docstxt/134791922674.txt
PÕHJA-AMEERIKA TUNDRA Tormi Lust 8.B Jakob Westholmi Gümnaasium Tundra • Sõna „tundra“ tuleb vene keeles тундра, tulnud kildinisaamikeelsest sõnast tūndâr ehk kõrget metsatu ala. • Tundrat võib jagada kolmeks: 1. Arktiline tundra, millest ma täna rääkima hakkan, asub Põhja-Ameerikas Alaska osariigist Labradori poolsaareni. 2. Antarktiline tundra 3. Mägitundra ehk alpiinne tundra Kliima • Lähisarktiline kliimavööde • Talv: külm, lumevaene, väga tuuline, polaaröö -15º... -20º C. • Suvi: jahe, niiske, polaarpäev +10º... +15º C. • Sademeid: 150-400 mm. • Labradori hoovuse mõju kirdeosale. Labradori hoovus Igikelts • Maapind sügavalt läbi külmunud. • Kõige pindmine kiht, mis lühikesel suvel sulab, muutub porimülkaks.
Viimasel jääajal oli suur osa maailma veest külmunud liustikesse ja mandrijäässe ning maailmamere tase 100-120 meetrit tänapäevasest madalam. Tsuktsi meri oli ära kuivanud ning Aasia ja Põhja-Ameerika maismaaühenduses. Seda maismaasilda nimetatakse Beringiaks ning selle kaudu pääsesid ürginimesed Põhja-Ameerikasse. Põhja-Ameerika asustati mitme lainena. Labradori meri Labradori meri on ääremeri Atlandi ookeani loodeosas Põhja-Ameerika rannikul. Piirneb edelas Labradori poolsaarega, loodes Baffini saarega ja kirdes Gröönimaaga. Põhjas Davise väina kaudu ühenduses Baffini lahega. Mere pindala on 841 tuhat km2, suurim sügavus 4316 m. Valitseb jahe paras ja lähisarktiline kliima. Merevee keskmine soolsus on 34,88 (põhja lähedal 34,94) ja veetemperatuur on +3,5...+2,0°C. Labradori meri Gröönimaa rannikul ja mere keskosa on aasta ringi jäävaba, mujal on talviti jääd (maksimaalne jääkate on aprillis- mais). On ka jäämägesid
peavad omama düsplaasiahinnet "a", SchH2 tulemust ja koera mõlemal vanemal peab olema vähemalt SchH1 koolitustulemus. Täna on sakslased astunud veel ühe sammu edasi ja kehtestanud puusaliigeste indeksi (Zuchtwert), mis põhineb koerte vanemate, õdede-vendade ja järglaste puusaliigeste uuringu tulemustel. Aeg näitab, kas see programm aitab pidevas võitluses halvatust põhjustava haigusega. Labradori retriiver Labradori retriiver on üks kuuest retriiveri tõust (sõna retrieve tähendab inglise keeles 'tooma, kätte toimetama'). Tõu kujunemislugu pole täpselt teada, aga kõik viitab sellele, et labradorid on pärit Newfoundlandi rannikult, kust Inglise meremehed kauplesid kaasa võrke välja tirivaid koeri. Osad neist olid suuremad, neid peetakse njuufade eellasteks, teised olid väiksemad ja neid kutsuti St. John'i koerteks ja tõenäoliselt aretatigi labrador
Nii avalduvad ka hoovuste kliimat kujundavad mõjud. Troopikast pooluste poole liikuv suhteliselt soe veemass annab oma teekonnal suurematel laiuskraadidel pidevalt atmosfäärile soojust ära ning pehmendab nii lähemate alade kliimat. Väga hästi väljendub see Põhja-Atlandi ookeani põhjaosas. Euroopa pool pehmendavad kliimat nii Atlandilt puhuvad soojad tuuled kui ka soe Golfi hoovus, mille mõju ulatub Novaja Zemlja saarteni. Teisel pool Atlandit jahutab aga külm Labradori hoovus Kanada idarannikut. Coriolisi jõud mõjutab vee liikumist maailmameres: põhjapoolkeral kalduvad hoovused paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Hoovuste lõpliku liikumistee määrab ära mandrite asend. Soojad hoovused: Golfi hoovus Madagaskari hoovus Lõunapasasaathoovus Ekvatoriaalne vastuhoovus Külmad hoovused: California hoovus Labradori hoovus Kanaari hoovus Läänetuulte hoovus 2
Mered ja lahed Läänemeri Põhjameri Barentsi meri Vahemeri Must meri Punane meri Kariibi meri Jaapani meri Mehhiko laht Guinea laht Pärsia laht Hudsoni laht Kanalid Panama Suessi Kieli Väinad Taani väinad Inglise kanal e. La Manche Gibraltar Bosporus Dardanellid Beringi Magalhaesi Saared ja saarestikud Suurbritannia Iiri Island Kreeta Küpros Sitsiilia Sardiinia Korsika Gröönimaa Kuuba Madagaskar Sri Lanka Sumatra Jaava Kalimantan Uus-Guinea Jaapan Uus-Meremaa Poolsaared Skandinaavia Jüüti Apenniini Pürenee Balkan Araabia Hindustani Indo-Hiina Korea Labradori Mäestikud Skandinaavia Alpid Apenniinid Püreneed Uural Kaukasus Himaalaja Kordiljeerid Apalatšid Andid Kaljumäestik Suur Veelahkmeahelik Atlas Mägismaad Tiibet Brasiilia Etioopia Tasandikud Ida-Euroopa lauskmaa Lääne-Siberi lauskmaa Induse madalik Gangese madalik Kaspia alamik Suur-Hiina tasandik Mississippi madalik Suurtasandik Kesktasandik Amazonase madalik ...
kalapeedia.ee/). Ookean jaotatakse lõuna- ning põhjaosaks, neid eraldavaks piiriks loetakse reeglina ekvaatorit. Atlandi ookeani põhjaosa koondab endas paljusid väiksemaid meresid. Nendeks on mandrisesed mered (Vahemeri, Läänemeri), poolsuletud (Põhjameri, Kariibi meri) ja ääremered. Mõnedele Atlandi ookeani osadele on antud omaette nimed, kuid nende piire pole täpselt kindlaks määratud. Nendeks on näiteks Sargasso meri, Bahama meri ja Labradori meri. Saari on Atlandi ookeanis vähe, suurimad (Suurbritannia, Iirimaa, Suured Antillid, Teravmäed, Falklandi saared) on valdavalt mandrilised. Vulkaanilised saared on Island, Assoorid ja Kaaari saared(www.miksike.ee). 4 Tarmo Tuuling Atlandi ookean Ookeani keskosas ulatub põhjast lõunasse S-kujuliselt veealune Ke4sk-Atlandi mäestik,
2. ÕS 2006-st ja ÕS 2013-st valitud viie sõna analüüs. ÕS 2006 ÕS 2013 1. Lokaut <20: -kaudi, -kauti> <22e: -kaudi, -k`auti> käitise sulgemine töösulg (-sulu). tööliste vallandamisteks. 2. Labrador <6: -i, -i> <19: -i, -i> GEOL GEOL(poolvääriskivi); (poolvääriskivi) ARGI Labradori ARGI Labradori retriiver. retriiver; <12: -i, -i; kuhu -i> poolsaar Kanadas. 3. Luger <9: -i> <2e: -i> lugemisprojektor. automaatseade info sisestamiseks andmekandjalt;
uuringutulemustele toetudes, et penide mõttemaailm sarnaneb inimese ja inimahvide omale rohkem kui seni arvatud. Mitmesuguste käitumisel rajanevate mõõdikute järgi on koerte vaimsed võimed võrreldavad kahe kuni kahe ja poole aastaste laste omadega. Eri tõugu koerte intelligentsustase on seejuures erisugune. Teadlase väitel on siin kõige tipus borderkolli, järgneb puudel ja kolmandal kohal on saksa lambakoer. Edasi tulevad kuldne retriiver, dobermann, shetlandi lambakoer ja labradori retriiver. Saksa teadlased toovad näiteks kolli Rico, kes suudab eksimatult kohale tuua üle 200 eseme. Ta suudab mõista millist eset peremees tahab, isegi kui ta ei ole seda sõna varem kuulnud, väidavad teadlased. Suuremat tähelepanu äratab asja-olu, et Rico suudab ära õppida mõne uue asja nimetuse vaid ühe korraga ning mäletab seda nädalaid hiljemgi . Järeldus: Uurimised näitavad, et keskmine koer suudab õppida selgeks 165 inimkeele sõna,
Skäärrannik on rannikutüüp, mille puhul keerukalt liigestunud kerkival laugrannikul paiknevad skäärid peamiselt kristalseist kivimeist koosnevad kaljusaared, paljudel juhtudel üle veepinna ulatuvad silekaljud või silekaljustikud. Skäärrannik on iseloomulik Soome, Rootsi, Norra, Kanada ja Karjala rannikule, samuti Laadoga järve rannikule. Pankrannikud võivad kujuneda Rahuliku lasumusega serrekivimite paljandumise korral. Eesti kõrgeim kuni 55 meetrit üle merepinna ulatuv Ontika pankrannik on ...
valitseb arktiline, suvel parasvöötme õhumass. Esineb vaid põhjapoolkeral, kuna lõunapoolkera vastavail laiustel (65-75°) on meri ja Antarktise mandri jääkõrbed. Tundra kliima Talvel puhuvad tuuled valdavalt pooluse suunast, tuues kaasa eriti külma ja kuiva õhku. Temperatuur püsib -15 kuni -20 °C piires (piirkonniti erinev) Põhja-Atlandi hoovus soojendab õhku tundra Euroopa- osas, Põhja-Aasiasse hoovuste mõju ei ulatu ning Põhja- Ameerika kirde-osa jahutab külm Labradori hoovus. Esineb tugev kivimite murenemine temperatuuri suure aastase amplituudi ja kivimipragudes jäätuva vee tõttu. Tundra kliima Madala temperatuuri mõjul külmub maa talvel sügavalt ning selle alumised kihid ei sula suvelgi (igikelts- igavesti külmunud pinnas, millest vaid õhuke pealiskiht suveks sulab.) Suvel tungib tundraaladele soojem ja niiskem parasvöötme õhumass. TALV - on tundras pikk, külm ja tuisune. Keskmine temperatuur talvel on -34o C
Tundra ja metsatundra Tundra asub vaid põhjapoolkeral, kus põhja-atlandi hoovus soendab tundra euroopa osa ja põhja-ameerikat jahutab külm labradori hoovus. Tundras esineb tugev kivimite murenemine, mida põhjustab temp. suur kõikumine ja kivimiosades vee jäätumine. Tundrale on iseloomulik igikelt-pinnas, mis on jäätunud ega sula kunagi. Suvi on tundras lühike, vaid kaks kuud. Sademeid langeb väga vähe, vaid 200mm aastas. Kuid needki põhjustavad pinnase liigniiskust, sest madala temp. tõttu on aurumine väike ja pinnasesse pääsenud vesi ei pääse igikeltsilt edasi.
14. Miks mere pind pidevalt lainetab ? ...................................................................................................... ( Mere pind lainetab pidevalt õhu liikumise tõttu ja ka loodete mõjul) 15. Mida hoovused transpordivad , lisa juurde üks näide? .............................................................................................................. ( Hoovused transpordivad toitaineid ja planktonit. Nt Newfoundlandi juures puutub külm Labradori hoovus kokku sooja Golfi hoovusega , tekivad tihedad udud).
Parasvööde Okasmets, leht- ja arkt. õhumass, külm, kuiv, -15º - segamets, rohtla. -20º, suvel PÕM, jahe, niiske, Lähistroopiline Igihaljas mets ja polaarpäev, 10º, 150-400 mm. põõsastik, niiske Euroopa osa soojendab P-Atlandi lähistroopiline hoovus, Ameerika rannikut mets. jahutab Labradori hoovus; muld Troopiline Kõrb ja poolkõrb, õhuke, väheviljakas, igikelts; savann samblad, samblikud, Lähisekvatoriaalne Savann puhmastaimed, väikesed puud Ekvatoriaalne Vihmamets (metsatundras); lemming, valgejänes, polaarrebane, p-põder, lumekakk, -püü, hahk, part; Inim
tugevad tuuled, -15º... -20º C. Tagasipeegeldumine. Polaaröö, -päev. Suvi: parasvöötme ÕM, polaarpäev, jahe, niiske Kõrgrõhkkond. Sademeid vähe, 200-300 mm +10º...+15º C. Mullad: puuduvad, õhukesed-> vähe orgaanilist Sademeid: 150 ... 400 mm. osa, lagundajaid puuduvad. Põhja Atlandi hoovuse mõju Euroopa osale. Taimestik: liigivaene(samblad, samblikud,vetikad). Labradori hoovuse mõju Põhja Ameerika kirdeosale. Kliimavöötmed Tasandikel laiusvööndilisus Mäestikes kõrgusvööndilisus Kliimavöötmele on iseloomulikud kindlad õhumassid ( temperatuuri- ja sademetereziim) sarnane õhuringlus, kindlad tuuled ühesugune aastaaegade vahetumise kord
Eesti loodus Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemererannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk- Rootsi ja Sotimaa põhjatipp.Põhja-Ameerikas läbib Eesti keskmine laiuskraad Labradori poolsaart ja Alaskalõunarannikut. Tänu Atlandi ookeani ja Põhja-Atlandi hoovuse mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast. Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal. Peamiseks selliseks Eesti-siseseid temperatuurierinevusi põhjustavaks jõuks on Läänemeri, mis hoiab talviti rannikualad soojemana kui sisemaa ning suviti neid seevastu jahutab. Samuti mõjutab mere lähedus
● Maakera pöördub itta - Coriolise jõu tõttu soe hoovus kaldub ida poole e. põhja poolkeral paremale Passaathoovused ● Kõigis ookeanides soe lõunapassaathoovus, suundub ekvaatorilt lõunasse piki mandrite idarannikuid - Ida-Austraalia hoovus ● Pideva itta suunduva külma ringhoovuse ümber Antarktika - läänetuulte hoovus ● Põhja passaathoovused on Atlandi ja Vaikses ookeanis - Golfi hoovus ● Vastuhoovusteks on lääne pool Labradori, Ida Grööni ja idapool Kanaari külmad hoovused Aitäh kuulamast! :)
passaathoovused tihedushoovused loodetehoovused; jõesuudme lähedal või Eriti lahtedes ja tuule tekitatud aju- või väinades paguveest Näited Põhjapassaathoovus Brasiilia? Alaska, Labradori hoovus, Lõunapassaathoovus Mosambiigi? California hoovus, Kanaari hoovus 2) Too 5 näidet hoovuste mõjust keskkonnale 1) Ühtlustavad temperatuuri jaotust maailmameres ja atmosfääris 2) Kannavad edasi setteid 3) Muudavad vee koostist (õhk, biogeenilised)
See loodusvöönd esineb vaid põhjapoolkeral, kuna lõunapoolkera vastavail laiustel (65-75°) on meri ja Antarktise mandri jääkõrbed. Talvel puhuvad tuuled valdavalt pooluse suunast, tuues kaasa eriti külma ja kuiva õhku. Temperatuur püsib -15 kuni -20 °C piires, kuid on paiguti väga erinev. Põhja-Atlandi hoovus soojendab õhku tundra Euroopa-osas, Põhja-Aasiasse hoovuste mõju ei ulatu ning Põhja-Ameerika kirde-osa hoopis jahutab külm Labradori hoovus. Nii ulatub tundra Barentsi mere rannikul Euroopas 70° põhjalaiuseni, Kesk-Siberis 60°-ni, Kanadas, Hudsoni lahe rannikul aga isegi 54° põhjalaiuseni. Nagu külmakõrbes, nii ka tundras esineb tugev kivimite murenemine temperatuuri suure aastase amplituudi ja kivimipragudes jäätuva vee tõttu. Madala temperatuuri mõjul külmub maa talvel sügavalt ning selle alumised kihid ei sula suvelgi. Nii tekib igikelts ehk kirsmaa - igavesti külmunud
Kehtna Põhikool Loode-ja Kirdeväila otsingud Referaat Koostaja:Sten Leinasaar Juhendaja:Meeli Jänes Kehtna 2011 Loode ja Kirdeväila otsingud Mis aastal tehti esimesed katsed avastada teid? Esimesed katsed avastada teed Ida-Aasiasse ümber Põhja-Ameerika toimusid juba XV sajandi lõpul.Kui inglismaal olen geenuaalne Giovanni Caboto tegi 1497.a. reisi Labradori ja Newfoundlandi juurde.(Huvitav on märkida ,et Caboto jõudis 1 aasta enne Kolumbust Ammerika mandrile). Tulemused äratasid huvi ning järgmisel, 1498. Aastal juhtis Caboto poeg Sebastiano Caboto, kuid hudsoni lahe idaosast kaugemale nähtavasti ei pääsenud.Ka selle reisi kohta on teated katkendlikud ja ebaselged.Giovanni ja Sebastiano ainult praotasid loodeväila ust. Keda peetakse tõeliseks Loodeväila avastaja?
1. Maardu Paeingel Miikaeli kirik. Vastavalt elanikkonna kooslusele on suurem osa Maardu usklikest vene õigeusklikud, loomulikult on nende elu paljuski seotud kirikuga. Seetõttu saigi nii linnavõimude kui õigeuskliku elanikkonna jaoks kõige suuremaks uhkuseks uus õigeusupühamu, Maardu Peaingel Miikaeli Kirik, mis õnnistati sisse Tallinna ja kogu Eesti metropoliidi Korneliuse poolt 9.juunil 1998. aastal. Maardu Miikaeli kirik on ehitatud Moskva arhitekt P.Vlassovi projekti järgi koguduse annetustest. Ikoonid on kirikule maalinud Tallinnas elutsev meister Nikolai Merkurjev. Kirikule on kingitud ka palju vanu ikoone, mille seas on harulduseks Rooma keisri Diolectianuse, tuntud III — IV sajandi m.a.j. kristlaste tagakiusaja,kristlasest abikaasa püha keisrinna Aleksandra ikoon. Nüüd juba manala teed läinud Eestist pärit Moskva ja Venemaa eelmine patriarh Aleksius II autasustas Maardu linnapead ja Maardu õigeu...
Hüdrosfäär. Hüdrosfäär- maad ümbritsev ebaühtlaselt jaotunud veekiht, mis asub maa tahke koore ja atmosfääri vahel ning osaliselt nende sees. Väike veeringe- suur osa veest aurustub ookeanidelt ja langeb sinna ka tagasi. Suur veeringe- moodustab aga ookeanidelt aurunud veehulk, mis jõuab maismaale. Vee jaotumine maakeral- 97% veest on maailmameri, 2.8% siseveed, põhjavesi 0.05%, atmosfääri vesi 0,001%. Mageda vee puudus, kui globaalprobleem- saastunud vee poolt põhjustatud kõhuhaigused on alla 5 aastaste laste kõige sagedasemaks surma põhjuseks. Vee pärast on toimunud sõjalisi konflikte. Araali mere probleem- kalade suremine, haritava maa pindala vähenemine, kliima muutumine, liustike sulamine. Väär veekasutus- jõgede veega hakati kunagi niisutama ümberkaudseid põlde. Sisevool merre vähenes ja Araali pindala hakkas vähenema. Veekasutus maailmas, Eestis- kasutatakse tööstuses, põllumaj...
Kiukultuur puuvill,lina,kanep.Mugulviljad kartul,bataat,maniokk,jamss.Õlikultuur sojauba,päevalill,raps, maapähkel. Mõnukultuur kohv,tee,koka,kakao. Arengumaade toidumaj.nõrkuse põhj - traditsiooniliste tootmisvormide säilimine, suur rahvaarv,asustustihedusest tingitud maapuudus, kohati halvad loodusolud. Maailmamere kalarikkamad piirkonnad atlandi ookeani loodeosa(puutuvad kokku soe golfi ja külm labradori hoovus); vaikse ookeani idaosa(külm peruu hoovus,jahe vesi on toitaineterikkam); india ookeani põhja ja kirdeosa(suured jõed toovad palju magedat vett ja toitaineid). Suurimad kalapüüdjariigid Hiina,peruu,jaapan,india,usa. Kalaõiguste müümine - kui riik ei taha,suuda tema ulatuses püüda,siis ta müüb selle teisele riigile( namiibia, angoola, argentiina,usa,kanada.) Ümarpuidutootjad usa,kanada,venemaa. Paberpuidutootjad usa,brasiilia,venemaa.
Kaks neist, Saaremaa ja Hiiumaa, on piisavalt suured, et moodustada eraldi maakonna põhiosa. Rannajoone pikkus on 3794 km. Maismaapiiri kogupikkus on 633 km, sealhulgas 339 kmLätiga ja 294 km Venemaaga. Kliima Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemere rannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk- Rootsi ja Sotimaa põhjatipp.Põhja-Ameerikas läbib Eesti keskmine laiuskraad Labradori poolsaar ja Alaska lõunarannikut. Tänu Atlandi ookeani ja Golfi hoovuse mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal. Aastas sajab 550880 mm. Kõige vähem sajab saartel, kõige rohkem kõrgustikel. Aasta keskmine õhutemperatuur on +5 °C ringis või sellest veidi kõrgem (2008. aastal +7,4 °C). Kõige külmem kuu on tavaliselt veebruar, mil keskmine õhutemperatuur on -5 °C
Atsmosfäär Õhu koostis 72% lämmastik 21% hapniku 0,93% argoon 0,03% CO2 760mm Hg Kui on üle on kõrdrõhkond kui alla on madal rõhkkond atmosfääril on 5 kihti. Maapinnalt kõige l2hemal kõrgemaks ... Eksofäär=>gaasi tihedus on väike , et molekulid ja aatomid võivad läbida kümneid ja sadu kilomeetreid enne , kui põrkavad naabermolekulidega. Termosfäär=> näeme virmalisi, temperatuur tõuseb Mesosfäär-> suur temperatuuri langus.(meteoriidid) stratosfäär-> ülemine piir 50km=> temp tõuseb(osoonikiht) Troposfäär=> temp langeb(pilved ja hapnik) Kõrguse suurenenedes kahaneb kiriesti õhurõhk ja muutub temperatuur , ühtlasi väheneb ka veeaur ja aerosoolide hulk. temperatuur kutsub esile virmaliste tekke. Atmosfäär ~ 1200KM Ilm , ilmastik ja kliima. Ilm sa n2ed praegu Ilmasti on paari aastase vahega Kliima on 30 aastat koos .. atmosfäär õhukiht mis ümbritseb maad ja ulatub 1200 km ni Kliimatekke tegurid jagunevad 2. 1.astronoomilised =>Maa...
Beringi meri. Hedvig Liblikas 7a Rapla Vesiroosi Gümnaasium 2009 Beringi meri on Vaikse ookeani põhjapoolseim meri. Ta paikneb Venemaale kuuluva Siberi ja Ameerika Ühendriikide Alaska osariigi vahel. Põhja jäämerega ühendab seda merd Beringi väin. Beringi meri on oma nime saanud taani meresõitja Vitus Beringi järgi. Ta sõitis sinna Vene tsaari Peeter Suure käskimisel uurima, kas Aasia ja Ameerika vahel on maismaasild. Tema järgi sai nime ka Beringi väin, kus ta seilas kolm aastat pärast Peterburist lahkumist. Beringi meri on ääremeri meri, mida lahutavad ookeanist väiksemad saared mis on Aleuutide üheks osaks. Ohhoota merest lahutab seda Kamtsatka poolsaar ning Ida siberi merest Venemaa kirdeosa. Teiselt poolt ääristab seda merd Alaska poolsaar ning sinna jääb Aleuudi süvik. Beringi mere kogupindala on 3 349 908 ruutkilomeetrit ( Raamatu ,,Ookeanid ja mered" mille autoriks on Ne...
õhumass. See loodusvöönd esineb vaid põhjapoolkeral, kuna lõunapoolkera vastavail laiustel (65-75°) on meri ja Antarktise mandri jääkõrbed. Talvel puhuvad tuuled valdavalt pooluse suunast, tuues kaasa eriti külma ja kuiva õhku. Temperatuur püsib -15 kuni -20 °C piires, kuid on paiguti väga erinev. Põhja-Atlandi hoovus soojendab õhku tundra Euroopa- osas, Põhja-Aasiasse hoovuste mõju ei ulatu ning Põhja-Ameerika kirde-osa hoopis jahutab külm Labradori hoovus. Nii ulatub tundra Barentsi mere rannikul Euroopas 70° põhjalaiuseni, Kesk-Siberis 60°-ni, Kanadas, Hudsoni lahe rannikul aga isegi 54° põhjalaiuseni. Nagu külmakõrbes, nii ka tundras esineb tugev kivimite murenemine tem- peratuuri suure aastase amplituudi ja kivimipragudes jäätuva vee tõttu. Madala temperatuuri mõjul külmub maa talvel sügavalt ning selle alumised kihid ei sula suvelgi.
HOOVUSTEKS. Liikumiskiir umbes 1 km/h Hoovused jagunevad: ANNAHOOVUSED 1. Triivhoovused – tekivad püsivalt ühes ja samas suunas puhuvate tuulte mõjul. Jätkavad liikumist ka siis, kui väluvad neid tekitanud tuulte mõjusfäärist ja hääbuvad alles pikkamisi. (Nt põhjapassaathoovus, golfi hoovus) 2. Äravooluhoovused – Vesi liigub triivushoovuste poolt ärakantud vee asemele( nt. labradori hoovus, California hoovus, Kanaari hoovus) SÜVAHOOVUSED Tihedam ja raske külm vesi sukeldub polaaraladel ( eriti Antartika mandrinõlval) laskuva hoovusena ookeani põhja poole. Edasi liigub põhjahoovusena aeglaselt troopika suunas, väljudes ookeani pinnakihti mandrite läänepoolsel mandrinõlval Nt. Peruu hoovus, Benguela hoovus
4. Hudsoni lahe äärne ala on ulatuslik madalala, mis on äärmiselt vesine ning soostunud. Tänu sellele on see üks vähestest kohtadest maailmas, kus on nii palju turvast. Igikelts katab suurema osa antud ala. 5. Hudsoni lahest läände jääv Suur tasandik, mis kõrgeneb aegamööda lääne suunas. Seal on preeriad ehk Põhja-Ameerika parasvöötme rohtlad, mille mullad on väga viljakad. 6. Hudsoni lahest kagusse jääv Laurentia kiltmaa Labradori poolsaarel. Suur tasane ala, rohkelt metallimaake. 7. Kanada arktika saarestik. Kaetud igijää ja liustikega, kohati äärmiselt künklik, kohati meenutab jäätunud kõrbe. Tühi, vähese elustikuga. Joonis 3 Kanada pinnamood Arktiline ja lähisarktiline märgistusega maa-alad (joonisel 3 kollase ja rohelisega) võtavad enda alla 40 kuni 45 protsenti Kanada riigipinnast. Lähisarktiline maa-ala algab sealt, kus puud ei saa enam elada
metsavööndiga.Ta hõlmab Euraasia ja Põhja-Ameerika mandri põhjapoolse 500-1000 km laiuse ala.Tundravööndi ulatus sõltub suuresti maailmamere ja hoovuste mõjust. Euroopa põhjaosas soojendab Põhja-Atlandi hoovus õhku nii palju, et tundravöönd ei ulatu kaugemale kui 70° pl. Kesk-Siberis, kuhu ookeanidelt tulevad soojad õhumassid ei jõua, on tundravöönd aga hoopis ulatuslikum, küündides juba 60° pl. Põhja-Ameerika kirdeosas, mida mõjutab külm Labradori hoovus, ulatub tundravöönd Hudsoni lahe ääres isegi 54° pl. 2.Kliima Tundra asub lähisarktilises kliimavöötmes, kus talvel on valitsevaks arktiline ja suvel parasvöötme õhumass. Talved on tundravööndis pikad ja pakaselised, kuna siis on valdavateks pooluse suunast puhuvad tuuled. Talvises tundras tuiskab sageli, tugevad tuuled keerutavad üles tiheda lumetolmu, mis teeb nähtavuse halvaks ning liikumise sellise ilmaga üliraskeks. Lumi
need tekitada kopsu põletikukolde. Alla 0,1 mikromeetrised osakesed võivad jõuda läbi kopsu alveoolide otse vereringesse ja seeläbi teistesse organitesse (http://www.keskkonnainfo.ee/failid/ky/keskkond_tervis.pdf) 2. Kliima Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemere rannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk-Rootsi ja Šotimaa põhjatipp. Põhja-Ameerikas läbib Eesti keskmine laiuskraad Labradori poolsaart ja Alaska lõunarannikut. Tänu Atlandi ookeani ja Põhja-Atlandi hoovuse mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast Kokkuvõte Norra majandus põhineb suuresti teenindusel, nafta- ja maagaasitootmisel ning kerge- ja rasketööstusel. Traditsioonilised tegevusvaldkonnad on olnud kalapüük ja metsandus. Norra tööstus toetub peamiselt kodumaistele toorainetele ja loodusvaradele nagu nafta, puit, metallid, kala, mets.
jätkavad liikumist ka siis kui väljuvad neid tekitanud tuulte mõjusfäärist ja hääbuvad alles pikkamisi - Näiteks Atlandi ookeanis: Põhjapassaathoovus, Golfi hoovus (põhjaosas liigub edasi läänetuulte mõju all) - Need on soojad hoovused - Äravooluhoovused - Vesi liigub triivhoovuste poolt ärakantud vee asemele - Näiteks: Atlandi ookeanis, Labradori hoovus, Kanaari hoovus, California hoovud - Need on külmad hoovused 2. Süahoovused - Suured - Tihedam ja raskem külm vesi sukeldub Antarktika mandrinõlval laskuva hoovusena ookeani põhja poole, edasi liigub põhjahoovusena troopika suunas väljudes ookeani pinnakihti mandrite läänepoolsel mandrinõlval
suunda päikese, hoovuste ja maa magnetvälja abil. Jõe suuet aitab leida erakordne lõhnamälu ja haistmine. Lõhe levik. Maailmas on lõhe looduslikult levinud vaid Põhja-Atlandil ning viimasega Põhjamere ja kitsaste Taani väinade kaudu napis ühenduses olevas maailma suurimas riimveekogus Läänemeres. Atlandi idakaldal ulatub lõhe leviala Portugalist (41º põhjalaiust) kuni Kara mereni, läänekaldal Connecticuti jõest Labradori poolsaare põhjatipuni. Põhjas küünib levila Islandi ja Lõuna-Gröönimaani. Atlandi lõhe paikne vorm nn. järvelõhe (S. salar morpha sebago) elab mõnes suures sügavas järves, nagu Laadoga, Onega, Saima ja Vänern Euroopas ning mitmes Põhja Ameerika järves. Peale paikse järvelõhe leidub ka üksikuid paikseid jõepopulatsioone. Läänemeres oli lõhe varasemal ajal üsna laialt levinud, asustades kõiki kudemiseks ning noorjärkude kasvamiseks sobilikke jõgesid. 19
kuidas mõjutab Eesti kliimat? Tähtsamad soojad hoovused on teiste seas Kariibi hoovus, Golfi hoovus, Põhja-Atlandi hoovus, Norra hoovus, Irmingeri hoovus, Brasiilia hoovus, Alaska hoovus, Kuroshio hoovus, Ida-Austraalia hoovus, Mosambiigi hoovus, Madagaskari hoovus ja Nõelaneeme hoovus. Tähtsamad külmad hoovused on teiste seas Kanaari hoovus, Benguela hoovus, Lääne- Austraalia hoovus, Kuriili hoovus, Ida-Grööni hoovus, Labradori hoovus, California hoovus, Peruu hoovus ja Falklandi hoovus. Eestit mõjutab Golfi hoovuse jätk Põhja-Atlandi hoovus. Golfi hoovus läheb soojemast külmemaks ja sellega langeb ka õhu ja vee temperatuur. Talved on pehmemad ja kliima on niiskem. Mere kuhjav ja kulutav tegevus, rannikute tüübid 1) Järskrannik seal sügavneb veekogu kiiresti, lained jõuavad kaldale suure energiaga. Selle tõttu on ülekaalus lainete kulutav tegevus
ARGENTII NA MANNER: Lõuna-Ameerika manner MAAILMAJAGU: Ameerika PÕHJA-VÕI LÕUNA POOLKERA: Lõunapoolkera IDA- VÕI LÄÄNEPOOLKERA: läänepoolkera ÜMBRITSEVAD OOKEANID: Argentiinat piirab idast Atlandi ookean. MERED:- MÄESTIKUD V. TASANDIKUD IGAST ILMAKAAREST :Argentiina ida- ja keskosas on lauge maastik, lääne- ja põhjapool on mägine ala. Kõrgeim punkt on Cerro Aconcagua 6960 m, madalaim punkt on La Plata. Pinnavormidest on esindatud Andid, lavamaa ja tasandik. PEALINNA GEOGRAAFILISED KORDINAADID: Buenos Aires 34° 36′ S, 58° 23′ W Pinnamoe e. reljeefi üldiseloomustus, riigi keskmine kõrgus merepinnast (suuremad pinnavormid loetleda, kõige kõrgem tipp ja selle kõrgus m). KLIIMA ÜLDISELOOMUSTUS Kliimavööde: lähistroopilne kliimavööde sademete hulk aastas: 500- 1000 mm. temperatuuri amplituud e. temperatuuri kõikumine aasta jooksul: 12 kr.C Argentiina kliima äärmiselt mitmekesise kliimaga riik. Kui valdavat osa põhjapools...
Va. vaalapüüdjad Jaapan ja Norra (rahvustoit) ja Venemaa põhjarahvad tsuktsid ja eskimod, kes kütivad hülgeid. Kalapüük Valdav osa maailma kalasaagist püütakse madalatest rannikumeredest. 67 % maailmamerest 16% magevee kalakasvatus 10% mere kalakasvatus 7% sisevetest (enamuses arengumaad; India, Bangladesh, Indoneesia (Hiina)) 1. Atlandi ookeani põhjaosa (eriti Norra meri, Ameerika rannikualad). Kalavarud külmas vees suuremad (hapnik lahustub paremini) - Labradori hoovus. Soe Golfi hoovus toob toidu (mineraalide ja toitainete lahustumine suurem - plankton. Parasvöötmes on kõige suurem produktiivsus. liigid: heeringas, krevetid, rannakarp, krabi, hõbeheik, tursk, makrell, saida, moiva 2) Kariibimeri ja Atlandi ookeani lõunaosa - vähemtähtis. väiksemad kalavarud: sooja vee tõttu (hapniku vähem) - eluahel tihedalt täis, aga massi ei ole. järsk kallas - ei pääse randa.
..................................................................................................................9 1. Asendi iseloomustus Kanada on oma pindalalt (9 976 140 km2) teine riik maailmas (Joonis 1) kattes Põhja Ameerika kontinendi põhjaosa (Joonis 2), Arktika saarestikku, Newfoundlandi saart riigi idaosas Atlandi ookeanis ning paljusid teisi rannikulähedasi saari. Põhjast piirneb Kanada Põhja-Jäämerega, lõunast 6400 km pikkuses USA-ga, idas Atlandi ookeani ja Labradori merega, läänes USA osariigi Alaskaga ja Vaikse ookeaniga ning kirdes Baffini lahega. Kanada on maailma pikima rannajoonega (58 500 km) riik. Kui arvestada rannajoone sisse ka Arktika saarestikku on selle pikkuseks 243 791 km. Riigi kõige kuulsam laht on Fundy laht, mis on väga tuntud selle poolest, et seal esinevad maailma kõige kõrgemad merelooded. Tõusu ja mõõna vahe võib seal ulatuda 15 meetri kõrguseni, mistõttu
Eesti Vabariik on riik Euroopas, mis piirneb läänest ja põhjast Läänemerega (sealhulgas põhjast Soome lahega), lõunast Lätiga ja idast Venemaaga. Üle Soome lahe põhja pool on Soome, üle Läänemere lääne pool on Rootsi.(2) 1.1 Kliima Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemere rannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk-Rootsi ja Sotimaa põhjatipp. Põhja-Ameerikas läbib Eesti keskmine laiuskraad Labradori poolsaart ja Alaska lõunarannikut. Tänu Atlandi ookeani ja Golfi hoovuse mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimastRannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal.Aastas sajab 550880 mm. Kõige vähem sajab saartel, kõige rohkem kõrgustikel.Aasta keskmine temperatuur on +5 °C ringis või sellest veidi kõrgem. Kõige külmem kuu on tavaliselt veebruar, mil keskmine temperatuur on -5 °C. Talvekuudel
talvel 0 - (-8)kraadi, suvel 16 24kraadi parasvööde) kaugel ookeanist, sisemaal, suur järvistu ääres talvel 0 - 8kraadi, suvel 24 32kraadi hoovused ei mõjuta Vahemere ääres hoovused ei mõjuta Miks on soojal Golfi hoovusel Euroopa kliimale suurem mõju kui Põhja-Ameerika kliimale? Euroopat mõjutab ainult soe Golfi hoovus, suunaga rannikualadele. P-A takistab Labradori külm hoovus. Miks on Lõuna-Ameerika lõunarannikul tekkinud Atacama kõrb? Lähedal külm Peruu hoovus, mis liigub L-A lääneranniku alade läheduses. Külma hoovuse kohal küla õhk, mis ei soodusta sademete teket. Arktiline õhk- külm ja kuiv, Eestisse toob talvel tugevat pakast, kevadel jahedat ja selget ilma. Parasvöötme mereline õhk- niiske, talvel soe, suvel jahe. Eestis talvel sulailmad, aga suvel vihmased ja tuulised. Parasvöötme kontinentaalne õhk- kuiv ja selge,
[21] · Koerte haiguste nimekiri (ingl.) koeratõud · Kuigi maailmas on ametlikult üle 400 koeratõu, moodustavad 20 populaarsemat peaaegu pool kõigist tõukoertest ning 50 populaarsemat enam kui 90% kõigist koertest.[22] · 2007. a. kanti Eesti Kennelliidu registrisse 4243 koera 158-st erinevast tõust. Enim registreeriti (sulgudes koerte arv) 1. saksa lambakoer 376 2. kuldne retriiver 205 3. labradori retriiver 158 4. taks, pikakarvaline 145 5. lääne-siberi laika 133 6. do-khyi (tiibeti mastif) 120 7. bernhardiin, pikakarvaline 117 8. berni alpi karjakoer 108 9. chow chow 100 10. alaska malamuut 98[23] · Kui kennelklubid klassifitseerivad koeri endiselt nüüd juba ajaloolisele 19. sajandi keskpaiga funktsionaalsusele toetudes, siis enamus koeraomanikke peab tänapäeval koera lemmikloomana
rohekem tahan elada Eestis . Aga miks see siis nii on ? EESTI KLIIMA Mulle meeldib väga Eesti Kliima . Või olen siis lihtsalt väga ära harjunud ... Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemere rannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk-Rootsi ja Sotimaa põhjatipp. Põhja-Ameerikas läbib Eesti keskmine laiuskraad Labradori poolsaart ja Alaska lõunarannikut. Tänu Atlandi ookeani ja Golfi hoovuse mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal. Aastas sajab 550880 mm. Kõige vähem sajab saartel, kõige rohkem kõrgustikel. Aasta keskmine temperatuur on +5 °C ringis või sellest veidi kõrgem (2008. aastal +7,4 °C). Kõige külmem kuu on tavaliselt veebruar, mil keskmine temperatuur on 5 °C
Eesti Vabariik on riik Euroopas, mis piirneb läänest ja põhjast Läänemerega (sealhulgas põhjast Soome lahega), lõunast Lätiga ja idast Venemaaga. Üle Soome lahe põhja pool on Soome, üle Läänemere lääne pool on Rootsi. Kliima Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemere rannikul asuva Eestiga on LääneEuroopas samal laiusel KeskRootsi ja Sotimaa põhjatipp. PõhjaAmeerikas läbib Eesti keskmine laiuskraad Labradori poolsaart ja Alaska lõunarannikut. Tänu Atlandi ookeani ja Golfi hoovuse mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast Järved Eestis on üle tuhande järve. Suuremad on Peipsi järv idapiiril ja Võrtsjärv LõunaEestis. Sügavaim järv on Rõuge Suurjärv (38 m). Järvede paigutus on väga ebaühtlane, suuremad järvedepiirkonnad asuvad Kagu ja LõunaEestis. Lääne ja KeskEestis on seevastu suuri maaalasid, kus pole ühtegi järve
Kanada pealinn on Ottawa. Pindala: 2 778,64 km² Elanikke: 859 700 (2005) Ottawast sai Kanada pealinn 31. detsembril 1857. aastal. Riigikeeled: Inglise ja prantsuse Rahvuspüha: 1. juuli - Kanada päev (1867) Riigikord: Föderatiivne riik Haldusjaotus: 10 provintsi ja 2 territooriumi Asend. Kanada, mis on maailmas suuruselt teine riik, asub Põhja-Ameerikas. Kanada piirneb põhjast Põhja-Jäämerega, lõunast USA-ga, idast Atlandi ookeani ja Labradori merega, läänest Alaska ja Vaikse ookeaniga ning kirdest Baffini lahega. Pinnamood. Pinnamoe järgi saab Kanadat jaotada 6-ks osaks. Hudsoni lahe ääres asuvaks Laurentia kiltmaaks. Läände jäävaks Suureks tasandikuks, mis kõrgeneb aegamööda lääne suunas. Kordiljeerideks, mis on valdavalt 2000-3000 meetrit kõrged, kuid mille kõrgeim ja ühtlasi ka Kanada kõrgeim tipp Mount Logan ulatub 6050 meetrini. Mägiseks Atlandi rannikuks. Suure järvistu ja St
Saarte ja laidude arv on umbes 1500. Kaks neist, Saaremaa ja Hiiumaa, on piisavalt suured, et moodustada eraldi maakonna põhiosa. Rannajoone pikkus on 3794 km. Maismaapiiri kogupikkus on 633 km, sealhulgas 339 km Lätiga ja 294 km Venemaaga. · Kliima Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemere rannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk-Rootsi ja Sotimaa põhjatipp. Põhja-Ameerikas läbib Eesti keskmine laiuskraad Labradori poolsaart ja Alaska lõunarannikut. Tänu Atlandi ookeani ja Golfi hoovuse mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast. Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal. Aastas sajab 550880 mm. Kõige vähem sajab saartel, kõige rohkem kõrgustikel. Aasta keskmine temperatuur on +5 °C ringis või sellest veidi kõrgem. Kõige külmem kuu on tavaliselt veebruar, mil keskmine temperatuur on 5 °C. Talvekuudel on keskmine
Veeringe maal Veeringe - vee pidevalt korduv ringlemine Maal ( atmo, hüdro, lito ja biosfääris) Veeringe toimub Päikeselt saadava energia ja raskusjõu mõjul; ta seisneb 1. vee aurustumises, 2. veeauru edasikandumises, 3. kondenseerumises 4. sademete langemises ning äravoolus. Veeringe koosneb erinevatest lülidest. • Auramine • Sademed • Jõgede äravool • Infiltratsioon- vee liikumine maapinnalt mulda või kivimitesse • Põhjavee äravool • EVAPOTRANSPIRATSIOON-KOGU AURUMINE Sademed • Suurem osa ookeanide pinnalt aurunud veest langeb sademetena sinna tagasi • Osa veest kandub õhuvooludega maismaale. • Rohkete sademetega aladele kujuneb mereline kliima AURUMINE • Toimub kogu aeg nii maa- kui veekogude pinnalt • Maailmamerelt aurub tunduvalt rohkem vett kui maismaalt • Sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õh...
KORDAMISKÜSIMUSED – VESI JA VEEGA SEOTUD PROBLEEMID 1. Kirjeldage ühte veega või veekogudega seotud konflikti maailmas 3p. Põhjus: Kontroll vee üle - põllupidajad võitlesid väheste veevarude eest võttes kasutusele ka raskerelvastuse 2. Kuidas aitan kaasa maailma veevarude säästmisele? 5p. Hambaid pestes keeran kraani kinni Anduritega kraanid/ Tilkuvad kraanid parandada Vihmavee kogumine kastmiseks Enda pesemiseks kasutada dušši Pesu pestes mitte kasutada mitut loputust 3. Nimetage šelfialadelt ammutamise piirkondi 1) nafta 4p. 2) maagaas 4p. Nafta Maagaas Lõuna-Hiina meri Pärsia laht Mehhiko laht Lõuna-Hiina meri Pärsia laht Mehhiko laht Põhjamere all Põhjamere all 4...
sulavate mõjul. 7.Too näiteid soojade ja külmade hoovuste liikumisest ja soojuse ümberjaotumisest maailmameres. Soojad pinnahoovused kannavad päikese soojust troopikast väga kaugele, nii viib troopiline Golfi hoovus sooja vett Põhja-Atlandi hoovusesse, mis hoiab Norra arktilise ranniku jäävabana ka talvel. Kui kliimamuutuse tagajärjel rikutakse ookeanihoovuste suunda, võivad Londoni talved muutuda sama külmaks ja jäiseks kui Kanadas Labradori poolsaarel. Golfi hoovuse tõttu on Labradoriga samal laiuskraadidel olevate Briti saarte kliima palju soojem. Hoovuse suuna järsk muutus võib maakera ilmastikku oluliselt mõjutada. Neil aastail, kui El Nino nime kandev soe hoovus tõrjub Peruu ja Ecuadori ranniku lähedalt külma hoovuse kõrvale, väheneb kalapüük ja lähedal asuvas kõrbes hakkab sadama. 8.Selgita kliima mõju jõgede veetaseme kõikumisele. Väga palju jõgede veetasemest sõltub sademetest ja
ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: 1. kasutab kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, olukordade hindamiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; ÜLDMAATEADUS LITOSFÄÄR 2. iseloomustab joonise abil Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort; 3. võrdleb geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke,süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) laamade erinevatel servaaladel (ookeaniliste laamade eemaldumine, ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine, kahe ookeanilise laama põrkumine) ning kontinentaalse rifti ja kuuma täpi piirkonnas; 4. teab vulkaanide tekkepõhjusi, levikut ning võrdleb neid kuju ja purske iseloomu järgi; 5. teab maavärinate tekkepõhjusi, levikut ja nende tugevuse mõõtmist Rich...
Mereteadus Hüdroloogia tuleneb kahest kreekakeelsest sõnast: hydor(vesi) ja logos (õpetus, teadus). See termin tähendab õpetust veest kõige laiemas mõttes, õpetust maakera vetest. Hüdroloogia teadusharu maakera vesikestatas (hüdrosfäärist). Sisevete hüdroloogia Merehüdroloogia ehk okeanoloogia ehk okeanograafia ehk mereteadus Teadus jõgedest ehk potamoloogia Teadus järvedest ehk limnoloogia Teadus soodest ehk telmatoloogia Teadus liustikest ehk glatsioloogia Mereteadus käsitleb mitmesuguseid maailmamere nähtusi ja protsesse. · Füüsikalisi merevee liikumine; · Keemilisi vee keemilist koostist: · Geoloogilist ookeanipõhja geoloogilist kujunemist ja arengut; · Bioloogilisi mereelustiku probleemid. Mereökoloogia on teadus seostest mere keskkonnatingimuste ja elustiku erinevate kompon...
MEHHIKO, GUINEA, PÄRSIA, HUDSONI · KANALID PANAMA, SUESSI, KIELI · VÄINAD TAANI VÄINAD, INGLISE KANAL, GIBRALTAR, BOSPORUS, DARDANELLID, BERINGI, MAGALHAESI SAARED JA POOLSAARED · SAARED SUURBRITANNIA, IIRI, ISLAND, KREETA, KÜPROS, SITSIILIA, SARDIINIA, KORSIKA, GRÖÖNIMAA, KUUBA, MADAGASKAR, SRI LANKA, SUMATRA, JAAVA, KALIMANTAN, UUSGUINEA, JAAPAN, UUS MEREMAA · POOLSAARED SKANDINAAVIA, JÜÜTI, APENNIINI, PÜRENEE, BALKAN, ARAABIA, HINDUSTAN, INDOHIINA, KOREA, LABRADORI KORDAMISKÜSIMUSED · Vee jaotus Maal (protsendid) · Suur ja väike veeringe · Veetemperatuuri ja soolsuse regionaalsed erinevused · Maailmameri: auramist, sademete hulka ja soolsust mõjutavad tegurid · Hoovused (tekkepõhjused, liikumise seaduspärasus, tähtsus kliima kujundamisel · Vee kuhjav ja kulutav tegevus rannikutel; rannamoodustised: rannavall, rannabarr, maasäär, murrutuspank, murrutuslava, murrutuskulbas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
