..................... 3 ............................................................................................................................... 3 3.Välipraktikumid.................................................................................................... 3 3.1 Praktikum: Liivamassi maht nõlvade vahel...................................................3 3.2 praktikum: Rahnu hindamine........................................................................5 3.3 praktikum: Astang....................................................................................... 10 3.4 Praktikum: KUMU......................................................................................... 13 3.5 Praktikum: Rocca al Mare rannaastang.......................................................16 4.1 Suunaliste geoloogiliste nähtuste esitus roosidiagrammi abil.....................19 4.2 Eesti maavarade teesid.........................................................................
pesitsevatest linnuliikidest. Viidumäe soontaimeliikide koguarv on umbes 700. Viimaste seas on 58 kaitse all olevat liiki. Nende seas on endeemne taimeliik saaremaa robirohi ja palju erinevatest kliimatingimustest pärinevaid ja siin oma levila piirimail olevaid reliktseid liike. Reljeef Viidumäe looduskaitseala jaotatakse reljeefi alusel kolmeks osaks: idas rannavallidest ja luidetest kõrgem ala (Lääne-Saaremaa kõrgustiku osana) keskel astang madalamal rannamoodustistest liigestatud tasandik, mis liitub Saaremaa rannikumadalikuga. Kõige silmapaistvamateks pinnavormideks on ranna-astang ning Suurmägi (50,6m) Tähtsamad objektid Silmapasitvaim pinnavorm ca 8000 aastat tagasi murrutatud ranna-astang. Suurmägi (merepinnast 50,6 m) Raunamägi (abs kõrgus 54,2 m) Palju allikaid Viidumäe allikasood. Vesiku oja, mis suubub Kihelkonna lahte. Huvitavat külastajatele Õppe- ja matkarajad
pinnavorm. Astangut ja selle lähiümbrust teatakse mitmete nimede all. Kohalikest mägedest tuntuim on Suurmägi kõrgusega merepinnast 50,6 m, Lümanda Suurissoost 35 ja jalamilt 18 m. Suur-Tõllu legendiga on seotud Tõldemäe nimi ja kunagine pidalitõbiste surnuaed on andnud nime Surnuaiamäele. Hiiglaslikku kivirauna meenutab suurte rändrahnudega ülekülvatud Raunamägi absoluutse kõrgusega 54,2 m. Pikisuunas kogu looduskaitseala läbiv astang on kesksel kohal mitte ainult oma asendi poolest, vaid ka sisulises tähenduses. Nimelt jaotub kogu looduskaitseala reljeefi alusel kolmeks erineva ilmega osaks: idas rannavallidest ja luidetest liigestatud kõrgem ala Lääne-Saaremaa kõrgustiku osana , keskel astang suhtelise kõrgusega kuni 18 m, kaldega kohati 25-30 kraadi (Mardiste,1981) ja sellest madalamal paralleelsetest rannamoodustistest liigestatud tasandik, mis läänekaartes liitub Saaremaa rannikumadalikuga
pikkusi oosiahelikke. Mõhnad on kruusast ja liivast koosnevad künkad, mis paiknevad harilikult rühmiti, moodustades mõhnastikke. Liivikud on kruusa- ja liivatasandikud. Vooluveetekkelised pinnavormid on jäärak e. ovraag (vihmasadude tagajärjel nõlvadelt tekkinud uurded) ning jõeorud (ülemjooksul sälkorg, keskjooksul moldorg ja alamjooksul lammorg). Lamm on oru osa, mis vaid suurvee ajal on vee all. Terrass on astang uue lammu kohal. Kaldavall on suurvee ajal sängist väljunud liiv. Soot on mahajäetud jõelooge. Kärestik on madal, kiirevooluline jõeosa. Juga on astang jõesängi. Meretekkelised pinnavormid on murrutuspank (aluspõhja kivimeisse kulutatud järsak), murrutuslava (murrutuse kestmisel taanduvad pangad maismaa suunas ning mere ja panga jalamil moodustub murrutuslava), murrutuskulpad (kui panga jalamil paljanduvad pehmemad kivimid,
Harujõgi-Peajõe kesk- või alamjooksul eraldunud haru , tavaliselt suure settimisega alal. Jõe langus-Jõe lähte ja suudme kõrguste vahe meetrites Jõe lang-Jõe veetaseme keskmine langus m/km pikkuse lõigu kohta. Jõe pikiprofiil-Languse jaotus erinevatel jõelõikudel Juga-Astang, kust vesi vabalt alla kukub Jõestik-Peajõgi koos lisajõgede ja harujõgedega. Jõgikond-Ala, kust jõgi saab oma vee. Kaskaad-Joad langevad üksteise järel mitmelt astangult alla. Kosk-Suurema languga jõelõik, kus vesi kiiresti alla voolab. Kärestik-Kitsam koht jõesängis, kust vesi suure kiirusega läbi voolab. Lisajõgi-Teatud peajõkke suubuv jõgi. Peajõgi-Jõgi, millesse suubuvad lisajõed. Pinnavesi-Alatised veekogud(järv, tiik, jõgi, oja, kanal) ja ajutised veekogud(karstiojad,- järved) Põhjavesi-Kogu maasisene vaba vesi Sisevesi-Koosneb nii põhja- kui ka pinnaveest Suurvesi-Igal aastal ühel ja samal ajal korduv jõgede ja järvede veetaseme kõrgseis. Tulvavesi-Ajutine ...
Tihelõheline lubjakivi Vaivara Sinimägedes. http://www.looduskalender.ee/klint/Pildid/650/160-tihel3732.jpg Sõtke klindilaht lõikub Päite klindiplatoost idas edelakagu suunaliselt paeplatoosse u 4 km. Klindilahe jätkuks on lühike (kuni 1,5 km), kuid see-eest sügavalt ja järsult paeplatoosse lõikunud Sõtke org. Sõtke klindilahe kallastel eristuvad nii Ordoviitsiiumi (lubjakivi), fosforiidilasundi kui ka Kambriumi I (liivakivi) astang. Klindilahe põhi on u. 10 m ümp, laskudes klindilahe lääneküljel 1020 m amp. Läänest klindiorgu laskuval Langevojal on u 200 m pikkune ja kuni 15 m sügavune kanjon ning sellel 5,5 m kõrgune Langevoja juga. Langevoja kanjon ja juga Sõtke orgu laskuval Langevojal. http://y.delfi.ee/norm/208101/11164661_5TU8BY.jpeg Kannuka klindineemik (u 3 km2) eendub Sõtke klindilahe idaranniku ja Perjatse klindioru läänekalda vahel u 2,5 kilomeetril ligi 1,5 km
Mandrijäätekkelised pinnavormid Kristiina Reimand Karina Sepp Karl Luht Paetasandikud paese aluspõhjaga, vähem kui 1 meetri paksuse pinnakattega tasandikud mõne meetri kõrgused paekühmud rannikul klibused rannavallid kulutusnõod Põhja- ja Lääne-Eestis Laelatu puisniit Voored Piklik peamiselt moreenist koosnev küngas. Mandrijää kulutus-kuhjelise tegevuse tagajärjel liustiku serva lähedal. Jõgeva maakonnas Vooremaal. Kõrgus 30 meetrit Pikkus 1.5 km Raigastvere järv Vooremaal Moreentasandikud Mandrijää kujundatud suhteliselt tasane ala, mida katab moreen. Põhja-Eesti lavamaadel Pandivere ja Sakala kõrgustikul Ugandi lavamaal Kesk-Eesti tasandikul Sakala kõrgustiku lainjas moreentasandik Moreenkünkad Pinnavorm, kus vahelduvad künkad ja nõod Jää taandudes sattus mõnda kohta rohkem settematerjali, teise vähem Haanja, Otepää ja Karula kõrgustikud Vaade Pühajärve ...
Kihind 2 Kihid kuni 8 cm paksused, lubjakivi, puurkohad on sirged ning jätkuvad asfaldisse. 3 cm 300 Selge vahekoht Lamam Asfalt Paljandi tekke iseloom Kirjeldus Looduslik astang: Looduslik paljand: Laagna tee rajamisel on puuritud augud paekivi murdumiseks ning hiljem kaevati Tehislik paljand: tasapind madalamaks. 1:50000 geoloogilisel kaardil avamuse indeks O2ks (Kõrgekalda kihistu) ja 100 Tähelepanekud meetrit lõunas asub O3w (Viivikonna kihistu). Lähim paeehitis: Paljandi nimetus: Karjääri nimi
Kihind 4 Kihid kuni 8 cm paksused, Praod vaheldimisi kihtidel erinevad. On näha vetika jäänuseid. 4 cm 30 Lamam Lagunenud kivid Paljandi tekke iseloom Kirjeldus Looduslik astang: Looduslik paljand: Vanalinna rajamisel kasutati sealset pinnast, seega on tõenäoline, et too küngas jäi Tehislik paljand: puutumata, mille ühel küljel on tekkinud paljand. 1:50000 geoloogilisel kaardil avamuse indeks O2vä (Väo kihistu) ja 100 meetrit Tähelepanekud loodes asub Ca1lk Lükandi kihistu).
e) KALDAVALL jämedateraline, harilikult liiv, kuhjatakse voolusängi vahetus läheduses f) OTSAMOREEN tekib liustiku serva ette, kui liustik lükkab enda ees kivimeid g) MÕHN - tekkinud liiva ja kruusa jääst välja sulamisel järvedes h) RANNABARR koosnevad liivast ja kruusast, tekkinud lainete murdumise kohale meres i) PANK murrutuse tagajärjel aluspõhjakivimeisse kulutatud püstloodne astang, mille jalamile tekib murrutuse nõrgenemisel purdmaterjalist rusukalle j) VOOR leivapätsi kujuline, mis koosneb lubjakivist ning tekkis jää poolt maapinna voolimisel k) SALAJÕGI karsti vorm, mis kaovad maa alla ning ilmuvad taas maapinnale karstiallikatena 4. Oskad nimetada Eesti maavarasid! 5. Nimeta maavarade kasutus alasid! a) SAVI - ehitus, nõud b) FOSFORIIT - väetis c) PÕLEVKIVI küte, elekter
kuni kristalsete kivimite avamuseni) on Ölandi klindil Kalmari väinas u 10 km. Klindilõigu lõunaosas on klint kaheastanguline ehk nn Degrhamni tüüpi. Viimasele on iseloomulik, et 210 m kõrguse Ordoviitsiumi paest astangu ees on 1020 m kõrguse laugenõlvalise astanguga ääristatud kuni 3 km laiune terrass Kambriumi liivakividest-kiltadest. Klindilõigu põhjaosas on valdavaks 115 m kõrgune üheastmeline Ölandi tüüpi Ordoviitsiumi paest astang. Sellist klindiastangut, kus aluspõhja kivimid paljanduksid, on Ölandi klindil u 35 km ja seda enamasti Põhja-Ölandi klindil.Läänemere klint ehk see osa Balti klindist, mis kulgeb Läänemere põhjas, hõlmab u 500 km Ölandi põhjatipu ja Osmussaare vahemikus. Paeplatoo on selle piires enamasti tasemel 1050 m amp, laskudes üksnes Läänemere keskosas tasemeni 150 m amp. Klindivööndi laius on Läänemere klindil enamasti 25 km ja kõrgus 100160 m. Klindiastangud on
Saksamaa Martin Kordmaa ja Marko Albert Saksamaast Ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik. Parlamentaarne liitvabariik Põhiseaduse järgi demokraatlik, sotsiaalne liitriik, õigusriik. Pindala 357,111,91 km² Riigi keel saksa keel. Rahvaarv ~80,3 miljonit (2013). President Joachim Gauck Liidukantsler Angela Merkel Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg (+1, suvel +2) Koosneb 16 liidumaast ÜRO, EL, NATO, G8 liige. Asukoht Kesk-Euroopas Naaberriigid: põhjas Taani (67 km), kirdes Poola (442 km), idas Tšehhi (811 km), kagus Austria (815 km), lõunas Šveits (316 km), edelas Prantsusmaa (448 km), läänes Luksemburg (135 km) ja Belgia (156 km) ning loodes Holland (567 km). Riigipiiri kogupikkus 3757 km. Loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Majandus Saksamaa oli 2009. aastal SKP suuruse poolest kuues riik maailmas. Samal aastal suurim eksportija Hiina järel Samal aastal suurim importija USA järel Rahaühik ...
Osa joast asub Kanada ja osa USA territooriumil. See on üks maailma veerohkeim ja tuntuim juga. Juga jaguneb kolmeks: Ameerika juga, Kanada ehk Hoburaua juga ja Pruudiloorijuga. Neid eraldavad saared. Kitsesaar eraldab teda USA-poolsest Ameerika joast, Luna saar eraldab Ameerika joast omakorda pisikese Pruudiloori joa. Nende kolme ühisnimetus Niagara tähendab kohalikus indiaani keeles vetemüha. Kõige suurem on kaarekujuline Hoburaua juga, mis on 700 meetrit lai, joas paiknev kõrgeim astang on 52 m kõrge ning hinnanguliselt langeb sealt minutis üle 168 000 m3 vett. Hoburaua joa kaudu langeb 90 % jõe veest. Ülejäänud veest langeb valdav enamus Ameerika joa kaudu. Ameerika joa laius on umbes 300 meetrit. Tänu suurele vooluhulgale ei ole Hoburaua joa all rusu ning juga langeb otse vette. Ameerika ning Pruudiloori joa vool ei ole piisavalt tugev varisenud kivide eemaldamiseks ning nii on mõlema joa alla kuhjunud rusu. Vabalt langeb vesi umbes pool joa kogukõrgusest.
Aphrodite maa. Hiljem leiti kaugemal lõunas veel üks kontinent - Lada maa. Ishtari maa lääneosas asub Lakshmi platoo. Selle kõrgus ümbritseva tasandi suhtes on 3-4 kilomeetrit. Tolle pinnal on kaks suurt lehtrit, Colette ja Sacajawea, mis meenutavad vulkaanilisi kaldeerasid Marsilt. Neist kahest noorema, Colette'i juures on näha ka laavavoogusid. Lakshmi platood ümbritsevad Akna ning Freyja mägede paralleelsed harjad ja orud, Maxwelli mäed ja Vesta astang. Näib, et nad on tekkinud horisontaalse kokkusurumise tagajärjel, mis on tüüpiline Maale, kuid ei esine Kuul ega Marsil. Veenuse orbiit on praktiliselt ringikujuline. Veenuse aasta kestab 225 maist ööpäeva, kuid alles paarkümmend aastat tagasi õnnestus USA astronoomil G. Pettingil radari abil kindlaks teha planeedi tavapärasele vastassuunaline pöörlemine. Et Veenus pöörleb aeglaselt tagurpidi, kestab Veenuse päikeseööpäev 117 Maa ööpäeva. Seega on Veenuse aastas 2 ööpäeva
Eesmärgiks oli luua tõeline jaapani aed, mitte aed jaapani aia ainetel. Seepärast pidi kujundajaks kindlasti olema jaapanlane. Aiakujundaja Masao Sone on omal alal tunnustatud nii Jaapanis kui ka Euroopas. Tema firma hooldab mitut olulist ajaloolist jaapani aeda. Jaapani aed toetub filosoofiale, elu ringkäigule, samas ka looduse väljendusrikkusele. Väikese hundikuristiku looduslik veelang, kivirikas astang ning olemasolev tiik pakkusid jaapani aia kujundamiseks häid eeldusi. Aias puuduvad pingid ja valgustused. Jaapani aias on kivid ja vesi taimestuse kõrval väga olulised elemendid. Kivide paigutus, neile vaatajapoolse õige külje või lameda astumiskoha leidmine on jaapani aias elementaarne. Masao Sone püüdis kivide paigutusega järele aimata Tallinna vanalinna katuseid. Jaapanis valmistatud ning siiin taas kokku pandud on ka aia kivist sillad. Jaapani aias on inimene iseendaga
1) Põllumajanduses kasutatavad ohtlikud ained satuvad vette. 2) Tehaste jäätmed satuvad vette. 3) Prügi visatakse vette või jäetakse piirkonda, kust see varem või hiljem vette satub. 4) Katastroof tuumaelektrijaamas(radioaktiivsed jäätmed). 5) Erinevad laevaõnnetused ja kütuste leke(kaasaarvatud nafta). 5. Mis on joad ja millises Eesti osas neid leidub? 1) Juga on astang, kust vesi vabalt alla kukub. 2) Eestis leidub jugasid Põhja-Eestis. Vesi langeb enne suubumist alla Põhja-Eesti paekaldast. Põhjavesi. 1. Kuidas tekib? 1) Sademed imbuvad läbi maapinna erinevate kihtide. 2) Vesi puhastub imendumise käigus. 2. Miks on vajalik inimesele ja loodusele? 1) Kasutatakse joogiveeks. 2) Suure mineraalainete sisaldusega põhjaveel on ravim toime. 3
s/centralbank.jsp rnational/asia/19-sri-lanka.html Info Ajavahe eestiga 3,5 tundi Valuutaks on ruupia Keeled singali ja tamili Liiklus on vasakpoolne Mõned singali keelsed sõnad: ayubowan -tere tulemast karunakara -palun es-thu-ti -tänan http://notes.lakdiva.org/commemorative/2009_mahinda _1000r.html Vaatamisväärsused Aadama mägi (2243m) Worlds End ja Horton Plains - järsk astang Horton Plains rahvuspark - üks suurimaid vaatamisväärsusi on Maailma Lõpp Yala rahvuspark - sealsel territooriumil asuvad dzungel, rannad ja palju muud põnevat http://theplanetd.com/photostory-2/ Wilpattu rahvuspark on kõige vanem ja ka suurim rahvuspark Sri Lankal Sigiriya kaljukindlus ja kalju peal olevad varemed Dambulla koobas ja templid Anuradhapura-suur kellakujuline stuupa, templid, skulptuurid ning veekogumisbasseinid
2008.aasta 5.märtsil mitte just kõige tormisemal ööl, mil Pakri pangalt kostvad mürtsatused rahva äratasid ja meedia enneolematust maailmaimest rääkima hakkas. Paarikümne meetri kõrguselt varises 40 meetrine lõik klinti-see kuulutati vaata, et suurimaks teadaolevaks varinguks pankrannikul ning imetlejaid vooris kokku igast ilmakaarest. Põhjus miks varingud tekivad on meri pangaastangute lähedal. [11] Aastas väheneb astang 8cm võrra. Enam kui 240 aastaga on astang taganenud ligi 20 meetrit ehk ligi 8 cm aastas. Klint püsib kui mere tegevus on väikesem ( lainetus, tormid jne). Kui meri ründab ja veeseis on kõrge, siis võin klint päevadega meetreid kaotada. Kui aga klinti kaitseb lai madalaveeline murrutuslava või rannikumadalik, võib pank seista muutumatult aastatuhandeid. [11] Põhja-Eesti klint kuulub UNESCO maailmapärandite hulka. [3] Pilt 7 2008. Aasta varingu jäljed Pakri neemel [12] KOKKUVÕTE
KORDAMINE 1. Millest koosnevad siseveed? Põhja- ja pinnaveest. 2. Mis on põhjavesi? Maasisene vaba vesi, mis lasub vettpidavatel kihtidel, kivimite ja setete poorides ning lõhedes. 3. Mis on pinnavesi? Selle moodustuvad alatised veekogud (järv, tiik, jõgi, oja, jne) ja ajutised veekogud (karstiojad ja järved, sademete- ja lumesulamisveed). 4. Millega on seotud siseveed? Geograafilise asendiga, kliimaga ja pinnaehitusega. 5. Miks on Eesti sisevete poolest rikas? Asub parasvöötme niiske kliimaga alal, kus sademete hulk ületab aurumise. 6. Mis on veebilanss? Vee juurdetuleku (sademed, pinnavee juurdevool naaberaladelt) ja veekao (aurumine, jõgede äravool) vahe aastas. 7. Nimeta Eesti vesikonnad. Soome lahe, Väinamere ja Liivi lahe ning Peipsi järve vesikond. 8. Mis on valgla? Maa-ala, kust jõgi vee ammutab. 9. Miks on vetevõrk hõre Pandivere kõrgustikul? Geoloogilise ehituse pärast - lubjakivid soodust...
Mõisted Kõrgustikud -suure pindalalised ümbrusest kõrgemad lauskamaa osad, millel esineb kõrgendikke, nõgusid ja orge Lavamaad -e. platood ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristavad astangud Madalikud -kuni 50 m kõrgused tasandikud Nõod -keskelt madalamad ning servadest kõrgemad suletud pinnavormid Orundid -piklikud laiapõhjalised avatud pinnavormid Balti klint -kulutus astang Platvorm -suur maakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristallsete kivimitega aluskorrast ning seda katvast kuurutamata kivimitega pealiskorrast Pinnakate -pealiskorra pindmine osa, mis koosneb pudetatest setetest Aluspõhi -kõik pinnakatte all olevad kivimid Kilp -aluskorra positiivne kurd, mis ulatub läbi pealispinna ja paljandub otse maapinnal
Kordamisküsimused kontrolltööle ,,Siseveed". 9.kl. 1. Selgita mõisted: vesikond, jõe langus, lang, juga, kosk, kaskaad, kärestik, karst. *Vesikond - maa-ala, millelt jõed voolavad ühte suuremasse veekogusse *Jõe langus - jõe lähte ja suudme kõrguste vahe meetrites *Lang - jõe veetaseme keskmine langus meetrites ühe km pikkuse lõigu kohta *Juga - astang, kust vesi vabalt alla kukub *Kosk - suurema languga jõelõik, kus vesi kiiresti alla voolab *Kaskaad - jõelõik, kus joad langevad üksteise järel mitmelt astangult *Kärestik - kitsam koht jõesängis, kust vesi suure kiirusega läbi voolab *Karst - nähtus, mille puhul kivimid lahustuvad vees ning selle tagajärjel tekivad mitmed karstivormid 2. Miks on Eestis tihe vetevõrk?(1)
kasutamiseks ning ainult 22% sellest on korralik põllumaa. Tähtsaim faktor põllumaa puhul on ligipääs veele. Vihma sajab üle terve riigi ebaühtlaselt, kusjuures paiguti lokkab põud. Peaaegu 50% LAV-is tarbitavast veest kasutatakse põllumajanduses, nimelt 1.3 miljonit hektarit kastetakse ainult niisutussüsteemide abil. Maa põhjaosa on troopilises, lõunaosa lähistroopilises kliimavöötmes. Sademete jaotumist mõjutavad hoovused ning Suur astang. Idarannikul on niiske mereline, sisemaal mandriline poolkõrbekliima, läänerannikul kõrbe- ja lõunarannikul vahemereline kliima. Erinevate kliimavöötmete olemasolu võimaldab toota ohtralt erinevaid põllumajandussaadusi. Lõuna-Aafrika võib rõõmu tunda mõõduka kliima üle, mis Kaplinna ümbruses Vahemere ilmastikku meenutab. Kuna LAV asub ekvaatorist lõuna pool, siis sealsed aastaajad on vastupidised Eesti aastaaegadele, seda on hea silmas pidada reisimisel
m.a. , oli sumerlaste linnas Urukis. Arvatavasti kõige kuulsam tempel on Babüloni linnas asunud Marduki tempel. Selle alus on üheksakümmend meetrit ja kõrgus olnud samasugune. Tsikuraat koosnes seitsmest üksteise peal asunud osast , iga osa alumisest osast väiksem ja iga osa oli eri värvi. Kõige alumine oli musta värvi. Sellest järgmine oli oranz. Järjekorras edasi minnes olid värvid punane , kuldne , kollane , sinine ja kõige ülemine astang , kus asus ka tempel , oli hõbedane. Astangutele olid arvatavasti rajatud aiad. Peale templite oli Babülon kuulus ka oma linnamüüride poolest. Linna ümbritses küllalt paks müür , nii et seal said vabalt kõrvuti sõita kaks neljahobuserakendit. Iga viiekümne meetri tagant oli müüris vahitorn ning samuti mitu väravat. Linna läbisid mitu sirget ja avarat peatänavat , mis algasid ja lõppesid väravate juures. Peaväravaks oli peajumalanna Itari värav. See oli müüri kuulsaim osa
püsielupaigad. Neil on kaks vööndit: sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd. Püsielupaikade piirid ja kaitse-eeskiri kinnitatakse enamasti liikide kaupa keskkonnaministri määrusega. [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_mets/artikkel683_654.html] (16.03.08) Kaitstavad looduse üksikobjektid "Kaitstavate loodusobjektide seadus" sätestab teadusliku, ajaloolis-kultuurilise või esteetilise tähtsusega elus- või eluta looduse objekte: puu, rändrahn, juga, pank, astang, koobas, paljand, karst (või nende rühm). "19. sajandi 70. aastatel algatas Gregor von Helmersen rändrahnude kui loodusmälestiste kaitse Baltimaades. Järgnevatel aastakümnetel ilmus mitmeid kirjutisi, mis rõhutasid rändrahnude ja ka teiste looduse üksikobjektide kaitse vajadust. 1935. aastal kinnitatud Eesti esimene looduskaitseseadus andis üksikobjektide kaitsele seadusliku aluse ning 1940. aastaks oli kaitse alla võetud juba 202 põlispuud ja 210 rändrahnu.
Kõik on siin kirjeldamatult tavaline, ilma vähimagi ülevuseta: päikseta päev, leinajate tumedad rõivad, millest eralduvad vaid mõned heledad tanud, pisarais silmile surutud taskurätikud või vaimulike valged ja punased rüüd. See on nagu tükk tõelist elu. Isegi pildi ülesehitus rõhutab argipäevasust: matuseliste tihedat üle pildi suunduvat põikrivi näivad oma raskusega nagu maadligi suruvat taamal paistev heledast kivist astang ja tühi kõle taevariba selle kohal.Klassitsismi või ka juba romantismiga harjunud vaatajale olid sellised teosed vastuvõetamatud ning Courbet'l tuli palju võidelda realismile eluõiguse saavutamise eest. Teistest Courbet' teostest on tuntuim "Kivilõhkujad". Prantsuse realistide hulka kuulus ka karikaturist Honore Daumier (18081879). Tuhandete viisi on säilinud ta poliitilise sisuga pilkepilte, palju on ka selliseid, kus ta naerab välja väikekodanlaste rumalust ja piiratust
moodustavad suuremaid ja väiksemaid koopaid. 5 4.Tuntuimad pangad 4.1 Panga pank Panga ehk Mustjala pank asub Saaremaa põhjarannikul, Panga külast loodes. Panga pikkus on umbes 3 kilomeetrit, suurim kõrgus on 21,3 meetrit, millega ta on Lääne- Eesti saarte kõrgeim rannajärsak. Panga pank kerkib paljandunud paese "müürina" otse rannalt. Pangal on kaks astangut veepiirist kõrgemal, kusjuures kolmas, 10 - 12 meetri kõrgune astang, jääb vee alla, mis on jälgitav pangalt mere poole vaadates lainemurdudena. Neeme tipul on aluspõhja kihid kergelt paindunud. Sealt umbes 700 m lõuna suunas moodustavad nad paari meetri kõrguse edela - kirde suunalise kohru. Ka esinevad siin aluspõhjas edela - kirde suunalised lõhed, mis erinevad meie aluspõhjas esinevatest tavalistest lõhedest.
Kuna kvaternaarisetete paksus on väga väike, siis tänapäeva pinnamood peegeldab üsna üksikasjalikult aluspõhjareljeefi. Viimane kujutab endast kagusse madalduvat paelava. Aluspõhjapinnamoe kõrgus väheneb 22-25 m-lt poolsaare tipust 10-12 m-ni Kersalus. Poolsaare keskel tõuseb aluspõhi 25 m-ni ü.m.p., moodustades seal loode – kagu suunas väljavenitatud kõlviku, mida kirdest ja osalt ka põhjast piirab selge astang. See on tekkinud suhteliselt pehmete Kukruse ja kõvemate Idavere lademe karbonaatkivimite kontaktil. Sellest astangust põhja poole jääb väiksem astang, mille kujunemine on seotud Lasnamäe lademe õhukesekihilise kui pehme ja Uhaku lademe kõvema ehituslubjakivi kontaktiga. Tekkeliselt on see kõlvik viimase jäätumise ajal kujunenud kaljuvoor. Pinnamoes valdavad sellel Põhja – Eesti lavamaa kooseisu kuuluval alal Läänemere rannamoodustised
Kontrolltöö HÜDROSFÄÄR 1.Mõisted: hüdrosfäär, rand, rannik, rannajoon, rannanõlv, rannavall, fjordrannik, skäärrannik, järskrannik, laugrannik, maasäär, tõus ja mõõn, hoovus, liustik, mandriliustik, mägiliustik. 2.Nimeta veeringe osad ja liigid. 3.Milliste näitajate kaudu iseloomustatakse maailmamere vett? 4.Milline on maailmamere keskmine vee temperatuur, pindmise veekihi temperatuur ja temperatuur suurtes sügavustes? 5.Miks põhjapoolkeral on maailmamere vee temperatuur kõrgem kui lõunapoolkeral? 6.Milline on maailmamere vee keskmine soolsus ja millest see on tingitud ning kuidas see mõjutab elustikku? 7.Kuidas ja miks muutub merevee soolsus erinevates kliimavöötmetes? 8.Maailmamere tähtsus. 9.Mida kujutavad endast hoovused ja mis paneb neid liikuma? 10.Mis suunas liiguvad külmad, soojad, passaat-, läänetuulte hoovused? 11.Hoovuste tähtsus. 12.Millest tekivad lained? 13.Selgita lainete kulutavat toimet järskr...
aga nihkus lõunapooluse suunas. Mandrid olid väga madalad ja kaetud madalmeredega. Eestis leitud trilobiidid /Kohtla-Järve, Kukruse lade, Rakvere lade / Fossiilsed rohevetikad , Jõhvi alamlade Silur Kliima stabiliseerumine Lõunapoolkera liustike sulamine, maailmamere taseme tõus Korallrifide tekkimine soojades meredes Mereliste selgrootute areng, primitiivsed kalad Maismaa soontaimed /millel on juur, vars, leht/ Kirbla astang ja Salevere Salumägi klindiastangud Lääne-Eestis Laurentia (Põhja-Ameerika) ja Baltika (Põhja-Euroopa) mandrite kokkupõrkumine oli tähtsaim laamtektooniline sündmus Siluris - selle tulemusena tekkis Kaledoonia mäestik Euroopas ja Akaadia mäestik Appalachi regioonis Ameerikas. Primitiivsed kalad /lõuatud kalad, Saaremaa, Rootsiküla lade / Devon Maismaa taimestiku kiire areng /sõnajalad, puud, metsade kujunemine /
mägedest põhja poole Tsaratanana linn. Kõrgplatoo ja saare kõrgeim tipp on Maromokotro (2786 m), mis asub Tsaratanana massiivis. Ankaratra kõrgeim tipp on Tsiafajavona (2643 m) ja Andringitra kõrgeim tipp on Boby (2658 m). Platoo läheb lõunas enam-vähem laugjalt üle lõunatasandikuks. Idaosa rannikumadalikku eraldavad Kõrgplatoost kaks kõrget ja järsku astangut, kõrgem Angavo järsak ja ida pool madalam Betsimisaraka astang. Lõuna pool astangud ühinevad, moodustades Mahafaly lavamaa ja Androy lavamaa. Lääne pool madaldub platoo mitmeastmeliselt, kuigi mõnes kohas on ka läbipääsmatu astang (näiteks Bongolava järsak). Kõrgplatoo põhja serv piirneb madalate Ambohitra mägedega. Maavarad Maavarasid on rohkesti: grafiit, rauamaak, vilgukivi, poolvääriskivid, uraan, kroom ja titaan. Siseveed (pilt) Madagaskari järvede seas on Alaotra järv ja Ihotry järv.
on: seal sajab 100...180 mm aastas talviste vihmadena. Talviseid vihmu esineb ka rannikust kaugemal, kuid harva. Ka esineb Liibüa kõrbes mõnikord suvel mussoonvihmu. Aga oaasides ja Niiluse orus, kus sademeid mõõdetakse, on keskmine sademete hulk reeglina 1 kuni 10 mm aastas. Väheste sademete ning tasase reljeefi tõttu on Liibüa kõrbes vähe jõgesid. Erandiks on jällegi Vahemere rannik. Seal asub mõne kilomeetri kaugusel rannikust madal astang. Kuna seal sajab talvel 50 kuni 150 mm vihma, suures osas paduvihma, leidub seal jõgesid, kus vihma ajal ka vett voolab. Niiluse vasakkaldal leidub küll ka orge, nt. Kuningate org, aga sademete vähesuse tõttu voolab seal harva vett. Tekke põhjused: Liibüa kõrb on tekkinud õhumasside liikumise tagajärjel. Maakera telje pöörlemisel tekib võimas õhumassi liikumine. Soe
Kontrolltöö HÜDROSFÄÄR 1. Mõisted Hüdrosfäär- ehk vesikest- peamiselt veega seotud geosfäär Rand-randla maismaaline osa. Ranna merepoolseks piiriks on keskmine rannajoon Rannik- maismaa ja suure veekogu vaheline üleminekuala, kuhu kuuluvad ka saared Rannajoon-merede ja suurte järvede veepinna ning maismaa vaheline piir Rannanõlv- ranniku veealune osa, mida mõjutab lainetus Rannavall- tormilainetega rannale heidetud liivast, kruusast ja klibust vall, mis on tavaliselt mõnesaja meetri pikkune ja 1-2m kõrgune Fjordrannik-rannik, mis on liigestatud sügavale sisemaale ulatuvatest pikkadest ja kitsastest, järskude nõlvadega orglahtedest Skäärrannik- kristalsetest kivimitest koosnevatest kaljusaartest ehk skääridest moodustuv rannik Järskrannik-järsult sügavamaks muutuva merepõhjaga rannik Laugrannik- lauge reljeefiga rannik Maasäär- rannajoonega enamvähem rööbiti paiknev pikk...
