Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tšiili (5)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millisesse riikide rühma kuulub oma arengutasemelt?
  • Millisesse looduslik-kultuurilisse regiooni kuulub?
  • Kui palju inimesi elab selles riigis?
  • Keskmise või väikeriigiga?
  • Kui suure osa rahvastikust moodustavad alla 15 aastased?
  • Kui suure ossa moodustavad üle 65 aastased?
  • Kui suur on tööealiste osatähtsus?
  • Keskmine eluiga on kõrge või madal?
  • Millised on sündimuse ja suremuse näitajad?
  • Kui suur osa rahvastikust elab linnades?
  • Milline inimrass on valitsev?
  • Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks?
  • Kui suur osa territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav?
  • Millistes piirkondades on võimalik tegeleda põllumajandusega?
  • Kui suur osa rahvastikust on hõivatud põllumajanduses?
  • Millele on põllumajandus spetsialiseerunud taime- või loomakasvatusele?
  • Milliste kultuuride kasvatamisel on riik maailmas esimeste hulgas?
  • Kui suurel pindalal kasvavad metsad?
  • Mis tüüpi metsad selles riigis kasvavad?
  • Millised on peamised puuliigid?
  • Millises riigi osas paiknevad suuremad metsamassiivid?
  • Millised võiksid olla selles riigis peamised metsadega seotud probleemid?
  • Milliseid energiavarasid leidub selles riigis?
  • Millist tüüpi elektrijaamades elektrit toodetakse?
  • Millised oleksid sinu soovitused riigi energiamajanduse tõhustamiseks?
  • Kus paiknevad suuremad metallurgia ettevõtted?
  • Millised looduslikud tegurid soodustavadtakistavad transpordivõrgu arengut?
  • Millised transpordiliigid võiksid olla olulised sisevedudes?
  • Milline võiks olla jõetranspordi tähtsus?
  • Millised on sinu arvates turismi arengueeldused selles riigis?
  • Milliseid paiku külastatakse tõenäoliselt kõige enam?

Lõik failist


TŠIILI
Martin Mark 10D
I ÜLDISELOOMUSTUS
  • Üldandmed
    Tšiili pindala on 756 626 km2 (mõnedel andmetel 756 945 km2). Rahvaarv 1995. aasta andmetel on 14 161 000. Tšiili pealinn on Santiago , mille elanike arv koos eeslinnadega on 1993. aasta andmetel 4,63 miljonit. Riigikeeleks on seal hispaania keel ja rahaühikuks Tšiili peeso (CLP).
  • Iseloomusta geograafilist asendit
  • asend algmeridiaani suhtes
    läänepoolseim äärmuspunkt: 46°ll 75°lp
    idapoolseim äärmuspunkt: 22°ll 68°lp
  • asend ekvaatori suhtes
    põhjapoolseim äärmuspunkt: 18°ll 69°lp
    lõunapoolseim äärmuspunkt: 56°ll 69°lp
  • asend veekogude suhtes
    Tšiili asub Vaikse ookeani läänerannikul.
  • asend teiste riikide suhtes
    Tšiili piirneb põhjas Peruuga, idas Boliivia ja Argentiinaga, lõunas ja läänes Vaikse ookeaniga.
  • hinnang asendile
    Tšiili asend on soodne kalapüügiks ja laevatranspordiks.
  • Koosta lühike ülevaade looduslikest tingimustest.
  • pinnamood
    Tšiili pinnamood on mägine. Eristub kolm põhja-lõuna sihilist piirkonda: Ranniku- Kordiljeerid , idapiiril Andide Peaahelik ning nende vahel asuv Tšiili pikiorg. Ranniku-Kordiljeerid, mille kõrgus on põhjaosas kuni 3200 m, madalduvad vähehaaval lõuna suunas. Lõunaosas madaldub ka Andide Peaahelik. Tšiili pikioru põhjaosa on 900-1200 m kõrgune ja 30-60 km laiune Pampa del Tamarugali kõrbetasandik, sellest lõunas paikneb Atacama kõrb. Keskosas läbivad pikiorgu mitu 2000-3000 m kõrgust põikahelikku. Tšiili kõrgeim punkt on 7020m kõrgune Aconcagua.
  • kliima
    Territooriumi omapärasest asendist ja vahelduvast pinnamoest johtuvad suured kliima erinevused. Põhja-Tšiilis valitseb troopiline kõrbekliima. Alates ll-st 28° on valdav lähistroopiline kõrbe-, veelgi lõuna pool vahemereline ning Kesk-Tšiili lõunaosas lähistroopiline niiske kliima. Keskmine temperatuur jaanuaris on 15°C ja juulis 7°C. Temperatuuri amplituud on keskmiselt 8° C. Aasta keskmine temperatuur on 11° C. Aastane sademete hulk on 300-400 mm.
  • vetevõrk
    Kõik jõed algavad Andidest, on lühikesed ja energiarikkad. Pikimad jõed on Loa (440 km) ja Bío-Bío (380 km). Tšiili pikioru lõunaosas, Patagoonia Kordiljeerides ja Tulemaal on palju järvi.
  • loodusvarad
    Tšiili on maailmas esikohal vasemaagi ja salpeetri, teisel kohal molübdeenimaagi ja kolmandal kohal väävli leiukohtade poolest. Leidub ka kivi- ja pruunsütt, raua-, mangaani -, plii-, tsingi-, nikli-, volframi -, koobalti-, elavhõbeda-, ja uraanimaaki, kulda, hõbedat, naftat, maagaasi, boraate, seleeni , joodi ja keedusoola , rannakaljudel guaanot.
  • loodusvööndid
    Tšiili paikneb kõrgvööndilisuse alal. Põhjaosas on troopiline poolkõrbe- ja kõrbevöönd, keskosas igihalja ja pooligihalja metsa vöönd, lõunaosas segametsa ja okasmetsa vööndid.
  • Iseloomusta riigi arengutaset
    Tšiili SKP inimese kohta on 12400 $ ja RKP inimese kohta on 5020$. 1970 aastal oli Tšiilis 11% ja 1991 aastal 7% rahvastikust kirjaoskamatu. Autode arv 1000 inimese kohta on 100-250.
  • Millisesse riikide rühma kuulub oma arengutasemelt?
    Tšiili kuulub kõrge inimarengu tasemega maade hulka. 2001. aastal on Tšiili arengutasemelt maailmas 39. kohal.
  • Millisesse looduslik-kultuurilisse regiooni kuulub?
    Tšiili kuulub Ladina-Ameerika looduslik-kultuurilisse regiooni.
    II RAHVASTIK
  • Kui palju inimesi elab selles riigis?
    Tšiilis elab 1995. aasta andmetel 14 161 000 inimest.
    Kas tegemist on suure, keskmise või väikeriigiga?
    Tegemist on keskmise riigiga.
  • Iseloomusta rahvastiku paiknemist
    Rahvastik paikneb kõige tihedamalt Tšiili keskosas Santiago ümbruses. Tšiili põhjaosas on rahvastiku tihedus natuke väiksem. Tšiili lõunaosas aga on rahvastiku tihedus väga väike. Taolise paiknemise põhjustab see, et Tšiili lõunaosas on karm kliima, ja pealinnade ümbruses on asustatus alati mõnevõrra suurem. Võrreldes teiste selle regiooni riikidega on rahvastiku tihedus enam-vähem sama.
  • Iseloomusta riigi rahvastikku järgmise kava alusel:
  • Kui suure osa rahvastikust moodustavad alla 15 aastased?
    15 aastased moodustavad kogu rahvastikust 29%.
  • Kui suure ossa moodustavad üle 65 aastased? Võrdle ka vanemaealiste meeste ja naiste osatähtsust.
    65 aastased moodustavad kogu rahvastikust 7%. Meese ja naiste osatähtsuses väga suuri erinevusi ei ole, naised moodustavad siiski natuke suurema osa. Meeste keskmine eluiga on 72 aastat, naistel 78 aastat.
  • Kui suur on tööealiste osatähtsus?
    Tööealiseid moodustavad kogu rahvastikust 64%.
  • Kas selles riigis on tegemist noore või vananeva rahvastikuga?
    Tšiilis on tegemist nooreneva rahvastikuga.
  • Kas keskmine eluiga on kõrge või madal?
    Keskmine eluiga on küllaltki kõrge.
  • Millised on sündimuse ja suremuse näitajad?
    Sündimus on 22,4‰, suremus 5,6‰, imikusuremus on 14,6‰.
  • Kui suur osa rahvastikust elab linnades?
    83% rahvastikust elab linnades.
  • Iseloomusta linnade paiknemist.
    Linnad paiknevad suuremas osas Kesk-Tšiilis. Lõuna-Tšiilis on ainult mõned üksikud linnad. Põhja-Tšiilis on linnad enamasti maavarade leiukohtade läheduses.
  • Milline inimrass on valitsev?
    79% rahvastikust on metissid (eurooplaste ja indiaanlaste segaverelised järglased).
  • Valitsevad usundid.
    Enamik tšiillasi (75%) on katoliiklased.
    III PÕLLUMAJANDUS
  • Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks?
    Looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks on kesised.
  • Kui suur osa territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav?

  • Pinnamood põllumajanduse arendamise seisukohast .
    Pinnamood ei soosi eriti põllumajandusega tegelemist. Tšiili on mägine ja mitmete kõrbetega maa.
  • Mullad .
    Tšiili põhjaosas on lähistroopika ja troopika kõrbemullad, keskosas kuivade metsade ruskmullad, mägi- gleimullad ja kastanmullad, lõunaosas pruunid metsamullad ja ka kastanmullad. Muldade viljakus pole just kõige parem.
  • Maaparandustööd
    Maade niisutamise ja kuivendamisega Tšiilis eriti ei tegeleta.
  • Millistes piirkondades on võimalik tegeleda põllumajandusega? Põhjenda.
    Põllumajandusega on võimalik tegeleda Kesk-Tšiilis, sest seal on selleks kõige paremad tingimused.
  • Kui suur osa rahvastikust on hõivatud põllumajanduses?
    Põllumajanduses on hõivatud 17% rahvastikust.
  • Millele on põllumajandus spetsialiseerunud, taime- või loomakasvatusele?
    Põllumajandus on spetsialiseerunud taimekasvatusele.
  • Peamised põllukultuurid on kartul ja uba, suhkrupeet , raps, päevalill. Kasvatatakse ka tubakat , puuvillapõõsast, lina ja kanepit . Kesk-Tšiilis on aiandus- ja viinamarjakasvatuspiirkonnad.
  • Milliste kultuuride kasvatamisel on riik maailmas esimeste hulgas?
    Kultuuride kasvatamisel ei ole Tšiili maailmas esimeste hulgas, küll aga kalapüügilt on ta maailmas 5. kohal.
  • Enamarenenud loomakasvatusharud on lambad kõikjal riigis ja veised peamiselt riigi keskosas.
    IV TÖÖSTUS
  • METSAMAJANDUS
  • Kui suurel pindalal kasvavad metsad ?
    Metsad kasvavad 22% riigi territooriumist. Seda on minu arvates vähe.
  • Mis tüüpi metsad selles riigis kasvavad? Millised on peamised puuliigid ?
    Põhja-Tšiilis on kõrbetaimestik, seal kasvavad kaktused ja akaatsiavõsa. Kesk-Tšiilis on hõrendikke ja võsa ning ka igihaljas segamets, kus kasvavad peamiselt lõunapöögid. Lõuna-Tšiilis on okasmets, mus kasvavad peamisel männid.
  • Millises riigi osas paiknevad suuremad metsamassiivid ?
    Suuremad metsamassiivid paiknevad Tšiili lõunaosas.
  • Millised võiksid olla selles riigis peamised metsadega seotud probleemid?
    Selles riigis on kõige suurem metsaga seotud probleem see, et metsa on väga vähe.
  • ENERGIAMAJANDUS
  • Milliseid energiavarasid leidub selles riigis?
    Tšiilis leidub kivisütt, naftat ja maagaasi.
  • Millist tüüpi elektrijaamades elektrit toodetakse?
    Pole õrna aimugi.
  • Uuri välja elektrienergia toodang inimese kohta.
    Elektrienergia toodang inimese kohta on 1,6 MW·h.
  • Millised oleksid sinu soovitused riigi energiamajanduse tõhustamiseks?
    Tšiili võiks rohkem kasutada oma kiirevoolulisi jõgesid energia saamiseks.
  • METELLURGIA
  • Milliseid metallimaake riigis leidub.
    Tšiilis leidub vaske, kulda, hõbedat ja rauamaake.
  • Kus paiknevad suuremad metallurgia ettevõtted? Põhjenda.
    Suuremad metallurgia ettevõtted paiknevad Kesk- ja Põhja-Tšiilis metallimaakide leiukohtade lähedal.
  • KERGETÖÖSTUS
  • Milliseid kohalikke tooraineid on võimalik kasutada ja kus paiknevad peamised kasvatuspiirkonnad ?
    Võimalik on kasutada puitu, mis kasvab suuremasosas Lõuna-Tšiilis ja puuvillapõõsaid, mis kasvavad enamasti Kesk-Tšiilis.
  • TRANSPORT
  • Millised looduslikud tegurid soodustavad/takistavad transpordivõrgu arengut? Transpordivõrgu arengut takistavad mäed ja soodustab väga suur rannikuala .
  • Millised transpordiliigid võiksid olla olulised sisevedudes? Põhjenda lühidalt.
    Sisevedudes on olulised autotransport ja ka rannalaevandus. Autotransport on oluline, sest autoga pääseb hästi ja ka küllalt kiiresti sihtmärgini. Kabotaaž on oluline tänu suurele rannikualale.
  • Autotransport. Iseloomusta maanteedevõrku.
    Maanteevõrk pole eriti tihe, sest see kulgeb enamasti ainult mööda Tšiili pikiorgu, aga kõik linnad ja asulad on hästi ühendatud. Tšiilis on maanteid 79 590 km, neist asfalteerituid 11 000 km (sealhulgas ka Panameerika autotee 3455 km pikkune lõik).
  • Raudteetransport. Raudteevõrgu üldine iseloomustus. Milliste naaberriikidega on raudteeühendus?
    Raudteid on 8185 km ja tihedus on 8-20 km 1000 km2 kohta. Tšiilil on raudteeühendus Argentiina ja Boliiviaga.
  • Siseveetransport . Milline võiks olla jõetranspordi tähtsus? Millised jõed on kanalitega ühendatud?
    Jõetranspordi tähtsus pole eriti suur. Jõgesid kasutatakse enamasti turismiobjektidena. Mägijõgedest süsta või kummipaadiga allasõitu nimetatakse rafting’uks. Kanalitega pole ühendatud ükski jõgi.
  • Õhutransport. Tähtsus riigisisestes vedudes. Suuremad lennuliinide sõlmpunktid.
    Reisiliiklusel on õhutransport olulisel kohal. Tšiili suurim lennuliinide sõlmpunkt on Santiago, kus on 1-5 miljonit reisijat aastas.
  • Tšiili pealinna Santiagosse on võimalik lennata pea igast suuremast Euroopa riigi pealinnast. Lennureis kestab olenevalt vahemaandumistest üle ööpäeva.
  • TURISM
  • Kas riik on tuntud turismimaa ?
    Oma mineviku ja suure kauguse pärast rikastest riikidest ei ole Tšiili veel suur turismimaa.
  • Millised on sinu arvates turismi arengueeldused selles riigis?
    Turismi arengueeldused Tšiilis on minu arvates küllaltki head. Seal on selline loodus, mis meelitab turiste (maailma üks huvitavamaid looduslikke vaatamisväärsusi on igavesti kuiv, kuum, veetu ja elutu Atacama kõrb riigi põhjaosas).
  • Milliseid paiku külastatakse tõenäoliselt kõige enam?
    Tõenäoliselt külastatakse kõige enam Santiagot ja Põhja-Tšiilis asuvat Atacama kõrbe.
    KOKKUVÕTE
    Tee kokkuvõte sinu poolt iseloomustatud riigist
  • Pealkiri Pikim põhja-lõuna suunaline riik
  • Kirjeldused pikk, mägine
  • Tegevused, mis isel. riiki kalapüüdmine, teenindamine, arenemine
  • Tunded Huvitava pinnamoe ja asendiga riik.
  • Teema ümbersõnastus Pikim maa

  • Tšiili #1 Tšiili #2 Tšiili #3 Tšiili #4
    Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-01-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 98 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor matis35 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    40
    doc

    Tšiili, uurimistöö

    KOSE GÜMNAASIUM Uurimistöö Tsiilist Küsimustiku alusel I Üldandmed Ülevaade Tsiilist Geograafilised koordinadid: 30 00 S, 71 00 W Tsiili on pikim riik maailmas (põhjast-lõunasse), ta ulatub pikki Vaikset Ookeani üle 4200. kilomeetri. Tsiili kogupindala on 756950 ruutkilomeetrit, maismaad 748800 ja territooriumi merel 8150 ruutkilomeetrit. Tsiilile kuuluvad ka Lihavõttesaar, Sala y Gòmeze, San Fèlixi, San Ambrosio ja Juan Fernandeze saared Vaikses ookeanis.Samas on tema maksimaalne laius vaid 430 kilomeetrit. Tsiili naaberriikideks on Peruu (riigipiir 171 km), Boliivia (riigipiir 860 km) ja Argentiina (riigipiir 5308 km). Suhteliselt väikeses Keskorus, kus asub ka riigi pealinn Santiago, seal elab suur osa kogu rahvastikust,1993. aasta andmetel 4,63 miljonit. Riigikeeleks on seal hispaania keel ja rahaühikuks Tsiili peeso (CLP). Tsiili hümniks loetakse "Himno Nacional", seaduslik kogu asub Valparaísos. Suurimad linnad: Santiago de Chile - 4 628 000 Vi

