Asend Saarest... Tasmaania on mägine saar. Seal on kaunis puutumata loodus. Kolmandik kogu Tasmaania pindalast moodustavad rahvuspargid. Asub parasvöötme sega ja lehtmetsa aladel. Seda rannikut ümbritsevad Vaikne ookean ja India ookean . Rahvas Enamus inimesed elavad linnas,mitte mägedes. Nad on väga sõbralikud ja abivalmis. Inimesed on väga loodusesõbralikud. Kliima Tasmaanias on kõik neli aastaaega . Suvel on temperatuur kuni 30 soojakraadi ning talvel langeb pisut alla nulli. Lund sajab, aga paksu lumekatet ei teki kunagi. Kevadel ja sügisel võib kogeda paari tunni jooksul kõiki nelja aastaaega Taimestik Tasmaanias valmivad veinid, mis tähendab et puuviljad ja taimed kasvavad hästi. Taimi on väga erilisi , paljusid neist ei kasva kuskil mujal . Kuninglik sinikelluke > Mullad
tasaseid mäestike, tehes sellest kõige mägisema osariigi Austraalias. Tasmaania kõrgeim mägi on Mount Ossa (1614 meetrit). Palju Tasmaaniast on endiselt tihedalt metsastatud. Southwest rahvuspark ja naaberalad on mõned viimased parasvöötme vihmametsad lõunapoolkeral. Tarkine, mis asub saarel kaugel loodes, on suurim parasvöötme vihmametsade ala Austraalias ja üks maailma suurimaid, hõlmates ligikaudu 3800 ruutkilomeetrit. Tasmaanias on palju jõgesid, mis on peaaegu kõik tammistatud, et pakkuda nii palju hüdroelektrit, kui osariik vajab. KLIIMA Tasmaanias on jahe parasvöötmeline kliima nelja erineva aastaajaga. Suvi kestab detsembrist kuni veebruarini, kui keskmine maksimaalne mere temperatuur on 21 ° C ja sisemaa alad Launceston'i ümber ulatuvad 24 °C. Teised sisemaa alad on palju jahedamad koos Liawenee'ga, mis on üks külmemaid kohti Austraalias, temperatuuriga veebruaris vahemikus 4 ° C kuni 17 ° C.
Lõuna-Austraalia lõunaosas, Lääne-Austraalia edelaosas ja Uus-Lõuna-Wales´is on vahemereline kliima jahedate vihmaste talvede ja kuumade kuivade suvedega. Ida- ja edelarannikul kõrguvad mäestikud eraldavad mandri siseosa mere mõjust, seetõttu on seal valdav mandriline kliima. Temperatuur suureneb enam-vähem korrapäraselt põhja-lõuna suunas. Suvel (detsembrist veebruarini) tõuseb siseosas temperatuur üle 30° C, jahedam on ainult Tasmaanias (15-20° C). Talvel on kõikjal plusstemperatuur (põhjaosas 20-25° C), Tasmaanias 10° C, Austraalia Alpides aga 5° C. Sademete hulk ja nende ajaline jaotus erinevad suuresti. Austraalia põhjaosas sajab kõige rohkem suvel, kui puhuvad ekvatoriaalmussoonid. Aastane sademete hulk on 500-2000 mm, see väheneb pidevalt lõuna suunas. Sademeterohkeim ala on Suure Veelahkmeaheliku idanõlvad (1000-2000 mm,
Pärnust pärit maailmameistrid Jüri Jaanson- 1990. aastal Tasmaanias toimunud sõudmise maailmameistrivõistlustel võitis ta ühepaadil kuldmedali. Andrus Veerpalu- 2001.aastal Soomes sai maailmameistriks 30 km klassikas ning 2009. Aastal Liberecis 15 km klassikas. Jüri Poljans- võitnud 1981 MM-il neljasüstal 500 meetris kulla. Tiiu Kimber- omaaeliste seas( 61.aatane) tuli maailmameistriks Tsehhis tõstmises. Ken-Kristjan ja Andre-Kristopher Toomjõe- tulid Viinis kuni 16.aastaste paarismängus reketloni maailmameistriteks.
Austraalia põhiosa asub troopilises kliimavöötmes. Parasvöötmesse jääb ainult Tasmaania; põhiosas valitseb lähisekvatoriaalne kliima. Ida- ja edelarannikul kõrguvad mäestikud eraldavad mandri siseosa mere mõjust, seetõttu on seal valdavalt mandriline kliima. Kõrbed ja poolkõrbed hõlmavad Austraaliast 2/3. Austraalia on lõunapoolkera kõige kuumema kliimaga manner. Suvel (detsembrist- veebruarini) tõuseb siseosas temperatuur üle 30°, jahedam on ainult Tasmaanias, kus on sooja 15- 20°. Talvel on kõikjal pluss 20-25°, Tasmaanias 10°. Sademete hulk ja nende ajaline jaotus erinevad suuresti. Austraalia põhjaosas sajab kõige rohkem suvel, kui puhuvad ekvatoriaalmussoonid. Aastane sademete hulk on 500- 2000 mm, see väheneb pidevalt lõuna suunas. Austraalia sademeterohkeim ala on Suure Veelahkmeaheliku idanõlvad. Seal puhuvad kagupassaadid ja sajab ühtlaselt kogu aasta. Siseosa kõrbetes on sademeid alla 250 mm aastas, mõnel aastal ei saja üldse
AUSTRAALIA C. Karus TUTVUSTUS Pealinn : Canberra Pindala: 7 704 366 km² Rahvaarv : 22 106 112 (2010) Keel: enamasti austraalia inglise Riigipea: kuninganna Elizabeth II Rahaühik: austraalia dollar (AUD) KLIIMA Suvel: 25-32°C Talvel: 10-18°C Alpides: 5°C Max on 46°C Lund leidub mägedes ja Tasmaanias pindalast on kõrbed Enamjaolt kuiv kliima MILLISED ON AUSTRAALLASED? Väga avatud Lahked Vahest viisakad Naiivsed Ausad Naudivad elu Muretsevad vähe Raiskajad (elu ja raha) USK Vähe usklikke 7,5 % käivad kirikus igal nädalal Kõige levinum usk on rooma-katoliiklus (25,6%) Mitte usklike 22,3% SÖÖK
Regiooni kuuluvad riigid Austraalia Uus-Meremaa Loodusolud, loodusvarad Loodusvööndid Poolkõrb ja kõrb o Hõlmavad Austraaliast umbes 2/3 Vahemereline kuivalembeline põõsastik Puisrohtla ja hõrendik Lehtmets Vihmamets o Väga väike osa Kliima Troopiline ja lähistroopiline o Austraalia põhiosa asub just nendes kliimavöötmetes Parasvööde o Ainult Tasmaanias Lähisekvatoriaalne o Põhjaosas Aastane sademete hulk on 500-2000mm o Väheneb lõuna suunas Jahedad vihmased talved ja kuumad kuivad suved o Lõunaosas Põhjaosas sajab kõige rohkem suvel o Puhuvad ekvatoriaalmussoonid Kagupassaadid Lumi on väga haruldane o Leidub vaid Tasmaanias ja Austraalia Alpides Maavarad Kivisüsi Kuld Vask Rauamaak
Vombatid Vombatid esineb kolme liiki vombateid neil on väga aeglane ainevahetus seedivad toitu kuni 14 päeva vombatitel puudub saba äsja sündinud vombad kaalub 2 grammi ema lähedusse jääb poeg 11 kuuks ühe öö jooksul võib vombat läbida 3 km Vombatid vombatitel on oma lemmiktaim Xerotese nimelise perekonna tarnud vombatitel on närilistega sarnased hambad Tasmaania vombatid elavad 5-aastaseks Tasmaanias tehakse vombati väljaheidetest paberit Tasmaania vombati põhitoiduks on rohi Opossumid Opossumid on kohastunud eluga puuvõrades väikestel kukkurloomadel, näiteks Lõuna-Ameerika opossumitel, pole tõelist kõhukotti neil puudub varjevärvus opossumid on sündides nii tillukesed, et mahuksid ära ühteainsasse teelusikasse opossumid tulevad toime ka tihedalt asustatud paikades, kus nad hangivad endale
Isikuandmed Isikuandmed Riik Eesti. Sünniaeg 14. oktoober 1965 (46-aastane) Sünnikoht Tartu, Eesti. Medalid Medalid Olümpiamängud Hõbe 2004 Sõudmine Hõbe 2008 Sõudmine Maailmameistrivõistlused Kuld 1990 Sõudmine Hõbe 1995 Sõudmine Pronks 1989 Sõudmine Pronks 2005 Sõudmine Pronks 2007 Saavutused Maailmameistrivõistlustel 1989. aastal Bledis toimunud sõudmise maailmameistrivõistlustel võitis ta ühepaadil pronksmedali. 1990. aastal Tasmaanias toimunud sõudmise maailmameistrivõistlustel võitis ta ühepaadil kuldmedali. 1995. aasta maailmameistrivõistlustel Tamperes saavutas ta meeste ühepaadi klassis hõbemedali. 2005. aasta sõudmise maailmameistrivõistlustel Jaapanis võitis ta koos Andrei Jämsä, Tõnu Endreksoni ja Leonid Guloviga meeste paarisaeruliste neljapaadil pronksmedali. 2007. aasta maailmameistrivõistlustel Münchenis võitis ta koos Tõnu Endreksoniga
Fifth level Sisemaal ning lääne- ja lõunaosas on väga kuiv · Aastane sademete hulk on 500-2000 mm · Suvel (detsembrist veebruarini) tõuseb siseosas temperatuur üle 30° C · Talvel on kõikjal plusstemperatuur (põhjaosas 20-25° C, Tasmaanias 10° C, Austraalia Alpides aga 5° C). · Puhuvad Põhja-Austraalias ekvatoriaalmussoonid, kagupassaadid aga Ida-Austraalias · Majandus Tööstuses on esikohal töötlev tööstus, mille põhiharud on masina- (28 % kogutoodangust), toiduaine- (24%), keemia- ja naftatöötlemistööstus (kokku 12%) Austraalia on üks maailma tähtsaimaid mäetööstusmaid. Ta on maailmas esikohal kivisöe, kulla, boksiidi, vase ja rauamaagi väljaveo poolest
sõltuvuses sademete hulgast eri aastaaegadel. Suurem osa Austraaliast asub troopilises kliimavöötmes: kliima on troopiliselt niiske Queenslandi põhjaosas ning troopiline mussoonkliima valitseb Lääne-Austraalia ja Põhjaterritooriumi põhjaosas ning Queenslandi loodeosas. Vahemerelisse kliimavöötmesse jäävad Lõuna-Austraalia lõunaosa, Lääne-Austraalia edelaosa ja Uus-Lõuna-Wales. Parasvöötmeline kliima valitseb Victoria lõunaosas ja Tasmaanias. Sisemaal ning lääne- ja lõunaosas on äärmiselt kuiv ning suvel väga palav. Maa põhjaosas Arnhemi maa ja Cape Yorki poolsaare piirkonnas on kogu aasta palav, suvemussoonide ajal ka niiske. Mõõdukas kliima valitseb ainult ida- ja kaguosa 400 km laiusel rannikuribal ja edelaosas Perthi ümbruses. Austraalia on üks maailma tähtsamaid mäetööstusmaid. Ta on maailmas esikohal kivisöe, kulla, boksiidi, vase ja rauamaagi väljaveo poolest. Maavarad annavad
tasase pinnamoega siseosas, kus nende pindala on sõltuvuses sademete hulgast eri aastatel. Suurem osa Austraaliast asub troopilises kliimavöötmes: kliima on troopiliselt niiske Queenslandi põhjaosas ning troopiline mussoonkliima valitseb Lääne-Austraalia ja Põhjaterritooriumi põhjaosas ning Queenslandi loodeosas. Vahemerelisse kliimavöötmesse jäävad Lõuna-Austraalia lõunaosa, Lääne- Austraalia edelaosa ja Uus-Lõuna-Wales.Parasvöötmeline kliima valitseb Victoria lõunaosas ja Tasmaanias. Sisemaal ning lääne- ja lõunaosas on äärmiselt kuiv ning suvel väga palav. Maa põhjaosas Arnhemi maa ja Cape Yorki poolsaare piirkonnas on kogu aasta palav, suvemussoonide ajal ka niiske. Mõõdukas kliima valitseb ainult ida- ja kaguosa 400 km laiusel rannikuribal ja edelaosas. Austraalia rahvastiku koosseis peegeldab maa sisserändeid: umbes 92% rahvastikust on euroopa ja 7% aasia päritolu ning 2,4 % on pärismaalased. 85 % valgetest on kas briti või iiri
*Üks 6-st spordi aastapreemiast 2005(150000 krooni) *2008 andis Eesti Post välja tervikasja Jüri Jaansoni ja Tõnu Endreksoni auks *2010 omistati Jaansonile suure panuse eest sportliku koostöö arendamise eest Venemaa presidendi aukiri *Jüri Jaansonile omistati sõudmise väärikaim autasu- Thomas Kelleri 18 karaadise kullasisaldusega medal. 3.SPORTLIKUD SAAVUTUSED Maailmameistrivõistlustel 1989.aastal pronksmedal ühepaadil Bledis 1990.aastal kuldmedal ühepaadil Tasmaanias 1995.aastal hõbemedal ühepaadil Tamperes 2005.aastal pronksmedal neljapaadil Jaapanis 2007.aastal pronksmedal kahepaadil Münchenis Olümpiamängudel 1988.aastal 8.koht ühepaadil Soulis 1992.aastal 5.koht ühepaadil Barcelonas 1996.aastal 18.koht ühepaadil Atlantas 2000.aastal 6.koht ühepaadil Sydneys 2004.aastal hõbemedal ühepaadil Ateenas 2008.aastal hõbemedal kahepaadil Pekingis Maailma karikas 1990.aastal võitis ühepaadil maailma karika 1995
Põhjapoolkera niisketes kasvukohtades on turbasamblad valitsev taimerühm. Põhjapoolkeral on turbasambla liigid sageli soodes ja märgades tundra piirkondades valdavateks taimedeks. Nende levila ulatub kuni 81. põhjalaiuskraadini Põhja-Norra Svalbardi saarestikus. Lõunapoolkeral on turbasammalde liigiline mitmekesisus hoopis väiksem kui põhjapoolkeral. Lõunapoolkeral on laiaulatuslikud turbasambla piirkonnad Tsiilis, Argentinas, Brasiilias, Uus-Meremaal ning Tasmaanias. Mõnede autorite arvates on turbasambla (Sphagnum) perekond maailma kõige laiema levikualaga. Turbasamblad on niiskeid ja märgasid kasvutingimusi eelistavad taimed. Põhiliselt leidub neid soodes ning soostuvatel aladel. Turbasamblad ei suuda kasvada kuivades tingimusteks nagu näiteks kõrbetes.[5] Lisaks on leitud mõningaid turbasamblaid ekstreemsetest kasvukohtades (Islandi kuumaveeallikate äärest). Ökoloogiliste nõudmiste
SOOTAIMED TURBASAMMAL Turbasammal ehk sfagnum on lehtsammaltaimede perekond, kuhu kuulub umbes 150350 liiki. Turbasammal on kosmopoliitne perekond. Neid esineb eriti laiaulatuslikult ja liigirikkalt põhjapoolkeral, kus turbasambla liigid on sageli soodes ja märgades tundra piirkondades valdavateks taimedeks. Nende levila ulatub kuni 81. põhjalaiuskraadini Põhja-Norra Svalbardi saarestikus.Lõunapoolkeral on suurimad turbasamblaalad Uus-Meremaal Tasmaanias ja Tsiili ning Argentina lõunapoolseimates piirkondades. Lõunapoolkeral on turbasammalde liigiline mitmekesisus hoopis väiksem kui põhjapoolkeral. Mõnede autorite arvates on turbasambla (Sphagnum) perekond maailma kõige laiema levikualaga. Selle perekonna liigid suudavad rakkudes asuvate hüalotsüstide abil koguda endasse suure hulga vett, mõnede liikide veeimamisvõime võib nende normaalset massi suurendada kuni 20 korda.
pinnamoega siseosas, kus nende pindala sõltub sademete hulgast. Kliima Suurem osa Austraaliast asub troopikavöötmes. Lähisekvatoriaalne kliima valitseb Queenslandi põhjaosas ning troopiline mussoonkliima valitseb Lääne-Austraalia ja Põhjaterritooriumi põhjaosas ning Queenslandi loodeosas. Lähistroopilisse kliimavöötemesse jäävad Lõuna-Austraalia lõunaosa, Lääne-Austraalia edelaosa ja Uus-Lõuna-Wales. Parasvöötmeline kliima valitseb Victoria lõunaosas ja Tasmaanias. Sisemaal ning lääne- ja lõunaosas on väga kuiv. Maa põhjaosas Arnhemi maa ja Cape Yorki poolsaare piirkonnas on kogu aasta palav, suvemussoonide ajal ka niiske. Mõõdukas kliima valitseb ainult ida- ja kaguosa 400 km laiusel rannikuribal ja edelaosas Perthi ümbruses. 4. Kasutatud materjalid: http://et.wikipedia.org/wiki/Austraalia 5.
Temperatuur suureneb enam-vähem korrapäraselt põhja-lõuna suunas. Põhja-Austraalias on kliima troopiline kuumade niiskete suvede ja soojade kuivade talvedega. Lõunas on mõlemal rannikul vahemereline kliima jahedate vihmaste talvede ja kuumade kuivade suvedega. Ida- ja edelarannikul kõrguvad mäestikud eraldavad mandri siseosa mere mõjust, seetõttu on seal valdav mandriline kliima. Suvel tõuseb siseosas temperatuur üle 30° C, jahedam on ainult Tasmaanias (15-20° C). Talvel on kõikjal plusstemperatuur (põhjaosas 20-25° C, Tasmaanias 10° C, Austraalia Alpides aga 5° C). Sademete hulk ja nende ajaline jaotus erinevad suuresti. Austraalia põhjaosas sajab kõige rohkem suvel, kui puhuvad ekvatoriaalmussoonid. Aastane sademete hulk on 500-2000 mm, see väheneb pidevalt lõuna suunas. Sademeterohkeim ala on Suure Veelahkmeaheliku idanõlvad (1000-2000 mm); seal puhuvad kagupassaadid ja sajab ühtlaselt kogu aasta
(detsember kuni veebruar) +25°C kuni +32°C. Aastane sademetehulk kõrbealal on 300 mm aastas, metsade alal aga 1000-2000 mm. Sademete hulk ei ole eriti suur. Sademete hulk on mänginud suurt rolli austraallaste elukoha valikul. Tihedalt elab inimes lõuna ja ida parasvöötmelistel aladel. Sealne kliima on sobiv põllumajanduseks. Kuivad kõrbealad on koduks väga vähestele inimestele. Lumi on väga haruldane ja seda leidub vaid Tasmaanias ja Austraalia Alpides. D) Austraalia kuival sisealal on ülekaalus primitiivsed, enamasti sooldunud troopilised ja lähistroopilised kõrbemullad. Mandri ääreala suunas asendavad kõrbemuldi vastavalt sademete hulga suurenemisele pruunid poolkõrbemullad ja neid omakorda savannide punamullad. Niiske kliimaga äärealasid katavad põhjas ja idas troopilised lateriit- ja punamullad ning lähistroopilised puna- ja kollamullad. Kõrgeil mäenõlvul on leet- ja pruunmullad
aastaaegadel. Kliima Suurem osa Austraaliast asub troopilises kliimavöötmes: kliima on troopiliselt niiske Queenslandi põhjaosas ning troopiline mussoonkliima valitseb Lääne-Austraalia ja Põhjaterritooriumi põhjaosas ning Queenslandi loodeosas. Vahemerelisse kliimavöötmesse jäävad Lõuna-Austraalia lõunaosa, Lääne-Austraalia edelaosa ja Uus-Lõuna-Wales. Parasvöötmeline kliima valitseb Victoria lõunaosas ja Tasmaanias. Sisemaal ning lääne- ja lõunaosas on äärmiselt kuiv ning suvel väga palav. Maa põhjaosas Arnhemi maa ja Cape Yorki poolsaare piirkonnas on kogu aasta palav, suvemussoonide ajal ka niiske. Mõõdukas kliima valitseb ainult ida- ja kaguosa 400 km laiusel rannikuribal ja edelaosas Perthi ümbruses. RAHVASTIK Austraalia rahvastiku praeguses koosseisus väljendub ilmekalt kunagine massiline
aastatel. [1] 4. Kliima Suurem osa Austraaliast asub troopilises kliimavöötmes: kliima on troopiliselt niiske Queenslandi põhjaosas ning troopiline mussoonkliima valitseb Lääne-Austraalia ja Põhjaterritooriumi põhjaosas ning Queenslandi loodeosas. Vahemerelisse kliimavöötmesse jäävad Lõuna-Austraalia lõunaosa, Lääne-Austraalia edelaosa ja Uus-Lõuna-Wales.Parasvöötmeline kliima valitseb Victoria lõunaosas ja Tasmaanias. Sisemaal ning lääne- ja lõunaosas on äärmiselt kuiv ning suvel väga palav. Maa põhjaosas Arnhemi maa ja Cape Yorki poolsaare piirkonnas on kogu aasta palav, suvemussoonide ajal ka niiske. Mõõdukas kliima valitseb ainult ida- ja kaguosa 400 km laiusel rannikuribal ja edelaosas. [1] 5. Rahvastik Austraalia rahvastiku koosseis peegeldab maa sisserändeid: umbes 92% rahvastikust on euroopa ja 7% aasia päritolu ning 2,4 % on pärismaalased
teekonda jala. Nad jõudsid lõunapoolusele 18. jaanuaril 1912. aastal ning pidid tõdema, et Amundsen edestas neid ühe kuuga. Scotti retke aga kummitasid algusest peale hädad ja ebasoodne ilm. Osa rühmast ei pidanud vastu ja pöördus poole peal tagasi. Nelja kaaslasega jõuab Scott lõunanabale 16. jaanuaril, avastades eest Amundseni jäetud telgi ja kirjad. Tagasitee Tagasitee oli kergem kui minek lõunapoolusele, ühegi märkimisväärse sündmuseta. 8.+ märtsil sõidab Fram Tasmaanias Hobarti sadamasse ning Amundsen saab kogu maailmale sõnumi saata: tema käis esimese inimesena lõunanabal. Scotti ja ta meeste tagasipöördumine lõppes katastroofiga. Tagasiteel ei pidanud vastu esmalt üks kaaslane, siis teine. Viimased kolm meest sunnib lumetorm varjuma telki, kus nad hinge heidavad. Scotti päeviku viimane sissekanne on 29. märtsist. Tema ja ta kaaslaste surnukehad leiab päästeoperatsioon kaheksa kuud hiljem. Scott
Kliima Suurem osa Austraaliast asub troopikavöötmes. Lähisekvatoriaalne kliima valitseb Queenslandi põhjaosas ning troopilinemussoonkliima valitseb Lääne- Austraalia ja Põhjaterritooriumi põhjaosas ning Queenslandi loodeosas. Lähistroopilisse kliimavöötemesse jäävad Lõuna-Austraalia lõunaosa, Lääne-Austraalia edelaosa ja Uus- Lõuna-Wales. Parasvöötmeline kliimavalitseb Victoria lõunaosas ja Tasmaanias. Sisemaal ning lääne- ja lõunaosas on väga kuiv. Maa põhjaosas Arnhemi maa ja Cape Yorki poolsaare piirkonnas on kogu aasta palav, suvemussoonide ajal ka niiske. Mõõdukas kliima valitseb ainult ida- ja kaguosa 400 km laiusel rannikuribal ja edelaosasPerthi ümbruses. Rahvastik Austraalia rahvastiku koosseis peegeldab sisserännet. Umbes 91% rahvastikust on Euroopa, 6% Aasia päritolu ning 2,2% on pärismaalased. 85% valgetest on Briti või iiri päritolu,
Nagu känguruid, on neidki mitmeid erinevad liike. Kängurutest kergemad, on nad paremini kohastunud mägiste mastike jaoks, kuivõrd kängurud tulevad paremini toime sisemaa suurtel tasandikel. Näiteks Tasmaania maastik on niivõrd mägine, et seal ei kohta ühtegi kängurut. See-eest võib sealt leida erinevaid vallabi-liike. Lõuna-Austraalias Flinders Rangesis võib kohata kollajalgset kaljuvallabit (yellow- footed rock wallaby), pildile on jäänud Tasmaanias Bruny saarel elutsev haruldane valge vallabi. Koostas: Erik Salm Kukkurloomad Sissejuhatus Sellesse kirevasse loomarühma kuulub ligikaudu 270 liiki, kes elavad Austraalias, Uus-Guineas ja selle lähedastel saartel ning Lõuna-Ameerikas. Kõige väiksem kukruline, Pilbara ningauis, võib kaaluda ainult 2g, suured kängurud aga kuni 90 kg. Kukkurloomade sigimine erineb teiste imetajate omast. Imetilluke väljakujunemata poeg jätkab pärast sündi arengut ema kukrus
Kokkuvõte Austraallased on enamasti kõik Euroopa juurtega ning seetõttu esmapilgul ei erinegi eriti eurooplastest. Austraalia on küll maailma mandritest kõige väiksem, kuid pindala on sellegipoolest tohutu. Kui valged inimesed siia esmakordselt tulid, siis tunnistasid nad maa elamiskõlbmatuks. Ometi on siinsed põlisasukad ehk aborigeenid elanud siin aegade algusest peale. Aborigeenid elavad tänapäeval peamiselt oma kogukondades, peamiselt Põhjaterritooriumil, kuid ka mujal (nt Tasmaanias). Nende populatsioon on kahanenud ligi 400000-ni. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Austraalia http://www.austraalia.info/austraalia/maast-ja-ilmast http://www.triennial.ee/vana/tgtkonverents_laurits.htm http://www.folklore.ee/Tagused/nr15/niglas.htm http://www.miksike.ee/ http://www.hot.ee/aussie/loodus.html Lisad Austraalia kaart Austraalia lipp Austraalia vapp
Kokkuvõte Austraallased on enamasti kõik Euroopa juurtega ning seetõttu esmapilgul ei erinegi eriti eurooplastest. Austraalia on küll maailma mandritest kõige väiksem, kuid pindala on sellegipoolest tohutu. Kui valged inimesed siia esmakordselt tulid, siis tunnistasid nad maa elamiskõlbmatuks. Ometi on siinsed põlisasukad ehk aborigeenid elanud siin aegade algusest peale. Aborigeenid elavad tänapäeval peamiselt oma kogukondades, peamiselt Põhjaterritooriumil, kuid ka mujal (nt Tasmaanias). Nende populatsioon on kahanenud ligi 400000-ni. 8 Kasutatud kirjandus Artikkel ajakirjast: Viktor Masing, Eukalüpt iseloomustab Austraaliat // Loodus, 2000 aprill. ENE 1 // Valgus, 1985. Tõlkinud L.Liivak ja A.Raitviir, Loodusentsüklopeedia // Odamees 2001. http://et.wikipedia.org/wiki/Austraalia http://www.austraalia.info/austraalia/maast-ja-ilmast http://www.godiscover.ee/?id=1311 http://www.hot.ee/nadka/profile/austraalia
Caims 20 29 86 2223 Townsville 18 29 n/a 1144 LÕUNA- AUSTRAALIA Lõuna-Austraalias karm temperatuuri ulatus on 29C jaanuaris ning 15C juulis. Päevased temperatuurid osariigis võivad minna jaanuaris ja veebruaris kuni 48C-ni. Kõrgeim temperatuur on 50,7C Oodnadatta 2.jaanuaril 1960. madalaim on -8C Yongala-s 20.juuli 1976.a. TASMAANIA Tasmaanias võib kogeda nelja erinevat hooaega. Suvi kestab detsembrist veebruarini, kus keskmine ookeani temperatuur on 21C ja sisemaal kuni 24C. Sügis on märtsist maini. Talvekuud on juunist juulini ning tavaliselt on kõige märjemad kuud aastas, kus isegi vahest võib lund sadada. Talve maksimum võib olla 12C, kus rannikualal on see 3C. Kevad on muutuste aeg, kus talve muster hakkab võtma üle suve mustrit. Kuigi lumesadu võib olla tavaline kuni oktoobrini. Kevad on ka kõige tuulisem aeg
* Keskmine inimene unistab aastas umbes 1460 korda. * 70% maailma paatidest kasutatakse kalastamiseks. * Viimane dodo lind suri aastal 1681. * Liblikad maitsevad oma jalgadega. * Blondi juukselistel on rohkem juukseid kui tumedajuukselistel. * Inimese hambad on umbes sama rasked kui kivid. * Sa pilgutad aastas silma umbes 84,000,000 korda. * Juurviljades on enamus C vitamiinist koores. * Inimese silmad ei kasva kunagi, aga nina ja kõrvad ei lõpeta kunagi kasvamist. * Tasmaanias on maailma kõige puhtam õhk. * Ameerika elan.ikud söövad päevas kokku ligikaudu 20 hektarit pitsat. * Maakera kaalub ligikaudu 6,588,000,000,000,000,000,000,000,000 tonni. * Kõige enam kasutatud inimese nimi maailmas on Mohammed. * Sa põletad rohkem kaloreid magades, kui telekat vaadates. * Meie (inimesed) kasutame vaid 10 % protsenti oma ajudest. * Umbes 300 aastat tagasi oli Egiptuses keskimine eluiga 30 aastat. * Su aju koosneb 80 % veest.
siseosas, kus nende pindala on sõltuvuses sademete hulgast eri aastatel. Suurem osa Austraaliast asub troopilises kliimavöötmes: kliima on troopiliselt niiske Queenslandi põhjaosas ning troopiline mussoonkliima valitseb Lääne-Austraalia ja Põhjaterritooriumi põhjaosas ning Queenslandi loodeosas. Vahemerelisse kliimavöötmesse jäävad Lõuna-Austraalia lõunaosa, Lääne-Austraalia edelaosa ja Uus-Lõuna-Wales.Parasvöötmeline kliima valitseb Victoria lõunaosas ja Tasmaanias. Sisemaal ning lääne- ja lõunaosas on äärmiselt kuiv ning suvel väga palav. Maa põhjaosas Arnhemi maa ja Cape Yorki poolsaare piirkonnas on kogu aasta palav, suvemussoonide ajal ka niiske. Mõõdukas kliima valitseb ainult ida- ja kaguosa 400 km laiusel rannikuribal ja edelaosas Perthi ümbruses. Loodusvaradeks on boksiit, kivisüsi, rauamaak, vask, tina, kuld, hõbe, uraan, nikkel, vilfram, mineraalliiv, plii, tsink, teemant, naturaalne gaas, petrooleum e. nafta.
Pealinn: Canberra Suurem osa Austraaliast asub troopikavöötmes. Lähisekvatoriaalne kliima valitseb Queenslandi põhjaosas ning troopiline mussoonkliima valitseb Lääne-Austraalia ja Põhjaterritooriumi põhjaosas ning Queenslandi loodeosas. Lähistroopilisse kliimavöötemesse jäävad Lõuna-Austraalia lõunaosa, Lääne-Austraalia edelaosa ja Uus-Lõuna-Wales. Parasvöötmeline kliima valitseb Victoria lõunaosas ja Tasmaanias. Manner oli inglaste käes, kes rajasid sinna kolooniaid. 1829. ja 1859. vahelistel aastatel sai neli kolooniat Austraalia osariikideks. Kõikide osariikide ühendamise idee peale tuldi juba 1847. aastal. Briti parlamendi poolt tunnistati Austraalia Ühendust ning iseseisvus sai tõeliseks 1. jaanuaril 1901. aastal. Kuna ei Sydney ega Melbourne ei olnud vastuvõetavateks föderaalseteks pealinnadeks, asutati 1911
Kukkurkurat on oma perekonna ainuesindaja. Ta on suurim elusolev lihasööja kukruline. Kukkurkurat on oma nimetuse saanud tänu mustale värvusele ning arvamusele, et ta on äärmiselt agressiivne. Tegelikult on ta üsna pelglik ning toitub põhiliselt korjustest. See tasmaania metsades elutsev jässakas kukruline viib oma musta ja tiheda karvastiku ning tugevate käppade ja lühikese saba tõttu mõtted väikesele karul. Tänasel päeval elutseb kukkurkurat vaid tasmaanias, kus on tal looduslikud vaenlased puuduvad. Kukkurkuradi ainus vaenlane on inimene. Kukkurkuradi pikkus on 50-60 cm ja kaalub 6-8 kg. Tema uriseb, sisiseb ja klähvib valjusti. (Parish 2005:17) 1.3. Kiskjaliste selts Austraalias ei ole põliseid kiskjalisi loomi. Tänapäeval on Austraaliasse sisse toodud Koerlate sugukonda kuuluvad dingo ja rebane. 1.3.1. Sugukond: Koerlased Dingo on koerlane, kes on Austraalia kuivades piirkondades elanud juba kiviajal
laugjamad. Austraalia mandri kõrgem tipp Kosciuszko 2228 meetrit, asub Austraalia Alpides. Austraalia kõrgeim mägi Big Beni vulkaan (tipp Mawson 2745 m) asub Antarktikas Heardi saarel. Austraalia ulatub lähisekvatoriaalsest vöötmest parasvöötmeni. Idarannikul sajab kuni 2000 mm/a ja 29% territooriumist sajab vähem kui 200 mm/a. Ligi poole Austraalia territooriumist hõlmavad kõrb ja poolkõrb. Talvel võib siseosas olla öökülmi. Tasmaanias võib talvel ka lund sadada, kõige jahedam on Austraalia Alpides, kus võib lumikate püsida 3-4 kuud. Jõgesid on vähe aga idarannikul on palju lühikesi energiarikkaid jõgesid. Mandri suurima jõestiku moodustavad Suure Veelahkmeaheliku läänenõlvult algav Murray ja tema lisajõed. Nende jõgede vooluhulk kõigub tugevalt ning seda kasutatakse niisutamiseks. Sisemaal on ajutise vooluga jõed, kriigid. Mageveejärvi on vähe ja enamik neist on väikesed mägijärved
Kolmeteistkümnes 2798. Iga päev hakkavad 3000 teismelist suitsetama 2799. Inimene, kes suitsetab päevas terve paki, kaotab keskmiselt 2 hammast 10 aasta jooksul. 2800. Maod ei hammusta vees, kuna nad võivad hammustamise käigus uppuda 2801. Pablo Picasso sai noorena sooja, enda maale põletades. 2802. Naised pilgutavad silmi kakskorda rohkem kui mehed. 2803. Kui sa aevastad lõpetab kogu su keha selleks hetkeks töö, isegi süda 2804. Tasmaanias on maailma kõige puhtam õhk 2805. Sa põletad rohkem kaloreid magades, kui telekat vaadates 2806. Pea vastu seina tagumine kulutab 150 kalorit tunnis 2807. Igal inimesel on ainulaadne keelemuster 2808. Sinised silmad on valguse suhtes kõige tundlikumad, kõige vähem tundlikud on pruunid silmad. 2809. Inimene naerab keskmiselt 15 korda päevas. 2810. Kanada teadlased mängisid kanadele eristiilis muusikat ning avastasid, et kanad munevad kõige paremini popmuusika saatel. 2811
annaabi.ee 
