Maailmas on suured tuumakütuse potentsiaalsed varud, kuid praegusaegse tehnoloogiaga kasutatavate varude hulk on piiratud ja ammendub erinevatel hinnangutel 70200 aastaga. 8 KOKKUVÕTE Tuumaenergia üksi ei kindlusta turvalisust ja pidevat elektrivarustatust üle maailma ega saa ka ainsaks faktoriks kahandamaks kasvuhoonegaaside emissiooni, kuid ta mängib tähelepanuväärset rolli antud alal. Tuumajaamad peavad oma ellujäämiseks ka tulevikus tõestama oma turvalisust ja seda, et jäätmete ladustamine ei kahjustaks mingilgi moel keskkonda. Tuumaelektrijaamadel on väga kõrge ehitusmaksumus, kuid selle kompenseerib väga madal kütuse hind. Gaasipõletusjaamu võib ehitada odavalt, kuid gaas kütusena on kallis, eriti Lääne-Euroopas. Tuumaenergia säilitab oma konkurentsi paljudes maades, välja arvatud piirkondades, kus avaneb otsene juurdepääs odavale kivisöele
Tänapäeval on 30 riigis elektritootmisel käigus 439 tuumareaktorit koguvõimsusega 372 gigavatti. Tuumalõhustumise energia abil toodetakse 16 % kogu maailma elektrist ja selline osakaal on püsinud juba paar aastakümmet. Näiteks, 2006. aastal toodeti üle 2600 miljardi kilovatti tunnis. Sama suur kogus elektrienergiat toodeti tuumaenergeetika sünni ajal 1960. aastal kõikidest muudest allikatest kokku ning see ületab enam kui kolmekordselt suurriikide Saksamaa või Prantsusmaa kogu elektritoodangu. .Riigiti erineb nii tuumareaktorite arv kui nende toodetud tuumaelektri osa laiades piirides. Kõige rohkem reaktoreid töötab Ameerika Ühendriikides – 104, järgnevad Prantsusmaa 59 ja Jaapan 55 reaktoriga. Samas toodab tuumaenergia suurima osana kogu oma elektrist - 78 % - Prantsusmaa; järgnevad Leedu ja Slovakkia vastavalt 69 % ja 57 % Reaktoritüüpidest domineerivad 2007. aasta alguse andmetel nii olemasolevate kui ehitatavate hulgas surveveereak...
Suured õhusaastajad. 8. Hüdroelektrijaamad: positiivne: 1. Elekter on odav, kulutused on väikesed. 2. Ei saasta keskkonda. 3. Taastuv energia. 4. Veehoidla ühtlustab vee taset jõgedes. 5. HEJ-de juurde rajatakse energiamahukad ettevõtted Al tehased. negatiivne: 1. Ehitamine kallis, võtab kaua aega. 2. Sobib rajada kiirevoolulistele ja veerohketele jõgedele. 3. Veehoidlate rajamisel ujutatakse üle suured alad. 4. Tammid takistavd kalade rännet. 9. Tuumajaamad: positiivne: 1. Uraanil on suur kütteväärtus. 2. Kulub vähe toorainet. 3. Rajatakse tarbija lähedale, kus muid kütuseid pole. 4. Uraan kergesti kättesaadav turul. 5. Korras tuumajaam ei saasta keskkonda. negatiivne: 1. Peab paiknema veekogu lähedal. 2. Jäätmed on radioaktiivsed. 3. Ehitamine on kapitali ja teadusmahukas. 4. Ehitamine jõukohane ainult rikastele riikidele. 5. Abivahend tuumarelva tootmiseks. 6. Õnnetused tuumajaamades.
Tuumaenergia Tuumaseadmete ohutus Ohutuse tagamise suhtes on tuumaenergia arengu kestel väga palju tehtud ja saavutatud. Euroopa Liidu kui maailma suurima tuumaelektri tootja seadmetes ei ole kogu ajaloo jooksul toimunud ühtki tõsisemat avariid. Enamik praegustest töötavatest tuumareaktoritest on ohutuse suurendamiseks ja käidu lihtsustamiseks täiustatud. Eriti kehtib see uue põlvkonna kergevee reaktorite kohta, mille ehitusse on projekteeritud lihtsustatud hooldussüsteemid ja passiivsed, see on operaatorist sõltumatult toimivad, ohutussüsteemid. Tuumaenergeetikas võivad ohutuse rikkumise tagajärjed ulatuda kaugele väljapoole tuumajaama ennast. Selgeks näiteks oli puuduliku konstruktsiooniga reaktori ja ohutusreeglite jõhkra rikkumise tulemusena arenenud Tsernobõli avarii 1986. a. Seepärast ei saa tuumaohutusega seotud tegevust ainult tuumajaama operaatori kontrolli alla jätta. Igal juhul on õig...
See reaktor oli tegelikult valmistatud teadlastele uuringute tegemiseks. Nimelt uuriti, et kas on võimalik toota tuumkütust uraani(U-238) neutronkiiritamisel, ja katsete käigus selgus, et see on võimalik. Reaktoriga hakati tootma plutooniumi ja seda tuumkütust hakati selle reaktori toitmiseks ka kasutama. Ka selle reaktori võimsus oli väga väike, ainult 800W, aga hiljem suurendati võimsust 200kW-ni ja nii saigi sellest esimene tuumaelektrit tootev jaam aastal 1951. Tuumajaamad, mis olid 60 aastat tagasi, on väga erinevad tänapäevastega. Kui 1951. aastal suuteti reaktoriga toota energiat võimsusega 200kW, siis tänapäeval on see number 20 300MW, ehk üle 100 000 korra rohkem. Nii suurt võimsust toodab Hiinas asuv jaam nimega ,,Three Gorges Dam." Eestile on võimsatest tuumajaamadest kõige lähemal jaam ,,Krasnoyarsk Dam," mis asub Venemaal ja tootab võimsust 6 000MW. Tuumajaamade ajaloos on juhtunud kaks suurt õnnetust, plahvatus Fukushima reaktoris
Müüt: Tuumaenergia on ohtlik. Müüt: Tuumaenergia on vananenud tehnoloogia, mida enam ei arendata. Praegusel ajal ehitatakse maailmas ligi 40 uut tuumajaama ja vähemalt 35 uue tuumajaama ehitamine on planeerimisel. Välja arendamisel on uus reaktoripõlvkond, mis on olemasolevatest märgatavalt ohutum ja säästlikum. Müüt: Tuumajaam on terroristidele kerge saak. Tänu nn sügavuti mineva kaitse põhimõtete rakendamisele ei ole tuumajaamad terroristidele kerge saak. Võrrelduna ükskõik millise teise tööstusobjektiga on tuumajaama füüsilise kaitse tagamiseks rakendatavate meetmete tase oluliselt kõrgem. Müüt: Radioaktiivseid jäätmeid tekib tohutul hulgal. ‘ 1000 MWel tuumareaktor toodab aastas umbes 200–350 m3 madala ja keskmise aktiivsusega radioaktiivseid jäätmeid ning 25 tonni kõrgaktiivseid radioaktiivseid jäätmeid (kasutatud tuumkütus)
Tuumaenergia Tuumajaamad maailmas Tuumareaktorite sünni aeg on 1960.aastatel. Tänapäeval on 30 riigis käigus 439 tuumareaktorit. Enim reaktoreid USAs 104, Prantsusmaal 59, Jaapanis 55 reaktorit. Suurima osana kogu elektrist toodab tuumaenergia Prantsusmaal (78%), Leedu (69%) ja Slovakkia (57%). Alternatiivne energiatootmine. Uurimisreaktorid Lisaks energiatootmisele 56 riigis on 284 reaktorit, mida kasutatakse neutronkiirguse allikatena uurimistöös, radioaktiivsete isotoopide tootmises ja spetsialistide väljaõppes. Tootmine & reaktoritüübid Aeglaste neutronite toimel tuumkütuseid lõhustavad reaktorid kütust kasutatakse üks kord ja kasutatud kütust ümber ei töödelda. Kiirete neutronite toimel tuumkütuseid lõhustavad reaktorid kasutusel vaid kaks, sest hoolimata uraani- ning plutooniumkütuse paremast kasutamisest ja väiksematest jääteme...
Teatud ettevaatusabinõud peavad kindlasti kehtima, kuid näiteks Loviisa TEJ asub 5 km kaugusel Loviisa linnast, Saksamaal aga Biblise TJ 2 km Biblise linnast. Belgia 4 tuumareaktoriga TJ Doel aga 7km kaugusel miljonilinn Antwerpenist. Lähedus inimasulatele looks just võimaluse kasutada aga jahutusvee soojust kütteks. Väide nagu ei mahuks TJ Eestisse ei pea paika, oleme ümbritsetud niigi tuumajaamadest, Leningradi TJ asub meist 235 km kaugusel ja ega ka Soome ja Rootsi tuumajaamad suurt kaugemal ei ole. Teatavasti kaasnevad TJ tööga aga ka radioaktiivsed jäägid. Kuna kütusest kasutatakse ära peamiselt lõhustuv U235, siis moodustavad selle lõhustumatu uraan, mitmesugused laguproduktid ja aktiniidid. Need ladustatakse tavaliselt vahehoidlatesse, madal -ja keskaktiivsed radioaktiivsed jäätmed eraldi. Tuumajaamade tööle rakendudes hakkab jäätmeid tekkima kohe, kuid tegu on eelpoolmainitud jäätmetega. Kõrgaktiivne kasutatud tuumakütus, mis asendatakse
Tuumaenergia eelised ja miinused · tuumajaamad ei reosta keskkonda kahjulike gaasidega(SO2, NOx, HCl, CO2, CO jt.), lendtuha ega aerosoolidega. · Tuumaenergia tehnoloogia on juba välja arendatud, seega ei pea seda enne välja arendama. · tegelikult on tuumajaamades tõsiste avariide oht nullilähedane · saab suhteliselt vähese kütusega palju energiat. · Tuumaenergiat kasutatakse laevadel meeletu koguse kütuse asemel. · Ei sõltu ilmastikuoludest
- nõuab märkimisväärseid jooksvaid kulutusi Biomassi energia: + kui biomassi põletatakse enamvähem sama palju kui seda looduslikult taastekib või kasvatatakse, siis süsihappegaasi hulk atmosfääris ei suurene Erinevate riikide energeetiliste ressursside kasutamine: Eesti: 96% soojusjaamad ja 4% muud taastuvenergiat kasutavad jaamd // Poola: 95% soojusjaamad ja 3% muud taastuvenergiat kasutavad jaamad ja 2% hüdrojaamad // Prantsusmaa: 76% tuumajaamad, 12% hüdrojaamad, 9% soojusjaamad ja 3% muud taastuvenergiat kasutavad jaamad // Norra: 97% hüdrojaamad ja 3% muu // Island: 71% hüdrojaamad ja 29% muud taastuvenergiat kasutatavad jaamad // Hispaania: 50% soojusjaamad, 21%tuumajaamad ja 21%muud taastuvenergiat kasutavad jaamad, 8% hüdrojaamad // Rootsi: 48% hüdrojaamad, 38% tuumajaamad, 10% soojusjaamad, 4% muud taastuvenergiat kasutavad jaamad // Soome: 42% soojusjaamad, 33% tuumajaaamad, 24% hüdrojaamad //
Tuumaenergia plussid ja miinused Plussid • Tuumajaamad ei reosta keskkonda kahjulike gaasidega(SO2, NOx, HCl, CO2, CO jt.), lendtuha ega aerosoolidega. • Tuumaenergia tehnoloogia on juba välja arendatud, seega ei pea seda enne välja arendama. • Tegelikult on tuumajaamades tõsiste avariide oht nullilähedane • Saab suhteliselt vähese kütusega palju energiat. • Tuumaenergiat kasutatakse laevadel meeletu koguse kütuse asemel. • Ei sõltu ilmastikuoludest
traditsiooniline suur *Transporditava puudub *Avarii korral paiskuvad kütuse ja jäätmete välja radioaktiivsed elemendid maht on väike. *Tuumajaama ehitus nõuab Normaalse töö korral väga suuri kapitali mahutusi ja saastavad tuumajaamad arenenud teadust keskkonda vähem, *Tuumajaamad tekitavad kui paljud teised soojusreostust veekogudes, kütused kuhu suunatakse jahutusvesi *see on kõige *Tuumasantaaži oht odavam energia tootmise viis 6.TUULEENERGI Saasteaineid ei teki. Tehnoloogia on kallis.
Tuumaenergia vastu Mina pooldan seisukohta, et tuumaenergia on inimkonnale rohkem kahjulik kui kasulik. Aga miks ma nii arvan? On olemas mitmeid suuri argumente, mis panevad mind nii mõtlema. Esiteks tekivad tuumajaamades tuumaenergia tootmise tagajärjel radioaktiivsed jäägid. Kuigi tuumajaamad ei paiska õhku massiliselt süsinikdioksiidi, on minu arvates radioaktiivsed jäägid ehk isegi hullemad. Radioaktiivsed jäägid sisaldavad radioaktiivseid aineid või on saastunud lubatud taset ületava radioaktiivsusega. Nad on ohtlikud kõikidele elusorganismidele - inimesetele, loomadele, taimedele ja nii edasi. Põhjus selles, et radioaktiivsed ained on mürgised. Suuremate kiirgusdooside korral võib tekkida kiiritushaigus
peidavad nad endas ohtu kümneid tuhandeid aastaid enne kui lõplikult lagunevad. · Tuumaelektrijaamade rajamine on jõukohane vaid rikastele kõrgelt arenenud riikidele, sest kõrgtehnoloogial põhinev tootmine nõuab väga suuri kapitalimahutusi. · Tuumaenergia tootmine on ohtlik, sest tekivad radioaktiivsed jäätmed. Radioaktiivsus on ainete omadust iseeneslikult (väliste energiaallikate abita) kiirata elektromagnet kiirgust või suure energiaga osakesi. Tuumajaamad peavad olema ehitatud väga turvalisteks, sest muidu kui seal kulgevad protsessid kontrolli alt väljuvad, võib jaam õhku lennata ning siis tekkiv radioaktiivne reostus on loodusele, inimestele väga kahjulik. Tuumaenergia tootmine. Energia tekib U-235 või Pu-239 molekuli tuuma lõhkumisel kui selle pihta tulistatakse vaba neutron. Molekuli tuum muutub ebastabiilseks ja laguneb. Tekib 2 uut ainet ja vabaned 3 neutroni. 1 neutron neeldub U-238 molekuli
Arvamusavaldus: Kas tuumafüüsika arengust on inimkonnale olnud rohkem kasu või kahju? Tuumaenergia kasutamise plussideks võib nimetada seda, et CO2 ei ole tuumaenergia kasutamise jääkaine, sellest tulenevalt hävitatakse osoonikihti vähem. Lisaks tuumajaamades tekkivad jäätmekogused ja tuumaenergia tootmiseks kuluv kütusekulu on väike. Tuumaenergia kasutamine soojuselektrijaamades tagab suurele hulgale inimesele vajaliku hulga energiat. Tuumaenergia kasutamise peamisteks miinusteks võib pidada seda, et tuumajaamade rajamine on väga kallis ja aeganõuedev, tekkivad jäätmed on radioaktiivsed ning ohtlikud kõigile elusorganismidele. Õnnetuste puhul elektrijaamades võivad radioaktiivselt reostuda väga suured alad- Lisaks on tuumajäätmete käitlemine, transport ja säilitamine keerukas ning üpriski kallis. Areng tuumaenergia rakendamise osas on olnud väga kiire ja muljetavaldav vaadates teaduse se...
mitmekesised. 2. Leedu on vähese valikuga ja enamasti saavad on elektrit tänu jõgede tõusudele ja mõõnadele Leedu on lubanud, et suleb Ignalinas asuva tuumaelektrijaama. Samal ajal on aga kavas rajada Leetu uus ja senisest võimsam tuumajaam. Ignalina tuumajaama peadirektor väidab: „Tuumaenergeetikale ei ole tänapäeval alternatiivi, sest energia tootmiseks suurtes kogustes on tuumajaamad kõige keskkonnasõbralikumad.” ? Selgita Ignalina tuumajaama peadirektori väidet. Ta tahtis sellega öelda, et maavarasid ei jätku igaveseks ning suurema energia tootmikseks oleks muidu vaja rokelt ka maavara mis kahjustaks maavara arvu ja oleks kulukas. Tuumaelektrijaama ei vaja maavarasid ning toodab ka ilma maavaradeta suurt kogust energiat. ? Too välja tuumaenergia eelised ja puudused teiste energiavaradega võrreldes.
3.5. TUUMAENERGIA 2 suuremat avariid · Three Mile Island, 1979 · Tsernobõl, 1986 · 28.märts, 1979 · 26.aprill, 1986 · Tugevasti saastusid laiad · Vähese gaasilise alad Valgevenes, Ukrainas, radioaktiivse aine pääs Venemaal + kauglevi väliskeskkonda · Tulele pandi piir 5.mail, kui · Inimesi surma ei saanud põlevale reaktorisüdamikule oli ladestatud 5000 t boori, · Tekitas suurt dolomiti, liiva ja pliid majanduslikku kahju · Suured psühho-sotsiaalsed tagajärjed · Väga suur majanduskahju · Evakueeriti üle 336 000 inimese Vajadus tuumaenergia järele · Elanikkonna arvukuse kasv · Vajadus energia järele · Fossiilkütuste varude kahanemine · Nende kasvavad hinnad ja tarnijamaade poli...
teemal. Uuringu kokkuvõtte kohaselt on tuumaenergia vastuoluline ning uuringu seisukohalt keeruline teema. Kuigi vastanud omavad enamasti tuumaenergia teemal oma arvamust, siis on samas paljud uuringud ka näidanud, et kõnealusel teemal tuntakse end siiski väheinformeerituna ning spetsiifilisemates küsimustes nagu radioaktiivsuse ohutus ning radioaktiivsed jäätmed ei omata täpsemat teavet. Üldiselt erinevad arvamused riikide puhul, kus tuumajaamad on olemas võrreldes maadega, kus neid ei ole. Eurooplased kalduvad tuumaenergiat positiivselt väärtustama, kui küsimuse all on energiasõltumatus (69%), stabiilsemad energiahinnad (50%) ning võitlus globaalse soojenemise vastu (46%). 47% vastanutest arvab, et tuumaenergia asendamine mingi teise energialiigiga ei ole lihtne ülesanne. Sellele vaatamata ei peeta tuumaenergia osakaalu tõstmist lahenduseks rääkides
tootmisele pereettevõtted orienteeritud töötus Kõrge tööpuudud PEAMISED MAJANDUSHARUD põllumajandus - 2.3% tööstus - 28.8% teenustesektor - 68.9% kiirelt areneb ka telekommunikatsioonide sektor samuti side- ja transpordisektor Majanduslik sõltuvus Itaalia on vaene loodusvarade poolest ning sõltub täielikult energiaimpordist (85%). Peale Tsernobõli tuumajaama katastroofi on Itaalias rahvahääletuse tagajärjel suletud kõik tuumajaamad. Riik ostab elektrit Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Naftat ja gaasi ostetakse põhiliselt Venemaalt ja Lähis-Idast.
Mari-Liis Eha Birgit Aasmäe Tuumaenergeetika on ohtlik TEGELIKKUS Tuumajaamad on väga vastupidavad Kasutusele on võetud suur hulk täiendavaid meetmeid kõige ohutum tööstusharu Tuumajaam on terroristidele kerge saak sügavuti mineva kaitse põhimõtete rakendamine füüsilise kaitse tagamiseks rakendatavate meetmete tase väga kõrge Kiirgusfoon tuumajaamade ümber on kõrge ja põhjustab vähki haigestumist vähki suremus on tuumajaama töötajate hulgas ligi 1/3 võrra väiksem kui tuumajaamas mittetöötavatel inimestel
Fukushima katastroof Sisukord Kus juhtus? Kuna? Millepärast? Kahjude ulatus? Mõju keskkonnale ja inimestele Kus juhtus? Toimus Jaapanis Fukushima 1. aatomielektrijaamas. Tuumajaam asub Vaikse ookeani kaldal umbes 250 km Tkyst põhja pool. 12 km kaugusel asub Fukushima II tuumaelektrijaam. Kuna? Toimus 11. märtsil 2011 aastal. Katastroof toimus peale maavärinat ja suurt tsunamit. Millepärast? Katastroofi põhjustas Sendai lähedal ookeanis toimunud Richteri skaalal 9 magnituudine maavärin, mis omakorda põhjustas ligi 15 meetri kõrguse hiidlaine ehk tsunami Jaapani rannikul. Tuumajaamades on olemas erinevad tagavara-energiaallikad, et elektrikatkestuse ajal hoida töös vett tsirkuleerivad pumbad, mis reaktoreid jahutavad ja õigel temperatuuril hoiavad. Tsunami ujutas üle nii tagavaraakud kui ka diiselgeneraatorid, mistõttu ei olnud võimalik enam reaktoreid maha jahutada...
Tuumaenergia 2014 Tuumajaamad maailmas ● elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest ● 2011. aasta mai seisuga oli maailma tuumaelektrijaamades 440 tegutsevat reaktorit, mis kokku tootsid 17% maailma elektrienergiast. ● Kõige rohkem on reaktoreid USAs (104), järgnevad Prantsusmaa (58), Jaapan (50) ja Venemaa (32). ● Tänapäeval kasutatavate tuumaelektrijaamade võimsus ulatub 40 megavatist üle 1 gigavati. Esimesed tuumaelektrijaamad ● Esimest korda toodeti tuumareaktori abil elektrienergiat 20. detsembril 1951 USAs Idahos. ● Esimene tuumaelektrijaam – Obninski tuumaelektrijaam – alustas tööd 27. juunil 1954 NSV Liidus Kaluga oblastis Obninskis. ● esimene tööstusliku võimsusega tuumajaam - Calder Halli tuumaelektrijaam Sellafieldis Tuumaelektrijaamade eelised ●ei eralda kasvuhoonegaase ●tekib vähe tahkeid jäätmeid ●kulub vähe kütust Tuumaelektrijaamade ohud ●jäägid on radioaktiivsed ●õnnetuste puhul võivad vä...
elektriallikas inimkonna jaoks, mis ei põhjusta kasvuhooneefekti, happevihmu jm. Fossiilsed kütused annavad praegu üle poole maailma elektritoodangust; hüdroenergia ja tuumaenergia osatähtsus on tunduvalt väiksem. Tuumaenergia üksi ei kindlusta turvalisust ja pidevat elektrivarustatust üle maailma ega saa ka ainsaks faktoriks kahandamaks kasvuhoonegaaside emissiooni, kuid ta mängib tähelepanuväärset rolli antud alal. Tuumajaamad peavad oma ellujäämiseks ka tulevikus tõestama oma turvalisust ja seda, et jäätmete ladustamine ei kahjustaks mingilgi moel keskkonda. Tuumaelektrijaamadel on väga kõrge ehitusmaksumus, kuid selle kompenseerib väga madal kütuse hind. Gaasipõletusjaamu võib ehitada odavalt, kuid gaas kütusena on kallis, eriti Lääne-Euroopas. Tuumaenergia säilitab oma konkurentsi paljudes maades, välja arvatud piirkondades, kus avaneb otsene juurdepääs odavale kivisöele. Tuumaenergia eelised :
Riik on ka üks suuremaid paberi-, tselluloosi- ja puidutoodete eksportijaid maailmas. Energiavarad Rootsis leidub ka rauamaaki. Rootsi on ainus suur rauamaagi eksportija Euroopa Liidus. Rohkesti leidub ka vaske, pliid, tsinki, hõbedat ja uraani, mille varud on ühed suurimad Euroopas. Uraani kaevandamist siiski ei toimu. Tuumaenergia Tuumaenergia kasutamine on pikka aega olnud vastuoluline. Pärast referendumit 1980. aastal otsustas parlament, et kõik tuumajaamad kaoks täielikult aastaks 2010. Pärast aastaid kestnud poliitilisi arutelusid kuulutati otsus 1997. aastal kehtetuks. Uus energia kokkulepe saavutati 2009. aastal ja see tähendab, et olemasolevad tuumaelektrijaamad võivad asenduda uutega. Hetkel tegutseb Rootsis on 4 tuumaenergiajaama, milles on kokku 10 tuumareaktorit. Taastuvenergia Taastuvenergia kasutamine on suhteliselt kõrge, samas kui fossiilkütuste kasutamine on rahvusvahelises perspektiivis madal
Mikromaailm Maailmas on hästi palju objekte nii väikseid kui suuri. Objektide suuruste järgi saab maailma jagada kolmeks haruks: mikro-, makro- ja megamaailmaks. Makromaailm alla kuuluvad objektid, mis on inimese jaoks silmaga nähtavad ja katsutavad. Näiteks puu või kivi. Megamaailma alla kuuluvad väga palju suuremad asjad kui inimene ise ja mis ei ole hästi tajutavad. Näiteks planeedid. Me kõik teame, et meid ümbritsevad planeedid, enamus suuremad kui planeet Maa. Samas ei ole meil võimalik neid näha ega katsuda, aga me teame, et nad on olemas. Kolmas haru on siis mikromaailm. Ka sinna haru alla kuuluvad asjad, mida me ei näe ega taju. Need osad on aga väga väga palju väiksemad kui inimesele nähtavad asjad. Nagu me kõik teame, siis kõik asjad koosnevad osadest, mis moodustavad ühe terve asja. Võtame inimese. Inimesel on organid, nagu süda ja maks ja kopsud jne., mis omakorda koosnevad ühesugust...
aastast ja selle osakaal kogu energiatarbimisest on langenud kahelt kolmandikult ühele kolmandikule. Odav hüdroenergia on endiselt elektri tootmisel kesksel kohal. Hüdro- ja tuumaenergia moodustab ligi 90 protsenti kogu vajaminevast elektrienergiast. Samas on ka tuuleenergia levinud kiires tempos. See moodustab umbes 4 protsenti energia kogutoodangust. Tuumaenergia kasutamine on pikka aega olnud vastuoluline. Pärast referendumit 1980. aastal otsustas parlament, et kõik tuumajaamad kaoks täielikult aastaks 2010. Pärast aastaid kestnud poliitilisi arutelusid kuulutati otsus 1997. aastal kehtetuks. Uus energia kokkulepe saavutati 2009. aastal ja see tähendab, et olemasolevad tuumaelektrijaamad võivad asenduda uutega.
Esialgseks lahenduseks ongi tuumaenergia. Väikesest kütuse kogusest saab suurel hulgal energiat. Seega tuumajaamade ehitamine lahendab vähemalt mingiks ajaks inimkonna energiavajaduse. Kahjuks minu arvates rohkem positiivset tuumaenergia kasutuselevõtus ei ole. Positiivsetest külgedest tuuakse küll välja, et see muudab energiapoliitikat rahulikumaks, on keskkonnasõbralik.. Aga kõigele sellele saab vastu vaielda. Rahvusvahelisi suhteid muudavad tuumajaamad keerulisemaks. Nende varjus võivad riigid ehitada tuumapomme. Heaks näiteks on praegune olukord Iraanis. Ameerika Ühendriigid kasutavad kõiksuguseid sanktsioone, et peatada Iraani tuumaprogramm, aga sellest pole suuremat kasu. Kui üks iseseisev riik tahab ikka tuumajaama ehitada ja samal ajal salaja ka tuumapommi sepistada., on teda väga raske takistada. Siinkohal on hea tuua üks Einsteini ütlus, et ta ei tea, mis relvadega sõditakse III maailmasõjas, aga neljandas
13. Milliseid pretensioone võib tänane SLV esitada Poolale ja Venemaale? 14. Mida tähendab Saksa-Saksa ajastu? Võimul taas kristlikud demokraadid, kes jätkasid heade suhete ja koostöö poliitikat SDV-ga. 15. Mis on roheliste liikumise eesmärk ja milliseid meetodeid on nad kasutanud võitluses oma põhimõtete eest? Liikumise eesmärgiks on keskkonnakaitse. Võitluses oma põhimõtete eest on nad kasutanud meeleavaldusi, muusikaüritusi, objektide blokeerimist ( näiteks tuumajaamad, raudteed jne.) 16. Millist ideoloogiat esindavad Saksamaal paremäärmuslased? Paremäärmuslus on maailmavaade, mida iseloomustab agressiivne suhtumine liberaalsesse demokraatiasse ja osasse inimõigustesse, mis nende arvates on kahjulikud ühiskonnale. 17. Millise organisatsiooni liiderriik on SLV? EL asutajaliige
V Seminar, Majandussotsioloogia - Tekst toob välja, et moderniseerunud ühiskond on liikumas järgmisesse faasi, mida U. Beck nimetab ’refleksiivseks modernsuseks’ (ingl. k reflexive modernity)? Kuidas on selliste muutustega ühiskonnas seotud järgmised protsessid: a) globaliseerumine b) individualiseerumine c) muutused soorollides d) globaalsed riskid a) Autor Becki sõnul on globariseerumine üks tegur liikumaks reflektiivse modernsuse faasi. Becki sõnul on globaliseerumine vähendanud nii riikide, kui ka riigi kodanike suveräänsust ehk iseseisvust. Samuti muudab globaliseerumine turgu vähem riigist sõltuvaks ning kohustab riiki jägima pigem rahvusvahelisi tavasid. Samuti võib globaliseerumine endaga kaasa tuua nt kapitali väljavoolu või kapitali ümberpaigutamist, mis võivad kõigutada riigi majanduslikku turvalisust. Tihti on globaliseerumisest tulenevalt vähenenud riigi võimekus toetada rakendamata tööjõudu, heitunuid ning invaliide või v...
rahuldada nende energaivajadusi. Üheks parimaks võimaluseks peetakse tuumaenergiat, kuna tuumajaam on suuteline üpris väikesest kütuse kogusest tootma palju energiat. Ning ilmselgelt jätkub sellisel viisil inimkonnale rohkem ressursse energia tootmiseks ning nii säilivad ka maavarad. Samuti on sellise energia plusspunktiks keskkonnasõbralikkus, sest tuumaenergia tootmisega ei paisata õhku süsinikdioksiidi. Kuid siin võib olla ka kaheti mõistetavust. Sest nagu teada siis tuumajaamad eraldavad radioaktiivseid ained, mis lagunevad väga pika aja jooksul. Samuti tuleb mõelda ka selle peale, et kuhu neid paigutada, sest keegi ju ei taha ohtlikke jäätmeid oma kodu ligidale ning nende transportimine on väga kallis ja ohtlik. Paratamatult on tuumaenergial veel negatiivseid külgi. Üks nendest on ilmtingimata see, et kui kuskil riigis on kasutusel tuumaelektrijaamad, siis tänu sellele on võimalus varjata näiteks tuumapommi ehitamist
Ülejäänud neutronid väljuvad tuumkütusest või neelduvad neutronmürkides. Neutronkordaja k väärtus määrab ahelreaktsiooni tüübi. · k < 1 (alakriitiline mass): Süsteem ei suuda ahelreaktsiooni alal hoida. Iga spontaansest tuumalõhustumisest alanud ahelreaktsioon sureb enne tervet tuumkütust hõlmava reaktsiooni tekitamist välja. · k = 1 (kriitiline mass): Iga tuumalõhustumine tekitab keskmiselt veel ühe tuumalõhustumise. Kõik tuumajaamad töötavad sellel tasemel. · k > 1 (ülekriitiline mass): Iga tuumalõhustamine tekitab rohkem kui ühe tuumalõhustumise. Ahelreaktsioon kasvab eksponentsiaalselt ning toimub plahvatus. Kõik tuumarelvad plahvatavad ülekriitilise massi saavutamisel.
(Skm, Jaapan, USA, It ja Pr) Tuuleenergia Kõige rohkem on tuulikuid: Skm, USA, Taani, Hisp ja Indias Maailma suurim tuulikupark asub Californias (14 000 tuulikut) Geotermaalenergia maa siseenergia Põhiliselt laamade äärealadel. Suurimad tootjad: USA, Filipiinid, It, Mehhiko, Indoneesia, Jaapan, Isln Tasub kasutada kui kuumad kivimid asuvad maapinna lähedal. ELEKTRIENERGIA TOOTMINE 1. soojuselektrijaamad 63% 2. hüdroelektrijaamad 19,3% 3. tuumajaamad 17,3% 4. geotermaalelektrijaamad 0,3% 5. tuuleelektrijaamad 0,06% 6. päikeseelektrijaamad 0,008% Peamise osa elektrienergiast toodavad ja tarbivad Põhja riigid. Eri riikides on kasutatavate energialiikidena osatähtsus erinev, sõltudes nii kohalikest energiavaradest kui ka energiamajanduse ülesehituse ja talitlemise iseärasusest. Arenenud riikides kas elektrienergia tootmiseks üldjuhul mitmeid erinevaid energiaallikaid
· Apenniinides leidub igihaljast lähistroopilist metsa ja makjat. · Korgipuud ja nende kaitsmine. MERI · Asub Vahemere ääres. · Rannajoone pikkus 7600 km. · Suure auramise ja väheste sademete tõttu on Vahemere vesi soolasem kui Atlandi ookeanis. ELEKTRIENERGEETIKA · Ainus Euroopa riik, mis pärast Tsernobõli katastroofi oma tuumajaamad lammutas. · Nüüdsest impordib elektrit. · Eelmine aasta 53% energiast maagaasist, 17% kivisöest, 14% hüdroenergiast. · Tuuleenergia osakaal on suurem Sitsiilias. (25 tuuleparki ja 2% saare elektrist) MASINA- JA KEEMIATÖÖSTUS · Eksporditakse. · Toodetakse peamiselt Piemonte ja Lombardia piirkondades. AUTOTÖÖSTUS
Taastuvate alternatiivenergiaallikatena veel kasutatav tuulegeneraator teeb kokkuvõttes loodusele ja riigile rohkem kahju, kui suudab toota (kallis tehnika, müra, väike tootlikus, lühike eluiga, eelnevast tulenevalt kallis energia omahind jne), samas hüdroelektrijaamad vajavad kindlaid looduslikke eeltingimusi ehitamiseks. Tuumaelektrijaamade ehitamisega terrorismiohtlikes arengumaades on alati olemas väike oht terrorismiaktiks, kuna tuumajaamad annavad võimaluse valmistada tuumalõhkepäid. Praeguses näites Iraan, kes küll eitab oma tegevust.
Uue põlvkonna tuumaelektrijaama rajamise kulud on poole suuremad kivisöel või gaasil töötava energiajaama ehitamiskuludest. · Endiselt on probleemiks tuumajäätmete turvaline hoiustamine. · Arvatakse, et keskmise kasutamisaktiivsuse juures jätkuks uraani 2035. aastani. Muidugi on võimalik, et edasise uurimistegevuse käigus avastatakse uusi leiukohti ja uued tehnoloogilised läbimurded võiksid vähendada uraani vajadust. · Tuumajaamad on terroristide sihtmärgiks. · Tõsisem õnnetus tuumajaamas ohustab tõsiselt ümbruskonda. HÜDROENERGIA : · Plussid: · Taastuv ja saastevaba energialiik · Ei raiska ressursse jaama läbinud vesi jääb kasutuskõlblikuks · Vee-energia omahind ei allu oluliselt inflatsioonile · MHEJ-de väikesed käidukulud ja peaaegu täielik automatiseeritus · Paiknedes üle maa, võimaldavad nad vähendada ülekandekadusid ja parandada
Taoline opositsioon ripub kolme faktori otsas: hirm õnnetuste ees, hirm pikaajaliselt säiluvate radioaktiivsete jäätmete ees ja hirm, et tuumajõu kasutus aitab kaasa tuumarelvade vohamisele. Tuumajõu levik ei ole kuidagi viimasele aspektile kaasa aidanud. Vastupidi, suureneb nende maade hulk, mis deklareerivad tuumarelvadest loobumist. Sellal kui avalikkus ja meedia säilitavad tundelisuse iga pisemagi häire suhtes tuumaseadmetes, on tuumajaamad tegelikult küllaltki turvalised. Tuumaelektrijaamadel on suur töökogemus peaaegu 7200 reaktoriaasta kohta. Vastavalt kogemustele on kasutatud muudatusi jaamade töös ja nende juhtimises, et saavutada suurem turvalisus.Nagu iga teine energiaallikas, genereerib ka tuumajõud jäätmeid, mis tuleb õieti ladustada. Madala ja keskmise tasemega radioaktiivsete jäätmete turvalise ladustamise tehnoloogia on heal tasemel IAEA liikmesmaades. Kõrgradioaktiivsete jäätmete (kulutatud
Uue põlvkonna tuumaelektrijaama rajamise kulud on poole suuremad kivisöel või gaasil töötava energiajaama ehitamiskuludest. · Endiselt on probleemiks tuumajäätmete turvaline hoiustamine. · Arvatakse, et keskmise kasutamisaktiivsuse juures jätkuks uraani 2035. aastani. Muidugi on võimalik, et edasise uurimistegevuse käigus avastatakse uusi leiukohti ja uued tehnoloogilised läbimurded võiksid vähendada uraani vajadust. · Tuumajaamad on terroristide sihtmärgiks. · Tõsisem õnnetus tuumajaamas ohustab tõsiselt ümbruskonda. HÜDROENERGIA : · Plussid: · Taastuv ja saastevaba energialiik · Ei raiska ressursse jaama läbinud vesi jääb kasutuskõlblikuks · Vee-energia omahind ei allu oluliselt inflatsioonile · MHEJ-de väikesed käidukulud ja peaaegu täielik automatiseeritus · Paiknedes üle maa, võimaldavad nad vähendada ülekandekadusid ja parandada
tekkimiseks on vajalik paljude süsteemide üheaegne mittetöötamine ja ohutusnõuete eiramine personali poolt. Lisaks on tuumaelektrijaamadel väga kõrge ehitusmaksumus, mistõttu on tuumaelektrijaamade rajamine on jõukohane vaid rikastele ja kõrgelt arenenud riikidele Tuumaenergia tootmine on ohtlik, sest tekivad radioaktiivsed jäätmed. Radioaktiivsus on ainete omadust iseeneslikult (väliste energiaallikate abita) kiirata elektromagnet kiirgust või suure energiaga osakesi. Tuumajaamad peavad olema ehitatud väga turvalisteks, sest muidu kui seal kulgevad protsessid kontrolli alt väljuvad, võib jaam õhku lennata ning siis tekkiv radioaktiivne reostus on loodusele, inimestele väga kahjulik. Inimeseni võivad radioaktiivseid aineid jõuda mitut moodi, kuid alguspunkt on tavaliselt sama. Radioaktiivse aine vabanemisel loodusesse hakkab see levima õhu kaudu. Sealt satub see loomade ja taimede kehadesse kas otseselt või pinnase kaudu taimedel või
temperatuurist, puhtusest · Tuumkütuse massi kriitilisust mõõdetakse neutronkordaja (k) abil, kus: · k = ntekkinud - nkaotatud · k on väiksem kui 1 -> alakriitiline. Kiirgab neutronkiirgust, selle suurus oleneb k'st. · ..suurem..->ülekriitiline. · Kõik tuumarelvad vajavad plahvatamiseks ülekriitilise massi saavutamist. · K=1 on kriitiline. Kõik tuumajaamad töötavad selles reziimis. Tuumakütuseks sobivad elemendid: · Enamuse reaktorite kütuseks olev uraan koosneb eelkõige kahest isotoobist, milleks on uraan-235 ja uraan-238 · Mõnedes reaktorites üritatakse kasutada kütusena oksiidkütusesegu, mis sisaldab rikastatud uraani, kuhu on segatud kasutatu kütuse töötlemisel saadud plutoonium.
1. Faas sin.(cos) funkts. isel. suurus, mis määrab siinuseliselt (koosinuliselt) muutuva suuruse hälbe mistahes ajahetkel (selle hetkväärtuse). Tähis , ühik 1rad. =t+0 (-ringsagedus, 1 1/s, 0-algfaas, mis määrab võnkuva keha asendi ajahetkel t=0). Mahtuvustakistus füüs. suurus, mis isel. mahtuvuskoormuse omadust piirata voolutugevust, kuid mitte, muuta elektromag.välja energiat teisteks energialiikudeks (soojusenergiaks). Mah.takistust avaldab vahelduvvoolule kond., mis hakkab laadimise käigus toimima vooluallikana, mis takistab laadimist. Mah.takistus on pöördvõrdeline ringsageduse ja kond. mah. korrutisega. XC=1/C. Mah. takistuse korral jääb U I-st /2 võrra. Mah.takistust saab leida: XC=UC/I (UC -kond.katelde vahelisne pinge, I- vahelduvvoolu tug. ef. väärtus). Tähis XC, ühik Si-s 1. Vahelduvvoolugeneraator seade, millega on võimalik tekitada vahelduvoolu (siinuselist sumbumatut elektromag.võnkumist). Põhiosad: staator e. paigalseise...
ENERGEETIKA(energiamajandus) 2 suurt haru: Kütusetööstus - nafta, maagaas, põlevkivi, pruunsüsi, kivisüsi Elektroenergeetika hüdroelektrijaam, soojuselektrijaamad(kasutavad maavarasid), tuuleelektrijaam, tuumaelektrijaam, loodeteelektrijaamad(rannikul tõus ja mõõn), päikeseelektrijaam, geotermaalelektrijaamad(maa soojus) Energiavarade liigitus: Taastuvad tuul, vesi, päike Taastumatud kõik maavarad Teine liigitus: Alternatiivsed kõik taastuvad Traditsioonilised kõik taastumatud Alternatiivsed erinevad traditsioonilisest ühed on taastuvad, teised taastumatud. Alternatiivsed on kallimad ja toodavad korraga vähem energiat. Õpik lk 59 ! Kütusetööstus Kivisüsi Eeliseks kõrge kütteväärtus, kohaliku kütusena odav, leidub paljudes riikides, saab kasutada mitmel otstarbel(ahju panna, elektriks, tehakse koksi, keemiatööstus, metallurgia) ...
kemikaalid võivad liikuda maapinna sisse ja rikkuda seal oleva põhjavee, 3. Nimeta 1 nafta torutranspordi eelis ja 1 puudus võrreldes tankeritega transportimisega. Eelis: pidev transport Puudus: ei sobi kaugveduks, kallis ja keeruline 4. Miks ei ole arengumaades tuumajaamasid ja milline on suurim probleem, mis kaasneb nende ehitamisega? Sest tuumajaama rajamine on kallis ja arengumaadel ei ole selleks piisavalt raha ja tuumajaamad on väga ohtlikud. Suurim oht on avariioht ja radioaktiivsed jäätmed. 5. Miks ei saa Eestis toota odavat hüdroenergiat? Kuna hüdroelektrijaama ehitamine on kallis ja Eestis ei ole veerikkaid ega suure languga jõgesid. 6. Selgita, kuidas oleks võimalik kasutada Eestis maa sisesoojusenergiat. Eesti saaks kasutada maa sisesoojusenergiat soojendades maapinnas asuvaid kivimeid. 7. Miks on rikkalikud naftavarud mõjutanud Norra majandust hästi, aga Nigeeria
ning reaktori konstruktsiooni iseärasused. Õnnetusest Ø 26. aprillil 1986 kell 1:23:40 öösel kasvas 4. reaktori võimsus reaktori peatamisel hüppeliselt. Ø Plahvatuslikult kasvanud aururõhk purustas osaliselt reaktori.Tekkis ka soojakolle. Ø Plahvatused rebisid reaktorilt kaane ja purustasid osaliselt energiaploki hoone. Ø Energiaplokk ei olnud ümbritsetud tugeva betoonkattega nagu lääne tuumajaamad, mis oleks takistanud reaktori plahvatamisel radioaktiivse aine laialipaiskumist. Ø Reaktori purunemisega kaasnes radioaktiivse aine paiskumine õhku. Ø Grafiidi põlemine kandis purunenud reaktorist kümne päeva kestel välja suures koguses radioaktiivset ainet. Katsetuse planeerimine Ø 25. aprilli keskpäeval oli kavas seisata 4. reaktor plaaniliseks hoolduseks. Ø RBMK1000 reaktor vajab pidevalt ringlevat vett
3) Energiasõltumatus on väga tähtis faktor. Mitte kõik maad ei oma rikkalikke energiaallikaid ja järelikult on suure tähtsusega sõltumatus ja enesekindlus, mida tuumaenergia pakub rahvusvaheliste kriiside ajal. 4) Väga oluline faktor tuumaenergia tulevikul on loomulikult keskkond. Võib juhtuda, et isegi roheline liikumine muudab oma suhtumist tuumaenergiasse, kui nad näevad, et see on viimane reaalne energiasaamise võimalus. Mitte tuumajaamad, vaid fossiilsed kütused on põhjustanud happevihmu, kliimamuutusi ja hävitanud metsi. 5) Üks peamine baasenergia ressurss, ei sõltu ööpäeva-ja kuutsüklitest ega aastaaegadest 2.4. Tuumareaktorite liigitamine Tuumareaktoreid on kaht tüüpi: tavalise vee reaktorid ja raske vee reaktorid. Vett on reaktorisse vaja kahel otstarbel: neutronite liikumise aeglustajaks ja soojuskandjaks (kannab soojusenergiat reaktorist välja)
elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest. Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt ja õhusaastevabalt. Tuumaelektrijaamad ei eralda kasvuhoonegaase ega saasta õhku. Normaalse töö korral tekib väga vähe tahkeid jäätmeid ja kütus on odav, sest seda kulub väga vähe. Sel põhjusel on maailmas väga suured tuumakütuse potentsiaalsed varud. Tänapäeval annavad tuumajaamad 17% kogu elektrienergiast, peaaegu sama palju kui hüdroelektrijaamad. Esmakordselt toodeti tuumareaktori abil elektrienergiat 20. detsembril 1951 USAs Idahos. Esimene tuumaelektrijaam alustas tööd 27. juunil 1954 NSV Liidus Kaluga oblastis Obninskis. 2005. aasta seisuga oli maailma tuumaelektrijaamades 443 tegutsevat reaktorit. Kõige rohkem on reaktoreid USAs (104), järgnevad Prantsusmaa (59), Jaapan (56) ja Venemaa (31). Tänapäeval
likvideerimise eeskirja". Puurimisluba on sisuliselt eksperthinnang projektile, mille tingimuste täitmisel on võimalik tagada kvaliteetse põhjaveega puurkaevu rajamist. Puurkaevu kontrollimatu rajamine annab aastate pärast tagasilöögi põhjavee seisundile, seetõttu peaks kohalikel keskkonnateenistusel olema ülevaade kaevude puurimisest maakonnas.(3)Järeldades sellest on võimalus, et me kõik joome mingil määral reostunud vett. Maailmas on põhilisteks reostajateks tuumajaamad, prügilad, naftapuuraugud ja kaevandused, mille kasutamist on võimalik piirata või üldsegi ära hoida. Maailma riigid peaks hoidma kont- rolli all tööstus, põllumajandus ja kanalisatsiooni valtkonnad, et hoida ära või piirata põhjavee reostust. Pole võimalik täiesti puhast vett saada, kuid reostusest põhjavees saame ära hoida me kõik näiteks ei loobi prahti maha, piirame tuumajaamade kasutus, vähendame prügi tootmist
ENERGIAMAJANDUS Energiamajandus tegeleb energeetiliste materjalide ja toodete uurimise, hankimise, töötlemise, tootmise, saavutamise, transportimise,kauplemise turustamise ja müügiga. Energiamajandus jaguneks kaheks haruks: · Kütusetööstus kaevandab eriliiki, kuid peamiselt fossiilikütuseid. · Elektroenergeetika elektritootmine, ülekandmine ja jaotamine tarbijale. Inimese energia vajadus jaguneb: · Valgus ja soojusenergia toiduvalmistamiseks ja enamikus kliimavöötmes ka kütteks. · Mitmesugused jõu allikad (masinad) vajavad energiat põllumajanduses, esituses, tööstuses, transpordis ja mujal. Energiavarud looduslikud kütused ja loodusnähtused, mida kasutatakse energiamajanduses. Energiavarud jaotatakse kolmeks, vastavalt sellele, mitu korda on nad loduses muutunud: · Primaarsed ehk esmased esinevad nii nagu nad looduses tekkisid, mistõttu varus on suured (nt: maapöörl...
tekkitavad sudu- ja happevihmasid. Uuringute kohaselt sureb kivisöe energia tagajärjel 4000 korda 2 rohkem inimesi kui tuumaenergia tagajärjel. 2010 aasta andmete järgi saab Ameerika umbes 50% oma elektrist kivisöest ja umbes 20% elektrist tuumaenergiast. [4] 3.3. Turvalised elektrijaamad. Tänapäeval peab tuumajaama rajamisel arvestama väga paljude erinevate asjadega. Tuumajaamad peavad vastama väga paljudele standartidele ja nõuetele. Tänu sellele on tänapäeva tuumajaamu lihtsam juhtida ja need on üsna ohutud. [5] Tänapäeval on kasutusel III põlvkonna reaktorid. Võrreldes eelkäijatega on need reaktorid lihtsama disainiga ja vastupidavamad. Neid on lihtsam juhtida ja on vähem tundlikud operatiivhäiretele. Reaktorite eluiga on üle kuuekümne aasta pikk ning neil on parem tööea efektiivsus, (umbes 92%).
Tuumaelektrijaam on elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest. Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt ja õhusaastevabalt. Tuumaelektrijaamad ei eralda kasvuhoonegaase ega saasta õhku. Normaalse töö korral tekib väga vähe tahkeid jäätmeid ja kütus on odav, sest seda kulub väga vähe. Sel põhjusel on maailmas väga suured tuumakütuse potentsiaalsed varud. Tänapäeval annavad tuumajaamad 17% kogu elektrienergiast, peaaegu sama palju kui hüdroelektrijaamad. Esmakordselt toodeti tuumareaktori abil elektrienergiat 20. detsembril 1951 USAs Idahos. Esimene tuumaelektrijaam alustas tööd 27. juunil 1954 NSV Liidus Kaluga oblastis Obninskis. 2005. aasta seisuga oli maailma tuumaelektrijaamades 443 tegutsevat reaktorit. Tuumaelektrijaamades kasutatakse kütusena uraani, mille varusid arvatakse jätkuvat umbes viiekümneks aastaks. Rikkalikumad uraanileiukohad on Kanadas, USA-s
Euroopas toodang üle 1000MW https://www.youtube.com/watch?v=NDZzAIcCQLQ Saksamaa 32389 Itaalia 16987 Hispaania 4381 Prantsusmaa 3510 Belgia 2567 Suurbritannia 2114 Tsehhi 2072 Kreeka 1536 Bulgaaria 1066 http://www.about-solarenergy.com/wp-content/uploads/2011/10/solar_energy.jpg Tuumaenergeetika Tuumajaamad annavad Tuumaenergia kasutamine 12,3% maailma elektrist Euroopas väheneb http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/2/26/2009_EU_uranium_sources.png Euroopa Liidu tuumariigid ja suurimad tuumaelektri kasutajad 2011.a · Prantsusmaa 77,7% · Slovakkia 54% · Belgia 54% · Ukraina 47,2% · Ungari 43.3 % · Sloveenia 41,7%
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
