siis Kappadookias on vaadata paari päeva jagu. Pealegi on see mõnus koht lihtsalt olla ja lühemaid käike ümbrusesse teha. Trooja. Vaadata on vähem, kui kuulsus lubaks. Väljakaevatud müürijupid (tööd tegelikult jätkuvad pidevalt), kitshilik puuhobu. Konya. Püha ning konsrevatiivne islamilinn Antalya ja Ankara vahel. Vana moshee, muuseum, pöörlevad dervishid. Ankara: suurlinn Atatürgi mausoleumi ja suure modernse mosheega, Ottomani-aegne kindlus. Kultuurisündmused.
Türgi (Türkiye) Hanna-Maria Ulm 11 A Riigi üldiseloomustus · Riigi lühend : TUR · Riigi kaart : http://www.countrywatch.com/pdfs/TR_cntymap.pdf · Pealinn : Ankara · Pindala : 783562 km2 · Riigikeel: türgi · Rahvaarv: 70586256 (2007) · Rahvastiku tihedus : 90,0 in/km2 · Riigikord: parlamentaarne vabariik · Rahaühik : Türgi liir · Ajavöönd : Ida-Euroopa aeg · (http://www.eki.ee/knab/maadiso.htm leidsin riigi lühendi ( 28. jaanuaril) · http://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%BCrgi leidsin vajalikud andmed riigi kohta
Türgi Üldandmed Pindala 783 562 km² Rahvaarv 70 586 256 (2007.a) Pealinn Ankara Pealinna elanike arv 4 319 000 (2005.a) Riigikeel türgi Rahaühik türgi liir Geograafiline asend Territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela- Aasias Aasia-osa nimetatakse Anatooliaks Idast piirneb: Gruusia, Armeenia, Aserbaidzaani ja Iraaniga Lõunast Iraagi ja Süüriaga Läänest Egeuse mere ning Kreeka ja bulgaariaga Looduslikud tingimused Pinnamood: Türgi mitmekesine pinnamood on mitmete tektooniliste protsesside tulemus
Türgi pikim jõgi suubub Musta merre. See 1127 kilomeetriline jõgi on Kizilirmark. Pikkuselt teine jõgi Büyükmederes voolab Egeuse merre. Türgist saavad alguse ka Tigris ja Eufrat. Nad voolavad Pärsia lahe poole.Tähtsaim järv Van asub Türgi idaservas. Teised suured järved on veel Tuz, Beysehir ja Egridir. Türgi naabrid: Kreeka, Bulgaaria, Armeenia, Aserbaidzaan, Georgia, Iraak, Iraan, Süüria Suurimad linnad: 1. Istanbul - 7 309 000 inimest 2. Ankara - 3 237 000 inimest 3. Izmir - 2 695 000 inimest Kõrgeimad mäed: 1. Ararat - 5815 meetrit 2. Üphan - 4058 meetrit 3. Erciyes - 3916 meetrit Türgi impordib: * Masinaid * Vedelkütuseid* Rauda ja terast * Sõidukeid * Keemiatooteid Türgi ekspordib: * Tekstiilitooteid* Rauda ja terast * Kuivatatud puuvilja * Tubakat * Kunstkiudu Pindala: 780 576 km2 Rahvaarv: 62 774 000 Pealinn: Ankara Keeled: türgi (riigikeel), kurdi Rahaühik: Türgi liir Huvitavaid fakte
Kurde on üle terva maailma, kuid kõide rohkem on neid Türgi alades. Madala ühiskonna kihina on neid tabanud ka genotsiid, kuid õnneks pole nad veel välja surnud. Neid leidub üle terve maailma u 30-45 milj. Suurim tihedus Türgis on looderanniku tänu tähtsatele kaubandussidemetele. Tihedalt on asustatud rannikualad ja tasasemad alad. Mäestikes on pigem vähem rahvast ja hõredamalt. Tihedamalt asustatud kohad on veel Istanbuli, Izmi, Ankara ja Adana ümbrused. Istanbul- Türgi suurim linn. Varasemalt on tuntud olnud veel Konstantinoopolina. Kliima on soe. On ainus linn kahes maailmajaos korraga (Euroopa ja Aasia). Linnas on säilinud päris palju antiikseid ehitisi. Izmir- Vahemere-äärne linn. Pehme kliima, kenad rannad, metsad, salud, kaljud jpm ilusat. Populaarne puhkuseturistide seas. Suuruselt kolmas linn Türgis. Varasem nimi oli Smürna. Ajalugu ulatub kuni 8500 aasta tagusesse aega. Suur kaubandus- ja
KÕRGÕSTAN BISKEK USBEKISTAN TASKENT TÜRKMENISTAN ASGABAT TADZIKISTAN DUSANBE PAKISTAN ISLAMBAD AFGANISTAAN KABUL IRAAN TEHERAN IRAAK BAGDAD ASERBAIDZAAN BAKUU GRUUSIA THBILISI ARMEENIA JEREVAN TÜRGI ANKARA SÜÜRIA DAMAKUS LIIBANON BEIRUT IISRAEL JERUUSALEMMA JORDANIA AMANN SAUDI-ARAABIA AR- RIYAD ARAABIA ÜHENDERIMAAD (AÜE) ABU DABI
"julgeolekujõudude loomist" Mõistagi üritavad Ameerika Ühendriigid türklaste operatsiooni igati takistada ja seda mitte ainult diplomaatiliste vahenditega. Väidetavalt on nad juba kurdidele portatiivseid õhutõrjerakette jaganud, vähendamaks türklaste kontrolli õhuruumi üle. Samuti on ameeriklased tegelenud õõnestustegevusega Türgi kontrolli all olevail Süüria aladel, veendes sealseid hõime -- keda Ankara tahaks kasutada jalaväena kurdide vastu -- ignoreerima "okupant" Erdogani korraldusi. Ometi võib suure tõenäosusega eeldada, et operatsioon siiski algab, täpsemalt ongi juba alanud. Türgi suurtükivägi avas tule kurdide positsioone pihta ning vaatamata kurdi komandöride uljusele, lõpeb kokkupõrge Türgi võiduga. Eriti Afrini piirkonna lääneosas, mil puudub ühendus ülejäänud kurdide alaga.
SLOVEENIA LJUBLJANA HORVAATIA ZAGRED BOSNIA & HERSEGOVINA SARAJEVO SERBIA BELIGRAD MONTENEGRO PODGORICA KOSOVA PRISTINA ALBAANIA TIRANA MAKEDOONIA SKOPJE KREEKA ATEENA BULGAARIA SOFIA RUMEENIA PUKAREST MOLDOVA CHISINAU UKRAINIA KIIEV VALGEVENE MINSK VENEMAA MOSKVA TÜRGI ANKARA KÜPRUS NIKOSA MALTA VALETTA IIRIMAA DUBLIN INGLISMAA (SUURBRITANNIA) LONDON
Euroopa riigid ja pealinnad. SVEITS- BERN MAKEDOONIA-SKOPJE MONTE NEGRO AUSTRIA-VIINI VATIKAN BELGIA-BRÜSSEL MOLDOVA-CHISINAU BULGAARIA-SOFIA LIECHTENSTEIN-VADUZ EESTI-TALLINN HISPAANIA-MADRID HOLLAND-AMSTERDAM IIRIMA-DUBLIN ITAALIA-ROOMA KREEKA-ATEENA KÜPROS-NIKOSIA LEEDU-VILNIUS LUKSEMBURG-LUXEMBOURG LÄTI-RIIA MALTA-VALLETTA POOLA-VARSSAVI PORTUGAL-LISSABON PRANTSUSMAA-PARIIS ROOTSI-STOCKHOLM RUMEENIA-BUKAREST SAKSAMAA-BERLIIN SLOVAKKIA-BRATISLAVA SLOVEENIA-LJUBLJANA SOOME-HELSING SUURBRITANNIA-LONDON TAANI-KOPENHAAGEN TSEHHI-PRAHA UNGARI-BUDAPEST MONACO-MONACO ISLAND-REYKJAVIK NORRA-OSLO KOSOVO-PRIsTINA VENEMAA-MOSKVA HORVAATIA-ZAGREB SERBIA-BELGRAD TÜRGI-ANKARA SAN MARINO- SAN MARINO ALBAANIA-TIRANA VALGEVENE-MINSK UKRAINA-KIIEV ANDORRA-ANDORRA la VELLA
Rootsi: Stockholm Ukraina: Kiiev Malta: Valetta Holland: Amsterdam Portugal: Lissabon Saksamaa: Berliin Belgia: Brüssel Suur Britannia: London Tsehhi: Praha Poola: Varssavi Iirimaa: Dublin Luksemburg: Luxemburgh Slovakkia: Bratislava Sloveenia: Ljubljana Küpros: Nikosia Kreeka: Ateena Austria: Viin Prantsusmaa: Pariis Taani: Kopenhaagen Ungari: Budapest Bulgaaria: Sofia Norra: Oslo Sveits: Bern Island: Reykjavik Valgevene: Minsk Moldova: Chisinau Albaania: Tirana Makedoonia: Skopje Türgi: Ankara Serbia: Belgrad Horvaatia: Zagreb Bosnia ja Hertsegovina: Sarajevo Montenegro: Podgorica Kosovo: Pristina Andorra: La Vella Lichtenstein: Vaduz San Marino: San Marino Monaco: Monaco Vatikan: Vatikan
riigid ja nende pealinnad jaapan-tokyo filipiinid-manila malaisia-kuala lumpur indoneesia-jakarta vietnam-hanoi laos-vingchan tai-bangkok bangladesh-dhaka sri lanka-colombo india-new delhi nepal-katmandu hiina-peking luna korea-soul mongolia-ulaanbaatar venemaa-moskva kasahstan-astana krgstan-bikek usbekistan-takent trkmenistan-agabat tadikistan-dusanlee pakistan-islambad afganistan-kabul iraan-teheran iraak-bagdad aserbaidaan-bakuu gruusia-thbilsi armeenia-jerevan trgi-ankara sria-damaskus liibanon-beruit iisrael-jeruusalemm jordaania-amann saudi araabia-ar ryad AE-abu dhabi maroko-rabat aleeria-aliir tuneesia-tunis liiba-tripoli egiptus-kairo austraalia-canberra USA-washingdon kanada-ottawa mehhiko-mexico jamaica-kingston venetsuela-caracas kolumbia-bogota equador-quito peruu-lima
Valgevene- Minsk Poola- Varssavi Saksamaa- Berliin Prantsusmaa- Pariis Iirimaa- Dublin Suurbritannia- London Hispaania- Madrid Portugal- Lissabon Ukraina- Kiiev Tsehhi- Praha Slovakkia- Bratislava Austria- Viin Sveits- Bern Itaalia- Rooma Malta- Valletta Ungari- Budapest Sloveenia- Ljubljana Horvaatia- Zagreb Bosnia ja Hertsegoviina- Sarajevo Serbia- Belgrad Montenegro- Podgorica Albaania- Tirana Makedoonia- Skopie Kreeka- Ateena Türgi- Ankara Bulgaaria- Sofia Küpros- Nikosia Holland- Amsterdam Andorra- Andorra la Vella Belgia- Brüssel Liechtenstein- Vaduz Moldova- Chidinau
Afganistani-Kabul Araabia Ühendmiraadid-Abu Dhabi Armeenia-Jerevan Aserbaidzani-Bakuu Bahrein Bangladesh-Dhaka Bhutan-Thimbuh Birma-Yangon Brunei Filipiinid-Manila Gruusia-Thbilisi Hiina-Pekin Ida-Timor--Dili Iisrael-Ferusalemm India-New Delhi Indoneesia-Jakarta Iraak-Bagdad Iraan-Teheran Jaapan-Tokyo Jeemen-Sana Jordaania-Amman Kamboza-Phnom Penh Kasahstan-Astana Katar-Doha Kuveit--Al-Kuwayt Körgõzstan-Biskek Küpros-Nikosia Laos-Viangchan Liibanon-Beirut Lõuna-Korea--Sõul Malaisia-Kuala Lumpur Maldiivid-Male Mongoolia-Ulaanbaatar Nepal-Katmandu Omaan-Masqat Pakistan-Islamabad Põhja-Korea--Pyongyang Saudi Araabia--Ar-Riyad Sri Lanka-Colombo Süüria-Damaskus Tadzikistan-Dusanbe Tai-Bangkok Türgi-Ankara Türkmenistan-Asgabat Usbekistan-Taskent Venemaa-Moskva Vietnam-Hanoi
1. Türgi - Ankara 2. Jaapan - Tokyo 3. Hiina - Peking 4. Venemaa - Moskva 5. Mongoolia - Ulaanbaatar 6. India - Delhi 7. Bangladesh - Dhaka 8. Indoneesia - Jakarta 9. Tai - Bankok 10. Pakistan - Islamabad 11. Afganistan - Kabul 12. Iraan - Teheran 13. Iraak - Bagdad 14. Saudi-Araabia - Ar-Riyadh 15. Iisrael - Jeruusalemm 16. Kanada - Ottawa 17. USA - Washington 18. Mehhiko - Mexico 19. Brasiilia - Brasilia 20. Argentina - Buenos Aires 21. Tšiili - Santiago 22. Peruu - Lima 23. Boliivia - La Paz 24. Egiptus - Kairo 25. Liibüa - Tripoli 26. Alžeeria - Alžiir 27. Maroko - Rabat 28. Sudaan - Hartum 29. Tansaania - Dodoma 30. Kenya - Nairobi 31. Kongo DV - Kinshasa 32. LAV - Pretoria 33. Austraalia - Canberra 34. Uus-Meremaa - Wellington
1. Venemaa- Moskva 2. Türgi- Ankara 3. Mongoolia- Ulaanbaatar 4. Hiina- Peking 5. Põhja- Korea- P`yongyang 6. Lõuna- Korea- Soul 7. Jaapan- Tokyo 8. Vietnam- Hanoi 9. Tai- Bangkok 10. Filipiinid- Manila 11. Kambodza- Phnom Penh 12. Malaisia- Kuala Lumpur 13. Indoneesia- Jakarta 14. Paapua Uus- Guinea* 15. Birma- Yangon 16. Bangladesh- Dhaka 17. India- New Delhi 18. Nepal- Katmandu 19. Pakistan- Islamabad 20. Afganistan- Kabul 21. Iraan- Teheran 22. Iraak- Bagdad 23. Süüria- Damaskus 24. Liibanon- Beirut 25. Iisrael- Jeruusalemm 26. Jordaania- Amman 27. Jeemen- Sana 28. Araabia Ühendemiraadid- Abu Dhabi 29. Gruusia- Tbilisi 30. Armeenia- Jerevan 31. Aserbaidzaan- Bakuu 32. Türkmenistan- Asgabat 33. Usbekistan- Taskent 34. Kõrgõstan- Biskek 35. Tadzikistan- Dusanbe 36. Kasahstan- Astana 37. Sri Lanka- Colombo
Aasia poliitiline kaart 1. Afganistan Kabul 2. Araabia Ühendemiraadid 3. Armeenia 4. Aserbaidzaan 5. Bahrein 6. Bangladesh Dhaka 7. Bhutan 8. Brunei 9. Filipiinid 10.Gruusia 11.Hiina Peking 12.Ida-Timor 13.Iisrael Jeruusalemm 14.India New Delhi 15.Indoneesia Jakarta 16.Iraak Bagdad 17.Iraan Teheran 18.Jaapan Tokyo 19.Jeemen 20.Jordaania 21.Kambodza 22.Kasahstan 23.Katar 24.Kuveit 25.Kõrgõzstan (Kirgiisi) 26.Küpros 27.Laos 28.Liibanon 29.Lõuna-Korea 30.Malaisia 31.Maldiivid 32.Mongoolia Ulaanbaatar 33.Myanmar (Birma) 34.Nepal 35.Omaan 36.Pakistan Islamabad 37.Põhja-Korea 38.Saudi Araabia Er-Rijad 39.Singapur 40.Sri Lanka 41.Süüria 42.Tai Bangkok 43.Taiwan Taibei 44.Türkmenistan (Turkmeenia) Asgabat 45.Türgi Ankara 46.Usbekistan Taskent 47.Vietnam
Põhiosa elanikkonnast moodustavad türklased. Suurim vähemusrahvus on kurdid. Enne 20. sajandit elasid inimesed valdavalt maal, mis on seotud põllumajandusega. Ligikaudu 3/5 Türgi rahvastikust elab linnades. Linnad Suurim linn on Istanbul, mis pole küll enam riigi pealinn, kuid just seal asub Türgi majanduslik, kaubanduslik ning kultuuriline keskus. Istanbul Linnad Suuruselt teine linn on Ankara. Alates pealinnaks saamisest on see kõvasti arenenud ning suurenenud. Rahvaarv 2005. aasta seisuga on 4,2 miljonit elanikku. Kolmas linn Izmir on Türgi sadama ning kaubanduskeskus. Religioon Valitsevaks religiooniks on islam: 99,8% elanikkonnast on moslemid. Leidub ka kristlasi ja judaiste. Usk ei domineeri igapäevases elus nii tugevalt kui teistes islamimaades. Võrreldes ülejäänud islamimaailmaga suhtutakse Türgis võõrusulistesse
Rahvaarv: 7,8 miljonit Pindala: 110 550 km² SKT: 7400 OJS elaniku kohta Horvaatia (Hrvatska) Pealinn: Zagreb (Zagreb) Rahvaarv: 4,4 miljonit Pindala: 56 414 km² SKT: 10 900 OJS elaniku kohta Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik ( ) Pealinn: Skopje () Rahvaarv: 2,0 miljonit Pindala: 25 713 km² SKT: 5400 OJS elaniku kohta Rumeenia (România) Pealinn: Bukarest (Bucureþti) Rahvaarv: 21,7 miljonit Pindala: 230 340 km² SKT: 7600 OJS elaniku kohta Türgi (Türkiye) Pealinn: Ankara (Ankara) Rahvaarv: 71,6 miljonit Pindala: 770 760 km² SKT: 6800 OJS elaniku kohta Need andmed on 2005. aasta kohta. Allikas: Eurostat. Sisemajanduse kogutoodangut (SKT) kasutatakse sageli üldise ettekujutuse andmiseks selle kohta, kui rikas riik on. See on riigis aasta jooksul toodetu koguväärtus. Siin on see väljendatud ostujõu standardis (OJS) elaniku kohta. OJSi abil saab erinevate riikide andmed võrreldavaks muuta nii, et nende hinnatasemed arvutust ei mõjutaks. Üks OJS võrdub
Montenegro Pealinn: Podgorica Norra Pealinn: Oslo Poola Pealinn: Varssavi Portugal Pealinn: Lissabon Prantsusmaa Pealinn: Pariis Rootsi Pealinn: Stockholm Rumeenia Pealinn: Bukarest Saksamaa Pealinn: Berliin San Marino Pealinn: San Marino Serbia Pealinn: Belgrad Slovakkia Pealinn: Bratislava Sloveenia Pealinn: Ljubljana Soome Pealinn: Helsingi Suurbritannia Pealinn: London sveits Pealinn: Bern Taani Pealinn: Kopenhaagen Tsehhi Pealinn: Praha Türgi Pealinn: Ankara Ukraina Pealinn: Kiiev Ungari Pealinn: Budapest Valgevene Pealinn:Minsk Vatikan Pealinn: puudub Venemaa Pealinn: Moskva
TÜRGI Liisi Orlovski Ardo Liivamägi Kaspar Aavik Grete Vomm Andmed Pealinn Ankara Rahvaarv 70 586 256 Riigikeel türgi keel Religioon islam(99,8% moslemid) Rahaühik Türgi liir (Y TL) Koraan Islami püha raamat Sisaldab Allahi ilmutusi Muhammadile 114 peatükki Peamiselt käsud, hoiatused Ramadan Islami kalendri 9. kuu. Päikesetõusust päikeseloojanguni ei tohi süüa, juua suitsetada ega suguelu elada.
AASIA Türgi Ankara Jaapan Tokyo Hiina Peking Venemaa Moskva Mongoolia Ulaanbaatar India New Delhi Bangladesh Dhaka Indoneesia Jakarta Tai Bangok Pakistan Islamabad Afganistaan Kabul Iraan Teheran Iraak Bagdad SaudiAraabia ArRiyad Iisrael Tel Avivi AMEERIKA Kanada Ottowa USA Washington Mehhiko Mexico Brasiilia Brasilia Argentina Buenos Aires Tsiili Santiago Peruu Lima Boliivia La Paz AAFRIKA Egiptus Kairo Liibüa Tripoli Alzeeria alziir Maroko Rabat Sudaan Hartum Tansaania Dodoma Kenya Nairobi Kongo DV Kinshasa LAV Pretoria Austraalia Canberra UusMeremaa Wellington EUROOPA Austria Viin Albaania Tirana Hispaania Madrid Portugal Lissabon Saksamaa Berliin Prantsusmaa Pariis Suurbritannia London Iirimaa Dublin Poola Varssavi Rumeenia Bukarest Valgevene Minsk Ukraina Kiiev Bulgaaria Sofia Venemaa Moskva Eesti Tallinn Soome Hels...
...........................................10 Riigist Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias. Aasia-osa nimetatakse Anatooliaks. Tähtsama osa riigist moodustab Musta mere ja Vahemere vahele jääv Väike-Aasia poolsaar. Türgi piirneb idast Gruusia, Armeenia, Aserbaidzaani ja Iraaniga, lõunast Iraagi ja Süüriaga ning läänest Egeuse mere ning Kreeka ja Bulgaariaga. Riigihümn - Ýstiklal Marþý Pealinn - Ankara Pindala -783 562[viide?] km2 Riigikeel(ed) - türgi Rahvaarv - 70 586 256 (2007) - Rahvastiku tihedus - 90,0 in/km2 Riigikord - parlamentaarne vabariik President - Abdullah Gül Peaminister - Recep Tayyip Erdoðan Iseseisvus - riigi rajamine tänasel kujul 29. oktoobril 1923 Rahaühik - Türgi liir (TRY) Ajavöönd - Ida-Euroopa aeg Tippdomeen - .tr ROK-i kood - TUR Telefonikood - 90 Türgi hämmastavalt suur maa oma 70 miljoni elaniku (45 Eestit) ja 780 tuh. ruutkilomeetriga (17 Eestit)
26. Sloveenia- Ljubljana 27. Tsehhi- Praha 28. Poola- Varssavi 29. Valgevene- Minsk 30. Ukraina. Kiiev 31. Venemaa- Moskva 32. Moldova- Chisinau 33. Rumeenia- Bukarest 34. Bulgaaria- Sofia 35. Slovakkia- Bratislava 36. Ungari- Budapest 37. Horvaatia- Zagreb 38. Bosnia ja Hertsogoviina- Sarajevo 39. Serbia-Belgrad 40. Montenegro- Podgorica 41. Albaania- Tirana 42. Makedoonia- Skopje 43. Kosova- Pristina 44. Kreeka- Ateena 45. Türgi- Ankara 46. Küpros- Nikosia 47. Malta- Valetta 48. Kasahstan- Astana 49. Gruusia- Thbilisi 50. Aserbaidzaan Bakuu 51. Armeenia- Jerevan
Aasia poliitiline kaart 1. Afganistan Kabul 2. Araabia Ühendemiraadid Abu Dhabi 3. Armeenia Jerevan 4. Aserbaidzaan Bakuu 5. Bahrein Manama 6. Bangladesh Dhaka 7. Bhutan Thimphu 8. Brunei Bandar Seri Begawan 9. Filipiinid Manila 10. Gruusia Thbilisi 11. Hiina Peking 12. Ida-Timor Dili 13. Iisrael Jeruusalemm 14. India New Delhi 15. Indoneesia Jakarta 16. Iraak Bagdad 17. Iraan Teheran 18. Jaapan Tokyo 19. Jeemen Sana 20. Jordaania Amman 21. Kambodza Phnom Penh 22. Kasahstan Astana 23. Katar Doha 24. Kuveit Kuveit 25. Kõrgõzstan (Kirgiisi) Biskek 26. Küpros Nikosia 27. Laos Vientiane 28. Liibanon Beirut 29. Lõuna-Korea Soul 30. Malaisia Kuala Lumpur 31. Maldiivid Male 32. Mongoolia Ulaanbaatar 33. Myanmar (Birma) Yangôn 34. Nepal Katmandu 35. Omaan Maskat 36. Pakistan Islamabad 37. Põhja-Korea Phongjang 38. Saudi Araabia Er-Rijad 3...
· Andorra, Andorra la Vella · Kreeka, Ateena · Ukarina, Kiiev · Moldova, Cisinâu · Valgevene, Minsk · Leedu, Vilnius · Vatikan, Vatikan City · Läti, Riia · Eesti, Tallinn · Soome, Helsinki · Rootsi, Stockholm · Norra, Oslo · Taani, Kopenhaagen · Monaco, Monaco · Luksemburg, Luxembourg · Malta, Valletta · San Marino, San Marino · Liechtenstein, Vaduz Aasia riigid: · Türgi, Ankara · Jaapan, Tky · Hiina, Peking · Venemaa, Moskva · Mongoolia, Ulaanbaatar · India, New Delhi · Bangladesh, Dhaka · Indoonesia, Jakarta · Tai, Bankok · Pakistan, Islamabad · Afkanistaan, Kabul · Iraan, Teheran · Iraak, Bagdad · Saudi-Araabia, Ar-Rijâd · Iisrael, Jeruusalemm Ameerika riigid: · Kanada, Ottawa · USA, Washington · Mehhiko, Mexico · Brasiilia, Brasília
Aasia riigid Jrk nr Riik Pealinn 1. Türgi Ankara 2. Liibanon Beirut 3. Iisrael Jeruusalemm 4. Jordaania Amman 5. Saudi Araabia Ar-Riyad 6. Kuveit Al-Kuwayt 7. Araabia Ühendemiraadid Abu Dhabi 8. Katar Ad-Dawhah 9. Jeemen Sana 10
Sloveenia Ljubljana Vabariik Soome Helsinki Vabariik Suurbritannia London Kuningriik (konstitut. monarhia) Sveits Bern Konföderatsioon ( Taani Kopenhaagen Kuningriik (konstitut monarhia) Tsehhi Praha Vabariik Türgi (osa) Ankara Vabariik Ukraina Kiiev (Vabariik) Ungari Budapest Vabariik Valgevene Minsk Vabariik Vatikan Vatikan Linnriik (teokraat. absol. m.) Venemaa (osa) Moskva Föderatsioon (presidentaalne vbr.)
Türgi Türgi Vabariik · Riigihümn Ýstiklal Marþý · Pealinn Ankara · Pindala 783 562 km² · Rahvaarv 75 627 384 (31.12.2012) · Rahvastiku tihedus 96,5 in/km² · Riigikord: parlamentaarne vabariik · President Abdullah Gül · Peaminister Recep Tayyip Erdoðan Keeled · Ametlik keel on türgi keel Räägitakse veel : · kurdi keelt · araabia keelt · kreeka keelt · armeenia keelt Türgi lipp ja vapp Click to edit Master text styles Second level
Transport.............................................................................................................. 14 Turism................................................................................................................... 14 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 15 2 Üldandmed Riigivorm: Vabariik (Türkiye Cumhuriyeti) Pealinn: Ankara (39°55'48.00′N, 32°50′E) Suurim linn: Istanbul Pindala: 780 580 km² Rahvaarv: 74 709 400 (2006 a seisuga) Rahvastiku tihedus: 95,7 in/km² Usk: 99% rahvastikust moslemid Riigikeel: türgi keel Riigihümn: İstiklal Marşı President: Ahmet Necdet Sezer Iseseisvus: 29.10.1923 Rahaühik: Türgi liir (YTL) Ajavöönd: Ida-Euroopa aeg 3 Geograafiline asend Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias
1. USA- Washington 45. Türgi- Ankara 2. Kanada- Ottawa 46. Iraan- Teheran 3. Mehhiko- Mexico 47. Pakistan- Islamabad 4. Gröönimaa- Nuuk 48. Afganistan- Kabul 5. Kuuba- Havanna 49. Türkmenistan- Asgabat 6. Haiti- Port- au- Prince 50. Usbekistan- Taškent 7. Panama- Panama 51. Kõrgõstan- Bižkek 8. Venezuela- Caracas 52. Tadžikistan- Antana 9
Maaimajaod: Ameerika(koos saartega) Aafrika Euroopa Austraalia ja okeaania Antartika Aasia 10 suuremat riiki Ameerikas: Pindala järgi Kanada Ameerika Ühendriigid-Washington Brasiiilia-Brasiilia Argentina-Buenos aires Mehhiko-Mexico Peruu-Lima Colombia-Bogota Boliivia-Sucre Venezuela-Caracas Tšiili-Santiago Rahvaarvu järgi Ameerika Ühendriigid-Washington Brasiilia-Brasiilia Mehhiko-mexico Colombia- Bogota Argentiina- Buenos aires Peruu-Lima Venezuela-Caracas Tšiili-Santiago Ecuador-Quito Guatemala-guatemala Aafrika Pindala järgi Alžeeria-Alžiir Kongo Demokraatlik Vabariik-Kinshasa Sudaan-Hartum Liibüa-Tripoli Tšaad-N’Djamena Niger-Niamey Angola-Luanda Mali-Bamako Lõuna-Aafrika-Pretoria, Kaplinn, Bloemfontein Etioopia- Addis Abeba Rahvaarvu järgi Nigeeria-Abuja Etioopia-Addis Abeba Egiptus- Kairo Kongo Demokraatlik Vabariik-Kinshasa Lõuna-Aafrika-Kapplinn, Pretoria, Bloemfontein Tansaania- Dodoma Kenya- Nairobi Alžeeria-Alžiir Sudaan-Har...
AASIA, AAFRIKA ja LADINA-AMEERIKA 1.Türgi Türgi iseseisvussõda Türgi rahvuslaste võitlus rahutingimuste vastu KEMAL PASA 1919-1923 Türgi Vabariik 1923 kuulutati Türgi vabariigiks, sultan kukutati. Uueks pealinnaks sai Ankara Rahvasteliit tunnustas uut riiki tema piirides Mustafa Kemal Atatürk (1881-1938) Türgi vabariigi rajaja ja esimene president Kemalism-ametlik ideoloogia Kuus põhisammast: Vabariik Türgi rahvuslus Rahvalikkus, võrdsus Ilmalik riik Riigi juhtiv roll majanduses Revolutsiooniliste reformide elluviimine Atatürgi reformid Islami rolli vähendamine ühiskonnas Ilmaliku kohtusüsteemi kehtestamine
Majandus Geograafia KT Vastused. Euroopa riigid ja pealinnad (- kuulub Euroopa Liitu ) Andorra-Andorra la Vella Albaania-Tirana Austria-Viin Belgia-Brüssel Bosnia ja Hertsegoviina-Sarajevo Bulgaaria-Sofia Eesti-Tallinn Hispaania-Madrid Holland-Amsterdam Horvaatia-Zagreb Iirimaa-Dublin Island-Reykjavík Itaalia-Rooma Kreeka-Ateena Küpros-Nikosia Leedu-Vilnius Liechtenstein-Vaduz Luksemburg-Luxembourg Läti-Riia Makedoonia-Skopje Malta-Valletta Moldova-Chiþinu Montenegro-Podgorica Norra-Oslo Poola-Varssavi Portugal-Lissabon Prantsusmaa-Pariis Rootsi-Stockholm Rumeenia-Bukarest Saksamaa-Berliin Serbia-Belgrad Slovakkia-Bratislava Sloveenia-Ljubljana Soome-Helsingi Suurbritannia-London Sveits-Bern Taani-Kopenhaagen Tsehhi-Praha Türgi-Ankara Ukraina-Kiiev Ungari-Budapest Valgevene-Minsk Venemaa-Moskva Põhja riigid on: USA, Jaapan, Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia, Kanada, portugal, Hispaania, iirimaa, Korea vabariik, Iisrael, ...
Saint Kitts ja Nevis- Basseterre Serbia- Belgrad Saint Lucia- Castries Slovakkia- Bratislava Saint Vincent ja Grenadiinid- Sloveenia- Ljubljana Kingstown Soome- Helsingi Trinidad ja Tobago- Port of Spain Inglismaa- London USA Neitsisaared- Charlotte Amalie Sveits- Bern Venezuela- Caracas Taani- Kopenhaagen Kanada- Ottawa Tsehhi- Praha El Salvador- San Salvador Türgi- Ankara Guatemala- Guatemala Ukraina- Kiiev Honduras- Tegucigalpa Ungari- Budapest Valgevene- Minsk Vatikan- Vatican EUROOPA Venemaa- Moskva Albaania- Tirana Andorra- Andorra la Vella Armeenia- Jerevan Aserbaidzaan- Bakuu Austria- Viin Belgia- Brüssel Bosnia ja Hertsegoviina- Sarajevo Bulgaaria- Sofia AASIA
42. San Marino V San Marino 43. Vatikani Paavstiriik Jõed Järved 44. Malta V Valletta Neeva Laadoga Daugava Oneega ehk Äänisjärv 45. Kreeka V Ateena Oder Peipsi 46. Küprose V Nicosia Elbe Vänern 47. Türgi V Ankara Rein Vättern Doonau Inari V vabariik Volga Saimaa Vü vürstiriik Don K kuningriik Dnepr Wisla
NR RIIK PEALINN NR RIIK PEALINN 1. Norra Oslo 32. Kreeka Ateena 2. Soome Helsingi 33. Bosnia-Hertsegoviina Sarajevo 3. Rootsi Stockholm 34. Türgi Ankara 4. Eesti Tallinn 35. Küpros Nikosia 5. Läti Riia 36. Malta Valletta 6. Leedu Vilnius 37. Venemaa Moskva 7. Island Reykjavik 38. Ukraina Kiiev 8. Suurbritannia London 39. Valgevene Minsk 9. Iirimaa Dublin 40. Iraak Bagdad 10
Keskmine eluiga on 72 aastat(meestel 70 aastat ja naistel 74 aastat). Vanuseline koosseis: 0-14 a : 25,5 % ( 9,1% mehi, 8,8 % naisi) 15-64 a : 67,7 % ( 24,2% mehi, 23,4 % naisi) 65-.. a : 6,8 % ( 2,2 % mehi, 2,6 % naisi) Põhiosa elanikkonnast moodustavad türklased. Suurim vähemusrahvus kurdid. On ka araablasi, kreeklasi, armeenlasi, bulgaarlasi, juute ja teisi rahvuseid. Sooline koosseis ja rahvastiku püramiid. Türgi suurimad linnad on: 1) Istanbul umbes 7.3 miljonit inimest 2) Ankara umbes 3.2 miljonit inimest 3) Izmir umbes 2.7 miljonit inimest Türgi ametlik keel on türgi keel. Seal räägitakse ka teisi keeli nagu näiteks: kurdi, araabia, kreeka ja armeenia keelt. Valitsevaks religiooniks on islam: enamus (99.8%) on moslemid (paljud sunniidid ja aleviidid). Leidub ka judaiste ja kristlasi. Istanbulis resideerib õigeusu kiriku kõrgeim vaimulik Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh. Peale Türgi uurimist tekkis mul ise seda kohta külastada
pealinn: Ar-Riyd¸ Singapur ametlik nimetus: Singapuri Vabariik pealinn: Singapur Sri Lanca ametlik nimetus: Sri Lanka Demokraatlik Sotsialistlik Vabariik pealinn: Colombo Süüria ametlik nimetus: Süüria Araabia Vabariik pealinn: Damaskus Tadzikistan ametlik nimetus: Tadzikistani Vabariik pealinn: Dusanbe Tai ametlik nimetus: Tai Kuningriik pealinn: Bangkok Taivan ametlik nimetus: Taivani Vabariik pealinn: Taibei Türgi ametlik nimetus: Türgi Vabariik pealinn: Ankara Türkmenistan ~ Turkmeenia ametlik nimetus: Türkmenistan pealinn: Asgabat Usbekistan ametlik nimetus: Usbekistani Vabariik pealinn: Taskent Vietnam ametlik nimetus: Vietnami Sotsialistlik Vabariik pealinn: Hanoi
Kanada Ottawa Angola Vabariik Luanda Ameerika Ühendriigid Wahinton Kongo Demokraatlik Vabariik Kinshasa Mehhiko Ühendriigid Mexico Kongo Vabariik Brazzaville Nicaragua Vabariik Managua Türgi Vabariik Ankara Costa Rica Vabariik San Jose Iraani Islamivabariik Teheran Panama Vabariik Panama Iraagi Vabariik Bagdad Kuuba Vabariik Havanna Süüria Araabia Vabariik Damaskus Haiti Vabariik Port-au-Prince Iisraeli Riik Jeerusalemm
4.4. Loodusvarad 5. LOOMASTIK JA TAIMESTIK 6. KLIIMA 7. KESKKONNAKAITSE 7.1. Rahvuspargid 8. MAJANDUS 8.1. Energia 8.2. Põllumajandus 8.3. Metsandus ja kalandus 8.4. Tööstus 9. RAHVASTIK 9.1. Religioon 9.2. Linnastumine 9.3. Kultuur 9.3.1. Türgi keel ja selle kujunemine 9.4. Tervishoid 9.5. Haridus 10. TÜRGI KUULUMINE RV ORGANISATSIOONIDESSE 10.1. Türgi ja Euroopa Liit 11. TURISM Kasutatud materjal Üldandmed Riigivorm: Vabariik (Türkiye Cumhuriyeti) Pealinn: Ankara (39°55'48.00N, 32°50E) Suurim linn: Istanbul Pindala: 780 580 km² Rahvaarv: 74 709 400 (2006 a seisuga) Rahvastiku tihedus: 95,7 in/km² Usk: 99% rahvastikust moslemid Riigikeel: türgi keel Riigihümn: Ýstiklal Marþý President: Ahmet Necdet Sezer Iseseisvus: 29.10.1923 Rahaühik: Türgi liir (YTL) Ajavöönd: Ida-Euroopa aeg Türgi lipp Türgi vapp Türgi lühiajalugu
monumente, nagu Pamukkale termaal-ala ning Kappadookia karstimaastikud. Parim külastusaeg on kevad ja sügis, suvi võib meie jaoks natuke liiga palav olla ja talv sombune ning jahedavõitu, Ida-Anatoolias koguni kontinentaalselt külm. Viisa on üsna formaalne asi, see on margikujuline kleeps, mille saab passi 10 USD eest piirilt. Rahaühik on Türgi liir. Türgi on rahvarohke maa, kus on palju surrlinnu. Eelkõige muidugi Istanbul oma ligi 12 miljoni elanikuga. Järgnevad Ankara (4 miljonit), Izmir (3 miljonit), Adana ja Bursa (1 miljon), aga ka Vahemereäärsed kuurortlinnad (Alanya, Antalya, Marmaris) kipuvad miljonilisteks aglomeratsioonideks minema. Üldtunnustatud populaarseimad tegevused Türgis on rannaturism (Marmaris, Bodrum, Antalya, Alanya, Kusadasi) ja kultuuriturism. Kuigi bäkkpäkkeri jaoks pole rannas vedelemine kindlasti ainus ja piisav tegevus, pakutakse mere ääres lisaks standartseid
Luksemburg Luxembourg veits Bern Liechtenstein Vaduz Austria Viin Itaalia Rooma Sloveenia Ljubljana Horvaatia Zagreb Bosnia ja Hertsegoviina Sarajevo Serbia Belgrad Albaania Tirana Makedoonia Skopje Bulgaaria Sofia Kreeka Ateena Trgi Ankara Rumeenia Bukarest Ungari Budapest Slovakkia Bratislava Tehhi Praha Saksamaa Berliin Vatikan Vatikan Poola Varssavi Ukraina Kiiev Moldova Chişinău Valgevene Minsk Leedu Vilnius Lti Riia Eesti Tallinn Taani Kopenhaagen San Marino San Marino Monaco Monaco Montenegro Podgorica Kosovo Pritina
33. Läti, Riia 81. Saudi Araabia Ar Riyad 34. Eesti, Tallinn 82. Singapur Singapur 35. Soome, Helsinki 83. Sri Lanka Colombo 36. Rootsi, Stockholm 84. Süüria Damaskus 37. Norra, Oslo 85. Tadzikistan Dusanbe 38. Taani, Kopenhaagen 86. Tai Bangkok 87. Taivan Taibei 39. Monaco, Monaco 88. Türgi Ankara 40. Luksemburg, Luxembourg 89. Türkmenistan Asgabat 41. Malta, Valletta 90. Usbekistan Taskent 42. San Marino, San Marino 91. Vietnam Hanoi 43. Liechtenstein, Vaduz Põhja-Ameerika riigid: 138. Egiptus Kairo 92. Kanada, Ottawa 139. Ekvatoriaal-Guinea 93. USA, Washington 140. Elevandiluurannik Cote d'Ivoire 94. Mehhiko, Mexico 141. Eritrea
Türgi kultuuriliugu Oguusid, seldžukid – türklaste esiisad Hetiidid Hatid – hetiitide eellased Anatoolias (2600 – 1900 ekr). Mesopotaamia, Assüüria ürikud nim hetiite hattideks. Hetiidid tulid Anatooliasse u 1900 ekr Kaukaasiast. 1900 – 1700 ekr hetiidid ja hatid elasid kõrvuti. 2 kuningriiki: Nn „Vana kuningriik“ 1660 – 1620 ema Suur kuningriik 1460 – 1190 ema – tugevnenud keskvõimuga Pealinn Hattuša (tänapäeva Ankara lähedal) Hetiidid võitlesid oma hiilgeajal mõjuvõimu pärast egiptlastega. 13 saj sõdisid Süürias Ramses Iiga (võitu ei saavutanud kumbki), pärast lahingut leping igavese rahu ja sõpruse kohta. Langus toimus väga järsku „mererahvad“ ründasid, 1190 ema, tungisid hetiidi riiki ja hävitasid Hattuša impeerium ei toibunud, hetiidid jäid elama Väike – Aasiasse, ent mitte riigina 717 ema langevad viimased hetiidid assüürlaste rünnaku alla orjus.
Sarajevo 24. Makedoonia Skopje 41. Suurbritannia 8. Bulgaaria Sofia 25. Malta Valleta London 9. Eesti Tallinn 26. Moldova Chisinau 42. Sveits Bern 10. Gruusia Thbilisi 27. Monaco Monaco 43. Taani Kopenhaagen 11. Hispaania Madrid 28. Montenegro 44. Tsehhi Praha 12. Holland Amsterdam Podgorica 45. Türgi Ankara 13. Horvaatia Zagreb 29. Norra Oslo 46. Ukraina Kiiev 14. Iirimaa Dublin 30. Poola Varssavi 47. Ungari Budapest 15. Island Reykjavik 31. Portugal Lissabon 48. Valgevene Minsk 32. Prantsusmaa Pariis 49. Vatikan Vatikan 1 50. Venemaa Moskva 51. Kosovo Pristina MÕISTED
on nad enamjaolt linna kolinud. KESKKONNAPROBLEEMID · Keskkonnareostus tööstuspiirkondades (reostunud õhk, happevihmad). · Rannikualade reostus. · Muldade väljakurnamine. · Ülekarjatamine. · Vee- ja tuuleerosioon. · Maavärinate, vulkaanide oht. · Liigasustus. ATEENA Tiheda asustuse ja liikluse tõttu on Ateena Akropol üks reostatuima õhuga linnu maailmas. SUURLINNAD Los Angeles Rooma Ankara Perth KASUTATUD MATERJALID T. Rummo. Geograafia. Maa ja ilm. Geograafia 8. klassile. Avita 1998 A. Kont, J.Jauhiainen. Loodusgeograafia põhikoolile 3. osa. AS BIT, 2003 · foorum.nurgapuukool.ee/foorum/viewtopic.php? · http://et.wikipedia.org/wiki/ f=11&p.. · www.baltictours.ee/et/puhkusereisid/ · www.firn
· Enamik Türgi linnu on keskmise suurusega, kuigi mõned neist on alates 70ndatest aastatest märgatavalt kasvanud. Suurim linn on Istanbul, mis pole küll enam riigi pealinn, kuid just seal asub Türgi majanduslik, kaubanduslik ning kultuuriline keskus. Just seetõttu elabki Istanbulis väga palju immigrante ning välismaalasi. Koos oma äärelinnadega Bosporuse väina juures moodustab see linn väga suure elanikkonna- ligi 10 miljonit inimest. Suuruselt teine linn, Ankara, on palju noorem. Enne pealinnaks saamist oli ta lihtsalt üks tavaline Kesk-Türgi provintsilinn. Alates pealinnaks saamisest on Ankara kõvasti arenenud ning suurenenud. Rahvaarv on 4,2 miljonit elanikku. 4 Kolmas linn, Izmir, on Türgi sadama- ning kaubanduskeskus. Izmir asetseb Egeuse mere jõukal idarannikul ning on Edela-Türgi keskus. Nendest kolmest keskusest eemal asub Adana tasandik, kus paiknevad sellised linnad nagu
Tähtsama osa riigist moodustab Musta mere ja Vahemere vahele jääv Väike-Aasia poolsaar. Türgi piirneb idast Geograafiline asukoht Gruusia, Armeenia, Aserbaidzaani ja Iraaniga, läänest Iraagi ja Süüriaga ning läänest Egeuse mere ning Kreeka ja Bulgaariaga. Türgi geograafilised koordinaadid on 39°00N, 35°00E. Ajavöönd Ida-Euroopa aeg Pealinn Ankara 70 586 256 (2007) ,Rahvastiku juurdekasv (2004. aastal 1,13%), Rahvaarv, Keskmine eluiga on 72 aastat; 85% türklased, elab ka kreeklasi, demograafiline olukord armeenlasi, juute, araablasi, kurte. Valuuta Türgi liir (YTL) Riigikeel türgi keel Religioon islam(99,8% moslemid) Valitsusvorm Mitmeparteiline demokraatlik vabariik
erinevate kuritegude puhul. Seda alates tapmisest kuni peidetud vilja tagavarade soetamisega. Üheski Lähis-Ida riigis ei ole surmanuhtlust kaotatud. Kohtulikult hukatakse mõrvareid ja riigi vastaste kuritegude puhul ning salakaubanduse korras. Surma mõistetakse ka abielurikkujad. Kividega pillutakse surnuks naisi, kes on avalikus kohas viibinud ilma näokatteta või on seda kergitanud. Vägistamise korral hukatakse mõlemad osapooled. Türgi Pealinn Ankara Pindala 783 562 km2 Riigikeel(ed) türgi Rahvaarv 70 586 256 (2007) Rahvastiku tihedus 90,0 in/km2 Riigikord parlamentaarne vabariik President Abdullah Gül Iseseisvus riigi rajamine tänasel kujul 29. oktoobril 1923 Rahaühik Türgi liir (YTL) 2009 1995 2005 2015 2025 Sünnid(tuhandetes): 1,433 1,458 1,459 1,362 1,265 Surmad(tuhandetes): 469 414 448 506 595 Ränne(1000in. kohta): 1 1 1 0 0 Rahvastiku tihedus
20%) on Türgi ida- ja kaguosas elavad kurdid. On ka araablasi, kreeklasi, armeenlasi, bulgaarlasi, juute ja teisi.(1) Valitsevaks religiooniks Türgis on islam: 99,8% elanikkonnast on moslemid . Leidub ka kristlasi ja judaiste. Ýstanbulis resideerib õigeusu kiriku kõrgeim vaimulik Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh.1924 lahutati religioon riigist. Võrreldes ülejäänud islamimaailmaga suhtutakse Türgis võõrusulistesse sallivamalt.(1) President: Abdullah Gül Pealinn: Ankara Rahvaarv: 71,517,100 (2008) Rahvastiku tihedus: 90 in/ km² 4 Pindala: 783 562 km Türgi köök Türgi koostisained ning retseptid on suures osas segu, mis on pärit Ottomani impeeriumi erinevatelt aladelt. Türgi kööki kuuluvad tavaliselt igasugused kastmed ning teraviljad, erinevad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
