docstxt/13479193847.txt
Referaat INDIA India India on maailmas rahvaarvult teisel kohal olev riik. Indias võib eraldada geograafiliselt kolme omanäolist piirkonda: äärmine põhi Himaalaja mäestiku osana, keskpõhja suurte jõgedega tasandikud; poolsaareline lõuna. Viimane tungib sügavale India ookeani ning kujutab endast Dekkani kiltmaad, mida ääristavad LääneGhati ja IdaGhati mäeahelikud. PõhjaIndia suurt tasandikku läbivad veerikkad jõed, mis algavad Himaalajast. Nendest suurim on Ganges. See jõgi veestab keskpõhja ja sellest läände jäävaid alasid ning suubub Calcutta lähedal Bengali lahte. Assamit ja teisi kirdepiirkondi läbib Brahmaputra, mis viib oma veed Bangladeshi kaudu samuti Bengali lahte, moodustades Gangesega ühise delta. Kashmiri piirkond loodes jääb Induse lisajõgede veestada
India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. Põhjaosas on Karakorami ning Himaalaja enam kui 8000 m kõrgused mäeahelikud, kõrgeim tipp on Nanda Devi (7816 m). Mägialadest lõunas asuvad madalikud: Gangese madalik; Induse madalikust jääb Indiasse ainult kirdeosa; Gangese ning Brahmaputra suudmealal asuv Bengali madalik, millest Indiasse jääb vaid lääneosa ning mererannikul paiknev Assami madalik. Maa kesk- ja lõunaosa asub Dekkani kiltmaal, mille lääneserval kerkivad järsult Lääne-Ghatid, idaservalada Ida-Ghatid. Mägede jalamil paikneb läänes Malabari ja idas Koromandeli rannikumadalik. India on kiire majanduskasvuga, kuid väga ebaühtlaselt arenev suurriik. Elanike arvu poolest teine riik maailmas. Kui India ei suuda saavutada globaalselt tähtsa riigi rolli, siis vähemalt Aasias on ta suure mõjuvõimuga riik. India suuremad linnad on Mumbai, Delhi, Chennai, Kolkata, Bangalore,
Riigi geograafiline asend India asub Euraasia mandril,ekvaatorist põhjapool,Aasia lõunaosas,Hindustani poolsaarel.India asetseb kordinaatide 6°44' ja 35°30' põhjalaiuse ning 68°7' ja 97°25' idalaiuskraadide vahel. Pindala on 3 287 590 km².India pealinn on New Delhi ja suurimaks linnaks on Mumbai.Riigikeeleks hindi,rahaühikuks ruupia.SKT 3300 $/in/a .Pinnaehituselt jaguneb ta kolmeks osaks: 1.Maa põhjapiiril asub Himaalaja mäestik 2.Lõunaosas paikneb Hindustani poolsaare Dekkani kiltmaa 3.Nende vahel asub Induse-Gangese madalik India kaart India asetsemine maailmakaardil Pinnamood Hindustani poolsaar on eelkambriumi platvorm,millel loodes lasuvad paksud basaltkatted.Valdav on 300-800m kõrgune sügavate orgudega lõhestunud lainjas,üksikute lavamägedega tasandik Dekkani kiltmaa.Selle kõrgemate äärealade jalamil paiknevad kitsad rannikumadalikud(Malabari ja Koromandeli rannik).Induse-Gangese madalik on
1. Geograafiline asend India piirneb Araabia mere, India ookeani ning Bengali lahega. Põhjaosas on Karakorami ning Himaalaja enam kui 8000 m kõrgused mäeahelikud, kõrgeid tipp on Nanda Devi (7816 m). Mägialadest lõunas asuvad madalikud: Gangese madalik; Induse madalikust jääb Indiasse ainult kirdeosa; Gangese ning Brahmaputra suudmealal asuv Bengali madalik, millest Indiasse jääb ainult lääneosa ning mererannikul paiknev Assami madalik. Maa kesk ja lõunaosa asub Dekkani kiltmaal, mille lääneserval kerkivad järsult Lääne Ghatid, idaserval aga Ida Ghatid. Mägede jalamil paikneb läänes Malabari ja idas Koromandeli rannikumadalik. Põhja India suurt tasandikku läbivad Himaalajast algavad veerikkad jõed, millest suurim on Ganges. Jõgi veestab kesk - põhja ja sellest läände jäävaid alasid ning suubub Calcutta lähedal Bengali lahte. Assamit ja teisi kirdepiirkondi läbiv Brahmaputra viib oma veed Bangladeshi
Ühe ruutkilomeetri kohta elab seal 299 inimest. India pindala on üle 3 miljoni km². Indial on maismaapiir koguni 8 riigiga (Bangladeshi, Birma, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid). Föderatiivne vabariik piirneb Araabia mere, India ookeani ning Bengali lahega. Pinnamoelt jaotatakse India kolmeks piirkonnaks: põhjas Himaalaja ja Karakorami mäestik ja lõunanõlval Kashmiri org, kesk- ja lõunaosas Dekkani kiltmaa, mida ääristavad Lääne- ja Ida-Ghatid ning Himaalaja ja kiltmaa vahel paiknev Induse-Gangese madalik, kus voolavad riigi kaks suurimat jõge Ganges ja Indus. India pealinn on New Delhi. India jaguneb 28 osariigiks, 6 liiduterritooriumiks ja Delhi rahvuslikuks pealinna territooriumiks. Pratibha Devisingh Patil on India jurist ja poliitik, alates 25. juulist 2007 India president. Ta valiti presidendiks 19. juulil. Ta on esimene naine India presidendi ametikohal
Selle seaduse kehtimise ajal oli surmapatt kedagi joogipaikades tappa. 6. Messua hütis sängis lebas täies pikkuses Bagheera ja haigutas. 7. Mowgli pöördus Hathi ja ta kolme poja poole ja palus, et nad dzungli külasse sisse laseksid. Elevandid täitsid ta palve. 8. Mowgli võttis kaasa kahe jala pikkuse ankuse ehk elevandiastla, mis oli üleni kaetud erinevate kalliskividega. Ta viis selle tagasi, kuna ühe öö jooksul said selle tõttu surma kuus inimest. 9. Doul-Dekkani piirkonnas elutsev punane metskoer, ametliku nimega punahunt. Nad tulid lõunast jutuga, et Dekkan on tühi ja tapsid kõik oma teel. 10. Kaa mõtles välja, et Mowgli meelitab punased koerad enda järel üle Wainganga kanjoni, kus elutseb Pisike Rahvas, kes doulidele kallale tormab. 11. Oma rahva juurde lubas Mowgli minna siis, kui just Mowgli ise Mowglit ajab. 12. Mowgli oli umbes 17-aastane, kui ta täitis surevale Akelale antud lubaduse. 13. Raamatu "Mowgli" autor on Rudyard Kipling.
Suurem osa Indiast asub siiski lähisekvatoriaalses kliimavöötmes, kus talvel valitseb troopiline kuiv õhumass ning suvel India ookeanilt tulev niiske ekvatoriaalne õhk. Vihma sajab peamiselt suvemussoonide ajal, keskmiselt 1000-1500mm, tuulepealsetel nõlvadel aga koguni 3000-6000mm aastas. Taimestik India taimestik on piirkonniti väga vaheldusrikas. Assamis ja Lääne-Ghattides sajab palju ja seal kasvavad palmide, bambuste ja väärispuudega troopilised metsad. Kesktasandikul ja Dekkani siseosas on inimtegevuse tõttu metsi vähe alles, kuid lõunapoolsetel aladel on neid palju alles. Himaalaja kõrgematel mäenõlvadel võib kohata arktilisi taimeliike ning mäestiku loodeosas laiuvad männi-, seedri- ja muud okasmetsad. Pakistani piiril asub väga hõreda taimestikuga kuiv Rajasthani kõrb. Loomastik Ka loomastik on piirkonniti vaheldusrikas. Võib kohata jaaguare, leoparde, pantreid, geparde,
olla dinosauruste seas levinud varem arvatust laiemalt. Evolutsiooni käigus, kehamõõtmete kasvamisel, polnud suled enam alati tarvilikud. Suurema ruumalaga kehad kaotavad soojust aeglasemalt, seetõttu paljud suuremad dinosaurused võisid olla kaetud pigem soomuste, kui sulgedega. Kulindadromeus zabaikalicus. (Foto: Anrey Atuchin/Science) Dinosauruste massiline hukkumine Tänaseks on leitud, et Indias asuva Dekkani asteroidi poolt tekitatud kiltmaa basaltkivimite täpse Chicxulubi kraatri vanus vanuse määramine annab ühtib dinosauruste kindlust, et allakäigule massilise hukkumise võisid hoogu anda ka perioodiga. vulkaanid. ERR Novaator Impaktiteooria järgi järgnes 2014 asteroiditabamusele kuumalaine ja hiigeltsunaami. Paljud liigid surid välja ja toiduahelates tekkisid katastroofilised muutused. Kasutatud allikad https://et
Hetkel 1 EEK = 4.21067 India ruupiat. India on paljurahvuseline riik. 72% elanikest kuulub indoaaria rahvaste hulka, 25% moodustavad draviidi keeli kõnelevad rahvad ja 8% põliselanikud adivasid. India suuremad linnad on Mumbai, Delhi, Chennai, Kolkata, Bangalore, Hyderabad, Ahmedabad, Pune, Surat ja Kanpur. Pinnamood India jaguneb kolmeks suhteliselt selgepiiriliseks looduspiirkonnaks kõrgmäestikud (neist suurim on Himaalaja), Induse ja Gangese madalik ning Dekkani kiltmaa. Kõrgmäestike pindala on küll suhteliselt väike, kuid nende osa kliima ja veestiku kujunemises on väga suur. Kõrgemäestike osa on olnud määrav ka inimkultuuride eraldajana. Induse ja Gangese madalik on peaaegu täiesti lauge. Kõrgused ei ületa isegi paar tuhande kilomeetri kaugusel ookeanist 250 meetrit. Reljeefi on tasandanud ka aastatuhandeid kestnud niisutuspõllundus. Siin, suurte jõgede ääres, kus suured maaharijatest kultuurrahvad elasid juba 5000 aastat
rahvad rändasid Mesopotaamiasse ning seejärel Iraani, kuni jõudsid Indiasse. Need heledanahalised karjakasvatajad pidasid lehma eriti pühaks loomaks ning asusid pärast sõda dasadega elama Punjabi. India loodus Indias võib eraldada koleme geograafiliselt omanäolist piirkonda: äärmine põhi Himaalaja mäestiku osana, kesk-põhja suurte jõgedega tasandikud, poolsaareline lõuna. Viimane tungib sügavale India ookeani ning kujutab endast Dekkani kiltmaad, mida ääristavad Lääne-Ghati ja Ida-Ghati mäeahelikud. Põhja-India suurt tasandikku läbivad Himaalajast algavad veerikkad jõed, millest suurim on Ganges. Jõgi veestab kesk-põhja ja sellest läände jäävaid alasid ning suubub Calccuta lähedal Bengali lahte. Assamit ja teisi kirdepiirkondi läbib Brahmaputra, mis viib oma veed Bangladeshi kaudu samuti Bengali lahte, moodustades Gangesega ühise delta. Kashmiri piirkond looduses jääb Induse lisajõgede veestada
loomakasvatusharudele? Kasvatatakse põllukultuure, mis on kohastunud riikide kliima ja pinnamoega. b) Kuidas on spetsialiseerumine seotud loodusolude, maakasutusega jnec. Kuna riigi territooriumil on erinev kliima ja pinnamood, siis kasvatatakse eri osades mitmeid kultuure nt India niiskemates ida-ja lääneosades kasvatatakse riisi, nisu kasvatatakse põhja pool ja maisi Dekkani platool. Saksamaa põhjaosas tasastel ja viljakatel aladel kasvatatkse teravilju ja lõunaosas keskendutakse karjakasvatamisele, kuna mäed takistavad põlluharimist. c) Miks neid kultuure kasvatatakse? Kuna need on kohastunud kliimatingimuste ja pinnamoega, neid on riigil kasulik kasvatada ja lisaks saab neid kultuure välja eksportida, olulised on ka toidutraditsioonid. D. Põllumajanduse osatähtsus riigi majanduses.
lasuvad paksud basaltkatted. Valdav on 300-800 m kõrgune Nad on ebaviljakad. Loodustingimused on soodsad sügavate orgudega lõhestunud lainjas, üksikute põllumajanduse arengule piringul, sest on soe kliima. Kanada lavamägedega tasandik-Dekkani kiltmaa. Selle kõrgemate pinnamood on peamiselt tasane, kuigi ainult lääne osa äärealade (Ghatid) jalamil paiknevad kitsad rannikumadalikud (ümbes 1/4 Kanada territoriumist) on mägine. (Malabari ja Koromandeli rannik). Induse-Gengese madalik on
(rauametallurgia, terasetootmine) kõrval on juhtiv roll ikka veel kergetööstusel ( tekstiili ja toiduainetööstus), seda nii tööhõive kui ka toodangu väärtuse järgi. Suure osa tarbekaupadest toodavad väikeettevõtjad. Kiiresti areneb masina ja keemiatööstus. 3.4. Taimestik ja loomastik India taimestik on piirkonniti väga vaheldusrikas. Assamis ja Lääne-Ghattides sajab palju ja seal kasvavad palmide, bambuste ja väärispuudega troopilised metsad. Kesktasandikul ja Dekkani siseosas on inimtegevuse tõttu metsi vähe alles, kuid lõunapoolsetel aladel on neid palju alles. Himaalaja kõrgematel mäenõlvadel võib kohata arktilisi taimeliike ning mäestiku loodeosas laiuvad männi-, seedri- ja muud okasmetsad. Pakistani piiril asub väga hõreda taimestikuga kuiv Rajasthani kõrb. Ka loomastik on piirkonniti vaheldusrikas. Võib kohata jaaguare, leoparde, pantreid, geparde,
on hinnagu järgi 22 miljardi tonni suurused ja suure rauasisaldusega maagi varu on umber 8 miljardit tonni.Vähesel määral leidub uraani- ja tooriumimaaki ning värvilisi metalle. Tähtsad on ka vilgu-, ilmeniidi- ja boksiidivarud. Kliima Suurem osa Indiast asub lähisekvatoriaalses vöötmes, kus talvel on valdav mandriline troopiline õhk ja suvel ekvatoriaalne õhk. Aastane sademete hulk on keskmiselt 1000-1500mm, tuulepealsel nõlvul 3000-6000. Induse-Gangese madaliku loodeosas ja Dekkani sisealal 60-400mm. Jaanuari keskmine temperatuur Himaalaja jalamil on 15 kraadi, lõunaosas 27 kraadi. India loodeosas valitseb lähistroopiline mäestikukliima, Himaalajas ja Karakorumis kõrgmäestikukliima. Veestik Siseveekogusid on tihedalt, mis omakorda hõlbustab maa niisutamist. Suurimad jõed on Ganges, Prahmaputra, Indus, Narmada, Godavari, Krishna ja Mahanadi. Himaalajast algavad vihmast, lume-ja jääsulamisveest toituvad jõed on
kidur ja lopsakas ja paljas. Majasteetlik Himaalaja mäestik põhjas on sobivaks koduks Sivale, ühele enam austatud hindu jumalale. Kasmiir on kaunis ja ihaldatud roheliste metsade, alpiniitude ja järvede maa. Loodes aga on Punjab, riigi rohelise revolutsiooni viljakas süda, mis tagab kogu riigi varustamise nisu, odra ja hirsiga. Selle rikkuse ukselävel asub uhke Rajastani Thari kõrb, mis katab hiiglasliku, Lõuna-India poolsaart domineeriva, päikesest põlenud punasest graniidist dekkani lavamaa. Delhi paikneb Gangese vesikonna lääneservas, kus India kasvatab suurema osa oma riisist. Ääristatuna Himaalaja eelmäestikeni küündivate metsaaladega, laiub tasandik 1600km kuni Bengali laheni, kuid mõni paik on säilitatud looduskaitsealana siinsele metsikule loodusele, mis on kuulus oma tiigrite, leopardide ja elevantide poolest. Bengali rohelus on väravaks Darjeelingi ja Assami teeistandustesse. Poolsaare kaljust lõunaosa katavad madalad
Laavavool kümneid km pikk ja kümneid m paks Vulkaanide tüübid Lõhevulkaanid Laamade eemaldumisvööndis on magma pärit vahevööst ning see purskab tavaliselt rahulikult lõhevulkaanidena. Basaltne ja aluseline sula kiviaine, mille temperatuur on üle 1000 kraadi tardudes alles 600 kraadi juures, voolab kiiresti levides ulatuslikeks laavaplatoodeks purskelõhede ümber. Uusaegkonnas( 2-65.miljonit aastat tagasi) tekkisid selliselt üle 500 000 km suurused Dekkani kiltmaa Indias ja Columbia org USA loodeosas.Maakera tähtsaim vulkaaniline nähtus on merepõhi. Basaltse magma piirkondades tekivad kilpvulkaanid, näiteks Hekla Islandil, mauna Loa Havail. Keskpurskevulkaanid- pursked toimuvad tsentraalse kanali kaudu *võivad hargneda lisalõõrid, tekivad väiksemate mõõtmetega koonused-parasiitkraatrid Etna , Kljutsi Mõnede suurte kraatrite nõlvad võivad aja jooksul magmakolde tühjenedes hävineda ja
Nende vormikuses ja sisemises pingestatuses on näha jätku Harappa traditsioonile. Palju on leitud ka pisiplastikat - inimpäid ja muid fragmente ja mille puhul on tegemist tõenäoliselt potreekujutistega annetajatest. 2.1 Sakraalarhitektuur Pärast Asoka surma käis ta impeerium alla ja 185 a eKr tapeti viimane Maurjade dünastia järeltulija. Riik lagunes mitmeks osaks südamik ehk Magadha läks Sunga dünastiale, lõunas Dekkani platool sai võimule Adahra dünastia, selle kõrval veel riik nimega Kalinga. Läänes Induse aladel lagunes Aleksander Suure impeeriumi kunagine osa Kreeka-Baktria riik ja selle aladele jäid rivaalitsema partia ja baktria dünastiad. Baktria kuningad vallutasid I saj eKr endale enamuse Loode-Indiast, kuid siis tuli põhjast Kesk- Aasia päritolu sküüdid, kes vallutasid I saj lõpus pKr nende alad endale ja liikusid sisemaa suunas
ladestute vahelistes piirkihtides. Selle versiooni järgi pääses iriidium pinnale Maapõue seest suurte basaltlaava väljavoolamistega. See katastroof võis muuta kliimat ning dinosaurused ei suutnud enam uutes tingimustes elada. (Coenraads, R. R., Koivula, J. I., Osborne, A., Robinson, D., Rodwell, P., Stone, B., Stutchbury, R. 2009) On teada, et suured laavaväljavoolamised toimusid tänase India alal, kust on leitud ulatuslikud Dekkani plattobasaltiks nimetatavad vulkaaniliste kivimite formatsioonid (Sepp, S. 2010), leidsid aset umbes samal ajal kui Mesosoikumi massilised väljasuremised toimusid. (Monroe, J. S. & Wicander, R. 2004) 8 Kuid ka sellel teoorial on mõned puudused. Esiteks, kliima muutus ei ole sugugi kiire protsess, sellepärast dinosaurused, kes olid väga kohastumisvõimelised (sellest räägib
õhutemperatuur tõuseb üle kolmekümne kraadi. Suvemussooni ajal langeb temperatuur paari kraadi võrra ning pea kogu India territooriumil on siis kuu keskmine õhutemperatuur 28-29C. India loodeosas on valitsevaks lähistroopiline mäestikukliima, Himaalajas ja Karakorumis kõrgmäestikukliima. Seal, kus sajab palju, näiteks Assamis ja Lääne-Ghattides, kasvavad palmide, bambuste ja väärispuudega troopilised metsad. Kesktasandikul ja Dekkani siseosas on inimtegevuse tõttu metsi vähe alles, lõunapoolsetel aladel aga on neid rohkesti. Himaalaja kõrgematel nõlvadel kohata arktilisi taimeliike ning mäestiku loodeosas laiuvad männi-, seedri- ja muud okasmetsad. Pakistani piiril asub väga hõreda taimestikuga kuiv Rajasthani kõrb. (3) Indiat ümbritseb lõunast India ookean, põhjast Araabia meri ja idast Bengal. Indial on 7, 517 kilomeetri pikkune rannajoon. India naaber riikideks on Pakistan, Hiina, Nepaal, Bengladesh
Metsa on veel ainult 19% territooriumist. Lääne- Ghattide tuulepealseil nõlvul, Himaalaja idaosa madalamail lõunanõlvul ja idapiiril mägedes (kuni 900 m kõrgusel) kasvab madalamal igihaljas troopiline, kõrgemal lähistroopiline vihmamets. Lääne- Ghattide tuulealuseil nõlvul, Hindustani poolsaare lavadel, Eel- Himaalajas ja kohati ka Induse- Gangese madalikul kasvab mussoonmets (sealhulgas tiik-, eebeni-, sandli- ja raudpuu). Kuivematel aladel ( Dekkani kiltmaa keskosas, Induse-Gangese madaliku lääneosas) on savanni ja savannimetsa. Himaalaja mäestikus kasvab 1800-3200 m kõrgusel madalamal heitleheline, kõrgemal okasmets ning 3200-3800 m kõrgusel võsa, sellest kuni lumepiirini on alpiniite. Thari kõrbes kasvab hajusalt torkvõsa, Bengali lahe rannikul on kohati mangroovi. Mitut liiki palme ja bambust kasvab kõikjal nii looduslikult kui ka kultuuris. (2;14) 10. TRANSPORT 15
aastal. India piirneb Araabia mere, India ookeani ning Bengali lahega. Põhjaosas on Karakorami ning Himaalaja enam kui 8000 m kõrgused mäeahelikud, kõrgeim tipp on Nanda Devi (7816 m). Mägialadest lõunas asuvad madalikud: Gangese madalik; Induse madalikust jääb Indiasse ainult kirdeosa; Gangese ning Brahmaputra suudmealal asuv Bengali madalik, millest Indiasse jääb ainult lääneosa ning mererannikul paiknev Assami madalik. Maa kesk- ja lõunaosa asub Dekkani kiltmaal, mille lääneserval kerkivad järsult Lääne-Ghatid, idaserval aga Ida-Ghatid. Mägede jalamil paikneb läänes Malabari ja idas Koromandeli rannikumadalik. Maavarasid on palju (kivisüsi, nafta, maagaas, rauamaak, mangaan, boksiit, vilgukivi, värviliste metallide maagid, kuld, teemandid). Areneva ja kaasaegseks muutuva rasketööstuse (rauametallurgia, terasetootmine) kõrval on juhtiv roll ikka veel kergetööstusel (tekstiili- ja
Keskmine asustustihedus on 394 in/km2, tihedus on suurem Induse-Gangese ja rannikumadalikel ning väiksem Thari kõrbes ning Himaalaja kõrgmäestikualal. India on paljurahvuseline riik, kus elab u. 200 rahvast. Valitsev usund on hinduism, mida tunnistab 81% rahvastikust, 12% on muslimeid. Indias on levinud kastisüsteem, kuigi põhiseaduse kohaselt on kõik võrdsed. Linnades elab 29% rahvastikust. India jaotub loodusoludelt kolmeks: Dekkani kiltmaa ja seda ümbritsevad rannikumadalikud, Induse-Gangese madalik ja Himaalaja ja Karakorami mäestik. Dekkani kiltmaa paikneb Hindustani poolsaare keskosas ja on 300-800 meetri kõrgune ning lainjas. Induse-Gangese madalik on 240-370 km laiune alluviaaltasandik, mida keskosas poolitab 270 meetri kõrgune veelahe. Sellelt madalikult kõrgub kolme astanguna maailma kõrgeim kurdmäestik Himaalaja ning põhjapiiril Karakorami mäestik. Himaalaja mäestikus ja sellest
annaabi.ee 