1-priim 2-sekund 3-terts 4-kvart 5-kvint 6-sekst 7-septim 8-oktav 9-noon 10-deetsim(terts üle oktavi) 11-undeetsim(kvart üle oktavi) 12-duodeetsim(kvint üle oktavi) 13-tertsdeetsim(sekst üle oktavi)jne HELI Heliteos ehk HELIND, looja on komponist, kes esmalt loob helindi MÕTTELISEL e MENTAALSEL TASANDIL ja seejärel, et seda kaasinimestele edasi kanda, teeb seda AINELISELE e FÜÜSILISELE tasandile(kehastab) Heli kehastused · Kuuldavad helikujundid · Helikujundite salvestus helikandjal(vinüülplaat) · Nähtavad helitähised(noodid) · Elektrooniliselt kodeeritud signaalid(MP salvestus) Komponist kõlastab oma helikujutlust muusikainstrumendi võnkumisvõimelise elastse keha vahendusel ja salvestada see helikandjale ja fikseerib selle nähtavate helitähistena ehk NOOTIDENA ehk kokkuleppeliste graafiliste tingmärkidena. Nootide esitaja INTERPREET Helilooja muusikalised ideed jõuavad kuulajateni kuues protsessis: 1. helilooja...
jõe veest; ülejäänud veest langeb valdav enamus Ameerika joa (laius 300 5 m) kaudu. Tänu suurele vooluhulgale ei ole Hoburaua joa all rusu ning juga langeb otse vette. Ameerika ning Pruudiloori joa vool ei ole piisavalt tugev varisenud kivide eemaldamiseks ning nii on mõlema joa alla kuhjunud rusu. Vabalt langeb vesi umbes pool joa kogukõrgusest. Geoloogiline ehitus ja ajalugu Joa astang on osa Niagara astangust (Niagara Escarpment), klindinõlvast, mis ulatub Ontario järvest idas Michigani järve läänekaldale.Astangu pealmise kõvema kihi moodustavad Kesk-Siluri Lockporti dolomiidid, mille all asuvad pehmemad Alam-Siluri kiltkivid. Jääaja (Wisconsini jäätumise) lõppedes 10 000 aastat tagasi asus juga Niagara astangu joonel Ontario järve lõunakalda lähedal. Järgnevate aastatuhandete jooksul on vesi astangut 11 km lõuna poole
(Rebasejärve Tornimägi, 137 m). Nende kolme kõrgustiku pinnamoes valitsevad kvaternaarisetetest koosnevad künkad ja nõod. Ümbrusest kõrgemate aladena kerkivad veel esile Saadjärve voorestik (144 m), Lääne-Saaremaa kõrgustik (54 m) ja Ahtme ehk Jõhvi kõrgustik (81 m). Eesti pinnamoe kõrgemate alade hulka kuuluvad ka lavamaad ehk platood. Põhja- Eestis asub kaks suurt lavamaad -- Harju ja Viru lavamaa. Neid piirab põhjast Balti klindi järsk astang. Mõlemad on umbkaudu 3070 meetri kõrgused lubjakiviplatood, mille enamasti tasast pealispinda liigestavad jõeorud ning mitmesugused karstivormid. Harju lavamaast on pikaajalise kulutuse tulemusena eraldunud mitmed lavajad saarmäed -- Tallinna Toompea, Viimsi Lubjamägi ning Suur- ja Väike-Pakri saar. Viru lavamaa reljeefi teevad keerukamaks suured tehispinnavormid -- põlevkivikarjäärid ning aheraine- ja tuhamäed.
täielikult mattunud klindiastangud. Nt. Valgejõe klindilaht, Loobu klindiorg jne. Lääne-Viru klindilõik - levib Virumaa lääneosas Palmse ja Kalvi vahemikus ligi 95 kilomeetril. Klindilõiku iseloomustavad kõrge (üle 60 m) paeplatoo. Näiteks Sagadi klindiplatoo, Kunda klindilaht jne. Ida-Viru klindilõik - hõlmab umbes 95-kilomeetrise osa Kalvi ja Sillamäe vahemikus. Sellele on iseloomulik suhteliselt sirgjooneliselt kulgev kuni 55 m kõrgune astang. Näiteks Kalvi klindisaar, Saka-Ontika-Toila klindiplatoo, Päite klindiplatoo. Vaivara klindilõik - levib Virumaa idaosas Sillamäe ja Meriküla vahemikus ligi 40 kilomeetril. Sellele on iseloomulik tugevasti purustatud ja deformeeritud klindiastang. Näiteks Vaivara Sinimäed, Sõtke klindilaht jne. 19 Narva klindilõik - levib Meriküla ja Narva vahemikus ligi 20 kilomeetril. Siin
MIINA HÄRMA GYMNASIUM Deserts Saudi-Arabia Tartu 2007 Deserts In geography, a desert is a landscape form or region that receives very little precipitation. Generally, deserts are defined as areas that receive an average annual precipitation of less than 250 mm (10 inches). Deserts cover at least one-fourth of the Earth's land surface. Desert biomes can be classified according to several characteristics. There are four major types of deserts: · Hot and dry · Semiarid · Coastal · Cold Location The four major North American deserts of hot and dry deserts are the Chihuahuan, Sonoran, Mojave and Great Basin. Others outside the U.S. include the Southern Asian realm, Neotropical (South and Central America), Ethiopian (Africa) and Australian. The major deserts of semiarid deserts include the sagebrush of Utah, Montana...
Aphrodite maa. Hiljem leiti kaugemal lõunas veel üks kontinent - Lada maa. Ishtari maa lääneosas asub Lakshmi platoo. Selle kõrgus ümbritseva tasandi suhtes on 3-4 kilomeetrit. Tolle pinnal on kaks suurt lehtrit, Colette ja Sacajawea, mis meenutavad vulkaanilisi kaldeerasid Marsilt. Neist kahest noorema, Colette'i juures on näha ka laavavoogusid. Lakshmi platood ümbritsevad Akna ning Freyja mägede paralleelsed harjad ja orud, Maxwelli mäed ja Vesta astang. Näib, et nad on tekkinud horisontaalse kokkusurumise tagajärjel, mis on tüüpiline Maale, kuid ei esine Kuul ega Marsil. Lakshmi platoost ida suunas muutub reljeef. Paralleelsed harjad ja orud asenduvad lühemate, lõikuvate rõngakujuliselt või kaootiliselt paiknevate harjade ja orgude süsteemiga. Seda nimetatakse parketiks ja seda pole leitud mitte ühelgi teisel taevakehal. Tasandike keskel on kõrgendikud, mille pind meenutab tasandikke. Need on Beta, Bell'i, Ulfrun'i ja Metis'e
Juga voolab enne pangalt laskumist uues sängis, sest tõelises Ukuorus voolanud joa sängis asub mahajäetud Sillamäe prügila. Juga jõuab pangani mööda kahe meetri sügavust kraavi ning langeb siis kuus meetrit. Ülejäänud tee mereni läbib oja kosena. Juga on sageli kuiv, sest peaplatoo pealne Ukuoja on tavaliselt veevaene. Joa juurest avanevad aga suurepärased vaated Päite pangale, Sillamäe linnale ja merelahele. Joa kõrgus on 7,5 meetrit, joal on üks astang. Sõtke jõe veehoidlate kaskaad Sõtke jõe pikkus on 24 km ja valgala pindala on 93,7 km². Sõtke jõgi saab alguse Kurtna järvestiku põhjaosast Isanda järve lähedalt ja suubub 22 km kaugusel Sillamäe paisjärve. Linnas on jõgi kolme tammiga paisutatud Eestis ainulaadseks veehoidlate kaskaadiks. Suurima paisjärve veepeegli pindala on 30 ha ja keskmine sügavus 7 m. Järve kaldad on järsunõlvalised. Jõe vesi on pruunika värvusega, sest jõgi saab alguse soiselt alalt
Aphrodite maa. Hiljem leiti kaugemal lõunas veel üks kontinent - Lada maa. Ishtari maa lääneosas asub Lakshmi platoo. Selle kõrgus ümbritseva tasandi suhtes on 3-4 kilomeetrit. Tolle pinnal on kaks suurt lehtrit, Colette ja Sacajawea, mis meenutavad vulkaanilisi kaldeerasid Marsilt. Neist kahest noorema, Colette'i juures on näha ka laavavoogusid. Lakshmi platood ümbritsevad Akna ning Freyja mägede paralleelsed harjad ja orud, Maxwelli mäed ja Vesta astang. Näib, et nad on tekkinud horisontaalse kokkusurumise tagajärjel, mis on tüüpiline Maale, kuid ei esine Kuul ega Marsil. Lakshmi platoost ida suunas muutub reljeef. Paralleelsed harjad ja orud asenduvad lühemate, lõikuvate rõngakujuliselt või kaootiliselt paiknevate harjade ja orgude süsteemiga. Seda nimetatakse parketiks ja seda pole leitud mitte ühelgi teisel taevakehal. Tasandike keskel on kõrgendikud, mille pind meenutab tasandikke. Need on Beta, Bell'i, Ulfrun'i ja Metis'e
VEEENUS Kenno Epler 9b Tartu 2005 Veenus Kreeka Aphrodite (rooma Venus) oli Zeusi ja Dione tütar, armastuse- ja ilujumalanna. Meie esivanemad tundsid Veenust Eha- ja Koidutähena, kuna Maal on ta nähtav ainult kas hommikuti või õhtuti. Päikesest lugedes teine (0,72 a.ü.) ning meile lähim planeet (minimaalne kaugus 42 milj. km) on peaaegu maakera suurune. Kui meil Maal Päike ega Kuu parasjagu ei paista, on Veenus kõige heledam ja inimese silmale kõige ilusam taevakeha. Antiikajal nähti temas armastuse ja ilu jumalannat ning roomlased pärandasid meile selle planeedi nimes oma jumalanna nime. Siseplaneedina ei kaugene Veenus Päikesest kunagi rohkem kui 49 kraadi. Rahvasuu nimetab teda seetõttu vastavalt olukorrale kas koidu- või ehatäheks. Planeet on kaetud tiheda pilvekihiga ja peegeldab Päikese valgusest 77%, kaks korda rohkem kui Maa. Juba sajandeid on teada, et Ve...
Kaitsealused liigid jagunevad 3 kategooriasse 35. Mis on püsielupaik ja hoiuala · Kaitstav looduse üksikobjekt on kaitse alla võetud teadusliku, ajaloolis-kultuurilise või esteetilise väärtusega elus- või eluta looduse objekt, kaitse alla võtmisel on veel arvestatud nende esinduslikkust kordumatust ja haruldust Eesti maastikupildis. · Kaitstavad looduse üksikobjektid on puu, rändrahn, juga, pank, astang, koobas, paljand ja karst või nende rühm. · Üksikobjekti kaitse alla võtmise otsusega moodustub selle ümber kuni 50 meetri kauguseni piiranguvöönd, kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti. · Üksikobjekti seisundit või ilmet mõjutava töö teostamine on lubatud üksikobjekti valitseja nõusolekul. · Kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on kinnisasja omanik kohustatud hoolt kandma üksikobjekti seisundi ja selle ümbruse korrastamise eest 36
sai koguni kõrgeim puu talus ja kogu ümbruskonnas. 9 Koobas Oidrema Pangamäel Lihula-Pärnu maantee läheb Oidrema bussipeatuse lähedal üle Pangamäe. See peamiselt sarapuuvõsaga kaetud mägi koosneb Jaagarahu lademe kõvadest, osalt biohermsetest peeneteralistest dolomiitidest. Pinnakate on siin väga õhuke, kohati alla 10 cm. Mäe põhjanõlval esineb 1-2 m kõrgune astang väiksemate aluspõhjapaljanditega, millest ühes mustendab väike koopaava laiusega 2 ja kõrgusega 0,5 m. See on 2 m pikk vana abrasioonikoobas, mis kulgeb horisontaalselt, tagapool on ta veidi madalam kui ava kohal ja põhi on paeklibuga kaetud. Koopalae paksus on kuni 1,2 m. Maapinnal laiub loopealne, kus esineb avalõhesid ja pisikesi karstilohke. Varem on Pangamäel olnud teisigi koopaid. E. Kildemaa kirjutab 1938. a., et Pangamäes on "juudaaugud", kus rahvajutu järgi elanud
ja kõrgus 20 km ning Maa suurim vulkaan Mauna Loa Havail on 200 km läbimõõduga ja oma jalamilt 9 km kõrgune. Ishtari maa lääneosas asub Lakshmi platoo. Selle kõrgus ümbritseva tasandi suhtes on 3-4 km. Tolle pinnal on kaks suurt lehtrit, Colette ja Sacajawea, mis meenutavad vulkaanilisi kaldeerasid Marsil. Neist kahest noorema, Colette juures on näha ka laavavoogusid. Lakshmi platood ümbritsevad Akna ning Freyja mägede paralleelsed harjad ja orud, Maxwelli mäed ja Vesta astang. Näib, et nad on tekkinud horisontaalse kokkusurumise tagajärjel, mis on tüüpiline Maale, kuid ei esine Kuul ega Marsil. Lakshmi platoost ida suunas eemaldumisel muutub reljeef. Paralleelsed harjad ja orud asenduvad lühemate, üksteisega lõikuvate rõngakujuliselt või kaootiliselt paiknevate harjade ja orgudega. Niisuguseid, "parketi" nime kandvaid pinnamoodustusi pole leitud mitte üheltki teiselt taevakehalt. Tasandike keskel on kõrgendikud, mille pind meenutab tasandikke
ookeani kitsale rannikumadalikule ning Suur-Karroo nõkku laskudes Suure astangu. See on kõrgeim idas Draakonimägedes (Thabana Ntlenyana 3482m) ja lõunas Sneeubergi mägedes (Kompasberg 2505m). Maa lõunaosas paiknevaid Kapi mägesid eraldab Suurest astangust Suur-Karroo nõgu. 4.2 Kliima Maa põhjaosa on troopilises, lõunaosa lähistroopilises kliimavöötmes. Sademete jaotumist mõjutavad hoovused ning Suur astang. Idarannikul on niiske mereline, sisemaal mandriline poolkõrbekliima, läänerannikul kõrbe- ja lõunarannikul vahemereline kliima. Lõuna-Aafrika võib rõõmu tunda mõõduka kliima üle, mis Kaplinna ümbruses Vahemere ilmastikku meenutab. Kuna LAV asub ekvaatorist lõuna pool, siis sealsed aasta-ajad on vastupidised Eesti aasta-aegadele, seda on hea silmas pidada reisimisel. Kaplinnas on keskmine temperatuur jaanuaris 21 kraadi ja juulis 12 kraadi. Vihmaperiood kestab
Vesiehitis (ingl. k hydraulic structure) on jõe-, järve-, mere- või põhjavee kasutamist võimaldav või vee purustavat toimet tõkestav rajatis, vesiehitus (hydraulic construction) aga tegevus, mis hõlmab igasuguste ehitiste rajamist voolu- või seisuvette. Vesiehitiste liigitus ·vett paisutavad ehitised (paisud); ·veejuhtmed: kanalid, kraavid, torustikud, tunnelid, rennid vms; ·veehaarded, mille kaudu võetakse jõest, järvest, merest, maa seest vett; ·veelaskmed (ülevoolud, treppveelaskmed, kiirvoolud jt), mille kaudu lastakse läbi või heidetakse ülespaisutatud või kogutud vett (sh nt heitvett reoveepuhastist); ·vett tõkestavad kaitseehitised: tammid, kaldakindlustised, voolu juhtivad ning mere- või jõekallast uhtmise eest kaitsvad kaldast lähtuvad kannustammid e buunid; ·veeliiklusega seotud ehitised: lüüsid, muulid, kaid jms; ·kalamajandusehitised: kalatiigid, kalapääsud jms. Vesiehitiste liigitus ·Asukoha järgi: jõe-, järve- võ...
(KOOL) Lõuna-Aafrika Vabariik (enda nimi) Juhendaja: (õpetaja nimi) Tallinn 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1.1 Lipp................................................................................................................................... 4 1.2 Vapp..................................................................................................................................5 2.1 Maastik..............................................................................................................................6 2.2 Kliima................................................................................................................................6 2.3 Taimestik..........................................
Põlevkivi kaevandamine Eestis Analüüs Sissejuhatus Kuni 20. sajandi teise veerandini oli maastikku kujundavaks inimtegevuse viisiks peamiselt põllumajandus. Kahe maailmasõja poolt põhjustatud energianälg Läänemere piirkonnas edendas intensiivselt siinset põlevkivitootmist, mis on jätnud tuntava jälje ka maastikupilti. Omalaadse ilme peisaazile annavad hulgalised aheraine- ja tuhamäed, olles praktiliselt suurimad relatiivse kõrgusega pinnavormid Eestis. Teisalt, seal kus maad on altpoolt õõnestatud (kaevandatud), toimub kohati hoopis vastupidine nähtus maapind vajub, tekib uus pinnareljeef ja algab soostumine. Segipööratud pinnasega künklik- mägistel põlevkivikarjäärialadel pakub vaatepilti tõeline "kuumaastik", taamal lainjad, põhiliselt metsamaastikuks liigendatud rekultiveeritud alad. Kogu see inimtegevuse poolt uuesti kujundatud maastik asub Kiviõli ja Narva vahel 70...
kõrgustik (kuutse mägi 217m) ning Karula kõrgustik (rebasejärve Tornimägi 137m). Iseloomustavad künkad ja nõod. Väiksemad kõrgustikud- Vooremaa(Laiuse voor 144m), Lääne-Saaremaa kõrgustik (54m) jt. Lavamaad ehk platood on ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristavad astangud. Põhja-Eestis asub kaks suurt lavamaad Põhja-Eesti ehk Harju ja Kirde-Eesti ehk Viru lavamaa. Neid piirab põhjast Balti klindi järsk astang. Mõlemad lavamaad on 30-70 m kõrgused lubjakiviplatood, mille enamasti tasast pealispinda liigestavad jõeorud. Harju lavamaast on pikaajalise kulutuse tulemusena eraldunud mitmed lavajad saarmäed (Tallinna Toompea, Viimsi Lubjamägi, Suurja Väike-Pakri saar). Viru lavamaa reljeefi teevad keerukamaks suured tehispinnavormid - põlevkivikarjäärid, aheraine- ning tuhamäed. Lõuna-Eestis asub Kagu-Eesti ehk Ugandi lavamaa - ürgorgudest liigestatud 40-100 m kõrgune
rannikumadalikule ning Suur-Karroo nõkku laskudes Suure astangu. See on kõrgeim idas Draakonimägedes, kus ta on 3482m, ja lõunas Sneeubergi mägedes kõrgusega 2505m. Maa lõunaosas paiknevaid Kapi mägesid eraldab Suurest astangust Suur-Karroo nõgu. 2.2 Kliima Maa põhjaosa on troopilises, lõunaosa lähistroopilises kliimavöötmes. Sademete jaotumist mõjutavad hoovused, läänes külm Benguela hoovus ja idas soe Madagaskari hoovus ning lisaks veel ka Suur astang. Idarannikul on niiske merelinekliima, kus aastas on keskmiselt sademeid 1000, mäenõlvul kuni 2000 mm ning kuu keskmine temperatuur kõigub 18-25 kraadi juures, sisemaal mandriline poolkõrbekliima ja seal on keskmiselt 300-500 mm sademeid aastas, läänerannikul kõrbe- ja lõunarannikul vahemereline kliima 670-700 mm sademeid, sealjuures juuli keskmine temperatuur 13 C ja jaanuari keskmine temperatuur 21 C.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
