Liaanid- väänduva piki puutüvesid kuni kõrgemate puude latvadeni. Epifüüdid- puude okstel ja tüvedel kasvavad taimed . Mangroovid- puud, mis on kohastunud eluks soolases ja veises keskkonnas. Ferraliitmullad- vihmametsade all kujunenud keemiliselt murenenud lähtekivimile. Gorilla- suurim inimahv kes elab Ameerikas. Koolibri- maailma väikseim lind kes elab Aafrikas. Anakonda- maailma suurim madu kes elab Lõuna-Ameerikas. Selva- Lõuna-Ameerika vihmamets. 2. Savann Kampad- savannid Lõuna-Ameerikas. Mussoonid-püsiv tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. Baobab- ahvileivapuu, üks jämedaim puu. Akaatsia- Aafrika savanni tüüpiline puu. Emu- suur lennuvõimetu lind kes elab Aafrikas. Termiidid- Aafrika ühiselulised suure putukad kes meenutavad sipelgaid. Masaid- Kilimanjaro mäest loodes elav rahvas. Serengeti- maailma üks suurima rahvuspark. 3
SAVANN. VIHMAMETSAD. 1. Millises kliimavöötmes asuvad vihmametsad? Ekvatoriaalses kliimavöötmes. (Kesk-Aafrikas; Lõuna-Ameerikas; Kagu-Aasias) 2. Miks on ekvatoriaalses kliimavöötmes aastaringi kuum ja niiske ilm? Selle ala asendist Päikese suhtes. Päikesekiired langevad siia peaaegu alati 90 kraadise nurga alt ja nii saavad ekvaatorilähedased alad palju rohkem soojust, kui teised alad Maakeral. 3.Milline on vihmametsade tähtsus kogu maailma looduse jaoks? *fotosüntees *süsihappegaasi kasutamine *hapniku tootmine *suur veeringe 4.Milline on vihmametsade koosseis:taimerinded, -liigid? Vihmametsad koosnevad 4-st rindest: Esimese rinde moodustavad kõige kõrgemad puud. Teine rinne on puurinne. Kolmas rinne on põõsarinne. Neljas on alustaimestiku- ja rohurinne. Liigid:roosipuud, tekad, mahagonid, eebenid, kautsukipuud, orhideed., sandlipuu, veripuu, palisander, pokkpuit. 5.Millised on taimede kohastumused vihma...
(rohtlavöönd ) Pampa on tasane lähistroopiline rohtla Lõuna-Ameerikas (rohtlavöönd) Pusta rohtla Ungaris (rohtlavöönd ) Liaan Ronitaim ehk liaan on taimede kasvuvorm, mida iseloomustavad rohtsed, poolpuitunud või puitunud, enamasti suhteliselt pikad väänlevad varred, mis vajavad toetumiseks teisi taimi.(Vihmametsade vöönd ) Epifüüt ehk pealistaim on taimorganism, mis kinnitub või kasvab teisel elusal taimel viimast kahjustamata. ( vihmametsade vöönd ) Selva Lõuna-Ameerika vihmamets ( vihmametsade vöönd ) Hammaada on tasane kivikõrb, mis koosneb suurtest kaljudest ja paljastest lavamaadest. ( kõrbevöönd ) Barhaan ehk kaarluide on poolkuukujuline luide, mis asetseb valitsevate tuulte suunaga risti ja kumerusega vastu tuult. (kõrbevöönd ) Nomaad on rändkarjused ehk rändrahvad.( kõrbevöönd ) Seniit Päike seniidis , päikese kiired langevad maapinnale 90o nurga all.(kõrbevöönd)
Al norte limita con el departamento ultramarino francés de la Guayana Francesa, Surinam, Guyana y Venezuela; al noroeste con Colombia; al oeste con Perú y Bolivia; al sureste con Paraguay y Argentina, y al sur con Uruguay. De este modo tiene frontera con todos los países de América del Sur, excepto Ecuador y Chile. El Clima La mayor parte del país cuenta con un clima tropical, por lo que las estaciones climáticas no se sienten de una manera radical en gran parte del mismo. La selva amazónica cubre 3,6 millones de km2 del territorio. Gracias a su vegetación y al clima, es uno de los países con más especies de animales en el mundo. La población Más de 202 millones de habitantes hacen de Brasil el sexto país más poblado del mundo.la mayor parte de la población se concentra a lo largo del litoral, mientras que el interior del territorio aún está marcado por enormes vacíos demográficos.
primitiivne kabjaline, kellest üks liik elab Kagu-Aasia ja neli liiki Lõuna- Ameerika soostunud metsades. Kui Lõuna-Ameerika taapiriliigid on üleni mustad, siis Aasia taapiritel on must- jaspruun eesosa ning valge tagakeha. Selline ebahariliku värvuse põhjus on arvatavasti varjeülesandeks. Aasia taapiri kõrgus on umbes 2,1...2,4 m ning kehakaal ulatub 250...400 kg. Massiivse kerega JAAGUAR elab laialdasel aladel Ameerikas, kuid tema iseloomulik elupaik on Lõuna- Ameerika vihmamets (selva). Jaaguar püüab saaki enamasti öösiti, oma näljaste poegade toitmiseks ka päeval. Peamised saakloomad on hirved, mets- sead, pekaarid, aguutid, vöölased ja kapi- baarad. Jaaguarid murravad kariloomi ja koeri, samuti püüavad nad kalu, väikse- maid kaimaneid, kilpkonni ja muid pisi- loomi. Jaaguaridel on võimsad lõualuud ja nad suudavad kihvadega purustada saaklooma kolju või kilpkonna kilbi. Jaa- guaril on kuldne või pruunikaskollane mustade täppidega karv. Nagu leopardilgi,
paikneb Titicaca järv. Sierras on troopiline kõrgmäestikukliima ( temperatuur põhjaosas 12-16 ja lõunaosas 5-9 C°, sademeid 700-1000 mm/a). Kõrglavamaade põhjaosas on rohtla, lõunaosas poolkõrb. Ida-Kordiljeeride tuulepealseil idanõlvul kasvab vihmamets (sademeid kuni 3000 mm). Oriente hõlmab üle poole Peruu pindalast ja jaguneb niiske ekvatoriaalse kliimaga (24-27 C°) ja paljude jõgedega Amazonase madalikuks ning Andide eelmäestikuks (Montana), mida katab selva. Peruu suurimad jõed kuuluvad Amazonase jõestikku, seal asuvad ka Amazonase lähtejõed Maranon ja Ucayali. Loodusvarade poolest on Peruu rikas: leidub naftat, maagaasi, vase-, tsingi-, plii-, raua-, vismuti-, hõbeda-, jmt. metallide maaki ning energiarikkaid jõgesid. Peruus on 5 rahvusparki: Cutervo, Manu, Cerros de Amotape, Tingo Maria ja Huascaran. ( Viide : ,,EE 7 NÕUK RAH" ) KASUTATUD MATERJALID http://en.wikipedia.org/wiki/Peru http://et.wikipedia.org/wiki/Peruu http://et
) 15.Millised mõisted järgnevatest on seotud rahvastega (13 )?Jooni! Kajakk, beduiin, nomaad, narta, Fšuktš, saam, pampa, burjaadid, fennek, antropogeen, innuit, masai, hotentott, aborigeen, Fšuktšid, handid, hammaada, vadi, fellah, mulatt 16. Kirjuta mõiste seletusele vastav mõiste! A) Rändkarjakasvatajad kõrbe –ja rohtlaaladel Nomaad B) Ungari rohtla Pusta C) Lõuna – Ameerika vihmamets Selva D) Ajutiselt kuivav jõesäng Aafrikas Vadi E) Põhja-Ameerika rohtla Preeria F) Taim, kes kogub varre, lehe, juure või vilja sisse vett Sukulent G) Euroopa ja Aasia rohtlad Stepp H) torkiv savannivõsastik Austraalias Skrab I) Lõuna-Ameerika rohtla Pampa J) vihmametsa ronitaim ehk Liaan K) Tuule-või vee kulutav tegevus Erosioon L) Ala kõrbes, kus põhjavesi ulatub maapinna lähedale Oaas
lavamaa. Lääne- Kolumbiat hõlmab Andide põhjaosa ning sellega külgnevad Kariibi mere ja Vaiksa ookeani soostunud rannikumadalikud. Kolumbia Andid jagunevad kolmeks peaahelikuks: Lääne- Kordiljeerideks, rohkete kustunud ja tegevvulkaanidega Kesk- Kordiljeerideks ja Ida- Kordiljeerideks, mille põhjapoolsema haruga külgneb Sierra Nevada de Santa Marta massiiv. Kolumbia ekvatoriaalse kliimaga lõunaosas on vihmamets, lähisekvatoriaalse kliimaga põhjaosas palmisavann. Selva on vähe hõlvatud ekvatoriaalne ürgvihmamets, kus kasvavad kapokipuud, punapuud, kakao- ja melonipuud, hevead, liaanid, orhideed, sõnajalad ja eurooplastele hoopis tundmatud puuliigid. Jõgedel toretsevad hiigelsuured vesiroosid, kõrgematel mäenõlvadel kasvab tuntud väärispuit, nagu mahagonipuu ja kerget ehituspuitu andev balsapuu, samuti pähklipuu, seeder ja tamm. Kolumbia rannikul on levinud mangroovid ja kookospalmisalud, jõgede ääres galeriimetsad
KÕRBED PALAV- troopiline kuum ja kuiv KÕRBED VÖÖDE poolkõrbed lähis- Savannid (ljaanod, kampod, ekvatoriaalne veld) ekvatoriaalne soe ja niiske Ekvatoriaalsed vihmametsad (selva) Muutub jalamilt tipu suunas KÕRGVÖÖNDILISUS 11.GLOBAALPROBLEEMID a)OSOONI HÕRENEMINE ja ,,osooniaugud" b) Atmosfääri suurimad saastajad: c)KASVUHOONEEFEKT : *kliima soojenemine KORDAMISKÜSIMUSED: 1) Miks troposfääri ülemistes kihtides on külmem kui Maa peal, see on ju Päikesele lähemal? 2) Miks tekivad tuuled ja millest sõltub nende tugevus?
Lääne- Kolumbiat hõlmab Andide põhjaosa ning sellega külgnevad Kariibi mere ja Vaiksa ookeani soostunud rannikumadalikud. Kolumbia Andid jagunevad kolmeks peaahelikuks: Lääne- Kordiljeerideks, rohkete kustunud ja tegevvulkaanidega Kesk- Kordiljeerideks ja Ida- Kordiljeerideks, mille põhjapoolsema haruga külgneb Sierra Nevada de Santa Marta massiiv. Kolumbia ekvatoriaalse kliimaga lõunaosas on vihmamets, lähisekvatoriaalse kliimaga põhjaosas palmisavann. Selva on vähe hõlvatud ekvatoriaalne ürgvihmamets, kus kasvavad kapokipuud, punapuud, kakao- ja melonipuud, hevead, liaanid, orhideed, sõnajalad ja eurooplastele hoopis tundmatud puuliigid. Jõgedel toretsevad hiigelsuured vesiroosid, kõrgematel mäenõlvadel kasvab tuntud väärispuit, nagu mahagonipuu ja kerget ehituspuitu andev balsapuu, samuti pähklipuu, seeder ja tamm. Kolumbia rannikul on levinud mangroovid ja kookospalmisalud, jõgede ääres galeriimetsad
· Sekundaarsed- koosluse taastumisel. Põhjused: · Autogeensed- ökosüsteemi sisetegurite muutustest · Allogeensed- ökosüsteemi välistegurite muutstest BIOSFÄÄR-MAA (elukeskkond) Bioomid e. makroökosüsteemid- geograafiliselt piiritletevad alad mingi kliimavööndi piirides või jaotatakse eluvormide jm. näitajate järgi. Bioome · Tundra · Kõrb: liiva,-savi,-ja kivikõrbed · Rohtla: stepp, preeria, selva · Ookean: netriitiline vöönd, mandrilava jne · Parasvöötme metsad: põhja,-lõuna parasvöötme metsad, taiga · Troopilised vihmametsad. VEEÖKOSÜSTEEMID · Meri · Jõed =>Eutrofeerumine · Järved isepuhastusvõime Järvede tüübid: · Oligotroofsed- vähetoitelised · Düstroofsed-huumustoitelised (rabad) · Eutroofsed-rohketoitelised · Hüpertroofsed- liigitoitelised Järvede elustik:
CO2 sisaldus õhus, hoogustub kasvuhooneefekt, puitu, kui olulist loodusvara raisatakse, hävivad taime- ja loomaliigid, kaovad kohalike hõimude elupaigad, suureneb maalihete ja erosioonioht; metsast raadatavad põllud on värsked vaid mõned aastad; vihmametsa hävimisel häirub vahekord sademete ja aurumise vahel; Ekvatoriaalne vihmamets Dzungel on ekvatoriaalne vihmamets. Selva on ekvatoriaalne vihmamets Amazonase madalikul. See on ka suurim territoorium, mis on säilinud vihmametsana. Ferralliitmullad on tüüpilised vihmametsadele, punakat värvi, vähe viljakad, sisaldavad palju alumiininumi- ja rauaühendeid. Tugijuured on taime toetavad lisajuured. Plankjuured on taime toetavad tüve laienenud alaosad. Õhujuured on pika väänduva varrega taimede juured, mis ei ulatu mulda. Liaanid on poolpuitunud või puitunud varrega rohttaimed.
sept.-21.dets.-ni. Seega saabume meie Brasiiliasse kevadel. Ekvaatori läheduse tõttu on seal meie mõistes siiski soe aastaringselt.(13- 18oC). Loodus Brasiilia jaguneb põhiliselt kaheks looduslikult erinevaks piirkonnaks: ·põhjaosaks, kus laiub Amazonase madalik ja kuhu ulatuvad ka Guajaana mägismaa haruahelikud, ·ning kesk- ja lõunaosaks, mis hõlmab Brasiilia mägismaa. Amazonase madalikku katab tihe liigirohke vihmamets ehk selva, Brasiilia mägismaa kagunõlvul kasvab troopilist vihmametsa, siseosades on valdav põõsassavann (kampo), kirdeosas kuiv hõrendik (kaatinga) ja lõunas araukaariamets. Kokku katavad metsad Brasiilia territooriumist 64%. Brasiilia loodus on äärmiselt liigirikas: taime- ja kahepaikseliikide arvu poolest on ta maailmas 1. linnuliikide arvu poolest 3. ning liblika- ja roomajaliikide arvu poolest 4. kohal. Brasiilias on 394 liiki imetajaid ja 686 liiki pesitsevaid linde. Maavarad
riigilipp (Wikipedia, https://goo.gl/IhNbci) Sele 2 Suurem pilt Peruust. (Ross travel, http://goo.gl/LMvbG4 ) 2. LOODUS Peruu lääneservas on väga kuiva kõrbelise kliimaga kitsas rannikumadalik (Costa), riigi keskosas laiuvad Andide mäeahelikud ja kõrglavad (Sierra), maa idaossa ulatub Amazonase ülemjooksu vihmamets (Selva, ka Oriente). Riigi kõrgeim tipp on Huascarán (6768 m), mida ümbritseb samanimeline rahvuspark. Lääne-Kordiljeerides on ka kõrgeid tegevvulkaane (Misti, 5821 m), esineb tugevaid maavärinaid. Boliivia piiril kõrgel kiltmaal (Puna) on Peruu suurim järv Titicaca. 2.1 Liigirikkus Peruus elab 352 liiki kahepaikseid: päriskonnalisi on 297, sabakonnalisi (salamandreid) 3 ja siugkonnalisi 15. 364 roomajaliigist on 185 maod, 158 sisalikud, 16 kilpkonnad ja 5 krokodillilised
Meie aidades on juba kaua kasvatatud juunist kuni semptembrini pidevalt õitsevad ja saaki kandvad kuumaasikat. Mõnikord nimetatakse seda liiki ka alpi maasikaks, kuna teda on leitud looduslikult kasvamas Alpi mäestiku lõunapoolsetel mülvadel. Kuumaasika uuemaid, spetssiaalselt aretatud kultuursorte on hakatud nimetama taasviljuvateks ehk remontantmaasikateks. Maailma levinuimaks taasviljuvaks sordiks on 'Selva', mis võib rahvusvaheliselt kanda ka nimetust 'Selvaever'. Sort sobib hästi neile, kes tahavad terve suve maasikamõnusid nautida ega pole huvitatud moosiketmisest. (Marjaraamat, 2006) 2.2 Metsmaasikas (Fragaria vesca) Metsmaasika välimus ei vaja ilmselt lähemat tutvustamist. Kuid vahel aetakse ta segamini kahe teise maasikaliigiga. Nendeks on muulukas ja kõrge maasikas. Muuluka viljadel on tupplehed tihedalt ümber, maasikal aga sellest
ENDEEM väikese levikualaga (areaaliga) taime või loomaliik MAKJA vahemereline võsa Apeniini poolsaarel ja Lõuna Aafrikas FRÜÜGANA - ........ Balkani poolsaarel CHAPARRAL - ....... Pürenee poolsarel, Californias SAVANN puisrohtla LJAANO - ....... Lõuna Ameerikas Orinoco madalikul KAMPO - ............................................. Brasiilia mägismaal BAOBAB ahvileivapuu AKAATSIA vihmavarjukujulise võraga MASAID Ida Aafrika savannide põlisrahvas SELVA vihmamets Amazonase madalikul Lõuna Ameerikas LIAAN puitunud varrega ronitaim EPIFÜÜT pealkasvaja taim,toitub õhujuurte abil SAPROFÜÜT kõdutaim, toitub seente abil lagunevast orgaanilisest ainest HEVEA kautsukipuu BALSAPUU väga kerge puiduga puu KIINAPUU koorest valmistatakse malaariavastast ravimit KOPRA kookospähklite kuivatatud sisu ( tooraine toiduainetetööstusele) BATAAT maguskartul, juuremugulad sisaldavad tärklist MANIOKK troopiline mugulvili
Loode- ja põhjaosas on ekvatoriaalne kliima (keskmine temp. 25oC, sademeid 1500-3000 mm/a), lõunas valitseb mõõduka temperatuuriga lähistroopiline kliima. Enamik jõgesid kuulub Amazonase jõgikonda (Amazonas koos Maranoniga 6400 km), Guajaana mägismaa jõed on kärestike- ja joarohked. Amazonase suudmealal asub maailma suurim mageveega ümbritsetud Marajo saar (pindala 40 100km2). Maa lõunaosas asub Parana jõgi koos lisajõgedega. Amazonase madaliku katab tihe liigirohke vihmamets ehk selva. Brasiilia mägismaad katab valdavalt põõsassavann (kampo) ja kuiv hõrendik. Kokku katavad metsad 64,3% Brasiilia territooriumist. Brasiilia loodus on väga liigirikas: taime- ja kahepaiksete liikide poolest maailmas 1. kohal, linnuliikide poolest 3. koht ja liblika- ning roomajaliikide poolest 4.kohal. Brasiilias asuvad maailma suurimad raua-, berülliumi-, nioobiumi- ja piesokvartsivarud. Palju on ka põlevkivi, boksiiti, vasemaaki, kulda, hõbedat ja teemante.
annaabi.ee 