    Geograafia
    thumbnail
    33
    ppt

    Tšiili Vabariik

    Tsiili Vabariik Koostas: Kristyna Kokk 8.1.13 Kristyna Kokk 1 Sisukord Üldandmed Riigi arengutase Kaart Rahvastik Vapp Põllumajandus Lipp Toit Eksport Geograafilise asendi iseloomustamine Import Energeetika Ülevaade looduslikest tingimustest Haridussüsteem Peamised majandusharud Kliima Pildid Vetevõrk Loodusvööndid 8.1.13 Kristyna Kokk 2 Üldandmed Pindala ­ 756 950 km 2 Rahvaarv (2003) ­ 15 665 216 Pealinn ­ Santiago Keel ­ Hispaania Rahaühik

    Geograafia
    thumbnail
    21
    doc

    Tšiili

    GEOGRAAFILINE ASEND Tsiili on riik Ameerika maailmajaos, Lõuna-Ameerika mandril, mis hõlmab pikka ja kitsast rannikuala Andide mäestiku ja Vaikse ookeani vahel. Tsiili asub Lõuna-Ameerika läänerannikul. See ulatub mandri lõunapoolseimast otsast umbes mandri keskpaigani. Läänest piirneb Tsiili Vaikse ookeaniga. Idast piirneb Tsiili suuremas osas Argentinaga. Kirdesse jääb Boliivia ning põhjas on Tsiili naaberriigiks Peruu. KUJU Tsiili pindala on 756 950 km²(maismaad 748 800 km²). Rannikujoone pikkus on 6435 km. Riik on kitsas ja pikliku kujuga, võttes põhjast lõuna suunas enda alla ligikaudu 4200 km pikkuse maa-ala. See on maailma pikim riik. Idast läände on Tsiili kõige laiema koha pealt aga kõigest 180 km laiune. Lisaks on riigil veel mõned saared: Lihavõttesaar, Juan Fernandeze saared ja Sala y Gomeze ahelik (San Felixi saar ja San Ambrosio saar). KOORDINAADID, AEG Tsiili asub koordinaatidel 18°-56°ll, 67°-75°lp. Tsiili pealinn on Santiago, mis paikneb ko

    Geograafia
    thumbnail
    5
    docx

    Tšiili ülevaatlik referaat

    Tartu Kivilinna Gümnaasium TSIILI Koostaja: Reelika Tuum Klass: 10A Tartu 2012-2014 1. Geograafiline asukoht Tsiili asub Lõuna-Ameerikas, Vaikse ookeani läänerannikul. Seetõttu on Tsiili asukoht soodne kalapüügiks ja laevatranspordiks. Põhjast piirneb Tsiili Peruuga, idast Boliivia ja Argentiinaga, lõunas ja läänes aga Vaikse ookeaniga. Asend algmeridiaani suhtes: Põhjapoolseim äärmuspunkt on 460ll 750lp. Idapoolseim äärmuspunkt on 220ll ja 680lp. Asend ekvaatori suhtes: Põhjapoolseim äärmuspunkt on 180ll 690lp. Idapoolseim äärmuspunkt on 560ll 690lp. Tsiilis asub ka 400 000km2 suurune Atacama kõrb, mis on maailma kõige kuivem kõrb.

    Geograafia
    thumbnail
    16
    docx

    Referaat: Tšiili

    TSIILI Referaat geograafias Nimi Klass Juhendaja: Tartu 2013 Sisukord 1. Tsiili Vabariik 2. Suurregioon 3. Riigi arengutase 4. Majandusorganisatsioonid 5. Rahvastik 6. Linnastumine 7. Energiamajandus 8. Põllumajandus 9. Metsamajandus 10. Tööstus 11. Transport 12. Turism 1. TSIILI VABARIIK Tsiili Vabariik paikneb Lõuna-Ameerika läänerannikul. Teda ümbritseb põhjast Peruu, idast Boliivia ja Argentiina, lõunast ja läänest Vaikne ookean. Tsiili on justkui surutud Andide ning Vaikse ookeani vahele (joonis 1). Põhjast lõunasse on pikkuseks lausa 4630 km ning läänest itta kõige laiemas kohas vaid 430 km. Riigi pindala on 756 950 km². Pealinn on Santiago, mis asub Tsiili keskosas. Riigikeel on hispaania keel. 2. SUURREGIOON Tsiili kuulub Ladina-Ameerika suurregiooni. Ladina-Ameerika suurregioon on kontras

