatähtsus on suurim Sileesia vojevoodkonnas (78,6%). Poola on rahvuseliselt ja keeleliselt väga homogeenne , 96,7% rahvastikust moodustavad poolakad. Poola oli aastatel 1950-1996 Euroopa kiireima rahvaarvu kasvuga riik, selle ajaga suurenes riigi rahvaarv 53%. Alates 1997.a. Poola rahvastik aga väheneb.
Suure osa Poola territooriumist hõlmab kõrgustike ja jõeorgudega liigestatud tasandik . Keskmine kõrgus merepinnast on 173 m. Kliima on mõõdukas, ida pool mandrilisem, aasta keskmine temp. kõrgeim madalikel (kuni üle 9oC) ja kõige rohkem sademeid on mäestikualad. Pikim jõgi on Wisla (1047 km) ja tema jõgikond moodustab 54% riigi territooriumist. Poola asub segametsavööndis, mis katab 30% riigi territooriumist. metsi on tugevalt kahjustanud happevihmad , eriti Sudeetides. Mullastik on mitmekesine, leidub nii leet-, liiv-, pruun-, kui ka mustmuldi. Haruldastest loomadest elab seal näiteks euroopa piison, euroopa naarits, hallsuslik ja lagrits.
Peamised maavarad on kivi- ja pruunsüsi, mille varud on vastavalt 43 ja 14 miljardit tonni. Metallimaakidest on tähtsamad hõbe, vask ja polümetallid. Muudest maavaradest aga kivisool , väävel, looduslikke ehitusmaterjale ning vähesel määral ka maagaasi ja naftat.
Poola oli kunagiste sotsialismimaade hulgas esimene, kus hakati tegema turumajandusreforme. Teiste Euroopa riikidega võrreldes on Poolas suur põllu- ja metsamajanduses hõivatute osatähtsus (2005.a. 17%). Energeetika põhineb kohalikul kivi- ja pruunsöel ning imporditaval naftal ja maagaasil. 92% elektrienergiast toodeti soojus- ja ülejäänud peamiselt hüdroelektrijaamades. Tähtsamad tööstusharud on masina- toiduaine- ja keemiatööstus, metallurgia ja metalltoodete valmistamine. Põllumajanduskasutuses on 51% riigi territooriumist, ning ülekaalus on väiketalud ja peamiseks on loomakasvatus. Töötuse määr 2009.a. 8,2%. SKT-st põllumajandus 4,8%, tööstus 30,7% ja teenindus 64,5%.
Jaapan
Jaapan asub Ida-Aasias ja hõlmab Jaapani saarestiku ja sellest idas paiknevad Nansei saared. Pindala on 377 835 km2 ja rahvaarv 128 389 000 (2006). Pealinn on 8 372 400 elanikuga Tokyo. Jaapan jaguneb 47 prefektuuriks, riigikeeleks jaapani keel ja rahaühikuks jeen .
Jaapan on parlamentaarse monarhiaga riik, riigipeaks on päritava võimuga keiser . Keisri (tenno) osa on tseremoniaalne. Seadusandlik organ on kahekojaline parlament, mille Nõunikekoda valitakse 6 aastaks ja Esindajatekoda 4 aastaks. Esindajatekoda võib Nõunikekojas mahahääletatud seaduseelnõud 2/3 häältega vastu võtta. Valida võivad vähemalt 20- aastased. Peaministri nimetab parlamendi ettepanekul keiser. Mitmeparteisüsteem. Erandlik, neljaastmeline kohtusüsteem.
Jaapan on üherahvuseline riik, jaapanlased moodustavad 99,4%. Jaapani keel moodustab omaette keelkonna ja seal on kasutusel silpkiri. Keskmine asustustihedus on 340 in/km2, kuid elanikkond paikneb väga ebaühtlaselt. Suurim on rahvastikutihedus rannikumadalikel ja suurlinnade ümbruses, väiksem aga mäestikes. Keihini, Hansini ja Nagoya linnastud moodustavad riigi territooriumist 12%, seal elab aga ligi pool riigi rahvastikust. 2006.a. oli Jaapanis 12 miljonilinna. Jaapanlastel on põhiusundiks sintoism , kuid suur osa jaapanlasi on samaaegselt ka budistid .
Jaapani saarestik koosneb 4 suurest saarest ja paljudest väikestest saartest (kokku u. 3900 saart ). u. 70% riigi territooriumist võtavad enda alla mäed, mis on valdavalt madalad või keskmise kõrgusega. Jaapanis esineb ka vulkaane , näiteks riigi kõrgeim tipp Fuji (3776 m). Madalikke on vaid rannikul ja suuremate jõgede alamjooksudel. Jaapanis on 188 vulkaani, neist 36 aktiivsed ja nende läheduses leidub palju kuumaveeallikaid. Esineb palju maavärinaid (aasta jooksul u. 1500 tajutavat) ja seega ka tsunamisi. Valitseb mereline mussoonkliima. Suuremal osal territooriumist sajab 1500-2000mm/aastas. Põhjapool on lähistroopiline ja lõunapoolsetel saartel troopiline kliima. Jahedust lisab Kuriili hoovus . Suvel ja varasügisel esineb lääneosas taifuune. Jõgedevõrk on tihe, kuid jõed on lühikesed ja kärestikulised, madalikel kasutatakse neid riisipõldude veestamiseks, mägedes elektri tootmiseks. Järvi on palju ning rannikumadalikul ka laguunjärved. Mägise pinnamoe tõttu on kõikjal erosiooni. Metsad ja põõsastikud katavad 67% territooriumist. Esineb palju endeemseid liike.
Maavarade poolest on Jaapan vaene, kõige rohkem leidub kivisütt, vähesel määral ka pruunsütt, naftat, maagaasi, kulda, hõbedat, raua-, mangaani-, vase-, tsingi-, plii-, kroomi -, nikli -, volframi- ja uraanimaaki ning barüüti, grafiiti ja väävlit.
Jaapan on kõrgelt arenenud majandusega riik. 1970. ndatel hakati seniste tooraine - ja energiamahukate tootmisharude asemel eelisarendama teadussaavutusel põhinevaid harusid. Hankiv tööstus annab vaid 0,1% Riigi kogutoodangust. Elektrienergiast annavad soojuselektrijaamad 52%, tuumajaamad 38% ja hüdroenergiajaamad 8%. Kogu kasutatav tuumakütus imporditakse. Töötleva tööstuse peamised harud on must metallurgia, nafta töötlemine, masinaehitus , keemia- ja elektroonikatööstus. Jaapan ehitab umbes poole maailma laevadest ja tuntud on ka autotööstus. Haritavat maad 12% riigi pindalast, ülekaalus väikemajandid. Peamine toidukultuur on riis , vähem ka nisu, oder, mais, kartulit, bataati, kaunvilju, jamssi ja tarot. On võimalik saada 2-3 saaki aastas. Samuti viljeletakse sojat, suhkrupeeti, teepõõsast, tubakat ja mooruspuud. Loomakasvanduse arengut takistab vähene söödabaas. Kalapüügilt on maailmas 4. kohal (2002.a. 4,5 miljonit tonni), Püügimahust kuuendik selgrootute püügil. Töötuse määr 2009.a. 5,1%. SKT-st põllumajandus 1,7%, tööstus 25,8%, teenindus 72,5%.
Norra
Norra kuningriik asub Põhja-Euroopas Skandinaavia poolsaare lääneosas. Maapiir Venemaa, Soome ja Rootsiga. Rahvaarv 4 799 252 inimest (2009.a.). Norra valdused on veel Antarktikas asuvad Bouvet’ ja Peeter I saared ning nõudlusala Kuninganna Maudi maa. Pindala on 323 758km2 ning pealinn on üle 800 000 elanikuga Oslo. Norra on jagatud 19 maakonnaks; riigikeeleks on norra keel ning rahaühikuks norra kroon.
Norra on konstitutsioonilise monarhiaga riik, mille pea on päritava võimuga kuningas või kuninganna. Monarhil on põhiliselt esindusfunktsiooni (kuigi ta saab ka seadustele veto panna või neid heaks kiita, ta on relvajõudude ülemjuhataja, Norra kirikupea, nimetab valitsuse ja vastutab maksude kogumise eest). Seadusandlik organ on 169 kohaga parlament. Täidesaatev võim kuulub Riiginõukogule. Kehtib 1814.a. põhiseadus, mida täiendati viimati 2004.a.
98% rahvastikust moodustavad etniliselt norralased. Vähemusrahvustest on Norra põhjaosas elavad saamid, norrasoomlased kveenid, taanlased ja rootslased. Umbes 89% norralastest on luterlased ja Aasiast sisserännanud on toonud sinna ka budismi ja islami. Keskmine asustustihedus on 14in/km2, ning see on jaotunud väga ebaühtlaselt- üle poole rahvastikust elab Kagu-Norras. Kirjaoskus on 100%.
Norra rannikumeres on palju saari , iseloomulik on Norrale suur põhja-lõunasuunaline ulatus. Suurema osa Norrast hõlmab Skandinaavia mäestik, mille järsud murrangutest liigestatud läänenõlvad laskuvad fjordrannikuna vette. Vaid äärmine kaguosa asub kristalsetest kivimitest Fennoskandia kilbil. Norras asub maailma pikim fjord : Sognefjord. Madalikke on vähe, üle poole territooriumist asub 500-1000 meetri kõrgusel. Kõrgeim piirkond on lõunaosas paiknev Jotunheomeni kiltmaa, kus paikneb ka riigi kõrgeim tipp Glittertind 2465m. Seal leidub ka liustikke. Norra on maakerkeala, vanal merepõhjal paiknevad Norra viljakaimad põllud. Kliimat mõjutavad Põhja-Atlandi hoovuse lähedus, mägine pinnamood ja suur meridionaalne ulatus. Kliima on väga mereline: talv pehme ja suvi jahe ning sajune. Mäestikest fjordidesse laskuvad jõed on lühikesed, kuid vee- ja energiarikkad ning läbi aasta suht. ühtlase vooluhulgaga ja suure langusega. Norra on ka järvederikas maa, need moodustavad 4,7% pindalast. Suure osa pindalast hõlmavad paljad kaljud ja tundra. Mets katab 25% territooriumist ning 90% metsast on okasmets. Peamised loodusohud on rannikul ja mägedes rusuvoolud, savipinnasel maalihked ja merel tormid.
Maavaradest leidub Norras rauda, titaani, niklit , molübdeeni, vaske ja tinamaaki ning kromiiti ja püriiti ja Teravmägedel koksistuvat kivisütt; majanduslikult tähtsamad on Põhjamere nafta- ja maagaasimaardlad.
Norra majandus tugineb vabaturule ja tugevale riiklikule sektorile, valitsus kontrollib kõiki olulisemaid majandusharusid. Riigieelarve suurim tuluallikas on käibemaks, tulumaks on astmeline. Enne olid tähtamad majandusharud kalandus , merekaubandus, laevaehitus ja metsatööstus, nüüdisajal on tähtsaim naftatööstus. Nafta ja maagaas moodustavad peaaegu poole väljaveokaupadest. Tööhõive on väga suur ja võõrtöölisi rakendatakse peamiselt teeninduses ja lihtsamatel töödel. 99% elektrienergiast annavad hüdroenergiajaamad ning Norra on selle toodangult Euroopas I kohal (maailmas 6.). Norra mandrilaval paiknevad naftavarude all suured söevarud, mida praegune tehnoloogia ei võimalda veel kaevandada. Kaevandatakse kivisütt ja sulatatakse alumiiniumit, tsinki , niklit ja vaske. Põllumajandusmaad on vaid kohati orgudes ja fjordide ning järvede ääres. Kasvatatakse otra , kaera, nisu ja kartulit. Põhilised tegevusalad on kalapüük ja –töötlemine, samuti jätkab Norra vaalapüüki. SKT-st põllumajandus 2%, tööstus 42% ja teenindus 56% (2005).
Ungari
Ungari Vabariik on merepiirita riik Kesk-Euroopas, tal on piir Slovakkia, Ukraina, Rumeenia , Serbia , Horvaatia , Sloveenia ja Austriaga. Ungari pindala on 93 030 km2 ning rahvaarv 10 037 800 inimest (2007.a.). Pealinn on 1,7 miljoni elanikuga Budapest. Ungari on jaotatud 19 komitaadiks, pealinnaks ja 22 komitaadi õigustega linnaks. riigikeeleks on ungari keel ja rahaühikuks forint.
Ungari on parlamentaarne vabariik, mille riigipeaks on president, kelle valib 5 aastaks parlament. Presidendil on eelkõige esindusfunktsioon. Seadusandlik organ on 386- kohaline Rahvuskogu. Peaministrikandidaadi esitab parlament ja kinnitab parlament. Kehtib 1949.a. põhiseadus, mida täiendati viimati 2004.a.
Rahvastikutihedus on keskmiselt 108in/km2, u. 66% rahvastikust elab linnades. Suurim vähemusrahvus on mustlased. Enamik usklike on katoliiklased, järgnevad kalvinistid ja luterlased.
Ungari hõlmab enamiku Kesk- Doonau madaliku põhjaosast, 84% territooriumist on madalam, kui 200m . Ungarisse ulatuvad Alpide ja Karpaatide eelmäed. Valitseb mandriline paraskliima , see tähendab soojasid suvesid, mõõdukaid talvi ja sooja ning pikka sügist. Lääne Ungari kuulub Doonau ja Ida-Ungari Tisza jõe jõgikonda. Lääneosas paikneb Kesk-Euroopa suurim järv Balaton . Madalikel valdavad mustmullad, leidub ka sooldunud, soostunud ja liivmuldi. Metsa on Ungaris 4% territooriumist.
Peamised maavarad on pruunsüsi, boksiit , uraanimaaki ning kuuma- ja mineraalveeallikaid.
Üleminek sotsiaalselt turumajanduselt vabaturumajandusele algas kuuekümnendate lõpus ja lõppes üheksakümnendatel. Pärast suurte riigiettevõtete erastamist ja talude taastamist hakkas riiki tulema ka väliskapitali (peamiselt Saksamaa, Austriast , Šveitsist, Itaaliast ja USA-st. Eraettevõtlus annab rahvatulust 80%. Kolmveerand tarbitavast maagaasist ja naftast veetakse sisse, kuna Ungari maardlad on ammendumas. 36% elektrienergiast toodetakse tuumajaamades. Töötlevas tööstuses toodetakse musti metalle, keemiakaupu, ehitumaterjale, toiduaineid, mootorsõidukeid ja ravimeid. Umbes kolmandik tööstusest paikneb Budabesti piirkonnas. Eravalduses on 90% haritavast maast, enamik majapidamisi on väikesed. Põllumajandusmaa moodustab riigi maismaast 63% ja haritav maa u. 49%. Kasvatatakse nisu, maisi, päevalille, kartulit, suhkrupeeti, rapsi, tubakat ning köögi- ja puuvilja (ka viinamarju). Loomakasvatuses on olulised sea-, veise- ja lambakasvatus ning linnu-, eriti veelinnukasvatus. SKT-st põllumajandus 3,7%, tööstus 31,2% ning teenindus 65,1% (2005).
Hiina
Hiina Rahvavabariik asub Ida- ja Sise-Aasias. Tal on maapiir Venemaaga, Mongooliaga, Põhja-Koreaga, Vietnami, Laose, Birma , India, Bhutani, Nepali , Pakistani, Afganistani, Tadžikistani, Kõrgõzstani ja Kasahstaniga. Koos Aomeni ja Hongkongiga on pindala 9 574 000 km2 ning rahvaarv 1 325 082 400 (2007). Pealinn 7,7miljoni elanikuga Peking . Hiina on jagatud 22 provintsiks, 5 autonoomseks piirkonnaks, 4 keskalluvusega linnaks ja 2 erihalduspiirkonnaks. Riigikeeleks on mandariini keel ja rahaühikuteks on jüaan, Aomenis Macau pataca ning Hongkongis hongkongi dollar .
Hiina on föderatiivne vabariik, mille valitsemissüsteem on põhiseaduse järgi Hiina Kommunistliku Partei juhtimisel toimiv töölisklassi diktatuur. Sisuliselt on riigi kõrgeim juhtorgan Hiina KP Poliitbüroo, kuid vormiliselt on riigipea Hiina rahvavabariigi esimees, kelle valib 5 aastaks Ülehiinaline Rahvaesindajate Kogu ning ta kuulutab välja ÜRK-s vastuvõetud seadused ning tal on õigus välja anda eridekreete. 1993. aastast on Hiina RV esimehe ja Hiina KP peasekretäri ametikohad ühitatud. Kõrgeim seadusandlik organ on ÜRK, mille peaaegu 3000 liiget tulevad kokku kaheks nädalaks aastas, ülejäänud ajal täidab selle ülesandeid u. 150-liikmeline ÜRK Alaline Komitee, Valitsuse e. Riiginõukogu liikmed nimetab ÜRK heakskiidul Hiina RV esimees. Ametlikult kehtib mitmeparteisüsteem, kuid teiste poliitiliste organisatsioonide tegevus on piiratud. Rahvusvahelise klassifikatsiooni alusel on Hiina mittevaba riik.
Hiina on suurima rahvaarvuga riik ning tema rahvastik moodustab u. 1/5 maailma rahvastikust. Riigi rahvastikupoliitika eesmärgiks on rahvastiku kasvu pidurdamine: propageeritakse ealist hilist abiellumist ja ühelapselist perekonda (sundabordid, steriliseerimine ja maksustamine). Sellest tulenevalt on märgatav ka loomuliku iibe langus. 2000.a. moodustasid hiinlased 91,5% rahvastikust: hiinlased maailma suurim rahvus ja hiina keel räägitavaim keel. Ametlikult tunnistatakse 55 vähemusrahvust ning naad moodustavad elanikkonnast 8,44%. 52% täiskasvanutest ei tunnista ühtegi usku, levinumad on budism , taoism, konfutsianism. Keskmine asustustihedus on 138in/km2 ja rahvastik paikneb ebaühtlaselt. Tihedaim on asustus Ida-Hiina provintsides ja Hongkongi erihalduspiirkonnas on asustustihedus 6390in/km2. Kõrgmäestikud ja kuiva kliimaga Sise- Aasia alad moodustavad 55% riigi territooriumist aga seal elab 5% rahvastikust. Üle 1/3 rahvastikust elab linnades ja nende arv kasvab pidevalt.
Hiina piirneb Vaikse ookeani Kollase, Ida-Hiina ja Lõuna-Hiina meredega. Ainus suur saar on Hainan, suurimad poolsaared on Shandong ja Liaodong. Hiina on mägine maa—58% asub kõrgemal kui 1000 meetrit. Pinnamoelt jaguneb Hiina kolmeks: Tiibeti kiltmaa ja tema ääremäestikud, läänepiirilt Kirde-Hiinasse ulatuv kõrgtasandike ja mäestike ala ning Ida-Hiina tasandikud ja kesk- ning madalmäestikud. Hiina lõunapiir kulgeb mööda Nepali piiri ja seal asub ka maailma kõrgeim tipp Džomolungma 8846 m. Enamik Hiina alast asub seismilises vööndis ja seega on suur maavärina oht. Hiina kliima põhikujundajad on vahelduv pinnamood ja paikkonna kaugus merest. Hiina ulatub parasöötmest troopilisse vöötmesse. Idaosas valitseb mussoon , siseosas aga mandriline kliima. Sajab peamiselt suvel, talv on kuiv ja külm. Tiibeti kiltmaa on kuiv ja karm, igilumepiir on kuni 6000 meetri kõrgusel. Sageli on liiva- ja tolmutorme. Sademed vähenevad idast läände. Vetevõrk on tihe ainult Ida- ja Lõuna-Hiinas. Enamik suuri jõgesid ( Huanghe , Jangtse ) algavad Tiibeti kiltmaalt. Need jõed kannavad ka palju setteid. Lääneosas kaovad jõed kõrbeliiva või kasutatakse nad ära niisutamiseks. Järvi on u. 2800, millest suuremad asuvad Jangtse alamjooksul ja on jõega ühenduses. Mullastik on väga mitmekesine aga tähtsamad on aga Jangtse keskjooksualal paiknevad põllustatud alluviaalmullad. Maaharimist raskendab ulatuslik erosioon . Mets katab 12% territooriumist. Hiina on paljude kultuurtaimede tekkekoht. Hiinas elab palju endeemseid ja ka haruldasi loomaliike (faasaneid, bambuskaru, endeemne järvevaal: maailma ohustatuim vaalaline).
Rikkalikult leidub kivi- ja pruunsütt, mille suurimad maardlad asuvad Põhja-Hiinas ning Sise-Mongoolias. Võrdlemisi palju on naftat ja põlevkivi, vähem ka maagaasi ja uraanimaaki. Metallimaake on vähemalt 50 ja ka mittemetallilisi maavarasid on palju. Suured alad (eriti riigi edela- ja lääneosas) on geoloogiliselt vähe uuritud.
Hiina oli sajandeid majanduslikult ning teaduslik-tehniliselt maailma arenenumaid riike. Seal oli Euroopast varem kasutusel leiutised nagu paber, trükikunst, paberraha , püssirohi, malmvalu, kompass, portselan ja siid . 19.saj. algas majanduslik allakäik, mida põhjustasid isoleerumine, siseturu hindade tõus ja oopiumisõjad. Hiina on riiklikus majandussektoris tsentraliseeritud plaanimajandusega riik., see põhineb marksismil-leninismil. Majanduskorraldus järgib Deng Xiaopingi teooria alusmõtet: üks riik kaks süsteemi, mis võimaldab ühitada turu- ja plaanimajandust, avalikku ja erasektorit ning kodumaist ja väliskapitali. Hiina majandus hakkas taas elavnema 20. saj. lõpus kui mõnda rannikupiirkonda kaasati väliskapitali ja rakendati seal turumajandust. 5 erimajanduspiirkonnas: Shenzhen, Zhuhai, Shantou, Xiamen ja Hainani saar (mood. territooriumist 12%), kus kehtestati väliskapitalile maksusoodustused ja soodustariifid ning kaupade ja kapitali maksuvaba väljavedu. Samuti mõjus majandusele hästi ka Hongkongi ja Aomeni tagastamine Hiinale. Hiinas on maailma suurim valuutareserv. peamised ekspordiartiklid on arvutid , tekstiilitooted ja mobiiltelefonid ning sisse veetakse arvutiosi, naftat, terast ja plaste. Majandusliku arenguga süveneb rannikualade ja sisemaa erinevused. Maailma 20 saastatuima linna hulka kuulub 16 Hiina linna. Arengut takistab maa eraomandi keeld, seda antakse kasutusõiguse alusel kas 30 (maal) või 70 aastaks (linnas). Suurima osa välisinvesteeringust teevad välishiinlased. Hiina on maailma suurim söetootja ning selle tootmine kasvab pidevalt, samuti on Hiina maailma suurim terasetootja (30% maailma toodangust). Seda toetab ka Kolme Kuristiku hüdroelektrijaama odav energia. Toormevaru võimaldab toota alumiiniumit, volframi, tsinki, hõbedat, kulda, vismutit, niklit. Põllumajandus põhineb väikemajanditele ja on koondunud Suurele Hiina tasandikule. Kasvatatakse riisi, bataati, maisi, nisu, puu- ja köögivilju ta on ka maailma suurim liha- ja munatootja. SKT-st põllumajandus 13,1%, tööstus 46,2% ning teenindus 40,7% (2004).
Saksamaa
Saksamaa Liitvabariik asub Lääne-Euroopas Põhja- ja Läänemere ääres. Piir Taani, Poola, Tšehhi, Austria, Šveitsi, Luksemburgi, Prantsusmaa, Belgia ja Hollandiga. Pindala 357 027 km2 ja rahvaarv 82 509 300 inimest (2007), pealinn on 3,4 miljoni elanikuga Berliin . Saksamaa on jagatud 16 liidumaaks, riigikeeleks on saksa keel ja rahaühikuks euro.
Saksamaa on parlamentaarne liitvabariik, mille riigipeaks on liidupresident, kelle valib 5 aastaks valimiskogu . Seadusandlik võim on Liidunõukogul ja Liidupäeval. Täidesaatevvõim kuulub liiduvalitsusele, mida juhib liidukantsler , kelle nimetab Liidupäev. Kehtib 1949.a. põhiseadus, mida on korduvalt täiendatud ning igal liidumaal on oma põhiseadus, parlament ja valitsus.
Saksamaa on Venemaa järel Euroopas rahvaarvu poolest teine riik. Rahvastikutihedus on 231 in/km2 ning suurim on see linn-liidumaades: Berliinis 3800in/km2; Hamburgis ja Bremenis, hõredamailt on asustatud kirdepoolsed liidumaad Mecklenburg -Vorpommern ja Brandenburg . Suurim linnastu on kujunenud Reini-Ruhri piirkonnas, kus on üle 1 miljoni elanikuga linnu 3. Saksamaale on iseloomulikud väikesed ja keskmise suurusega linnad. Kodakondsuse alusel on sakslasi 91,2% ja välismaalasi 8,8%. Negatiivset loomulikku iivet kompenseerib sisseränne. Usutunnistuse järgi on kõige rohkem katoliiklasi ja luterlasi.
Põhja-Saksa madalik on lavajas, ürgorgudest ja madalatest kõrgustikest liigestatud moreentasandik, selle idaosas on nõmmi ja rabasid. Rannik on suhteliselt hästi liigestatud. Suurim saarterühm on luitelise tekkega Ida- Friisi saared. Saksa keskosa läbib kaarjas keskmäestike vöönd, selle lääneosas paikneb Reini kiltkivimäestik (seda poolitab Reini jõe org) ning idaosas Maagimäestik. Edela-Saksa keskmäestikuline astangmaa hõlmab Ülem-Reini madaliku ja seda idast ääristavad Scwarzwaldi, Odenwaldi ja Spessarti mäestikud. Alpide eelmäestikuala hõlmab Doonau orundist Alpide suunas kõrguva Švaabi-Baieri kiltmaa. Saksamaa kõrgeim tipp 2961 meetri kõrgune Zugspitze asub Baieri Alpides . Suurimad järved paiknevad Põhja-Saksa madalikul ja Alpide eelmäestikualal. Tiheda asustuse tõttu on looduslikku taimkatet vähe, mets katab 30% territooriumist; Põhjaosas peamiselt männikud ja mägialadel peamiselt pöögid. Saksamaa kliima on rannikul pehme ja mereline, kuid muutub ida ja lõuna suunas liikudes mandrilisemaks, keskmine temp. u. 10oC ja sajab aasta läbi.
Keskajast on kaevadatud Maagimäestikust hõbedamaaki ning 19.saj. võeti kasutusele kivisöe- ja pruunsöemaardlad. Samuti on kaevandatud rauamaaki ja kaalisoola.
Saksamaa on majanduses üks juhtivaid riike, ta on USA ja Jaapani järel SKT poolest maailmas kolmandal kohal. Saksamaa on olnud üks Euroopa väikseima inflatsiooniga riike. Elektrienergiat toodetakse 27% tuumajaamades, 26% pruun- ja 23% kivisöest. Saksamaa on maailma suurim pruunsöetootja (182 miljonit tonni). Olulisemad tööstusharud on masinatööstus, elektri-, elektroonika -, keemia- ja toiduainetööstus. Haritavat maad on 33% territooriumist, põllumajandusele on iseloomulik kontsentreerumine. Saksamaa suurimad sadamad on Hamburgis, Wihelmhavenis ja Bremenis. SKT-st annab põllumajandus 1,1%, tööstus 29,1% ning teenindus 69,8% (2004).
Läti
Läti Vabariik asub Põhja-Euroopas, tal on piir Eesti, Venemaa, Valgevene ja Leeduga. Pindala on 64 589km2 ja rahvaarv 2006. aasta seisuga 2 294 600 inimest. Pealinn on 727 600 elanikuga Riia. Läti on jagatud 26 rajooniks ja 7 keskalluvusega linnaks. Riigikeeleks on läti keel ja rahaühikuks latt .
Läti on parlamentaarne vabariik, mille riigipeaks on parlamendi poolt valitud president, kellel on peamiselt esindusfunktsioon. Seadusandlik organ on 100-liikmeline Seim. Peaministri nimetab president ja kinnitab parlament. Valitsuse e. ministrite kabineti liikmed nimetab peaministri ettepanekul president. Kehtib 1922.aasta põhiseadus, mida on hiljem täiendatud.
Rahvastiku keskmine tihedus on 36 in/km2, kõige tihedamalt on asustatud Riia rajoon (50 in/km2) ja hõredaimalt Ventspilsi rajoon (6 in/km2). 77 linnas elab 2/3 rahvastikust. Läti on Balti riikidest rahvuseliselt ja keeleliselt mitmekesiseim: 59% moodustavad lätlased, venelasi on üle 30%, veel on valgevenelasi, poolakaid ja ukrainlasi. Läti ja Kuramaa rannikul elavad liivlased on enamasti lätistunud: keeleoskajaid u. 40. Enam levinud usundid on luterlus, õigeusk ja Latgales ka katoliiklus. 1991. aastast on Läti rahvaarv vähenenud 14%, mis on Euroopa riikide seas üks suurimaid. Loomulik iive on tugevalt negatiivne.
Läti asub Ida-Euroopa lauskmaa lääneosas, pinnamood valdavalt künklik. Suurema osa territooriumi pealiskord koosneb Devoni dolo - ja lubjakividest, põhjaosas ka devoni liivakivid. Piki Läänemere rannikut kulgeb Läänemere rannikumadalik ning Liivi lahe jätkuks on Kesk-Läti madalik. Kõrgeimad alad on Vidzeme kõrgustik (kus asub kõrgeim tipp Gaizinkalns 311 m), Latgale ning Alūksne kõrgustikud. Rannajoon on vähe liigestunud ja ainus merelaht on Liivi laht. Meresaari pole. Enamik jõgesid kuuluvad Liivi lahe vesikonda, veerikkaim on Daugava. Järvederikkaim on Latgale kõrgustik, kus paikneb 40% kõigist järvedest. Läti paikneb mandrilise ja merelise kliima üleminekualal, idapoole liikudes muutub kliima mandrilisemaks, mis väljendub peamiselt külmemates talvedes, sademeid rohkeim Läänemere rannikul ja kõrgustikel. Enim on kamardunud-, leet- ja soomuldi. Läti asub segametsavööndis, metsasus 45% ja enim on männikuid. 10% hõlmavad sood. 16,3% hõlmavad kaitsealused alad.
Läti on maavarade poolest vaene, leidub vaid turvast (varud peaaegu 800 miljonit tonni) ja mineraalseid ehitusmaterjale (dolokive, lubjakivi , kruusa, savi, liiva ja kipsi).
Läti loobus 1990. ndatel plaanimajandusest ja tema majanduse arengule aitas kaasa väliskapitali kaasamine. Läti elektrienergiast u. 60% tuleb kolmest Daugaval töötavast hüdroenergiajaamast ning veidi üle 30% imporditud maagaasist. Tähtsaimad tööstusharud on toiduaine- (üle 21%), metsa-, puidu-, tselluloosi-, paberi-, masina-, metalli-, kerge- ning keemiatööstus. Põllumajanduslikus kasutuses 25% territooriumist, millest 61% põllumaad ja 38% looduslikud rohumaad. Veidi üle poole kogutoodangust annab loomakasvatus (piim, liha ja munad) ning kasvatatakse teravilja, suhkrupeeti ning kartulit. Oluline koht on ka Lätit läbiva Venemaa transiidi teenindamine. SKT-st annab põllumajandus 4%, tööstus 22% ja teenindus 74% (2005).
India
India Vabariik asub Lõuna-Aasias India ookeani ja Himaalaja mäestiku vahel. Piir Bangladeshi, Birma, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga. Pindala 3 287 263 km2 ja elanikke 1 129 667 500 (2007). Pealinn on New Delhi , India on jagatud 28 osariigiks ja 7 territooriumiks. Riigikeeled on hindi ja inglise keeled, rahaühik india ruupia.
India on Rahvaste Ühendusse kuuluv parlamentaarne föderatiivne vabariik. Riigipeaks on tseremoniaalse osaga president, kelle valib 5 aastakse valijameeste kolleegium. Seadusandlik organ on kahekojaline parlament, mis jagune Osariikide Koda ja Rahvakoda. Seaduseelnõusid algatab Rahvakoda, kuid nende jõustumiseks on vajalik mõlema koja heakskiit . Valitsusjuht on peaminister, kelle määrab Rahvakoja enamuspartei või koalitsiooni ettepanekul president. Kehtib 1950.a. põhiseadus, mida on korduvalt parandatud.
Rahvaarvu järgi on India Hiina järel teisel kohal maailmas ning rahvaarvu absoluutse juurdekasvu poolest 1. kohal. 1952 aastast soovitatud pereplaneerimisekava elluviimine on usuliste tõekspidamiste ja kultuuritavade tõttu raske. Keskmine asustustihedus on 394 in/km2, tihedus on suurem Induse-Gangese ja rannikumadalikel ning väiksem Thari kõrbes ning Himaalaja kõrgmäestikualal. India on paljurahvuseline riik, kus elab u. 200 rahvast. Valitsev usund on hinduism, mida tunnistab 81% rahvastikust, 12% on muslimeid. Indias on levinud kastisüsteem, kuigi põhiseaduse kohaselt on kõik võrdsed. Linnades elab 29% rahvastikust.
India jaotub loodusoludelt kolmeks: Dekkani kiltmaa ja seda ümbritsevad rannikumadalikud, Induse-Gangese madalik ja Himaalaja ja Karakorami mäestik. Dekkani kiltmaa paikneb Hindustani poolsaare keskosas ja on 300-800 meetri kõrgune ning lainjas. Induse-Gangese madalik on 240-370 km laiune alluviaaltasandik, mida keskosas poolitab 270 meetri kõrgune veelahe . Sellelt madalikult kõrgub kolme astanguna maailma kõrgeim kurdmäestik Himaalaja ning põhjapiiril Karakorami mäestik. Himaalaja mäestikus ja sellest lõunas paiknevatel aladel on palju maavärinaid. Suurel osal Indiast valitseb lähisekvatoriaalne mussoonkliima; talvel puhub kuiv kirdemussoon ja ilm on päikesepaisteline, suvel aga niiske edelamussoon ning sajab 80% aastasest sademehulgast. Riigi idaosas Cherrapunjis on registreeritud aastane sademete rekord 22 987 mm. Sügiseti tekib Bengali lahes troopilisi tsükloneid, mis põhjustavad üleujutusi. Kõrgustikes on rohkesti liustikke. Vetevõrk on tihe ja Himaalajast algavad jõed toituvad mussoonvihmadest ja sulaveest. Jõgede vett kasutatakse niisutamiseks, järved on väiksed ja neid on vähe. Pikaajalise inimtegevuse tagajärjel on looduslik taimkate suurtel aladel hävinud. Metsa on 19% territooriumist.
Maavaradest leidub rikkalikult metallimaake, boksiiti, kivisütt, vilku, grafiiti ja magnetiiti. Üsna palju on ka naftat, maagaasi ja vääriskive.
India on mitmekülgse ja vastuolulise majandusega riik: on esindatud nii elektroonikatööstus ja raketi ehitus kui ka väikesed algelised käsitöökojad. Pärast iseseisvumist (1950.ndal aastal) enamik strateegiliste majandusharude ettevõtteid ja rahandus , veondus ning väliskaubandus riigistati ja teostati maareform. 1990.ndatel majandus liberaliseeriti ja hakati soodustama erakapitalimahutust ja vabaturumajandust. Riigieelarve on olnud pidevalt negatiivne. Majanduse arengut soodustavad suur siseturg , odav tööjõud ja loodusvarade rohkus . Elektrienergiat saadakse 82% soojus-, 14% hüdro- ja 4% tuumaelektrijaamadest. Eelisarendatakse keemiatööstust. Tavapärased tööstusharud on masinatööstus, tekstiili-, tubaka-, toiduaine-, ehitusmaterjali-, keraamika- ja juveelitööstus. Palju tegeldakse käsitööga. Kiiresti arenevad majandusharud on tarkvara tootmine, - teenindus ja ravimitööstus. Haritavat maad on 57% territooriumist, 2-3 saaki saadakse aga vaid niisutatavalt territooriumilt , mille poolest on India maailmas esikohal (605 000km2). Kasvatatakse riisi, nisu, maisi, hirssi, sorgot, otra, kauvilju, õlitaimi ning istandustes suhkruroogu , puuvilla, teepõõsast ja tubakat. Samuti on tähtsad puuviljad ja vürtsid. Loomakasvatus on teisejärguline. Veiste arvult ollakse maailmas esikohal (u. 225 miljonit), kuid lehma kohta tuleb piima vaid 250 kg aastas. Peamine tööloom on kudupühvel kuid kasutatakse ka taltsutatud elevante . Lambaid peetakse peamiselt mägialadel, kitsi ja kanu aga kõikjal. Püütakse kalu ja teisi mereloomi. SKT-st moodustab põllumajandus 18,6%, tööstus 27,6% ja teenindus 53,8%.
Suurbritannia
Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik on saareriik Lääne-Euroopas ning tal on piir Iirimaaga. Suurbritanniale kuuluvad 14 erineva autonoomsusastmega valdust. Pindala 243 073 km2 (2007), pealinn 7,5 miljoni elanikuga London. Rahvaarv on 60 636 600. Suurbritannia on jagatud 4 ajaloolis -geograafilisse piirkonda: Inglismaa, Wales , Šotimaa ja Põhja- Iirimaa e. Ulster. Mis omakorda jagunevad krahvkondadeks (Inglismaa), tervik omavalitsusteks (Wales), regioonideks (Šotimaa) ning omavalitsuslikeks ringkondadeks (P-Iirimaa). Riigikeel on inglise keel ja Walesis kõmri, Šotimaal gaeli ja P- Iirimaal iiri keel, Rahaühikuks Inglise nael (GBP).
Suurbritannia on konstitutsioonilise monarhiaga riik, riigipea on päritava võimuga kuningas või kuninganna, kelle osa on tseremoniaalne. Seadusandlik organ on kahekojaline parlament, mis koosneb ülemkojast e. Lordidekojast (751 kohta) ja 646-kohalisest alamkojast e. Kogukondadekojast. Lordidekojas on 90 pärilikku liiget ja mittepärilikud liikmed nimetab monarh ; alamkoja liikmed valib enamusvalimistel rahvas. Poliitiliselt on olulisem alamkoda , ülemkoda võib seaduseelnõude vastuvõtmist edasi lükata. Suurbritannias on mitmeparteisüsteem; juhtivad erakonnad on Leiboristlik Partei ja Konservatiivne Partei. Valitsusjuht on monarhi poolt nimetatud peaminister ja valitsus on vastutav alamkoja ees. Ühtse dokumendina kirjutatud põhiseadust pole, selle asemel on põhiseaduslikud aktid , näiteks Suur Vabaduste Harta, Õiguste Bill , Õiguste Petitsioon jt.
Suurbritannia on üks Euroopa tihedamini asustatud riike, rahvastiku keskmine tihedus on 248 in/km2, tihedaim on asustus Inglismaal ja väikseim Šotimaal. Riigi rahvastikust elab 83,7% Inglismaal, 8,5% Šotimaal, 4,9% Walesis ja 2,9% Põhja-Iirimaal. Suurbritannia on Euroopa suurim põgenike sihtriik. Loomulik iive on olnud viimastel aastatel pidevalt positiivne. Linnarahvastik moodustab 89% (2005). Suurbritannia rahvastikust on 29% anglikaanid, 17% muud protestandid ja 11% katoliiklased, 41% ei seo end ühegi usuga.
Suurbritannia hõlmab peale Suurbritannia saare ja Iiri saare kirdeosa ka rannikumere väiksemaid saari, Euroopa mandriosast eraldavad teda Calais’ väin ja Põhjameri. Saarte rannajoon on tugevalt liigestatud, Šotimaa läänerannik ja Iirimaa kirderannik on tüüpilised fjordrannikud. Suurbritannia saare kesk- ja lõunaosas ulatuvad kaugele sisemaale jõgede lehtersuudmed. Briti saarte pinnamood on vahelduv: Suurbritannia ida- ja kaguosa on tasandikuline ja põhja- ja lääneosa aga mäestikuline. Põhja-Iirimaa pinnamood sarnaneb Šotimaa omaga . Briti saared on Euroopa merelisima kliimaga alad. Talv on suhteliselt soe ja suvi jahe, ilmastik on väga muutlik , püsivat lumikatet tekib vaid Šotimaa mägismaa kõrgeimates osades. Sajab kogu aasta võrdlemiselt ühtlaselt. Jõed on valdavalt lühikesed kuid ühtlaselt veerikkad. Pikim jõgi on Bristoli lahte suubuv Severn (354 km). Rohkesti järvi on Šoti mägismaa orgudes ja Cumbria mägismaal. Suurbritannia asub sega- ja lehtmetsavööndis. Looduslikku taimkatet on säilinud vähe, mets hõlmab riigi territooriumist vaid 11%. Suurbritanniale on omased kanarbikunõmmed ja mägirabad.
Tähtsaim maavara on kivisüsi, osa maardlaid on ammendatud või on kaevandamine majanduslikel kaalutlustel lõpetatud, kaevandamisväärset kivisöevaru on järgi u. 50 miljardit tonni. Alates 1975.aastast on kasutusel Põhjamere nafta- ja gaasimaardlad. Lõpetatud on raua-, vase- ja tinamaagi kaevandamine.
Suurbritannia on kõrgelt arenenud majandusega riik, SKT poolest on Suurbritannia tõusnud USA, Jaapani ja Saksamaa järel neljandale kohale. Majandus tugineb kõrgtehnoloogilisele tootmisele ja teenindusele. Elektrienergiat toodetakse maagaasist, kivisöest ja tuumajaamades. Masinatööstuse põhiharud on elektroonika-, infotehnoloogia-, lennuki- ning autotööstus. Tähtsuselt teine tööstusharu on keemiatööstus, oluliselt on vähenenud kergetööstuse osakaal. London on Euroopa üks rahanduskeskuseid. Põllumajanduse tootlikus on kõrge, põhiharuks on loomakasvatus; kasvatatakse teravilja, suhkrupeeti, kartulit ja köögivilja. SKT-st annab põllumajandus 0,5%, tööstus 23,7% ja teenindus 75,8%.
Venemaa
Venemaa Föderatsioon asub Euraasia mandri põhjaosas. Piir Põhja-Korea, Hiina, Mongoolia , Kasahstani, Aserbaidžaani, Gruusia, Ukraina, Valgevene, Poola, Leedu, Läti, Eesti, Soome ja Norraga. Pindala 17 075 400 km2. Rahvaarv 143 406 000 (2007.a.). Pealinn on 10,6 miljoni elanikuga Moskva . Venemaa on jaotatud 7 föderaalringkonnaks, mis omakorda on jaotatud 86 osaks (oblastid, kraid, vabariigid). Riigikeeleks on vene keel ja rahaühikuks on rubla.
Venemaa on föderatiivne presidentaalne vabariik. Riigipeaks on president, kelle valib 4 aastaks rahvas ja kes on relvajõudude ülemjuhataja ja Riikliku Julgeolekunõukogu esimees. President määrab riigi välis- ja sisepoliitika põhisuunad, ta võib saata laiali nii parlamendi kui ka valitsuse. Seadusandlik organ on kahekojaline Föderaalkogu. Riigiduuma 450 liiget valitakse 4 aastaks, valida võivad vähemalt 18 aastased. Peaministri nimetab president ja kinnitab Riigiduuma. Pärast presidendivalimisi lahkub tegutsev valitsus ametist. Kehtib mitmeparteisüsteem, olulisim partei on Ühtne Venemaa. Kehtib 1993.a. põhiseadus. Korruptsiooniindeksi alusel 121. kohal.
Venemaa on paljurahvuseline riik: seal elab üle 160 rahvuse, rahva ja etnilise rühma. U. 80% moodustavad venelased , vähem on tatarlasi, baškiire ja tšuvašše. Venemaa rahvaarv väheneb pidevalt, peamiselt negatiivse iive tagajärg. Keskmine asustustihedus on 8,4 in/km2; Euroopa osa hõlmab Venemaast 25%, kuid seal elab 78% rahvastikust. 73% rahvastikust elab linnades. Miljonilinnu on 12. Usutunnistuselt on palju vene õigeuskikke ning samuti on levinud ka islam .
Venemaa on pindala poolest maailma suurim riik (maismaast 12,6% (ilma Antarktikata)). ¾ moodustavad tasandikud: Euroopa osast enamuse moodustab Ida-Euroopa Lauskmaa. Suur-Kaukasuse asub Venemaa kõrgeim tipp Elbrus (5642 m). Uurali mäestikku peetakse Euroopa ja Aasia piiriks. Uuralitest idas on soine Lääne-Siberi lauskmaa ja sellest edasi on kiltmaad, mäestikud ja mägismaad. Kamtšatka poolsaare pinnavormid on vulkaanilised, need jätkuvad Kuriili mäeahelikuna. Põhiosa Venemaast paikneb parasvöötmes, põhjaosa on arktilises- ja lähisarktilises- ning Musta mere rannik lähistroopilises vöötmes. Igilume ja jää all on üle 56 000 km2. Euroopa osa põhjaalade kliimat pehmendab soe Põhja-Atlandi hoovus. Talviste antitsüklonite ajal on Ida-Euroopa lauskmaal temp. kuni -50oC, seal sajab keskmiselt 650-800 mm/aastas. Siberi parasvöötmes on kliima mandriline. Karmim on kliima Ida-Siberi põhjaosas, kuhu tungib talviti arktika külm õhk, põhjapoolkera külmapoolus on Verhojansk (-71,8oC). Aasia osa kliimat mõjutab Vaikne ookean. Mäeliustikke on 3550km2. Ida- Siberis ulatub igikelts kaugemale lõunasse. Kaug-Idas on parasöötme mussoonkliima. Venemaal on palju jõgesid ja järvi. 2/3 territooriumist hõlmab Põhja-Jäämere vesikond. Pikim jõgi on 4400 km pikkune Leena. Suurimate deltadega on Volga ja Leena. Baikal on maailma sügavaim (1620 m) ja Venemaa suurim järv, hõlmab 1/5 maailma mageveevarust (ilma liustiketa). Laadoga on Euroopa suurim järv. Taimkattes on selgelt täheldatav laiusvööndilisus. 61% territooriumist katab mets (55% on taiga ).
Venemaa on maavararikkas. Naftavaru on 8,163 mlrd tonni, maagaasivaru 47,57 triljonit m3. Leidub ka palju kivisütt ja pruunsütt. Uraanimaagi poolest on maailmas 9. kohal. Kuue esimese riigi seas raua, vase, plii, nikli , tina, koobalti, volframi, tantaali, vismuti, titaani, liitiumi , berülliumi, tsirkooniumi, kulla, hõbeda ja plaatina varu poolest. Leidub ka boksiiti, mangaani, kroomi, tsinki, elavhõbedat, fosforiiti jne. Sahhas leidub teemente ja Uuralis ning Siberis vääris- ja poolvääriskive. Kaliningradi oblastis on maailma tähtsusega merevaiguleiukohad.
1998.a. oli Venemaal rahanduskriis, kuid peale selle ületamist algas majandustõus, 1999-2005 tõusis SKT keskmiselt 6,4% aastas. Rahandust korraldab ja kommertspankade tegevust kontrollib Keskpank. Venemaa Euroopa osa annab 74% SKT-st. Kõige kiiremini on kasvanud ekspordiks tootvad majandusharud (eriti nafta ja maagaasi ammutamine). Naftatoodangult on Venemaa Saudi Araabia järel teisel kohal. Maagaasi varu ja ammutamise kohalt on Venemaa maailmas I kohal. Gaasimajandust kontrollib riigi enamusosalusega monopol Gazprom , kõik nafta magistraalijuhtmed kuuluvad riiklikule kompaniile Transneft. Kivi- ja pruunsöe tootmine väheneb. Elektrienergiast annab 66% soojuselektrijaamad, 17% hüdroelektrijaamad, 16% tuumaelektrijaamad . Võimsamad hüdroelektrijaamad asuvad Jenisseil. Kodumaisest toormest toodetakse alumiiniumi, ammoniaaki, väetisi jt. keemiatööstuse tooteid. Vähenenud on masinatööstuse osatähtsus. Praegu on tähtsal kohal tootmine rahvusvahelise relvaturu tarbeks ( lennukid , tankid , helikopterid jne). Masinaehituse põhitoodang on tööstusseadmed ning transpordivahendid . Tähtsal kohal ka elektri- ja pms. sõjaotstarbeline elektroonikatööstus. 2004.a. jõudis Venemaa teemantide kaevandamiselt esikohale (24% maailmatoodangust), samuti ollakse maailmas esikohal merevaigu toodangu kohalt (aastas 450-500 tonni merevaiku). Peale NSVL suurim langus kergetööstuses, mille taaskasvu on soodustanud välisinvesteeringud. Haritavat maad 7,3% territooriumist. Põllumajandusega tegeldakse peamiselt stepi- ja metsastepivööndis. Kasvatatakse nisu, otra, kaera, rukist, maisi, hirssi, tatart ja riisi. Teraviljakasvatus rahuldab 75% siseturu vajadustest . Veel kasvatatakse kartulit, suhkrupeeti, hernest , päevalille, soja ja rapsi, piirkonniti veel lina, teepõõsast ja tubakat, samuti köögi-, puu- ja juurvilju. Olulised veel veise-, sea-, lambakasvatus ning suurlinnade läheduses ka linnukasvatus . Traditsioonilised on karusloomakasvatus ning mesindus . Kala püütakse 3-3,5 mln tonni/a. Kaspia merest ning Volgast püütakse tuurlasi, kuid nende arvukus vähenenud röövpüügi tagajärjel. Väliskaubanduse bilanss positiivne. Kaugvedudes esikohal raudteetransport ning lähivedudes autotransport . Oluline ka lennutransport (eriti Siberis ja Kaug-Idas). Üle poole ekspordist moodustab nafta ja naftasaadused , samuti värvilised ja mustad metallid. SKT 1 el. kohta 11 000 USD (2005), SKT-st annab 58,2% teenindus, 36,6% tööstus ja 5,2% põllumajandus.
Korea
Korea on maa Ida-Aasias, mis jaguneb piki 38. paralleeli kulgevat 4 km laiust demilitariseeritud tsooni Korea Rahvademokraatlikuks Vabariigiks (Põhja- Korea) ja Korea Vabariigiks (Lõuna-Korea). Mõlemad riigid on avaldanud soovi tulevikus ühineda.
Lõuna-Korea
Lõuna-Korea pindala on 99 300 km2 ja rahvaarv 2006.a. andmetel 50 633 600 inimest. Pealinn on üle 10 miljoni elanikuga Soul . L-Korea on jaotatud 9 provintsiks, 6 keskalluvusega linnaks ja pealinnaks. Riigikeeleks on korea keel ja rahaühikuks Lõuna-Korea won.
Lõuna-Korea on presidentaalne vabariik, presidendi valib 5 aastaks rahvas enamusvalimistel (võimalik 1 ametiaeg). Seadusandlik organ on 299-kohaline Rahvuskogu. Valida võivad vähemalt 19 aastased. Peaministri nimetab parlamendi heakskiidul president. Valitsuskabinetiliikmed nimetab peaministri soovitusel president. Rahvusvahelise klassifikatsiooni alusel on L-Korea vaba riik ja asub korruptsiooniindeksi järgi 42. kohal.
Lõuna-Korea on etniliselt üherahvuseline (99,9% rahvastikust Korealased). Riigis elab ka u. 20 000 etnilist hiinlast. Lõuna-Korea on üks maailma kiiremini vananeva rahvastikuga riike: 1960.a. oli üle 65.a. vanuseid rahvastikust 2,9%, 2002.a. aga 7,9% samuti on vähenenud pidevalt ka iive. L-Korea on üks tihedaimalt asustatud riike, mille asustustihedus on 510 in/km2. Tihedamini on asustatud lääneosa tasandikud, rannikupiirkonnad ja jõeorud. Linnaelanikkond on pidevalt suurenenud ja 2005.a. elas linnades 83% rahvastikust. 1960-2000 emigreerus L-Koreast 920 000 inimest, neist 78% USA-sse. Ligi pool elanikkonnast ei kuulu ühtegi usku, ülejäänud on võrdselt peamiselt kas kristlased või budistid.
70% territooriumist hõlmavad mäestikud ja kõrgustikud. L-Korea lõunarannik ja läänerannik on käärulised ja saarterohked. Suurim saar on Cheju-do, millel asub ka riigi kõrgeim mägi, kustunud vulkaan Hallasan (1950 m). Valitseb parasvöötme mussoonkliima, lõunarannikul lähistroopiline mussoonkliima. Talvel pilvitu, kuiv ja külm, suvel aga soe ja vihmane. Talvel pehmendab idaranniku kliimat soe Ida-Kuriili hoovus. Sajab u. 1200 mm/aastas, sellest 75% suvel, keskmine temp. u. 14,5oC. Sügisel on taifuune. Jõed on lühikesed ja vaid suvel veerohked . Riisipõldude veestamiseks on neile rajatud palju tamme ja paise. Tasandikud ja orud on põllustatud. 64% territooriumist katavad metsad ja põõsastikud.
Maavaradest leidub kivisütt ja ligniiti (varu 17 miljardit tonni), raua-, plii-, tsingi-, vase- ja molübdeenimaaki, kulda, hõbedat, grafiiti, talki, fluoriiti jalubjakivi.
Põhilised majandusjõud on finantstööstusgrupid: Samsung Group, Hyundai Group, Daewoo Group ja LG Group. 1996.a. võeti OECD liikmeks. SKT 1 el. kohta 21 900 USD. Elektrienergiast saadakse 63,4% soojuselektrijaamades, 35,8% tuumajaamades ja 0,8% hüdroelektrijaamades. Terasetoodangult (2002.a. 45 mln t) maailmas 8. kohal. Imporditakse kivisütt ja kogu vajatav nafta, gaas ja tuumkütus. Tegeletakse nafta- ja keemiatööstusega ning musta metallurgiaga (peam. sadamalinnades). L- Koreas valmistatavate laevade kogumahtuvus moodustab 32% maailma laevaehituse kogutoodangust (Jaapani järel 2. koht). L-Koreas on üks maailma arenenumaid IT-võrke. Arenenud on ka elektroonikatööstus. Peamine toidukultuur on riis, aga haritava maa pindala väheneb pidevalt (uued ettevõtted ja infrastruktuur ). Tähtsal kohal ka köögi- ja puuviljakasvatus. Tehnilistest kultuuridest viljeletakse tubakat ja puuvilla, loomakasvatus on teisejärguline. SKT-st annab 56,3% teenindus, 40,4% tööstus ja 3,3% põllumajandus.
Põhja-Korea
Korea Rahvademokraatliku Vabariigi pindala on 122 762km2, rahvaarv 2006.a. seisuga 23 312 600 inimest. Pealinn 3 miljoni elanikuga P’yongyang. P-Korea on jagatud 9 provintsiks ja 4 keskalluvusega linnaks. Riigikeeleks korea keel ja rahaühikuks Põhja-korea won.
P-Korea on unitaarne vabariik. Riigipea on Rahvusliku Kaitsekomisjoni esimees, kelle parlament valib määramata ajaks. Presidendi tiitel kuulub ,,igaveseks ajaks’’ eelmisele riigipeale Kim Ilsongile. Seadusandlik organ on 687-koahline Rahva Ülemnõukogu, mille liikmed valib 5 aastaks rahvas (valida võib alates 17-aastased). Valitsuse nimetab ametisse Rahva Ülemnõukogu. Põhja-Koreas on üheparteisüsteem ja põhiseaduslikult on määratud, et juhtiv on Kommunistlik Töölispartei. Rahvusvahelise klassifikatsiooni järgi on P-Korea mittevaba riik.
Põhja-Korea on etniliselt üherahvuseline (99,8% korealased). Hiina piiri ääres elab u. 35 000 hiinlast. Keskmine asustustihedus on 186 in/km2, asustus on tihedam rannikul ja jõeorgudes. 61% rahvastikust elab linnades. 2006.a. oli rahvastiku juurdekasv 0,8%. 1990. aastatel suri nälga 0,6-1 mln inimest. Ametlikku väljarännet ei ole, kuid salaja põgenetakse Hiinasse, et sealt jõuda Lõuna-Koreasse. Uskkondadesse kuulub 29% rahvastikust ja neist 14% kuulub ’taevase tee’ usulahku, maapiirkondades on levinud šamanism. Põhiseaduse järgi on kõigile kodanikele tagatud tasuta arstiabi , kuid reaalselt see ei toimu, eelisjärjekorras ravitakse Kommunistliku Töölispartei liikmeid ja sõjaväelasi.
2/3 hõlmavad mäed ja küngastikud. Hiina piiril asuv Paektu-sani vulkaan on riigi kõrgeim mägi (2744 m). Paljudes kohtades ulatuvad mäed Jaapani merre, väikesi madalikualasid on peamiselt jõesuudmeis. Kollase mere rannik on tugevalt liigestunud. Valitseb parasvöötme mussoonkliima, keskmine temp u. 10oC, eripäraks on suured temperatuuride erinevused aasta vältel. Sademeid 500- 1400 mm/a, 2/3 sademetest langeb suvekuudel. Juuli paduvihmad põhjustavad tihti üleujutusi ja septembris on vahel taifuune. Jaapani merre voolavad jõed on lühikesed ja kärestikulised, Kollasesse merre voolavad jõed aga pikemad ja vihmaperioodil veerohked. Järvi on vähe ja need on väikesed. 75% territooriumist katavad metsad. Madalikud ja jõeorud on põllustatud.
Maavaradest leidub kivi- ja pruunsütt, raua-, mangaani-, vase-, tina-, tsingi-, kroomi-, nikli-, volframi-, koobalti- ja molübdeenimaaki. P-Koreal on maailma suurimad magnesiidi- ja grafiidivarud. Rohkesti on mineraal- ja termaalveeallikaid.
Peamiselt rasketööstus. 2002.a. andmetel on tööealist elanikkonda 12,3 mln. inimest ja relvajõududest on neist 1,1 mln. Tööpuudust riigis ei olevat ja inflatsiooni kohta andmeid ei avaldata. 1984.a. hakati asutama välisosalusega ettevõtteid, 2002.a. tühistati osaliselt toidu- ja tarbekaupade ning teenuste riiklik jaotuskorraldus ning lubati vähesed turusuhted. 1992.a. loodi Hiina ja Venemaa piirile vabakaubandus- ja majanduspiirkond , 2002.a. loodi Sinuiju linnas erihalduspiirkond, kus kehtib oma passirežiim. 1998.a. hakati demilitariseerimise tsooni lähedale rajama L-Korea firmade osavõtul rajama Kaesongi tööstusparki. SKT elaniku kohta 1700 USD. 71% elektrienergiast toodetakse hüdroenergiajaamades, 1987.a. käivitati tuumalõhkepeade plutooniumi tarbeks tuumareaktor. P-Korea uraani (puhta) varu arvatakse olevat 15 000 tonni. Kaevandatakse kivi- ja pruunsütt. Ekspordiks kaevandatakse magnesiiti ja grafiiti. Masinaehitus ja metallitööstus varustavad eelkõige sõjaväge ja sõjatehaseid. Traditsiooniline on portselanitööstus. Haritavat maad 24% territooriumist, millest 90% kuulub kooperatiivmajanditele. Põhilised toidukultuurid on riis ja mais, loomakasvatus teisejärguline. SKT-st annab teenindus 36%, tööstus 34% ja põllumajandus 30%.
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik on pindalalt (543 965 km2) Lääne-Euroopa suurim riik. Piir Belgia, Luksemburgi, Saksamaa, Šveitsi, Itaalia, Monaco, Hispaania ja Andorraga. Prantsusmaal on 4 meretagust departemangu (Guadeloupe, Prantsuse Guajaana , Martinique ja Reunion), samuti on Prantsusmaal palju teisi valduseid ja nõudlusalasid. Rahvaarv 2007.a. andmetel 61 350 000 inimest. Pealinn on u. 2,2 miljoni elanikuga Pariis, mille süda asub Seine jõe Cite saarel. Prantsusmaa on jaotatud 22 piirkonda, mis omakorda jagunevad 96 departemanguks. Riigikeeleks on prantsuse keel ja rahaühikuks euro.
Prantsusmaa on vabariik, mille riigipeaks on suurte volitustega viieks aastaks rahva poolt valitav president. Seadusandlik organ on kahekojaline parlament, mis koosneb 346-kohalisest ülemkojast e. Senatist ja 577-kohalisest alamkojast e. Rahvuskogust. Erimeelsuste korral on otsustav Rahvuskogu seisukoht. Valida võivad alates 18. aastased. Valitsusjuht on peaminister, kelle nimetab president ja kinnitab Rahvuskogu. Rahvusvahelise kvalifikatsiooni kohaselt on Prantsusmaa vaba riik.
Usutunnistuselt on u. 50% prantslastest katoliiklased. Keskmine asustustihedus on 112 in/km2, mägialadel ja mõnes madalikupiirkonnas (nt. Akvitaanias) ning Korsikal on see väiksem. Linnades elab 76% rahvastikust. Lääne-Püreneedes elab u. 180 000 baski .
Üle poole Prantsusmaa pindalast moodustavad madalikud (suurim neist settekivimitega kaetud Pariisi nõgu, millel kõrguvad üksikud lubjakivisaared). Suure osa moodustavad ka madalad tasandikud, lavamaad ja vanad mäemassiivid. Keskmassiivis asuvad vulkaanilised alad Volcans d’Auvergne ja Vichy (terviseallikad). Prantsuse Alpides ausb Euroopa kõrgeim tipp Mount Blanc 4807 m. Läänerannikule on omased ulatuslikud looded . Kogu Prantsusmaa kliimat mõjutab Atlandi ookean. Suuremal osal valitseb mereline paraskliima, lõunarannikul vahemereline kliima. Merelisim on kliima loode Prantsusmaal Bretagne’is. Keskmine temperatuur u. 12oC ja kõige rohkem sajab mäestike tuulepealsetel nõlvadel (1500-2000 mm/a), vähim aga Vahemere rannikul ja Reini ja Rhone ’i orgudes (500-800 mm/a). Siseveekogud hõlmavad 1400 km2, palju on aasta ringi veerikkaid jõgesid. Suurimad jõed on laevatatavad ja neid ühendavad kanalid. Pikim jõgi on Loire (1012 km), mille vett kasutatakse ka tuumaelektrijaamade jahutusveeks. Mägedest laskuvad jõed on energiarohked, energiat on palju ka Biskaia lahe ja La Manche väina suubuvate jõgede lehtersuudmeid uhtuvates tõusu- ja mõõnalainetes. Järvi on palju, kuid nad on väiksed. Prantsusmaa asub valdavalt laialehiste metsade alal, kuid Biskaia rannikuluidetel ja mäestikes kasvavad ka okasmetsad . Kokku hõlmab mets 25% territooriumist.
Maavaradest leidub rikkalikult kaali- ja kivisoola ning uraani- ja väikese metallisisaldusega (u. 31%) rauamaaki. Kunagine rikkalik boksiidivaru on ammendumas. Uus-Kaledoonias on palju niklit.
Prantsusmaa on maailma peamisi tööstus- ja põllumajandusmaid, kuulub G8 hulka. Prantsusmaa majanduses on põhiosa erakapitalil, kuid ka riigi osa on suur. Vähenenud on kunagiste tugevate ametiühingute tähtsus, praegu kuulub nendesse vähem kui 1/5 töötajaist. Prantsusmaal on suur tööpuudus (2004.a.) 10%, mida on valitsus üritanud pikalt leevendada. Teiste Euroopa riikidega võrreldes jagunevad tulud võrdsemalt ja vaeseid on vähem. Elatustase on kõrge. Peamised tööstusharud on energeetika, masina-, keemia-, elektroonika- ja tekstiilitööstus ning must ja värviline metallurgia. Prantsusmaa on maailmas 3. relvatootja ja –müüja. Üle poole elektritoodangust annavad tuumaelektrijaamad ning u. 14% hüdroelektrijaamad. Haritav maa moodustab 33% territooriumist. Põlde on enim põhja- ja lääneosas ning istandusi Vahemere ümbruses. Prantsusmaa on üks maailma suurimaid põllusaaduste eksportijatest (16% ekspordist seotud põllumajandusega). SKT ühe elaniku kohta 30 100 USD-d. Sellest 75,8% annab teenindus, 21,7% tööstus ja 2,5% põllumajandus.
USA
Ameerika Ühendriigid on 50 osariigist koosnev liitriik Põhja-Ameerikas. USA on maailma 3 riik nii pindalalt kui ka rahvaarvult. Riigipiir Kanada ja Mehhikoga, USA-l on palju valdusi ja sõltlasriike. Pindala koos sise- ja rannikuvetega on 9 826 630 km2. Rahvaarv 2006.a. peaaegu 300 miljonit inimest. Pealinn on Washington ( linnastus üle 8 miljoni elaniku). Riigikeel on inglise keel ja rahaühik USA dollar.
USA on presidentaalne liitriik, kus keskvõimu pädevusse kuuluvad välispoliitika, riigikaitse , osariikidevahelised suhted. President on nii riigipea kui ka valitsusjuht. Presidendi valib osariikide esindajatest koosnev valimiskogu, kuid tegelikult valib rahvas (v.a. Maine ja Nebraskas), ning enim hääli saanud kandidaat saab kõik valijameeste hääled. Seadusandlik organ on kahekojaline Kongress, mis koosneb Senatist ja Esindajatekojast. Valida võivad vähemalt 18-aastased. USA-s on väljakujunenud kaheparteisüsteem: Vabariiklik Partei ja Demokraatlik Partei. Laialdaste volitustega osariikidel on seadusandlik ja täidesaatev võim (seadusandlikud kojad (v.a. Nebraskas) on kahekojalised). Täidesaatvat võimu juhib valitav kuberner ja seadused võivad osariigiti erineda. Kohtusüsteem on kolmeastmeline. Kehtib 1789.a. põhiseadus, mida on korduvalt parandatud. Rahvusvahelise klassifikatsiooni alusel vaba riik.
USA rahvastik on koosseisult ja jaotumiselt väga kirju. Valgeid on 81,7% (s.h latiinod) ja mustanahalisi 12,9%. USAs on 52% protestante, 24% katoliiklasi ja 2% mormoone. 82,1% rahvastikust räägib inglise keelt ja 10,7% hispaania keelt. Keskmine asustustihedus on 30 in/km2. U. ¾ rahvastikust elab linnades ja linnalistes asulates, mis moodustavad 2% riigi territooriumist. Tänapäeva peamised linnastud on tekkinud valglinnastumise tulemusena.
USA ala ulatub lähisarktilisest vöötmest troopikavöötmeni. Suurimad pinnavormid on Kordiljeerid, Apalatšid, keskosa tasandikud, Atlandi ookeani rannikumadalik ning mäestike vaheline platoode ja nõgude ala. Poole USA territooriumist hõlmavad tasandikud ja madalad mäestikud. Kordiljeerides (moodustavad 1/3 USA territooriumist) asub Põhja-Ameerika kõrgeim tipp McKinley 6194 m. Läänes asuvad noored kurdmäestikud, mis on USA seismiliselt aktiivseim ala, Kaljumäestikus paiknev Yellowstone ’i platoo on maailma suurimaid geisrite piirkondi. Valdavail osas USAst on aastaajad selgelt vahelduvad. Külm arktiline õhk tungib ida-lääne suunaliste mäestike puudumise tõttu kaugele lõunasse ja talvel on temp. USA siseosades u.10o madalam, kui Euroopas samadel laiustel . Sademeid on enim Kordiljeeride läänenõlval (3000-4000 mm/a). Tasandikel väheneb sademete hulk läänesuunas. Mississippi madalikul ja Mehhiko lahe rannikumadalikul on registreeritud enim orkaane maailmas. Valdav osa territooriumist kuulub Atlandi vesikonda. Mississippi jõgikonna idapoolsed lisajõed on veerohked ja laevatatavad. Vaikse ookeani vesikonna jõed voolavad osalt kanjoneis ja on energiarikkad. USA põhjapiiril asub maailma suurimmageveeline järvistu: Suur Järvistu. USA- Kanada piiril paiknev Niagara juga on üks maailma tuntumaid ja võimsamaid jugasid. Mets katab 1/3 riigi territooriumist ja seda on rohkem mäestikes ja riigi kirdeosas. 1872.a. loodi USAs maailma esimene rahvuspark, Yellowstone’i RP.
Maavarasid on rohkeim läänepoolseis mäestikes (vask, kuld , plaatina, nafta). Apalatšides leidub kivisütt, naftat, maagaasi ja rauamaaki. Ülemjärve kristalseis kivimis asuvad USA suurimad rauamaagivarud. Mehhiko lahe madalikul ja rannikumeres leidub rohkesti naftat.
USA on maailma juhtivaid majanduspiirkondi tänu oma maavaradele ja kõrgelt arenenud tööstusele. Inimeste majanduslik olukord väga erinev, kuid enamiku inimeste elatustase üks maailma kõrgemaid. Enamik ettevõtteid erakätes. Riigi suurim sissetulekuallikas on üksikisiku tulumaks. USA on maailma suurimaid nafta-, maagaasi-, kivisöe- ja metallitootjaid. Samuti on USA üks juhtivaid kosmoseriike. Haritavat maad on 18% USA territooriumist. Põllumajandus äärmiselt mehhaniseeritud ja kontsentreeritud. Peamised põllumajandussaadused on nisu, sojauba , mais ja riis (üks suurimaid riisitootjaid). USAs on maailma suurim puidu- ja paberitööstus ning ta on juhtivaid riike kalatoodangu poolest. Väga hästi on arenenud rahandus ja pangandus . Piirkonniti on majandustegevus väga erinev: New Yorgis on rahandus, kirjastus, meedia ja reklaam ; Los Angeleses filmid ja teleprogrammid ning San Fransisco lahe piirkonnas ja USA loodeosas on olulisemad tehnoloogiakeskused. Kesk-Läänes aga kerge- ja rasketööstus. Kaguosariigid on põllumajanduse, turismi ja puidutööstus piirkond. USAs on ka tihe transpordivõrk, mis aitab riiki üheks liita. SKT ühe inimese kohta on (2005.a.) 41 800 USD ja sellest 79% annab teenindus, 20% tööstus ja 1% põllumajandus.
Austraalia
Austraalia ühendus on riik Vaikse ja India ookeani vahel. Austraalia nimi tuleb ladina keelsest terra australisest ’lõunamaa’, talle kuuluvad ka paljud Vaikses ookeanis paiknevad saared ning Antarktikas paiknevad kaks saart. Pindala 7 704 366 km2 ja rahvaarv 2006.a. andmetel 20 750 100. Pealinn on üle 300 000 elanikuga Canberra. Austraalia on jaotatud osariigiks ja kaheks territooriumiks. Riigikeeleks inglise keel ja rahaühikuks austraalia dollar. Austraalia kuulub Rahvaste Ühendusse ja seal kehtib parlamentaarne konstitutsiooniline monarhia . Riigipea on Suurbritannia kuningas või kuninganna, keda kohapeal esindab peaministri soovitusel määramata ajaks nimetatud kindralkuberner . Seadusandlik organ on kahekojaline Föderaalparlament ( Senat ja Esindajatekoda), valida võivad vähemalt 18 aastased. Valitsusjuht on peaminister, kelle esitab Esindajatekoja enamuspartei või koalitsioon. Valitsuskabineti liikmed nimetab kindralkuberner peaministri soovitusel parlamendi liikmete hulgast. Rahvusvahelise klassifikatsiooni järgi on vaba riik ja asub korruptsiooniindeksi järgi maailmas 9. kohal.
Austraalia koloniseerimine algas 18.sa. lõpul, kui sinna toodi esimesed sunnitöölised ja hakkas saabuma vabu sisserändajaid. 20.saj. keskpaigani soodustati eeskätt Briti päritolu inimeste sisserännet, peale seda lubati ka mujalt Euroopast pärit immigrante ja hiljem ka Aasia päritolu inimeste sisserännet. Angloaustraallasi on 79%, mujalt Euroopast sisserännanuid 12% ja 6% on Aasia päritolu inimesi. Koloniseerimisel tõrjuti aborigeenid poolkõrbetesse ja kõrbetesse. 2001.a. oli aborigeene ja metisse 2,2% rahvastikust. Keskmine asustustihedus on alla 3 in/km2 ning asustus paikneb väga ebaühtlaselt. Mandri kesk-, lõuna- ja lääneosa on asustatud väga hõredasti ning kohati inimtühi. Valitsev on ristiusk, sisealade aborigeenid järgivad hõimuusundeid. Linnarahvastik moodustab 85%.
Pinnamoes valdavad tasandikud, keskmine kõrgus on 340 meetrit. Pinnamoes eristub kolm suurt piirkonda: Lääneplatoo, Keskmadalik ja Suur Veelahkmeahelik. Lääneplatoo on peamiselt 500 meetri kõrgune kõrbeline või poolkõrbeline tasandik, selle põhjaosas asub kuni 50 km pikkuste luidetega Suur Liivakõrb ja lõunaosas Suur Victoria kõrb. Keskmadalik ulatub Cape Yorki poolsaarelt Suure Austraalia laheni. Suure Eyre ’i järve nõos asub Austraalia madalaim koht (15 m.a.m). Suure Veelahkmeaheliku idanõlvad on järsud ja läänenõlvad laugjamad. Austraalia mandri kõrgem tipp Kosciuszko 2228 meetrit, asub Austraalia Alpides. Austraalia kõrgeim mägi Big Beni vulkaan (tipp Mawson 2745 m) asub Antarktikas Heardi saarel. Austraalia ulatub lähisekvatoriaalsest vöötmest parasvöötmeni. Idarannikul sajab kuni 2000 mm/a ja 29% territooriumist sajab vähem kui 200 mm/a. Ligi poole Austraalia territooriumist hõlmavad kõrb ja poolkõrb. Talvel võib siseosas olla öökülmi. Tasmaanias võib talvel ka lund sadada, kõige jahedam on Austraalia Alpides, kus võib lumikate püsida 3-4 kuud. Jõgesid on vähe aga idarannikul on palju lühikesi energiarikkaid jõgesid. Mandri suurima jõestiku moodustavad Suure Veelahkmeaheliku läänenõlvult algav Murray ja tema lisajõed. Nende jõgede vooluhulk kõigub tugevalt ning seda kasutatakse niisutamiseks. Sisemaal on ajutise vooluga jõed, kriigid. Mageveejärvi on vähe ja enamik neist on väikesed mägijärved. Majanduses on oluline põhjavesi, mida leidub 4,8 mln km2 suurusel alal.
Maavarasid leidub rikkalikult. Kivisöevaru poolest on Austraalia maailmas 6. koht ja pruunsöevarult 2. koht. Esikohal on Austraalia boksiidi , plii-, tsingi-, nikli-, uraani- ja tantaalimaagi, tsirkooniumi, hõbeda-, haruldaste muldmetallide ja tooriumi , teemantite, safiiri ja opaali varu poolest. Kolmandal kohal vasemaagi , kulla ja liitiumimaagi varu ning neljandal kohal raua- ja mangaanivaru poolest. Leidub ka naftat, maagaasi, põlevkivi ja teisi maavarasid.
Austraalia on kõrgelt arenenud tööstus-põllumajandusmaa. Maailmamajanduses on ta oluline mineraalse toorme ja põllumajandussaaduste eksportija . Enamiku elektrienergiast annavad soojuselektrijaamad ja 8% hüdroelektrijaamades. Kolmandik maagaasist veetakse veeldatult välja, kogu kaevandatav uraan eksporditakse kontsentraadina. Rauamaagi kaevandamise ja ekspordi poolest on ta maailmas Brasiilia järel teisel kohal. Tööstuses on olulised must ja värviline metallurgia, keemia-, ehitusmaterjali-, tekstiili-, naha-, paberi- ja trükitööstus. Põllumajanduses on ühtviisi olulised nii taime- kui ka loomakasvatus. Kasvatatakse lambaid (peam. meriino), veiseid, kodulinde ja hobuseid. Tähtsaim teravili on nisu aga kasvatatakse ka otra, sorgot, riisi, kaera, triitikut ja maisi. Peamised tehnilised kultuurid on suhkruroog ja puuvillapõõsas. Viljeletakse ka söödataimi ja kasvab viinamarjakasvatus. Olulised on kalapüük ning kala- ja pärlikasvatus. Siseliikluses on olulisimad raudtee ja lennuveondus, tihedamate asustusega aladel ka autoveondus. SKT elaniku kohta on 32 500 USD, teenindus annab 70%, tööstus 26,2% ja põllumajandus 3,8%.
Itaalia
Itaalia Vabariik asub Lõuna-Euroopas, tal on piir Prantsusmaa, Šveitsi, Austria ja Sloveeniaga. Hõlmab enklaavidena San Marino ja Vatikani. Pindala 301 276 km2, rahvaarv 59 305 600 inimest. Pealinn on 2,6 miljoni elanikuga Rooma . Itaalia on jaotatud 20 maakonnaks, mis omakorda jaotub 103 provintsiks. Riigikeeleks itaalia keel ja rahaühikuks euro.
Itaalia on parlamentaarne vabariik, mille riigipeaks on president, kelle valib 7 aastaks valimiskogu. Presidendi roll on tseremoniaalne ja lubatud on kaks ametiaega. Seadusandlik organ on kahekojaline parlament, mis jaguneb alamkojaks e. Saadikutekojaks ja ülemkojaks e. Senatiks. Parlamendi liikmed valib 5 aastaks rahvas. Saadikutekoja valimistel võivad osaleda vähemalt 18-aastased ja Senativalimistel alates 25-aastased kodanikud. Täidesaatev võim on valitsusel, kelle etteotsa president nimetab peaministri. Valitsus saab töötada vaid mõlema parlamendi koja heakskiidul. Itaalias on mitmeparteisüsteem.
Keskmine asustustihedus on 197in/km2, hõredaimalt on asustatud Alpide ja Apenniinide kõrgemad alad. Itaalia suurtes linnastutes (Milano, Napoli , Rooma , Torino ) elab veerand kogu Itaalia rahvastikust. Valdava enamiku Itaalia rahvastikust moodustavad Itaallased. Nüüdisajal suureneb rahvaarv kiirest sisserännanute arvelt (peamiselt Albaania ja Põhja-Aafrika põgenikud). Välismaalased moodustavad rahvastikust 4,5%. Peamised väljarände sihtpaigad on Saksamaa ja Šveits. Toimub rahvastiku koondumine riigi põhjaossa. Loomulik iive on negatiivne. Põhiline usund on katoliku usk (90%), millele järgneb protestantism .
Riigi põhiosa moodustab mägine Vahemerre ulatuv Apenniini ps. Riigi kõrgeim tipp on Mont Blanci massiivil paiknev Monte Bianco di Courmayeur (4748 m). Ida- Alpid laskuvad laugelt Lombardia madalikule. Ees-Alpide orgudes paiknevad suured ja sügavad järved. Apenniini mäestik on ka tekkinud Alpi kurrutusel, ta läbib kogu Apenniini poolsaare ja jätkub Sitsiilia saarel. Lõuna-Itaalia on Euroopa seismiliselt aktiivsemaid piirkondi. Seal paikneb ka Mandri-Euroopa ainus tegevvulkaan Vesuuv, tegevvulkaan on Sitsiilias paiknev Etna. Suurte järvede ümbruse kliima sarnaneb lähistroopilisele vöötmele ja madalamatel aladel valitseb vahemereline kliima. Sajab kogu aasta suhteliselt ühtlaselt, enim aga suvel. Keskmine temp. on 19oC ja aastas sajab 500-1000 mm. Jõgedevõrk on võrdlemisi tihe, jõed on enamasti lühikesed. Pikim jõgi on 625 km pikkune Po. Itaalia 1500 järvest paiknevad enamik Alpides ja selle eelmäestikes. Seal asuvad ka suuremad järved Garda ja Laggo Maggiore. Mullastik ja taimkate on kõrgvööndilised. 23% Itaalia territooriumist katab mets.
Maavarades leidub Itaalias pruunsütt, maagaasi, naftat, kinaveri, molübdeeni-, tsingi- ja pliimaaki, väävlit ja looduslikke ehitusmaterjale (kuulus on Carrara marmor ).
Itaalia on arenenud majandusega riik. Itaaliale on eriomane kõrgelt arenenud Põhja- ja mahajäänud Lõuna-Itaalia suur erinevus. Energiat toodetakse 82% soojus- ja 16% hüdroelektrijaamades. Toodetakse naftat ja maagaasi. Viimane tuumajaam suleti 1987.a. Tähtsamad tööstusharud on masina-, metalli-, ning keemia- ja toiduainetööstus. 2004.a. toodeti 28,4 mln tonni terast. Toodetakse kõrgtehnoloogiaseadmeid, kodumasinaid (külmikuid) ning sõidu- ja veoautosid. Kergetööstuse tähtsamad harud on õmblus- ja jalatsitööstus. Itaalia on Euroopa suurimaid tehiskiu-, bensiini- ja tsemenditootjaid. Veini tootmises Prantsusmaa järel teisel kohal maailmas. Põllumajandusmaad 60,5% riigi territooriumist, kogutoodangust annab 2/3 taimekasvatus. Olulised on teravilja, suhkrupeedi, tomati, õlipuu ja puuviljakasvatus. Itaalia on maailma suurim viinamarjakasvataja ja annab kuni 15% maailma viinamarjatoodangust. Loomakasvatuses on oluline lihakari. SKT inimese kohta on 29 000 USD ja sellest 69,6% annab teenindus, 27,8% tööstus ja 2,6% põllumajandus.
Kanada
Kanada asub Põhja-Ameerikas ja ta on suuruselt maailma 2 riik. Piir on vaid USAga . Kanadal on ka maailma pikim rannajoon (202 080 km). Pindala 9 984 670 km2 ja rahvaarv 32 251 000. Pealinn on peaaegu 900 000 elanikuga Ottawa. Kanada on jaotatud 10 provintsiks ja 3 alaks. Riigikeeled on inglise ja prantsuse keeled ning rahaühikuks Kanada dollar.
Kanada on Rahvaste Ühendusse kuuluv föderatiivne konstitutsiooniline monarhia. Riigipeaks on Suurbritannia monarh, keda esindab kuni 5. aastaks nimetatav kindralkuberner. Seadusandlik organ on kahekojaline parlament, mis koosneb Senatist (liikmed nim. kindralkuberner peaministri soovitusel) ja riigi valijaskonda esindavast Kogukondadekojast. Valida võivad vähemalt 18. aastased. Täidesaatev võim kuulub valitsusele, peaministriks nimetab kindralkuberner tavaliselt Kogukondadekojas enamuses oleva partei juhi. Kanadas on mitmeparteisüsteem, domineerivad Kanada Konservatiivne Partei ja Kanada Liberaalne Parte .
Kanadalased ei moodusta ühtset rahvust, nad on pigem rahvuste ja kultuuriliste rühmade kogum. Newfoundlandis on enamuses Briti päritolu rahvastik ja Quebecis prantslased. Inglise keelt räägib emakeelena 60% elanikkonnast, prantsuse keelt 23% ja teisi keeli 17% rahvastikust. Linnades elab ¾ rahvastikust, suurimad linnad on Toronto ja Montreal. USA piiri äärses vööndis, mis moodustab 10% Kanada territooriumist elab 90% rahvastikust, ning sellest piirkonnast on kujunenud Kanada tööstuslik süda. Keskmine eluiga on 80. aastat, kirjaoskus 99%. 43% rahvastikust katoliiklased ja 23% protestandid.
Kanada jagatakse pinnamoelt kuueks: Kanada kilp (hõlmab 50% territooriumist), mägine Atlandi rannik, Suure Järvistu ja St. Lawrence ’i jõe äärne madalik, Suur Tasandik, Kordiljeerid ja Arktika saarestik. Kolmveerand Kanadast asub tasandikel ja lavamaadel. Enamik Kanadast asub parasvöötmes, põhjaosa lähisarktilises ja arktilises vöötmes. Suurem osa Kanadast on avatud arktilistele kuivadele ja külmadele tuultele, idaaladest möödub külm Labradori hoovus. Ookeanidest kaugel asuvate alade kliima on mandriline. Põhjas ja kõrgmägedes on suurtel aladel igikeltsa. Kanadas on palju jõgesid ja järvi ning mageveekogud ja märgalad hõlmavad 20% Kanada pindalast ja 9% maailma mageveevarust. Pikim jõgi on 4240 km pikkune Mackenzie. Jõed on tähtsad energiaallikad ning osa jõgesid ning ka järvi kasutatakse veeteedena. Kanadas on metsa all u. 50% territooriumist, mis on u. 10% maailma metsadest (peamiselt okasmets aga ka sega- ja laialeheline mets). Maa põhjaosas on tundrad ja Arktika saarestikus külmakõrbed.
Loodusvarade poolest on Kanada väga rikas, leidub naftat, maagaasi, kivisütt, raua-, nikli-, vase-, tsingi-, plii- ja uraanimaaki ning väärismetalle, asbesti ja kaalisoola.
Kanada on vabamajandusega riik, kus jõukus on suhteliselt ühtlaselt jaotunud. Teeninduses on tähtsamad jaekaubandus ja äriteenused. Esimesest sektorist on tähtsamad metsa- ja naftatööstus. Haritavat maad on 5,2% territooriumist ja peamised põllumajandussaadused on nisu, oder, raps, tubakas , puu- ja köögivili ning piimatooted . Kanada on maailma suurim tsingi- ja uraanitootja (1/3 maailma toodangust). Tööstustoodangust on ülekaalus transpordivahendid, kemikaalid, maavarad, toidukaubad, puidu- ja paberitooted, kalatooted , nafta ja maagaas. Kanada ja USA riiklikud elektrivõrgud on ühendatud ja Kanada on üks väheseid arenenud riike, kes ekspordib energiat (maailmas energiatootmise mahult 5. kohal). Maagaasivaru on 1,6 triljonit m3 ja naftavaru 24,4 miljardit tonni. Kanada on väga tihedates sidemetes USAga, kuhu eksporditakse suur osa naftast ja põllumajandussaadustest. SKT elaniku kohta on 32 850 USD, teenindus annab sellest 69%, tööstus 29% ja põllumajandus 2%. (2005.a.).
Uus- Meremaa
Uus-Meremaa on riik Okeaanias Vaikse ookeani edelaosas. Pindala 270 534 km2, rahvaarv 4 274 600 elanikku (2007.a.). Pealinn on peaaegu 200 000 elanikuga Wellington. Uus-Meremaa on jaotatud 16 ringkonnaks ja üheks territooriumiks. Riigikeelteks on inglise ja maoori keeled ja rahaühikuks Uus-Meremaa dollar.
Uus-Meremaa on Rahvaste Ühendusse kuuluv parlamentaarse monarhiaga riik. Riigipeaks on Suurbritannia monarh, keda esindab kindralkuberner. Seadusandlik organ on ühekojaline Esindajatekoda. Valida võivad vähemalt 18-aastased. Peaministri ja valitsuskabineti liikmed nimetab kindralkuberner. Korruptsiooniindeksi järgi 1. kohal.
70% rahvastikust moodustavad Euroopast sisserännanute järeltulijad, 15% moodustavad maoorid ja 6% Aasiast sisserännanud. Keskmine asustustihedus on 16 in/km2. Üle ¾ rahvastikust ja 95% maooridest elab Põhjasaarel. Lõunasaarel on tihedaimalt asustatud Canterbury madalik ning põhja- ja kagurannik. Wellington on maailma lõunapoolseim pealinn. Usutunnistuselt on 24% anglikaane, 18% presbüterlasi ja 14% katoliiklasi.
U-M asub Austraalia mandrist 1600 km kagus. Põhjasaart eraldab Lõunasaarest Cooki väin. Põhjasaare rannik on tugevalt liigestunud, Lõunasaarel on liigestunud põhjarannik ja fjordiderikas edelarannik. Geoloogiliselt on U-M noor ja ta asub Vaikse ookeani tulerõngas. Sagedasti on maavärinaid ja rohkesti on geisreid. Rotorua järve ümbruses on kuumaveeallikaid ja mudavulkaane. Lõunasaar on mägisem aga mööda Põhjasaare kagurannikut kulgeb kurdmäestik. Lõunasaare Lõuna-Alpides on 18 tippu üle 3000 meetri ja kõrgeim mägi on 3764 meetri kõrgune Mount Cook . Liustikke on u. 1000 km2. Põhjasaar ja Lõunasaare põhjaosa asuvad lähistroopikas, ¾ Lõunasaarest on parasvöötmes. Kliima on mereline ja ühtlane, keskmine temp. on 12oC. Lõuna-Alpides on kliima karmim ja sagedasti esineb pakast. Sajab kogu aasta ja sademeid toovad peamiselt läänetuuled. Keskmine sademete hulk on u. 1500 mm/a. Jõgesid on palju ja nad on enamasti lühikesed ning kärestikulised. Põhjasaare järved on tekkelt tektoonilised ja Lõunasaare omad liustikutekkelised mägijärved. U-M moodustab omaette taimestikuregiooni, kus 79% taimedest on endeemsed. 24% territooriumist on metsa all ja 5% istandike all.
Maavaradest leidub naftat, maagaasi, kivi- ja pruunsütt, raua-, vase- ja uraanimaaki, kulda, ilmeniiti, väävlit, kaoliini, ehituskivi ja mäekristalle.
Enamik elektrienergiast toodetakse hüdroelektrijaamades (68%), millele järgnevad soojus- ja geotermaaljaamad. U-M söevaru on 6,4 mrd tonni, sellest 80% moodustab pruunsüsi. Naftavaru on 13 mln t. kuid enamvajaminevast naftast imporditakse. Maagaasivaru on 40 mrd m3. Arenenud on masinaehitus ning metalli- ja elektrotehnikatööstus, kiirelt areneb keemiatööstus. Loodusolud on sobivad loomakasvatuseks, karjamaad moodustavad 52% territooriumist. Peetakse veiseid (9 mln) ja lambaid (41 mln). Villa-, piima- ja lihatoodangupoolest kuulub U-M maailma esikümnesse. U-M eripäraks on hirvekasvatus. Teraviljakasvatus ei rahulda siseturu vajadusi ja seda imporditakse Austraaliast. Kasvatatakse ka kartulit, köögi- ja puuvilju. Tähtis koht on ka puuviljakonservide- ja veinitööstusel. Püütakse kala ja limuseid. SKT elaniku kohta on 22 500 USD ja 68,4% moodustab teenindus, 27,3% tööstus ning 4,3% põllumajandus.
Hispaania
Hispaania Kuningriik asub Lõuna-Euroopas ja hõlmab 85% Pürenee poolsaarest. Hõlmab veel Baleaare, Kanaare ja teisi väiksemaid saari. Piir on Prantsusmaaga , Andorraga, Portugali, Maroko ja Gibraltariga. Pindala on 504 782 km2, rahvaarv 44 351 200 elanikku (2006). Pealinn on üle 3 miljoni elanikuga Madrid . Hispaania on jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks (jagunevad omakorda 50 provintsiks) ja 2 autonoomset linna. Riigikeeleks on hispaania keel, piirkonniti ka katalaani, galeegi ja baski. Rahaühikuks euro.
Hispaania on parlamentaarse monarhiaga riik, riigipeaks on päritava võimuga kuningas. Kuningas kinnitab seadused, määrab valitsusjuhi ja on sõjaväe ülemjuhataja. Seadusandlik organ on kahekojaline parlament, mis jaguneb Senatiks ja Saadikute Kongressiks. Valida võivad vähemalt 18-aastased. Valitsust juhib esimees, kelle kandidatuuri kinnitab Saadikute Kongress ja nimetab kuningas. Valitsuse liikmed nimetab kuningas valitsusjuhi ettepanekul. Hispaanias on mitmeparteisüsteem.
Hispaania keskmine asustustihedus on 88 in/km2. Tihedaimalt elab rahvast rannikul, pealinna ümbruses ja saartel. 72% rahvastikust moodustavad hispaanlased, 16% katalaanid, 7% galeegid, 2% baskid ja 1% mustlased. Hispaania kultuuris, eriti lõunapoolsetel aladel on tugev araabia mõju. Rahvastikust 94% on katoliiklased.
Hispaania kuulub Vahemeremaade hulka, loodusolude poolest Lõuna-Euroopa ja Põhja-Aafrika siirdeala. Lõunaosa kuiv, loode- ja põhjaserv aga niiske ja metsane. Madalikud hõlmavad vaid 10% ning valdav osa neist asub rannikul. Hispaania tuumik on Meseta kiltmaa ja seda ümbritsevad mäeahelikud. Andaluusia kõrgeimas osas Sierra Nevadas asub Pürenee ps. kõrgeim tipp Mulhacen (3479 m), kogu Hispaania kõrgeim tipp Teide (3718 m) asub Tenerifel. Põhja- ja Loode-Hispaanias on Euroopa sademeterohkeimad alad (kohati kuni 3000 mm/a). Keskmine temp. 16oC ja keskmine sademete hulk 350-500 mm/a.Hispaania mandriosa jaguneb niiskeks atlantiliseks, pehme vihmase talve ja kuiva palava suvega vahemereliseks ning külma talve ja väga kuuma suvega sisemaiseks kliimapiirkonnaks. Enamik jõgesid on veevaesed, nende vooluhulk kõigub tugevasti, suurvesi on talvel. Suuremad jõed on kärestikulised. Paljude jõgede vett kasutatakse niisutuseks. Mullastikus valdavalt pruunmullad ja taimestikus on ülekaalus igihaljas kuivalembeline võsa. Kagu-Hispaanias on laiguti poolkõrbeid. 14% Hispaania territooriumist katab mets.
Maavaradest leidub kivisütt (ka antratsiiti) ja ligniiti (kokku 3,7 mrd tonni), raua-, tsingi-, vase-, plii-, tina- ja uraanimaaki, püriiti ning kinaveri (elavhõbedamaak). Kinaveri kaevandatakse Almadenis juba 2500 aastat.
Hispaania on üks maailma suurimaid tööstusriike, kapitali väljaveo väärtuselt maailmas 7. kohal. Euroopa üks suurimaid tööpuuduseid (2005.a. töötuid 9,2%). Piirkonniti on majanduslikud erinevused suured, jõukamad piirkonnad on Madrid, Navarra , Baskimaa ja Kataloonia. Hispaania on üks suurimaid elavhõbedamaagi ja püriidi kaevandajaid. Elektrienergiast saadakse 13% hüdro-, 35% tuuma- ja 52% soojuselektrijaamades. Hispaania on üks suurimaid tuuleenergia kasutajaid (generaatorite koguvõimsus 2002.a. 4635 MW). Palju toodetakse autosid, külmikuid, ehitusmaterjale, õlut, paberit, sigarette ja terast. Põllumajanduses on tähtsaim taimekasvatus. Sisemaal põhiliselt teravili (nisu, oder, mais), mujal oliivid, veiniviinamarjad ja puuviljad (tsitrused, aprikoosid ja õunad). Andaluusias Sevilla ümbruses kasvatatakse peamiselt apelsine. Oliivi- ja viinamarjatoodangult on Hispaania üks maailma juhtivaid riike. Karjandus on ekstensiivne, peetakse eesleid, muuli, hobuseid, kitsi ja lambaid, Andaluusias kasvatatakse Hispaania parimaid võitlushärgi. Rannikuelanike oluline tegevusala on kalapüük (2003.a. 896 300 t). Tähtis tegevusala on turism (seal hõivatuid 10% tööjõust). Hispaania on välisturismide arvult Prantsusmaa järel teisel kohal. SKT elaniku kohta on 26 100 USD, sellest 67,3% annab teenindus, 29,2% tööstus ja 3,5% põllumajandus (2005).
Brasiilia
Brasiilia Liitvabariik asub Lõuna-Ameerikas, piir Uruguay , Argentina , Paraguay, Boliivia, Peruu , Colombia, Venezuela , Guyana. Suriname ja Prantsuse Guajaanaga. Pindala 8 514 215 km2, rahvaarv (2006.a.) 184 285 000. Pealinn 2,3 miljoni elanikuga Brasilia. On jaotatud 26 osariigiks ja 1 liiduringkonnaks. Riigikeeleks portugali keel ja rahaühikuks real .
Brasiilia on föderatiivne presidentaalne vabariik. Presidendi valib 4 aastaks enamusvalimistel rahvas, president on nii riigijuht kui ka valitsusjuht. Seadusandlik organ on kahekojaline Rahvuskongress, mis jaguneb Senatiks ja Saadikutekojast. Valida võivad vähemalt 16. aastased ja valimine on kohustuslik 18-70 aastastel. Valitsuskabineti koosseisu määrab president.
Brasiilia on Lõuna-Ameerika rahvarikkaim riik ja maailmas rahvaarvult 5. kohal. U. 54% rahvastikust on valged, 40% mulatid, 5% mustanahalised ja alla 1% põlisrahvad. Enamik tänapäeva Brasiilia põlisrahvaid elab Amazonase vihmametsades, praegu on 12% territooriumist reservaadina nende kasutuses. Keskmine asustustihedus on 21 in/km2, rannikuvööndis, mis moodustab 1/3 territooriumist, elab 90% rahvastikust. Linnades elab 84% rahvast. 80% tunnistab katoliku usku.
Brasiilia jaguneb kaheks looduslikult erinevaks piirkonnaks: põhjaosaks, kus laiub Amazonase madalik ning Guajaana mägismaa haruahelikud ning kesk- ja lõunaosaks, mis hõlmab Brasiilia mägismaa. Loode- ja põhjaosas on ekvatoriaalne kliima (keskmine temp. 25oC, sademeid 1500-3000 mm/a), lõunas valitseb mõõduka temperatuuriga lähistroopiline kliima. Enamik jõgesid kuulub Amazonase jõgikonda ( Amazonas koos Maranoniga 6400 km), Guajaana mägismaa jõed on kärestike- ja joarohked. Amazonase suudmealal asub maailma suurim mageveega ümbritsetud Marajo saar (pindala 40 100km2). Maa lõunaosas asub Parana jõgi koos lisajõgedega. Amazonase madaliku katab tihe liigirohke vihmamets ehk selva . Brasiilia mägismaad katab valdavalt põõsassavann ( kampo ) ja kuiv hõrendik. Kokku katavad metsad 64,3% Brasiilia territooriumist. Brasiilia loodus on väga liigirikas : taime- ja kahepaiksete liikide poolest maailmas 1. kohal, linnuliikide poolest 3. koht ja liblika- ning roomajaliikide poolest 4.kohal.
Brasiilias asuvad maailma suurimad raua-, berülliumi-, nioobiumi- ja piesokvartsivarud. Palju on ka põlevkivi, boksiiti, vasemaaki, kulda, hõbedat ja teemante. Amazonase madalikul paiknevad nafta- ja maagaasivarud.
Brasiilia majandus on tootmismahult Lõuna-Ameerika suurim ja selle osatähtsus on maailma majanduses pidevalt suurenenud. Jõukuse jaotus on väga ebaühtlane: üle poole riigi rikkusest on 10% rahvastiku käes. Elektrienergiast 82,7% annavad hüdroenergiajaamad, 8,3% soojuselektrijaamad ja 4,4% tuumaelektrijaamad. Brasiilias asub ka Paranale rajatud üks maailma suurimaid hüdroelektrijaamu, Itaipu hüdroelektrijaam. Naftat toodetakse 99, 96 mln tonni aastas (varu 2,06 mrd tonni) ja maagaasi 16 mrd m3 aastas (varu 240 mrd m3). Tööstuse kogutoodangust 60% tuleb töötlevatest harudest (peam. masinaehitus). Brasiilia on raua tootmise poolest Hiina järel teisel kohal. Värvilistest metallidest sulatatakse peamiselt alumiiniumi. Arenenud on keemia- ja naftakeemiatööstus, tähtsad on kergetööstus ja toiduainetööstus. Üle poole tööstuse kogutoodangust valmib Sao Paulo osariigis. Haritavat maad 6,3% territooriumist, valdavad on suurmajandid. Brasiilia on maailmas esikohal kohvi ja suhkruroo tootmise poolest, 3. kohal puuviljade, seemneõli ja lihatootmise poolest ning 5. kohal kakaopuude kasvatamise poolest. Tehnilistest kultuuridest viljeletakse ka puuvilla, tubakat ja maapähklit. Loomakasvatuse põhiharu on lihaveisekasvatus. SKT elaniku kohta on 8700 USD, teenindus 52%, tööstus 40% ja põllumajandus 8%.
Egiptus
Egiptuse Araabia Vabariik asub Kirde-Aafrikas ja Aasias Siinai poolsaarel. Piir Iisraeli, Sudaani, Liibüa ning Gaza piirkonnaga. Pindala 1 001 450 km2, rahvaarv 71 237 000 (2006). Pealinn on peaaegu 8 miljoni elanikuga Kairo. Egiptus on jaotatud 27 kubernerkonda, riigikeeleks araabia keel ja rahaühikuks Egiptuse nael.
Egiptus on unitaarne vabariik; riigipea, täidesaatva võimu juht ja relvajõudude kõrgem ülemjuhataja on president, kelle valib rahvas. Seadusandlik organ on kahekojaline parlament, mis koosneb Rahvakogust ning Nõuandvast Kogust. Valida võivad vähemalt 18. aastased ja valimine on kohustuslik. Lubatud on vaid valitsuse heakskiidetud erakonnad. Õiguskord põhineb Inglise ja Prantsuse õigusel ning šariaadil. Rahvusvahelise klassifikatsiooni alusel on Egiptus mittevaba riik.
Ida-Hamiidid (berberid ja egiptlased ) moodustavad rahvastikust 99%. Enamik egiptlasi räägivad araabia keelt ning teise keelena prantsuse või inglise keelt. Egiptuse keskmine asustustihedus on 71 in/km2; 99% rahvastikust elab 3,5% territooriumist (Niiluse deltas ja orus, oaasides , Suessi kanali piirkonnas), neil aladel ületab tihedus 1000 in/km2. Pealinn Kairo on Aafrika rahvarohkeim linn. Peamine usund on islam (90%, peam. sunniidid), millele järgneb kristlik kopti kirik (9%). Jõukus on koondunud peamiselt Kairosse. Linnades elab vaid 42% rahvastikust. Enamik egiptlasi on elatuspõllundusega tegelevad maaharijad .
Pinnamood on valdavalt tasane. Egiptuse jagab kaheks pikk ja kitsas väga viljakas Niiluse org. Lääneosas on väga kuiv kõrbeala ja idapool poolkõrbeala. Lääneossa ulatub suur osa Liibüa kõrbest, mille kesk- ja põhjaosas on sügavaid alanguid ja nõgusid. Nõgudes, kus põhjavesi on maapinna lähedal asuvad oaasid . Niilusest idas asub Punase mereni ulatub 500-1000 meetri kõrgusel lavamaal asuv Araabia kõrb. Siinai poolsaare lõunaosas asub Egiptuse kõrgeim tipp Katherina (2629 m). Egiptuse territooriumi valdavas osas valitseb kuiv ja kuum kõrbekliima, keskmine temp 22oC ja sademeid enamikul alal alla 100 mm/a. Iseloomulik on temperatuuri suur ööpäevane kõikumine. Ainus püsiva vooluga jõgi on Niilus , suudmealal moodustab ta 24 000 km2 suuruse delta. Suurimad järved on Vahemerega ühenduses olevad peamiselt magedaveelised laguunid. Üleujutuste vältimiseks, vooluhulga reguleerimiseks ja põldude niisutamiseks on Niilusele ehitatud tamme ja paise. Aswani kõrgpaisu taga on 157 km2 suurune veehoidla (Nasseri järv). Suessi kanal (pikkus 168 km) ühendab Punast merd ja Vahemerd. Valdav osa Egiptusest on taimkatteta.
Loodusvaradest leidub naftat, looduslikku gaasi, raua-, mangaani- ja titaanimaaki, fosforiiti, lubjakivi, kipsi, asbesti, pliid , tsinki ja keedusoola .
Egiptusel on suur välisvõlg ja ta saab majandusabi, eelarve kulud ületavad tunduvalt tulud. Egiptuse naftatoodang on 35 mln t/a, u. pool naftatoodangust tarbitakse kohapeal ja ülejäänu eksporditakse. Gaasivaru on 1,9 triljonit m3. 81% elektrienergiast toodeti soojuselektrijaamades ja 19% hüdroelektrijaamades. Töötleva tööstuse harudest on olulisemad tekstiili-, toiduaine-, keemia-, ehitumaterjali- ja metallitööstus ning tsemendi tootmine. Põllumajandus põhineb niisutuspõllundusel, haritavat maad on 3% riigi pindaalast. Võimalik saada 2-3 saaki aastas. Kasvatatakse puuvillapõõsast, suhkruroogu, riisi, maisi, nisu, ube, viinamarju, puu- ja juurvilju ning datleid. Karjamaade vähesuse ja kehva söödabaasi tõttu on karjakasvatus vähe arenenud. Suur tuluallikas on turism, 2004.a. külastas Egiptust 8,1 miljonit turisti. SKT elaniku kohta on 4460 USD. Sellest annab 49,3% teenindus, 35,7% tööstus ja 15% põllumajandus.
Austria
Austria on merepiirita riik Kesk-Euroopas. Piir Saksamaa, Liechtensteini, Itaalia, Sloveenia, Ungari ja Tšehhiga. Pindala 83 871 km2, rahvaarv 8 189 000. Pealinn on 1,6 miljoni elanikuga Viin . Austria on jagatud 9 liidumaaks, riigikeeleks saksa keel ja rahaühikuks euro.
Austria on parlamentaarne liitriik. Riigipea on president, kelle valib 6 aastaks rahvas.
Seadusandlik organ on kahekojaline Liidukogu, mis koosneb Liidunõukogust (liikmed valivad liidumaade parlamendid) ja Rahvusnõukogust (liikmed valib rahvas). Valida võivad vähemalt 18. aastased ja presidendivalimistel osalemine on kohustuslik. Valitsusjuht on presidendi nimetatav liidukantsler, kelle ettepanekul nimetab president ametisse ministrid . Valitsus on vastutav parlamendi ees.
Rahvastiku keskmine tihedus on 98 in/km2, hõredalt on asustatud Alpide kõrgemad nõlvad. Viiendik riigi rahvastikust elab Viinis, linnarahvastiku osatähtsus on 65%. Rahvastikust 91,1% on austerlased. Välismaalastest on levinumad Serbia , Türgi, Bosnia ja Hertsegoviina, Saksamaa ja Horvaadi päritolu inimesed. Kõige enam välismaalasi elab Viinis (moodustavad 16% linna elanikkonnast). Saksa keelt räägib 98% kodanikest ja 89% rahvastikust. Loomulik iive on negatiivne ja 12-14% lastest sünnib välismaalaste peredes . 74% rahvastikust on katoliiklased, 5% protestandid ja 4% muslimid.
Austria loodust ilmestavad peamiselt Alpid. Pinnamoes eristatakse 5 suurt piirkonda: Tšehhi e. Böömi massiivi lõunaserv, Alpide ja Karpaatide jalam, Alpid, Viini nõgu ja Kesk-Doonau madaliku servaalad. Austria alast 2/3 moodustavad ida poole madalduvad Ida-Alpid. Austria kaguosa paikneb Kesk-Ungari madaliku serval. Austria alast 34% katab mets. Alpides avaldub selgelt kõrgusvööndilisus. Enamik Austriast paikneb mandrilise ja merelise kliima üleminekualal. Keskmine temp. madalikel 8oC ja sademeid 1000 mm/a, Alpide tuulepealsetel nõlvul on sademeid kuni 3000 mm/a. Peamised jõed on Doonau ja tema lisajõed, Doonau jõgikond hõlmab 96% Austria alast. Suurimad järved on Boden ja Neusiedl. Liustikke kokku u. 10 km2.
Maavarade leiukohad on väiksed ja varud enamasti ammendumas. Leidub rauamaaki ja mitmesuguste värviliste metallide maake: plii, vask, tina, volfram; mõnevõrra ka naftat, maagaasi ja pruunsütt. Kõige suurem on päevakivide varu. Oluline on vee-energia.
Austria on tänapäeval kõrgelt arenenud turumajandusmaa. Austria suurim pank on Bank Austria Creditanstalt, kellele kuulub veerand Austria pankade koguvarast. Austria pankadele kuulub 40% Slovakkia, 38% Horvaatia, 30% Tšehhi ja 20% Ungari pankade aktsiakapitalist. Austrias tarbitavast söest, maagaasist ja naftast annab omatoodang vastavalt 28, 22 ja 10%. 64% elektrienergiast toodetakse hüdroenergiajaamades. Töötlevas tööstuses annab masina- ja metallitööstus 49%, puidu- ja paberitööstus 15%, keemiatööstus 10% ning toiduainetööstus 9% toodangu koguväärtusest. Haritav maa moodustab16% Austria territooriumist; kasvatatakse nisu, rukist, otra, suhkrupeeti, kartulit, päevalille, puuvilja ja viinamarju. Peamised koduloomad on veised , sead ja lambad . Austrias on tihe ja heas korras teedevõrk. Suurim väliskaubanduspartner on Saksamaa. SKT elaniku kohta on 33 700 USD, sellest 66,9% teenindus, 30,8% tööstus ja 2,3% põllumajandus.
Argentina
Argentina Vabariik asub Lõuna-Ameerika lõunaosas Atlandi ookeani rannikul. Piir Uruguay, Paraguay, Brasiilia, Boliivia ja Tšiiliga. Pindala 2 777 409 km2, rahvaarv 38 237 600 elanikku (2007). Pealinn peaaegu 3 miljoni elanikuga Buenos Aires. Argentina on jaotatud 23 provintsiks ja 1 pealinna liiduringkonnaks. Riigikeeleks on hispaania keel ja rahaühikuks Argentina peeso.
Austraalia on föderatiivne vabariik, mille riigijuht kui ka valitsusjuht on 4 aastaks rahva poolt valitav president, kes nimetab ametisse ministrid ja kel on ka osaline vetoõigus. Seadusandlik organ on kahekojaline Rahvuskongress, mis jaguneb Senatiks ja Esindajatekojaks. Valida võivad vähemalt 18-aastased ja valimine on kohustuslik. Argentinas on mitmeparteisüsteem. Rahvusvahelise klassifikatsiooni kohaselt on Argentina vaba riik.
97% rahvastikust moodustavad eurooplaste (peamiselt hispaanlased ja itaallased) järeltulijad. Põlisrahvaid elab enamasti Põlisrahvaid elab peamiselt Gran Chaco piirkonnas ja Andides. 95% rahvastikust kõneleb hispaania keelt. Asustustihedus on väga ebaühtlane, keskmiselt elab 14 in/km2. Kõige tihedamalt elab rahvast Pampa rannikualal, eriti Buenos Airese piirkonnas ja Parana alamjooksul; väga hõredalt on asustatud mägialade, kuiv Chaco ja Patagoonia. Argentina on üks maailma enim linnastunud riike, linnades elab 90% rahvastikust. Buenos Airese linnastus elab kolmandik riigi rahvastikust. Maaelanike on vähe, sest maa kuulub enamasti suurmaaomanikele. 92% rahvastikust tunnistab katoliku usku, 2% on protestante ja 2% juute , Argentinas on Lõuna-Ameerika suurim juudikogukond ja ta on selle poolest maailmas 5. kohal.
Argentina looduse mitmekesisus tuleneb suurest põhja-lõuna suunalisest ulatusest ja pinnamoe eripärast. Argentina jaguneb mägiseks lääne- ja lõunaosaks ning tasandikuliseks põhja- ja idaosaks. Kõige madalam on La Plata madalik, seal Salado ja Colorado jõgede vahel paikneb Pampa, mille kirdeosa on laudtasane, madal ja niiske ning kaguosa kuiv ja kõrge pampa. Riigi põhjaosas asub hõrendike, soode ja võsadega kaetud Gran Chacos. Andides asub Argentina kõrgem tipp Aconcagua (6960 m). Argentina põhjaosas valitseb troopiline kliima (keskmine temp. 23oC), peamiselt põllustatud pampa asub lähistroopikas ja Patagoonia kliima on kuiv ja jahe. Kogu Argentina ala on avatud nii külmadele lõunatuultele kui ka põhja poolt puhuvatele soojadele tuultele. Andide niiskeid idanõlvu katab mets ja Argentina alast hõlmab mets 13% ning haritav maa 9%. Suurimad jõed Parana ja Uruguay on majanduslikult tähtsad. Andidest laskuvad jõed on tähtsad hüdroenergeetikas ja niisutuses.
Argentinas on naftat ning rohkesti uraani-, berülleumi- ja volframimaaki. Leidub ka plii-, tsingi-, tina-, vase-, raua- ja mangaanimaaki.
Argentina on Lõuna-Ameerikas arenenuima majandusega maid. Tavapärased tööstusharud on kerge- ja toiduainetööstus. Argentina on üks maailma suurimaid veise- ja lambaliha tootjaid ja eksportijaid. Olulised on ka jahu-, suhkru-, tubaka- ja veinitööstus. Rasketööstuse põhiharud on must ja värviline metallurgia, laevaehitus, auto-, keemia-, naftakeemia -, elektroonika-, puidu-, paberi- ja ehitusmaterjalitööstus. Enamik töötleva tööstuse ettevõtteist asub kitsal alal La Plata lahest mööda Parana jõge Santa Fe linnani. Kasvatatakse peamiselt nisu ja maisi, söödakultuuridest lutserni ja ristikut, õlikultuuridest päevalille, lina ja sojauba. Tehnilistest kultuuridest puuvillapõõsast, suhkruroogu, tubakat ja Paraguay iileksit, millest valmistatakse matet. Köögivilju kasvatatakse peamiselt suurlinnade läheduses, troopilisi vilju riigi loodeosas ja tsitrusi kirdepiirkonnas. Viinamarjakasvatuses ja veinitootmises kuulub Argentinale maailmas 10. koht. Naftat toodetakse keskmiselt 40 mln tonni aastas ja maagaasi 41 mrd m3/a. Elektritoodangust annavad 52% soojus-, 41% hüdro- ja 7% tuumaelektrijaamad. SKT elaniku kohta 14 400 USD ja teenindus annab sellest 54,7%, tööstus 35,8% ja põllumajandus 9,5%.
Lõuna-Aafrika
Lõuna-Aafrika Vabariik asub Aafrika lõunatipus, tal on piir Namiibia, Botswana , Zimbabwe, Mosambiigi, Svaasimaa ja Lesothoga. LAVile kuuluvad ka lähisantarktilised Prints Edwardi saared. LAVil on 2 pealinna: täitevvõimu keskus on peaaegu 2 miljoni elanikuga Pretoria, ja seadusandliku võimu keskus, 3,6 miljoni elanikuga Kaplinn . Riigi pindala on 1 219 090 km2, rahvaarv 48 861 500. LAV on jaotatud 9 provintsiks. Riigikeelteks on 11 keelt, neist tähtsamad on inglise ja afrikaani keeled. Rahaühik on LAV rand .
LAV on presidentaalne vabariik, mille president on nii riigipea kui ka valitsusjuht. Seadusandlik organ on kahekojaline parlament, mis koosneb Provintside Rahvusnõukogust (ülemkoda, kaitseb eelkõige piirkondlikke ja etniliste vähemuste huve) ja Rahvuskogust. Valida võivad vähemalt 18-aastased. Seaduseelnõud peavad saama mõlema koja heakskiidu. Valitsuskabineti liikmed määrab president. Rahvusvahelise klassifikatsiooni järgi on vaba riik.
Rassiline ja etniline koosseis on kirev. Rahvastikust moodustavad 79% mustanahalised, 9% valged, 9% segaverelised ja 2% Aasia päritolu. Põlisrahvad hotentotid ja bušmanid pole tänapäeval selgelt eristatavad. Üle poole valgetest lõuna-aafriklastest röögib afrikaani keelt. 80% rahvastikust tunnistab erinevaid kristlikke usulahke ja 1,5% on muslimid. 15% on usutunnistuseta. Üle 95% rahvastikust elab riigi idaosas ja lõunarannikul, lääneosa (v.a Kaplinn) on asustatud väga hõredalt. Linnarahvastik moodustab 57% kogu rahvastikust. Umbes pooled neegritest elavad laialipillutatult riigi põhja- ja idaosas endiste homelandide aladel (kohati väga tiheda asustusega).
Rannajoon on enamasti sirge ja rannik mägine, sobivaid sadamakohti leidub vähe. LAV asub valdavalt kiltmaadel ja platoodel, mis moodustavad India ja Atlandi ookeani rannikumadalikule laskudes Suure Astangu. Astang on kõrgem Draakonimägedes, kus asuvad ka riigi kõrgeim tipp Mafadi (3450 m). Maa lõunaosas paiknevaid Kapi mägesid eraldab Suurest astangust Suur-Karoo nõgu. LAV paikneb mitmes kliimavöötmes. Suur astang ja Draakonimäed takistavad India ookeani niiske õhu tungimist sisemaale. Külm Benguela hoovus põhjustab riigi lääneosas kuivust. Riigi põhjaosa asub troopilises ja lõunaosa lähistroopilises vööndis. Idarannikul valitseb niiske mereline, sisemaal mandriline poolkõrbe, läänerannikul kõrbe ja lõunarannikul vahemereline kliima. Lõunarannikul puhub lakkamatu tugev idatuul, mis on takistanud ümber Hea Lootuse neeme itta purjetamist ja põhjustanud laevaõnnetusi. Draakonimägedes sajab talvel ka lund. Idaosas algab mägedest palju lühikesi vee- ja energiarikkaid jõgesid; sisemaal ja lääne- ning põhjaosas on alalise vooluga jõgesid vähe. Jõgedele on rajatud rohkesti veehoidlaid. Taimestik on väga mitmekesine, kasvab üle 20 000 liigi: Lääne-Kapimaal on üks maailma kuuest taimestiku riikkonnast, seal kasvab üle 9000 taimeliigi. Metsa on 1% territooriumist ja see kasvab vaid India ookeani niiskel rannikul ja mõnel pool mäeorgudes.
LAV on üks maavararikkamaid maid. Rohkesti leidub kulda, plaatina, uraani-, tina-, titaani-, antimoni-, vanaadiumi - ja mangaanimaaki, kromiiti, asbesti, teemante, kivisütt, raua-, vase- ja niklimaaki, kivisoola ja fosforiiti. Leidub ka haruldasi metalle ja muldmetalle ning ehitusmaterjale.
LAV majanduslikule arengule on kaasa aidanud maavarade mitmekesisus ja rohkus. Hästi on arenenud nii rahandus, energeetika, transport ja side. LAV börs kuulub maailma 10 suurima börsi hulka. Põhilised majandusmured on suur tööpuudus (26,6%) ja vaeste suur osatähtsus (50%). Tulude jaotumine on maailmas üks ebavõrdsemaid. Jõukuse ja majanduse arengu poolest paistavad silma Kaplinn, Port Elizabeth , Durban ning Pretoria ja Johannesburg. Ülejäänud alad on vaesed ja mahajäänud. Majandus tugineb peamiselt erakapitalile. Tööstuse põhiharu on mäetööstus: LAV on maailma suurim kulla, plaatina ja kroomi tootja. Tähtsad on ka kivisüsi ja teemandid, LAV toodab peaaegu kolmandiku maailmas toodetavast kullast ja varud on veel suured. Peamised kullamaardlad paiknevad Johannesburgi ümbruses. Plaatina ja Kroomi kaevandatakse Pretoriast põhja pool. Kivisöevarud on suured ja kaevandamisolud soodsad, suurem osa sellest eksporditakse Ida- Aasiasse ja Euroopasse. Tähtsad tööstusharud on ka autode montaaž, metallitöötlus, masina-, tekstiili-, keemia- ja toiduainetööstus, metallurgia ja laevaremont. Peaaegu kogu elektrienergia saadakse kivisöe-elektrijaamadest. Haritavat maad on 12% territooriumist ja niisutatakse peaaegu 15 000 km2. Peamised põllumajandussaadused on mais, nisu, suhkruroog, päevalill, tsitrused, virsikud, köögivili, looma-, linnu- ja lambaliha ning vill ja piim. Vahemerelise kliimaga aladel kasvatatakse viinapuud. Veinitoodangult on LAV maailmas 8. ja päevalilleseemnete toodangult 11. kohal. Kiiresti arenev majandusharu on turism. SKT elaniku kohta 12 350 USD, sellest annab teenindus 66,1%, tööstus 30,8% ja põllumajandus 3,1%.