Norway Location Lies on Scandinavian Peninsula Neigbourgh countries Sweden, Finland, Denmark Facts Mountainious country Total area of 385,000 square kilometres Population of 5 million 12 peaks over 2000m Mountains Galdhøpiggen - highest mountain 2496m Glittertind second highest mountains - 2,465 m Citys Oslo, the capital, the largest city. Bergen, second largest, birthplace of many known Black Metal bands. Bergen Religion and immigrantism Pagan norwegians worshipped Odin and Thor Christianization around 1000AD reason of church burning in 90's Immigrantism and muslims reason of 2011 Norway attacks Espedal Small village
Analüüs Norra riigi kohta geograafiliste kaartide põhjal 1) Riigi pindala: 323 782km², rahvaarv: 5 051 275, pealinn: Oslo, riigikord: konstitutsiooniline monarhia, rahaühik: kroon(NOK) 2) Geograafiline asend: manner-Euraasia, maailmajagu- Euroopa äärmuskoordinaadid- 71º N ja 21º E ning 56ºN ja 3º E vahel, naaberriigid-Venemaa, Soome, Rootsi, Taani 3) Pinnaehitus: Norra on väga mägine. Ta moodustab suurema osa mägismaa. Tähtsamad mäestikud on: Galdhøpiggen(2469m), Glittertind(2464m), Store Skagastølstind(2403m), Sentralntind(2348m) Madalike leidub ainult Oslo ja Trondheimi ümbruses. 4) Ilmastik: Väga mahe ja niiske kliima. Jaanuari keskmine temperatuur on umbes: 2-5 kraadi ja juuli keskmine on: 11-16 kraadi. Sademete langemine on piirkonniti väga erinev. Mägistel piirkondadel võib sademeid langeda kuni 2225mm. Aasta keskmine sademete hulk mägedest Ida pool asuvatel aladel jääb alla 300mm. Tava...
Madalikke on vähe: kohati rannikul ning Oslo fjordi ja Trondheimi fjordi ümbruses. Rannikumeres on palju saari (umbes 150 000). Sellistest mägedest, mille suhteline kõrgus on enamasti mõnisada meetrit on tuntumad Dovrefjell ja Rondane, mis jagavad Norra lõuna ja põhjaosaks, siis Kjøleni ahelik (moodustab loodusliku piri norra ja rootsi vahel) ning Jounheimeni kiltmaa Lõuna-Norra lääneosas. Viimases asuvad ka Norra kõrgemad tipud Galdhøpiggen (2469 m) ja Glittertind (2472 km) Kõrglava läheduses ja süvendites on arvukalt järvi, nende hulgas euroopa sügavaim Hornindalsvatn. Mägijärvede vesi üllatab tihti erakordse puhtuse ja läbipaistvusega- talvel on jää sellistel järvedel nii puhas, et selle läbi võib järve põhjas silmitseda Mägismaa lohkude hulgas on ka kausitaolisi, mis mõnikord on täitunud sootaimestikuga. Platood liigendavad jõgede orud, mille sügavus ja laius on viitavad hiiglaslikele veemassidele, mis neist jääaja
Rootsi piiri poole, samuti Trondheimi lähistel moodustab suuremaid, suhteliselt tasasemaid ja meie vooremaad meenutavaid alasid. Need piirkonnad on ammustest aegadest olnud Norra põllumajanduslikumad ja tihedama asustusega alad, Trondheim ja Oslo aga kaks põlist Norra keskust. Norra mägismaa keskmine kõrgus on umbes 500m üle merepinna, ag amõned kiltmaa osad ulatuvad üle 2000 meetri. Norra kõrgemad tipud on Galdhopiggen (2469m) ja Glittertind (2472m). 514 meetri sügavune Hornindalsvatnen on Norra ja Euroopa sügavaim järv. Norra majandus on näide segamajandusest, olles vaba turumajanduse ja valitsuse sekkumise kombinatsioon. Norra on rikas loodusvarade poolest: nafta, veejõud, kalavarud, mets ja mitmesugused mineraalid. Nende loodusvarade kasutamine on teinud Norrast heaoluriigiks, kuigi riik sõltub suurel jaol nafta ja kalahindadest rahvusvahelistel turgudel. Aastal 2004 moodustasid nafta ja gaas 50% ekspordist
on lauged, läänenõlvad aga laskuvad järsult merre, moodustades Norrale nii iseloomuliku fjordi ja skäärranniku. Madalikke on vähe: kohati rannikul ning Oslo fjordi ja Trondheimi fjordi ümbruses. Rannikumeres on palju saari, neid on umbes 150 000. Üle poole maa-alast asub vahemikus 500 kuni 1000m üle mere pinna, üle viiendiku 1000 meetrist kõrgemal. Kõrgeim piirkond on Norra lõunaosas asuv Jotunheimeni kiltmaa. Jotunheimeni kiltmaal paiknevad ka kaks Norra kõrgeimat tippu: Glittertind (2472m) ja ainult 3 meetrit madalam Galdhoppiggeni tipp. Seal paikneb samuti ka Euroopa mandriosa suurim jäätumisala (Jostedalsbre 815 ruutkilomeetrit). Norra on maavarade poolest rikas riik, seal leidub raua-, titaani-, nikli-, molübdeeni-, vase ja tinamaaki, püriiti ning Teravmägedel koksistuvat kivisütt; majanduslikult tähtsaimad on Põhjamere nafta-ja maagaasimaardlad. Norra kliima määravad Golfi hoovuse vahetu lähedus, mägine pinnamood ja meridionaalne ulatus
Reljeef Norra on väga mägine. Peaaegu kogu mandriosa võtab enda alla Skandinaavia mäestik. Ta moodustab suure mägismaa. Iseloomulikud on mäeahelikud ja fjeldideks nimetatavad platood (näiteks Hardangervidda). Norra idaosas on suured orud. Paljudes kohtades on mäed ümarad ja maastik kujutab endast suurt lainjat lavamaad, kus orud ja lahed ei anna tooni. Norra kõrgeim tipp on Galdhøpiggen (2469 m) Jotunheimenis, kus on kogu Skandinaavia kõrgeimad tipud. Varem oli kõrgeim tipp Glittertind, kuid selle liustikumüts on praeguseks nii palju sulanud, et mäe kõrgus on 2464 m. Üle 2300 m kõrgusi mäetippe on 26. 31,7% pindalast on kuni 299 m kõrgusel merepinnast, 28,7% pindalast 300...599 m kõrgusel, 19,5% pindalast 600...899 m kõrgusel ning 20,1% pindalast kõrgemal. 39 000 km² on vähemalt 1000 km kõrgusel merepinnast, 91 000 km² 500...1000 m kõrgusel. Keskmine kõrgus merepinnast on umbes 490 m Geirangeri fjord
Pinnamood Norra on väga mägine. Peaaegu kogu mandriosa võtab enda alla Skandinaavia mäestik. Ta moodustab suure mägismaa. Iseloomulikud on mäeahelikud ja fjeldideks nimetatavad platood. Norra idaosas on suured orud. Paljudes kohtades on mäed ümarad ja maastik kujutab endast suurt lainjat lavamaad, kus orud ja lahed ei anna tooni. Norra kõrgeim tipp on Galdhøppigen , mis on 2469 m kõrgune ja asub Jotunheimenis, kus on kogu Skandinaavia kõrgeimad tipud. Varem oli kõrgeimaks tipuks Glittertind, kuid selle liustikmüts on praeguseks nii palju sulanud, et mäe kõrgus on 2464 m. Mäetippusid, mille kõrguseks on rohkem kui 2300m, on Norras 26. 31,7% pindalast on kuni 299m kõrgusel merepinnast, 28,7% pindalast on 300-599 m kõrgusel, 19,5% pindalast 600-899 m kõrgusel ning 20,1% pindalast kõrgemal. 39 000 km2 on vähemalt 1000 km kõrgusel merepinnast, 91 000 km2 500-1000 m kõrgusel. Keskmine kõrgus merepinnast umbes 490 m (Euroopa keskmine kõrgus on 300m).
Peaaegu kogu mandriosa võtab enda alla Skandinaavia mäestik. Norra on väga mägine. Ta moodustab suure mägismaa. Iseloomulikud on mäeahelikud ja fjeldideks nimetatavad platood (näiteks Hardangervidda). Norra idaosas on suured orud. Paljudes kohtades on mäed ümarad ja maastik kujutab endast suurt lainjat lavamaad, kus orud ja lahed ei anna tooni. Norra kõrgeim tipp on Galdhøpiggen (2469 m) Jotunheimenis, kus on kogu Skandinaavia kõrgeimad tipud. Varem oli kõrgeim tipp Glittertind, kuid selle liustikumüts on praeguseks nii palju sulanud, et mäe kõrgus on 2464 m. Üle 2300 kõrgusi mäetippe on 26. 9 Galdhøpiggen Galdhøpiggen on kõrgeim mägi Norra Kuningriigi territooriumil (2469 m üle merepinna) ja kogu Põhja-Euroopas. Loodusvarad Maavaradest leidub Norras naftat, maagaasi, vase-, nikli-, raua-, tsingi- titaani-, tina- ja molüb deenimaaki ning kromiiti ja püriiti, samuti kivisütt. Naftal on väga suur
Norra laiuskraadid on 62° 00' N and 10° 00' E. 3. Pinnamood Norra on väga mägine. Ta moodustab suure mägismaa. Iseloomulikud on mäeahelikud ja fjeldideks nimetatavad platood (näiteks Hardangervidda). Norra idaosas on suured orud. Paljudes kohtades on mäed ümarad ja maastik kujutab endast suurt lainjat lavamaad, kus orud ja lahed ei anna tooni. Norra kõrgeim tipp on Galdhøpiggen (2469 m) Jotunheimenis, kus on kogu Skandinaavia kõrgeimad tipud. Varem oli kõrgeim tipp Glittertind, kuid selle liustikumüts on praeguseks nii palju sulanud, et mäe kõrgus on 2464 m. Üle 2300 kõrgusi mäetippe on 26. Rannajoon on kõiki saari arvestades 83 281 km pikk. ning seda iseloomustavad sügavad kitsad lahed, mida nimetatakse fjordideks, samuti suur hulk saari ning saarestikke. Mullad ja pinnakate: Jäävaheaegadel ujutas meri suured alad üle, sest jää oli maad tohutu raskusega rõhunud. Piki praegust rannikut ning Oslo ja Trondheimi
15. Kasutatud kirjandus 15 2 2. Üldandmed: Pindala: 323,802 km² , 385 364 km² (koos Teravmägedega ja Jan Mayeniga) Rahvaarv: 4,644,457 inimest (2008) Rannajoone pikkus: 21 465 km² (koos fjordidega) Pealinn: Oslo Keel: norra keel Rahaühik: Norra kroon (NOK) (1 NOK = ca 2 EEKi) Suurim järv: Mjøsa 362 km² Pikim jõgi: Glomma 600 km Kõrgeim mägi: Galdhøpiggen 2 469 m, Glittertind 2 464 m Suurim liustik: Jostedalsbreen 487 km² Pikim fjord: Sognefjorden 204 km Suurimad linnad: Oslo (u. 500 tuhat elanikku), Bergen (u. 226 tuhat elanikku), Trondheim (u. 146 tuhat elanikku) Pilt 1. Lipp Pilt 2. Vapp 3. Geograafiline asend Norra Kuningriik hõlmab Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosa, samuti Jan Mayeni ja
laskuvad järsult merre, moodustades Norrale nii iseloomuliku fjordi- ja skäärranniku. Madalikke on vähe: kohati rannikul ning Oslo fjordi ja Trondheimi fjordi ümbruses. Rannikumeres on palju saari, neid on umbes 150 000. Üle poole maa-alast asub vahemikus 500 kuni 1000m üle mere pinna, üle viiendiku 1000 meetrist kõrgemal. Kõrgeim piirkond on Norra lõunaosas asuv Jotunheimeni kiltmaa. Jotunheimeni kiltmaal paiknevad ka kaks Norra kõrgeimat tippu: Glittertind (2472m) ja ainult 3 meetrit madalam Galdhoppiggeni tipp. Seal paikneb samuti ka Euroopa mandriosa suurim jäätumisala (Jostedalsbre 815 ruutkilomeetrit). Mäestikust fjordidesse laskuvad jõed on lühikesed, kiirevoolulised, täis kärestikke. Kõrgeim juga on Vettisfossen 275 meetrit, kuid kauneimaid on aga Geirangeri fjordi seitsme haruna laskuv Seitse Õde. Norra on järvederikas maa (umbes 200 000 järve,
Madalikke on vähe: kohati rannikul ning Oslo fjordi ja Trondheimi fjordi ümbruses. Rannikumeres on palju saari (umbes 150 000). Sellistest mägedest, mille suhteline kõrgus on enamasti mõnisada meetrit on tuntumad Dovrefjell ja Rondane, mis jagavad Norra lõuna ja põhjaosaks, siis Kjøleni ahelik (moodustab loodusliku piri norra ja rootsi vahel) ning Jounheimeni kiltmaa Lõuna-Norra lääneosas. Viimases asuvad ka Norra kõrgemad tipud Galdhøpiggen (2469 m) ja Glittertind (2472 km) Kõrglava läheduses ja süvendites on arvukalt järvi, nende hulgas euroopa sügavaim Hornindalsvatn. Mägijärvede vesi üllatab tihti erakordse puhtuse ja läbipaistvusega- talvel on jää sellistel järvedel nii puhas, et selle läbi võib järve põhjas silmitseda Mägismaa lohkude hulgas on ka kausitaolisi, mis mõnikord on täitunud sootaimestikuga. Platood liigendavad jõgede orud, mille sügavus ja laius on viitavad hiiglaslikele veemassidele, mis neist jääaja
Mäed Peaaegu kogu mandriosa võtab enda alla Skandinaavia mäestik. Norra on väga mägine. Ta moodustab suure mägismaa. Iseloomulikud on mäeahelikud ja fjeldideks nimetatavad platood (näiteks Hardangervidda). Norra idaosas on suured orud. Paljudes kohtades on mäed ümarad ja maastik kujutab endast suurt lainjat lavamaad, kus orud ja lahed ei anna tooni. Norra kõrgeim tipp on Galdhøpiggen (2469 m) Jotunheimenis, kus on kogu Skandinaavia kõrgeimad tipud. Varem oli kõrgeim tipp Glittertind, kuid selle liustikumüts on praeguseks nii palju sulanud, et mäe kõrgus on 2464 m. Üle 2300 kõrgusi mäetippe on 26. 31,7% pindalast on kuni 299 m kõrgusel merepinnast, 28,7% pindalast 300–599 m kõrgusel, 19,5% pindalast 600–899 m kõrgusel ning 20,1% pindalast kõrgemal. 39 000 km² on vähemalt 1000 km kõrgusel merepinnast, 91 000 km² 500–1000 m kõrgusel. Keskmine kõrgus merepinnast on umbes 490 m (Euroopa keskmine kõrgus on 300 m).
Riigid maailma maj. Ja poliit. Geo eksamiks Soome Asub Põhja-Euroopas, Piir on Rootsi, Norra ja Venemaaga. Piir 2681km, territoriaalvete piiri pikkus 1250 km, rannajoone pikkus (koos saarte ja käärudega ) 39 125 km. Pindala 338 145 km2. Rahvaarv 5 326 312 inimest (2009.a.). Pealinn Helsingi (elanikke 558 700). Riigikeelteks soome ja rootsi keeled. Rahaühik euro. Soome on jagatud kuueks lääniks, mis omakorda jagunevad 20 maakonnaks. Peamiselt rootsikeelne Ahvenamaa maakond on autonoomne ala. Seal on oma parlament, kohalik omavalitsus, politseijõud, postiteenus, raadio ja televisioon. Soome on parlamentaarne vabariik, riigipeaks president, kelle valib enamusvalimistel rahvas 6. aastaks. Võimalik on kuni 2 ametiaega. Presidendi peaülesanne välispoliitika kujundamine. Seadusandlik võim on 200-kohalisel parlamendil, mida nim, Eduskund, mille liikmed valib proportsionaalsuse alusel rahvas (ametiaeg 4 aastat). Valida...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
