Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"tasmaanias" - 32 õppematerjali

tasmaanias on palju jõgesid, mis on peaaegu kõik tammistatud, et pakkuda nii palju hüdroelektrit, kui osariik vajab.
thumbnail
5
doc

Austraalia kliima, maastik ja loomad

Parasvöötmesse jääb ainult Tasmaania; põhiosas valitseb lähisekvatoriaalne kliima. Ida- ja edelarannikul kõrguvad mäestikud eraldavad mandri siseosa mere mõjust, seetõttu on seal valdavalt mandriline kliima. Kõrbed ja poolkõrbed hõlmavad Austraaliast 2/3. Austraalia on lõunapoolkera kõige kuumema kliimaga manner. Suvel (detsembrist- veebruarini) tõuseb siseosas temperatuur üle 30°, jahedam on ainult Tasmaanias , kus on sooja 15- 20°. Talvel on kõikjal pluss 20-25°, Tasmaanias 10°. Sademete hulk ja nende ajaline jaotus erinevad suuresti. Austraalia põhjaosas sajab kõige rohkem suvel, kui puhuvad ekvatoriaalmussoonid. Aastane sademete hulk on 500- 2000 mm, see väheneb pidevalt lõuna suunas. Austraalia sademeterohkeim ala on Suure Veelahkmeaheliku idanõlvad. Seal puhuvad kagupassaadid ja sajab ühtlaselt kogu aasta. Siseosa kõrbetes on sademeid alla 250 mm aastas, mõnel aastal ei saja üldse...

Geograafia
80 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Känguru

Kängurutest kergemad, on nad paremini kohastunud mägiste mastike jaoks, kuivõrd kängurud tulevad paremini toime sisemaa suurtel tasandikel. Näiteks Tasmaania maastik on niivõrd mägine, et seal ei kohta ühtegi kängurut. See-eest võib sealt leida erinevaid vallabi-liike. Lõuna-Austraalias Flinders Rangesis võib kohata kollajalgset kaljuvallabit (yellow- footed rock wallaby), pildile on jäänud Tasmaanias Bruny saarel elutsev haruldane valge vallabi. Koostas: Erik Salm Kukkurloomad Sissejuhatus Sellesse kirevasse loomarühma kuulub ligikaudu 270 liiki, kes elavad Austraalias, Uus-Guineas ja selle lähedastel saartel ning Lõuna-Ameerikas. Kõige väiksem kukruline, Pilbara ningauis, võib kaaluda ainult 2g, suured kängurud aga kuni 90 kg. Kukkurloomade sigimine erineb teiste imetajate omast. Imetilluke väljakujunemata poeg jätkab pärast sündi arengut ema kukrus...

Bioloogia
25 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Huvitavad faktid

* 70% maailma paatidest kasutatakse kalastamiseks. * Viimane dodo lind suri aastal 1681. * Liblikad maitsevad oma jalgadega. * Blondi juukselistel on rohkem juukseid kui tumedajuukselistel. * Inimese hambad on umbes sama rasked kui kivid. * Sa pilgutad aastas silma umbes 84,000,000 korda. * Juurviljades on enamus C vitamiinist koores. * Inimese silmad ei kasva kunagi, aga nina ja kõrvad ei lõpeta kunagi kasvamist. * Tasmaanias on maailma kõige puhtam õhk. * Ameerika elan.ikud söövad päevas kokku ligikaudu 20 hektarit pitsat. * Maakera kaalub ligikaudu 6,588,000,000,000,000,000,000,000,000 tonni. * Kõige enam kasutatud inimese nimi maailmas on Mohammed. * Sa põletad rohkem kaloreid magades, kui telekat vaadates. * Meie (inimesed) kasutame vaid 10 % protsenti oma ajudest. * Umbes 300 aastat tagasi oli Egiptuses keskimine eluiga 30 aastat. * Su aju koosneb 80 % veest....

Ühiskonnaõpetus
58 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Austraalia - referaat

[1] 4. Kliima Suurem osa Austraaliast asub troopilises kliimavöötmes: kliima on troopiliselt niiske Queenslandi põhjaosas ning troopiline mussoonkliima valitseb Lääne-Austraalia ja Põhjaterritooriumi põhjaosas ning Queenslandi loodeosas. Vahemerelisse kliimavöötmesse jäävad Lõuna-Austraalia lõunaosa, Lääne-Austraalia edelaosa ja Uus-Lõuna-Wales.Parasvöötmeline kliima valitseb Victoria lõunaosas ja Tasmaanias . Sisemaal ning lääne- ja lõunaosas on äärmiselt kuiv ning suvel väga palav. Maa põhjaosas Arnhemi maa ja Cape Yorki poolsaare piirkonnas on kogu aasta palav, suvemussoonide ajal ka niiske. Mõõdukas kliima valitseb ainult ida- ja kaguosa 400 km laiusel rannikuribal ja edelaosas. [1] 5. Rahvastik Austraalia rahvastiku koosseis peegeldab maa sisserändeid: umbes 92% rahvastikust on euroopa ja 7% aasia päritolu ning 2,4 % on pärismaalased...

Geograafia
72 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Austraalia - Referaat

AUSTRAALIA ÜLDANDMED.............................................................................3 2. MAJANDUS............................................................................................................3 3. RAHVASTIK.......................................................................................................... 3 4. AUSTRAALIA LOODUS.......................................................................................4 LISA 1. Austraalia maailmakaardil............................................................................. 5 LISA 2. Austraalia lipp................................................................................................5 LISA 3. Austraalia loomad..........................................................................................6...

Geograafia
99 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Austraalia

Austraalia asukoht Austraalia on föderatiivne riik Austraalia mandril ja seda ümbritsevatel saartel. Traditsiooniliselt loetakse teda kuuluvat Austraalia ja Okeaania nimelisse maailmajakku. Austraalia on Kaug-Lõuna riik. Austraalia on suuruselt kuues riik maailmas ja asub lõunapoolkeral Uus-Meremaast loode ning Indoneesiast lõuna pool. Riigi pindala hulka kuulub lisaks Austraalia kontinendile ka Tasmaania saar ning mitmed teised väikesaared. · Riigikeel ­ inglise keel · Pealinn ­ Canberra · Kuninganna ­ Elizabeth 2 · Kindralkuberner ­ Quentin Bryce · Peaminister ­ Kevin Rudd · Pindala ­ 7 682 557 km² · Rahvaarv 2006 aastal ­ 20 264 082 · Rahvastiku tihedus ­ 2,6 in/km² · Iseseisvus ­ 1. jaanuar 1901. aasta · Rahaühik ­ Austraalia dollar (AUD) · Ajavöönd ­ maailmaaeg +8 kuni +11 · Riigihüm...

Geograafia
19 allalaadimist
thumbnail
36
odt

Austraalia referaatiivne uurimustöö

Sügis on märtsist maini. Talvekuud on juunist juulini ning tavaliselt on kõige märjemad kuud aastas, kus isegi vahest võib lund sadada. Talve maksimum võib olla 12C, kus rannikualal on see 3C. Kevad on muutuste aeg, kus talve muster hakkab võtma üle suve mustrit. Kuigi lumesadu võib olla tavaline kuni oktoobrini. Kevad on ka kõige tuulisem aeg. Vihmasadu Tasmaanias võib olla sisemaal 1,458mm ning rannikualal kuni 2,690mm. Talvel on maksimum sademete hulk: jaanuaris ja veebruaris varieerub 30-40%, mis tuleb juunis ning juulis, kuigi kõige kuivematel kuudel sajab iga paari päeva tagant natukenegi ning vihmasaju päevad kokku on rohkem kui mandri vihmasaju päevad aasta ringselt kokku. Linn Min. Temp oC Max. Temp. oC Nr. selged päevad Sademed (mm) Hobart 8,3 16,9 41 616...

Geograafia
217 allalaadimist
thumbnail
15
odp

Kukkurloomad

Vombatid Vombatid esineb kolme liiki vombateid neil on väga aeglane ainevahetus seedivad toitu kuni 14 päeva vombatitel puudub saba äsja sündinud vombad kaalub 2 grammi ema lähedusse jääb poeg 11 kuuks ühe öö jooksul võib vombat läbida 3 km Vombatid vombatitel on oma lemmiktaim Xerotese nimelise perekonna tarnud vombatitel on närilistega sarnased hambad Tasmaania vombatid elavad 5-aastaseks Tasmaanias tehakse vombati väljaheidetest paberit Tasmaania vombati põhitoiduks on rohi Opossumid Opossumid on kohastunud eluga puuvõrades väikestel kukkurloomadel, näiteks Lõuna-Ameerika opossumitel, pole tõelist kõhukotti neil puudub varjevärvus opossumid on sündides nii tillukesed, et mahuksid ära ühteainsasse teelusikasse opossumid tulevad toime ka tihedalt asustatud paikades, kus nad hangivad endale...

Bioloogia
17 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Uurimistöö

See piirneb põhjast üle Soome lahe Soomega, läänest üle Läänemere Rootsiga, lõunast Lätiga ja idast Venemaa Föderatsiooniga. Üldandmed Pindala: 45,277 km2 (veestik moodustab sellest 2,840 km2) Rahvaarv: 1 340 935 elanikku (neist 71.8% eestlased, 21.6% venelased, 2.1% ukrainlased, 1.2% v...

Geograafia
37 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Sootaimed

Turbasammal on kosmopoliitne perekond. Neid esineb eriti laiaulatuslikult ja liigirikkalt põhjapoolkeral, kus turbasambla liigid on sageli soodes ja märgades tundra piirkondades valdavateks taimedeks. Nende levila ulatub kuni 81. põhjalaiuskraadini Põhja-Norra Svalbardi saarestikus.Lõunapoolkeral on suurimad turbasamblaalad Uus-Meremaal Tasmaanias ja Tsiili ning Argentina lõunapoolseimates piirkondades. Lõunapoolkeral on turbasammalde liigiline mitmekesisus hoopis väiksem kui põhjapoolkeral. Mõnede autorite arvates on turbasambla (Sphagnum) perekond maailma kõige laiema levikualaga. Selle perekonna liigid suudavad rakkudes asuvate hüalotsüstide abil koguda endasse suure hulga vett, mõnede liikide veeimamisvõime võib nende normaalset massi suurendada kuni 20 korda....

Loodusõpetus
6 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Riikide kokkuvõte

Ja poliit. Geo eksamiks Soome Asub Põhja-Euroopas, Piir on Rootsi, Norra ja Venemaaga. Piir 2681km, territoriaalvete piiri pikkus 1250 km, rannajoone pikkus (koos saarte ja käärudega ) 39 125 km. Pindala 338 145 km2. Rahvaarv 5 326 312 inimest (2009.a.). Pealinn Helsingi (elanikke 558 700). Riigikeelteks soome ja rootsi keeled. Rahaühik euro. Soome on jagatud kuueks lääniks, mis omakorda jagunevad 20 maakonnaks. Peamiselt rootsikeelne Ahvenamaa maakond on autonoomne ala. Seal on oma parlament, kohalik omavalitsus, politseijõud, postiteenus, raadio ja televisioon. Soome on parlamentaarne vabariik, riigipeaks president, kelle valib enamusvalimistel rahvas 6. aastaks. Võimalik on kuni 2 ametiaega. Presidendi peaülesanne välispoliitika kujundamine. Seadusandlik võim on 200-kohalisel parlamendil, mida nim, Eduskund, mille liikmed valib proportsionaalsuse alusel rahvas (ametiaeg 4 aastat). Valida...

Maailma majandus ja...
128 allalaadimist
thumbnail
117
doc

Aforismid

Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama...

Kirjandus
114 allalaadimist
thumbnail
14
ppt

Austraalia ülevaade

Ida- ja edelarannikul kõrguvad mäestikud eraldavad mandri siseosa mere mõjust, seetõttu on seal valdav mandriline kliima. Temperatuur suureneb enam-vähem korrapäraselt põhja-lõuna suunas. Suvel (detsembrist veebruarini) tõuseb siseosas temperatuur üle 30° C, jahedam on ainult Tasmaanias (15-20° C). Talvel on kõikjal plusstemperatuur (põhjaosas 20-25° C), Tasmaanias 10° C, Austraalia Alpides aga 5° C. Sademete hulk ja nende ajaline jaotus erinevad suuresti. Austraalia põhjaosas sajab kõige rohkem suvel, kui puhuvad ekvatoriaalmussoonid. Aastane sademete hulk on 500-2000 mm, see väheneb pidevalt lõuna suunas. Sademeterohkeim ala on Suure Veelahkmeaheliku idanõlvad (1000-2000 mm,...

Geograafia
47 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Austraalia

Lähisekvatoriaalne kliima valitseb Queenslandi põhjaosas ning troopilinemussoonkliima valitseb Lääne- Austraalia ja Põhjaterritooriumi põhjaosas ning Queenslandi loodeosas. Lähistroopilisse kliimavöötemesse jäävad Lõuna-Austraalia lõunaosa, Lääne-Austraalia edelaosa ja Uus- Lõuna-Wales. Parasvöötmeline kliimavalitseb Victoria lõunaosas ja Tasmaanias . Sisemaal ning lääne- ja lõunaosas on väga kuiv. Maa põhjaosas Arnhemi maa ja Cape Yorki poolsaare piirkonnas on kogu aasta palav, suvemussoonide ajal ka niiske. Mõõdukas kliima valitseb ainult ida- ja kaguosa 400 km laiusel rannikuribal ja edelaosasPerthi ümbruses. Rahvastik Austraalia rahvastiku koosseis peegeldab sisserännet. Umbes 91% rahvastikust on Euroopa, 6% Aasia päritolu ning 2,2% on pärismaalased. 85% valgetest on Briti või iiri päritolu,...

Geograafia
53 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Austraalia

Suurem osa Austraaliast asub troopilises kliimavöötmes: kliima on troopiliselt niiske Queenslandi põhjaosas ning troopiline mussoonkliima valitseb Lääne-Austraalia ja Põhjaterritooriumi põhjaosas ning Queenslandi loodeosas. Vahemerelisse kliimavöötmesse jäävad Lõuna-Austraalia lõunaosa, Lääne-Austraalia edelaosa ja Uus-Lõuna-Wales.Parasvöötmeline kliima valitseb Victoria lõunaosas ja Tasmaanias . Sisemaal ning lääne- ja lõunaosas on äärmiselt kuiv ning suvel väga palav. Maa põhjaosas Arnhemi maa ja Cape Yorki poolsaare piirkonnas on kogu aasta palav, suvemussoonide ajal ka niiske. Mõõdukas kliima valitseb ainult ida- ja kaguosa 400 km laiusel rannikuribal ja edelaosas Perthi ümbruses. Loodusvaradeks on boksiit, kivisüsi, rauamaak, vask, tina, kuld, hõbe, uraan, nikkel, vilfram, mineraalliiv, plii, tsink, teemant, naturaalne gaas, petrooleum e. nafta....

Geograafia
26 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Tasmaania

TASMAANIA Referaat SISUKORD lk 3 ­ Sissejuhatus lk 4 ­ Ajalugu, lähiajalugu lk 5 ­ Geograafia, kliima lk 6 ­ Mullad, Tasmaania kurat lk 7 ­ Kokkuvõte lk 8 ­ Kasutatud kirjandus 2 TASMAANIA Sissejuhatus Tasmaania on Austraalia lõunapoolseim osariik. Ta on saar Austraaliast kagus. Seda rannikut ümbritsevad Vaikne ookean idast ja India ookeani Suur Austraalia laht läänest. Ta hõlmab Tasmaania saare, mis on Austraalia mandrist eraldatud Bassi väinaga, ning väiksemaid saari Tasmaania saare läheduses, ja samuti Macquarie saare Lõuna-Jäämeres poolel teel Austraaliast Antarktikasse. Tasmaania saare pindala on 67 800 ruutkilomeetrit. Saar on mägine, kõrgus kuni 1617 meetrit. Elustik on omapärane, esineb palju endeeme. Kuulub Austraalia Liidule. Elanikke asub sellel saarel kuskil 484 700 (2005). Tasmaania pealinn on Hobart. Tasmaania lipp...

Geograafia
4 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

Austraalia powerpointi esitlus

Fifth level Sisemaal ning lääne- ja lõunaosas on väga kuiv · Aastane sademete hulk on 500-2000 mm · Suvel (detsembrist veebruarini) tõuseb siseosas temperatuur üle 30° C · Talvel on kõikjal plusstemperatuur (põhjaosas 20-25° C, Tasmaanias 10° C, Austraalia Alpides aga 5° C). · Puhuvad Põhja-Austraalias ekvatoriaalmussoonid, kagupassaadid aga Ida-Austraalias · Majandus Tööstuses on esikohal töötlev tööstus, mille põhiharud on masina- (28 % kogutoodangust), toiduaine- (24%), keemia- ja naftatöötlemistööstus (kokku 12%) Austraalia on üks maailma tähtsaimaid mäetööstusmaid. Ta on maailmas esikohal kivisöe, kulla, boksiidi, vase ja rauamaagi väljaveo poolest...

Geograafia
26 allalaadimist
thumbnail
12
ppt

Tasmaania ( slaidid )

Tasmaania on mägine saar. Seal on kaunis puutumata loodus. Kolmandik kogu Tasmaania pindalast moodustavad rahvuspargid. Asub parasvöötme sega ja lehtmetsa aladel. Seda rannikut ümbritsevad Vaikne ookean ja India ookean . Rahvas Enamus inimesed elavad linnas,mitte mägedes. Nad on väga sõbralikud ja abivalmis. Inimesed on väga loodusesõbralikud. Kliima Tasmaanias on kõik neli aastaaega . Suvel on temperatuur kuni 30 soojakraadi ning talvel langeb pisut alla nulli. Lund sajab, aga paksu lumekatet ei teki kunagi. Kevadel ja sügisel võib kogeda paari tunni jooksul kõiki nelja aastaaega Taimestik Tasmaanias valmivad veinid, mis tähendab et puuviljad ja taimed kasvavad hästi. Taimi on väga erilisi , paljusid neist ei kasva kuskil mujal . Kuninglik sinikelluke > Mullad...

Geograafia
7 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Austraalia referaat - üldinfo, kliima, kultuur, loodus

Rohelise mandri üks suurimaid väärtusi on tema loomulik ilu. Siit võib leida kordumatuid randu, Suure Vallrahu, Austraalia lopsakad vihmametsad ning sisemaal laiutava punase pinnasega kuiva Outback`i. Sydney oma maailmakuulsa ooperiteatri ning Harbour Bridgega ja euroopalikum Melbourne, kus leiavad aset nii vormelivõistlused kui ka tennisevõistlus Australian Open. Austraalia manner eraldus varakult lõunapoolkera hiidmandrist Gondwanast ja siinne loodus on saanud palju aastaid segamatult areneda. Miljonite aastatega on väljakujunenud taime- ja loomaliigid, milliseid ei kohta üheski teises maailma paigas. Kümneid tuhandeid aastaid on põlisrahvad elanud loodusega kooskõlas, kuid kõigest mõne sajandiga on valge inimene teinud siinsele loodusele rohkem kahju kui aborigeenid 60 000 aastaga. Tingituna suurest kaugusest ja eraldatusest, avastasid eurooplased Austraa...

Eesti keel
44 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Referaat Jüri Jaanson

*Üks 6-st spordi aastapreemiast 2005(150000 krooni) *2008 andis Eesti Post välja tervikasja Jüri Jaansoni ja Tõnu Endreksoni auks *2010 omistati Jaansonile suure panuse eest sportliku koostöö arendamise eest Venemaa presidendi aukiri *Jüri Jaansonile omistati sõudmise väärikaim autasu- Thomas Kelleri 18 karaadise kullasisaldusega medal. 3.SPORTLIKUD SAAVUTUSED Maailmameistrivõistlustel 1989.aastal pronksmedal ühepaadil Bledis 1990.aastal kuldmedal ühepaadil Tasmaanias 1995.aastal hõbemedal ühepaadil Tamperes 2005.aastal pronksmedal neljapaadil Jaapanis 2007.aastal pronksmedal kahepaadil Münchenis Olümpiamängudel 1988.aastal 8.koht ühepaadil Soulis 1992.aastal 5.koht ühepaadil Barcelonas 1996.aastal 18.koht ühepaadil Atlantas 2000.aastal 6.koht ühepaadil Sydneys 2004.aastal hõbemedal ühepaadil Ateenas 2008.aastal hõbemedal kahepaadil Pekingis Maailma karikas 1990.aastal võitis ühepaadil maailma karika 1995...

Kirjandus
11 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun