Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Uurimistöö "Saksamaa" (3)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Antsla Gümnaasium


MARILIN NIILUS
10B klass


SAKSAMAA
Uurimistöö


Juhendaja :
õpetaja
TIIU LAANE


Antsla 2009
Sisukord
Sissejuhatus 3
1. Riigi üldiseloomustus 4
1.1 Pinnamood 5
1.2 Kliima 5
1.3 Mullad 6
1.4 Loodusvarad 6
1.5 Taimestik 6
1.6 Loomastik 6
2. Riigi arengutaseme iseloomustus 7
3. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse 9
4. Rahvastik 10
6. Energiamajandus 13
7. Põllumajandus 15
8. Metsamajandus ja metsatööstus 17
9. Tööstuse arengutase 18
10. Transpordi iseloomustus 20
11. Turismi iseloomustus 21
11.1 Lossid ja linnused 21
11.2 Viis tähtsamat vaatamisväärsust 22
11.2.1. Kölni katedraal 22
11.2.2. Brandenburgi värav 22
11.2.3. Saksi-Šveitsi kaljud 23
11.2.4. Saksa Muuseum 23
11.2.5. Reini jõeorg 23
Kokkuvõte 24
Kasutatud allikad 25






Sissejuhatus


Selles uurimistöös tahan anda ülevaate riigist, mis mind kõige rohkem paelub- Saksamaa. Valisin oma uurimistöö teemaks Saksamaa, sest see on mu lemmik riik ning mul on ka kirjasõber, kes on pärit Saksamaalt. Samuti aitab kaasa ka see, et Saksamaa kohta leidub üsna palju materjali.
Töö kirjutamisel olid abiks internet ja raamatud. Raamatutest leidsin huvitavat infot reisijuhtidest. Internetist võib Saksamaa kohta samuti palju teada saada, kõige paremini saab ülevaate sellest maast Vikipeediast.
Oma uurimistöös annan ma ülevaate Saksamaa arengutasemest, rahvastikust ning rahvastiku soolis -vanuselisest koosseisust, energiamajandusest, põllumajandusest, metsamajandusest, tööstusest, transpordist ning ka turismist.
Eesti riigi ajalugu on tihedalt seotud meid vahelduva eduga vallutanud ja valitsenud sakslaste, taanlaste, rootslaste ja venelastega.Saksa rüütliordud tõid meile ristiusu, saksa kaupmehed ja Hansa-liikumine sidusid meid Euroopaga, saksa kultuuri, kirjanduse ja kunsti varjus või ka toel on võrsunud see, mida me omaks peame. Ka eesti kirjakeel ja grammatika on osaliselt tulnud saksa keelest
Saksamaa on föderaalne vabariik Kes-Euroopas. 82,2 miljoni elanikuga Saksamaa Liitvabariik on Euroopa Liidu kõige suurema rahvaarvuga riik ning suuremaid ka pindalalt: tervelt 357 000 ruutkilomeetrit. Saksamaa jaguneb 16 liidumaaks. Saksamaa liidumaadest on suurim Baier ja väikseimad Hamburg ja Bremen .




3

1. Riigi üldiseloomustus


Pindala: 357 023 km2
Rahvaarv: 82 002 400 (2008)
Pealinn: Berliin
Pealinna elanike arv: 3 432 000 (2009)
Keel: saksa (riigikeel)
Rahaühik: euro
82, 4 miljoni elanikuga Saksamaa Liitvabariik ( Bundesrepublik Deutschland ) on Euroopa Liidu kõige suurema rahvaarvuga riik ning suuremaid ka pindalalt: tervelt 357 000 ruutkilomeetrit. Osaliselt moodustavad riigi piiri looduslikud tõkked, näiteks Põhjameri ja Läänemeri põhjas ning Alpid lõunas. Mujal ei ole geograafilised piirid nii hästi välja joonistunud: ida pool laiub mõlemal pool Saksa- Poola piiri üsnagi ühetooniline Põhja- Euroopa madalik, lääne pool jagatakse Prantsusmaaga pikalt Reini jõge. Rein voolab Hollandisse läbi lauskja ja niiske mee, mida võib leida mõlemast riigist. Kagus aga jagab Saksamaa Tšehhi Vabariigiga metsast Maagimäestikku ning Baieri ja Böömi ehk Tšehhi metsamassiive. Läänes, Ardennide rohelistel kõrgustikel. sulavad Saksamaa, Belgia ja Luksemburg peaaegu märkamatult üheks.
4

1.1 Pinnamood

Saksamaa pinnamoes eristub 5 suurt maastikulist piirkonda. Põhjast lõunasse järgnevad üksteisele Põhja- Saksa madalik, Kesk- Saksa hertsüünilised keskmäestikud, Edela- Saksa keskmäestikuline astangmaa, Alpide eelmäestikuala ja äärmises lõunaosas Alpid Põhja- Saksa madalik on viimasel jääajal kujunenud lavajas, ürgorgudest ja madalatest kõrgustikest liigendatud moreentasandik . Madaliku idaosas on suuri nõmmi ja rabasid , järverikkaim piirkond on Mecklenburgi järvedelava (Helpteri mäed, 179 m). Meresetetega kattunud viljakas rannikuriba (marš) on kohati merepinnast madalamal ja üleujutuste eest tammidega kaitstud. Rannajoon on võrdlemisi liigendatud. Jõed ( Ems, Weser , Elbe ) suubuvad Põhjamerre lehtersuudmeina. Läänemere rannikut liigestavad lahed ja poolsaared. Põhjameres on suurimad saarerühmad Põhja- (suurim saar Sylt, 99 km2) ja luitelise tekkega Ida- Friisi saared. Friisi saari eraldab mandrist madal, mõõna ajalpaljanduva põhjaga padumeri ( Wattenmeer). Läänemeres on suurimad saared Rügen (930 km2), Usedom ja Fehmarn. Saksamaa keskosa läbib kaarjas keskmäestike vöönde. Selle lääneosas paikneb Reini Kiltkivimäestik, mida poolitab sügav Reini jõe org. Keskoas paikneb Harz , idaosas loode- kagu suunalised Tüüringi, Baieri ja Böömi mets ning Tšehhi piiril Maagimäestik. Edela- Saksa keskmäestikuline astangmaa hõlmab Ülem- Reini madaliku ning seda idast ääristavad Schwarzlandi, Odenwaldi ja Spessarti mäestiku ning neist kaugemal paiknevad Švaabi ja Franki Juura . Alpide eesmäestikuala hõlmab Doonau orundist Alpide suunas kõrgeneva Švaabi- Baieri kiltmaa . Sealset pinnamoodi on oluliselt kujundanud viimasel jääajal Alpidest laskunud liustikud ja vooluveed. Saksamaa lõunapiiril kõrguvad Alpid (Allgäu, Baieri ja Chiemgau Alpid). Saksamaa kõrgeim tipp Zugspitze (2961 m) asub Baieri Alpides . Suurimatest jõgedest suunduvad Rein, Weser ja Elbe Põhjamerre, piirijõgi Oder suubub Läänemerre ning osaliselt Saksamaa alal voolav Doonau Musta merre. Suurimad järved paiknevad Põhja-Saksa madalikul ja Alpide eelmäestikualal.

1.2 Kliima


Saksamaa asub parasvöötmes. Kliima on rannikul pehme ja mereline, ida ja lõuna suunas muutub kliima järjest mandrilisemaks. Jaanuari keskmine temperatuur on maa loodeosas 1,5 kraadi ja Alpides -6 kraadi, juulis loodeosas 18 kraadi ja lõunapoolsetes varjatud orgudes 20 kraadi. Aasta keskmine temperatuur on Lübeckis 8,1 kraadi, Schwarzwaldis Freiburgis 10,7 kraadi. Sajab aasta läbi, Põhja-Saksamaal 600- 800, mägede tuulepealseil nõlvul kuni 2000, mägedevahelistes orgudes ja nõgudes 500 mm/a.
Põhjaosas mõjutab ilmastikku meri, mis toob tavaliselt üsna jaheda suve ja maheda, suhteliselt sademeterikka talve. Ida ja lõuna pool on kliima kontinentaalsem: talv on külmem, kuid suvi see- eest soojem
5

1.3 Mullad


Põhja- Saksa madalikul valdavad metsapruunmullad ja leetpruunmullad, keskmäestike ja Alpide eelmäestiku aladel metsapruunmullad ja mägimullad. Reini, Westfaleni ja Leipzigi piirkonnas kaugele lõunasse ulatuvatel madalikel on viljakad lössil kujunenud mullad.

1.4 Loodusvarad


Saksamaa majanduse arengus on suur osatähtsus olnud maavaradel. Keskajast on kaevandatud Maagimäestiku hõbemaaki, 19. ja 20. sajandil võeti kasutusele Ruhri. Saarimaa ja Aacheni piirkonna kivisöe- ning Reinimaa, Leipzigi ja Alam- Lausitzi piirkonna pruunsöemaardlad. Rauamaaki ona kaevandatud Reini kiltkivimäestiku, Franki Juura ja Harzi piirkonnas. Tuntuimad kaalisoolaleiukohad on Alam- Saksimaal ja Tüüringis.

1.5 Taimestik


Tiheda sutuse tõttu on looduslikku timkatet säilinud vähe. Mets katab 30% territooriumist. Maa põhjaosale on omane männimets (enamasti istutatud), Kesk- ja Lõuna- Saksamaa mägialadel valdab pöögimets. Alpides kasvab madalamal ka kuuse- ja nulumetsa, 1600 m-st kõrgemal on ülekaalus võsa ja alpiniit.

1.6 Loomastik


Saksamaal elab 76 liiki imetajaid, hunt ja karu on hävitatud. Farmidest on loodusesse lahti pääsenud mink, kährikkoer ja pesukaru (teda on S-l ka talutud). Saarmas ja metskass on jäänud haruldaseks . Kunagi hävitati S. loodusest ilves, nüüd on teda Baierimaale taasasustatud. Sõralistest on sisse toodud muflon (maa idaossa) ja tähnikhirv, taasasustatud on kabehirv. Kohatud on 497 liiki linde, neist pesitsejaid
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Uurimistöö-Saksamaa #1 Uurimistöö-Saksamaa #2 Uurimistöö-Saksamaa #3 Uurimistöö-Saksamaa #4 Uurimistöö-Saksamaa #5 Uurimistöö-Saksamaa #6 Uurimistöö-Saksamaa #7 Uurimistöö-Saksamaa #8 Uurimistöö-Saksamaa #9 Uurimistöö-Saksamaa #10 Uurimistöö-Saksamaa #11 Uurimistöö-Saksamaa #12 Uurimistöö-Saksamaa #13 Uurimistöö-Saksamaa #14 Uurimistöö-Saksamaa #15 Uurimistöö-Saksamaa #16 Uurimistöö-Saksamaa #17 Uurimistöö-Saksamaa #18 Uurimistöö-Saksamaa #19 Uurimistöö-Saksamaa #20 Uurimistöö-Saksamaa #21 Uurimistöö-Saksamaa #22 Uurimistöö-Saksamaa #23 Uurimistöö-Saksamaa #24 Uurimistöö-Saksamaa #25
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-04-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 83 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Marilin117 Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (3)

kristjankal profiilipilt
kristjankal: sdafas adfasdf asdfasdf sdfsadf sdfdasdf
19:41 15-12-2011
TerjeVan profiilipilt
TerjeVan: aitas, ja väga palju :) Aitäh:)
21:29 31-01-2011
juhenagukoos profiilipilt
Aksel G: jumala norm
20:08 04-05-2011


Sarnased materjalid

41
odt
Uurimustöö-Soome
31
odt
Uurimustöö Canada
11
doc
Uurimistöö
97
pdf
Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED
226
doc
Portugali põhjalik referaat
13
docx
Referaat  Saksamaa majandus
9
doc
Saksamaa - referaat
29
doc
Saksamaa





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun