Kaasajal ringluses olevad kupüürid ja mündid on rahamärgid ehk kaupa esindavad rahad. Seega on rahamärk väikese omaväärtusega või siseväärtuseta rahatäht. Rahamärkide väärtus seisneb suuresti nende ostujõus (omab väärtust ainult selle tõttu, milline on tema ostujõud). 5 PABERRAHA, MÜNDID JA PANGARAHA Kuni 20. sajandini mõisteti rahana eelkõige paberraha (kupüüre) ja münte. Sealt alates on aga raha definitsiooni sisu oluliselt muutunud. Tänapäeval eksisteerib raha erineval kujul ja ta võib olla mitte füüsiline. Näiteks elektroonsel kujul raamatupidamiskanded, mida saab kasutada maksevahendina. Põhimõtteliselt võib eristada kahte liiki raha: - Seaduslik maksevahend e sularaha. Seaduslikuks maksevahendiks on raha emiteeriva riigi poolt seaduslikuks maksevahendiks kuulutatud paberraha ja mündid, mida tuleb
valuutaga. ( eek-d saab vahetada mõne muu valuuta vastu). Ringluses olev raha peab olema tagatud topelt- oma rahaga ja konverteeritava valuutaga. Kohalik valuuta tuleb siduda mingi kindla teise valuutaga ( fikseeritud kursiga). Eesti valis selleks saksa marga DEM. Kurss 1/8-le 1 DEM= 8 EEK. RAHAMÄRGID- kaupa esindavad raha, neil on ainult usaldus. Raha täht, millel oma väärtust pole( pole sisemist omaväärtust). N.ö tänane paberraha. 2loeng 16. oktoober Kahesugust raha- osa on see, mis on seaduslik maksevahend.On riigi poolt seaduslikuks kuulutatud- paberrahad, mündid ( Eestis euro). Seda peavad kõik vastu võtma majandustehingutes, sellest keelduda ei tohi. Kõik muud mida saab kasutada maksevahendiks ei ole seaduslik makevahend = mitteseaduslik maksevahend. Ei ole kohustust seda raha vastu võtma. Erineb selle poolest, milline on nende likviidsus. Kõige likviidsem on raha. Kõik ülejäänud maksevahendid on
MAJANDUSLIKUD MÕISTED Ühiskonnaõpetus Konkurents – tootjate võitlus müügituru eest (hinnaalandus, reklaam, kvaliteedi parandamine) Inflatsioon – riigi keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil. Devalveerimine – koduvaluuta kursi alandamine VKV suhtes. VKV – vabalt konverteeritav valuuta – maailmas tunnustatud valuuta (€, $ ,¥, £ ). Emissioon – paberraha lisaväljaanne; võib olla õigustatud kauba hulga suurenemisel. Tavaliselt kannab negatiivset iseloomu, sest ei ole tingitud kauba suurenemisest. Investeeringud – finantsilised vahendid, mis on hoiustatud tootmise arendamiseks. Kapital – raha ja tootmise vahendid, mis toovad kasumi. Turg – hindade ja koguste muutumine, kus tarbija maksimeerib kasulikkuse, rahuldades oma soove ja vajadusi parimal moel oma võimalusi
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristel Tilk 021K KASSATÖÖ Iseseisev töö Juhendaja: Vaike Habicht Tallinn 2010 I OSA Prisma Arveldusviisid on seal head. Saab sulas kui ka maksekaardiga maksta. Praktiliselt iga kaardiga, mis eestis leidub saab maksta. Müüjad räägivad nagu peab eesti keelt, tervitavad ja tänavad kui lahkuda, nimetavad summa, küsivad sente või raha et paremini tagasi maksta jne. On viisakad. Tsekil on firma andmed, info sellest mida ostsid, kellaaeg, kuupäev, aadress. Hea on see, et tsekkidele ei topita reklaami. Reimani tänava jalatsiparandus Arveldatakse ainult sularahas. Kaup vaadatakse üle ja öeldakse summa. Saadakse zetoon ja minnakse järgmine kord järgi. Maksad ära, kaup käes. Tervitatakse, suhtutakse sõbralikult. Tsekki ei anta. Hesburger Arveldatakse nii sulas kui kaartidega. Suhtutakse vahel sõbralikult,...
............................ 12 Kasutatud kirjandus:........................................................................................................13 2 Sissejuhatus Raha, nagu ka ratas, leiutati juba ammu. Ühel või teisel kujul on raha kasutusel olnud peaaegu kõikides ühiskondades. Vaikse ookeani saartel kasutati paberraha ja müntide asemel merikarpe, Euroopas olid müntide asemel käibel väärismetallide, näiteks kulla ja hõbeda tükikesed. Kuid mis see raha ültse on? Paljudel pole kindlasti täpset aimu kuidas see kõik täpselt arenema hakkas.Sellepärast uurimegi raha täpsemat arengut ja ajalugu.Kuidas arenes raha ka eestis. Küsitleme mida arvatakse ,sellest kui käibele võetakse euro.Kas see on paljudele vastuvõetav või mitte.Uurime ka mida teeksid õpilased/tudengid
Selle tõttu ei olnud raha väärtusel kindlat baasi. Tänapäeval on raha väärtus paika pandud, mis kõigub üldiselt vähe. Erinevates riikides on oma kursid ja igat raha saab ümber arvutada. Raha peamisd omadused, mille üle arutada: stabiilsus, kaasaskantavus, kulumiskindlus, ühtlus, jagatavus, äratuntavus. Raha omadused Raha vormid Kuna raha väljendab vahetusväärtust, siis võib see esineda mitmel erineval kujul. Tänapäeval on populaarsemad valikud: paberraha, metallraha (sendid, mündid jne.), väärismetallid, kalliskivid, võlakirjad jne. Kunagi kasutasid algelised rahvad näiteks ilusaid teokarpe, suuri kivirattaid, karusnahku ja muud sarnast. Kuid sellel algelisel ,,rahal" oli vigu, kõik rahana mõeldud esemed ei olnud identsed, raske oli väärtust hinnata. Ning neid oli raske kaasas kanda, kuna kippusid liialt suured olema. Muidugi ei olnud välistatud nende lihtne kopeerimine
Juunis 1793 võtsi Jakobiinid vastu uue konstitutsiooni, kehtestati üldine valimisõigus. Konstitutsioon kindlustas mõtete ja arvamuste vaba avaldamise, usuvabaduse, rahvaühingute loomise, petitsioonide esitamise jms õiguse. Kontsitutsiooniga kinnitati ka omandi puutumatus ja õigus haridusele. See näitas et riik on demokraatlik, kuigi Jakobiinidele olid diktaatorlikud plaanid. Kuid siiski on see olnud eeskujuks tänapäevastele põhiseadustele. Võeti kasutusele paberraha. Sellega sai täpsemini raha arvestada, ei olnud nagu müntidega, mis pidid täpselt õiges kaalus olema. Tänu paberraha kasutusele võtule on see edukalt levinud kõikjale, on mugav ja ei ole raske. 1790. aastal võeti ka kasutusele meetermõõdustik. Valgustusaja tõttu pidi olema seotud loodusega. Loodi kuna oli vaja ühtset mõõtühikusüsteemi. Tänu sellele sai teha ka täpsemaid mõõtmisi. Tänapäeval on see paljudes riikides kasutusel. 1790
kaupu osta. Riikide valitsused valmistasid metallidest kindla suurusega münte, et kauplemist veelgi lihtsustada ja maksevahendeid paremini kontrollida. Lõpuks hakkasid valitsused makse müntides koguma, sest see oli lihtsam kui kaupade kogumine. Hiinas saadi aru, et suure koguse metallist müntide kaasas kandmine on tülikas, seetõttu võeti kasutusele paberrahad, mille vääring vastas teatud müntide kogusele. Peagi võeti paberraha kasutusele ka Euroopas ja isegi veel 20. sajandil oli paberraha garantiiks kuld - riiklikud keskpangad vahetasid paberraha teatud hulga kulla vastu. Paberraha muutis raha kasutamise veelgi mugavamaks. Raha on olnud vajalik inimestele juba ammustest aegadest ja ka tulevikus ei saa ilma rahata. Tänapäeval läheb inimestel raha rohkem vaja, kuna elu kallineb iga päev. Kuidas on see võimalik, et raha muudab inimese elu mõnikord põrguks? Rahal on suur võim inimeste üle, ta saab mõjutada inimeste käitumist ja suhtumist teistesse inimestesse
areng toodeti lattu) peale tootmine; telekommunikatsiooni kiire areng Raha vormid - Algul: vahetuskaup, Mündid, Mündid, paberraha, hiljem: metallmündid paberraha plastraha, virtuaalraha Riikluse areng - Esimeste riikide teke Riik kui selline oli Riigi osatähtsus väga vajalik väheneb Põllumajandusliku - Üleminek alepõllunduselt Mõisad hakkavad Levinud enamasti tootmise areng ja rändkarjakasvatuselt kaduma; tekkisid spetsialiseerunud
Raha jooksval kontol. __H_6. Rahapakkumise F. Selle pakkumine suureneb või väheneb automaatselt komponendid vastavalt äritegevuse vajadustele. _C__7. Ostujõud G. Ühe kauba või teenuse vahetamine teise vastu. __D_8. Inflatsioon 8. M0, M1,M2 __A_9. Reisitsekid I. Reservi suurus, mida pank peab alal hoidma. __F_10. Elastne raha J. Riiklikult kehtestatud paberraha ja mündid. Valikvastused: Märkige sobiva vastuse täht joonele. _b__ 1. Keeglikuul ei sobi rahana kasutamiseks, sest tal puudub järgmine raha omadus: a. stabiilsus. b. jagatavus. c. vastupidavus. d. äratuntavus. _c__ 2. Enamik ringluses olevat raha on a. paberraha. b. mündid. c. jooksvad kontod. d. säästukontod. _d__ 3. Mis on 10-kroonise rahatähe väärtus? a. Spetsiaalse paberi hind, millele raha on trükitud. b. Tema tagatiseks oleva kulla väärtus. c
Massachusettsi kolonistid kasutasid 17. sajandil edukalt kohalike indiaanlaste raha. See kujutas endast musti ja valgeid teokarpe. Asteegid kasutasid rahana kakaoube, Nigeerias kasutati rahana jalaraudu, Hiinas ja Põhja- Aafrikas soola jne. Kaugemas minevikus täitsid raha funktsiooni ehted, karusnahad, relvad, kariloomad jne. Sellist kaubalises vormis esinenud raha, millel on peale maksevahendi funktsiooni ka omaenese väärtus nimetatakse kauprahaks. Mündid ja paberraha Esimesed väärismetallist mündid võeti kasutusele 600 a. eKr. Ees-Aasias. Kui turumaht kasvas ja tekkis vajadus suurema rahamassi järele, hakati tootma odavamast väärismetallist münte, mis olid vastupidavamad ja odavamad emiteerimiseks. Raha vermimise õigus oli tavaliselt valitsejal ja riigivõimul. Sularaha operatsioonid müntidega muutusid kaubanduse arenedes tülikaks. Võeti kasutusele tsekid ning võlakirjad, seejärel arenesid paberrahad ehk kupüürid
instrument. Raha funktsioonid: 1.Vahetusvahend – kasutame raha maksevahendina. 2.Arvestusühik – raha näitab toote või ressursi väärtust, määrame hindu. 3.Vara kogumise ja laenamise vahend – raha võimaldab tarbimise aega valida. Raha on vaid seetõttu ja niipalju raha, kui teda usaldatakse. Kui usaldus kaob: - bartermajandus - raha asendamine teise valuutaga Raha väärtus peab olema stabiilne. Raha emissioon – paberraha ringlusesse laskmine keskpanga poolt vastavalt olemasolevale kattevarale. Raha võib esineda erinevates vormides: - kauprahad - reservidega täielikult kaetud paberraha - reserviga osaliselt kaetud paberraha - raha, mis ei täida oma funktsioone ja mida ei usaldata - kommertspankade poolt loodud deposiitrahad - virtuaalselt eksisteeriv elektrooniline raha Sularahata tehingud moodustavad 99%. Kasutatakse – erinevaid maksekorraldusi (paberil, internetipank, otsekorraldus,
tehnoloogia alepõllud. kasutusele tööstuse Elekter, telefon, Kosmosetehni areng Tööriista paremad areng. auto, raadio ja ka ka ja d. tööriistad. Trükikunst/tu lennuk. elektroonika lirelvad. areng. 6.Rahavor Pole Pole Raha oli Korralikud Paberraha. Paberraha + mid kasutusel. mündid. internetipank. 7.Riikluse Pole Tekkisid Tekkisid Tekkisid Erinevad Domineerib vormid asulad. linnad ning suured riigid. valitsemisvormid. demokraatlik riigid. Koloniseerim kord, kuigi on
