Rahvuslik toidukultuur Koostaja : Kristina Tepper PA 11 KAER Kaera botaanilised tunnused Kaer ehk harilik kaer on kõrreliste sugukonda kuuluv üheaastane kultuurtaim ja teravili. Harilik kaer kasvab tavaliselt 60100 (150) cm kõrguseks. Leht pöördub vasakule, mitte paremale nagu teistel teraviljadel. Pähikutelg, välissõkal ja alumised lehetuped on paljad. Lehelaba on kare ning selle laius on kuni 15 mm. Keeleke on 23 mm pikkune, tipuosas kolmnurgakujuliste hammastega. Pähikud tavaliselt kahe, harva kuni kolme õiega. Pööris on 1525 cm pikkune, küllaltki hõre ja laiuv. Kaera ajalugu Harilik kaer pärineb arvatavalt Lähis-Idas kasvavast viljatust kaerast, mis levis algselt umbrohutaimena nisu - ja odrapõldude...
Itaalia toidukultuur Inimeseõpetuse referaat Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 1.Pitsa..........................................................................................................................................4 2.Pasta................................
Nõukogude toidukultuur Klassikaline toidumenüü ● Sült ● Rassolnik ● Kartulisalat viineriga ● Pekiga praekapsas ● Kiluvõileivad ● Marineeritud seened, räimed ● Kotletid Toiduained poodides ● Kauplustes defitsiit ● Kollektiivsed retked seene- ja marjametsa ning hoidiste valmistamise populaarsus ● Toiduained kehva poolsed nt margariin ● Pikad järjekorrad e sabad (suhkur, mandariiid) "Vabandage, kas see on leivakauplus, kus ei ole leiba?" "Ei, see on lihakauplus, kus ei ole liha. Leivakauplus, kus ei ole leiba, on üle tee." Restoranid ● Argirutiini tõi vaheldust nädalalõpp restoranis. Igati kättesaadava hinna eest sai nii häid roogi maitsta kui ka jalga keerutada, mistõttu muutus restoran populaarseks õhtuveetmise kohaks ● Kohvik Tallinn, restoranid Kalinka, Solnok (Ungari ja Nõukogude Eesti sõprussidemete rõhutamiseks loodud) ● Söökl...
Järvamaa Kutsehariduskeskus KM21 Eestlaste toidukultuur Referaat Koostas: Elo Luuasep Juhendas: Õpetaja-metoodik Ruth Muru Sisukord Sissejuhatus Eesti toit on pärist Eesti loodusest. Läänemeri ja rohked järved ning jõed on andnud meie toidulauale kala. Metsast, mis katab ligi poole väikese veega ümbritsetud eesti riigi maismaast, on meie toidulaule tulnud marjad ja seened ning ulukiliha. Seetõttu on
Itaalia toidukultuur AUTOR: ELIISE JÕGI 7.D KLASS JUHENDAJA: MARGE ENSLING Sissejuhatus Itaalia toidukultuur Õhtusöögi tavad ja kombed Itaalia road ja tooraine Itaalia rahvusriik Rooma 301 340 km2 60 644 550 inimest Rahvusriigi loomine Tooraine Tooraine erineb vastavalt kliimale Oliivõli Värske tooraine Juurviljad ja ürdid Juust Mereannid Itaalia söömise tavad ja kombed Toit , see on elu lahutamatu osa Õhtusöögi kutse Mitmekäiguline õhtusöök Leib Tiramisu Kokkuvõte Kvaliteetne tooraine Ranged toidukombed
Reede on islami kalendris ametlik pidupäev, aga mitte nädala viimane päev. Päev algab eelmise päeva päikeseloojangul, seda tuleb kõikide pühade tähistamiselsilmas pidada. Islami kalender on ametlik kalender mõnedes Pärsia lahe äärsetes riikides, sealhulgas Saudi Araabias. Teised moslemiriigid kasutavad ametlikult Gregoriuse kalendrit ja pöörduvad islami kalendri poole religioossetel eesmärkidel. Toidukultuur Islam on kõikehõlmav religioon ja annab järgijaile käsuõpetuse kõikideks elujuhtumiteks. Põhjus selleks on lihtne: inimese elu on üks tervik fassett ja puudus elu mõnes fassetis võib kogu elu ennast mõjutada. Inimene on vaim, hing ja keha, tal on nii füüsilised kui ka vaimsed vajadused, ta on osa oma sotsiaalsest ümbrusest, perest, kooselust ja riigist. Seepärast reguleerib islam kõiki eluaspekte, ka mida
SOOME Soome toidukultuur on saanud tugevaid mõjusti naabritelt rootslastelt ja idaosa ka Venemaalt. Kilmaatiliste tingimuste tõttu on soome toit lihtne, energiarikas. Hinnati seda, mida sai säilitada talveajaks. Maitseaineid on kasutatud tagasihoidlikult. Toidu hankimine polnud lihtne, seega ka üldiselt Põhjamaade toidukultuuris pole kombeks toitu taldrikule alles jätta. Soome põhitoiduks on teraviljad, kala ja piimatooted. Leiba süüakse palju. Vanim leivaliik on täisrukkijahuleivad. Lääne Soomes reikäleipä ja Ida Soomes ruislimppu. Reikäleipä küpsetatoi aastas mõned korrad. Küpsetatud leivad pandi kuivamiseks ja säilitamiseks asuva puupulga külge. Muud teraviljatoidud. Traditsiooniline roog on kalakukko, mis pärineb Savost. Tegemist on sealiha ja rääbisega (teise koolkonna järgi ahvenaga) täidetud leivaga. Küpsemisaeg 5-7 tundi. Mämmi puhul on tegemist iidse rukkijahust ja linnastest valmistatud lihavõteteaegse roaga. Karja...
Tööleht Toidukultuur eri religioonides Koosta suupistevalik eri religiooni esindajatele. Paku neli erinevat suupistet, millest üks on magus. Eeldusega, et suupiste peab olema söödav näppude vahelt. Valikus võiks olla võileib, pirukas, korvike täidisega ja küpsetis. NB! Visuaal on tähtis, inimene sööb silmadega. Lisaks üks soe ja üks külm jook. Abiks lehekülg http://www.hkhk.edu.ee/usundid/ NB! Teen kõige tavalisema joogivaliku, sest alkohoolsete jookide tarbimine oleneb
Eriti keelatud oli ketramine ja jahvatamine. Mõlemad tegevused on seotud päripäeva liikumisega, mistõttu neid on seostatud päikese liikumisega. Rangelt oli keelatud puude raiumine ja nende kojutoomine. Seapea söömisega tagati sigade edenemine. Toomapäeva juurde kuuluvad pähklid ja õlu. 4. Nimeta vähemalt 3 tüüpilist toitu esitlustes käsitletud kultuuridest. Kirjelda nende maade toidukultuuri paari lausega. · Seto toidukultuur Setu köögi toidud annavad mõista Venemaa lähedusest. Alati leidus majapidamises seeni, puravikke, lepariisikaid, kuuseriisikaid ning kõiksuguseid metsamarju. Kuivatati peamiselt õunu, metsikuid pirne, metsmaasikaid, mida kasutati kissellide ja pirukate valmistamisel. Seeni säilitati nii kuivatatuna kui soolatuna. Setu köögis on tähtsal kohal erineva täidisega pirukad, nii kaetud kui lahtised. Setu perenaiste
Eestlaste toidukultuuri areng Teateid eestlaste argi- ja pidupäevatoitudest ning söömistavadest enne 19. sajandi teist poolt on üsna napilt. Teada on, et toit oli äärmiselt ühekülgne ja kasin. 19. sajandi keskpaigas toimunud talurahvareform parandas meie esivanemate toitumisolusid ja hakkas välja kujunema tänaseks tuntud Eesti rahvusköök. Kuna eestlased olid põlistest aegadest põlluharijad, oli ka nende põhiline toit valmistatud teraviljast. Teraviljatoidud on olnud kõige olulisemaks paljude sajandite vältel ja hakanud teiste toiduainete laialdasemale kasutamisel maad andma alles 19. sajandil. Esimene teravili, mida eestlased II aastatuhandel e.m.a viljelema hakkasid, oli oder, I aastatuhandel m.a.j tunti juba rukist ja kaera. Sel ajal kasvatati juba ka tatart ja kaunvilju hernest, läätsi ja põlduba. Nisu hakati kasvatama 17. sajandil. 19. sajandil oli eesti rahva kõige tavalisemaks toiduks kört (paks jahusupp),...
supermarketid ja võeti kasutusele geotermilised kasvuhooned juurvilja, eriti tomatite kasvatamisel. Viimastel aastatel on suurenenud juurvilja- ja vähenenud kalatarbimine. Islandlased joovad palju kohvi, iseäralik on molakaffi -- musta kohvi joomine, suhkrutükk suus. Tüüpilisi toite on soolatud lambavorst (kindabjúgu), hapendatud hailiha (hákarl) ja friteeritud trapetsikujuline küpsis (kleinur), alkohoolsetest jookidest brennivín. Norra köök Norra toidukultuur põhineb suuresti mägi-, mere- ja metsaandidel. Palju rõhku on pandud jahiulukitele ja kalale. Rahvusvaheliselt on tuntud Norra suitsulõhe.[16] Teravilja kasvatatakse riigi lõunaosas ja peaasjalikult vaid kaera ja otra. Neist valmistatud jahu ei sobi pärmiküpsetiste jaoks, mistõttu on Norrale tüüpiline kõva ja pika säilivusajaga lameleib (flatbrød). Eeskätt rannikupiirkondades on ajalooliselt oluline Atlandi heeringas, mida söödi
Suurem osa Hollandi 1200 tuulikust on kultuuripärandina riikliku kaitse all ning valitsuse poolt doteeritud. Enamik tuulikutest on kohandatud eluasemeiks. Holland ehk Juustumaa Hollandi sümboliks on ka juust. Kuulsates juustulinnades Gouda, Alkmaar, Edam toimuvad igal aastal traditsioonilised juustulaadad, kus peale juustu ja puukingade midagi muud ei müüdagi. Juustupealinnas Alkmaaris toimub igal reedel suur juustuturg. Traditsiooniliselt on juustukerad viie ja kümnekilosed. Toidukultuur Hollandi enda köök on segu rammusast toidust ning veidi lääneeuroopalikumate sugemetega roogadest. Olles mereäärne maa, leidub hollandi toitude seas palju mereande. Populaarsemate hollandi road: 1. stamppot 2. snert 3. poffertjes 4. patatje oorlog 5. kroketten 6. bitterballen Toidukultuur Hollandlased armastavad palju ja sageli süüa. Põllumajandus, eriti karjandus on hästi arenenud. Piima, võid, juustu, mune ja liha toodetakse väga palju.
mereandide valikut. Serveeritakse eelroana koos sojakastme või vasaabiga. · Yakitori- grillitud kanavardad SUSHI · Läänemaailmas tuntuim jaapani roog. · Hapustatud riisiga on kombineeritud erinevad lisandid, mis serveeritakse kaunikujulise suupistena. · Peamised koostisosad peale riisi on norilehed, vasaabi ja sojakaste. Sushi tuntumad liigid on maki, nigiri ja temaki. HIINA TOIDUKULTUUR · Toorainevärskus on suure tähtsusega(linnud ja kala ostakse elavana). · Köögivili turustatakse kohe peale korjamist. · Palju konserveeritud köögivilju ja kuivatatud tooraineid · Domineeriv maitse on magushapu · Tsilli, paprika ja mais tulid alles hiljem · toidu südamiku moodustab maitsete kolmainsus: ingver, talisibul ja küüslauk (ka sojaoad) · Toite ei liigitata eraldi käikudeks INDONEESIA TOIDUKULTUUR · unikaalne segu erinevate maade kulinaarsetest
Madli Reesalu Tartu Kutsehariduskeskus K112 2014 TIIBETI KULTUUR ÜLDANDMED Asukoht kaardil: Pealinn: Lhasa Suurus: 2,47 milj km2 Elanike arv: 13,7 milj RELIGIOON Levinuim usund on budismi haru Tiibeti budism. Seega on Tiibeti budismi ajalugu osa ka Tiibeti ajaloost. Tiibetlased peavad Dalai-Lamat oma vaimseks juhiks. Religioon on tegelikult keelatud Hiina poolt. KEEL Tiibeti keel kuulub Tiibeti-Birma keelkonda. Kirjakeel pärineb VII sajandi algusest. Tiibeti kõnekeel jaguneb mitmeks dialektiks. Tiibetis kõnetakse Mandarini keelt (lihtsustatud Hiina keel) TAVAD, RIIETUMINE Usuvad eluiga pikendamise tavadele. (Nt: Minnakse tihti kalaturule ja ostetakse kalu, et need siis vabaks lasta.) Riietus- nii mehed kui ka naised kannavad pikavarrukalist kleiti, ka palavatel aegadel. KÕRGKULTUUR Pealinn- Lhasa linnaosasid taastatakse. Kunst- Kuj...
