Uurimistöö (3)

Eesti – arenenud maa
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas. See piirneb põhjast üle Soome lahe Soomega , läänest üle Läänemere Rootsiga, lõunast Lätiga ja idast Venemaa Föderatsiooniga.
Üldandmed
Pindala: 45,277 km2 ( veestik moodustab sellest 2,840 km2)
Rahvaarv: 1 340 935 elanikku (neist 71.8% eestlased, 21.6% venelased , 2.1% ukrainlased , 1.2% valgevenelased, 0.8% soomlased , 0.2% poolakad ja lätlased.
Keel: eesti keel
Rahaühik: Eesti kroon
Pealinn: Tallinn
Eestile saab osaks parasvöötme kliima, on merelise ja mandrilise kliima üleminekualal. Tänu soojale Põhja-Atlandi hoovusele on Eestis palju soojem kui näiteks P-Ameerikas samadel laiuskraadidel. Eestis aasta keskmine temperatuur +5 °C, külmim kuu on veebruar ja kõige soojem kuu on juulikuu . Sademete hulk ületab auramise . Aastas sajab keskmiselt 550–800 mm ning keskmiseks suhteliseks õhuniiskuseks on 80–83%.
Peale sajandeid tunda saanud Taani, Rootsi, Saksamaa ja Venemaa võimu, sai Eesti lõpuks iseseisvuse aastaks 1918. Taasiseseisvumine oli aastal 1991, olles 51 aastat Nõukogude võimu all.

• SKT ühe elaniku kohta on 15 555 USD (2008 a. seisuga)
  
• Rahvastiku hõivatus : põllumajandus (4.7%), tööstus (33.7%), teenindus (61.6%)
  
• Keskmine eluiga on mehel 36,5 aastat ja naisel 43,5 aastat.
  
• Imiku suremus 7,32/1000 sünni kohta
  
• Sündimus 10,37/1000 elaniku kohta
  
• Suremus 13,42/1000 elaniku kohta
  

Majandus
Eesti on kõrge sissetulekuga turumajanduslik riik. Eesti tähtsaimad kaubanduspartnerid on Soome, Rootsi, Venemaa ja Saksamaa. 13. novembril 1999 liitus Eesti Maailma Kaubandusorganisatsiooniga ning 1. mail 2004 Euroopa Liiduga.
Eesti majandus on mitmekesine – olulised on nii tööstus ja transport kui ka kaubandus ja erinevad teenindusharud. Loodusvaradest tulenevalt on Eesti majanduse jaoks olulised kõik metsaga seotud valdkonnad; ka põhineb Eesti energeetika põlevkivil, mis mujal maailmas on vägagi haruldane loodusvara . Eesti majanduse jaoks on olulised enam kui 2 miljon turisti, kes põhiliselt tulevad Soomest.
Kaubandus
Enam kui 67% Eesti toodangust (SKP-st) tuleb teenindussektoritest, tööstuslikud sektorid annavad umbes 28% ja hankivad harud (sh põllumajandus) ligikaudu 5,5% toodangust. 90-ndate alguses kasvasid teenindussektorid kiiresti, kuna nõukogude majanduses polnud paljusid neist olemaski. Nõukogude ajal olid suur osa tehastest ja vabrikutest mõeldud sõjatööstuse ja Venemaale vajalike kaupade tootmiseks, nüüd polnud nende toodangut kellelgi vaja. Väga palju hädavajalikku tuli seetõttu esialgu importida. Viimastel aastatel on aga tööstuse kasv edestanud teeninduse oma viidates sellele, et järjest enam vajalikku kaupa suudab Eesti ise toota.
Eesti väiksuse tõttu pole võimalik siin toota kõiki tooteid ja teenuseid, mida siinsed inimesed ja ettevõtted vajavad. Nende importimiseks on aga vaja ka midagi eksportida. Just seetõttu on eksport Eesti majanduse ja selle kasvu jaoks väga oluline. Kaupade ja teenuste ekspordi maht ulatub 80%-ni Eesti SKP-st, ligi kolmandiku sellest moodustab teenuste eksport. Olulisemad teenused, mille ekspordist Eesti ettevõtted tulu saavad on mitmesugused transpordi ja Vene transiidiga seotud teenused aga ka turismist saadavad tulud. Eesti tööstustoodangust eksporditakse enam kui kolmveerand.
Eesti veab välja masinaid ja seadmeid (2006. a. 25% aastasest ekspordimahust), mineraalseid tooteid (16%), puitu ja puittooteid (9%), metalle ja metalltooteid (9%). Aastas eksporditakse 1,562 miljardit kWh elektrienergiat.
Eesti ekspordimaht oli 119,56 miljardit krooni (2006). Tähtsaimad ekspordi sihtmaad olid Soome (18%), Rootsi (12%), Läti (9%), Venemaa (8%), Ameerika Ühendriigid (7%). Eesti eksport moodustas 2006.a. 0,2% Euroopa Liidu ekspordist, millega ta edestas vaid Lätit, Maltat ja Küprost.
Eesti impordimaht oli 165,30 miljardit krooni (2006). Sisse veetakse masinaid ja seadmeid (25% aastasest impordimahust), mineraalseid tooteid (16%), transpordivahendeid (12%), metalle ja metalltooteid (9%). Peamised impordimaad olid Soome (18%), Venemaa (13%), Saksamaa (12%) ja Rootsi (9%)
Austraalia – arenenud maa
Austraalia on föderatiivne riik Austraalia mandril , Tasmaania saarel ja nende lähisaartel ning asub lõunapoolkeral Uus-Meremaast loodes ja Indoneesiast lõunas. Asub India ookeani ja Vaikse ookeani vahel ja on osa Austraalia ja Okeaaniast maailmajaost.
Üldandmed
Pindala: 7 704 366 km2 (veestik sellest 68 920 km2)
Rahvaarv: 20 750 100 elanikku
Keel: inglise keel
Rahaühik: Austraalia dollar (AUD)
Pealinn: Canberra
Suurem osa Austraaliast asub troopikavöötmes. Lähisekvatoriaalne kliima valitseb Queenslandi põhjaosas ning troopiline mussoonkliima valitseb Lääne-Austraalia ja Põhjaterritooriumi põhjaosas ning Queenslandi loodeosas. Lähistroopilisse kliimavöötemesse jäävad Lõuna-Austraalia lõunaosa, Lääne-Austraalia edelaosa ja Uus-Lõuna- Wales . Parasvöötmeline kliima valitseb Victoria lõunaosas ja Tasmaanias.
Manner oli inglaste käes, kes rajasid sinna kolooniaid . 1829. ja 1859 . vahelistel aastatel sai neli kolooniat Austraalia osariikideks. Kõikide osariikide ühendamise idee peale tuldi juba 1847. aastal. Briti parlamendi poolt tunnistati Austraalia Ühendust ning iseseisvus sai tõeliseks 1. jaanuaril 1901. aastal. Kuna ei Sydney ega Melbourne ei olnud vastuvõetavateks föderaalseteks pealinnadeks, asutati 1911. aastal Austraaliasse uus linn – Canberra, mis on tänapäevani Austraalia pealinn.

• SKT ühe elaniku kohta 47 400 dollarit (2008 a.)
  
• Riigieelarve : 350,3 miljardit dollarit (2008 a.)
  
• Rahvastiku hõivatus: põllumajandus (3,4%), tööstus (26,8%), teenindus (69,8%)
  
• Keskmine eluiga on mehel 36,6 aastat ja naisel 38,1 aastat.
  
• Imiku suremus 4,75/1000 sünni kohta
  
• Sündimus 12,47/1000 elaniku kohta
  
• Suremus 6,74/1000 elaniku kohta
  

Majandus
Austraaliat loetakse kapitalistlikuks tööstus-põllumajandusmaaks. Rahvusliku koguprodukti poolest, sealhulgas tööstustoodangult ühe elaniku kohta, elatustaseme näitajailt ning tootmise ja kapitali osast kuulub Austraalia kapitalistlike maade esikümnesse. Austraalia majanduses on olulisel kohal eramonopole toetav riigikapital, mille osa on suurim transpordis, energeetikas ja ehituses. Varem oli ainuvalitsev Briti kapital , pärast II maailmasõda on selle kõrvale tunginud USA ja Jaapani kapital.
Tööstuses on esikohal töötlev tööstus, mille põhiharud on masina- (28 % kogutoodangust), toiduaine- (24%), keemia- ja naftatöötlemistööstus (kokku 12%). Mäetööstuse toodang moodustab tööstuse kogutoodangust alla 10%. Sel tööstusharul põhinevad hästiarenenud energeetika ja metallurgia ). Kivisütt kaevandatakse idarannikul (tähtsaim neist Newcastle maardla), maagaasi Lõuna-Austraalia siseosas ja rauamaaki Lõuna- ja Lääne-Austraalias. Töötlev tööstus paikneb põhiliselt Austraalia ida-, kagu ja edelarannikul. Seal sulatatakse kokku must metall ja enamik värvilisest metallist, toodetakse kõik masinad (autod, vagunid , vedurid , põllumajandusmasinad, elektrimootorid , tööpingid) ja põhiosa keemiakaupadest. Selles piirkonnas paiknevad ka suurimad, peamiselt sütt tarbivad elektrijaamad .
Kaubandus
Austraalia peamine väljaveoartikkel on kivisüsi, mida veeti 2005. aastal välja 6,5 miljardit USA dollari eest. Järgnevad toornafta (3,4 miljardit USA dollarit), rauamaak (2,7 miljardit USA dollarit), kuld (2,7 miljardit USA dollarit) ja boksiit (2,3 miljardit USA dollarit). 2005 veeti kaupu välja kokku 103 miljardi USA dollari väärtuses. Tähtsaimad väljaveopartnerid on 2005. aasta seisuga Jaapan (20,3%), Hiina (11,5%), Lõuna-Korea (7,9%), USA (6,7%), Uus- Meremaa (6,7%) ja India (5%).
Peamine sisseveoartikkel on autod (4,5 miljardit USA dollarit). Tähtsuselt teine on toornafta (4 miljardit USA dollarit). Järgnevad arvutustehnika (2,5 miljardit USA dollarit), ravimid (1,8 miljardit USA dollarit) ja elektrotehnika (1,2 miljardit USA dollarit). 2005. aastal veeti kaupu sisse kokku 119,6 miljardi USA dollari väärtuses. Tähtsaimad impordipartnerid on 2005. aasta seisuga USA (13,9%), Hiina (13,7%), Jaapan (11%), Singapur (5,6%) ja Saksamaa (5,6%).
Egiptus - arengumaa
Egiptus on Aafrika, Aasia ja Euroopa looduslik ristumiskoht. Riigi põhjakallast uhub Vahemeri, idarannikut ääristab koos Punase merega Iisrael, lõunas piirneb Egiptus Sudaaniga, läänes Liibüaga. Egiptus asub Kirde-Aafrikas, Vahemere lõunarannikul ning Punase mere läänekaldal. Läbi Egiptuse voolab Niiluse jõgi.
Üldandmed
Pindala: 1,001,450 km2 (veestik 6,000 km2)
Rahvaarv: 83,082,869 elanikku
Keel: araabia keel
Rahaühik: Egiptuse nael
Pealinn: Kairo
Valitseb kuum ja kuiv kõrbekliima. Vahel tuuline , päike paistab aastaringselt . Vihma eriti ei saja va. talvekuudel. Jaanuari keskmine temperatuur on Vahemere ääres 11-12°C, lõunaosas 15-16°C, kuumima kuu juuli keskmine temperatuur on põhjas 25-26°C, lõunas 30-34°C.
Egiptuse riik kujunes ja püsib edasi Niiluse kallastel. See on ka pea ainus jõgi, mis põhja-lõuna-suunaliselt läbib tervet maad. Niiluse org- ehk teisisõnu jõge ümbritsev haritav ala- võtab enda alla üksnes 4% Egiptuse pindalast, kuid ometi on sinna koondunud 99% rahvastikust. See org jagab maa Ülem-Egiptuseks, mis jääb Kairo linnast lõunasse, ning Alam-Egiptuseks, millele vastab põhiliselt Niiluse suure delta piirkond.
Saavutas iseseisvuse aastal 1922, kuid inglise väed lahkusid sealt alles 1936 a.

• SKT ühe elaniku kohta on 4200 USD
  
• Rahvastiku hõivatus: põllumajandus (13,2%), tööstus (38,7%), teenindus (48,1%)
  
• Keskmine eluiga mehel on 24,4 aastat ja naisel 25,2 aastat.
  
• Imiku suremus 27,26/1000 sünni kohta
  
• Sündimus 21,7/1000 elaniku kohta
  Suremus 5,08/1000 elaniku kohta
  

Majandus
Masina-ja metallitööstuse keskused on Kairo ja tema eeslinnad , Aleksandria, Port Said ja Ismailija. 30% riigi tööstustoodangust saadakse tekstiilitööstusest. Valmistatakse puuvillast kedrust, riiet ja trikotaaži, kunstkiudu, vaipu, villast ja siidriiet. Tähtsamad tekstiilitööstuse keskused on Niiluse delta linna. Seal paikneb ka tubakavabrikuid. Suhkrut toodetakse Niiluse oru lõunaosas.
Metsatööstus ning-majandus puudub, sest kliima ei ole sobiv. Samuti on põhjuseks ka see, et enamus Egiptuse alast on kõrb ning see ala suureneb veel. Seega on nad kohustatud puitu sisse ostma, et oma vajadusi rahuldada.
Majanduse alus on põllumajandus, eeskätt niisutuspõllundus. Haritavat maad on riigi pindalast 3%. Soodsad kliimaolud ja pidev niisutus võimaldavad enamikult põldudelt koguda 2-3 saaki aastas. Peamine põllukultuur on puuvillapõõsas. Pikakiulise puuvilla kasvatamises ja väljaveos kuulub Egiptusele maailmas esikoht. Toiduteraviljaga ei suudeta nõudlust rahuldada ja seda veetakse palju sisse (peamiselt nisu või jahuna). Köögi-ja puuvilja (apelsine, mandariine, sidruneid, viinamarja) kasvatatakse suuremate linnade lähistel, datleid kasvatatakse oaasides . Viljeldakse ka aeduba , hernest ja läätse. Karjamaade puuduse ja söödabaasi nõrkuse tõttu on loomakasvatus vähe arenenud.
Egiptuse mineraal - ja energiaresurside hulka kuuluvad petrooleum, naturaalne gaas , fosfaat , kuld ja rauamaak. Toornaftat leidub peamiselt Suezi väinas ja Lääne kõrbes. Naturaalset gaasi leidub peamiselt Niiluse deltas , Vahemere kalda lähistel ja Lääne kõrbes. Õli ja gaas moodustavad umbes 7% SKT-st 2000/01 rahandusaastal.
Petrooleumi ja sellega seotud toodete eksport ulatus $2,6 miljardini aastal 2000. 2001.aasta lõpus Egiptuse lähtepunk „Suez’i segu” oli umbes $16,73 tünni kohta ($105/m3), madalaim hind 1999.aastast.
Brasiilia - arengumaa
Brasiilia asub Lõuna-Ameerikas idapoolses osas, moodustades sellest 47%. On maismaapiir kõikide Lõuna-Ameerika riikidega peale Ecuadori ja Tšiili. Idapool on ümbritsetud Atlandi ookeaniga.
Üldandmed
Pindala: 8 511 965 km²
Rahvaarv: 190 011 000 elanikku
Keel: portugali keel
Rahaühik: riaal (BRL)
Pealinn: Brasília
Brasiilia asub subtroopikas. Kui Brasiilias on suvi, on meil talv ja vastupidi. Juuni, juuli ja august on Brasiilias talvekuud, temperatuur langeb vahemikku 13 - 18°C. Suveperioodil - detsember, jaanuar, veebruar, märts - on temperatuur vahemikus 26 - 39°C. Vihma võib Brasiilias sadada aastaringselt, iseloomulikud on troopilised tugevad ent lühiajalised vihmahood. Rannikualadel on valitsev soe troopiline kliima. Amazonase madalikul on aastaringselt väga niiske ja palav . Amazonase aladel on kliima jagunenud veetaseme järgi vee madal- ja kõrgperioodiks. Sealne loodus ja kohalikud külainimesed sätivad oma elu lähtuvalt jõe veetasemest.
Kuni 1500 oli Brasiilia asustatud kohalike hõimude poolt, peamiseti tupi ja Guarani grupid. Portugaallaste tegelik asustamine algas 16.sajandi lõpupoole, kohaliku väärtpuu pau-brasili väljaveoga. Selle järgi on maa ka nime saanud. 19.sajandil tuli uus laine eurooplasi (peamiselt itaallased ja sakslased ). Brasiiliast sai iseseisev riik 7.septembril 1822.

• SKT ühe elaniku kohta on 8,402 USD
  
• Rahvastku hõivatus: põllumajandus (6,7%), tööstus (28%), teenindus (65,3%)
  
• Keskmine eluiga mehel on 27,8 aastat ja naistel 29,3 aastat
  
• Imiku suremus 22,58/1000 sünni kohta
  
• Sündimus 18,43/1000 elaniku kohta
  
• Suremus 6,35/1000 elaniku kohta
  

Majandus
Sisemajanduse kogutoodangult on Brasiilia 10. kohal maailmas. Riigil on suured nafta - ja maagaasivarud. Brasiilia on naftatoodangult 15. riik maailmas. Samas on Brasiilia suurim etanoolitootja. Etanooli toodetakse suhkruroost ja kasutatakse autokütusena.
Toodetavast elektrienergiast moodustab 83% hüdroenergia. Itaipu HEJ on maailma suurim toimiv hüdroelektrijaam (14 GW). Brasiilia ainuke tuumaelektrijaam on kahe reaktoriga Angra TEJ, mis toodab 4% riigi elektrienergiast.
Brasiilia on Eesti järel maailmas teine põlevkivitoodangult.
Olulisemate ekspordiartiklitena veetakse Brasiiliast lennukiosi Ameerika Ühendriikidesse ning sojauba, suhkrut ja kohvi Hollandisse. Sisse veetakse toornaftat (Saudi Araabiast ja Nigeeriast), ravimeid Ameerika Ühendriikidest, mineraalväetisi Saksamaalt ja Kanadast.
USA – arenenud maa
Ameerika Ühendriigid on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas ning piirneb idast Atlandi ookeani ning läänest Vaikse ookeaniga. Põhjas on Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga.
Üldandmed
Pindala: 9 826 630 km² (veestik 664,709 km2)
Rahvaarv: 305 529 000 elanikku
Keel: inglise keel ( ametlikku keelt ei ole)
Rahaühik: dollar (USD)
Pealinn: Washington
USA põhiosa asub parasvöötmes ja lähistroopikas, Florida lõunaosa ulatub troopikavöötmesse, Alaskas valitseb lähisarktiline kliima. Ääremäestikud takistavad niiske õhu pääsu sisemaale. Külm arktiline õhk tungib ida-lääne suunaliste mäestike puudumise tõttu kaugele lõunasse, seepärast on USA siseosadest talvel t° ligi 10° madalam kui samadel laiustel Euroopas.
Ameerika Ühendriigid said alguse 13 Suurbritannia asumaa Iseseisvusdeklaratsioonist, millega nad kuulutasid end vabadeks ja isesisvateks riikideks.

• SKT ühe elaniku kohta on 41,890 USD
  
• Rahvastiku hõivatus: põllumajandus (1,2%), tööstus (19,2%), teenindus (79,6%)
  
• Keskmine eluiga mehel on 35,4 aastat ja naisel 38 aastat.
  
• Imiku suremus 6,26/1000 sünni kohta
  
• Sündimus 13,82/1000 elaniku kohta
  
• Suremus 8,38/1000 elaniku kohta
  

USA koosneb 50 osariigist, millel vastavalt riigi föderalistlikule süsteemile on osaline autonoomia . Osariikidel on õigus luua iseseisvalt majandus- ja kultuurialaseid kontakte teiste riikidega või välisorganisatsioonidega tingimusel, et need registreeritakse vastavas föderaalasutuses. Kaitsealased ja välispoliitilised küsimused otsustab ning lepingud tehakse ainult riiklikul tasandil vastavas ministeeriumis.
Majandus
USA on majanduslikult ja sõjaliselt võimsaim kapitalistlik suurriik . Tähtsaimad tööstusharud on elektrienergeetika, kütusetööstus, must ja värviline metallurgia, metalli töötlemine ja igasuguste masinate, aparaatide ja kemikaalide valmistamine. Hästi mehhaniseeritud suurfarmide tõttu on põllumajandus kõrgel tasemel. Alates 20. sajandi keskpaigast on USA-st saanud majandusliku, poliitilise, sõjalise ja kultuurilise mõju poolest kõige võimsam riik maailmas.
USA on väga kõrgelt arenenud riik. Enamik inimarengut iseloomustavaid tegureid on keskmisest kõrgemad (keskmine eluiga, interneti kasutamine, kirjaoskus jne), mistõttu ongi USA IAI indeksilt maailmas 12. kohal. SKT on maailma suurim tänu loodusvarade rohkusele, kõrgeltarenenud infrastruktuurile ning aktiivsele majandustegevusele .
Võrdlused
Riik
Inimarengu indeks
Koht  maailma riikide hulgas
Keskmine oodatav eluiga
Täiskasvanute (üle 15.a) kirjaoskus
SKT inimese kohta (USD)
Eesti
0.871
42.
39,9
99.8%
15,478
Austraalia
0,965
4.
37.3
99%
47,40
Egiptus
0,716
116.
24.8
71.4%
4200
Brasiilia
0.807
70.
28,6
88.6%
8,402
USA
0.950
15.
36,7
99%
41,890
Tabelist võime näha, et Austraalia on nende 5 riigiga võrreldes kõige arenenum selles suhtes, et SKT ühe inimese kohta ja inimarengu indeks on suurim. Samuti on seal väga suur kirjaoskuse protsent. Kuna Austraalias leidub väga palju maavarasid ja väliskaubandus on aktiivne, siis on muidugi neil rohkem raha ja haridusele rohkem raha pandud. Kõige ebaarenenum maa on nendest aga Egiptus, sest SKT ühe inimese kohta on nii väike ja nad on üleüldiselt ülejäänud maailmast maha jäänud. Seega on haridus halvem , kirjaoskus väiksem, elu kvaliteet kehvem ehk siis keskmine eluiga on samuti väiksem.
Riik
Sündimus (1000 in.)
Suremus (1000 in.)
Loomulik iive
Eesti
10,37
13,42
-3,05
Austraalia
12,47
6,74
+5,73
Egiptus
21,7
5,08
+16,62
Brasiilia
18,43
6,35
+12,08
USA
13,82
8,38
+5,44
Kõige suurem loomulik iive on Egiptuses, kus sünnib nende riikidega võrreldes kõige rohkem lapsi. Rahvaarv kasvab kiirelt. Kõige kurvem seis on aga Eestil, kus loomulik iive on negatiivne ehk siis rahvaarv kahaneb. Eestis on sündimisi vähe, sest inimestel on karjäär tähtsam, pole laste jaoks aega või siis peavad neid lihtsalt tülikaks. Samas on Egiptus vähem arenenud riik (arengumaa), seal on laste kasvatamine lihtsam, lapsed toovad suuremat kasu sisse(nad töötavad) ning haridus on ka puudulikum, ei olda eriti kursis, kuidas rasestumist vältida näiteks. Perekond on arengumaades tähtsam, kui arenenud maades.
11