Nii oli tekkinud eeldus üldkasutatava vahendi kasutuselevõtuks, mida kõik vahetusprotsessis osalejad aktsepteeriksid ja kasutaksid. Selleks saigi raha. Raha tähendus on aegade jooksul muutunud. Muutus on seotud raha omaduste ja funktsiooni teisenemisega. Esimeste rahadena võeti kasutusele ühiskonnas väärtuslikuks peetud esemed - teokarbid, trofeed (nahad, kihvad, sarved), ehted. Esimesed väärismetallist mündid võeti kasutusele 600 aastat e.m.a. Ees-Aasias. Kõige esimesena võeti paberraha kasutusele Hiinas. Esimesed paberrahad võeti kasutusele Hiinas 11 saj, Põhja Ameerikas 17 saj, ja Europas 18 saj. Tänapäeval on metallmündid käibel vaid peenrahana. Raha vajadus tekkis, kuna raha on: a) vahetusvahend- võimalus vahetada kaupa universaalse maksevahendi vastu, see hoiab kokku aega ja võimaldab teha ratsionaalsei otsuseid. b) arvestusühik- aitab määrata hüvede väärtust.
üldkasutatava vahendi kasutuselevõtuks, mida kõik vahetusprotsessis osalejad aktsepteeriksid ja kasutaksid. Selleks saigi raha. Raha tähendus on aegade jooksul muutunud. Muutus on seotud raha omaduste ja funktsiooni teisenemisega. Esimeste rahadena võeti kasutusele ühiskonnas väärtuslikuks peetud esemed - teokarbid, trofeed (nahad, kihvad, sarved), ehted. Esimesed väärismetallist mündid võeti kasutusele 600 aastat e.m.a. Ees-Aasias. Kõige esimesena võeti paberraha kasutusele Hiinas. Esimesed paberrahad võeti kasutusele Hiinas 11 saj, Põhja Ameerikas 17 saj, ja Europas 18 saj. Tänapäeval on metallmündid käibel vaid peenrahana. Raha vajadus tekkis, kuna raha on: a) vahetusvahend- võimalus vahetada kaupa universaalse maksevahendi vastu, see hoiab kokku aega ja võimaldab teha ratsionaalsei otsuseid. b) arvestusühik- aitab määrata hüvede väärtust.
· Raske käsitlusviis 2. Kuna kujunes välja tänapäevane raha laekumise ja väljamineku arvestus? · Antiikajal · Keskajal · Uusajal · Kiviajal 3. Kuna leiutasid Sumerid esimese numbrisüsteemi? · 1000a e.m.a · 2000 a e.m.a · 3000 a e.m.a · 4000a e.m.a 4. Mille võtsid kreeklased kasutusele umbes 600 a .e.m.a ? · Paberraha · Mündid · Raamatupidamise mõiste · Kahekorda kirjendamise mõiste 5. Mis riigist on pärit tihti arvepidamise isaks loetud Luca Pacioli? · Prantsusmaalt · Kreekast · Inglismaalt · Itaaliast
Tekkis vajadus kindla maksevaheni järele. Esialgu hakati kõige laiemalt rahana kasutama kulda ja hõbedat. Et kulla- ja hõbedatükikesi poleks vaja iga kord üle kaaluda, hakati vermima kindla kulla-, hõbeda- või muu metalli sisaldusega münte. Raha vermimise õigus oli tavaliselt valitsejal ja riigivõimul. Kaubanduse arenedes muutusid sularahaoperatsioonid müntidega tülikaks. Seepärast võeti kasutusele pankade ja pandimajade tsekid ning võlakirjad, seejärel ilmus paberraha (Hiinas 11. sajandil eKr, Euroopas 17. sajandil). Metallmündid on tänapäeval käibel vaid peenrahana. 19. sajandil kehtestati rahanduses raharingluse stabiliseerimiseks kullastandard. See tähendab, et rahvuslik valuuta oli seotud kullavarude ja kulla hinnaga. Rahal oli siis ametlikult kehtestatud kullasisaldus. Numismaatika e. müntide kogumine Erinevate kultuuride ja riigikordade kiire hävimine ja vahetumine jätsid inimeste taskutesse lugematul arvul erinevaid münte
· Võimalus jagada raha osadeks, mis on oluline raha eelis muude vahetuskaupadega võrreldes. Teiste sõnadega kaupu on raha vastu vahetada kergem kui teiste kaupade vastu. Euro sobib maksevahendiks näiteks kanast paremini seetõttu, et eurot saab jagada sentideks, kana aga väiksemateks võrdväärseteks osadeks ei jagune. · Lihtne ära tunda ja raske järele teha paberi kvaliteet, vesimärgid jm turvaelemendid teevad paberraha võltsimise keeruliseks. Võltsimiskindlad peavad olema ka erisegudest valmistatud metallmündid.2 1 Eesti Pangaliit. http://www.pangaliit.ee/et/component/glossary/Pangandusterminite-sõnastik 2 Ettevõtlusõpik : https://pood.eek.ee/download.php 4 2. RAHA AJALUGU Ammustest aegadest on väärismetallid kuld ja hõbe olnud populaarseimad rahavormid. Kuid rahana on kasutatud ka vaske, teokarpe, pärleid, nahku jms
Vanal Iirimaal olid selleks tütarlapsed, orjad. Esialgu hakati kõige laiemalt rahana kasutama kulda ja hõbedat. Et kulla- ja hõbedatükikesi poleks vaja iga kord üle kaaluda, hakati vermima kindla kulla-, hõbeda- või muu metalli sisaldusega münte. Raha vermimise õigus oli tavaliselt valitsejal ja riigivõimul. Kaubanduse arenedes muutusid sularahaoperatsioonid müntidega tülikaks. Seepärast võeti kasutusele pankade ja pandimajade tsekid ning võlakirjad, seejärel ilmus paberraha (Hiinas 11. sajandil eKr, Euroopas 17. sajandil). Metallmündid on tänapäeval käibel vaid peenrahana. 19. sajandil kehtestati rahanduses raharingluse stabiliseerimiseks kullastandard. See tähendab, et rahvuslik valuuta oli seotud kullavarude ja kulla hinnaga. Rahal oli siis ametlikult kehtestatud kullasisaldus ja riigipankades sai paberraha enam-vähem vabalt kullaks vahetada. See süsteem eeldas inflatsiooni puudumist ja usku sellesse, et nii see ka jääb.
Plastikraha Plastikraha • Plastikraha valmistatakse polümeermaterjalist. • Polümeerkupüürid tehakse õhukesest plastikust, mida saab kasutada samamoodi kui paberit. • Plastikrahal kasutatakse läbipaistvaid aknaid. • Inglise k. – plastic monay, polymer monay. Plastikraha eelised tavapärase paberraha ees • Keskkonnale tervislikum. • Puhtus. • Vastupidavus. • Veekindlus. • Turvalisus. • Tugevus. Plastikraha plussid • Polümeerist valmistatud raha kannatab kuumust kuni 140 C. • Plastikraha saab puhastada kas või jooksva vee all. • Kõrged tootmiskulud: • Rahaautomaatide ümbertegemine. Plastikraha eesmärgiks peetakse: 1. Kaasaegsust 2. Kaitsmist võltsimise eest – aitab aeglustada valeraha levikut. Video • https://www.youtube.com/watch?v=8odUVIAXPS8 Kasutatud kirjandus • http://et.wikipedia.org/wiki/Pol%C3%BCmeerid (22.11.2014) • http://forte.delfi.ee/news/digi/kanada-valitsus-pl aanib-kaibele-lasta-plastikra...
Seminar 6. Raha teooria 1. Millised on raha kolm põhifunktsiooni? RAHA Käibevahend Maksevahend Väärtuse mõõt Akumulatsioonivahend 1 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 2. Kas tänapäeval kasutatakse riiklikul tasandil paberraha tagatisena väärismetalle? a) ja kuidas veel; b) reeglina ei reeglina ei kasutata; kasutata; c) kasutatakse juhul, kui riigil juhtub olema väärismetalle. 3. Kaupraha on: a)) defitsiitne d fit iit kaup, k mida id kuskilt k kilt eii õnnestu õ t kätte kätt saada;
ostuks raha koguda ,sest see on siis hea võimalus lapsele näidata kui raskelt raha sulle kätte tuleb. Rahakott Kui lähed turule, siis on hea Taskuvaraste lemmik asi, mis on võimalus maksta sulas, raha kergesti kätte saadav on kogu aeg sinu käes . Pangakaart Siis ei pea vähemalt Kergesti võltsitav varastele paberraha kaasas kandma vaid saab kaardi peal hoida
HORVAATIA SÜMBOOLIKA Punane – tugevus, julgus ja kõvadus LIPP Valge – rahu ja ausus Sinine – tõde ja ustavus ÜLDIST Pealinn: Zagreb Pindala: 56 542 km2 Rahvaarv: 4 495 800 Keel: horvaadi keel Raha: kuna KUNAD Paberraha Mündid ÜLDIST Balkani poolsaare loodeosas Jaotatud 20 maakonnaks Rahvastikust 89.6% horvaadid Usk : Rooma-katoliku SUUREMAD LINNAD Zagreb – 779 000 inimest Split – 189 000 inimest Rijeka – 144 000 inimest Osijek – 115 000 inimest PIIRKONNAD Kesk-Doonau madalik Dinaari mäestik Dalmaatsia rannik KESK-DOONAU Sava Drava Doonau Parasvöötme mandriline kliima
Hõbe Kristiina Moosel Janar Saar Raul Kallasmaa Miks ostetakse hõbeehteid ja hõbemünte? Ilus Ravivad omadused Väike allergia võimalus Uhke metall Hea investeerimiseks Ajalugu Münt säilib paremini kui paberraha Kus kasutatakse hõbedat? Elektrisüsteemid Elektroonika Meditsiin Ehete valmistamine Müntide vermimises Materjali tööstuses (rõivad) Kumba eelistada, kas investeerimist hõbedasse või hõbedaaktsiatesse? Investeering hõbedase: Ei maksa intresse Lihtsam müüa kui osta Väärtustatud igal pool Hõbeda hinnagraafik Kuidas on aegade jooksul hõbedat kasutatud? Mõõkade valmistamine Ehete valmistamine Hõbe kui raha Hõbevesi ravitsemises
töödeldud ja kaunilt kujundatud, kuid tugevaid relvi kasu lõikasid Itaalia linnad Veneetsia, Genova (Genau), Pisa Läänemerekaubandus Hansa Liit (12.15.saj) tähtsamaks keskuseks Lübeck peamiseks huviobjektiks oli Venemaa, hinnatud toorained: vaha, lina, kanep, mesi, hõbe, karusnahk peamise Hansa kaubatee üks ots asus Novgorodis, teine Lodonis (marsruut NovgorodTallinnVisby LübeckHamburgBrüggeLondon) Mündid vajadus raha järele käibel olid mündid paberraha ei tuntud raha müntisid eelkõige kuningad, aga ka mõned suurfeodaalid ja linnad mündi väärtus sõltus tema väärismetallisisaldusest ja kaalust Panganduse teke raha hakkas tasapisi muutuma kapitaliks pangandussüsteem kujunes välja liigkasuvõtmisest rikas (pankur) laenas teatud tähtajaks kellelegi raha ning nõudis selle eest tagasimaksmisel protsente, mis olid eelnevalt kokku lepitud kristlastel oli kiriku poolt liigkasuvõtmine
sajandil ning esimesed mündid löödi Tallinnas. Tallinnal oli soodne asupaik kaubateede ristumiskohas ning seetõttu ka küllaltki hästi arenenud kaubandus. Eestis mõjutasid müntide arengut arvukad sõjad ning pidevalt vahetuvate valitsejatega vahetusid ka käibivad rahad. Olukord muutus stabiilsemaks alles Eesti Vabariigi algusaastatel. 1918. aastal lasti käibele riigikassatähed margastes ja pennistes kupüürides. Riigikassatäht oli Eesti Vabariigi esimene paberraha. Vabadussõja ajal hakkasid Eestis ringlema ka Soome margad. 1919. aastal kehtestati Eestis seaduslikuks maksevahendiks Eesti mark. 1. jaanuaril 1927. aastal tuli uue rahaseaduse kohaselt Eesti rahaühikuks kroon, mis jagunes 100 sendiks. Nii mark kui ka kroon muutusid võrdlemisi lühikese ajaga stabiilseteks ja arvestatavateks rahadeks. 1940. aasta novembris lasti krooni kõrvale ringlusesse ka Nõukogude Liidus kehtivad rublad. 25. novembrist kehtis Eestis ainult rubla
a ha r ber Sümbolrahad: Pa Fidutsiaarrahad: RESERVIDEGA TÄIELIKULT KAETUD PABERRAHA EMITEERIB KESKPANK – KULLASTANDARD – VALUUTAKOMITEE RAHAD Fiat-rahad: RAHANA RINGLEB VÄÄRISMETALLIGA VÕI MUU RESERVIGA OSALISELT KAETUD PABERRAHA Surrogaatrahad: RAHA, MIS EI TÄIDA OMA FUNKTSIOONE JA MIDA EI USALDATA Deposiitrahad:
järeletegemise eest; 8) seaduse jõustumine 19. Eesti krooni bilanss Eesti krooni kattevara bilanss kajastab muudatusi Eesti krooni stabiilsust ja konverteeritavust tagavas ning Eesti Panga hallatavas krooni kattevaras 20. Valuutakomitee süsteemi olemus Valuutakomitee süsteemiga riigis peab olema tasakaalus eelarve. valuutakomitee süsteemi olemus-fikseeritud kursi süsteem, mille puhul raha pakkumine ei s6ltu riigi keskpangast ning kogu ringlev paberraha on täielikult kaetud kulla. konverteeritava valuuta (ankurvaluuta) vm varaga 3 ühisjoont: 1) ankurvaluuta suhtes fikseeritud vahetuskurss 2) valuutakomitee kohustused-sularaha ja hoiused-on täielikult kaetud intressikandvate ja k6rgekvaliteediliste välisvaluutareservidega 3) valuuta on täielikult konverteeritav nii jooksev-kui ka kapitalikonto tehinguteks 21. Rahaühiku devalvatsiooni eesmärgid Rahaühiku devalvatsiooni eesmärk on suurendada välisturul oma maa kaupade konkurentsi
Makse kogutakse, et: · mingit tootmisharu kaitsta - tollimaks · et pidurdada tegevust mida valitsus peab kahjulikuks Maksusüsteemid Proportsionaalne maks: Üksikisiku tulumaks on 21%. Tulude kasvades kasvab sama palju ka maksukoormus. Progressiivne maks: Tulude kasvades, kasvab maksukoormus progresseeruvalt. Regressiivne maks: Tulude kasvades kahaneb maksu koormus. Nt käibemaks Raha 1. Kaupraha - bartertehing 2. Metallraha 3. Paberraha 4. Pangakaart Raha on maksevahend. Väärtuse mõõt Kogumis- ehk akumulatsioonivahend Raha peab vastama järgmistele omadustele: stabiilsus kaasaskantavus kulumiskindlus ühtlus jagatavus äratuntavus Maksevahendid Sularaha - pangatähed ja mündid Sularahata maksevahendid -Maksekorraldused -Tsekid -Kaardimaksed -Otsekorraldused
eesmärk riigile, vähesed teistele riikidele kaubad olid (kaubavahetus) müüa Tehnoloogia Käsitöö Keskmiselt( masi Hästi arenenud areng nad arenenud) (infotehnoloogia, arvutid) Rahavormid Metallraha, Metall- ning Kaardimakse, vahetamine paberraha virtuaalselt Riiklus areng Provintsid ja Riik (emamaa ja Üle kogu maa maakonnad kolooniad) Demograafilise Traditsiooniline Deograafiline Kaasaaegne siirde areng plahvatus Põlvkondade vaheldumine Asustuse areng Maakonnad Riik(emamaa, Terve maailm provintsid kolooniad)
Isegi inimesed on olnud kasutusel. Esialgu hakati kõige laiemalt rahana kasutama kulda ja hõbedat. Et kulla- ja hõbedatükikesi poleks vaja iga kord üle kaaluda, hakati valmistama kindla kulla- või hõbedasisaldusega münte. Raha valmistamise õigus oli tavaliselt ainult valitsejal ja riigivõimul. Kaubanduse arenedes muutus müntidega arveldamine tülikaks. Seepärast võeti kasutusele pankade ja pandimajade tšekid ning võlakirjad, seejärel ilmus paberraha. Metallmündid on tänapäeval käibel vaid peenrahana. 19. sajandil kehtestati rahanduses raharingluse stabiliseerimiseks kullastandard. Rahal oli siis ametlikult kehtestatud kullasisaldus ja riigipankades sai paberraha kullaks vahetada. See süsteem eeldas inflatsiooni puudumist ja usku sellesse, et nii see ka jääb. 2.2 Esimesed mündid
....................................................................................... 4. Millise välisvaluutaga on Eesti kroon seotud?............................................................................... 5. Milline on sidumiskurss? ....................................................................................... Ülesanne Kui hästi Sa tunned Eesti paberraha? Kirjuta allolevate tunnuste ette raha väärtused, millega nad seotud on. Värv Tagakülg Esikülg Esikülje kommentaar Kollakas-hall Estonia Teater Anton Hansen Tammsaare Folklorist ja ühiskonna tegelane
peale tootmine; telekommunikatsiooni kiire areng Raha vormid - Algul: vahetuskaup, hiljem: Mündid, paberraha Mündid, paberraha, metallmündid plastraha, virtuaalraha Riikluse areng - Esimeste riikide teke Riik kui selline oli väga Riigi osatähtsus väheneb vajalik
kohe ei tähtsustata. Infoühiskonna üheks suureks probleemiks võib lugeda massilist kontoritööd ja tööd arvuti taga. Tänu massilisele arvuti levikule ei pea inimesed oma igapäeva töödeks kodunt väljuma tööd saab teha mugavalt ka kodus diivanil. Ei pöörata tähelepanu enam nii palju oma tervisele, kui mugavustele. Liiga kerge elu ja kõige kättesaadavus on muutnud inimesed laisaks. Infoühiskonnas omandab paberraha järjest vähem tähtsust ning enam levinud on elektronkaardid, kus numbrid lihtsalt jooksevad lahtrist lahtrisse. Inimesed ei vaevu enam sularaha kaasas kandma ja vajadusel maksavad oma arved krediitkaardiga. Kergel ja mugaval krediitkaardil on ka omad miinused, näiteks igakord kui klient kasutab oma krediitkaarti mõnes automaadis või poes, jääb temast maha elektrooniline jälg, selle jälje abil saab jälgida
elada, õppida mis tahes Euroopa Liidu riigis Euroopa päev ja Euroopa Liid juhtlause Euroopa päeval, 9. mail, tähistatakse rahu ja ühtsust Euroopas. Euroopa Liidu juhtlause – „Ühinenud mitmekesisuses” – tuli esmakordselt kasutusele 2000. aastal. Juhtlause sümboliseerib seda, kuidas eurooplased on ühinenud ELiks, et töötada rahu ja heaolu nimel Euroraha Euroopa Liidu riikides on kasutusel ühisraha euro Paberraha on kõikides riikides ühesugune, aga müntide tagakülg on igas riigis erinev. Euroopa Liidu lipp Euroopa Liidul on oma lipp, millel on kujutatud kollane tähepärg taevasinisel taustal. Taevasinine värv tähistab: helgust, rahulikkust ja lootust, et taevast ei tumesta enam kunagi sõjapilved. Tähed sümboliseerivad Euroopa rahvaste ühtsust, solidaarsust ja nende vahel valitsevat harmooniat. Euroopa hümn
*kõige parempoolsema osa moodustasid Konvendis zireondiinid ( pooldasid vabariiki ) *kõige vasakul olid jakobiinid ( nende juht oli Robespierre ) *valdav osa saadikutest kuulus Soosse Probleem : Prantsuse vabariik sattus kriisiolukorda seoses sõjaliste lüüasaamistega ning majandusraskuste tõttu. Tõsisemaks muutus tööpuudus. Sõda lõikas ära manufactured turustamisvõimalused. Lahendus : trükiti ohtralt paberraha ( ent selle väärtuse langemisel ei müüdud paljusid asju enam paberraha eest ). Konvent kehtestas osade toiduainete maksimumhinna. IV Jakobiinide diktatuur ( 1793-1794 ) *loodi erakorraline võimorgan Rahvapäästekommitee ( Robespierre ) varem juhtinud zirondiinid arreteeriti ja Prantsusmaad haaras mässuliikumine kehtestati dekreet emigrantide maade müügi kohta oksjonil ( järelmaksuga ) otsus kogukonna ühismaade jagamise kohta ( toimub vastavalt perekonna suurusele ) kõikide feodaalkohustuste kaotamine
Vanal Iirimaal olid selleks tütarlapsed, orjad. Esialgu hakati kõige laiemalt rahana kasutama kulda ja hõbedat. Et kulla- ja hõbedatükikesi poleks vaja iga kord üle kaaluda, hakati vermima kindla kulla-, hõbeda- või muu metalli sisaldusega münte. Raha vermimise õigus oli tavaliselt valitsejal ja riigivõimul. Kaubanduse arenedes muutusid sularahaoperatsioonid müntidega tülikaks. Seepärast võeti kasutusele pankade ja pandimajade tsekid ning võlakirjad, seejärel ilmus paberraha (Hiinas 11. sajandil eKr, Euroopas 17. sajandil). Metallmündid on tänapäeval käibel vaid peenrahana. 19. sajandil kehtestati rahanduses raharingluse stabiliseerimiseks kullastandard. See tähendab, et rahvuslik valuuta oli seotud kullavarude ja kulla hinnaga. Rahal oli siis ametlikult kehtestatud kullasisaldus ja riigipankades sai paberraha enam-vähem vabalt kullaks vahetada. See süsteem eeldas inflatsiooni puudumist ja usku sellesse, et nii see ka jääb.
Rahandus on raharessursside juhtimine. See jaguneb kolmeks osaks: Riigi rahandus Ettevõtte rahandus Kodumajapidamis rahandus Raha põhifunktsioonid: maksevahend, väärtuse mõõt ja akumulatsioonivahend (rikkuse akumuleerimine) Raha liigid: Kaupraha e. kaup – sellel on väärtus ka siis, kui seda ei saa kasutada rahana. Näiteks kuldmündid saab vermida eheteks Metallraha – mündid ja sendid Paberraha Krediitraha - nt. Ülekanne ühelt pangakontolt teisele Raha omadused: Stabiilsus Kaasaskantavus Kulumiskindlus Ühtlus Jagatavus Äratuntavus Raha likviidsuse püramiid- kõige üleval asub sularaha (kõige likviidsem), seejärel krediitkaart, jooksevkonto, lühiajalised riigi võlakirjad ja viimasena pikaajalised riigi võlakirjad. Kullastandardi olemus – rahasüsteem, kus omavaluuta vahetuskurss on kulla suhtes fikseeritud.
Hiina on maa KaugIdas, mis alates 1949. aastast jaguneb Hiina Rahvavabariigi. valitseb MandriHiinat, Hongkongi ja Aomeni) ning Hiina Vabariigi (valitseb Taiwani ja mõningaid Fujiani saari) vahel. Ajaloolised Hiina pealinnad on olnud põhiliselt idas. Kõige tuntumad on Nanjing, Peking, Xi'an ja Luoyang. Ametlikud keeled on olnud hiina keel, mongoli keel ja mandzu keel. · Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV) hõlmab suurema osa kultuurilisest, ajaloolisest ja geograafilisest Hiinast . Alates riigi asutamisest 1949 on seda juhtinud Hiina Kommunistlik Partei. See on maailma rahvarikkaim riik, mille rahvaarv ületab 1 250 000 000, kellest enamik on hiinlased. Pindalalt on Hiina KaugIdas suurim ja maailmas neljas. Hiina piirneb 14 riigiga. Need on Afganistan, Bhutan, India, Kasahstan, Kõrgõzstan, Laos, Mongoolia, Myanmar, Nepal, Pakistan, PõhjaKorea, Tadzikistan, Venemaa ja Vietna...
makse. Esialgu hakati kõige laiemalt rahana kasutama kulda ja hõbedat. Et kulla- ja hõbedatükikesi poleks vaja iga kord üle kaaluda, hakati vermima kindla kulla-, hõbeda- või muu metalli sisaldusega münte. Raha vermimise õigus oli tavaliselt valitsejal ja riigivõimul. Kaubanduse arenedes muutusid sularahaoperatsioonid müntidega tülikaks. Seepärast võeti kasutusele pankade ja pandimajade tsekid ning võlakirjad, seejärel ilmus paberraha (Hiinas11. sajandil eKr, Euroopas17. sajandil). Metallmündid on tänapäeval käibel vaid peenrahana. Eestis hakkasid kohalikud valitsejad eri nimetustega hõberaha vermima 13. sajandil. 18.sajandil olid lühikest aega käibel spetsiaalselt Läänemereprovintsides käibimiseks mõeldud livoneesid. Eesti Vabariigi rahaühikuna tekkis 1918. aastal Eesti mark.1928. aastal võeti marga asemel kasutusele kroon, mille tagamiseks võeti Rahvasteliidu vahendusel erilaen Inglise naeltes.Et
Eesti panga ülesanded 1. Mis on Eesti Panga peamine ülesanne? Eesti Panga esmane eesmärk on aidata kaasa hinnastabiilsuse säilitamisele euroalal. Samuti täidab Eesti Pank Eestis kõiki traditsioonilisi keskpanga ülesandeid: korraldab sularaharinglust, toetab ja korraldab ülekannete jõudmist ühest kommertspangast teise, osaleb finantsstabiilsuse tagamises, haldab Eesti välisreserve, koostab finantssektori ja maksebilansi statistikat ning nõustab Vabariigi Valitsust Eesti ja euroala majanduspoliitilistes küsimustes. 2.Missuguseid rahapoliitilisi otsuseid kehtestab Eesti Pank? Eesti Pank viib ellu Euroopa Keskpanga rahapoliitilisi otsuseid, koostab majandusanalüüsi ja prognoose, haldab välisvaluutareserve ning jätkab sularaha emiteerimist ja täidab maksesüsteemid...
Oluliseks teeks oli Siiditee, mille kaudu läks Polo Euroopast Hiinasse. Hiinast tõid ta siidi, vääriskive, maitseaineid jne. 5. Tee pikkus oli 6500km. Tee oli ohtilik, sest teel varitsesid ohud ja rasked kliimatingimused (üleujutused, tuuled, temperatuuri erinevused). 6. Veneetsia, kus M.P elas oma lapsepõlves, oli ristumiskoht suurtele kaubateedele. Tänu sellele oli seal linnas palju kaupmehi, kes innustasid teda reisima ja kauplema. Hiinas nägi ta esimest korda paberraha: ei vahetatud kaupa kauba vastu vaid anti midagi muud kauba vastu. 7. Raamatust leidsin kinnituse, et inimene peab reisil olema füüsiliselt tugev, peab teadma kuidas reisi ajal käituda, oskama abi anda endale ja teistele ning peab teadma kuidas katastroofi ajal käituda. 8. Raamatus räägiti loodus- ja kliimavöönditest, maavarade olemasolust ja leidmisest, mussoontuultest. 9. Raamatut oli huvitav lugeda, sest Marco Polo oli esimene
PUUDUB KÄSITÖÖ TUUMA- JA KOSMOSETEHNIKA; JA TEHNOLOOGIA FORDISM TOYOTISM ARENG PABERRAHA / PLASTIKRAHA / RAHA VORMID PUUDUB METALLRAHA / MÜNDID TSEKIRAAMATUD VIRTUAALRAHA RIIGI OSA MAJANDUSES OLI RIIKLUSE ARENG PUUDUB TEKKISID RIIGID RIIGI OSATÄHTSUS VÄHENEB
Pariisi rahukonverentsil koostatud rahulepingud vihastasid nii maailmasõja kaotanud rahvaid ( sakslasi, ungarlasi, türklasi) kui ka mõningaid Antandi liitlasi ( itaalasi, jaapanlasi). Ärritas see, et pärast sõda kehtestatud riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve. Seepärast leidsid toetust need juhid, kes lubasid oma rahvale ebaõigluse jõuga heastada. Sõja kaotanud riikides olid need seotud reperaatsioonimaksete, kiire inflatsiooni ( paberraha väärtuse langemise) või tooraineallikate kadumisega. ( eelkõige asumaade loovutamise tõttu). 1929 aastal alanud pikaajaline sügav majanduskriis röövis paljudelt inimestelt usu paremasse homsesse ja demokraatiasse. Seda kibestumist kasutasid ära poliitilised jõud, kes nõudsid karmikäeilist tegutsemist ja lubasid, et kui nad võimule pääsevad, läheb elu kiiresti paremaks, ning rahvas uskus neid. Niisiis, kui oleks suutnud ära hoida Esimese maailmasõja muutused
reisides ei pea enam raha vahetama hakkama. See teeb reisimise palju mugavamaks ja ka pisut odavamaks. Alguses on kindlasti üpris keeruline arvestada ümber euro väärtust eesti krooni või aru saada, kui suur on mingi eseme väärtus. Kuid arvan, et sellega harjub päris kiiresti ära, sest Eestil ei ole esimene kord rahatähte vahetada. Pisut pahameelt võib veel valmistada see, et rahakotis ei ole enam nii palju paberraha vaid hulganisti münte. Kindlasti on võõras ka see, et kuupalga numbrid on tunduvamalt väiksemad ja pangaarve ei näita enam nii suuri summasid. Ning sellist rahasummat nagu 500 eurot oma kätevahel hoida, tundub pisut ebareaalne. Kuid arvan siiski, et Eesti rahvas suudab rahavahetusega hakkama saada ja loodetavasti parandab eurole üleminek majandust märgatavalt. Tubli ja areneva riigina peame oskama muudatustega kohaneda ja nendega hakkama saada.
Raha on kui arvestusühik- kaupade väärtuste mõõtmisel, vahetusvahend, akumulatsiooni vahend ehk vara, mida saab koguda. Samuti on raha kui kaup ning maksevahend. Digitaalne raha on teisisõnu elektrooniline raha, mille alla kuuluvad pangakontod (tehingud internetipangas), pangakaardid, deebetkaardid (võimaldavad kasutada raha kontolimiidi ulatuses), krediitkaardid (võimaldavad kasutada lisaks kontolimiidile ka panga poolt pakutud krediiti ehk laenu). Reaalse raha alla kuuluvad aga paberraha ehk kupüürid ja metallraha ehk mündid. Hind, mida ollakse nõus maksma ühe riigi rahaühiku eest teise riigi rahas nimetatakse rahakursiks. Raha kasutamise eest makstavat tasu nimetatakse intressiks ehk raha hinnaks. Intress näitab, mitu protsenti tasu tuleb raha põhisummalt maksta selle kasutamise eest. Üldise hinnataseme tõus, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine on inflatsioon ning kui hinnad aga langevad ja rahaühiku väärtus kasvab on tegemist deflatsiooniga. 1918
majandus on võimeline tagama olemasoleva tehnoloogilise taseme ja tagasimaksmisel, maksete eest tasumisel. Rahana ringlevad ka töövõimelise elanikkonna juures Mida suurem on töötus, seda suurem on väärtpaberid, kuld ja mündid. Devalvatsioon väljendab kehtiva lõhe potentsiaalse ja tegeliku rahvamajanduse kogutoodangu vahel. rahakursi vähenemist välisvaluutade suhtes. Riik muudab paberraha Rahvamajanduse arvepidamise süsteemi peamiseks agregaatnäitajaks on nimiväärtust nii, et metallraha ühik jääb muutumatuks, kuid selle vastu sisemajanduse koguprodukt (SKP) ehk lisandväärtus, mis leitakse vahetatakse ümber suuremal hulgal paberraha. Indekseerimine on kolmel erineval meetodil: Nominaalne koguprodukt on väljendatud mehhanism hindade või maksete korrigeerimiseks inflatsiooni mõju jooksva aasta hindades
alustel). (Regulation of Bitcoin in Selected Jurisdictions, 2016) 6 4. Krüptoraha tulevik Kuigi tulevikku on raske ennustada, on oodata, et bitcoinil, ja kogu tehnoloogial, mis selle taga on – blockchainil, on suur tulevik. (Rosic, 2017) Krüptoraha lubab kasutajatel vahetada väärtuslikke asju “arvutist arvutisse“. Nii nagu omal ajal paberraha oli samm tulevikku, nii on ka krüptoraha tuleviku raha. Kuigi hetkel ei saa öelda, et bitcoini süsteem oleks täiuslik, on kindel, et krüptoraha on tulnud et jääda. (Kikkas, 2017) Krüptoraha tähtsus ei seisne vaid mugavas makseviisis. Seda saab kasutada nii väärtusehoidjana kui ka investeerimisinstrumendina, millel on kindel väärtus ja mis ei sõltu ei valuutakursist ega majanduslikust olukorrast. Uued krüptovaluuta nimed tulevad ja kaovad iga päev
Kanti puukingi, riideid tehti ise. Kõrgseltskonna väljaminekud järjest suurenesid, mistõttu rahva kannatus oli katkemas. Talupoegade eesmärgid: 3) kaotada feodaalne maaomand 4) saada maad 5) vabaneda maksudest. Luis XIV jättis endast maha vaod tühja riigikassa ja suured riigivõlad. Rahandusepeakontrolör Colbert koostas esimest korda riigieelarve. Luis XV raiskas edasi. Rahandusepeakontrolöriks oli John Law: asutas riigi panga ja hakkas välja laskma paberraha. Läks pankrotti. Luis XVI Rahandusepeakontrolöriks oli Turgot: Ta soovis maksustada aadli ja kiriku, et katta riigi suuri võlgasid. Saadeti erru. J. Necker: Kokkuhoid kõrgseltskonnas oli tema eesmärk, kuid ebaõnnestus. Ch. Calonne: "Mitte kokku hoida vaid rohkem raha kulutada1". Viis riigi katastroofi äärele. Lihtrahvas pidi järgmise aasta maksud ette maksma. Kuningas oli lõpuks sunnitud kokku kutsuma seisustekogu generaalstaadid, et vähendada
RAHANDUSE ALUSED 1. devalveerimise mõiste Seadusandlik rahaühiku väärismetallisisalduse vähendamine v paberraha kursi alandamine. Võib olla rahareformi üks viise. 2. rahanduse tekkimise eeltingimused Riik; valitsema peavad kaubalis-rahalised suhted 3. rahanduse definitsioon Rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. Maj.tegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 4. rahanduse valdkonnad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
