Itaalia (1)

5 VÄGA HEA

Võru Kesklinna Gümnaasium
ITAALIA

Uurimuslik referaat
Steven Parm
Juhendaja : Õp Külli Kärson
Võru 2009
Sisukord
Sisukord..................................................................................................2
Sissejuhatus.............................................................................................3
1.Riigi üldiseloomustus

Riigi üldandmed................................................................................4

Geograafiline asend...........................................................................5

Looduslikud tingimused....................................................................6
2. Riigi arengutaseme iseloomustamine
2.1 Arengutaseme näitajad......................................................................7
3.Riigi kuulumine majandus organisats.-desse ja rahvus. firmad...........8
4. Rahvastik ..............................................................................................9
4.1 Rahvaarvu muutumine..................................................................10-11
4.2 Rahvastiku paiknemine....................................................................12
4.3 Rahvastiku soolis –ja vanuseline koosseis ja rahvastikupüramiidid 13-14
4.4 Linnastumine ......................................................................................15
5. Energiamajandus
5.1 Energiavarad -nende eksport ja import .................................................16
5.2 Elektrijaamad .......................................................................................17
6.Põllumajandus....................................................................................18-19
7. Metsamajandus ja metsatööstus.............................................................20
8.Tööstuse areng........................................................................................21
9.Transpordi iseloomustus......................................................................22-23
10.Turismi iseloomustus..............................................................................24
11.Kokkuvõte...............................................................................................25
Kasutatud kirjandus......................................................................................26
Sissejuhatus
Itaalia Vabariik on üks riik Euroopas, Appenniini poolsaarel. Itaalia pealinna on Rooma , mis on tuntud juba ammustest aegadest . On ju selle linna kohta ka üks ütlus: „Kõik teed viivad Rooma ”.
Teadsin riigist suhteliselt palju kuid himu uue teadmise järele oli suur.
Itaalia on tuntud kui üks väga külalislahke ja sõbralike inimestega riik. Oma uurimuslikus referaadis tutvustan ma Itaalia loodust, rahvastikku ja ka majandust.Sain teada väga palju uut infot .
1.Riigi üldiseloomustus
1.1 Riigi üldandmed
Itaalia lipp
Itaalia vapp
Keel
itaalia
Pealinn
Rooma
President
Giorgio Napolitano
Peaminister
Silvio Berlusconi
Pindala
301 230 km²
Rahvaarv (2008)
Rahvastiku tihedus
59 829 700
198,5 in/km²
Iseseisvus
17. märts 1861
Rahaühik
euro (EUR)
Ajavöönd
Kesk-Euroopa aeg
Riigihümn
Fratelli d' Italia
Usund
Katoliiklus
Üladomeen
.it
Maakood
39
1.2 Geograafiline asend
Itaalia on riik Lõuna-Euroopas Vahemere ääres. Itaalial on ühine riigipiir (1938 km) Prantsusmaa (488 km), Šveitsi (740 km), Austria (430 km) ja Sloveeniaga (232 km). Tema territoorium jaotub kolmeks suureks piirkonnaks: esmalt , Alpidega piirnev ja tihedalt Mandri-Euroopaga seotud põhjaosa, teiseks, saapasääre kujuga Apenniini ehk Itaalia poolsaar ja kolmanda piirkonna moodustavad suured vahemere saared – Sitsiilia (25 426 km2) ja Sardiinia (23 813 km2). Riik hõlmab Alpide lõunanõlvad, Lombardia madaliku , Apenniini poolsaare, Sitsiilia, Sardiinia ja hulga väiksemaid saari . Itaalia poolsaar kujutab endast maariba Vahemere osade, Liguuria, Türreeni (läänes), Joonia (lõuna) ja Aadria mere (idas) vahel. Itaalia territooriumi piires paiknevad enklaavidena kääbusriigid San Marino (piir 39 km) ja Vatikan (3 km). Itaalia ainus eksklaav Campione d´ Italia asub Šveitsis Lugano järve ääres.
1.3 Looduslikud tingimused
4/5 maa-alast on mägine. Põhjas kõrguvad Alpid (Monte Rosa 4634 m), nende lõunanõlvu liigestavad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved Garda, Como ja Lago Maggiore. Apenniini poolsaare telje moodustavad keskmise kõrgusega, laia eelmäestikualaga Apenniini mäed, mis jagunevad Põhja-, Kesk- (Corno mägi Gran Sasso massiivil, 2914 m) ja Lõuna-Apenniinideks. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Apenniini poolsaar, eriti selle kesk- ja lõunaosa, ning saared on Euroopa seismilisimaid piirkondi. Seal asuvad tegevvulkaanid Etna (3340 m), Vesuuv (1277 m), Stromboli ja Vulcano, sageli on maavärinaid ( viimased tugevamad olid 1908 ja 1980). Suurim madalik on Põhja-Itaalias paiknev Lombardia ehk Po madalik, mida veestab Po (670 km) oma rohkete lisajõgedega.
Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, kuuma ning kuiva suve (keskmine temperatuur juulis 23º-28ºC) ja pehme sademe rikka talvega (keskmine temperatuur jaanuaris 2º-12ºC) kliima. Aastas sajab umbes 1000 mm (Põhja-Apenniinides kuni 3400mm, poolsaare lõunaosas alla 200 mm). Lombardia kliima sarnaneb parasvöötme mandrilise kliimaga (sademed 600-800 mm aastas, keskmine temperatuur juulis 24ºC ja jaanuaris 0ºC). Alpide eelmäestikus puhub talvel sageli kuiv ja soe tuul föön, Triestes külm Boora , Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum Siroko, mägedes ( Alpides ) avaldub loodusvöötmete kõrgusvööndilisus. Kliimast olenevalt on jõgede veerežiim Põhja- ja Lõuna-Itaalias erisugune.
Alpides algav Po ja selle lisa jõed ning Adige on vee- ja energiarohked ning nende vooluhulk on võrdlemisi ühtlane. Kesk- ja Lõuna-Itaalia jõgede ( Tiber ja Arno ) veetase alaneb suvel järsult. Itaalia taimestikku ja mullastikku on oluliselt mõjutanud inimtegevust. Viljakate lammimuldadega Lombardia madalikul, lähistroopiliste punamuldadega rannikumadalikel ja mägede madalamatel nõlvadel., kokku 50% Itaalia pindalast on põllud ja istandikud. Metsa on säilinud mägedes, umbes viiendikul riigi pindalast. Alpide madalamail nõlvul kasvab tamme- ja pöögi-, kõrgemal kuuse- ja nulumets. Apenniinides on madalamal igihaljas lähistroopiline mets ja makja.
Itaalia asub lähistroopikavöötmes. Aasta keskmine temperatuur on 10 kuni 20 oC. Keskmine temperatuur jaanuaris on 0 kuni 8 oC. Juuli keskmine temperatuur on 24 kuni 32 oC, idarannikul ka üle 32 oC.
2.Riigi arengutaseme iseloomustamine
2.1 Arengutasemenäitajad
Majanduse harukoosluselt ja monopoliseerituselt sarnaneb ta teiste kõrgetasemeliste suurriikidega, kuid jääb neist maha rahvatulu suuruselt 1 elaniku kohta, põllumajanduse intensiivsuse ja masinatööstuse kõrgtehnoloogia poolest
Koht ÜRO inimarengu indeksi järgi
21.
ÜRO inimarengu indeks
0,916
SKT elaniku kohta (USD)
29 000
Sündimus
0,9 %
Suremus
1,0 %
Imiku suremus
0,6 %
Kirjaoskus
98,5 %
Vähemalt keskhariduse omandanute osatähtsus 20-24 aastaste hulgas. Kvartaliandmete aastakeskmine.
Mitteõppivate kuni teise haridustaseme alumise astme andmed
Noorte meeste haridustase*
Noorte naiste haridustase*
Noorte haridustase*
Koolist varakult väljalangejad mehed**
Koolist varakult väljalangejad naised**
Koolist varakult väljalangejad**
Itaalia
71.7%
79.4%
75.5%
24.3%
17.3%
20.8%
Itaalia on arenenud tööstus-põllumajandusmaa. Rohkem kui teistes arengumaades on Itaalias säilinud majanduslikku ebavõrdsust. Lõuna-Itaalia ja saared on maha jäänud Põhja-Itaalia arengule. Tööstuses on hõivatud umbes 37% rahvastikust, põllumajanduses 12% ja teeninduses 51%. Peale sõda ehitati majandus aga Marshalli plaani toel uuesti üles ning alates 1950–ndatest aastatest kuulub Itaalia maailma tugevaimate tööstusriikide hulka. Kuulub arenenud riikide hulka.
3. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse ja rahvusvahelised firmad
Euroopa Liit (EL), BIS, BSEC, CBSS, CDB, CE, G-7, G-8, G-10, WHO, UNTSO, UNESCO , OECD , NEA, OSCE , WTO, NATO , Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO), koostööd tehakse NASA -ga, Euroopa Kosmoseagentuur (asutatud koos Belgia, Hollandi ja Saksamaaga), AfDB, AsDB, Austraalia Grupp, CEI jne.
FIAT – masina- ja autotööstus, Pirelli & C. – kummitööstus, Montedison – keemia- ja elektroonikatööstus, Olivetti – kirjutus - ja kassamasin, Firenze nahakaubad, Venezia klaas, Montedison, Enel – elektrienergeetika , Eni – energeetika .Väga tähtis tööstusharu Itaalia majanduses on rõivatööstus. Itaaliast on pärit mitmed teada-tuntud disainerid, nagu näiteks Armani , Valentino ja Versace . Disain , kvaliteet ja enamasti taskukohased hinnad on tekstiilitootmise teinud Itaalias suuruselt kolmandaks töötleva majanduse haruks peale tehnika ja konstrueerimise. Peaaegu 1 miljon inimest töötab tekstiilitehastes, mis on kingade ja riiete eksportimises esikohal.
4.Rahvastik
Itaalias elab 2008. aasta seisuga 59829700 inimest. Rahvaarvu poolest on Itaalia maailmas 25. ja Euroopas 4. kohal. Rahvastiku tihedus on 192,99 in/km².
Tihedamini on asustatud suurlinnad , nt Rooma, Milano , Napoli ja Torino , kus rahvastiku tihedus on üle 1000 inimese km2 kohta. Põhjuseks on see, et inimesed eelistavad elada suurlinnades või nende läheduses. Rohkem paikneb inimesi rannikualadel, kus pinnamood on tasane. Mööda poolsaare keskosa kulgevad Apenniinid on hõredamalt asustatud, nagu ka põhjaosas Alpide piirkond ja mäestikud Sardiinias ning Sitsiilias. Nendes piirkondades on rahvastiku tihedus 5-24 inimest km2 kohta. Hõredaim asustus on Alpides Prantsusmaa piiri ääres, kus km2 kohta leidub keskmiselt vaid 1-4 inimest. Enamik Itaalia rahvastikust elab põhjas, peamiselt Po jõe orus ja selle ümbruses, mis on koduks üle 25 miljonile inimesele. Enamik siinseid inimesi on kõrge elatustasemega.Lõuna-Itaalia on palju agraarsem, linnad on väiksemad ja elu on tihti palju raskem. Itaalia rahvastik on sama mitmekesine kui riigi maastik . Itaallaste esivanemad latiinid ja etruskid on aja jooksul segunenud mitmete rahvastega - kreeklaste, langobardide, normannide, prantslaste ja hispaanlastega. Immigrante on sellel kingakujulisel maal kuskil 5%
Kuigi Itaalia rahvastik koosneb paljudest eri rahvastest, on seal siiski säilinud rahvustunne ja kohalik identiteet . Kõige paremini on näha isamaalist ühtsustunnet siis, kui rahvas elab kaasa jalgpalli rahvuskoondisele.
Euroopa Liidu maadest on Itaalias kõige enam vanureid, seal toimub rahvastiku vananemine, mis toob endaga kaasa palju muutusi nii sotsiaalmajanduslikul kui ka poliitilisel tasandil. Kuni neljateist aastaseid inimesi on Itaalias vaid 14%, üle 65 aastaseid aga 18%. Mehed elavad Itaalias keskmiselt 75 aastaseks, naised aga
umbes 82 aastaseks.Itaalias on Rooma-katoliku usku ligi 90% elanikest, 1,4% elanikkonnast on moslemid ja ülejäänud on siis juba mõnda teist usku.
Kuna Itaala rahvastik on väga mitmekesine, levib seal ka väga palju erinevaid keeli. Riigikeeleks on seal itaalia keel, kuid palju räägitakse ka saksa, prantsuse ja slovakkia keelt. 87% Itaalia elanikest identifitseerib end rooma-katoliiklastena. Põhja-Aafrikast lähtuv immigratsioon on kasvatanud Itaalia moslemite kogukonna 1,4%-ni elanikkonnast.
4.1Rahvaarvu muutumine
Aastal 1950 elas Itaalias 47 105 000 inimest. Järgmise 10 aasta jooksul kasvas rahvaarv ligi 3 miljonit ning kasv jätkus samamoodi kuni aastani 1980. Rahvaarv oli tõusnud juba 56 451 000. Sellele järgnes kasvutempo langus kuni aastani 2000, kuid rahvaarv siiski suurenes natuke jõudes 57 719 000 inimese piirini. Aastaks 2010 prognoositakse jätkuvat rahvaarvu kasvu kuni 58 091 000 inimeseni, millele järgneb suurem rahvaarvu vähenemine. Aastal 2030 arvatakse Itaalias elavat 55 360 000 inimest. Viimati oli rahvaarv nii madalal 1970. keskel.Aastas sünnib 1000 inimese kohta 8,72 ja sureb 10,4 inimest. Loomulik iive on -1,68‰. Rändesaldo on 2,06 migranti 1000 inimese kohta. Koguiibe kordaja 1000 inimese kohta on 0,38. See näitab, et rahvaarv kasvab riigis tänu immigratsioonile. Sündide arvult 1000 inimese kohta asutakse maailmas 216. kohal. Euroopa keskmine sündimuse üldkordaja on 10‰ ehk lähedane Itaalia omale. Sündimuse üldkordaja maailmas on aga 21‰. Sellega võrreldes on Itaalia sündimus madal nagu teistelgi infoühiskonna riikidel. Surmade arvuga ollakse kahjuks kõrgel 59. kohal. Euroopa keskmine suremuse üldkordaja on 11‰ ja maailmas 9‰. Itaalia suremus on natuke madalam kui Euroopa keskmine, kuid pisut kõrgem maailma suremuse üldkordajast. Need vahed on väikesed ja üldiselt võib öelda, et Itaalia suremuse üldkordaja on madal nagu arenenud riigile kohane. Selle peamiseks põhjuseks on arenenud meditsiin, mis võimaldab ravida rohkem haigusi, päästa elusid ja pikendada eluiga.
Ühe naise kohta sünnib Itaalias 1,28 last. Euroopa keskmisele 1,4 jääb see vähesel määral alla. Veelgi enam jääb see alla maailma keskmisele laste arvule naise kohta, mis on 2,8‰. Sündimuse vähesust seletatakse ühiskonna muutumisega enam isiksusekeskseks, millest tuleneb isikliku vabaduse ja enesearengu võimaluste kõrgem väärtustamine ning soovimatus end lastega siduda, sotsiaalpoliitika arenguga (riik astub laste asemele ülalpidamistoetuste, pensionitega), rasestumisvastaste vahendite kättesaadavusega, linnastumisega (linnades on alati lapsi olnud vähem kui maal, kus lastel oli ka oma majanduslik roll täita); naiste haridustaseme ja tööhõive tõusu ja sellest tulenevate rollimuutustega (naisel on ühiskonnas palju uusi rolle ning nende kõrval on abikaas- ja emarolli osatähtsus vähenenud), laste (kasvatamise) hinna tõusuga, religiooni mõju kahanemisega.
Imikusuremus on 5,8‰, st 5,8 väikelapse suremist iga 1000 sünni kohta. Võrreldes Euroopa keskmisega, 8 surma 1000 kohta, on Itaalia näitaja heal tasemel. Seda kinnitab veelgi maailma keskmine väikelaste suremus, mis on 21‰. See on Itaalias võimalik tänu arenenud arstiteadusele, mis suudab päästa palju imikuid.
Inimeste oodatav keskmine eluiga on 79,81 aastat. Meestel on see ligikaudu 76,88 ja naistel 82,94 aastat, mis teeb mehe ja naise eluea vaheks umbes 6 aastat. Eluiga võib pidada küllaltki kõrgeks, sest need näitajad ületavad Euroopa Liidu keskmised, mis on vastavalt 75,1 ja 81,6 aastat.
Itaalias ei ole probleeme AIDSiga. HIVi nakatunuid on ligikaudu 140 000, mis moodustab riigi rahvastikust vähem kui 0,5%.
4.2 Rahvastiku paiknemine
Keskmine asustustihedus on 197 in./km2 (2006). Asustus on ebaühtlane, hõredaimalt asustatud Alpide ja Apenniinide kõrgemad alad. Itaalias on mitu suurt linnastut (Milano 4,3 mln., Napoli 3,8 mln., Rooma 3,7 mln. Ja Torino 1,7 mln. el.), neis elab veerand kogu rahvastikust. Miljonilinnad on Rooma ja Milano, 500 000 – 1 000 000 elanikuga linnu on 4 (Napoli, Torino, Palermo ja Genova) ning 100 000 – 500 000 elanikuga linnu 37.
Riik
Asustustihedus
Itaalia
197 in./km2
Šveits
181 in./km2
Prantsusmaa
112 in./km2
Austria
98 in./km2
Sloveenia
97 in./km2
Itaalia asustustihedus 197 in./km2 on suurim võrreldes naaberriikidega. Itaaliaga peaaegu ühe suurune asustustihedus on Šveitsil 181 in./km2. Austria ja Sloveenia asustustihedused on palju madalamad kui Itaalial (alla 100 in./ km2 kohta). Prantsusmaa asustustihedus jääb Itaalia ja Sloveenia vahepeale(112 in./km2).
Maakondadest on rahvastiku tihedus väikseim Valle d’Aostas (Aosta/Aostes) (38 in./km2) ja Basilicatas (Potenzas) (59 in./km2), seevastu peamiselt vulkaanilisel tufil ja laavakatetel kujunenud viljakate muldadega Türreeni mere äärseid tasandikke hõlmavas Campanias ( Napolis ) elab keskmiselt 426 in./km2, väga tihe on asustus ka Lombardia (Milanos) (397 in./km2), Lazio (Roomas) (308 in./km2), Liguuria (Genovas) (297 in./km2) ja Veneto maakonnas (Venezia) (258 in./km2).
4.3 Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis ja rahvastikupüramiid

Vanus

Inimeste arv
0-15
13, 9 % (mehi 4,166,213 /naisi 3,919,288)
15-65
66, 7 % (mehi 19,554,416 / naisi 19,174,629)
65- . . .
19, 4 % (mehi 4,698,441 / naisi 6,590,046)
2006. aastal oli lapsi vanuses 0-14 aastat Itaalias üle 8 047 129. Poisslaste osakaal oli 52% ja neid oli 247 169 võrra rohkem. Lapsed moodustasid riigi rahvastikust 13,8%.Tööealisi inimesi vanuses 15-64 aastat oli 38 636 353. Mehi on selles vanuses 51% ehk 424 671 võrra rohkem kui naisi. Keskealiste osakaal oli riigis 66,5%. Kõige rohkem inimesi on vanusevahemikus 35-39 eluaastat . Vanemaealisi inimesi, kes olid
65 ja vanemad, oli Itaalias 11 450 027 ja nad moodustasid riigis 19,7% rahvastikust. Selles vanuses oli naisi juba tunduvalt rohkem kui mehi, täpsemalt 1 906 311 võrra. Meeste osakaal oli 42% naiste 58% vastu. Rahvastik vananeb.
Aastaks 2025 arvatakse rahvaarvu vähenemist ligi 2 000 000 võrra. Laste (vanuses 0-14 eluaastat) osakaal langeb kuni 8%-ni ühiskonnast. Nendest on poisse 52%. Kõige rohkem on mehi vanusevahemikus 50-54 ja naisi 55-59 eluaastat.Tööealised inimesed (vanuses 15-64 eluaastat) moodustavad rahvastikust 67,3%. Vanemaealiste inimeste osatähtsus suureneb märgatavalt tõustes 24,7%-ni. Neist on mehed 43% ja naised 57%.
Itaalia on kaasaegse rahvastiku tüübi etapis . Riigis on madal sündimus ja suremus ning rahvaarv kasvab väga aeglaselt. Ennustatakse, et umbes 5 aasta pärast hakkab rahvaarv mõningal määral kahanema . Laste osatähtsus rahvastikus on väikejavähenebsamas inimesed elavad vanemaks ja vanurite osakaal tõuseb. Tänu vanade inimeste suurele osatähtsusele on ka suremuse üldkordaja suur.
4.4 Linnastumine
Valdav osa Itaaliast on mägine, teda ilmestavad nii jääliustikud ja mägijärved põhjas ja sooja kliimaga Vahemere rannik lõunas. Maa sisejõudude tulemusena on tekkinud mäestikud, orud nende vahele ja vulkaanid .Paljud kohad on erinevalt asustatud tänu parematele elamiskõlbulikele maadele ,ranniku alad tihedamalt seoses turismi domineerimisega.
Üle 70% Itaalia elanikkonnast elab linnades. Ülejäänud elavad maapiirkondades. Rohkem inimesi elab Põhja-Itaalias ja läänerannikul, Rooma, Napoli ja Po jõe madaliku ümbruses. Suurima rahvaarvuga linnad on Rooma (2 547 677 elanikku), Milano (1 308 735 elanikku), Napoli (984 242 elanikku), Torino (900 608 elanikku) ja Palermo (670 820). Muutus sai alguse 1960-ndatel ja 1970-ndateks jäi linnastumine domineerivaks ainult ühes riigis – Hispaanias. Kuues riigis (Austria, Iirimaa , Itaalia Norra, Portugal ja Šveits) oli linnastumine lakanud, aga polnud veel asendunud kontraurbanisatsiooniga. Ranniku linnastumine koos üha avarduvate töövõimalustega põhjustas intensiivse rände sisemaalt rannikule .
5. Energiamajandus
5.1 Energiavarad -nende eksport ja import
Üle 80% riigi energiaallikatest imporditakse, sest siseriiklikuid energiaallikaid on vähe. Itaalia tarbib 6 korda rohkem energiat kui ise toodab. Itaalia peamise energiaallika nafta tarbimine on järjest vähenenud ning tasapisi on selle asemel suurenenud maagaasi kasutamine.
Nafta tarbimine vähenes 2005. aastal (võrreldes 2004. aastaga) veel 3%. Päevas tarbis riik 1.8 miljonit barrelit naftat. Oma naftavarudest piisas ainult 9% rahuldamiseks, ülejäänud imporditi. Suurimad kogused toornaftat osteti Liibüalt (25%), Venemaalt 23%)ja Saudi Araabialt (13%). Maagaasi varud on Itaalias Euroopa Liidus suuruselt neljandad. Seda ennustatakse jätkuvat vähem kui 20 aastaks praeguse tootmise juures. 2004. aastal imporditi 84% gaasist, kuid 1985. aastal oli see arv alles 59%. Selle ajaga on Itaalia gaasi tarbimine kasvanud 2,5 korda. Enim imporditakse Alžeeriast (38%), Venemaalt (32%) ja Hollandist (14%). 2006. aastal oli Itaalia maagaasi puuduse käes, sest külmade ilmade tõttu oli palju kütmist ja Venemaa import jäi puudulikuks võrreldes oodatuga.
Itaalia kivisöe tarbimine on üks Euroopa Liidu madalamaid. Itaalia oli üks esimesi Euroopa riike, kes täielikult lõpetas kohaliku söekaevandamise. See tähendab, et kõik tuleb importida. Suurimad kogused tulevad Lõuna-Aafrika Vabariigist (20%), Kolumbiast (13%) ja Austraaliast (12%).
Itaalia oli esimene riik, kes hakkas kasutama geotermaalenergiat 1903. aastal.
5.2 Elektrijaamad
Sardiinia on Itaalia alla kuuluv saar.Maailma suurim töötav keevkihtkatel asub Sardiinias. Oktoobri alguses tutvusid EE ja Narva EJ esindajad Itaalias, Sardiinias asuva Sulcise 340 MW elektrijaamaga. Põhjuseks oli tutvumine hetkel suurima töötava keevkihtkatlaga maailmas, mis lisaks kivisöele kasutab ka 8% biokütust. Ehk siis täpselt see, mida tahaks ja peaks tegema ka Narvas.

Sardiinias asub suhteliselt palju rasketööstust, lisaks on saarel ka kulla-, hõbeda- ja söekaevandused. Märkimisväärne on ka Sardiinias installeeritud elektrilised tootmisvõimused – 3900 MW, mis on peaaegu 1,5 korda rohkem kui täna Eestis olevad võimsused. Selline võimsus katab selgelt kogu saare vajadused, tegelikult ollakse valmis tootma ka palju rohkem. 2006. a tarbis Sardiinia 12 986 GWh elektrienergiat, tiputarbimine oli 1685 MW detsembrikuus. Tarbitud energiast 5,6% toodeti veest, 2,8% teistest taastuvatest allikatest ning 91,6% soojuselektrijaamades. Installeeritud tootmisvõimused jagunevad eelpool toodust pisut teisti, kusjuures hüdroenergia installeeritud võimused moodustavad 11,7%, taastuvatest energiaallikatest tootmisvõimsused 10,5% ning soojuselektrijaamade võimsused 77,8%. Kokku 3050 MW soojuselektrijaamadest töötab omakorda söel 1220 MW.

6.Põllumajandus
Põllu-, rohu- ja metsamaa osatähtsus on suhteliselt suur. Põllu- ja rohumaa moodustavad 56% riigi territooriumist ja metsamaa 23%.
Põllumajandusega tegelevad põhiliselt Itaalia põhjaosa ja idarannik , sest seal on tasane maapind ning põlluharimiseks vajalikud tingimused. Itaalia asub lähistroopikavöötmes.
Aasta keskmine temperatuur on 10 kuni 20 oC. Keskmine temperatuur jaanuaris on 0 kuni 8 oC. Juuli keskmine temperatuur on 24 kuni 32 oC, idarannikul ka üle 32 oC. Itaalia asub soojas vöötmes ja sooja vöötme aktiivsete temperatuuride summa on 4000 kuni 8000 oC. Keskmine sademete hulk on 1000 mm aastas. Rohkem langeb sademeid Põhja-Itaalias, kus mägedes võib sademeid langeda isegi üle 3000 mm aastas. Lõuna-Itaalias langeb mõnes piirkonnas aasta jooksul aga vaid vaevalt 200 mm sademeid.
Itaalia peamised mullatüübid on metsapruunmullad ja leet- pruunmullad , paakunud mustmullad , alluviaalmullad (mägimullad). Viljakamad mullad on Lombardia madalikul paiknevad lammimullad, mujal on peamiselt levinud punamullad . Looduslikult väga viljakate muldadega piirkonnad on Itaalias Vesuuvi ja Etna lähistel, kus on vulkaanilised mullad.Itaalias ja Hispaanias on Euroopa Liidu ulatuslikemad jõgede baasil rajatud niisutussüsteemid. Märkimisväärne osa üldisest veekasut. kulutatakse niisutuseks Hispaanias (ca 66%), Itaalias (ca 57%) ja Prantsus . (ca 10%)Igal pool ei ole võimalik, sest puuduvad põllumajanduslikult vajalikud tingimused.(kliima ,pinnamood jne).Kuna Itaalia kuulub kõrgelt arenenud maade hulka on tal piisavalt kapitali põllumajandusega tegelemiseks ja sellesse investeerimiseks.
Põllumajanduses on hõivatud 5% kogu rahvastikust, kuid oskustöölisi on piisavalt ja põllumajandustootmine on suhteliselt suur.
Itaalia on arenenud kapitalistlik tööstus-põllumajandusmaa. Keskendutakse põhiliselt masina- ja metalli- ning keemia- ja toiduainetööstusele. Toiduainetööstus töötleb valdavalt kodumaist toodangut. Kergetööstuse tähtsamad harud on õmblus- ja jalatsitööstus. Põhiliselt püüdakse tegeleda ekspordiga, et teenida kapitali, sest Itaalias on liigkallis sotsiaalsüsteem.
Umbes 50% Itaaliast moodustavad põllud ja istandused .
Põllumajanduse kogutoodangust annab ⅔ taimekasvatus , seega on Itaalia põllumajandus spetsialiseerunud taimekasvatusele.
Olulised on vilja- (mais, nisu), suhkrupeedi- , tomati- , õlipuu- (istanduste all 11 670 km2) ja puuviljakasvatus (apelsinid, mandariinid , sidrunid ja kiivid ). Enamiku viinamarja saagist annavad Apuulia, Sitsiilia, Veneto ja Emilia -Romagna.
Itaalia on maailma suurim viinamarjakasvataja.
Loomakasvatuses on oluline lihakari . Peetakse veiseid, lambaid , kitsi , sigu ja kodulinde (kanu ja kalkuneid). Loomi peetakse enamasti kuivadel karjamaadel, eriti Põhja-Itaalias. Kesk- ja Lõuna-Itaalia aladel peetakse rohkem lambaid.
Itaalia varustab end ise niisutatavatel aladel kasvatatavate nisu, maisi, suhkrupeedi ja riisiga.
Ostab sisse teravilja (nisu), suhkrut ja loomakasvatussaadusi. Ekspordib köögivilju (tomateid), maisi, tubakat , toiduõli, makarone, tsitruselisi, liha ja kala, puuvilju (apelsine, mandariine, sidruneid, kiivisid), viinamarju ja oliive. Veini ekspordilt on Itaalia esimeste hulgas. Itaalia mullastikku ja taimestikku on oluliselt mõjutanud inimtegevus.
7.Metsamajandus ja metsatööstus
Itaalia kogu riigi territooriumist moodustab 23% metsamaa. Seda on päris palju sellise kõrgelt arenenud riigi kohta.
Looduslikke metsi on Itaalias säilinud peamiselt mägedes. Alpide madalamatel nõlvadel kasvavad tammed ja pöögid, kõrgemal kasvab kuuse-nulumets. Apenniinides leidub igihalast lähistroopilist metsa ja makjat. Põhiliselt katab Itaaliat vahemereline kuivalembene põõsastik.
Kuna Itaalia on mägine maa, ligi 80% riigi territooriumist on kaetud mägedega, siis paiknevad metsad mägedes – Alpides ja Apenniinides.
Metsi kasutatakse tooraine saamiseks: vineer, saematerjal, kork ja puidutoodete tootmiseks.
Itaalias ei ole küll palju metsamaad, kuid siiski on tal metsa rohkem kui paljudel teistel Euroopa riikidel. Itaalias on üsna hästi arenenud metsakompleks. Puitu kasutatakse erinevatel otstarvetel (saematerjal, puitplaadid, paber ja paberitooted, ümarpuit), ei veeta välja ainult toorpuitu (kuid siiski seda tehakse ka). Itaalias hoolitsetakse ka metsade järelkasvu eest, kuid üha enam hakatakse metsi asendama põõsastike ja muude kultuurtaimedega.
Arvan ,et olemasolevad puiduvarud rahuldavad riigi vajadused kuna suur osa puidust eksporditakse.
Itaalia ekspordib metsamaterjali ja puidutooteid ( puitplaat , paber, paberitooted jms). Maailma metsatööstuses on Itaalial päris suur osa, näiteks on Itaalia puitplaatide , paberi ja paberitoodete tootmises kümnendal kohal (maailma arvestuses).
Peamiseks probleemiks võiks olla turg , sest riigi siseturul ei ole arvatavasti tarbijaid ning seepärast läheks kõik ekspordiks. Probleemiks võiks olla ka metsa uuendamine. Metsa uuendamise eesmärgiks on uue metsapõlvkonna saamine. Metsa uuendamiseks külvatakse metsaseemneid, istutatakse metsataimi või aidatakse kaasa loodusliku metsauuenduse tekkele, kuid sageli ei tehta nii nagu peab tegema. Üsna tihti jäetakse kasvama võsa, mis kindlasti ei ole metsa uuendamine.
8.Tööstuse areng
Itaalias leidub plii-tsingimaaki (Sardiinias), elavhõbedamaaki, väävlit (Sitsiilias), asbesti (Põhja-Itaalias), tinamaaki, boksiiti (Kesk- ja Lõuna-Apenniinides) ja rauamaaki (püriiti) (Elba saarel).
Tähtsamad tööstusharud on masina- ja metalli- ning keemia- ja toiduainetööstus. Kergetööstuse tähtsaimad harud on õmblus- ja jalatsitööstus.
Suuremad tööstusettevõtted asuvad enamjaolt Põhja-Itaalias, sest seal on tasane maapind ettevõttete rajamiseks ning head ja soodsad võimalused toodete eksportimiseks. Veel asuvad tööstusettevõtted ka suuremate (sadama)linnade lähedal (Rooma, Napoli, Palermo, Bari), sest seal on head ekspordi võimalused. Enamasti asuvad ettevõtted ikkagi seal, kus on tarbijaid.
Ekspordib: masinaehitustoodangut, tekstiili, rõivaid ja jalatseid, kemikaale, metalle , naftasaadusi. Impordib : masinaid ja transpordivahendeid, kemikaale, toiduaineid, metalle, naftat, maagaasi.
Ülekaalus on rasketööstus ja selles esikohal masinatööstus. Masinatööstus on väga mitmekesine. Toodetakse kõrgtehnoloogiaseadmeid, kodumasinaid (Itaalia on Euroopa suurim külmikutootja, aastas 6,4 mln külmikut) ning sõidu- (839 200) ja veoautosid (283 900), motorollereid, mootorrattaid (FIAT-i peatehased Torinos) ja laevu (Monfalcones, Triestes, Veneetsias, Genovas, Livornos). Valmistatakse ka kompleksseid seadmeid keemia- , tekstiili- ja toiduainetööstusetarvis. Itaalia on kuulus ka kui üks suurimaid kirjutus- ja kassamasinate (Olivetti tehased Ivreas) tootjaid, areneb metallilõikepinkide, optika - ja elektroonikaseadmete tootmine.
Kõrgtehnoloogia arengueelduseks Itaalias võiks olla see, et riik on kõrgelt arenenud majandusega riik.
9.Transpordi iseloomustus
Infrastruktuuri arengut Itaalias takistavad põllumajandusliku maa vähesus (80% riigi territooriumist on kaetud mägedega) ning loodusvarade vähesus ja otsa saamine (metsa, puidu, maakide ).
Riigi sisevedudes võiksid olulisteks transpordiliikideks olla autotransport ja raudteetransport , sest nende transpordivahenditega saab kõige kiiremini ja paremini riigis kaupa vedada. Rahvusvahelistes vedudes võiksid olululisteks transpordiliikideks olla meretransport , sest praktiliselt tervet Itaaliat ümbritseb meri ja mere kaudu saab vedada kaupa peaaegu igasse maailmanurka ja õhutransport, sest siis saab eksportida kergesti riknevaid ja õrnu kaupu, kuid ka autotransport on väga oluline. Autotransporti kasutades saab kiiresti ja ka odavalt eksportida oma maa toodangut naaberriikidesse.
Autotransport: Itaalias on maanteid 484 700 km, neist 6621 km kiirteid (2004). Teedevõrk on kõige tihedam Itaalia põhjaosas ja suuremate linnade ümbruses, sest neis kohtades paiknevad suured tööstusettevõtted ja liigub ringi palju inimesi. Kõige hõredam on teedevõrk mägedes – Apenniinides ja saartel – Sardiinias ja Sitsiilias, kuna nendes kohtades ei ole võimalik teid rajada või puudub vajadus nende jaoks. Itaalias ehitati 1920–ndatel aastatel maailma esimesed kiirteed – autostradad.
Raudteetransport: Raudteid on 30 400 km, sellest 20 200 km on elektriraudteid. Alguses olid raudteed ainult suuremate linnade vahel, kuid nüüdseks on raudteid ehitatud ka väiksemate linnade lähedusse, kuid põhiliselt on raudteed ikkagi seal, kus on tööstusettevõtted. Tänapäeval on Itaalial ka naaberriikidega raudteeühendus – Prantsusmaa, Šveitsi, Sloveenia ja Austriaga.
Siseveetransport : Siseveetransport on küllaltki levinud. Siseveeteede pikkus on 2400 km. Siseveetransport sobib väheasustatud piirkondades ja seal, kus maismaatransporditeid rajada liiga kulukas . Veod on mahukad ja vedu odav, tööviljakus kõrge. Siseveeransport ei sobi, kui jõgedevõrk on hõre ja korrapäratu, ei saa igale poole vedada, vedu on aeglane, vajalikud ümberlaadimistööd, kokku- ja laialivedu. Rajatiste ehitamine on kallis (sadamad, kanalid), jõed võivad talvel külmuda. Siseveetransport sobib, kui veetavad kogused suured ja mahukad (puit (parvetamine), kütuse, transpordivahendid, maavarad ),kuid võivad olla väiksemad kui
raudtee - ja meretranspordil.
Meretransport: Rahvusvahelistes vedudes on valdav meretransport (90% impordist ja 65% eksoprdist). Riigisisestes vedudes on ka tähtis, sest mere kaudu saab vedada kaupa Sitsiiliasse ja Sardiiniasse. Suuremad ja tähtsamad sadamad on Genovas, Triestes, Augustas, Livornos, Ravennas, Venezias ja Napolis.
Õhutransport: Nii riigisisestes kui ka rahvusvahelistes vedudes on õhutransport tähtsal kohal, sest õhutransport on kõige kiirem ja parem. Itaalias on 133 lennujaama , neist 98 kõvakatteliste radadega. Suurimad ja rahvusvahelised lennujaamad on Roomas ja Milanos.
10.Turismi iseloomustus
Itaalia on turistirikkamaid maid. Selles pole midagi üllatavat, sest Itaalia pakub toredaid maastikke, sooja kliimat, oivalisi toite, meeldivaid ja külalislahkeid inimesi ning ajaloo ja kultuuri poolest rikkaid linnu. Rännakut võiks alustada Genova linnast, kust põhja poole liikudes jõuad autotööstuse poolest tuntud Torino linna. Sellest veidi ida pool asub Milano oma aukartust äratava peakiriku ning kuulsa La Scala ooperiteatriga. Milanost on kerge teha väljasõite Alpidesse või Como, Garda ja Maggiore järve äärde. Alpidest maksab rännata kanalirohkesse ja romantilisse Veneziasse. Sealt viib teekond lõunasse. Esmalt külasta ülikoolilinna Bolognat, kust saab teha väljasõite Emilia Romagna või naabermaakondade ilusatesse väikelinnadesse, nagu Ravenna , Parma, Ferrara, Modena ja Verona . Sisemaa tundmaõppimiseks peatu kõigepealt tõelises kunstide linnas Firenzes nind edasi ka teistes Toscana linnades – Seinas ja Pisas. Enne kui tee Rooma viib, tasub tutvuda Apenniinide metsikute mägimaasikega ning käia Umbria maakonna linnades. Viimastest on huvipakkuvad etruskide ajast pärist müüridega Perugia ning Püha Franciscuse mälestistega Assisi. Nüüd võiks jätkata teekonda rannikule – Vahemere-linna Napolisse ja selle lähedal asuvate Pompei varemete suunas. Rännates sealt lõunasse üle Messina väina, jõuadki Sitsiiliasse. Saarel näed imelisi maastikke ning kreeka, araabia , normanni jm päritolu mälestusmärke. Et pika teekonna väsimusest puhata, veeda mõni päev Sardiinia saare või Aadria mere supelrandadel.
Arengueeldusteks on soe ja päikeseline kliima, ajalooliselt tuntud ja kuulsad paigad ning väga hea transpordi mitmekülgsus, kiirus ning kvaliteet.
Kõige enam külastatakse Itaalias tõenäoliselt Roomat , Milanot, Napolit ja Torinot ning nende ümbruses olevaid ajaloolisi paiku.
Eesti turismifirmad pakuvad reise Itaaliasse. Novatours pakub välja lennureise Livignosse ja Kronplatzi. Perereisid pakub välja bussireise Veneetsiasse ja lennureise Rooma. Marhaba Tours pakub välja reise Sitsiiliasse. Embach tours pakub: Lõuna - Itaalia ja Sitsiilia ringreis (Rooma – Vatikan – Pompei – Sorrento – Napoli – Sitsiilia, Palermo – Napoli), Lõuna - Itaalia ja Sitsiilia ringreis (Pompei – Sorrento – Napoli – Sitsiilia, Palermo – Napoli –Rooma – Vatikan).
Sisemajanduse kogutoodangust moodustab turism 4%.

Kokkuvõte

Itaalia Vabariik on riik Lõuna-Euroopas. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Maastik on suurte mägede ja sügavate orgude rohke. Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved , Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Sageli esineb üleujutusi ja udu. Itaalia on loodusvarade poolest vaene. Tööstuse jaoks on maavarasid vähe. Küllaldaselt leidub ainult ehitusmaterjale, nt marmor , kuid pole ühtki mahukat kaevandus või naftasooni. Itaalias elab 2006. aasta seisuga 58 133 509 inimest. Rahvaarvu poolest on Itaalia maailmas 25. ja Euroopas 4. kohal. Rahvastiku tihedus on 192,99 in/km². Alates 1950–ndatest aastatest kuulub Itaalia maailma tugevaimate tööstusriikide hulka. Põhja-Itaalia toodab peamiselt teravilja, riisi, maisi, suhkrupeete, sojaube, liha, puuvilju ja piimatooteid . Lõuna-Itaalia on spetsialiseerunud puuviljade, juurviljade, oliivõli ja nisu tootmisele.
Üle 80% riigi energiaallikatest imporditakse, sest siseriiklikuid energiaallikaid on vähe. Suurem osa Itaalia 10 miljoni hektari suurusest metsadega kaetud aladest asub Alpide piirkonnas Põhja-Itaalias. Vähesed ulatuslikud metsad kasvavad saartel, Kesk- või Lõuna-Itaalias. Itaalias on kõrgelt arenenud turism.
Kasutatud kirjandus

1) http://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia
2) Maailma reisipass ITAALIA, kirjastus ”Tea”, 1999
3) MAAILMA ATLAS
4 )ENE 4 Eesti Nõukogude Entsüklopeedia, Tallinn Kirjastus “Valgus”
5) http://www.nationsencyclopedia.com/economies/Europe/Italy.html
26

.DOC Laadi alla originaalfail 28 lk · .doc · 113 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 28 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-05-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

113 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

-PUMP- Õppematerjali autor

1.Riigi üldiseloomustus
1.1 Riigi üldandmed
1.2 Geograafiline asend
1.3 Looduslikud tingimused
2. Riigi arengutaseme iseloomustamine
2.1 Arengutaseme näitajad
3.Riigi kuulumine majandus organisats.-desse ja rahvus. firmad
4.Rahvastik
4.1 Rahvaarvu muutumine
4.2 Rahvastiku paiknemine
4.3 Rahvastiku soolis –ja vanuseline koosseis ja rahvastikupüramiidid
4.4 Linnastumine
5.Energiamajandus
5.1 Energiavarad-nende eksport ja import
5.2 Elektrijaamad
6.Põllumajandus
7.Metsamajandus ja metsatööstus
8.Tööstuse areng
9.Transpordi iseloomustus
10.Turismi iseloomustus
11.Kokkuvõte
Kasutatud kirjandus

referaat itaaliast

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Itaalia

Tööstustoodete eksport ja import lk 21 Masinatööstuse arengu iseloomustus lk 21 Kõrgtehnoloogia arengueeldused lk 22 Trantspordi iseloomustus lk 22 - 24 Trantspordi infrastruktuuri areng lk 22 Trantspordi liigid lk 22 Trantspordi liikide arengutase lk 23 - 24 Turismi iseloomustus lk 25 Itaalia tuntus turismimaana lk 25 Turismi arengueeldused lk 25 Kõige enam külastatavad kohad lk 25 Reisivõimalused Eestist Itaaliasse lk 25 Turismi osa sisemajanduse kogutoodangust lk 25 Kokkuvõte lk 26 Kasutatud kirjandus lk 27 3 Sissejuhatus

Geograafia

doc

Itaalia - uurimustöö

.................2 Riigi üldiseloomustus...................................................................3 Üldandmed..............................................................................3 Geograafiline asend.....................................................................4 Looduslikud tingimused...............................................................4 Arengutaseme näitajad.................................................................5 Itaalia kuuluvus rahvusvahelistesse organisatsioonidesse........................5 Itaalia tuntumad firmad ...............................................................6 Itaalia kaart..............................................................................6 Kasutatud kirjandus...................................................................7 3 Riigi üldiseloomustus

Geograafia

doc

Itaalia uurimustöö 2

· Kui suur osa territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav (Andmed tabelist. Joonista sektordiagramm maakasutuse kohta, milline osa territooriumist on põllumaade, milline rohumaade all, lisada võiks ka metsade osatähtsuse). Põllu-, rohu- ja metsamaa osatähtsus on suhteliselt suur. Põllu- ja rohumaa moodustavad 56% riigi territooriumist ja metsamaa 23%. · Pinnamood põllumajanduse arendamise seisukohast. Põllumajandusega tegelevad põhiliselt Itaalia põhjaosa ja idarannik, sest seal on tasane maapind ning põlluharimiseks vajalikud tingimused. · Kliima kliimavööde, agrokliima iseloomustus. Itaalia asub lähistroopikavöötmes. Aasta keskmine temperatuur on 10 kuni 20 oC. Keskmine temperatuur jaanuaris on 0 kuni 8 oC. Juuli keskmine temperatuur on 24 kuni 32 oC, o idarannikul ka üle 32 C. Itaalia asub soojas vöötmes ja sooja vöötme aktiivsete

Geograafia

doc

Itaalia referaat

Itaalia Vabariik Referaat Erik Salm Paide Ühisgümnaasium 2007 Itaalia Vabariik ISO 2-täheline kood: IT ISO 3-täheline kood: ITA Lipp: Vapp: Kaart: Geograafiline asend Itaalia Vabariik on riik Lõuna-Euroopas. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjapoolne piirkond on mägine. Loodusliku piiri moodustavad Alpid. Maastik on suurte mägede ja sügavate orgude rohke. Itaaliale kuuluvad kaks Vahemere suurimat saart Sitsiilia ja Sardiinia - ning hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil

Geograafia

doc

Itaalia

9 8. Riigikord lk. 9 9. Turism lk. 10 10. Kasutatud kirjandus lk. Üldiseloomustus: 2 Pindala 301 000 km2 Rahvaarv 57,4 mln Rahvastiku tihedus: 191 in/km2 Pealinn Rooma Haldusjaotus 20 maakonda Riigikeel itaalia keel Rahaühik euro (EUR) 3 Asukoht Itaalia on riik Lõuna-Euroopas. Asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Hõlmab Alpide lõunanõlvad, Lombardia madaliku, Apenniini poolsaare, Sitsiilia, Sardiinia ja hulga väiksemaid saari. Põhjast ümbritseb Itaaliat Austria ja Sveits, idast Sloveenia ja Aadria meri, lõunast Joonia meri ja Vahemeri, läänest Liguuria meri, Türreeni meri ja Vahemeri. Pinnavormid

Geograafia

doc

Itaalia referaat

Sissejuhatus Itaalia on üks Euroopa Liidu asutajariike, tuntud nii oma ajaloo, turismi kui autotööstuste poolest. Antud referaadi eesmärk on tutvustada Itaalit veelgi ja anda riigist põhjalik ülevaaade. Referaadist saab infot nii riigi üldandmetest, asendist ja reljeefist, rahvastikust, majandusest ja turismi magnetitest.Informatsiooni kogumisel kasutasan Internetti. 1. Üldandmed Itaalia lipp ja vapp Riigi nimetus: Itaalia Vabariik - Repubblica Italiana (itaalia k.) Riigikord: vabariik Pindala: 301 323 km² Rahvaarv: 59 829 700 (2008) Rahvastiku tihedus: 198,5 in/ km² Pealinn: Rooma (2 726 539 elanikku, 2008. aasta andmed) Rahvastiku tihedus: 188 elanikku /km² Riigikeel: itaalia keel Rahvuspüha: juuni esimene pühapäev (vabariigi rajamise päev 1946.a .) Rahvastik: itaallased (94%), muud (6%) Linnaelanikke: 67 % Rahaühik: euro Olulised linnad: Milano (1.5 mln. elanikku), Napoli (ligi 1.2 mln.), Torino (1

Geograafia

ppt

Itaalia

Itaalia Koostaja: Sissejuhatus · Itaalia Vabariik on üks riik Euroopas, Appenniini poolsaarel. · Itaalia pealinna on Room ·Itaalia on tuntud kui üks väga külalislahke ja sõbralike inimestega riik. Riigi üldandmed Keel itaalia Pealinn Rooma President Giorgio Napolitano Peaminister Silvio Berlusconi Pindala 301 230 km² Rahvaarv (2008) 59 829 700 Rahvastiku tihedus198,5 in/km² Itaalia lipp Iseseisvus 17. märts 1861 Rahaühik euro (EUR) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Riigihümn Fratelli d'Italia Usund Katoliiklus Üladomeen .it Maakood 39 Itaalia vapp Geograafiline asend Itaalia on riik Lõuna-Euroopas Vahemere ääres. Itaalial on ühine riigipiir Prantsusmaa , Sveitsi , Austria ja Sloveeniaga . Tema territoorium jaotub kolmeks suureks

Geograafia

docx

Itaalia õpimapp

ITAALIA Itaalia on arenenud riik Euroopas. Itaalia asub saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Rahvaarv ja selle muutused Riigi rahvaarv on 60 626 400 inimest 2011. aasta andmete põhjal. Analüüs: Itaalia rahvaarv on 1950.aastast kuni 1980.aastani kasvanud järsult, siis edasine kasv on stabiilne kuni 2005.aastani. Sealt edasi on kasv samal tasemel püsinud, ning arvatakse, et rahvaarv hakkab vaikselt vähenema 2015.aastal. Rahvatihedus Itaalia rahvastiku tihedus: 199,8 in/km2 Naaberriikides rahvastiku tihedus: Sveits 183,9 in/km2 Austria 100,2 in/km2 Itaalia rahvastiku tihedus on suurim rannikualadel ja suuremates linnades näiteks: Rooma 2 700 000 elanikku Milano 1 359 000 elanikku Napoli 1 072 000 elanikku

Geograafia

Rohkem sarnaseid