Eesti Toit Toit ja köök moodustavad ühe osa sellest, mis on meile omane ning millega nii meie ise kui ka väliskülalised iga päev kokku puutuvad. Toidukultuur on lahutamatu osa rahvuskultuurist, meie minevikust, olevikust ja tulevikust, see on osa meie identiteedist. Ei tohiks aga unustada, et nii nagu on ühiskond pidevas muutumises, on ka toidukultuur ajas muutuv ja arenev ning et eesti toit ei ole mitte ainult see, mida meie esivanemad on sajandeid söönud, vaid ka see, mida me ise täna süüa armastame. Eestlaste toitumisharjumused on taasiseseisvumisest alates mõnevõrra muutunud. Tarbijate hulgas on tasapisi tõusmas terviseteadlikkus, üha enam väärtustatakse looduskeskset ja säästvat eluviisi. Muutuvad eelistused ning tihenev konkurents toiduaineturul esitab omakorda
Rahvusköögid- Maroko KRISTJAN ORG KK14 Maroko Loode- Aafrikas asuv riik. Väga pika ajalooga. 20. sajandil Euroopa riikide poolt koloniseeritud. Toidukultuur seeläbi mõjutatud mitmete erinevate rahvuste poolt. Maroko köök Segu lambakasvatajatest berberitest, moslemitest, Andaluusiast seilanud eurooplaste, Sudaanist pärist mustade orjade ning prantslaste söögitavadest. Köögikultuur sai aluse suuremates linnades olnud kungilikest köökidest. Kasutatakse palju vürtse. Kliima lubab kasvatada erinevaid puuvilju ning osasid vürtse. Vürtsid Vürtside valik väga lai, kuna Maroko on üks vürtside eksporditeedest. Saffranit, münti, oliive, sidruneid ja apelsine kasvatatakse koha peal. Tüüpiline eine Ollakse harjunud mitmekäiguliste söömaaegadega. Tüüpiline lõuna algab külmade ja kuumade salatatitega Järgneb tagine (savinõus tehtud hautis) Igale einele süüakse kõrvale leiba. Süüakse kana-, lamba-, veiseliha. Usklikel kaalutlustel välditakse sea...
22.06 fašismi üle võidu saavutamise tähtpäev 25.06 rahvuspäev 15.08 Neitsi Maarja taevasse mineku päev, katoliiklik püha 8.10 Horvaatia iseseisvuspäev 1.11 kõikide pühakute päev 25.–26.12 jõulud Lisaks veel nt: Dubrovniku suvemängud, mida korraldatakse alates 1950. aastast ja mil kõik linna lossid, häärberid, tornid ja pargid muutuvad tegevust täis esinemiskohtadeks. TOIDUKULTUUR JA TOIDUD Horvaatia toidukultuur on tugevasti mõjutatud kreeka, türgi, austria ja itaalia köögist, mistõttu on siin mitmekesine rahvusvaheline ja ka kohalikke maitseelamusi pakkuv toiduvalik. Tooraineks kasutatakse kohalikke värskeid köögivilju, kala ja lihasaaduseid. Hommikueineks süüakse tavaliselt leiba, võid ning keedist ja juuakse piimakohvi. Põhiline 6
Rahvas ja keel Rahvaarv (2013) 4 555 911 inimest Naisi rohkem Elavad Grusiinid, Aserid, Armeenlased, Venelased ja muud Gruusia keel, räägitakse ka Vene, Armeenia, Aserbaidzaani ja muid keeli Usuliselt 65% gruusia ortdokse, 11% islameid, 10 % vene ordtokse, 8% armeenia apostlikke ja 6% muud Ajalugu Esimesed gruusias 1,85 milj a tagasi 1085 Gruusia kirik Vene õigeusu kirikuks 1924 Augustimäss iseseisvuse taastamine Toidukultuur Põhisöök saslõkk ilma äädika ja küüslauguta Juustu kasutamine väga iseloomulik Hinkaalid nagu pelmeenid, aga suuremad Palju maitsetaimi ja pipraid Levinum maiustus churchella (suitsuvorsti meenutav) päklitest ja viinamarja mahlast Turism Mai, juuni, september Augustis kohati 40 kraadi mägede külastus Juuli, august võivad olla niisked ja palavad Õigeusukirikud, kloostrid Veinitööstused Nüüd vähem külastajad, kui varem konflikt venemaaga
üks paljudest muusikalistest traditsioonidest Muusikafestivale toimub igal pool Austrias. Heliloojana on silmapaistvaim Wolfgang Amadeus Mozart, kuid ka Franz Schuberti muusika on väga populaarne. 20. sajandi filosoofilist mõtlemist Joodeldamine http://www.youtube.com/watch? v=vQhqikWnQCU Traditsiooniline folk-tants http://www.youtube.com/watch?v=b85Ba YS0v50 Arhidektuur Pilte Austriast Austria toidukultuur Austria köök oli kuulus juba 15. sajandil kui üks toitvamaid ning maitsvamaid Euroopas Eriti palju maitsvaid toite on pärit Viinist, kust need on levinud üle maailma. Teraviljadest kasvatatakse rukist, nisu, otra, kaera Palju kasvatatakse kartuleid ning umbes samu köögivilju, mis meilgi on tuntud. Soojema kliima tõttu kasvatatakse Austrias rohkesti viinamarju ja puuvilju. Toite valmistatakse rikkalikult või, koore ja
Kodanik loob ja hoiab kultuuripärandit Kultuuripärandil on nii vaimne kui aineline pool. Nii kaitse all olevad kultuurmaastikud kui ka igapäevane keskkond traditsioonidega, mis ei ole küll riiklikult kaitse all, mängivad olulist rolli tuleviku kujunemises. Toidukultuur on üks pisem, kuid tähtis osa kogu laiast kultuuripärandist ning on samuti aegade jooksul tänu inimesele põlvest põlve edasi kandunud nagu muudki väärt kultuurivaldkonnad. Toidupärandi edasikandumine saab alguse perest. Põlvest põlve antakse edasi vanu retsepte ning salajasi kartulisalati maitsestamise ning leiva küpsetamise nippe. Traditsioonilistel pidupäevadel
Risotto con Agoni Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Tuntuimad desserdid Tiramisù Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Tuntuimad desserdid Panna Cotta Söögi valmistamine Kodus söögi valmistamine ei ole nii tähtis. Tihti minnakse välja õhtust sööma. Itaalia toidukultuur eestis Suur osa Itaalia toidukultuurist on Eestisse jõudnud. Aitäh kuulamast!
LEEDU KULTUUR ÜLDANDMED · Leedu on lõunapoolseim Balti riikidest, kuid asub samuti Põhja- Euroopas. Ta piirneb Läti, Valgevene, Poola ja Venemaa Kaliningradi oblastiga. · Pindala 65 200 km² · Rahvaarv 2 971 900 RELIGIOON Rooma-katoliku usk 80%. Rooma-katoliku usu kogudusi on 677, luteri kogudusi 54, õigeusu kogudusi 51, vanausu kogudusi 59, evangeelseid- baptistlikke kogudusi 11, kreeka-katoliku kogudusi 4, moslemikogudusi 5, juudikogudusi 5, karaiimi kogudusi 1. KEEL · Leedu keel (lietuvi kalba) on balti keelte idarühma kuuluv indoeuroopa keel. · Leedu keel kasutab ladina kirja. Leedu tähestikus on 32 tähte. · sveiki, labas tere · aciu, labai aciu aitäh, suur tänu · viso gero head aega TAVAD · Leedu rahvussport on korvpall · Leedu rahvakalendris peetakse suurimaks talvepühaks esimest jõulupüha (kaledos), kõige tähtsam päev on aga 24. d...
Rangelt oli keelatud puude raiumine ja nende kojutoomine. Algas pühadetoitude valmistamine, mis kestis jõululaupäevani. Valmistati vorste, leiba ja Põhja-Eestis õlut. Toomapäeval minevat Toomas tõrde õlu läheb käima ja teda saab palju. Mõnes kihelkonnas oli aga enne toomapäeva ja toomapäeval õlletegu keelatud sest see ei lähe käima või rikub Toomas selle. Seapea söömisega tagati sigade edenemine. Toomapäeva juurde kuuluvad pähklid ja õlu. 4.Setude toidukultuur - toidud on seotud kirikupühadega (lihavõtted). Sõir, kruubipuder, kapsasupp. Ungari toidukultuu- maitseainerikkad, serveeritakse suurte portsudena. Prantsuse, slaavi, türgi, austria mõjutustega. Lihasööja rahvas. Guljass, pirukad, liha. Poola toidukultuur- hõrk maitsestamine. Supid paksud, palju maitserohelist, hapud. Kastmeid maistsestatakse veini ja rosinatega. Bors, ravioolid, rosol. 5.Eestis on rootsi mõjutustega küla.( Noarootsi). Gustav II Adolf ( Tartu Ülikool) 6
Leedu kultuur KOOSTAS: MARGE METSOJA Üldinfo Vilnius Riigikeel: Ledu keel Asukoht: Eurooa Liidu Läänemere kagunurgal . Pindala: 65 200 Rahvaarv: 2 971 900 (1.01.2013) Religioon Leedu on katoliiklik maa: Rooma- katoliku usk 80% Rooma- katoliku usu kogudusi on 677 Luteri kogudusi 54 õigeusu kogudusi 51 Vanausu kogudusi 59 Evangeelseid-baptistlikke kogudusi 11 Kreeka katoliku kogudusi 4 Mooslemikogudusi 5 Juudikogudusi 5 karaiimi kogudusi 1 Rahaühik: Euro Tähestik: Leedu tähestikus on 32 tähte. Aa Bb Cc Cc Dd Ee Ff Gg Hh Ii Yy Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp Rr Ss Ss Tt Uu Vv Zz Zz Leedu keeles on kuus käänet Keele näited labas rytas tere turgus turg hommikust ratas ratas prasau palun laivas laev as mina ...
See seletab ka seda, miks inimesed lahkuvad Eestist-neile on jäänud mulje, et mujal on ilusam ja parem elu. Arvan, et koolides võiks panna rohkem rõhku emakeele tunnile, olenemata klassist, vanusest ja õppesuunast. Võiks välja tuua rohkem oma kultuurile iseloomulikke jooni. Näiteks need inimesed, kes loovad pere välismaalasega, võiks siiski õpetada ka oma emakeelt lapsele, see oleks suureks abiks enda kultuuri elus hoidmisele. Veel on näiteks toidukultuur Eestis väga mitmekesistunud. Itaaliast on tulnud meile pitsa, Tai, Hiina jms köök on meil väga tuntud. Samas on suutnud veel jääda tähtsale kohale eestlaste rahvustoidud, näiteks verivorst ja hapukapsas. Mina arvan, et hea oleks vastu võtta teiste kultuuri, see toob vaheldust igapäeva ellu ning värskendab mõtteviisi. Selle juures võiks jääda kindlaks siiski ka oma kultuurile. Globaliseerumise suureks plussiks on see, et kaubavahetus on lihtsam ning kiirem. Tooted
Juudid Eestis Martin Kivisild Juute on estis väga vähe natukene üle 5000 juudi.Suuremas osas Tallinnas, Tartus ja Pärnus.Kahjuks aga juute on Eestis aina vähem.Juutide toidukultuur on range nende usu judaismi pärast. Kõik juudi toit on Koššerne, Koššer on söögitegemise religioosne taust või paljudele tegelikult elustiil. Ehk selgitab asja ka ütlemine, et söök, mis ei ole hingele hea, ei ole ka kehale hea. Loom, keda kõlbab süüa, on jumala plaani järgi loodud. Kalal peavad olema soomused ning uimed ja sestap ei ole soomusteta angerjas ega uimedeta krevett koššer. Lindudest on lubatud kodulinnud nagu kanad, pardid, haned ja kalkunid
Kokkuvõte lk 18 2 Sissejuhatus Valisin referaadi teemaks Hispaania, kuna mulle meeldib see riik. Olen seal korduvalt käinud ja reisidest on jäänud väga positiivsed muljed. Seal on soe ja päikseline kliima ning sõbralikud inimesed. Referaadiga loodan anda ülevaate sellest, milline riik on Hispaania, millised inimesed seal elavad, millised ilmastiku tingimused seal on, milline on sealne tööstus ja toidukultuur. Kasutasin mitmeid veebilehekülgi informatsiooni kogumisel. Neeed olid: www.spain.info http://www.corporatetravelsafety.com/safety-tips/barcelona-pickpocket-scams-a-must-read- before-you-visit-the-city http://www.hkhk.edu.ee/vanker/vahemeremaad/hispaania_toidukultuur.html http://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania http://www.reisiguru.ee/riikID/46 http://en.wikipedia.org/wiki/Siesta www.fcbarcelona.com/ www.realmadrid.com/ 3
Kaasaegses kasutuses viitab see modernse pärsia keele dialektidele, mida räägitakse Afganistanis ja Pakistanis ning on seetõttu tuntud ka kui Afgani pärsia keel. Afganistani põhiseaduse kohaselt on tegemist ühega kahest riigi ametlikust keelest. Dari keel on kõige laiema levikuga keel Afganistanis ning umbes poolte riigi elanike emakeel. 9 Toidukultuur Afganistani toidukultuur on suurel määral lähtunud sellistest toorainetest nagu mais, nisu, oder ja riis. Lisaks neile on väga levinud puu ja juurviljad ning piimatooted, eriti piim, jogurt ja vadak. Kabul Palaw on rahvuslik toit Afganistanis. Toit on enamasti valmistatud vastavalt islami toitumisreeglitele. Eriti on riik tuntud enda kõrge kvaliteediga granaatõunadega, viimarjade ning magusate jalgpallikujuliste melonitega. Neil on neli peamist tüüpi Afgaani leiba: Naan - sõna otseses mõttes, leib
poognaga mängitavad ja näppe-keelpillid. Olenevalt gamelanis kasutatavatest pillidest, häälekasutusest, häälestusest, repertuaarist ja stiilist ning kultuurilisest kontekstist on iga gamelan erinev. Indoneesia kultuur Indoneesias on väga populaarsed varjuteatrid. Kõige populaarem varjuteatri näidend on Wayang kulit. Indoneesias on sport populaarne vaid meeste seas. Indoneesias kõige populaarsemad spordialad on sulgpall ja jalgpall. Indoneesia toidukultuur pärineb teistest riikidest nt:Hiinast, Euroopast, Lähis- Idast ja Indiast. Põhitoiduks on Indoneesias riis. Indoneesia pealmised usundid on budism ja hinduism. Indoneesia varjuteater Wayang kulit. Indoneesia president Susio Bambang Yudhoyono Indoneesia (Baili ja Jaava saarte) lipp Indoneesia raha(ruupia) Indoneesia kuulsaim tempel Prambanani, see asub Jaava saarel. http://www.youtube.com/watch?v=l21LLow_u1w&feature=related (varjuteater) http://www.youtube
kartulitest, juurviljadest ja lihast, supist või pannkookidest. Toidud on valmistamisviisilt lihtsad, kuid hästi ja mitmekesiselt vürtsitatud. Hollandlased armastavad palju ja sageli süüa. Paljudes peredes on viis kuni kuus söögikorda päevas. Nad armastavad väga ube ja neid võib lisandina leida paljude roogade juures. Tänu sajanditepikkusele koloniaalkaubandusele, on neil ka pikaajalised kohvi tarbimise traditsioonid ja kultuur. Flaamide toidud ja toidukultuur on võrreldav prantsuse köögiga Holland on kõrge arengutasemega kapitalistlik tööstus- põllumajanduslik maa. Hollandi asend on olnud heaks eelduseks väliskaubanduse arengule. Pärast II maailmasõda on väga kiirest arenenud must metallurgia, masinatööstus, nafta töötlemise tööstus, keemiatööstus ja toiduainetööstus. Samal ajal on vähenenud tekstiilitööstuse osatähtsus. Maagaasi varult on Holland kapitalistlike maade hulgas 4. kohal ja toodangu poolest 3. kohal
2,1%-ni elanikkonnast. Veel on protestandid, õigeusklikud või judaistid Tuntumad rahvustoidud Lõuna- Itaalia tähtsamad toiduained on tomat ja pitsa. Domineerivad vein ja oliivõli. Põhja- Itaalias on populaarsed liha, soustid, risoto, polenta ja lasanje. Joogid Toidu kõrvale juuakse valdavalt veini. Peale selle tarvitatakse likööre, viskit, õlu ja mineraal vett. Väga armastatakse juua kohvi, tuntumad kohvijoogid on espresso ja cappuccino. Toidukultuur Kahvlit kui isiklikku söögiriista hakkasid esimestena kasutama itaallased 14. saj. lõpul ja selle jõudmine mujale Euroopasse võttis veel 200 - 300 aastat. Enne seda oli kahvel küll tuntud aga pigem köögis tõstevahendina. Tavad: Hommikul piirdutakse tassi kohvi või kuuma sokolaadiga koos saiakese või võileivaga. Lõunasöök on mitmekäiguline, mis koosneb külmast eelroast, kuumast supist, pastaroast, liha- või kalaroast kartulite ja köögiviljadega ning magustoidust.
