Saamid Miina Härma Gümnaasium 8b klass Laura Liis Metsvaht 2010 Üldkirjeldus: Saamid (laplased) on rahvas Euroopas Fennoskandia põhjaosas Norras, Rootsis, Soomes ja Venemaal. Saamid kõnelevad saami keeli. Kokku on maailmas 80 000 100 000 saami ja seega on nad arvukaim põlisrahvas Põhja-Euroopas. (Norras elab u 40000, Rootsis u 10 000, Soomes u 5 000 ja Venemaal u 2 000 saami.) Saamide rahvaarvu on hinnatud ka mitmeid kordi suuremaks. Erinevused tulenevad peamiselt erinevatest saamluse määratlemise kriteeriumidest, kas aluseks võetakse emakeeleoskus või päritolu. Praegune asuala jaguneb nelja riigi vahel, jäädes Norra, Rootsi ja Soome põhjaossa ja Koola
Saamid Anna-Kristiina Kreemann 9.klass Saamid on rahvas Euroopas Fennoskandia põhjaosas Norras, Rootsis, Soomes ja Venemaal Saamid räägivad saami keelt Keel kujunes välja Lõuna-Soomes ja Karjalas Saamid kuuluvad Euroopa aborigeenide hulka Saamid on tegelenud kalapüügiga, karuslooma jahtimisega, lammaste karjatamisega, kuid enamasti põhjapõdra kasvatusega Saami rahvamuusika on isepärane joigude laulmine ehk joigamine (joitakse tavaliselt ilma saateta) Joigamine ilma sõnadeta laulmine (Näiteks) jo jee lo la joo je loo Saamide käsitöö, laulud, tantsud ja rõivastus on säilinud tänapäevani Viimastel aastakümnetel on levinud saamide kultuur üle maailma ja kogunud kuulsust
Eesti sugulasrahvad Eestlaste sugulasrahvad on : Saamid, Karjalased, Soomlased, Vepslased, Isurid, Vadjalased, Eestlased, Liivlased, Karjalased, Mordvalased, Ungarlased, Marid, Udmurdid, Komid, Mansid, Neenetsid, Handid, Eenetsid, Sölkupid ja Nganassanid. Kuna eestlastel on tavaks määratleda end keele- ja kultuuripõhiselt ning eesti keel kuulub soomeugri keelte hulka, liigitavad eestlased end sageli ka rahvusena soomeugrilaste sekka. Samas on see enesemääratlus vaieldav, kuna kultuuriliselt ja geneetiliselt sarnanevad eestlased pigem naaberrahvastele (nagu lätlased, venelased ja rootslased) kui kaugematele soomeugri või uurali keeli kõnelevatele rahvastele (nagu ungarlased, handid, laplased või sölkupid). Siiski on soomeugri keelesugulusel oluline osa eestlaste identiteedis. Kahest hõimust : MARID Nimetused Enesenimetus mari tähendab 'i...
Saamid ehk laplased ..... 6.Klass Saami lipp Saamidest · Saamid on rahvas Euroopas Fennoskandia põhjaosasN orras,Rootsis, Soomes ja Venemaal . · Saame on kokku 80 000100 000 . Arvatavasti elab Soome Lapimaal ligikaudu 7000 saami. · Nii Soomes, Norras kui ka Rootsis on saami parlament. Ligikaudne Saamide asukoht tänapäeval. Saami ajalugu · Saamid kuuluvad Euroopa aborigeenide hulka. Arvatavasti olid nad esimeste seas, kes jõudsid Fennoskandiasse. Sellegipoolest on nende geneetiline päritolu veel teadmata. · Hiljem saamid taandusid pealetungiva uusasustuse survel ning nad olid sunnitud minema aina põhjapoolsematele aladele, kuhu olid läinud ka metsikute põhjapõtrade karjad. · Kuid saami keeled ei ole nii vanad. Saami algkeel kujunes välja Lõuna-Soomes ja Karjalas 2000 2500 aastat tagasi
Saamid Pjotr and Cambu ( ° °) Saamid ehk laplased elavad Soome, Rootsi, Norra põhjaosas ja Vene aladele jääval Koola poolsaarel. Nad on arvukaim põlisrahvas Põhja-Euroopas. Saamidel on rikkad kultuuritraditsioonid mis elavad ka tänapäeval. Igapäevaselt tehakse käsitööd , lauldakse vanu laule, tantsitakse tantse ja kantakse rahvariideid. Nende lipp Saami Tüüpiline laul on joig. Laulul arvatakse olevat eriline vägi, see võimaldab tunda ühtekuuluvust mõne nähtusega , paiga, puu, kivi, looma või inimesega. Saam võib laulda kõigest mida näeb või ette kujutab. Joigudel on vähe sõnu. Pillidest on enam levinum võrutrumm Võrutrummi mängisid samaanid (nõiad) Rahvusvaheliselt tuntud saami joigajate hulka kuulus Nils-Aslak Valkeapää ja kuulub tänini Wimme Saari. Laulud https://www.youtube.com/watch?v=_ FzEpXNOjCY&index=2&list=PLcxaWAfluA48yWZz 4IJiZtL5j1sbLWawT https://www.youtube.com/watch?v=Ix-_ 3JhHjcA&li...
TKog 10 A 2012 Nimetus Enesenimetusteks on saam´ ja saamm´lja sabme, sabmelas. Teised rahvad on saame kutsunud fennideks (finnideks) ja hiljemalt 12. sajandist lappideks. http://1.bp.blogspot.com/_CrXKZd0 a_9Y/TJY6znpeIuI/AAAAAAAAAMk /MgPnDXU4kNY/s1600/Nenets_Chi ld.jpg Asuala Saamid on väheseid maailma põlisrahvaid, kelle põline asuala ei moodusta tänapäeval territoriaalset tervikut, vaid on jaotatud nelja riigi vahel-Norra, Rootsi, Soome ja Venemaa. Asustusvöönd nelja riigi territooriumil on umbes 2000 km pikk. Norras elab u 40 000, Rootsis u 10 000, Soomes u 5 000 ja Venemaal u 2 000 saami. Saamide rahvaarvu on hinnatud ka mitmeid kordi suuremaks. Erinevused tulenevad peamiselt erinevatest saamluse
Kadrina Keskkool Lapi keel Referaat Martin Proosa 10.A Saukse 2010 1.Üldandmed × Lapi keel on tuntud ka saami keele nime all × Lapi keele kõnelejaid on kokku ligi 40 000 × Lapi keeled kuuluvad soome-ugri keelte alla, mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid. Laplasi mainitakse esmakordselt I sajandil Tacituse "Germanias", milles esinevat Fenni- nimelist rahvast samastatakse laplastega. Sellesama nimetusega tähistavad laplasi ka mõned hilisemad kroonikud. Saxo Grammaticusel esineb XII sajandil esmakodselt Lappi 'Lapimaa'. Seda nimetust kasutavad ka naabrid soome lappi 'Lapimaa', lappalainen 'laplane' ja nende järgi teisedki rahvad. Laplased ise nimetavad endid sabme (saami), sabmelas, saamla, oma keelt sabme
Pärnu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................. 3 1. SAAMI RAHVUS............................................................................................................4 2. SAAMI KEELED.............................................................................................................5 3. TUNTUIMAD SAAMID................................................................................................. 8 4. GEOGRAAFILINE PILT PAIKNEMISEST.................................................................9 KOKKUVÕTE................................................................................................................... 10 KASUTATUD KIRJANDUS.............................................................................................11
Venemaa tsuktsid Taimõrist Valge mereni Euraasia põhjarannik Venemaa neenetsid Vali üks rahvusrühm ja tee google otsingus päring selle rahvusrühma kohta. Koosta lühike (vähemalt 10 lauset-fakti) sisaldav ülevaade sellest rahvusrühmast. Saamid kutsuvad ennast saam´ ja saamm´lja, sabme, sabmelas.Saamid elavad Põhja- Euroopas. Kokku on maailmas 80 000100 000 saami. Nad räägivad oma keelt ehk saami keelt. Kokku on 10 erinevat saami keele murret. Saamid on peamiselt Soome, Rootsi, Norra ja Venemaa aladel. Saamid tegelevad karusloomade küttimise, kalapüügi ja põhjapõtrade kasvatamise. Saami rahvamuusika iseloomulik traditsioon on joigude laulmine ehk joigamine Saamidel on oma rahvausund, kuid tänapäeval on suurem osa saame luterlased. Saamide kultuuripärandit tunnustatakse ja väärtustatakse aina rohkem.
ehk igikelts turbane ja liigniiske ------------------------ klmumata pinnas ------------------------ 5.a) Leia riigid, mis jvad tundravndisse. Kanada, Soome, Norra, Venemaa, Kirde-Siberi- Rootsi b) Miks tundravnd on hrdalt asustatud? Talvel on vga klm ja mullad pole vga viljakad. 6.a) Vii kokku tekst ja rahvas, keda see iseloomustab. saamid, neenetsid, tuktid, inuitid neenetsid tuktid saamid inuitid
Saami keeled Sissejuhatuseks · Saami keeled on rühm soomeugri keeli ,mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Soomes ,Rootsis, Norras ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid. · Tihti arvatakse ekslikult ,et saami keeled on üks suur keel. · Saame on kutsutakse ka lapplasteks. Erinevad saami keeled · Kokku on olemas 11 saami keelt · Saami keeltest on juba 2 keelt välja surnud. Need on kemi ja akkala saami keeled. · Järgmised 7 saami keelt on juba suures väljasuremisohus: lõunasaami ,turjasaami , ,koltasaami ,umeå ,piteå ,inari ja kildini saami keeled. See tähendab ,et nendel keeltel on
Joigamine Saami rahvamuusika iseloomulik traditsioon on joigude laulmine ehk joigamine. Tavaliselt lauldakse aeglaselt, kõripõhjast, samuti markeeritakse joigudes tihti meeleolu ja aimatakse järgi loodus- või kunsthelisid. Tänapäeval on lisaks traditsioonilisele saateta joigamisele levinud ka muusikalise saatega uued joiud või vanade töötlused, mis kuuluvad popmuusika eri žanritesse. Traditsioonid Saamid on tegelenud kalapüügiga nii merelt kui siseveekogudest, karusloomade jahtimine ja lammaste karjatamisega, ent enim tuntud on põhjapõtrade kasvatamine ja karjatamine. Vaid umbes 10 protsenti saame tegeleb traditsiooniliste aladega nagu põhjapõdrakasvatus, mida säilitatakse ,et hoida side rahvakultuuri ja rahvakommetega. Saami rahvas on rikas oma traditsioonide ja ajaloo ning kultuuri poolest. Nii käsitöö, laulud, tantsud kui ka rõivastus on tugevalt säilinud. Viimastel aastakümnetel on levinud saamide kultuuri üle maailma. Saamid e...
· Saami keeled (ka lapi keeled) on rühm soome-ugri keeli. · Neid kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid. · Saami keel on läänemeresoome keelte lähim sugulaskeel. · Veel eelmise sajandi alguses võis Soome koolides saada rangelt karistada saami keeles rääkimise eest. · lõunasaami keel (Jämtlandi ja Jämtland murded; umbes 500 kõnelejat) · Umeå saami keel (umbes 10 kõnelejat) · Piteå saami keel (umbes 10 kõnelejat) · Lule saami keel (umbes 2000 kõnelejat) · põhjasaami keel (meresaami, Ruija ja Tornio murded; umbes 25 00030 000 kõnelejat)
skandinaavlastele ja skandinaavia keelele".7 Paul Siding (,,Scandinavian Races") ja nii mõnedki teised ajaloolased on väitnud, et praegused Taani, Norra ja Rootsi elanikud on goodi (idagermaanlased) hõimude järeltulijad. 8 Nimelt germaanlaste hõimude teed lahknesid ja osa neist (goodid) rändas Põhjamaadesse, võttes kaasa oma usu ja keele. Seal nad segunesid nii geneetiliselt kui keeleliselt kohalikega, kelleks olid soomlased ja saamid ehk laplased. Nõnda kujunesid tänapäeva skandinaavlased ning ajajooksul sai nende keel tuntuks kui norraena mal ehk norra kõne, ja donsk tunga ehk taani keel mis ühtlasi viitab sellele, et taanlastel oli mingil ajaperioodil suurem võim Skandinaavia maades, kui mõnel teisel skandinaavia rahval.9 Siinjuures peaks aga mainima, et ei ole ühtegi arheoloogilist tõendit mis tõestaks, et goodid oleksid algselt elanud
sajand.............................................................................6 1.2.5 Eesti kirjakeel 19. sajand.............................................................................6 1.2.6 Eesti kirjakeel 20. sajand.............................................................................7 2. Eesti sugulasrahvad..................................................................................................7 2.1 Saamid......................................................................................................7;8 2.2 Karjalased.................................................................................................8;9 2.3 Vadjalased...................................................................................................9 2.4 Liivlased................................................................................................
Fourth level Fifth level Lapimaa Lapimaa kohta võib kasutada Carl von Linné ütlust: " Kui poleks sääski, siis oleks tegu maise paradiisiga". Lapimaa moodustab hõredastiasustatud vööndi Põhja Soomes, Norras, Rootsis ja Venes (Murmanski oblastis). Maa, kus põlisrahvaks eesti sugulasrahvas laplased ehk saamid. Põhja pöörijoon Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Virmalised Põhja-Soomes Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
SOOME VABARIIK Soome,riik mis asub Põhja-Euroopas Läänemere ääres ja mille pealinn on Helsingi.Soome pindala on 338 419km² ,kuid Soome pindala kasvab umbes 7 km² aastas maapinna kerkimise tõttu. Soome rahvaarv on 5 304 800 inimest, mis teeb keskmiseks asustustiheduseks 17 inimest ruutkilomeetri kohta. Soomlaste osakaal rahvastikust moodustab umbes 92%. Suuremad vähemusrahvuste grupid on rootslased ja saamid. Suurimad sisserännanud välismaalaste grupid on venelased, eestlased, rootslased ja somaallased.Riigikeel on seal soome ja rootsi keel. Ärisuhtluses saab enamikul juhtudel kasutada inglise keelt.Rahaühikuna kasutatakse seal euro (EUR). Soome sümboliteks on :rahvuspuu-kask, rahvusloom-karu,rahvuslind-luik,rahvuslill-maikelluke ja rahvuskala-ahven. Maa asub Balti ehk Fennoskandia kilbil. Soome paikneb Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel
Mõned keeleteadlased kasutavad termineid "soomeugri keeled" ja "uurali keeled" sünonüümidena. SOOMEUGRI RAHVAKULTUUR Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, soomeugri ja samojeedi rühma. soomeugri keeled läänemeresoome keeled lapi keeled mordva keeled mari keel permi keeled Soomeugri keeled jagunevad: v Saamid. v Volga keeled: · Marid · Mordvalased v Permi keeled: · Komid · Udmurdid v Ugri keeled · Ungarlased · Handid · Mansid Uurali keelkonda kuuluvate rahvaste asualad Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase
10 ) Millise on peamised keskkonnaprobleemid? Puuraukude ümbruses on naftaga reostunud järved ja jõed. Asulate ümbruses vana kola ja taara 11) Mille poolest erineb Euroopa tundra P.-Ameerika tundrast? Talv on seal märksa pehmem ja lumerohkem. Sellepärast esineb Euroopa tundras igikeltsa vaid laiguti ning taimestik on rikkalikum. 12) Pingo ? Pingo on igikeltsatekkeline positiivne pinnavorm. 13) Rahvad erinevast piirkondadest Skandinaavia poolsaarel laplased ehk saamid Taimõri poolsaarest Valge mereni neenetsid Kanada põhjaosas ja Gröönimaal eskimod ehk inuitid Kirde-Siberis tsuktsid. 14) Miks on tundras lumikate õhuke ? sellepärast külmub maapind sügavalt läbi.
Okasmets igikülmunud leedemuld, kuusk, soobel, metsandus, vene keeles taiga, on olemas alad, jahe suvi, toitained sügavale mänd, pruunkaru, kalandus heletaiga ja tumetaiga külm talv uhutud tsuuga, lehis põder, hunt Tundra suvi tundramuld, puhmad, lumekakk, inuitid, saamid, soome keeles tunturi, polaarpäev, toitainetevaene vaevakask, põhjapõder, küttimine, polügonid hulknurksed talv - polaaröö islandi lemming kalastamine lapikesed maapinnal samblik Jäävöönd lumi ja jää kaetud jääga plankton sinivaal, inuitid (eskimod), külmakõrb igijääga,
30) külmunud, samblikud, morsk, hülged, eskimod, Antarktika Suvel 5(0) <100mm igikelts, vetikad kotikud, jääkaru, neenetsid, Talvel -60(- polaarmagun polaarrebane, jakuudid, saamid 70) polaarhunt Suvel 5(-20) Artika Põhja-Jäämere 5(10) 100-200mm Igikelts, Samblad, Veeloomad, jääkaru, Põdra- ja saartel (-50) lörts, lumi, liustikud samblikud, linnulaadad mererahvad
Millistele ajaloolistele lepetele tugineb Euroopa Liit? Majanduskoostöö ühendus Benelux, Euroopa Söe- ja Teraseühendus, Euroopa Majandusühendus ja Euroopa Aatomienergiaühendus. Nimetati ümber Euroopa Liiduks Maastrichi lepingu alusel Nimeta 4 vabadust, mida loetakse EL aluspõhimõteteks. 1. Kaupade vaba liikumine, mille all mõistetakse kaupade tolli- ja koguseliste takistusteta liikumist Euroopa Liidu liikmesriikide vahel 2. Teenuste vaba liikumine, mis tähendab samu vabadusi osutatavate teenuste osas 3. Kapitali vaba liikumine, mis annab igale Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikule või ettevõttele võimaluse investeerida oma raha ilma piiranguteta 4. Inimeste vaba liikumine, mis tähendab seda, et iga Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik võib vabalt asuda elama ja töötama mis tahes teises liikmesriigis ilma selleks luba vajamata EL tähtsaimad institutsioonid ja Eesti osalus nendes. Eestil on parlame...
Saari tekib juurde ja Soome pindala kasvab umbes 7km² aastas, sest maa kerkib. Lõuna-Soomes on kliima Eesti omale sarnane, põhjas Lapimaal on aga palju külmem. Kolmveerand Soomest on kaetud metsaga, põhja pool aga lamedad metsatute lagedega mäed, mida nimetatakse tundruteks. Soome rahvas on eesti rahvaga suguluses, me oleme mõlemad pärit läänemeresoomlaste rahvaste hulgast ning soome-ugri keelkonnast. Valdavalt elavad Soome soomlased, aga ka soomerootslased. Põhjas elavad saamid, riigis on ka palju vene ja eesti rahvusest inimesi (enamasti on eestlased Soomes heade töövõimaluste tõttu). Soome iseseisvus 6. jaanuaril 1917. Pärast seda toimus lühike kodusõda Soome punaste ja valgete vahel. II maailmasõjas pidi Soome võitlema Nõukogude Liidu vastu kahel korral: Talvesõjas ja Jätkusõjas. Selle käigus kaotas Soome mitmed alad nagu Karjala ja Petsamo. Et vältida NL pahameelt ja uusi konflikte, jäi Soome Nõukogude Liidule
KORDAMISKÜSIMUSI ARVESTUSTÖÖKS Eesti ajalugu. Teema: Muinasaeg. Õpik: Eesti ajalugu I osa § 1-6 + konspekt 1. Millal? - tekkis planeet Maa u 5 miljardit a. tagasi - elasid esimesed elusolendid u. 3 miljardid a. tagasi - kujunesid inimese eellased 2,5 miljonit a. tagasi - kujunes tänapäeva inimene (Homo sapiens tarkinimene) 100 000 a. tagasi - oli jääaeg 100 000-13 000 a. tagasi - oli vanim asustus Eesti alal- 11 000 a. tagasi - oli Eesti esi -e. muinasaeg 9000 a. eKr- 13.saj 2. Eesti ajaloo perioodid.1. Esi- ehk muinasaeg 9000 a. eKr- 13. saj 2. Eesti keskaeg 13.saj- 1583 3.Uusaeg 1558-1900 (varauusaeg 1550-1800; uusaeg 19.saj-20.saj algus; rootsi aeg 1645-1710;vene aeg 1710-1917 ...
inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides. Soome keel on arenenud Häme ja Karjala hõimumurdest ning hilisemast eesti keelele lähedasest Edela-Soome murdest. Soome keelt räägitakse peamiselt Soomes. Soome keelt rääkivad vähemused on Rootsis, Norras, Venemaal ning Eestis. Arvatakse, et soome-ugri keelte rühm arenes soomeugri algkeelest, millest saami keel, mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid, eraldus ligikaudu 1500-100 eKr. On väidetud, et soomeugri algkeelel oli kolm murret: põhja-, lõuna- ja idamurre. Soome-ugri keelte rühm eraldus algkeelest 1. sajandi jooksul, kuid hakkasid hiljem üksteist mõjutama. Nõnda on soome keele idamurded geneetiliselt lähedased soomeugri algkeele idavariandiga ning edelamurded on lähedased eesti keelega. Esimene soome keelne kirjutis pärineb 16. sajandist Mikael Agricola poolt
· Soomele kuulub 179 584 saart · Riigi poliitika põhialused määrab Soome põhiseadus · Põhiseaduse järgi on riigikeeled soome ja rootsi. · Pindala 338 449 km², mis hõlmab Soome maismaa-alasid ja siseveekogusid. RAHVAARV · Soome on üsna hõredalt asustatud. · Rahvaarv on 5,5 miljonit. · Umbes üks miljon rahvastikust elab Suur-Helsingis. · Soomlaste osakaal rahvastikust moodustab u 90%. Suuremad vähemusrahvuste grupid on rootslased ja saamid. Suurimad sisserännanud välismaalaste grupid on eestlased, venelased ja rootslased. SOOLINE STRUKTUUR · Helsingi (Soome pealinn) elanikkonnast moodustavad naised 53,4%. · Soomes, nagu paljudes teistes arenenud riikides, on naisi rohkem kui mehi. See ei tulene sellest, et naisi rohkem sünniks, vastupidi, rohkem sünnib poisslapsi. Kuid
1. Vihmamets Päike seniidis- päikese kiired langevad maapinnale 90o nurga all. Mitmerindeline taimestik- erineva kõrgusega taimed. Liaanid- väänduva piki puutüvesid kuni kõrgemate puude latvadeni. Epifüüdid- puude okstel ja tüvedel kasvavad taimed . Mangroovid- puud, mis on kohastunud eluks soolases ja veises keskkonnas. Ferraliitmullad- vihmametsade all kujunenud keemiliselt murenenud lähtekivimile. Gorilla- suurim inimahv kes elab Ameerikas. Koolibri- maailma väikseim lind kes elab Aafrikas. Anakonda- maailma suurim madu kes elab Lõuna-Ameerikas. Selva- Lõuna-Ameerika vihmamets. 2. Savann Kampad- savannid Lõuna-Ameerikas. Mussoonid-püsiv tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. Baobab- ahvileivapuu, üks jämedaim puu. Akaatsia- Aafrika savanni tüüpiline puu. Emu- suur lennuvõimetu lind kes elab Aafrikas. Termiidid- Aafrika ühiselul...
Saamisid on alles umbes 50 000, nad on hajutatult mitme riigi vahel laiali (Venemaa, Soome, Rootsi, Norra). Läänemeresoome keeled Räägiti esimeste sajanditeni Soome lahe ääres. Aja jooksul keel arenes, tekkisid murdelised erinevused ja hakkasid kujunema erinevad keeled. Soome keel Keelt räägib umbes 5 000 000 inimest. Algselt räägiti seda Lõuna- ja Edela-Soomes. Aja jooksul on keele kasutusala nihkunud põhja poole ning tõrjunud saamid Skandinaavia põhjaossa. Liivi keel Kõnelejaid on alles ainult mõnisada. Kunagi kõneleti seda kogu Lääne-Lätis. Viimati kasutati seda keelt Kuramaa lääne- ja põhjarannikul. Karjala keel Selle keele kõnelejaid on umbes 80 000. Enamik neist elab Karjalas. Venelaste sisseränne on vähendanud karjalasi nende elanikkonnas 11% peale. Karjala keeles on väga kuulus rahvaluule, suurem osa Soome eeposest ,,Kalevala"
laevandustasud. Norra suuremad impordipartnerid on Rootsi, Saksamaa, Suurbritannia, Taani, Hiina ja USA. Rahvastik on suhteliselt hästi arenenud, kuna Norras on kõik võimalused õppimiseks. Väga paljud inimesed saavad tööd kalandusest või vaala püügist, mis on Norras väga suure osakaaluga. Norra on paljudele talvel reisi paigaks, kuna seal on kõrged mäed ning seal on turism hästi arenenud. Norras on suurim põlisrahvas saamid, keda on 30...40 tuhat. Põhja- Norras elab ka soome päritolu kveene. Norras on märkimisväärsel hulgal immigrante muu hulgas Poolast, Pakistanist, Vietnamist, Iraagist, Somaaliast ja Türgist.
asukohariigist (Norra, Rootsi, Soome ja Venemaa). Usundilt on kõik soomeugrilased minevikus olnud animistid ja paljudes kultuurides on samaanidel olnud oluline roll inimeste ja üleloomulike jõudude suhete vahendamisel. Tänapäevaks on soomeugrilased suuremas osas kristlased, kuid nende usk on tihti läbi põimunud traditsiooniliste usukujutelmadega. Domineeriv kristlik konfessioon erineb rahvati: eestlased, soomlased, liivlased ning läänepoolsed saamid on valdavalt luterlased, ungarlased katoliiklased ja kalvinistid ning Venemaal elavad soomeugrilased formaalselt õigeusklikud, sisuliselt aga elavad edasi paljud 1 paganlikud-animistlikud uskumused, mis on sulandunud koos õigeusuga ühtseks usundiliseks tervikuks. Viimastel aastatel on animistlikud traditsioonid taaselustunud, eriti maridel ja udmurtidel. Obiugrilaste (handid ja mansid) ja
rassilt, usundilt kui kultuuritüübilt. Rassid: Läänepoolsed soomeugrilased on europiidid. Siberis elavad handid ja mansid, ungarlaste lähimad sugulased nagu samojeedidki on uurali rassi esindajad, milles on nii europiidseid kui mongoliidseid jooni. See kõik lubab oletada, et rassism peaks oma hõimuvendadest teadlikule soomeugrilasele võõras olema. Usundid: Eestlased, soomlased ja läänepoolsed saamid on luterlased. Ungarlased on peamiselt katoliiklased. Euroopa-Venemaal elavad soomeugrilased on enamasti õigeusklikud. Udmurtide ja maride hulgas on veel elav vana loodususund (animism). Siberi ugrilaste ja samojeedide seas on alles veel samaane. Kultuuritüübid: Eestlased, soomlased ja ungarlased on tüüpilised Euroopa rahvad. Volga, permi ja väiksemate läänemeresoome rahvaste kultuur on agraarkultuur, sest mitmetel
Soomes on ametlikult kaks keel: a) Soome b) Rootsi Soome keel kuulub Uurali keelkonda, Soome-ugri keelerühma. Rootsi keel kuulub Indoeuroopa keelkonda, germaani keelerühma. Ahvenamaal on ametlikuks keeleks ainult Rootsi keel. Põhjaosas on osades valdades ametlikuks keeleks Saami keel. RAHVUSLIK KOOSSEIS Soomlased – üle 90% Rootsalased – 6% Saamid – alla 20 000 inimese Teisi vähemusrahvaid tänapäeval: a) Mustlased b) Eestlased c) Venelased LINNARAHVASTIKU OSATÄHTSUS Üle 60%. IIVE Väike, aga positiivne. TÖÖPUUDUS 8% MAJANDUS Põllumajanduse arengut takistab põhjamaine kliima. Vaatamata sellele on põllumajandus Soomes kõrgelt arenenud.
Keelte teke ja rühmitamine. Eesti keelesugulased. Emakeel gümnaasiumile Nelle Äike Turba Gümnaasium Kuidas keel tekkis? Algkeel Polügenees Monogenees Kuidas keeli rühmitatakse? Tüpoloogiline Flektiivsed keeled Aglutinatiivsed keeled Analüütilised keeled Areaalne Geneetiline Eesti keelesugulus Lähimad keelesugulased: Läänemeresoome keeled: Lõuna rühm: eestlased Põhja rühm: liivlased soomlased vadjalased karjalased vepslased isurid Soomeugri keeled: Saamid Volga keeled marid mordvalased Permi keeled komid Ugri keeled udmurdid ungarlased handid mansid Samojeedi keeled: neenetsi eenetsi sölkupi ngassaani Ülevaade uurali keeltest: Keel Kõnelejai Ohustatuse aste Asuala ...
Ameerikas Alaska poolsaarel ammutatakse naftat ja maagaasi, Skandinaavias, Siberis ja Põhja-Kanadas kaevandatakse metallimaake. Tundravööndi rannikualadele on rajatud suuri meresadamaid, on tekkinud linnu vabrikute, kaupluste, koolide, haiglate ja muu eluks vajalikuga. Tundra põliselanikudki on muutunud paiksemaks ja nende elu hakkab meenutama meie oma. (http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/tundrainimesed.htm). Tundra põlisrahvad on Skandinaavia poolsaarel laplased ehk saamid , Taimõri poolsaarest Valge mereni neenetsid , Kanada põhjaosas ja Gröönimaal eskimod ehk inuitid (lisa 2), Kirde-Siberis tšuktsid. (geograafia.mgm.ee/wp-content/.../03/LÜHIKONSPEKT-TUNDRA.doc) 5 KOKKUVÕTE Referaadi koostamisel sain teada, et kuigi meie asukohast vaadates tundub elu tundras võimatu, siis siiski on seal võimalik elada
Stockholmis asub enamik riigi suuri õppe- ja teadusasutusi (ülikool, akadeemiad, 3 Nobeli instituuti). Stockholm on riigi suurimaid sadama- ja tööstuslinnu, kuid samas üks puhtaima elu keskkonnaga pealinnu. VAATAMISVÄÄRSUSED. Gotlandi saar ja Visby linn, Öland, A . Lindgreni kodukoht Vimmerby's, Göterborg, Lapimaa .Lapimaa moodustab hõredastiasustatud vööndi Põhja Soomes, Norras, Rootsis ja Venes. Maa, kus põlisrahvaks eesti sugulasrahvas laplased ehk saamid. Palju on räägitud ja kirjutatud Lapimaa müstilisusest, mis esmatutvusel kuidagi esile ei taha tulla, aga kui viibid Lapimaal korduvalt ja pikemalt, siis hakkab inimtegevusest puutumata loodus vaikselt sinuga rääkima, tuleb vaid osata teda kuulata. Parim aeg külastamiseks: talvel, kui soovitakse näha virmalisi; varakevad - sääsed pole veel ärganud; või sügis september - oktoober. Enda reisidest võin öelda, et sügisene
põdrasamblik. Tüüpilised loomad: põder, karvasjalgkakk, siidisaba, soobel, pruunkaru, saarmas. Inimeste tegevusalad: metsandus, jahindus, kalandus, loomakasvatus. TUNDRA: Kliimavööde: lähisarktiline Kliima: lühike, jahe ja niiske suvi(10C), pime, külm, tuisune, kuiv ja tuuline talv(- 34C), aurumine on väike, keskmine sademete hulk 250mm Riigid: Norra, USA, Isalnd, Kanada, Venemaa. Elanike nimetused: 1) Skandinaavia: laplased, saamid. 2)Kanada, Gröönimaa: eskimod, inuitid. 3)Kirde-Siber: Tsuksid Mullad: väga vähe huumust Taimed: samblad, samblikud, puhmastaimed. Tüüpilised taimed: vaevakask, harilik drüüas, lumi-käokõrv, kukemari, islandi samblik. Loomad: kohastumused: 1)kaitsevärvus 2)paks karvkate 3)suured kõrvad 4)rasvakiht 5)osadel talveuni
I osa. KEEL ja KEELED KEELTE TEKE JA INIMESTE RÄNDED "Keel ja ühiskond" X klassile 3. ptk Mare Hallop KiNG 9.09.2013 30.10.2012 Keelte ajalugu Kõneldud keel on hetkeline sünniga tekib, surmaga kaob Varasemaid keeli saab uurida helilindistustest ja kirjapandust teke enam kui 100 000 a tagasi al 1887 u 5000 a tagasi · Seega, mingit keelelist materjali keele arengu varase perioodi kohta ei ole. · Teadus on suutnud kaudsete meetoditega vaadata tagasi kirjaeelsesse maailma. Võrdlev-ajalooline meetod suudab tuvastada keeltevahelisi seoseid kuni 8000 a tagasi ja rekonstrueerida tolleaegseid algkeele vorme. Võrreldakse eri keelte samatähenduslike sõnade häälikulist koostist: mida suurem häälikuline sarnasu...
Põhjamaade muusika Soome Soome rahvamuusika üldine ülevaade Pärimusmuusika on inimeste praktiliste toimetustega seotud ja seda on antud edasi põlvest põlve kuulmismälu abil. Kuna ainult väike protsent soomlastest elas linnades, siis peamiselt on pärimusmuusikat edasi kandnud talupojad. 19.saj lõpul hakkas pärimusmuusika kaotama oma esialgset funktsiooni, kujunedes eelkõige harrastuseks. Viiteid Soome rahvamuusikale on märgitud juba 16ndast sajandist. 1849 ilmub A.Reinholmi koostatud laulik „Soome rahva laule“ Rahvaviiside süstemaatiline kogumine algas 1850ndatel aastatel. Soome rahvamuusika on tonaalsuselt diatooniline. Ehk seitsmele põhihelile tuginev. Arhailine pentatoonika (5 heli) esineb saamide joigudes. Vanemad runolaulud on enamasti minoorsed. RUNOLAUL- regilaul Soome vanemat rahvalaulu nimetatakse runolauluks, kus jutus...
keskel väga rohkelt kütitud ja 20. Saj. keskpaigaks olid väljasuremise äärel kõik suured vaalad , mitmed delfiinid ja hülged. ( Randla 1990. Lk 18 ) Teed, masinad, mehhanismid sulatavad igikeltsa ja rikuvad tundra sajandeiks. Ka pisike naftapuurimisest jäänud naftalaik võib sulatada jää nii suurelt alalt, et see annab end tunda ilmastikus ja kahjustab mereelustikku. Põlisrahvad on tśuktsid, evenkid, korjakid nganassaanid, dolgaanid, saamid , neenetsid, inuitid, jakuudid jt. (Randla 1990, Lk 18) Meres toodetud biomassi kandumine maismaale on Arktika ainete ringkäigu kõige olulisem osa, mida toimetavad linnulaatade miljonid asukad. Ainsagi lüli kadumine toiduahelast võib saada saatuslikuks, sest sellele pole asendajais või on neid liiga napilt. Peaaegu näljadieediga võivad endal elu sees hoida jääkarud, -rebased, põhjapõdrad, muskusveised, lumekakud. (Randla 1990, Lk 31)
Soomes pole kunagi olnud pärisorjust. See mõjutab rahva suhtumist ja kokkuhoidu. Soome rahvuskultuur areneb varem. Üldlaulupidu oli eestis varem kui soomes. 1852 esimene soome ooper. 1882 sünnib helsingis kõrgem muusikaõppeasutus. 1809. eesti ja soome venemaa alla. Soomes oli aga autonoomia. Tähtsaim linn Helsingi. Seal asutati muusikaselts, kelle juhik sai Fredrik Faatsius(1809-1891). Robert Kajanus filharmoonia seltsi asutaja. Filharmoonia kontserte korraldav organisatsioon. Saamid. Joigumine. Oskari Merikanto helsingi ooperiteatri dirigent, kirjutanud on 3 ooperit. Esimene soomekeelne ooper''põhjala tütar''. Romantilise suuna esindaja. Aare Merikanto, Oskari poeg(1893-1958). Sibeliuse akadeemia ippejõud. Palju sümfoonilisi teoseid, ooper `juha'. Selin Palmgren helilooja, pianist ja dirigent. Parimad klaveriteosed. 5 klaverikontserti, palju miniatuure. Kutsutud ka soome Chopiniks. Toivo Kuula.täiendas end välismaal, seal leidis oma isikupärase stiili
· Karusloomakasvatus, talvel nende jahtimine. · 21.Kuidas kasutavad tundraelanikud põhjapõtru? · Elamute(telkide)-, riietusesemete valmistamiseks, toiduks, transpordivahendiks. · 22.Millega tundravööndi mereäärsed elanikud peamiselt tegelevad? · Põhjapõdrakasvatus, mereloomade küttimine, kalapüük. · 23.Milliseid uuemaid tegevusalasid on tundravööndis kasutusele võetud? · Nafta- ja maagaasi tootmine. · 24.Nimeta tundravööndis elavaid rahvaid! · Saamid, neenetsid, eenetsid, naanassaanid, dolgaanid, eveenid, evengid, jukagiirid, tsuktsid, korjakid, itelmeenid, eskimod. · 25.Mis on tundravööndi väikerahvaste suurim probleem? · Oma kultuuri kaotamine. · 26.Millised kohad tundras on kõige enam reostunud? · Mahajäätud kaevandused, puuraukude ümbrused, jõed, järved. · 27.Kuidas mõjutasid maapinnale rajatud naftajuhtmed põhjapõtrade elu? · Nad jäid toitu otsides nälga ja surid. · 28
Soomes ei leidu naftat, küll aga on seal märkimisväärne hüdroenergiavaru. Tööstuse suure energia tarbe katab peamiselt soojus- ja tuumaelektrijaamade toodang. Rahvastik 5 ,276 miljonit elanikku, 67% on linnaelanikud (31.12.2003). Rahvastiku tihedus on 17 inimest km². See teeb Soomest Venemaa, Norra ja Islandi järel ühe hõredamalt asustatud riigi Euroopas.Soomlasi on u 93%. Suuremad vähemusrahvuste grupid on rootslased, saamid, venelased. Suurimad välismaalaste grupid on venelased, eestlased, rootslased, somaallased. Rahvaarvu järgi on Soome 112. kohal. Olles suhteliselt väikese rahvaarvuga riik. Keskmine oodatav eluiga on Soomes 78.24 aastat meeste oodatav keskmine eluiga on 74.73 aastat. Naiste oodatav keskmine eluiga on 81.86 aastat (2004) Kasutatud materjalid http://et.wikipedia.org/wiki/Soome http://www.virumaa.ee/discuss/msgReader$4932 http://www.allcountries.org/wfb2007/finland/finland_geography.html
Soomlased Tallinn, 2008 Rahvuslind luik Soomlased Arheoloogiliste allikate järgi asustati Soome ala esmakordselt kiviajal, 8500 eKr. Esimesed inimesed olid kütid-korilased, kes elasid tundra- ja mereandidest. Keraamikat on leitud aastast 5300 eKr (kammkeraamika kultuur). Soome-ugri keeli rääkivad inimesed saabusid kiviaja jooksul. Nöörkeraamika kultuuri esindajate saabumist Soome lõunaossa 3200 eKr peetakse ka põllumajanduse algusajaks. Jahtimine ja kalastus jäid tähtsaks eriti riigi põhja- ja idaosas.Pronksiajal (1500 - 500 eKr) ja rauaajal (500 eKr - 1200) oli asukatel tihedad kokkupuuted Skandinaaviaga, Põhja-Venemaaga ja Balti aladega. Soome elanikke, nagu kveene, ja nende kuningaid mainitakse ajaloolistes kroonikates ja teistes kirjutistes, nagu Skandinaavia saagades. Kirjalikke allikaid on leitud ka 13. sajandist. Soomlased on rahvaarvult teine soome-ugri rahva...
Soome peamine loodusrikkus on mets. Ärimets katab 65% Soome maa-ala ja puidutooted moodustavad ekspordi väärtusest 40%. Soomes ei leidu naftat, küll aga on seal märkimisväärne hüdroenergiavaru. Tööstuse suure energia tarbe katab peamiselt soojus- ja tuumaelektrijaamade toodang. Rahvastik: 5 ,206 miljonit elanikku, 67% on linnaelanikud (31.12.2003). Rahvastiku tihedus on 17 inimest km². Soomlasi on u 93%. Suuremad vähemusrahvuste grupid on rootslased, saamid, venelased. Suurimad välismaalaste grupid on venelased, eestlased, rootslased, somaallased. Rahvaarvu järgi on Soome 112. kohal. Olles suhteliselt väikese rahvaarvuga riik. Keskmine oodatav eluiga on Soomes 78.24 aastat meeste oodatav keskmine eluiga on 74.73 aastat. Naiste oodatav keskmine eluiga on 81.86 aastat (2004) On aga täheldatud eluea tõusu, võrluseks toon vanuselise koosseisu tabelid aastal 2025 ja aastal 2050.
Liustikud moodustavad 1,0% pindalast (7000 km²). Sood ja märgalad moodustavad 5,8% pindalast. 5 Rahvastik Norra rahvaarv on 4 737 200 (2008). Sellega on ta Euroopa riikide seas 28. kohal. Rahvastikutihedus on 12,3 in/km². Rahvastik ei ole koondunud suurematesse linnadesse, vaid jaotub enam-vähem ühtlaselt, kusjuures riigi lõunaosa on tihedamalt asustatud. Norralaste kõrval suurim põlisrahvas on saamid. Norras on märkimisväärsel hulgal immigrante, muuhulgas Pakistanist, Vietnamist ja Türgist. Norra on üks etniliselt homogeensemaid riike. 6 Majandus Norra majandus on kujutab endast segamajandust, milles on ühendatud vaba turumajandus ja riigi sekkumine. Norra on suhteliselt rikas loodusvarade poolest: nafta, hüdroenergia, kalavarud, mets ja mitmesugused mineraalsed maavarad
), samuti mööbli, tselluloosi ja paberi valmistamiseks. · Euroopa ja Põhja-Ameerika okasmetsi ohustavad happevihmad. · Happevihmade suhtes on eriti tundlikud okaspuud, sest nemad ei langeta oma okkaid igal aastal nagu teevad seda lehtpuud oma lehtedega ja mürgised ained saavad koguneda okastesse. Tundra Erinevais tundrais elavaid inimesi nimetatakse erinevalt: Skandinaavia poolsaarel laplased ja saamid Taimõri poolsaarest Valge neenetsid mereni Kanada põhjaosas ja eskimod ja inuitid Gröönimaal Kirde-Siberis tsuktsid Keskkonnaprobleemid Inimtegevuse laienemisega tundras suureneb keskkonna saastumise oht, sest tundra loodus on inimmõju suhtes eriti õrn.
Õhusaastumisega seotud probleemid Probleem number 1 on happevihmad. Nende tulmusel hävib metsa ala ning on tekkinud ka happejärved. Happevihmade tulemusel imbub muldadesse happeid, mis rikub mulla viljakust ning selle tõttu langeb ka põllumajanduse tootlikkus. Õhku vajavad kõik elusolendid ning kui see on saastatnud, siis nende elukvaliteet kannatab selle all. Väätamisväärsus Rootsis: Lapimaa Lapimaaks kutsutakse alasid, kus elavad laplased ehk saamid, keeleliselt eestlaste sugulasrahvas. Põhjapoolne osa Lapimaast jääb tundravööndisse, kuid lõunapoolne ulatub okasmetsavööndisse. Lapimaa on võrdlemisi mägine, kuna tema piiresse jäävad Skandinaavia mäestiku põhjaosa ning Hibiinid. Ka tasasel maal kerkib siin- seal kõrgemaid mägesid, tundraid. Lapimaa rahvaarvuks loetakse umbes 1 miljon, kuid laplasi on nende hulgas vaevalt 30 000. Enamik laplasi elab Norras. Ise hüüavad nad end saamideks ja peavad laplase nimetust halvustavaks
Tundras on palju soid. 6. Loomastik vähe loomi. Jagunevad paikseteks ja rändasukateks. Paiksetel loomadel on suur ja kompaktne keha, paks karvkate, mis talvel on hele, suvel tume. Suvel koguvad naha alla paksu rasvakihi. Rändloomad toituvad suvel tundras, talvel metsavööndis. Põhilised loomad: põhjapõder, lemming, hülged. 7. Inimesed peamised tegevusalad on veeimetajad küttimine, kalastamine, põhjapõtrade karjatamine. Tundra elanikud: eskimod, saamid ehk laplased. JÄÄVÖÖND 1. Kliimavööde arktiline, antarktiline kliimavööde 2. Kliima suur temperatuuride amplituud, vähe sademeid. Külm ja kuiv kliima. Kaks aastaaega: polaarpäev ja polaaröö 3. Piirkonnad Antarktika (lõunapoolkeral), Põhja-Ameerika, Gröönimaa, Põhja- Jäämere saared 4. Mullastik muldkate puudub 5. Taimestik peamiselt vetikad (vees) ja samblikud (kividel) 6
kaevandamisel. Ameerikas Alaska poolsaarel ammutatakse naftat ja maagaasi, Skandinaavias, Siberis ja Põhja-Kanadas kaevandatakse metallimaake. Tundravööndi rannikualadele on rajatud suuri meresadamaid, on tekkinud linnu vabrikute, kaupluste, koolide, haiglate ja muu eluks vajalikuga. Tundra põliselanikudki on muutunud paiksemaks ja nende elu hakkab meenutama meie oma. Erinevais tundrais elavaid inimesi nimetatakse erinevalt: Skandinaavia poolsaarel laplased ja saamid Taimõri poolsaarest Valge mereni neenetsid Kanada põhjaosas ja Gröönimaal eskimod ja inuitid Kirde-Siberis tsuktsid Keskkonnaprobleemid Inimtegevuse laienemisega tundras suureneb keskkonna saastumise oht, sest tundra loodus on inimmõju suhtes eriti õrn. Raskete roomikautode ja mootorkelkude järjest suurem kasutamine kahjustab pinnast ja taimkatet. Lühikese ja jaheda suve jooksul ei jõua taimkate taastuda
· isurid · vepslased · karjalased · soomlased · eestlased Usund: Usundilt on kõik soomeugrilased minevikus olnud animistid ja paljudes kultuurides on samaanidel olnud oluline roll inimeste ja üleloomulike jõudude suhete vahendamisel. Tänapäevaks on soomeugrilased suuremas osas kristlased, kuid nende usk on tihti läbi põimunud traditsiooniliste usukujutelmadega. Domineeriv kristlik konfessioon erineb rahvati: eestlased, soomlased, liivlased ning läänepoolsed saamid on valdavalt luterlased, ungarlased katoliiklased ja kalvinistid ning Venemaal elavad soomeugrilased formaalselt õigeusklikud, sisuliselt aga elavad edasi paljud paganlikud- animistlikud uskumused, mis on sulandunud koos õigeusuga ühtseks usundiliseks tervikuks. Viimastel aastatel on animistlikud traditsioonid taaselustunud, eriti maridel ja udmurtidel. Obiugrilaste (handid ja mansid) ja samojeedide usundis on säilinud tänaseni samanistlikke jooni, hoolimata
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
