Rahvuspargi keskus asub Saaremaal Loona mõisas 6,3 km pikk 2,3 km lai 8,9 km² Ovaalse põhikujuga Suur Vilsand Rombjast Väike Vilsand ÜLDINFO 30 inimest Eesti esimene looduskaitseala Vilsandit hõlmab u 100 saart, laidu ja rahu Rajati saarte, merelindude ja rannataimede kaitseks Ainuke inimasutustega saar kaitseala Eesti kõige merelisem rahvuspark Loodus Vaheldusrikas loodus, rikkalik linnustik Kevadeti 114 linnuliiki, talviti üle 70 liigi Rikkalik taimestik, ligi 600 taimeliiki Pehme, mereline kliima Paepealne mullastik Akvatooriumile koondub talviti sigima ja suviti lesima hallhülgeid Ülesanded Ökosüsteemide kaitse ja kasutuse reguleerimine Liikide ja nende elupaikade kaitse Ennistada ja tutvustada Arendada ja säilitada Lääne Eesti eluviisi Kasutatud kirjandus http://www.saaremaa.ee/index.php?option=co http://www.vilsandi.ee/ http://www.conference-expert.com/default
Niteks elavad kige suuremad ilvesed Ida-Siberis, suuruse erinevused on kige paremini nha talviti, sest siis on neil seljas kohev talvekasukas. Euraasia ilveste eripraks on see, et neil on silmatorkavalt pikad jalad. Tagajalad on pikemad kui esijalad ning seetttu jb mulje nagu nad oleksid ette poole kaldu. Tugevad tagajalad toetavad nende pikka keha ning aitavad sooritada pikki hppeid. Kpad on ilvestel laiad ja karvased, vimaldades neil kndida kohevas lumes, talviti on nende kpaalune karvkate eriti tihe. Kpad on neile lumesaabaste eest, kasulikud on need talviti kttides, sest aitavad ilvestel edestada viksemaid saakloomi. Igale kpa ruutsentimeetrile rhub isegi suuremdulise isase puhul vaid 40 grammi. Huvitav on ka fakt, et 14 kilogrammise isailvese kpad on suuremad kui 200 kilogrammise puuma omad. Paljud inimesed arvavad, et ilvestel on nii esi- kui ka tagakppadel ainult neli varvast, see on aga vale arusaam
RÄNDAMINE Kui August Gailit 1928. aastal oma romaaniga ,,Toomas Niperaadi" ühele poole sai, ei osanud ta arvatavasti aimatagi, millise tähenduse ta mõistele rändamine edaspidi annab. Ränduriromaan räägib kirjanikust, kes oli talviti töökas ja tubli pereisa ning abikaasa, kuid suviti kergemeelse ja häbematu ellsuhtumisega vaba mees. Kui talvised külmad ilmad möödas ja päike valge lume sulatanud, läks, käis ja oli ta täpselt nii kuis hing ihaldas. Ta lihtsalt läks, et kogeda midagi uut ja avastada elu, mida ta talviti ei elanud. Uute seiklustega tulid alati kaasa uus minevik, elukäik ja amet. Ilmselgelt nautis Nipernaadi ränduri elu, millega kaasnes ka inimeste unistuste uurimine ning nendega mängimine
Enamasti katab nugise toidulaua loomne toit, kuid nälja korral ei ütle nad ära ka putukatest, marjadest ning õuntestki. Oma maakodu õuelt oleme mitmel sügisel leidnud metsnugise näritud õunu, nii puu otsast kui ka selle alt. Huvitav ning veidi arglik loom on rajanud oma käigud ka meie vähekasutatava talumaja abihoone rookatusesse. Käigud on umbes 10-12 sentimeetrise läbimõõduga, ent siiani pole me täpselt tuvastanud, miks nugis need käigud sinna on rajanud. Talviti olen taluõuel näinud ka metsnugise jälgi. Lumme jäetud jälgedel ei ole näha varbapäkkasid, mis tuleneb sellest, et metsnugise tallalused on talviti karvased. Metsnugise arvukus Eestis on viimasel ajal tõusnud. Selle kiskja rohkus sõltub peamiselt saakloomade arvukusest ning võib aastate lõikes oluliselt erineda. Looduslikke vaenlasi metsnugisel peaaegu polegi. Juhuslikult võivad neid aga murda hundid või
Õudne: õudse Anekdoot Materiaalne, aga materjal Psühholoogia, psühholoog, aga psüühiline Müüja tahtis saia müüa; ojja, majja, tujju Krahh: krahhi: krahhi Almanahh: almanahhi: almanahhi Guljass: guljasi: guljassi duss: dusi: .dussi Bors: borsi: borsi Portugallane austraallane arahhis terrass kabinet, kotlet, sigaret, pankrot; aga barett, kusett, parkett -lik ja likkus: kangelaslikus lahingus ilmnes kangelase kangelaslikkus Sügisene, talvine, kevadine, suvine; sügiseti, talviti, kevaditi, suviti Kümmekonna, sadakonna Töötanud, julgenud, veennud, hüljanud, joostud, *e-ga lõppevatel kahesilbilistel omadussõnadel on omastavas da, ülejäänutel ei ole, nt jaheda, maheda, laheda, aga mõru, tragi, südi (missuguse?)
Kuidas veekogud mõjutavad eesti ilmastikku? Eesti kliima Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal. Peamiseks temperatuurierinevusi põhjustavaks jõuks on Läänemeri, mis hoiab talviti rannikualad soojemana kui sisemaa ning suviti neid seevastu jahutab. Samuti mõjutab mere lähedus kevade ning sügise saabumist, sest kevadel soojeneb sisemaa merest tunduvalt kiiremini ja sügisel on sisemaa kiirem jahtuma. õhk Mandrite kohal tekivad suvel soojad õhumassid, merede kohal aga jahedamad. Talvel on õhk mandrite kohal jahedam kui mere kohal. üldine Meri mõjutab rannikualade kliimat veel mitmel moel.
ajal ära, kuna autode heitgaasid mõjutavad keskkonda! 2. Igaüks kes teist valib mind Üliõpilaseesindusse, luban et pärast teen kõigile kinopiletid välja! 3. Kui te mulle koolilõunat välja ei tee, luban et ma vihkan teid elu lõpuni! 4. Mu väide võib olla vale, kuid ma kuulsin et TTK muudetakse põhikooliks, kui te ei hakka korralikult õppima! 5. Ma arvan et enamus meist on nõus sellega, et me peaksime koolis käima ainult talviti, kuna siis on külm ja õpilastele meeldib koolis käia! 6. Ma arvan et enamus eesti rahvast arvab et eesti ei vaja presidenti 7. Kui me savisaare poolt ei hääleta, siis me kaotame tasuta ühistranspordi 8. Enamus arvab, et Edgar Savisaar on kõige targem poliitik eesti!
Mida kõrgemal on Päike, seda(ADP) Vaheühendi (NADP) ja ATP algse seisundi taastumine intensivsem on valgus ja seda kiirem on fotosüntees. Kui Päike käib madalalt 4. Kasutatdes infot graafikult iseloomustanagu meilintensiivsuse valguse talviti, langevad päikesekiired toimet fotosünteesi intensiivsusele. teravama nurga all ning nende tihedus pindalaõhikule on väiksem. Nimeta tegureid, mis veel muudavad fotosünteesi intensiivsust.
Enamus ressursse imporditakse. Peamised loodusvarad on kivisüsi, elavhõbe, tsink, potas, marmor, asbest, pimss, püriit, maagaas. Kliima Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved, Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja pehme sademerikka talvega kliima. Jahedama ilmaga võib sadada ka lund; Calabrias on talviti piisavalt lund ka suusatamiseks ja see paikkond on tuntud kui "Calabria Sveits". Itaalias on kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljavenitatusest. Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 °C ja 19 °C vahel. Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuiv ja soe föön, Triestes külm boora, mis mõjutab Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi. Lõuna- Itaalias suvel kuiv ja kuum Sahara kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa
Loodusõpetuse Ettekanne ORAV 01.04.2 008 Eesti Orav Eesti orav on pruunika tooniga, pikka ja koheva sabaga. Talvel on ta hallipruunikas ja suvel punakaspruunika karvkattega. Saaremaal ja Hiiumaal võib kohata ka selliseid oravaid, kelle suvine värv on must.Orava keha pikkus on 20-25cm ja saba pikkus 20-30 cm.Ta kaalub 170-400g.Ta sööb seemneid , viljasid , selgrootuid ,linnupoegi ning linnumunasid. Talveks varub orav puuõõnsustesse ja oksaharude vahele sarapuupähkleid, tammetõrusid ja seeni. Talviti on oraval sageli nälg ja käbivaesetel aastatel surevad paljud neist. Orava poeg Aastatel , mil kuuskedel on hea käbisaak,sigineb orav aga jõudsalt.Siis võib ühel oravaperel olla korraga pesas ühe poja asemel 3-4 järglast.Orav pesitseb kaks korda aastas.Esimest korda märtsis- aprillis,teist korda suvel.Vastsündinud oravapoeg on tikutopsisuurune.Kaks esi...
Eestimaa loodus Stella Salu 8. klass T ilsi Põhikool Kliima q Valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. q Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal. q Läänemeri on see, mis hoiab talviti rannikualad soojemana kui sisemaa ning suviti neid jahutab. q Eestis aasta keskmine temperatuur +5 °C ringis või sellest veidi kõrgemal. q Kõige külmem aeg on veebruar, kus keskmine temp. on 5 °C Veekogud q Eestis on palju väikseid siseveekogusid. q Jõgedevõrk on suhteliselt tihe: vooluveekogusid on üle 7000 kogupikkus umbes 31 000 km. q Kõige veerohkemad jõed on Narva jõgi, Emajõgi, Pärnu jõgi ja Kasari jõgi. q
Getriin Koldits Kehaehitus ● Kiletiivad ● Suured liitsilmad ● Musta-kollasevöödiline tagakeha ● Hõreda, sileda ja sirge karvastikuga ● Piklik ja sale ● Kaks paari tiibu ● Pea ● Tagakeha ● Rindmik ● Tundlad ● Kuus lülilist jalga Elupaik ● Pesad asuvad pööningutel, põõsastes, urgudes jne. ● Valmistavad pesad süljega niisutatud kõdupuidust ja paberisarnastest materjalidest ka ● Igal kevadel otsivad uue elupaiga ● Talviti poeb puuprao vahele emaherilane , teised töömesilased ja isamesilase surevad ära Pa l j une mi n e ● Enne sügist paaritutakse ● Valmikud nukkuvad ● Sügisel kooruvad valmikutest ainult isas- ja emasherilased kes paarituvad ● Peale paaritumist surevad ära isasmesilased ja viljastatud emamesilased lähevad puupragude vahele talveunne T o i t um i n e ● Õite nektarist ● Lehetäide väljaheidetest ● Varastavad mesilastelt mett
Biogaas- Orgaanilise aine, nt olmejäätmete lagunemisel eralduv gaas, saab kasutada kütteks Boora- puhanguline tugev külm mäestikutuul mereäärsetel aladel, puhub enamasti talviti piki mäeahelikke läbivaid põikiorge mere suunas. Benelux- Belgia, Hollandi ja Luksemburgi majanduskoostöö ühendus, tugineb nende riikide vahel 1944. a sõlmitud tolliliidu lepingule ja hilisematele lepingutele. Börde- Viljakate lössimuldadega maismaalahena lõunasse tungiv tasandikuline ala Põhja-Saksa madalikul Diskrimineeriv kaubanduspoliitika- mingi riigi kauplemisõigusi kitsendav poliitika, st mõnele riigile esitatakse oluliselt halvemad
vanadel aegadel kui tänapäeval. Kui rääkida riigilipust, siis sinine triip eestlase jaoks tähendab ka merd. Isegi üks meie presidentidest on olnud perekonnanimega Meri. Tänapäeval käivad paljud eestlased tööl üle mere Soomes. Eestlastel on palju mereteemalisi laule nagu: „Mere pidu'', palju luuletusi ja jutte. Muidugi on Eesti mererannikul palju ilusaid randu, kus inimesed saavad suvel vabal ajal lõbutseda ja puhata. Talveks meri külmub ja kattub jääga. Eestis saab talviti osadele saartele sõita autoga üle mere jäätee kaudu, siis kui meri on külmunud. Nii et kuna eestlased elavad mere ääres ja merega koos, siis on kogu eestlaste elu merega seotud nii otseselt kui kaudselt, meri mõjutab eestlasi nende igapäevases elus kasvõi juba ilmastiku osas, on meil ju mereäärse riigina läänemereline niiskem kliima. Rohkem on merega seotud kindlasti merele lähemal elavad inimesed, aga ka kaugemal Võrumaa külas elav inimene kuulab
Eristatakse mandrilist ja merelist kliimat. Parasvööde jaguneb neiks tinglikult, kuna nad vahelduvad küllaltki sujuvalt. Mereline kliima toob kaasa suvise jaheduse ning talvise pehmuse. See esineb sagedasti just Iirimaa rannikul, Suurbritannias, kas Eestis, Lätis, Leedus jm rannikumaades, kus on ptsene ühendus merega. Soojema kliima põhjustab ka Golfi hoovus, mis saabub Euroopasse Atlandi ookeanist, ulatudes kuni Skandinaavia maadeni välja. Mandriline kliima on omapärasem: talviti esineb võimsaid lumetorme ja põhjas ulatuvad miinuskraadid alla kolmekümne. Ka suvel esineb täielik kontrast päike kõrvetab ja põldudel võib tekkida sademete puudujäägist põud. Sellist loodse omapärast vahelduvust saab jälgida Venemaa sisealadel, enne Uuralite kõrgusvööndilisus piirkonda. Parasvööde on Eestile parim, sest siin on tõesti meie jaoks kõike parajalt! On hea elada ideaalses kliimas, kus talvel ei uputa lumi ja suvel ei kõrveta päike.
Asub Aadria mere kaldal. Seal võib eristada kolme suurt looduslikult eriilmelist piirkonda: KeskDoonau, Dinaari mäestik ja Dalmaatsia rannik. Suuremad jõed: Sava, Drava ja Doonau. Kõrgeim punkt (~1700 m). Kliima Enamasti parasvöötme mandriline kliima (soe suvi ja sademetevaene talv). Dinaari mäestikus kuni 4500 mm sademeid aastas. Rannikul vahemereline kliima (kuiv suvi ja soe ning niiske talv). Külma mäestikutuule ehk boora korral esineb talviti ka miinuskraade. Rahvustülid Algasid peale Jugoslaavia lagunemist 1990. aastate algul. Vastuolu oli serblaste(12%) ja horvaatide(78%) vahel. 1991. aastal olid paljud serblased (umbes 230 000) sunnitud lahkuma. Nüüd on serblasi ainult 45% ja nad elavad maa kirdeosas. Majandus TagaEuroopa edukaim. Olulisemad takistused majanduses: sõjapurustuste likvideerimine, katkenud majandussidemete taastamine või
Tegeletakse rohkem põlluharimisega, seda soodustavad rajatud niisutussüsteemid. Kasvatatakse nisu, otra, viinamarju, meloneid, arbuuse, datleid vms. Inimtegevusega kõrbetes on tekkinud ka mitmed keskkonnaprobleemid. Liigse karjakasvatusega kaasneb kõrbealade laienemine. Oskamatu põlluharimise ja niisutamise tagajärjel võivad jõed, järved ja oaasid ära kuivada või muld soolduda ja muutuda kasutuskõlbmatuks. Talviti võib siberi steppidest puhuda tuul sinna lund, amplituudid on väga suured: -40c talvel ja suvel 40c. Gobi kõrb on peamiselt kuulus oma fossiileidudest ja samuti võib sealt leida dinosauruse mune. Gobi kõrbes võib leida lumeleoparde, pruunkarusid ja isegi hunte. Gobi kõrbetes elab tänaseni vaid tuhatkond metsikut kaksküürkaamelit. Taimestik on halb. Seal leidub hästi palju kõrrelisi, kaktuseid jne.
Tean üht Härrat, kes on juba 72 aastane, aga alles paar aastat tagasi tegi ta lõpparve päästjana, nimelt ta oli tuuker, kelle elu ei ole teps mitte lihtsamate killast. See Vanahärra kulutab oma päevasest energiavarust 100% täielikult ära. Hommikul tõustes ei lähe ta unisena söögilaua taha lehte lugema, vaid paneb spordiriided selga ja jalgrattaga sõitma. Peale trenni suundub ta tööle, nimelt see Härra on turvamees. Peale tööl käimise on tal palju hobisid, näiteks talviti käib ta jääaugus suplemas, suveti peab vahti rannas rannavalvurina. Kõige muu kõrvalt on see mees ka tunnustatud judo treener, kelle käe all valas higi ka eelmine põlvkond. Selle vanahärra tunnuslause on "Yolo". Ma ei te mitte ühtegi 70-ndates aastates inimest, kes on nii aktiivne ja töökas, kui too härra. Nähes paljusid eakaid inimesi enda ümber, ma vahest vaatan ja mõtlen, et millist kogemuste ja tarkuste pagasit nad endaga kaasas kannavad. Me peaksime oma
Laiskus ja mugavus Talviti peame me ,,külmapühi". On see meie laiskus, mugavus või valitsuse poolt meile tehtud eeliste ära kasutamine? Lugupeetud kuulajad, täna räägin ma teile laiskusest ja mugavusest. Vanasti käidi koolis enamasti jalgsi ja talvel suuskadega. Kaugem rahvas toodi hobusega. Minu vanaema koolitee oli 7 kilomeetrit pikk. Et õigeks ajaks kooli jõuda, pidi ta väga vara tõusma ning mööda pimedat metsateed kõndima. Vaid väga halva ilma korral koguti külalapsed kokku ja viidi hobusega kooli. Tänapäeval, kui on olemas kõikvõimalikud ilmastikukindlad riided ja jalanõud, soovime ikka et vanemad viiksid meid autoga koolimaja ukse ette. Külm on ju, tuuline, vihmane, porine. Väga vanal ajal kasutati koolis kirjutamiseks krihvlit ja tahvlit. Hiljem võeti kasutusele paber ja sulepea. Kõik ülesanded ja harjutused tuli algusest lõpuni vihikusse kirjutada. Tänapäeval on meil võimalus poest osta e...
EUROOPA MANDRIOSAS ELAV KISKJALINE. TOITUMISELT ON LAIA LEVILA TÕTTU ERISTATAKSE MITMEID PRUUNKARU ALAMLIIKE, MIS ERINEVAD NÄITEKS KASVU, KOLJU KUJU, KARVKATTE VÄRVUSE JA MITME MUU MORFOLOOGILISE TUNNUSE POOLEST. KAITSE EESTIS: PRUUNKARU EI OLE EESTIS KAITSE ALL OLEV LIIK. ELUPAIK: PRUUNKARU ELAB PÕHILISELT SUUREMATES METSAMASSIIVIDES. AVAMAASTIKUL VAJAB TA MÕNINGAST TIHEDAT TAIMESTIKKU, KUS END PÄEVAL VARJATA. HARILIKULT ELAB TA KÕRVALISTES, RASKESTI LIGIPÄÄSEVATES METSADES. TALVITI KARU MAGAB MAAPINNAORVAS VÕI –KOOPAS, MILLE TA VOODERDAB OKSARAAGUDE, SAMBLA VÕI MUU KUIVANUD TAIMSE MATERJALIGA ELUVIIS: KARU ON PÕHIMÕTTELISELT ÖISE ELUVIISIGA, PÄEVAL LIIGUB KARU SIIS KUI TEDA HÄIRITUD. SÜGISEL, KUI MARJAD ON VALMINUD, SIIS VÕIB TEDA TIHEDAMINI KA PÄEVAL NÄHA. SEGAMINI VÕIB AJADA: EESTIS TEDA VEAVALT KELLEGAGI SEGI VÕIB AJADA. KUI SIIS EHK AINULT KAUGEMALT MÕNE SUURE JA TUMEDAT VÄRVI METSSEAGA. ELUIGA: LOODUSES ELAB KARU TAVALISELT 20-30. AASTASEKS
kg. Emasloomi kutsutakse põdralehmadeks ja nemad kaaluvad kuni 375 kg. Eestis elab umbes 10 000 põtra. Keskmiselt elavad nad 8-12- aastaseks. ELUPAIK Põtrade elupaikadeks on suuremad metsa-alad, kus on jõgesid, järvi, soid, noorendikke ja võsastikke. Sagedasti võib teda kohata ka metsade lähedusse jäävatel põldudel. Põdrad ujuvad väga hästi. ELUVIIS Põdra kodupiirkonnaks võib olla 2,5-19 km2. Enamasti on põder üksildane loom, kuid talviti võivad nad olla ka karjades. PALJUNEMINE Põtrade jooksuaeg kestab augusti lõpust oktoobri alguseni. Maikuus sünnib põdralehmal 1-2 vasikat, kes kaaluvad 4-5 kg ja on kaetud pruunika titekarvaga. Juba esimestest elupäevadest hakkavad pisipõdrad rohtu sööma, kuid ema imetab neid siiski hilissügiseni. Põdrapullid kasvavad kiiresti. TOITUMINE Suvine menüü koosneb peamiselt rohttaimedest ja lehtedest.
Tasuja Autor:Eduard Bornhöhe Tegelased:Jaanus,Oodo,Emiilia(Emmi) Tambet,Vahur,kubjas. Vahur oli oma jõu abil saanud vabaks talumeheks. Kui Vahur suri võttis talu ohjad üle tema poeg Tambet. Talu oli päris rikkas. Tambetil oli poeg Jaanus kes kümne aastaselt hakkas talviti munkade juures õppimas käima. Talu lähedal oli Lodijärve loss .Tambet oli tark mees ja käis lossis nõu andmas ta võttis ka Jaanuse kaasa. Jaanus sai seal sõpradeks lossihärra lastega Ooda ja Emmiga. Nad läksid upsakuse pärast tülli. Õigemini Oodo ja Jaanas läksid, aga Emmi hoidis venna poole. Jaanus käis ühe targa endise rüütli juures õppimas Ladina keelt ja sõjakunste. Viie aasta pärast läks Emiilia tallu ja kohtas seal Jaanust.
hulga väiksemaid saari. Itaalia piirneb loodes Prantsusmaaga, põhjas Shveitsi ja Austriaga ning kirdes Sloveeniaga. Itaalia on mägine maa, ligi 80% riigi territooriumist on kaetud mägedega. Tasasem on Itaalia põhjaosas asuv Po jõe org, mida kutsutakse ka Lombardia madalikuks. Apenniini poolsaarel ja teda ümbritsevatel saartel valitseb kuiv lähistroopiline kliima. Kuival suvel tõuseb temperatuur juulis 23° kuni 28°C-ni. Talviti, kui langeb suurem osa aastasest sademete hulgast, langeb õhutemperatuur 2° kuni 12°C-ni. Keskmine sademete hulk on 1000 mm aastas. Rohkem langeb sademeid Põhja-Itaalias, kus mägedes võib sademeid langeda isegi üle 3000 mm aastas. Lõuna- Itaalias langeb mõnes piirkonnas aasta jooksul aga vaid vaevalt 200 mm sademeid. Erinevast sademete jaotumisest oleneb ka Itaalia jõgede veerezhiim. Alpidest alguse saav Po ja selle lisajõed on
Rootsi ja Sotimaa põhjatipp.Põhja-Ameerikas läbib Eesti keskmine laiuskraad Labradori poolsaart ja Alaskalõunarannikut. Tänu Atlandi ookeani ja Põhja-Atlandi hoovuse mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast. Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal. Peamiseks selliseks Eesti-siseseid temperatuurierinevusi põhjustavaks jõuks on Läänemeri, mis hoiab talviti rannikualad soojemana kui sisemaa ning suviti neid seevastu jahutab. Samuti mõjutab mere lähedus kevade ning sügise saabumist, sest kevadel soojeneb sisemaa merest tunduvalt kiiremini ja sügisel on sisemaa kiirem jahtuma. Jaanuarikuu keskmine õhutemperatuur on Kesk- ja Ida- Eestis -6...7 °C, Lääne-Eesti saarestikus aga -2...4 °C. Suvel hakkavad territoriaalsed erinevused taanduma ning juulikuu keskmine temperatuur varieerub vahemikus 16,0...17,4 °C
Põhja-Jäämeri ümbritseb põhjapoolust. Teda piiravad Euraasia ja Põhja-Ameerika. Mõnikord ei loeta Põhja-Jäämerd eraldi ookeaniks, vaid Atlandi ookeani osaks. Tema rannik on palistatud ääremeredega: Kara, Laptevite, Ida-Siberi, Tsuktsi, Beauforti, Baffini Grööni, Norra, Barentsi ja Valge merega. Lahtedest on kõige suurem Hudsoni laht. Suurim sügavus on 5449 meetrit. Poolusepiirkonnas on sügavus 4300 meetri ümber. Need paigad on talviti karmid. Talvel on ookean mähkunud ööhõlma. Päike on loojunud. Ainult virmalised valgustavad jääkõrbe. Jääväljad liiguvad. Tuul ja hoovused lükkavad neid Gröönimaa poole. Jääpangad tõukuvad üksteise vastu, tõusevad, kasvavad jääküngasteks - rüsijääks. Rüsijää kohal huilgab kord lumetorm, kord sähvivad taevas virmaliste sinakad lindid. Ja nii kestab see kevadeni. Kevadel hakkab silmapiir helendama. Jääkõrbe kohale tõuseb päike. Nüüd ringleb ta
lähispolaarsetel laiuskraadidel, Põhja- Atlandi hoovus ja Ida-Grööni hoovus, samuti absoluutsed kõrgused saarel · Asendi tõttu saab Island päikeselt vähe sooja isegi suvel · Talv on Põhja-Atlandi hoovuse mõjul suhteliselt pehme · Sademeid toovad Islandile peamiselt lõunast ja edelast saabuvad soojemad õhumassid Meri ja siseveed · Meri Islandi ümber ei jäätu, kuid põhja- ja idarannikule kannab Ida- Grööni hoovus vahel talviti triivjääd · Suuremad jõed lähtuvad liustikest ja voolavad laavaplatoo lõhede kohale tekkinud orgusid pidi · Platoo pangastel või laavavooludel paiknevad kärestikud või joad (44 meetri kõrgune Dettifoss on kõige veerikkam juga Euroopas) · Järvi on Islandil vähe, üle 5 ruutkilomeetrise pindalaga järvi on 27 Taimestik ja loomastik · Taimed katavad vaid väiksemat osa saarest · Põhja- ja idarannikut katab enamasti tundrataimestik, edelaosas levivad
tulla. „Meri“ See räägib Eestimaa ilust. Räägib sellest, kuidas põllud vohavad ning et elame mere ääres ja et see kohab ilusasti. Eesti taevas on sinine ning päike paistab soojasti. Kõik on Eesti eluga rahul. „Külm“ See räägib sellest, et idapoolt on oodata sõda(koit idast veripunane). Keegi ei tea, millal see tulla võib, ning ootavad hirmunult, lootes, et see ei jõuagi. „Ilus ta ei ole“ See räägib sellest, et talviti on Eestimaa ilus, kui kõik on lumega kaetud. Kuid kui lund ei ole, ei tundu see üldse nii ilus. „Puude all“ See räägib samamoodi nagu „Külm“, et oodata on sõda, kuid keegi ei tea millal see tulla võib. „Äraandja“ See räägib Kreeka sõjaolukorrast ning selle isamaast. See luuletus on natuke eriline, sest tavaliselt räägib ta Eestist, kuid selles luuletuses hoopis teisest riigist. „Päevavarjutus“
muutub lodevaks. Ta ei proovi enda olemusega nii palju seda hüpnotiseerivat juttu rääkida, või see ei tundu enam nii veenev naiste jaoks. Tegelase areng järgib absoluutselt looduse ringkäiku, sest Nipernaadi hakkab kustuma teose lõpus varatalvel nagu taimedki valmistuvad ette nö surema ja lume tulekuks. 8. Rända ja naudi elu, aga tasakaalust rändamise aega perega olemise ja kirjutamise ajaga. Naudi elu täiel rinnal suviti ja talviti tööta ja ole olemas enda laste ja pere jaoks. 9. Kirjanik loodud grotseski on eriti teose lõpus selgesti tajutav, kui Maret ütleb talle et näed sa ei olegi enam nagu inimene, sest sa valetad koguaeg. Koomikana tooksin välja seda, kui Nipernaadi ütles Trallale, et kui ilusad kõõrdis silmad tal on, kuigi mees ise nii ei tundunud, aga ta tundis et ta peab inetule teenijatüdrukule midagi head ütlema, et teda temasse armuma panna
Juhan Liiv 30. aprill 1864 Alatskivi 1. detsember 1913 Kavastu-Koosa Pärisnimi oli Johannes Liiv. Sündis Peipsi ääres Riidma külas ja kuulus Alatskivi mõisa alla. Sündis vaesesse paljulapselisse perekonda. Sündis saunas, samal ajal kui isa oli metsas. Kui isale teatati, ei meeldinud talle, et oli poja saanud. Pere seitsmest lapsest noorimat Juhanit mäletati kui põdura tervisega ja üksildusse kalduvat poissi. Suviseid karjaspoisiks olemisi on ta ise meenutanud kui oma elu kõige õnnelikumat aega. Talviti käis Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis, kus õppis vaheaegadega 1884. aastani. Hiljem sai Keedavere kihelkonnakooli, kus oli raskeim aine matemaatika ja soovis saada muusikuks. Edasi läks Väike-Maarja kihelkonnakooli, kuhu läks abiõpetajaks oma vennale Jakob Liivile. Väike-Maarjas. Juhan Liiv veetis seal poolteist aastat. Kuna vend Jakob ja ta sõbrad olid kirjanduslike ja rahvuspoliitiliste huvi...
pehme. Sademeid toovad Islandile peamiselt lõunast ja edelast saabuvad soojemad õhumassid. Loomad Islandit ümbritsevates vetes esineb 17 vaalaliiki ja mitu hülgeliiki. Islandil on kohatud 369 linnuliiki (2006) Roomajad ja kahepaiksed puuduvad. Ümbritsev meri on väga kalarikas. Loomi on vähe. Enne inimasustuse teket oli vaid polaarrebane. Meri ja siseveed Meri Islandi ümber ei jäätu, kuid põhja- ja idarannikule kannab Ida-Grööni hoovus vahel talviti triivjääd. Islandil on ka väga palju allikaid ja geisreid. Islandil toimuvad kõige tihedamini geisri pursked ja nad on ka kõige tugevamad. Islandil on kaks kõige klassikalisemat geisrit Suur Geiser ja Strokkur. Järved, jõed Click to edit Master text styles Järvi on Islandil vähe. Üle 5 Second level ruutkilomeetrise pindalaga Third level Fourth level järvi on 27
Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid. Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved, Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja pehme sademerikka talvega kliima. Jahedama ilmaga võib sadada ka lund; Calabrias on talviti piisavalt lund ka suusatamiseks ja see paikkond on tuntud kui "Calabria Sveits". Itaalias on kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljavenitatusest. Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 °C ja 19 °C vahel. Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuiv ja soe föön, Triestes külm boora, mis mõjutab Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi. Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum Sahara kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu.
Rohelistes taimedes moodustub glükoos fotosünteesi tulemusena. Oligosahhariidid: 23 monosahhariidi ühinemisel.Nt fruktoos + glükoos = sahharoos, maltoos = 2Xglükoos, galaktoos + glükoos = laktoos, Polüsahhariidid: kõrgmolekulaarsed (polümeerid), mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. Looduslikud p sahhariidid tärklis, tselluloos ja glükogeen. Tärklis on taimede mugulas, sibulas, risoomis sisalduv glükoosivaru. Taimed kasutavad talviti seda energia saamiseks. Selleks lagundatakse tärklis uuesti glükoos molekulideks. Tselluloos Võib moodustada kuni poole taime puitunud varre massist, sest see on nende rakukesta peamine koostisaine. Loomorganismid säilitavad glükoosivarusid lihastes ja maksas glükogeeni molekulidena. Sahhariididel on organismis kaks peamist ülesannet: energeetiline ja ehituslik. Lipiidid: rasvad, õlid, vahad, steroidid. Vees mittelahustuvad ühendid
Pinnamood Rootsi on enamus kõrge reljeefiga, sest põhja- lääne ja keskosa jäävad Skandinaavia mäesiku küllaltki kõrgesse piirkonda. Rootsi kõrgeim punkt on Kebnekajse(2111m). Pinnamoelt madal on Lõuna- Rootsi ja Läänemere ranniku ida osa. Kliima Rootsis valitseb valdavalt mandriline kliima. Läänemeri jäätub talviti sageli, seetõttu on idarannik läänerannikust külmem. Kuna Rootsi väga pikaulatusega põhjast- lõunasse, siis on ta territooriumil kliima erinevused suured. Lõuna- Rootsi on väga pehme talvega, lumikate on lühikest aega. Võrreldes Eesti kliimaga on Lõuna- Rootsi soojem. Rootsi põhja osa on aga pikka ja külma talvega. Mägedes sajab palju. Lume paksus on suur. Rootsi kliimat mõjutab Skandinaavia mäestikust tulenev külm õhk ning Läänemerelt tulenev soe ja niiske õhk,
· Läänes kuulub Joonia mere saarte hulka Korfu, Kefalloniá ja Lefkáda. Idas ja lõunas kuulubEgeuse mere saarte hulka Euboia, Samos, Chíos, Lesbos ja Kreeta. · Rannajoon on Kreekal 13 676 km pikkune, mis teeb sellest maailmas 11. kõige pikema rannajoonega riigi. · Kreeka kliima jaguneb kolmeks: Vahemerelises kliimas on talved kerged ja niisked, suved aga kuumad ja kuivad. Temperatuur jõuabharva äärmustesse, ent lumesadusid võib talviti esineda isegi Ateenas, Küklaadidel ja Kreetal. Kõrgmäestikuline kliima esineb peamiselt Lääne-Kreekas (Ípeiroses, Kesk-Kreekas, Tessaalias, Lääne- Makedoonias ning Peloponnesose keskosades naguAhhaia, Arkaadia ja osa Lakooniast). Parasvööde levib nii Kesk- ja Ida-Makedoonias kui ka osadel Traakia aladel nagu Komotini, Xanthi ja Põhja- Evros, kus on külmad niisked talved ja kuumad kuivad suved.
Harakapojad hakkavad lendama 22-27 päeva vanustena, kuid ka peale pesast lahkumist tegutsetakse edasi koos õdede-vendadega. Juba järgmisel kevadel asub harakas omaette pesitsema. Harakas on tuntud oma vargaloomuse poolest. Võib kahelda, kas ta just inimese tagant varastatud lusikaid ja kelli oma pesasse tassib, kuid koduloomade eest toidu ja inimese mahapandud seemnete näppamisega saab ta küll hakkama. Harakas on paigalind, see tähendab, et teda võib meil kohata ka keset talve. Talviti kipub harakas eriti linnadesse, sest seal on lihtsam toitu hankida. Haraka eluiga pole pikk – keskmiselt 4–5 aastat. Seni teadaolevalt vanim harakas on elanud Inglismaal, kandes jalarõngast pisut üle 15 aasta. Harakas tekitab mõningast kahju, rüüstates teiste lindude pesi. Samal ajal soodustab ta aga kakuliste pesitsemist, sest need võtavad looduses meelsasti üle haraka mahajäetud pesi. Samuti hävitab ta olulisel hulgal kahjurputukaid. Harakas ei kuulu looduskaitse alla.
hoovuse harud põhjaja idarannikul, samuti absoluutsed kõrgused saarel. Asendi tõttu saab Island päikseselt vähe sooja isegi suvel. Ranningulgi on suvi lühike ja vilu. Talv on PõjaAtlandi hoovuse mõjul suhteliselt pehme. Sademed toovad Islandile peamiselt lõunast ja edelast saabuvad soojemad õhumassid. Meri,siseveed,jõed,järved Meri Islandi ümber ei jäätu, kuid põhjaja idarannikule kannab Ida Grööni hoovus vahel talviti triivjääd. Karmidel talvedel võib see fjordid ummistada ja laevaliikluse katkestada. Suuremad jõed lähtuvad liustikest ja voolavad laavaplatoo lõhede kohale tekkinud orgusid pidi. Suve on vesi sogane liivast ja moreenist. Järvi on Islandil vähe. Taimed Taimed katavad vaid väiksemat osa saarest, liustikel ei kasva midagi. Põhjaja idarannikut katab enamasti tundrataimestik, märjas ja soojemas eldelaosas levivad soostunud niidud turbamuldadel.
annab selleks hea ettevalmistuse. Tööstuses kasutatakse arvjuhtimisega (CNC) tööpinke, mille juhtimiseks on vaja head CAD/CAM programmide tundmist. Enamus tööpingi operaatoritest õpetatakse välja individuaalkorras. Arvutijoonestamise põhitõdede tundmine on sellise ameti puhul hädavajalik. ZwCAD koolituse läbinul on hiljem suhteliselt lihtne omandada ka spetsiifilisema CAD- tarkvara, näiteks 3D-modelleerimise, projekteerimise ja disaini programme. Kõik teavad et talviti on õues külm, ka suvel-sügisel on teatud moel külm sellejaoks on meil Radiaatorid mis hoivad selle kylma sissepääsemist tuppa , Radiaatorid asuvad akende all sest se tekitab aknale ette nagu müüri mis ei lase külma aknast sisse kui aga Radiaatorid asuksid kuskil mujal aga mitte akna all oleks se mõttetu Radiaatorite kulutamine sest enamust külmast pääseb aknast sisse , Aga miks ei võiks Radiaatorid asuda akende peal ?
Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Saarel ja Apenniini poolsaarel on lähistroopiline kliimavööde, mida iseloomustab kuiv ja kuum suvi ning sademeterikas talve kliima. Itaalias on kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljavenitatusest. Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 °C ja 19 °C vahel. Jahedama ilmaga sajab seal isegi lund. Calabrias on talviti piisavalt lund suusatamiseks ja see paikkond on tuntud kui "Calabria Sveits". Triestes on külm boora, mis mõjutab Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias (Põhja-Itaalias) mõnikord üleujutusi. Lõuna-Itaalias on aga suvel kuiv ja kuum. Sahara kõrbest liigub sinna tugev tuul, mis toob endaga kaasa liivatolmu. Vihma sajab üldjuhul oktoobri lõpus.Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm.
1779. aastal hakkas kehtima uus reegel Haydni ja Nikolaus Eszteshazy vahel, mis lubas Haydnil kirjastada oma teoseid müügiks ja täita ka teiste metseenide tellimusi Lahkumine Eszterhazy õukonnast 1779. aastal hakkas kehtima uus reegel Haydni ja Nikolaus Eszteshazy vahel, mis lubas Haydnil kirjastada oma teoseid müügiks ja täita ka teiste metseenide tellimusi See tõi kaasa suure kuulsuse ja raha ning andis heliloojale loominguvabaduse. Haydn viibis talviti lühemaid perioode Viinis, kus tekkis Haydnil Mozartiga lähedane sõprus. 1790. aastal vürst Nikolaus suri ja sellega lõpes Haydni teenistus Eszterhazy õukonnas. London ja Viin (17911809) Vürst Nikolaus oli vaevalt surnud, kui Haydn sai mitmelt poolt suurejoonelisi tööpakkumisi. Haydn võttis vastu Londonis tegutseva kontserdiettevõtja J.P.Salomoni pakkumise, mis nägi talle ette kuue sümfoonia ja ühe ooperi kirjutamise ning hulga kontserte Londonis
Toomas Nipernaadi kui geniaalne avantürist A.Gailit tõi oma suurepärase romaaniga "Toomas Nipernaadi" Eesti kirjandusse uue tegelaskarakteri, mis on omane romantilisele seiklejale. Kui ta 1928. aastal oma romaaniga ühele poole sai, ei osanud ta arvatavasti aimatagi, millise tähenduse ta mõistele rändamine edaspidi annab. Tegelaskuju Nipernaadi on Eesti kirjanduses ilmselgelt vabaduse kehastus. Arvan, et Elada terve elu nii nagu Nipernaadi seda sai, pole tegelikkuses võimalik, see oleks liiga egoistlik. Ta oli kui vang, kes oli vabadusse pääsenud ja üritas igat hetke sellest ära kasutada. Nipernaadi oli võtnud endale ülesandeks inimeste "unest äratamise" ning nende elude huvitavaks muutmise toodes nad välja hallist argipäevast, pannes unistama, igatsema, armastama andes neile jõudu ja lootust. Ta oli suurepärane mees, kes suutis enese jaoks unustada kõik, mis momendil tähtis ei olnud. S...
Rahvarõivad erinesid paikkonniti Arhailisem rõivas koosnes pikkseelikust ühes alusseelikuga, käiseist ning liistikust, peakatted on silmatorkavad, jalas kanti punaseid või musti saapaid või lihtsalt ummiskingi Teise rõivatüübi eripära oli mitu ülestikust alusseelikut pealisseeliku all, lühikesed avara kaelusega käised liistiku ning narmasservalise sõbaga. Kolmas variant koosneb seelikust ja pihtkuuest või jakist, millele talviti lisandusid poolkasukas ja suurrätt. Mehe riietus koosnes pikkade, üsna laiade varrukatega särgist, särgi varrukaääred ja rinnaesine ning põll olid tikandiga kaunistatud. Arhitektuur Püha Matyasi kirik Ungari parlamendihoone 268 m pikk ja 188 m 691 tuba, 10 siseõue, 27 väravat Tornidele ja tornikestele lisaks kaunistavad parlamendihoonet loendamatud skulptuurid, mis kõik kujutavad endast Ungari ajaloo olulisi tegelasi.
kiiremini ja inimesed surid kaugelt enne kulumine kiireneb. Teame, et vale loomulikku aega. toitumine ja vähene liikumine viivad Stella:Uuringutes on näidatud, et talvel ülekaalulisuseni, mis sel sajandil on juba sureb kaks korda rohkem inglise mehi, kui ka Eestis muutnud kindlalt terviseriskiks suvekuudel. Põhjuseks nimetati kehvad number üks. Teame, aga ei suuda ja ei taha elutingimused talviti keskkütteta majades ennast muuta. mis tekitab külmastressi. Eeva:Aastatel 1995-1996 said radikaalsed ümberkorraldused mööda, elu stabiliseerus ja Eesti majandus näitas korralikku, keskmisel viieprotsendilist majanduskasvu. Eluiga reageeris kiire positiivse muutusega ja kasvas kahe aastaga 3, 58 aastat.Paljud uuringud on näidanud, et just mõõdukas positiivne stress on inimese tervise ja eluea Aasta Keskmine eluiga olulisim positiivne mõjur
meetrit. Must meri on palju sügavam Läänemerest, mille keskmine sügavus on 55 meetrit ning suurim sügavus 459 meetrit. Samas on Must meri madalam Kariibi merest, mille suurim sügavus on 7686 m. 6. Soolsus on merepinna lähedal keskmiselt 18,3 , mis on umbes pool maailmamere keskmisest soolsusest. Soolsus on suhteliselt madal, kuna Musta merre suubub palju jõgesid, millest kõige suurem on Doonau. Teised suuremad jõed on Dnestr ja Dnepr. 7. Avamerel on talviti temperatuur +6 kuni +8 kraadi, suvel on veetemperatuur üle 25 kraadi. Jää tekib talvel ainult Musta mere kirde- ja loodeosa lahtedes, kus temperatuur on tavel +0,5 kraadi. 8. Mustas meres on kahte sorti hoovuseid. Ühtesid põhjustab veevahetus Marmara merega. Teised hoovused on triivhoovused, mida põhjustavad tuuled. 9. Rannikualad on läänes ja põhjas tasased, välja arvatud Krimmi poolsaar, mis on mägine. Idas ja lõunas on rannikuala samuti mägine. 10
Riigi territooriumi alla kuuluvad Baleaari ja Pitiuusi saared Vahemeres ning 13 Kanaari saart (millest suurimad on Tenerife ja Gran Canaria) Atlandi ookeanis Kaart Paiknemine Euroopas Looduslikud tingimused Lähistroopiline kliimavööde( 2 aastaaega) Pinnavormides domineerivad kõrgplatood ja mäestikud(Püreneed) Hispaania sisealade keskmine kõrgus merepinnast on 650 meetrit Suved on Hispaanias kuumad ja kuivad, talviti on siin vihmaperiood Üks kuivemaid riike Euroopas(aastas 200- 300mm/m²) Maavarade poolest leidub kivi sütt, raua-, tsingi, tina-, vase-, plii- ja uraanimaaki, elavhõbedat, pruunsütt ja kaalisoola Rahvastik 2007.aasta juulikuu seisuga - rohkem kui 40 miljonit inimest (80% hispaanlased, ülejäänud katalaanid, galeegid ja baskid) Portugallased ja mustlased (peamiselt Andaluusias) Kuigi loomulik iive on vähenenud,
veetaimestiku olemasolu - nimelt arenevad räime marjaterad pruun- ja punavetikatele kleepunult. Räimemaimud toituvad selgrootute, peamiselt aerjalaliste vastsetest. Meres on räimel ohtralt vaenlasi: ta on toiduks paljudele röövkaladele, hüljestele ja kajakatele. Peale selle on hulk kalu, kes toituvad räime marjast. 4 Parasvöötme mered Kalad kohanevad ümbritseva keskkonnaga. Parasvöötme veed, mille temperatuur talviti langeb väga madalale, on koduks suhteliselt kahvatut värvi kaladele, mida tavaliselt ka toiduks tarvitatakse. Sellised kalad ujuvad külmade saabudes enamasti sügavamale vette või rändavad külmas vees. Kokkuvõte Räim on ainult Läänemeres elutsev heeringa alamliik. Ta on avamere parvekala, kes toitub loomsest hõljumist ning koeb kevadel ja sügisel rannavees. Räim on Läänemere peamine tööstuskala. Mõnel pool kutsutakse räime ka silguks.
Maagaasi varult on Holland kapitalistlike maade hulgas 4. kohal ja toodangu poolest 3. kohal. Riigis on põllumajanduse põhiharuks loomakasvatus, eriti piimakarjandus. Sisse veetakse teravilja, kivisütt ja erinevate toodangute valmistamiseks vajalikku toorainet. Hollandlastele ja flaamidele on jõulud perega olemise ja omavalmistatud heade toitude söömise püha. Jõuludel käiakse kirikus ning süüakse leiba ja worstebroodjesi. See on leiva sisse keeratud vorst, mida nad armastavad talviti süüa, traditsiooniliselt juuakse selle juurde kuuma sokolaadi. Hollandi kodudes on kombeks talvel kütta vaid kööki ja elutuba. Magamistoad on jahedad ja magatakse lahtise aknaga. Isegi dusi all käiakse külmas ruumis. Ärikohtumised algavad neil üldjuhul täpselt ja hilinemine pole aktsepteeritud, kindlasti tuleks arvestada väga tihedate liiklusummikutega. Ärikohtumised tuleb alati eelnevalt kokku leppida - erinevalt Eestist on siin tavaks märksa pikem ette teatamine
Tutt-tihase laul on kutsehüüdudega segatud tasane ettekanne sidistavaist, siristavaist ja kuristavaist helidest. Eesti mandriosas on tutt-tihane üldlevinud sage haudelind, läänesaartel aga pesitsejana puudub. Tihaste hulgas on ta oma eluviisilt kõige paiksem ega võta isegi nooruses ette ulatuslikumaid hulguliikumisi. Tutt-tihaste paarid hoiavad kokku aasta läbi. Pehmete talveilmade korral eralduvad paarid salkadest juba veebruaris. Tutt-tihane moodustab talviti teiste tihastega väikeseid parvi, kellega koos süüa otsitakse. Salkasid moodustavad nad juba ka peale pesitsust, siis on need pesakonnasalgad. Tutt-tihane kogub talveks toidutagavarasid, peites toitu jne puupragudesse jne. Tagavaraks kogutud toidu suhtes on neil suurepärane mälu. Lindude toidulaudadel on ta suhteliselt harv külaline, kuid olude sunni tulevad ka sinna. Kui paljud teised tihased piirduvad toiduotsingul ainult peente puuokstega, siis tutt-tihane
valgetipulised tiivakattesuled, tiivaalune tumedam. Ka maas seisval linnul on selgelt näha valge tiivavööt. Välimised sabasuled on laialt valged. Levik ja rändamine. Rohunepp pesitseb kohati Skandinaavia põhjaosas, Soomes, Poolas, Baltimaades ja Venemaal.Vähemalt pooltuhat haudepaari pesitseb Poolas ja Ukrainas. Erinevalt teistest nepiliikidest on rohunepp pikamaarändur, kelle rändeteed ulatuvad Aafrikasse – üle Sahara kõrbe, kuid teda on talviti kohatud ka Edela-Euroopas ja Loode-Afrikas. Kus võib kohata... Suuremad ja elujõulisemad asurkonnad Eestis paiknevad suurtel jõelammidel – Suur-Emajõe, Kasari, Soomaa ja Mustajõe niitudel. Haudeajal on rohunepi meelispaikadeks üleujutatavad luhaniidud, kuid teda kohtab ka teistel niisketel niitudel (heinamaadel, rannaniitudel), madal- ja siirdesoodes. Eluiga. Tüüpiline eluiga on 4 aastat, pikim teadaolev eluiga on pea 14 aastat. Eluviis
Bulgaaria edelaosas on suur mägine ala, kuhu kuuluvad Rila, Pirini läänes ja Rodope mäed lõunas. Bulgaaria kõrgeim mäetipp Musala Rila mägedes on 2925 m kõrge. Rodope mäed moodustavad piiri Kreekaga. Ainsad madalikud peale Alam-Doonau madaliku ja Traakia tasandiku on Musta mere ääres (Musta mere rannikumadalik) ning maa lääneosas Sofia ümbruses. (europa.eu) Pinnamoe mõju turismindusele on hea, sest kuna Bulgaaria on mägine, käiakse seal talviti talvemõnusid nautimas ( suusatamine, lumelauaga sõitmine jne). Lisaks sellele asub Bulgaaria mere ääres, mille kuldsed liivad on väga populaarseks puhkusasutuseks ka suvel. Maavarad. Bulgaarias kaevandatakse pruunsütt, kivisütt, pisut leidub ka naftat ja maagaasi. Peale selle ammutatakse maapõuest rauda, vaske, tsinki, pliid, mangaani, kulda, hõbedat ja boksiite. Ligikaudu 40% elektrienergiast saab riik Euroopa ühest vanimast tuumaelektrijaamast Kozloduy
kuuluvad: vaalad, hülged, merileopardid, merikarud, merileopardid, kalmaarid, kalad, pingviinid, albatrossid jpt. Inimtegevus ja sellega seotud probleemid ·Antarktisel puudub püsiv inimasustus, kuid mitmed riigid hoiavad aastaringselt või ainult suviti personali üle kogu mandri paiknevates polaarjaamades. Teaduslike uurimistöödega ja muude töödega tegelevaid inimesi on mandri ja selle lähedal asuvate saarte uurimisjaamades suviti umbes 4400 ja talviti ligi 1100. Talveks jaamadesse tööle saabunud inimesed töötavad tavaliselt ühe aasta, misjärel toimub personali vahetus. Lisaks polaarjaamade personalile töötavad Antarktise lähiümbruse vetes liikuvatel laevadel veel ca 1000 inimest. ·Inimtegevuse tagajärjel on toimunud kliimasoojenemine ning seetõttu on hakanud sulama Antarktise jää. Sealsete nafta- ja gaasipuurimise tõttu on reostunud ka Antarktise pinnas ning loomade elualad vähenevad. Kasutatud kirjandus:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