Toitlustuse trendid Eestis 21.sajandil Toidukultuur on üks osa meie rahvuskultuurist. Toit ja söömine on igapäevane tegevus. Ajas muutuvad trendid, mida ja kuidas inimestele süüa meeldib. Rahvustoidud on igale riigile omased ja enamasti seda väärtustatakse, kuid samuti kaasajastatakse. Kõik peab ajaga kaasas käima. Restoranid peavad tänapäeval arvestama sellega, et kliendid on kõik väga erinevate soovidega. Iga klient tahab, et teda teenindataks vastavalt tema soovidele. Restoranid on vähendanud oma menüüde mahukust. Toitude valik on väiksem, kuid see-eest on nende kvaliteet parem. Inimesed on tänapäeval oma toidu suhtes palju valivamad. Pööratakse suurt tähelepanu toidu tervislikkusele, sest vale toitumine võib põhjustada erinevaid haigusi. Kiirtoidu restoran McDonald's on enda kodulehele lisanud menüü, kus iga toidu juures on kirjas palju kaloreid, valke, süsivesikuid, rasvu see sisaldab. Inimesed väärtustavad rohkem ka kodumaist t...
toidulaud hakkab üha enam muutuma. Tegelikult on ju muutused head, kuid liigne muutumine on pigem halb. Vanasti valmistasid inimesed omale ise toiduained kohalikest materjalidest, kuid nüüd on tänu välismaiste toiduainete impordile see kõik muutunud. Kuna tänapäeval on kõik sissetoodud võõrad toidud uued, huvitavad ja maitsvad, hakkab eestlanegi oma kartulit ja hapukapsast nendega asendama. Siinkohal näeme, et ka eesti toidukultuur on hädaohus. Selle kultuuri kadumine tähendab ajapikku eesti toodete kadumist. Keel on suhtlemis viis, milleta ei ole võimalik hakkama saada tänapäeva ühiskonnas. Igal kogukonnal on suhtlemiseks oma keel. Meil, eestlastel, on emakeeleks eesti keel. See ühendab meid kui ühtset rahvast, kes hoiavad üksteist. Keel võimaldab meil suhelda omavahel, samuti ka välismaailmaga. Kui jälle vaatame tagasi ajalukku, siis võime väita, et see keel, mida eestlased hetkel
Austraalia kultuur Kultuur Austraalia sisuliselt lääne kultuuri mõjutanud unikaalne geograafia Austraalia mandri ja mitmekesine sisend aborigeenide ja Torrese väina saarte elanike rahvaste ja erinevate lainete paljurahvuselise ränne, mis järgnes Briti kolonisatsioon of Australia. Austraalia on realm mitme kultuuride salliv liberaalne samuti osalusühiskonda. Enamik inimesi, kes on asunud elama Austraalia üldiselt eurooplastele tohutul hulgal on ürgne elanikkonnast, mis moodustab aboriginaalien Austraalia kultuuri. Austraalia saare mandri on teinud palju kuju-ja kärpida-kultuuri. Põlisrahvaste arendanud oma majutusasutusi koos keskkonna jooksul vähemalt 40.000 aastat, selle ajal palju, mille kontaktid välismaailmaga, sageli hinging muutmise merevee taseme, on ilmselt põgus. Briti, teiselt poolt, kui nad elama New South Walesi Rangaistussiirtola 1788, tegi seda osaliselt tänu oma kaugusest. Süüdi pärandi tagada, et Euroopa arusaamad keskk...
JAAPANLASTE TOIDUKULTUUR Kui rääkida lähemalt Jaapani söögist, siis põhiline on muidugi riis. Enamasti süüakse valget riisi, kuid viimasel ajal on rohkem saada ka pruunika teraga riisi, mis on sisuliselt koorimata valge riis. Väidetavalt on see tervislikum, kuna valge riis saadakse tera koorimisel, millega eemaldatakse ka väärtuslikke vitamiine ja mineraale. Hommikul lisandub riisile enamasti miso supp ja pisut marineeritud juurvilju ning paar väiksemat kala. Kuna Jaapani köögi lahutamatu osa on kala, siis on seda õpitud valmistama erineval moel. Menüüle saab kala lisada kas praetuna või kuivatatuna. Toores kala jäetakse pigem õhtut ootama. Lisaks praetakse veel ka muna. Munavalge ja kollane lüüakse nõus segamini, lisatakse õige pisut soola ja suhkrut ning praetakse, keerates muna rulli, ilmselt silmailu pärast. Riisile võib aga ka lisada toore muna, natuke sojakastet ning sedasi süüa. Väidetavalt meeldib see lastele. Joogiks võetakse ...
Minu Itaalia ,,Minu Itaalia" autoriks on Kristiina Prangli, noor neiu, kes kolis Itaaliasse oma armsama pärast. Itaalias käis ta koolis, elas vaheldumisi ühikas ja oma noormehe Andrea juures. Raamat andis suurepärase ülevaate temperamentsest Põhja-Itaaliast, detailsemalt Genova olustikust, kus Kristiina kuus aastat vahelduva eduga on elanud ja töötanud. Teemad, mida autor käsitles, olid väga põnevad. Itaalia on väga rikka ja kireva kultuuriga maa, aga väga rassistlik. Enamik probleemides süüdistatakse võõramaalasi. Itaallaste perekonnad on suured, elatakse suguvõsaga koos. Omavahelistes vestlustes on nad väga emotsionaalsed ja ülevoolavad. Samuti ei puudu peen huumor, mis sarnaneb brittidele. Itaalias on inimesed väga ülihoolitsetud ning kõrgmoelised, kunagi ei kanta samu riideid, mida kanti eelmine päev. Nad on ülimalt viisakad, kuid ei ütle kunagi otsesõnu välja, kui neile mingi asi...