    Geograafia
    thumbnail
    11
    docx

    Argentiina

    Uurimus Argentiinast Küsimustiku alusel Koostaja: Janno Kertsman Juhendaja: Epp Tähe 2010 Riigi üldiseloomustus. Argentiina riigi pindala on 2,780,400 km², rahvaarv on 40,913,584 ning pealinnaks on Buenos Aires. Pealinnas elab 3,050,728 inimest ja rahvuskeeleks on neil Hismaapnia, rahaühikuks Argentina peso. Pinnamood : Argentina ida- ja keskosas on lauge maastik, lääne- ja põhjapool on mägine ala. Kõrgeim punkt on Cerro Aconcagua (6960 m), madalaim punkt on Laguna del Carbon(105m). Pinnavormidest on esindatud Andid, lavamaa ja tasandik. Geograafilise asendi iseloomustus : Lõuna-Ameerika lõuna osas, piirneb Atlandi ookeani lõunaosaga. Omab ühist riigipiiri Boliiviaga (832 km), Brasiiliaga (1,261 km), Tsiiliga (5,308 km), Paraguaiga (1,880 km) ja Uruguaiga (580 km). Kliima : Argentina asub lähistroop

    Geograafia
    thumbnail
    11
    doc

    Tsiili

    Sissejuhatus Tsiili Pealinn: Santiago Pindala:756 950 km Rahvaarv:13 231 803 Riigikeel: hispaania Peamised usundid: 100% kristlus Riigikord: mitmeparteiline demokraatia Rahaühik: Tsiili peeso Täiskasvanute kirjaoskus: 94% Keskmine eluiga: 72 aastat Inimesi 1 arsti kohta: 2170 Telereid 1000 inimese kohta: 205 Tsiili on pikim riik maailmas, ta ulatub pikki Vaikset Ookeani üle 4200. kilomeetrit. Samas on tema maksimaalne laius vaid 430 kilomeetrit.Andidest kaitstuna oli see ala viimane osa Ameerikast, mille hispaanlased okupeerisid, aga 1818. aastal sai Tsiili uuesti iseseisvaks.Pärast aastatel 1973-1990 kestnud sõjaväelise diktatuuri lõppu on riigi poliitiline elu muutunud stabiilsemaks. Suurem osa rahvastikust elab Kesk-Tsiilis pealinna Santiago ja suurima sadama Valparaiso ümbruses. Orgudes, kuhu Andidest voolavad jõed toovad rikkalikult vett, kasvatatakse puu-ja teravilja ning viinamarju. Viinamarjad tõid Tsiilisse hispaanlased, et saada armulauaveini. Nüüdisajal pee

    Geograafia
    thumbnail
    22
    odt

    BRASIILIA - Riigi üldiseloomustus

    Kose Gümnaasium Uurimistöö küsimustiku alusel Kose 2009/2010 BRASIILI A 2 | Page Riigi üldiseloomustus 1. Üldandmed (pindala, rahvaarv, pealinn, pealinna elanike arv, keel, rahaühik) Pindala: 8 547 404 km2 Rahvaarv: 192 272 890 Pealinn: Brasilia Pealinna elanike arv: 1 822 000 Keel: portugali keel Rahaühik: reaal (1 reaal = 100 sentaavot) 2. Iseloomusta valitud riigi geograafilist asendit(lisa ka riigi kaart) Brasiilia võtab enda alla suure osa Lõuna-Ameerika idarannikust ja hõlmab suure osa mandrist. Selle suurus, reljeef, kliima ning loodusvarad teevad Brasiilia geograafiliselt mitmekesiseks. Idast on Brasiilia ümbritsetud Atlandi Ookeaniga, Brasiilial on rannajoont üle 7491 kilomeetri. Läänes on Brasiilial 3 | Page 15719 kilomeetrit piiri Uruguay, Argentina, Paraguay, Boliivia, Peruu,

    Geograafia




    Kommentaarid (5)

    karlakas profiilipilt
    karlakas: siin on kõik asjad mida mul vaja läheb:P(Y)
    17:51 26-01-2009
    angi profiilipilt
    angi: Mul oli sellest palju abi:)
    17:41 19-05-2009
    TR profiilipilt
    TR: Oli kasulik:)!
    14:14 17-11-2009



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun