Uurimistöö "Saksamaa" (3)

Antsla Gümnaasium
MARILIN NIILUS
10B klass
SAKSAMAA
Uurimistöö
Juhendaja :
õpetaja
TIIU LAANE
Antsla 2009
Sisukord
Sissejuhatus 3
1. Riigi üldiseloomustus 4
1.1 Pinnamood 5
1.2 Kliima 5
1.3 Mullad 6
1.4 Loodusvarad 6
1.5 Taimestik 6
1.6 Loomastik 6
2. Riigi arengutaseme iseloomustus 7
3. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse 9
4. Rahvastik 10
6. Energiamajandus 13
7. Põllumajandus 15
8. Metsamajandus ja metsatööstus 17
9. Tööstuse arengutase 18
10. Transpordi iseloomustus 20
11. Turismi iseloomustus 21
11.1 Lossid ja linnused 21
11.2 Viis tähtsamat vaatamisväärsust 22
11.2.1. Kölni katedraal 22
11.2.2. Brandenburgi värav 22
11.2.3. Saksi-Šveitsi kaljud 23
11.2.4. Saksa Muuseum 23
11.2.5. Reini jõeorg 23
Kokkuvõte 24
Kasutatud allikad 25

Sissejuhatus

Selles uurimistöös tahan anda ülevaate riigist, mis mind kõige rohkem paelub- Saksamaa. Valisin oma uurimistöö teemaks Saksamaa, sest see on mu lemmik riik ning mul on ka kirjasõber, kes on pärit Saksamaalt. Samuti aitab kaasa ka see, et Saksamaa kohta leidub üsna palju materjali.
Töö kirjutamisel olid abiks internet ja raamatud. Raamatutest leidsin huvitavat infot reisijuhtidest. Internetist võib Saksamaa kohta samuti palju teada saada, kõige paremini saab ülevaate sellest maast Vikipeediast.
Oma uurimistöös annan ma ülevaate Saksamaa arengutasemest, rahvastikust ning rahvastiku soolis -vanuselisest koosseisust, energiamajandusest, põllumajandusest, metsamajandusest, tööstusest, transpordist ning ka turismist.
Eesti riigi ajalugu on tihedalt seotud meid vahelduva eduga vallutanud ja valitsenud sakslaste, taanlaste, rootslaste ja venelastega.Saksa rüütliordud tõid meile ristiusu, saksa kaupmehed ja Hansa-liikumine sidusid meid Euroopaga, saksa kultuuri, kirjanduse ja kunsti varjus või ka toel on võrsunud see, mida me omaks peame. Ka eesti kirjakeel ja grammatika on osaliselt tulnud saksa keelest
Saksamaa on föderaalne vabariik Kes-Euroopas. 82,2 miljoni elanikuga Saksamaa Liitvabariik on Euroopa Liidu kõige suurema rahvaarvuga riik ning suuremaid ka pindalalt: tervelt 357 000 ruutkilomeetrit. Saksamaa jaguneb 16 liidumaaks. Saksamaa liidumaadest on suurim Baier ja väikseimad Hamburg ja Bremen .
3

1. Riigi üldiseloomustus

Pindala: 357 023 km2
Rahvaarv: 82 002 400 (2008)
Pealinn: Berliin
Pealinna elanike arv: 3 432 000 (2009)
Keel: saksa (riigikeel)
Rahaühik: euro
82, 4 miljoni elanikuga Saksamaa Liitvabariik ( Bundesrepublik Deutschland ) on Euroopa Liidu kõige suurema rahvaarvuga riik ning suuremaid ka pindalalt: tervelt 357 000 ruutkilomeetrit. Osaliselt moodustavad riigi piiri looduslikud tõkked, näiteks Põhjameri ja Läänemeri põhjas ning Alpid lõunas. Mujal ei ole geograafilised piirid nii hästi välja joonistunud: ida pool laiub mõlemal pool Saksa- Poola piiri üsnagi ühetooniline Põhja- Euroopa madalik, lääne pool jagatakse Prantsusmaaga pikalt Reini jõge. Rein voolab Hollandisse läbi lauskja ja niiske mee, mida võib leida mõlemast riigist. Kagus aga jagab Saksamaa Tšehhi Vabariigiga metsast Maagimäestikku ning Baieri ja Böömi ehk Tšehhi metsamassiive. Läänes, Ardennide rohelistel kõrgustikel. sulavad Saksamaa, Belgia ja Luksemburg peaaegu märkamatult üheks.
4

1.1 Pinnamood

Saksamaa pinnamoes eristub 5 suurt maastikulist piirkonda. Põhjast lõunasse järgnevad üksteisele Põhja- Saksa madalik, Kesk- Saksa hertsüünilised keskmäestikud, Edela- Saksa keskmäestikuline astangmaa, Alpide eelmäestikuala ja äärmises lõunaosas Alpid Põhja- Saksa madalik on viimasel jääajal kujunenud lavajas, ürgorgudest ja madalatest kõrgustikest liigendatud moreentasandik . Madaliku idaosas on suuri nõmmi ja rabasid , järverikkaim piirkond on Mecklenburgi järvedelava (Helpteri mäed, 179 m). Meresetetega kattunud viljakas rannikuriba (marš) on kohati merepinnast madalamal ja üleujutuste eest tammidega kaitstud. Rannajoon on võrdlemisi liigendatud. Jõed ( Ems, Weser , Elbe ) suubuvad Põhjamerre lehtersuudmeina. Läänemere rannikut liigestavad lahed ja poolsaared. Põhjameres on suurimad saarerühmad Põhja- (suurim saar Sylt, 99 km2) ja luitelise tekkega Ida- Friisi saared. Friisi saari eraldab mandrist madal, mõõna ajalpaljanduva põhjaga padumeri ( Wattenmeer). Läänemeres on suurimad saared Rügen (930 km2), Usedom ja Fehmarn. Saksamaa keskosa läbib kaarjas keskmäestike vöönde. Selle lääneosas paikneb Reini Kiltkivimäestik, mida poolitab sügav Reini jõe org. Keskoas paikneb Harz , idaosas loode- kagu suunalised Tüüringi, Baieri ja Böömi mets ning Tšehhi piiril Maagimäestik. Edela- Saksa keskmäestikuline astangmaa hõlmab Ülem- Reini madaliku ning seda idast ääristavad Schwarzlandi, Odenwaldi ja Spessarti mäestiku ning neist kaugemal paiknevad Švaabi ja Franki Juura . Alpide eesmäestikuala hõlmab Doonau orundist Alpide suunas kõrgeneva Švaabi- Baieri kiltmaa . Sealset pinnamoodi on oluliselt kujundanud viimasel jääajal Alpidest laskunud liustikud ja vooluveed. Saksamaa lõunapiiril kõrguvad Alpid (Allgäu, Baieri ja Chiemgau Alpid). Saksamaa kõrgeim tipp Zugspitze (2961 m) asub Baieri Alpides . Suurimatest jõgedest suunduvad Rein, Weser ja Elbe Põhjamerre, piirijõgi Oder suubub Läänemerre ning osaliselt Saksamaa alal voolav Doonau Musta merre. Suurimad järved paiknevad Põhja-Saksa madalikul ja Alpide eelmäestikualal.

1.2 Kliima

Saksamaa asub parasvöötmes. Kliima on rannikul pehme ja mereline, ida ja lõuna suunas muutub kliima järjest mandrilisemaks. Jaanuari keskmine temperatuur on maa loodeosas 1,5 kraadi ja Alpides -6 kraadi, juulis loodeosas 18 kraadi ja lõunapoolsetes varjatud orgudes 20 kraadi. Aasta keskmine temperatuur on Lübeckis 8,1 kraadi, Schwarzwaldis Freiburgis 10,7 kraadi. Sajab aasta läbi, Põhja-Saksamaal 600- 800, mägede tuulepealseil nõlvul kuni 2000, mägedevahelistes orgudes ja nõgudes 500 mm/a.
Põhjaosas mõjutab ilmastikku meri, mis toob tavaliselt üsna jaheda suve ja maheda, suhteliselt sademeterikka talve. Ida ja lõuna pool on kliima kontinentaalsem: talv on külmem, kuid suvi see- eest soojem
5

1.3 Mullad

Põhja- Saksa madalikul valdavad metsapruunmullad ja leetpruunmullad, keskmäestike ja Alpide eelmäestiku aladel metsapruunmullad ja mägimullad. Reini, Westfaleni ja Leipzigi piirkonnas kaugele lõunasse ulatuvatel madalikel on viljakad lössil kujunenud mullad.

1.4 Loodusvarad

Saksamaa majanduse arengus on suur osatähtsus olnud maavaradel. Keskajast on kaevandatud Maagimäestiku hõbemaaki, 19. ja 20. sajandil võeti kasutusele Ruhri. Saarimaa ja Aacheni piirkonna kivisöe- ning Reinimaa, Leipzigi ja Alam- Lausitzi piirkonna pruunsöemaardlad. Rauamaaki ona kaevandatud Reini kiltkivimäestiku, Franki Juura ja Harzi piirkonnas. Tuntuimad kaalisoolaleiukohad on Alam- Saksimaal ja Tüüringis.

1.5 Taimestik

Tiheda sutuse tõttu on looduslikku timkatet säilinud vähe. Mets katab 30% territooriumist. Maa põhjaosale on omane männimets (enamasti istutatud), Kesk- ja Lõuna- Saksamaa mägialadel valdab pöögimets. Alpides kasvab madalamal ka kuuse- ja nulumetsa, 1600 m-st kõrgemal on ülekaalus võsa ja alpiniit.

1.6 Loomastik

Saksamaal elab 76 liiki imetajaid, hunt ja karu on hävitatud. Farmidest on loodusesse lahti pääsenud mink, kährikkoer ja pesukaru (teda on S-l ka talutud). Saarmas ja metskass on jäänud haruldaseks . Kunagi hävitati S. loodusest ilves, nüüd on teda Baierimaale taasasustatud. Sõralistest on sisse toodud muflon (maa idaossa) ja tähnikhirv, taasasustatud on kabehirv. Kohatud on 497 liiki linde, neist pesitsejaid on 247 liiki. Palju linde lendab sinna talvituma ja palju on paigalinde. Roomajaid on 16 liiki (sh. Euroopa sookilpkonn, harilik silenastik, harilik rästik) ja kahepaikseid 20 liiki (sh. Tähniksalamander, alpi vesilik , niitvesilik, kollakõht- ja punakõht- unk, köidikkonn, välekonn). Saksamaal on 7265 KA-d (sh. 14 RP-d) ja 14 BKA-d. Tuntuimad on Alam- Saksi ja Schleswig- Holsteini padumere ning Berchtesgadeni ja Baieri metsa RP (S. esimene rahvuspark, asut. 1970). UNESCO maailmapärandi nimistus on 32 objekti.
6

2. Riigi arengutaseme iseloomustus

Saksa majandus moodustab Euroopa Liidu majandusest rohkem kui 25% ja on maailmas suuruselt kolmandal kohal. Saksamaa majanduse puhul on tegemist turumajanduslikke põhimõtteid rakendava majandusmudeliga, mis samal ajal jätab tööturu ja sotsiaalsfääri küsimused riigile reguleerida. Valitsuse suhteliselt tugev osalus tootmises ja teeninduses (erasektori annab 54% SKP-st) tingib ka tugevalt reguleeritud jaekaubanduse ja teenindussfääri.
Saksamaa on olnud tavapäraselt Euroopa väikseima inflatsiooniga riike. 2001- 06 oli inflatsioon keskmiselt vaid 1,6% aastas. Viimastel aastatel on Saksamaa majandust tabanud seisak. SKT aastakasv oli 2001- 05 keskmiselt vaid 0,6% .
Avaliku sektori kulutuste kiire kasv on põhjustanud eelarve puudujäägi ja riigivõla suurenemise. Madal intressimäär on ergutanud kapitali väljavedu (2002.- 03.a. 126 mrd. Eurot), viimastel aastatel peamiselt USA-sse. Saksamaa majanduse arengut on pidurdanud ka uute liidumaade järeleaitamiseks tehtavad kulutused.
Pankade vara koguväärtus on 7,2 triljonit eurot (2006). Viis suurimat panka (valdavad 18% pankade koguvarast) on Deutsche Bank AG, Bayerische Hypo- und Vereinsbank AG, Commerzbank AG, Deutsche Postbank AG ja Dresdner Bank AG.
Saksamaa väliskaubandus on juba aastaid maailmas püsinud teisel kohal USA järel ja enne Jaapanit. Viimastel aastatel on sellesse kolmikusse sekkunud Hiina. Peamised kaubandusparnerid on EL liikmesriigid, kuhu Saksamaa ekspordib rohkem kui 50% kaubast . Kasvanud on eksport KIE riikidesse, kus suuremateks partneriteks on Poola, Tšehhi ja Ungari. Kokku toimub umbes 70-75 % Saksamaa väliskaubandusest Euroopa riikidega.
Tähtsamate importkaupade hulka kuuluvad toorained (s.h. naftasaadused ), põllumajandustooted (s.h. elusloomad), tekstiilitooted, sõidukid, elektroonika , keemiakaubad, masinad .
Saksamaa ekspordib suures ulatuses valmistoodangut: masinaid ja seadmeid, elektroonikakaupu, sôidukeid, keemiatööstuse tooteid, metalle. Oluline on ka know-how ja tehnoloogia väljavedu.
Saksamaa peamised impordipartnerid on Prantsusmaa, Holland , USA, Hiina, Suurbritannia , Itaalia, Belgia, Austria, Šveits ja Venemaa. Peamised ekspordipartnerid on Prantsusmaa, USA, Suurbritannia, Itaalia, Holland, Belgia, Austria, Hispaania , Šveits ja Poola.
Riik kuulub oma arengutasemelt kõrgelt arenenud riikide hulka.
7
MAJANDUS
PÕHINÄITAJAD
*Koht maailmas RKT järgi..............3.
*RKT ühe elaniku kohta..........25 580$
* Maksebilanss ........................-21,7 mrd. $
*Inflatsioon.........................1,8%
*Tööpuudus........................6,9%
Saksamaa SKP kasv 2000-2005
Aasta
2000
2001
2002
2003
2004
2005
SKP kasv %
3,2
1,2
0,1
- 0,2
1,6
1,0
Allikas: Statistisches Bundesamt Deutschlands http://www.destatis.de/
Saksamaa SKP moodustajad
Saksamaa väliskaubandus (mln. EUR; %)
2000
2001
2002
2003
2004
Eksport
597440
638268
651320
664455
731544
Ekspordi kasv
17,1
6,8
2,0
2,0
10,1
Import
538311
542774
5518532
534534
575446
Impordi kasv
21,0
0,8
- 4,5
3,1
7,7
Allikas: Statistisches Bundesamt Deutschlands http://www.destatis.de/download/d/aussh/gesamtentwicklung.pdf
8

3. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse

Saksamaa kuulub järgmistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse: ADB,AfDB, Arctic Council ,Australia Group, BIS, BSEC, CBSS, CDB, CE, CERN , EAPC, EBRD, EIB, EMU, ESA, EU, FAO, G-20, G-5, G-7, G-8, G-10, IADB , IAEA, IBRD, ICAO, ICC, ICCt, ICRM, IDA, IEA, IFAD, IFC, IFRCS, IHO, ILO, IMF, IMO, IMSO, Interpol, IOC, IOM, IPU, ISO, ITSO, ITU, ITUC, MIGA, NAM , NATO , NEA, NSG, OAS , OECD , OPCW, OSCE , Paris Club , PCA, Schengen Convention, SECI, ÜRO, UNCTAD, UNESCO, UNHCR, UNIDO, UNIFIL, UNMIL, UNMIS, UNOMIG, UNRWA, UNWTO , UPU, WADB, WCO, WEU, WFTU, WHO, WIPO, WMO, WTO, ZC.
Saksamaal on rohkesti heal järjel tööstusharusid, seal valmistatakse elektriseadmeid, arvuteid, tööpinke, riiet, ravimeid jne. Lääne-Saksamaa on kuulus heade ja täpsete toodete, näiteks autode ja Leitzi fotoaparaatide poolest. Kuigi sakslaste maine on seotud kõrgtehnoloogiaga, pärinevad Saksamaalt lisaks autodele ja kodumasinatele ka Hugo Boss, Adidas , Nivea, Quelle jne.
Tuntud rahvusvahelised firmad Saksamaalt:
mobiilitootmisfirma Siemens , kodumasinatetootjad:Grunding, Bomann, Braun, autotootjad : Audi, BMW, Opel , Mercedes, Porche, VW jne.
9

4. Rahvastik

Saksamaa on rahvaarvu poolest Euroopas Venemaa järel teine riik. Saksamaal elab 82 310 000. inimest. Rahvastiku keskmine tihedus on 231 in./km2 (2007). Kõige suurem on asustustihedus linn- liidumaades (Berliinis 3800, Hamburgis 2280 ja Bremenis 1640 in./km2 ) ja Brandenburg (88). Seevastu Nordhein-Westfalenis elab 530 ja Saarimaal 415 in./km2 . Ajaloolise arengu eripärast ja föderaalsest riigikorraldusest johtuvalt ei ole Saksamaal selgelt välja kujunenud metropoli ega ka hiidlinnu. Suurim linnastu on kujunenud Reini- Ruhri piirkonnas. Üle 1mln. elanikuga linnu on 3, 500 000- 1 000 000 elanikuga 9 ning 100 000- 500 000 elanikuga 70 (2003). Neis 82 suurlinnas elab 25,3 miljonit inimest (31% Saksamaa rahvastikust). Alla 2000 elanikuga asulates elab 8% rahvastikust, Saksamaale on iseloomulikud väikese ja keskmise suurusega linnad. Kuni II maailmasõja lõpuni oli Saksamaa rahvusvaheliselt ühtne riik. Pärast II maailmasõda on eeskätt võõrtöölistena Saksamaale rulnud mitte-Saksa päritolu inimesi, kelle järglastest on osa saanud Saksa kodakonsuse. Esimene suur sisserändelaine oli 1960. aastatel, nn. Saksa majandusime ajal, kui tööjõunappust korvati Lääne- Euroopast ja mõnevõrra hiljem ka Türgist saabunutega. 28% välismaalastest on Saksamaal elanud üle 25 aasta. Saksamaa ametlik statistika ei erista kodanikke rahvuse järgi, kõik kodanikud on sakslased . Välismaalasi eristatakse päritoluriigi järgi. Kodakonsuse alusel on sakslasi 91,2% ja välismaalasi 8,8%. Saksamaal elab 7 289 100 välismaalast, neist 1 764 700 on Türgi, 540 800 Itaalia, 326 600 Poola, 309 800 Kreeka ning 297 000 Serbia ja Montenegro päritolu (2005). Kunagise Jugoslaavia alalt on pärit 963 000 ja NSV Liidust 507 800 inimest. Liidumaadest on välismaalaste osatähtsus suurim Hamburgis (14,2%, 2005), üle 10% on see ka Berliinis, Bremenis, Naden- Wrüttembergis, Hessenis ja Nordheim- Westfalenis. Uute liidumaade rahvastikust moodustavad välismaalased 2-3%.
Saksa rahvas kujunes I aastatihande lõpus Kesk- Euroopat asustanud germaani hõimudest (alemannid, frangid , saksid, švaabid, tüüringlased jt.), kellega on hiljem segunenud lääneslaavi ja balti hõime. Saksa keel kuulub germaani keelte hulka. Põlisasukatest vähemusrahvad on Spree kesk- ja ülemjooksul elavad lääneslaavi päritolu sorbid (u. 60 000), Põhja- Schleswigi taanlased (50 000), Põhja- Friisimaa ja Saterlandi friisid (12 000) ning mustlased. 19. sajandil hakkas sündimus vähenema, alates 1972. aastast on igal aastal suremus ületanud sündimuse. 1993- 2002 oli sündimus 0,87- 0,99% ja suremus 1,01- 1,11%. Negatiivse loomuliku iibe on korvanud sisseränne. Rahvaarvu vähenemine Saksamaa idaosas (endises SDV-s) tuleneb peamiselt sellest, et minnakse elama riigi lääneossa (endisesse SLV-sse). Enne kui kommunistlik võim mõlema Saksamaa vahelise piiri 1961 lõplikult sulges, põgenes varasemalt Ida- Saksamaalt Lääne- Saksamaale umbes 3,5 miljonit inimest. Saksamaa rahvastikku on tugevalt mõjutanud I ja II maailmasõda ning II
10
maailmasõja ajal ja pärast sõda Ida- Euroopast saabunud ümberasustatud, põgenenud ja pagendatud etnilised sakslased. 1950. aastaks oli NSV Liidust ja NSV Liisu mõjualasse jäänud Ida- Euroopa maadest, peamiselt Poolast, Tšehhoslovakkiast, saabunud Saksamaa läänetsooni 8 miljonit ning idatsooni 3,3 miljonit põgenikku ja pagendatut. Repatrieerumine on jätkunud tänapäevani.
Viimasel aastakümnel on vähenenud ka endise Ida-Saksamaa rahvastikutihedus, kuna hulk inimesi on suundunud elama läände, et leida paremad töövõimalused. Seega rahvastiku paiknemine sõltub nii looduslikest põhjustest kui ka sotsiaalsest olukorrast (töökohtade arv jne). Võrreldes naaberriikidega on Saksamaa suhteliselt tihedalt asustatud, kuna minevikus toimunud sõdade tõttu on riik kaotanud palju endisi territooriume. Naabritest on suurem rahvastikutihedus vaid Madalmaades.
ETNILINE KOOSSEIS
Sakslasi 92%
Eurooplasi 3%
Türklasi 2%
Muid 3%
11
5. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis
Kõige rohkem on inimesi vanuses 40-44, mehi on rohkem kui naisi. Kõige vähem on lapsi vanuses 0-4 aastat, poiste arv on suurem, kui tüdrukute arv. Kokku on kõige rohkem tööealisi elanikke vanuses 15-65 aastat. Vanemaealisi elanikke on üsna palju. Graafikult võib välja lugeda, et vanemaealisi naisi on rohkem kui mehi. See on tingitud sellest, et mehed teevad rohkem füüsilisemat tööd ning on riskialdimad kui naised. Ka tarbivad nad meelemürge tunduvalt rohkem kui naised. Selle riigi rahvastik hakkan vananema.
Saksamaa on tüüpiline vananeva rahvastikuga riik: 14,1% rahvastikust on alla 15-aastased ning 19% 65-aastased ja vanemad (2005).
12

6. Energiamajandus

Saksamaa on maailma suurimaid energiatarbijaid: 1 inimese kohta kulutatakse 5,9 t tingkütust (2002). Energiakandjaist tarbitakse vedelkütuseid 38%, maagaasi 22%, kivisütt 13%, tuumaenergiat13% ja pruunsütt 12%. Saksamaa on maailma suurim pruunsöetootja (182 mln.t). Elektrienergiat toodetakse 607 miljardit kWh, sellest 27% tuumajaamades ning 26% pruun- ja 23% kivisöest. Tuumajaamu on 17 (koguvõimsus 20 303 MW).
Aasta 2004 seisuga toodeti Saksamaal kokku 566.9 miljardit kilowatt-tundi (kWh) elektrit, millest eksporditi 50.8 miljardit kWh. Energiajaotumine Saksamaal 2004. aasta seisuga oli järgmine: 40% nafta, 24% kivisüsi, 22% maagaas, 11% tuumaenergia , 2% hüdroenergia ja 2% muu energia. Energiavarudest leidub rikkalikult kivisütt (Ruhri tööstuspiirkonnas) ja pruunsütt (Saksimaal ja Harzi mäestikus). Maagaasi leidub peamiselt Põhja- ja Lõunasaksamaal. Põhjameres ja Põhja-Saksamaal on riigil ka väikesed naftavarud. Suurte jõgede olemasolu (Rein, Elbe, Doonau jne) võimaldab ka hüdroenergia kasutamist, kuid siiski maailma mastaabis suured hüdroelektrijaamad Saksamaal puuduvad. Kuna kõik potentsiaalsed hüdroenergia tootmiseks sobivad kohad on juba kasutusele võetud, siis tulevikus selle osakaal enam tõusta enam ei saa. Viimasel aastakümnel on Saksamaal kõvasti hakatud rõhku panema ka tuuleenergiale: Saksamaast on saanud maailma suurim tuuleenergiatootja terves Maailmas. Aastaks 2021 on otustatud kõik saksamaal töötavad tuumaelektrijaamad sulgeda ja sealt tulenev energiapuudujääk asendada rohelise energia näol. Aastaks 2050 on võetud vägagi suurejooneline eesmärk: tõsta taastuva energia osakaal energiamajanduses 50% peale.
13
Energiajaamade paiknemine
14

7. Põllumajandus

Talved ja suved on niisked ja vihmased. Sademeid on Põhja-Saksa madalikul 600-800 mm/a, mägedes üle 1000mm/a, mägedevahelistel aladel kohati alla 500 mm/a. Vahetevahel soe, troopiline tuul. Kliima on siiski suhteliselt kõrge niiskustasemega. Püsivat lumikatet tekib peamiselt mägedes.
Põhjaosas on valdavad leetunud ja soostunud ning metsapruunmullad, keskmäestiku põhjajalami lössil on ülekaalus viljakad must-, jõeorgudes lammimullad.
Riigis pole võimalik tegeleda igal pool põllumajandusega kuna igalpool pole sobivaid tingimusi, kuid jahe vihmane ilmastik on samas soodus põllumajandusele.
Haritavat maad on 33% riigi pindalast. Põllumajandusega tegeleb ligi 3 mln. inimest. Põllumajandus on arenenum põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit ja suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele. Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on kõrgel järjel viinamarjakasvatus.
Parematel maadel peetakse sigu ja veiseid ning kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti, kehvematel aladel valdavad piimakarja-, rukki- ja kartulikasvatus.
Palju kasvatakse söödataimi, köögivilja, Edela-Saksamaal kohati viinapuud, Baieris humalat. Põllumajandus kasutab rohkesti tootlikke teenuseid (maaparandus, tehnohooldus , äri- ja teadusnõustamine, krediit jm.), millega on saavutatud väga kõrge saagikus ja loomade tootlikkus . Peaaegu kogu toodang töödeldakse kohapeal. Peale põllumajandus saaduste tootmise peab Saksamaa agraarpoliitika põllumajandust oluliseks maa- asulastiku, aastasadade jooksul kujunenud kultuurmaastiku ja inimsõbraliku elukeskkonna säilitajaks.4,6% põllumajandusmaast majandatakse ökoloogiliselt.
Looduslikud eeldused: Viljakad mullad,parasvöötme kliima.,niisked suved,troopilised tuuled.
Majanduslikud eelised: Hästi arenenud majanduspoliitika ,arengutaseme näitajad on kõrged,koostöö teiste riikidega,tehnika arendamine.
15
Põllumajanduse turutoodang (%, 2005)
Piim 21,9
Sealiha 15,3
Teravili 11,4
Söödataimed 11,2
Veise- ja vasikaliha 7,8
Lilled jm. Ilutaimed 7,6
Köögivili 4,3
Põllumajandustoodang (mln. t, 2005)
Teravili 46
Kartul 11,6
Suhkrupeet 25,3
Viinamari 9,2
Piim 28,5
Liha (tapakaal) 5,7
16

8. Metsamajandus ja metsatööstus

Mets katab ligi 30% Saksamaa pindalast.
Metsad on Saksamaal säilinud peamiselt mägedes, mõnevõrra ka liivastel maadel kirdes . Koosnevad nad peamiselt okaspuudest. Maa põhja osas on iseloomulik männimetsad,Kesk- ja Lõuna-Saksamaal aga pöögimets.Alpides madalamal pinnal kasvad ka kuuse-ja nulumetsi.
1600 meetrist kõrgemal on ülekaalus võsa ja alpiniit. Metsade pindala pole suur, kuid nad on hästi majandatud ja tootlikud. Oma puiduvarudest siiski ei jätku, seda enam, et viimasel ajal on Saksa metsad sattunud väga reaalsesse hävinguohtu happevihmade tagajärjel. Metsatööstus on sellepärast teisejärguline majandusharu . Märkimisväärne on paberitööstus ja puidust pisiesemete valmistamine. Viimaste hulgas on palju kunstkäsitöötooteid, aga ka masinate puitosi, mida tehakse allhanketööna masinaehitusfirmadele.
Teatav pretensioon kunstilisusele või allhankevahekorrad masinaehitusega on tavalised ka Saksa naha- ja keraamikatööstuses.
Puit-, nahk- või portselanesemete valmistamine kunstkäsitööna on eriti levinud kahes mägipiirkonnas - Schwarzwaldis äärmises edelas ja Thüringi ning Baieri liidumaa piirialadel. Selline küladesse ja väikelinnadesse laialipillatud väiketööstus on kokkuvõttes Saksamaale kaunis tähtis ja väga iseloomulik.
17

9. Tööstuse arengutase

Tööstustoodangu mahult jääb Saksamaa maha vaid USA-st ja Jaapanist. „Tööstus annab umbes 40% SKP-st ja seal on rakendatuse leidnud umbes 30% töövõimelisest elanikkonnast.“ Saksamaal on ligikaudu 52 000 tööstusettevõtet. Tähtsamad tööstusharud on masinaehitus , keemiatööstus, autotööstus, raadioelektroonika, tekstiilitööstus.
Saksamaal on nii kerge- kui ka rasketööstusettevõtteid. Suurimad tööstusettevõtted asuvad Ruhri piirkonnas tooraine olemasolu ja Reini jõe tõttu. Seal asuvad suured tööstuslinnad nagu Essen ja Dortmund. Ülemaailmset kuulsust on sakslased kogunud autotööstusega, mis on väga kõrgelt hinnatud üle terve maailma - on ju Volkswagen ja Daimler-Chrysler ühed suurimad autotootjad terves maailmas (aasta 2001 seisuga tootsid ettevõtted kahepeale ligi 10 miljonit masinat). Ka elektroonikatööstuses ollakse tasemel (tänu suurettevõttele Siemens Group).
Metallurgias pole Saksamaa küll maailma juhtivamaid riike, kuid näiteks Euroopas ollakse suurim terase tootja ja eksportija. Alumiiniumi puhul jäädakse alla vaid Norrale.
Kergetööstuse hõive riigis pole suur, kuna masstoodang on koondunud odavama tööjõuga riikidesse. Siiski pärinevad paljud tuntuks saanud brändid just nimelt Saksamaalt (näiteks spordirõivaste bränd Adidas).
Masinaehitus annab üle 30% tööstuse kogutoodangust ja ligi 50% ekspordist. Saksamaal on rohkem kui 7 000 masinatööstuse ettevõtet. Hästi on arenenud ka mäetööstus, vaatamata maavarade suhtelisele vähesusele.
Saksamaa tööstuses domineerivad arvuliselt keskmise suurusega ettevõtted. Vaid umbes 2,5% tööstusettevõttes on rohkem kui 1 000 töötajat, samal ajal kui 2/3 ettevõtetes on alla 100 töötaja. Vaatamata paljudele edukatele väikestele ja keskmise suurusega firmadele on suurfirmade tähtsus pidevalt kasvamas.
Tänu kaasaegsele tehnoloogiale ning teadusuuringute kõrgele tasemele on Saksamaa keemiatööstus maailmas juhtival positsioonil. Kolm keemiatööstuse giganti – Bayer , BASF ja Hoechst – on kogu maailmas tuntud kontsernid. Keemiatööstus annab tööd ligi 655 000 töötajale, ekspordi osakaal keemiatööstuse toodangus on üle 50%.
Saksamaa peamised majandusharud
Hamburg-keemiatööstus, masina- ja laevaehitus
Ruhr- elektroonika-, auto- ja keemiatööstus ning masinaehitus
Frankfurt Maini ääres- teadusuuringud- ja arendus, elektroonika-, auto- ja keemiatööstus.
Stuttgart- teadusuuringud- ja arendus, elektroonika- ja autotööstus, masinaehitus
München- elektroonika-, auto- ja keemiatööstus, masinaehitus ja optikatööstus.
18
Nürnberg- teadusuuringud ja arendus, elektroonika- ja keemiatööstus, masinaehitus
Dresden - elektroonika-, keemia- ja optikatööstus
Berliin- elektroonika-, auto- ja keemiatööstus, masinaehitus
Kiel- laevaehitus
19

10. Transpordi iseloomustus

Teedevõrk on hästi arenenud. Raudteede kogupikkus on liinide sulgemise tõttu vähenenud, 2006.a alguses oli see 38 000 km. Kogu riigi ala katab ka ülikiirete reisirongiliinide võrk. Riigimaanteid on 231 500 km, peale nende üle 429 000 km vallateid ning linna- ja külatänavaid (2005). Kiirteede (Bundesautobahn'ide) kogupikkus on 11 400 km. Peamised laevatatavad jõed on Rein, Weser, Elbe, Oder ja Doonau, mis on omavahel kanalitega ühendatud. Põhja- ja Läänemerd ühendab elava laevaliiklusega Kieli kanal. Suurimad meresadamad on Hamburgis, Wilhelmshavenis ja Bremenis. Suurima kaubakäivega sadamad on Duisburgis ja Kölnis.
Saksamaal on 554 lennujaama (2006), sealhulgas 13 rahvusvahelist lennujaama; 332-l on kõvakattelised lennurajad. Euroopa suurimate lennujaamade hulka kuuluvad Frankfurdi (2004.a. 51 mln. Reisijat) ja Müncheni (23,2 mln.) lennujaam.
Mugavaim ja küllap ka taskukohaseim viis Saksamaa külastamiseks on asjatundlikult koostatud ja reisihuviliste erisoovidega arvestavaid programme pakkuvate turismifirmade teenuseid kasutades.
Eestist saab Saksamaale sõita kas auto, laeva või bussiga ja loomulikult ka lennata . Teoreetiliselt võimalik, kuid päevi kestev ja mitmete ümberistumistega rongisõidumõte pole kuigi praktiline ega isegi mitte odavam.
Tallinnast saab otse lennata Estonian Airiga Müncheni, Hamburgi ja Frankfurti. Ka bussiga on võimalik Saksamaale reisida. Erinevatest Eesti linnadest saab sõita paljudesse tuntud Saksamaa linnadesse. Näiteks firma Eurolines pakub võimalust reisida Augsburgi, Berliini, Bremenisse, Bremerhavenisse, Colognesse, Darmstadi, Dortmundi, Düsseldorfi, Essenisse, Frankfurti, Hamburgi, Hannoveri, Leipzigi, Mannheimi, Münchenisse, Rostocki, Stuttgarti, Ulmi, Nürnbergi, Kölni jne. Saksamaa suurim lennukompanii on Lufthansa.
Saksamaa majanduses on suur osatähtsus väljaveol. Väljaveo kogumahult on Saksamaa USA järel maailmas 2. kohal. Eksport moodustab SKT-st 35% ja import 28% (2005). Välja viiakse masinaid ja seadmeid , keemiatooteid, toidukaupa ja kergetööstuse toodangut. Ka sisseveos valdavad samad kaubarühmad, peale nende energiakandjad ja tööstustoore.
EKSPORT IMPORT
Itaalia 7% Jaapan 6%
Holland 7% USA 7%
ÜK 8% Itaalia 8%
USA 8% Holland 8%
Prantsusmaa 12% Prantsusmaa 11%
Muud 58% Muud 60%
20

11. Turismi iseloomustus

Riik on tuntud turismimaa.
Sellel maal on palju vaatamisväärsusi. Tutvumisreisi oleks kasulik alustada pealinnast Berliinist, mis hakkas pärast ühtse Saksamaa taastamist tormiliselt arenema. Väga moodsas ja kaubandusküllases linnas on säilinud ka ajaloomälestisi. Berliinist maksab sõita Ida- Saksamaale sellistesse vanadesse linnadesse nagu Dresden, Leipzig , Potsdam ja Erfurt .
Riigi läänepoolse osaga tutvumist võiks alustada Baieri pealinnast Münchenist. Sellest õllesaalide poolest kuulsast keskaegsest linnast saab jätkata reisi lossidesse, kus tavatses puhata Baieri veider kuningas Ludwig II, või hoopis minna Alpidesse suusatama ja mägimatkale. Baierist lääne pool kohtume Reiniga. Jõereis pakub rohkesti võimalusi meelt lahutada, uusi paiku näha või lihtsalt niisama puhata. Reini ääristavad kaunid maastikud ja palju ajalootähtsaid ehitisi . Nendega tutvumiseks on tark läbida Mainzi ja Koblenzi linna vaheline tee- seal asuvad piirkonna ilusaimad paigad . Tutvumisretk maksab lõpetada kas Kölnis või Heidelbergis, mis on olulised ühendusteede sõlmpunktid, või siis Läänemere kuulsas kaubasadamas Lübeckis.
Vaatamata Saksamaa rahutule ajaloole ja paljude sõdade, eriti Teise maailmasõja purustustele, on riigis säilinud palju mälestusmärke, mis annavad pildi Saksa linnade kuulsusrikkast minevikust.

11.1 Lossid ja linnused

Mitmel pool ehivad Saksamaa maastikku keskaegsed linnused, mis on ka turismimagnetiks. Paljud neist on varemetes, teised hoolikalt ennistatud, olles tänaseni selle omal ajal rajanud aadliperekonna käsutuses. Enamik losse asub Moseli ja Reini keskjooksu kallastel, kuid ka Münsteri piirkonnas on säilinud palju Põhja- Saksamaale tüüpilisi vallikraaviga ümbritsetud kindluslosse. Mitmed nendest on muudetud luksushotellideks.
Marburgi loss on paremini sälinud kindluslosse Hessenis. See rajati 12. sajandil, kuid omandas praeguse kuju alles ümberehituse käigus 15.- 16. sajandil.
Heidelbergi lossist on järel üksnes võimsad varemed. Kunagise hilisgooti ja renessansi stiilis rajatise säilmed elavdavad Heidelbergi linnapanoraami.
Wartburg Eisenachi lähistel on tänu oivalisele korrastatusele ning seosele Martin Lutheri ja reformatsiooniga Tüüringi tähtsamaid ehitusmälestisi.
Raesfeld on Münsteri piirkonna kaunimaid vallikraaviga ümritsetud losse. Rajatist laiendati 17. sajandil Alexandra II von Veleni jaoks.
Wernigerode loss ilmestab linna. Vaatamata hilisemale ümberehitusele on säilinud lossi hilisgooti stiilis torn, suur lahtine trepp ja väärtuslikku mööblit.
21
Burg Hohenzollern
Hohenzollernite kunagise valitsejaperekonna linnus, asub Švaabi Juura mägedes Hechingenis ja ehitati 13. sajandil. Hiljem on seda korduvalt muudetud. Praegune keskaega matkiv stiil on pärit ümberehitusest aastatel 1850- 67.
Schwerini loss paikneb saarekesel. Loss pärineb aastaist 1843- 57, selle kabel on 16. sajandist. Praegusel kujul matkib see Loire 'i oru losside stiili.
Lichtensteini loss on kuulus tänu Wilhelm Hauffi samanimelisele romaanile. Ehitis demonstreerib ilmekalt 1840. aastate romantilist stiili.

11.2 Viis tähtsamat vaatamisväärsust

11.2.1. Kölni katedraal

Ehkki Kölni katedraali (Kölner Dom) ehitus algas 13. sajandil, saadi kirik valmis alles 19. sajandi lõpul, ustavalt järgiti keskajast pärinevaid ja imekombel säilinud jooniseid, Tornid kerkivad lausa 157 m kõrgusele, lõunatorni vaateplatvormile jõudmiseks on vaja läbida enam kui 500 trepiastet. Interjöör rabab oma mõõtmetega, aga ka religioossete aarete hulgaga . Katedraali lõunaküljel on Rooma -Saksa muuseum (Römisch-Germanisches Museum).

11.2.2. Brandenburgi värav

1791. aastal linna läänepiirile ehitatud Brandenburgi värav on ainus tänini säilinud sissepääs. Omal ajal peeti siin hulgaliselt sõjaväeparaade, tänapäeval aga tuntakse seda väravat pigem kui Berliini müüri langemisega seotud ärevate sündmuste tausta. Kuulus Quadriga – neljahobusevankris kihutava võitja kuju – on koopia; originaal hävitati II maailmasõja ajal.
Brandenburgi värava stiil järgis Propüleesid, Ateena Akropolise suurt sissepääsu, ja tema nimi oli algul Rahu värav – Friedenstor.
Värava ida- ja lääneküljel on laiad läbikäigud. Preisi valitsejad rajasid siia Muuseumisaareni ulatuva Unter den Lindeni allee (Pärnaallee) – kõige väärikama tänava, mida ääristavad imposantsed neoklassitsistlikud ehitised. Selle ääres seisavad teineteise vastas Riigiooper ja Humboldti ülikool, veidi lõuna poole jääb Gendarmenmarkt (Sandarmiturg), hiilgav arhitektuuriansambel, kuhu kuuluvad ka Prantsuse ja Saksa katedraal.
Brandenburgi värava lääneosa juurest algab Strasse des 17. Juni (17. juuni tänav), mis suundub läbi loomaaia (Tiergarten) ning avara ja vaimustava pargi , mis omal ajal oli kuninglik jahimets.
22

11.2.3. Saksi-Šveitsi kaljud

Saksi-Šveitsi rahvuspargis asuvad Bastei kaljud. Basteilt avanev panoraam, selle kitsad rajad ja peadpööritavad vaateplatvormid on Saksamaa kauneimad, hõlmates nii kaugel allpool looklevat jõge kui ka imposantseid kaljusid, millest ühe tipus asub suur Königsteini kindlus.

11.2.4. Saksa Muuseum

Müncheni suurim muuseum ei ole mitte muuseumikvartalis, vaid päris oma saarel Isaril. Saksa Muuseum ( Deutsches Museum) on üks maailma juhtivaid teaduse ja tehnoloogia muuseume ning Saksamaa populaarseim sellelaadne asutus. Kuuele korrusele paigutatud tosinad osakonnad pakuvad loendamatul hulgal eksponaate, ahvatlevaid interaktiivseid kogemusi ning veenvaid demonstratsioone. Muu hulgas võib siin näha lennukit, vedureid, laevu ja maanteesõidukeid. Siin on ka planetaarium, söekaevanduse ja Altamira (Hispaania) eelajalooliste koopajooniste realistlikud koopiad.

11.2.5. Reini jõeorg

Reini kõige kuulsam marsruut algab Bonnist veidi ülesvoolu, kus Siebengebirge mägede hulgas seisab ka Draakonikalju (Drachenfels), kus kangelane Siegfried olevat tapnud oma tuld sülgava vastase.
Hiiglasliku Ehrenbreitsteini kindluse kaitse all seisva Koblenzi linna juures liituvad Reini ja Moseli veed. Mosel saab alguse Prantsusmaal, kaugel Vogeesi mägedes ning ületab Saksamaa piiri Trieri lähedal. Trier on riigi kõige paremini säilinud Rooma-aegne linn, mille sümboliks on suur mustaks tõmbunud värav – Porta Nigra. Trieri ja Koblenzi vahel moodustab jõgi suure kaare ning voolab mööda viinamägesid, kus kunagi toodeti mõningaid maailma kõige kallimaid veine. Kõrgendikel asuvad maalilised Bernkastel-Kuesi ja Cochemi külakesed, aga ka uskumatult romantiline Burg Eltzi loss, mille järsud müürid tõusevad puulatvade kohale. Lossis on säilinud originaalmööbel.
23

Kokkuvõte

Eelnevaid teadmisi Saksamaa kohta oli mul juba üsna palju, kuid siiski otsustasin ma natuke rohkem selle maa kohta teadmisi saada. Kindlasti sain ma palju uut teada turismi valdkonnast. Nüüd tean, milliseid kohti külastada, kui Saksamaale satun. Uueks teadmiseks oli kindlasti selle riigi loomastik. Nüüd tean, et Saksamaa loomastik pole kuigi mitmekesine. Metsades võib kohata selliseid imetajaid nagu metssiga, hirv , nirk, mäger, kobras , põder, metskits , hunt ja rebane . Varem Saksamaa metsades elanud karud, ilvesed , metskassid ja teised kiskjad on hävinud. Üle 20 aasta kestnud ökovõitluse tulemusena otsustas Saksamaa valitsus 1998. aastal sulgeda kõik tuumajõujaamad, et vältida võimalikke keskkonnakahjustusi. Ka üllatas mind see, et Saksamaal on vanurite osakaal üsna suur- vanureid on rohkem kui noori inimesi. Metsad katavad peaaegu kolmandiku Saksamaa pindalast. Mägedes ja nõmmedel domineerivad kuused, nulud ja männid, samuti leidub pöögisalusid. Põhja-Saksamaa ranniku liivased alad olid algselt valdavalt kaetud tammikute ja kaasikutega. Need puhastati ja asendati kanarbikuga lammaste karjamaadeks .Tööstustoodangu mahult jääb Saksamaa maha vaid USA-st ja Jaapanist. „Tööstus annab umbes 40% SKP-st ja seal on rakendatuse leidnud umbes 30% töövõimelisest elanikkonnast.“
24

Kasutatud allikad

Dorling Kindersley Maailma Teatme Atlas
2 AXIS Geograafia Entsüklopeedia
Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile 2.osa
Berlitz Reisijuht Saksamaa, 2007
Dorlin Kindersley Illustreeritud lasteentsüklopeedia, 2000
http://et.wikipedia.org/wiki/Saksamaa
http://www.estemb.de/est/ariinfo/aid-77
EE 15 „Maailma maad“, 2007
193.40.33.19/doc/Turumajanduslike_maade_maj.doc
25