● Ateena põhilised majandusharud on laevandus, turism, tekstiili- ja ravimitööstus Välispoliitika ● Kreeka on tähtis liige suurtes rahvusvahelistes organisatsioonides. ● Geograafilise asukoha tõttu on riik poliitiliste, kaubanduslike ja diplomaatiliste suhete ristteeks. ● Kreeka välispoliitika on üldiselt vastavuses ELi partneritega ning täielikud diplomaatilised suhted on sõlmitud peaaegu kõikide maailma riikidega. Kreeka toidukultuur ● Tüüpilist Kreeka söögikohta nimetatakse tavern´iks. ● Valge kokamüts on arvatavasti pärit Kreekast. ● Kreeka oli esimene kultuur, kes lõi hautise ehk liha ja aedviljad koos valmistatuna ● Enamus Kreeka toite on aromaatsed ja värvikirevad ning suhteliselt lihtsad valmistada ● Rikkalikus valikus on puu- ja köögivilju ● Tähtsal kohal on mereannid Liha-ja magustoidud ● Tuntud lihatoidud: moussaka (ahjuvorm
..................................................................................................... 9 2 Sissejuhatus Selles referaadis räägin lähemalt eestlaste toidukultuuri arengust ja toidupärandist ;millised olid meie esivanemate toidukultuurid ja mida täpsemalt söödi-joodi ning millest toituti. Kaasaegsest eesti köögist; milline on meie toidukultuur praegusel aja hetkel, paljud rahvatoidud on säilinud kuid eks neidki on muudetud ja lisatud toitudele lisandeid. Ning kõige viimaks räägin uutest märgatavatest eestlaste toidu trendidest ; kuidas muutuvad paljud toidud lihtsamaks ja kergemalt valmistatavateks. 3 Eesti toidu eripära Eesti toit on pärist Eesti loodusest. Läänemeri ja rohked järved ning jõed on andnud meie toidulauale kala
Eesti keel aga ka meie teiseks keeleks on venekeel,mida surutakse meile peale et kas venekeel võtta riigikeeleks. Inimesed tutvustavad ennast kõigepealt eesnimi ning seejärel perekonnanimi. Ametlikes kontektides kõnetatakse enamasti soomlasi tiitliega nt. Dr , peadirektor, arhitekt ning see järel inimese nimi. Võrreldes eeslastega on soomlased töökaaslaste, klientide ning ka võõrastega rohkem sina peal. Eesnime kasutatakse lähedast ja isiklikumat suhet. Soome toidukultuur sarnaneb eesti omaga. Erinevalt eesti kommetest, määrab peremees istumise järjekorra, kui peab seda vajalikuks. Aukülaline paigutatakse perenaise paremale käele, meeste seltskonnas peremehe paremale käele. Kombeks on et see inimene, kes istub perenaise/peremehe paremal käel , peab ka kõne. Enne söömist tõstab peremees klaasi külaliste terviseks ning soovib head isu. Kui soomlane ei vaata lõunasöögi ajal kella, vaid soovitab, et võiks
küpsetatud seasink. Lihavõttelaual võib võõramaalast üllatada aga mämmi - rukkijahust ja linnastest valmistatud hapendatud, tarrendit meenutav musta värvi pühadetoit. Soomlaste toidulaud erineb traditsiooniliselt ka piirkonniti: karjala pirukad ja karjala praad on need, mis teevad kuulsaks Ida-Soome Karjala- ja Savomaa, Lääne-Soome Pohjanmaa on taas tuntud kuni pool aastat säilitatava kuivatatud leiva ehk reikäleipä ja rammusate suppide poolest. Tänapäeva toidukultuur Soomes järgib üha rohkem Euroopa trende, kõrgelt hinnatakse tervislikku ja mahetoitu, noorte seas on väga levinud taimetoitlus, õllejoomise kõrval levib ka veinikultuur. Soome toidukultuurist on kindlasti lahutamatu kohvijoomine, seda ergutavat jooki rüübatakse kõigi söögikordade vahel, ja seda vähemalt 5-6 korda päevas. Soome köök on saanud mõjutusi mandrilt, Venemaalt ja Rootsist. Traditsioonilise toidu
KADRIORU SAKSA GÜMNAASIUM HIINA TOIDUD Referaat Juhendaja : Õp.Tiitson Koostaja : Kristin Parm Tallinn 2012 Sisukord 14. lk. ........................Vastamine õpetaja poolt antud küsimustele 56.lk. ................................................................Retseptid HIINA Hiina köök on üks maailma populaarsemaid. Kuigi pole olemas ühtset hiina kööki ja söömisharjumused on eri provintsides erinevad, kehtivad kogu Hiinas teatud kindlad toiduvalmistamise ja serveerimise põhimõtted, hiina kokakunsti raudreeglid, mis teevad Hiina köögist just selle, mis ta on. Põhinõudeks on lisandite värskus ja naturaalne maitse. Loomuliku maitse säilitamise eesmärgil lõigatakse köögivilii, kalaa ja liha väikesteks tükkideks ning piirdutakse nii lühikese keetmis ja küpsetusajaga kui võimalik. Ka püütakse kõik toi...
mil. usa dollarit aastas. Laoses toodetakse 1.4 mrd kWh elektrienergiat, millest 25% müüakse Taisse (Tai oluline vooluallikas, Laose oluline ekspordiartikel), 95% elektrist toodetakse veejõujaamades. Väheses koguses kaevandatakse erinevaid mineraale ja maake, väliskompanid teevad naftauuringuid. Suuri tööstusettevõtteid Laoses pole, keskmisi on vähe, valdavad on väikeettevõtted ja käsitöökojad. Peamine toidukultuur on riis, vähem ka teised köögiviljad (mais, sibul, kartul jt). Kasvatatakse ka kohvipuud ja tubakat ning puuvilla, ka apelsini- ja mandariinipuid. Väetise vähesuse tõttu on saagikus väike. Loomakasvatus on Laoses teisejärguline, kasvatatakse veiseid ja sigu, kanu ja parte. Jõgedest püütakse kala. 90% töötavatest laodest on hõivatud põllumajandusega. Väliskaubanduses kulub impordi peale 550 mln, samal ajal kui ekspordiga teenitakse ainult 380 mln (2005)
Jaapani toidud PPK 8.a Sisukord Jaapani toidukultuur.........................................................................................................3 Mitmekesisus ja spetsialiseerumine.....................................................................................4 Toiduvalmistamine ja sööginõud.........................................................................................4 Etikett, esteetika ja filosoofia...............................................................................................5 Joogid..............
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS MTE-14 Kuldar Pajula EESTI TOIT Referaat Uuemõisa 2014 Sisukord SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 EESTI TOIDUKULTUUR..........................................................................................................4 MIS ON EESTI TOIT?...............................................................................................................5 MUISTSED KOMBED..............................................................................................................7 TOIDULAUD TÄNAPÄEVAL..................................................................................................8
nõudepesumasinat. Ikka piima ja lihanõude jaoks eraldi. Matsa. Matsa on leiva aseaine paasapühade kaheksal päeval. Toora järgi oli Iisraeli lastel Egiptusest lahkumisega nii tuli takus, et neil polnud aega lasta leival kerkida ja see küpsetati kiiresti. Paasapühade matsa on tehtud vaid jahust ja veest, teisi lisandeid võib panna muu aja matsadesse. Iisrael on tõeline rahvusköökide paabel. Iisraeli toidukultuur on kujunenud Lähis Ida köögi segunemisel paljude erinevate rahvaste köökidega, kuna maailma eri paigust sinna ümberasunud juudid on alati kaasa toonud ka oma toitumistavad. Nii leiab igapäevasest menüüst Balkanimaadest pärit piruka burek'i, Maroko munaroa, Iraani kastmeid. Lisaks on Iisraeli köögi eripäraks juudi kultuurile omase kosserreeglistiku järgimine. Kosser on juudi seadustele vastav söömis ja toiduvalmistamiskultuur, mis põhineb piiblilool Moosese
Majandus Afganistani vähearenendu majandus sai 1980 alanud sõjategevuses tugevasti kannatada ja riik langes maailma vaeseimate hulka. 2006 aasta uurimus näitas, et üle poole rahvastikust elab allapool vaesuspiiri,rohkem kui 40% töövõimelisi ei tööta . Tööhõivelisest rahvastikust on 80% tegev põllumajanduses, 10% tööstuses ja käsitöönduses ning 10% teeninduses. Afganistan on eeskätt põllumajandusmaa,põhiharu on karjakasvatus. Tähtsaim toidukultuur on nisu,viljeldakse ka maisi,riisi,otra,kartuleid ja köögivilju. Viinapuukasvatusega tegeletakse oaasides. Tehnilistest kultuuridest kasvatatakse puuvillapõõsast,suhkruroogu ja suhkrupeeti. Peamine loomakasvatusharu on lambakasvatus, veerandi karjast moodustavad karakullilammbad,vähem veiseid ja kitsi. Tähtsamad veoloomad on kaamelid ja eeslid, kasutatakse ka hobuseid ja muuli. Suurtööstust ei ole. Vähesel määral ammutatakse maagaasi,kaevandatakse kivisütt,
LOOVTÖÖDE KIRJUTAMISE JUHEND ÕPILASELE 1. SISSEJUHATUS Miks peab kirjutama loovtööd? Loovtööd tehes harjutab õpilane nii iseseisva õppimise oskusi kui ka koostööd oma juhendajaga. Lisaks nõuab loovtöö kirjutamist ka uus riiklik õppekava. 2. LOOVTÖÖ LIIGID 2.1. Uurimistöö Uurimistöö on kirjalik tekst, kus õpilane keskendub mingile uurimisprobleemile. Õpilase eesmärgiks on saada täpsemat teavet uuritava teema kohta, leida vastuseid töö sissejuhatuses püstitatud uurimisküsimustele. Uurimistöös tuleb oma mõtteid edasi anda loogiliselt ning korrektses keeles. Uurimistöö ei ole referaat. Kuigi teistele autoritele võib viidata, peaks töö iseloom olema valdavalt analüüsiv, kus olulisel kohal on autori enda järeldused, tõlgendused ja üldistused. Uurimistöö põhiosa maht on 6 -10 lehekülge. Peale uurimistöö teema ja juhendaja selgumist tuleb õpilase teha järgmist 1) koostada koos juhendajaga töö koostamise ajakava; 2) tutvuda juhendaja pool...
LUUA METSANDUSKOOL Retkejuht Sessiooniõpe JAAPANI KULTUUR Referaat Juhendaja: Lili kängsepp Koostas: Liisa Demant LRJ I Võru 2012 SISSEJUHATUS Vaikse ookeani vulkaanilisel rannikul asuv Jaapani saarestik oli kaua aega oma asukoha tõttu maailmast eraldatud kõrvaline paik. Tänapäeval on Jaapan rahvarohke turismimagnet, ning kõigile uudistajatele avatud. Vähesed riigid on jäänud mõjutamata Jaapani kultuurist, ideedest ja majandusest. Valisin teemaks Jaapani kultuuri kuna see on riik, mis jääb meist väga kaugele, kuid om...
näiteks pruunkaru, hallhunt ja põder), ligi 250 linnuliiki (tuntumad näiteks rahvuslind laululuik,metsis ja kassikakk), üle 70 kalaliigi (mageveekaladest nt haug ja ahven). 6 3.Rahvastiku iseärasused USK Enamik soomlasi (76,4%) kuulub Soome Evangeelsesse Luterlikku Kirikusse, 1,1% Soome Õigeusu Kirikusse. Need on ka Soome riigikirikud. Vähemuste hulka kuuluvad muud protestandid, katoliiklased, muslimid ja juudiusulised. TOIT Soome toidukultuur on saanud tugevaid mõjutusi naabritelt rootlastelt ja idaosa ka Venemaalt. Klimaatiliste tingimuste tõttu on soome toit lihtne, energiarikas. Hinnati seda, mida sai säilitada talveajaks. Maitseaineid on kasutatud tagasihoidlikult. Toidu hankimine polnud lihtne, seega ka üldiselt Põhjamaade toidukultuuris pole kombeks toitu taldrikule alles jätta. Soome põhitoiduseks on teraviljad, kala ja piimatooted. Leiba süüakse palju. Vanim leivaliik on täisrukkijahuleivad. Lääne Soomes
samuti puuduvad toidulaualt või ning koor. Juustu süüakse väga vähe. Rasvasest on tähtsamad soja-, siisi- ja teiste taimede õlid. Seesamiõli on delikatess. Vähe süüakse loomade ploomi- või sulatatud rasva. Joogina ja maitseainena on levinud riisist destilleeritud vedelik (sake). Üldiselt maitsestatakse toite peamiselt sojakastmega, teiste maitseainete kasutamine on tagasihoidlik. Lauakatmine on täiesti erinev. 8. Kokkuvõte Jaapan on kauge maa ning meie kultuur, sh toidukultuur erineb täiesti. Meie toidulaual oli väike osake sellest. Kõigile maitses roheline tee, Seitse samuraid. Sushi ei olnud just kõigile meelt mööda. Aga sushi ongi maitseelamus, millega tuleb harjuda. Magustoite Jaapanis väga ei serveerita. Meil õnnestus leida üks veidi jaapanlik magustoit, mis oli kõigile suupärane. Selleks, et otsustada kas jaapani köök maitseb meile ei piisa ainult ühest toidukorrast. Kindlasti tuleks veel jaapani toite maitsta ja nende kultuuri kogeda,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
