populaarne sihtpunkt. Pühamu asendab õpetuslikku süsteemi ja pühakirja. Pühamu on inimeste ja jumalate kohtumiskohaks ning on ehitatud üksildastesse paikadesse mäeveerul või metsas. Suurtes linnades ümbritsevad pühamuid kaunid ja varjulised aiad. Neis aedades kasvavaid puid peetakse pühaks ja nende okstele riputatakse paberiribasid, millele on kirjutatud palved. Usutakse, et tuul viib palved jumalate juurde. 10 Sintoism igapäevaelus Kamide poole pöördutakse niisugustel tähtsatel puhkudel nagu pulmades ja ülikooli astumisel. Kamidelt palutakse sageli täiesti maiseid hüvesid, nagu last, edutamist või õnnelikumat elu. Teisele inimesele halva palumine usutakse olevat võimalik ainult juhul, kui too inimene on ise kurja teinud või kui ta tahab oma elu ohverdada. Matustel aga eelistab enamik jaapanlasi budistlikku rituaali, sest sintoismis rõhutatakse maist elu, mitte hauatagust elu.
Maailma usundid Kristlus Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristuse õpetust levitasid eelkõige Jeesuse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Aastal 324 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatolikuks, protestantlikuks ning õigeusu kirikuks. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Ristiusk rajaneb usul ainujumalasse ja tema ilmutusse Jeesusesse. Kristluse põhjal lõi Jumal inimese ja kõik muu olemasoleva, mis Maa peal eksisteerib. Ristiusu tekkeaeg on 1. saj. pKr. Ristiusul on kolm põhisuunda - õigeusk, katoliiklus ja protestantlus. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on ...
Jakob Westholmi Gümnaasium Referaat Sintoism Jaana Junolainen Xa Tallinn 2009 Sissejuhatus Sintoism ehk jaapani keeles Jumalate tee on Jaapani ajaloonine rahvusreligioon, mis kuni Teise maailmasõja lõpuni oli ka riigiusundiks. Peale sõda hakkas sintoism vähem rõhku panema mütoloogiale ja keiserlikule perekonnale, mille asemel püüavad pühamud aidata tavalistel inimestel tagada endale paremat õnne, hoides suhteid oma esivanemate ja teiste kamidega. Sintoistlik mõttelaad on endiselt tähtis osa jaapani meelelaadist. Sintoismi praktika seisneb kamide kultuses, mis võtab ka looduse- ja esivanemate kultuse kuju. Kamide kultuseks nimetatakse jumalatesse, jumalustesse, loodusvaimudesse ja vaimudesse uskumist ja nende austamist.
Piltlikult: jaapanlane sünnib shintoistina ja sureb budistina. Jaapani originaalne usund on shint, mis on looduslik animistlik.. Teadlased pole üksmeelel, kas algselt oli shint looduse kummardamine või ka esivanemate kultus, mis võis ka hiljem lisanduda. [http://et.wikipedia.org/wiki/Jaapani_usundid)=] Sintoism on usk, mida ei saa ära õppida, mille tunnistajaks ei saa ärgata ja mida ei saa kaotada: kui oled jaapanlane, sünnid sintoistina. Jean-Pierre Chabrol "Kuulus tugitool" [ Sintoism (www.annaabi.com) ] Shinto (jumalate tee) e. shintoism on Jaapani ajalooline rahvusreligioon. Shinto ei oma kaanoneid ega fikseeritud dogmasid vaid põhineb mütoloogial. Teda iseloomustab loodusjõudude, mägede, jõgede, loomade jt. austamine ja kummardamine. Shinto jumalikustab kogu looduse. Vana uskumuse järgi kõik elab ja kasvab, isegi väike kivi arvatakse kasvavat kord suureks kaljuks. Põllumajanduse arenedes hakati mitmesuguste rituaalidega jumalaid mõjutama, tekkisid nn
Sintoism Anna-Maria ja Astrit Sisukord Ajalugu Õpetus Pühamud Sintoism igapäevaelus ,,Sintoism on usk, mida ei saa ära õppida, mille tunnistajaks ei saa ärgata ja mida ei saa kaotada: kui oled jaapanlane, sünnid sintoistina." Torii tähistab sissepääsu püha ruumi Ajalugu - Sintoismi tekkimine jääb müütiliste pärimuste varju, selle juured ulatuvad Jaapani esiajalukku rohkem kui 2000 a tagasi. - Kaks kamit lõid Jaapani saared. Nende lastest said jaapanlaste suguharude jumalad.
(1946). Tänapäeval on Jaapanis usuvabadus. Sintoismi kolm põhimõtet: - Perekond on ühiskonnas kõige aluseks. Grupp on tähtsam kui üksikisik. - Armastus looduse vastu, sest see on püha. Loodusobjekte austatakse, sest nendes on kamid. - Kehaline puhtusearmastus. Sintoistid kümblevad sageli, pesevad käsi ja loputavad suud. Sintoism ja igapäevaelu. Kui budism rõhutab hauatagust elu ja taassündide ahela paratamatust, siis sintoism rõhutab maist elu ja õnne leidmist maa peal. Pühamu külastaja ostab puust tahvlikese ehk ema, millele kirjutab ta soovi või palve ning riputab pühamusse üles. Hiljem tahvel põletatakse ohverdusena kamidele. Omamori õnnetoov talisman. Tavaline kotike, mille sees on paber palvega. Samasugune eesmärk on kirjaga puutahvlikesel ehk fuda'l, mis asetatakse silmapaistvale kohale kodus või koduses pühamus. Harakiri rituaalne enesetapp Näiteid sintoismi mõjust jaapani kultuurile
Jaapan 1. Jaapanis loodi ühtne riik 5.sajandi II poolel. 2. Jaapanlaste algne usund oli sintoism õpetab, et kogu loodus on hingestatud. Usutakse, et jaapanlaste keiser, kes on vahendajaks taeva ja maa vahel, pärineb päikesejumalannast. Sintoism ei soosinud kujutavat kunsti, kuid templeid hakati ehitama juba 3.sajandil. 3. Jaapanisse jõudsid budism ja hiina kunsti mõjud 6. Sajandil. 4. Üks vanemaid puitehitisi ja suurim puitehitis maailmas asuvad Nara linnas. 5. Elati suhteliselt väikestes majades, järsult tõusvad katusenurgad rõhutavad hoonete kergust ja õhulisust. Mugavuse nimel loobuti hiina arhitektuurile omasest sümmeetriataotlusest. Tube eraldavad liigutatavad vaheseinad ja
Tekkeprotsessi põhiline liigitus A. Etnilised e rahvuslikud us. tekkinud keele- ja rahvuspiirkonnas, siia kuuluvad hõimuusundid Misjon usundi levitamine muu-usuliste seas B. Rajatud usundid tekkinud individuaalse rajaja ümber: budism, islam ja kristlus. C. Teistlikke us. jaotatakse: 1) polüteistliteks e. mitme jumala us.: muinassoome us., hinduism. 2) monoteistlikuks e. ainujumala us: judaism, kristlus, islam 3) panteistlikeks, mille kohaselt Jumal asub kõikjal: sintoism Raamatusundid ehk kõrgreligioonid Primitiivsed usundid ehk kirjaliku traditsioonita, suuline pärimus
Kui monoteistlik religioon usub ühe jumala olemasolusse siis polüteistlik religioon tunnistab mitut jumalat. Kõige tuntumad polüteistlikud religioonid on näiteks Vana-Egiptuse religioon, sintoism ja hinduism. Vana-Egiptuse religioonis olid jumalad jaotatud kahte gruppi: olid kohalikud jumalad, keda oli väga palju ning kes olid sageli loomakujulised, ja teise grupi moodustasid kosmogoonilised jumalad, kes olid väga tähtsad ning tihti inimesekujulised või kaheosalised. Sintoism on usund, mis on eelkõige levinud Jaapanis ning mis põhineb esivanemate kultusel ja mägede, jõgede, puude, kaljude ning madude austamisel. Hinduismi on nimetatud kui usundite kogumit, eelkõige seetõttu, et antud religioon sisaldab mitmeid jumala- ja lunastuskäsitlusi. Hinduismi järgijad usuvad mitmeid jumalaid, kellest tuntumad on Brahma, Visnu ja Siva. Teiseks jaotatakse usundeid vastavalt tekkeprotsessile. Esiteks on etnilised ehk
Jaapani kunst Sintoism ja templid · Jaapanlaste algne usund sintoism õpetab, et kogu loodus on hingestatud. Usutakse, et jaapanlaste keiser (tenno), kes on vahendajaks taeva ja maa vahel, pärineb päikesejumalannast. · Sintoism ei soosinud kujutavat kunsti, kuid templeid hakati ehitama juba 3. sajandil. Eeskujuks olid talumajad ning vanimatel templitel olid kõrged ja paksud õlgedest viilkatused, mis toetusid puust postidele. · Ühe sellise templi vorm on säilinud, sest rohkem kui tuhat aastat on iga 20 aasta järel ehitatud selle templi täpne koopia, misjärel vana tempel on pidulikult hävitatud. · Püstpalkidele toetuv massiivne katus on jäänud jaapani
Võimsaks riigiks sai Jaapan 19. Sajandi lõpupoole. Tänapäeval juhib riiki valitav peaminister ning valitsus ja see on üks maailma võimsamaid majandusriike. 1894 võitis ta mõnes olulises lahingus Hiinat ja 1905 sai temalt lüüa Venemaa. Mägisuse tõttu on põllumajanduslikult kasutatav ainult 15% riigi pindalast. Tähtsaim toiduaine on riis. Olulised on ka puuviljad, suhkrupeed, tee ja aedviljad. 1. Usk Jaapanis Jaapanis on kaks usku: sintoism ja budism. Peale nende tunnistatakse Jaapanis ka ristiusku (umbes 4% rahvastikust) ja mitut muud usundit (18%). Riigi usku neil ei ole (mõnel riigil on oma usk). Budism- budism on religioon, mida hakati Aasias järgima umbes 2500 aastat tagasi. Praegu on maailmas hinnangute kohaselt kokku umbes 350 miljonit budisti. Budismi rajas Siddharta Gautama nimeline prints Kirde-Indias. Budistid usuvad reinkarnatsiooni ehk järjest uutesse sündimistesse kuni lõpuks jõutakse nirvaanasse. Iga
11c 2. Usundid ja religiooniõpetus Usunditeks olid hinduism, budism, Kunstiajalugu Usunditeks olid Idamaad konfutsianism ja taoism. Algseks usundiks oli sintoism, mis dzainism ja need olid rajatud Konfutsianism taotles ühiskonna harmooniat ja õpetab, et kogu loodus on hingestatud. looduse kontrastide, hävitavate ja pidas selle saavutamise vahenditeks Usuti, et keiser, kes oli vahendajaks sigitavate jõudude seosele. traditsioonide austamist, äärmuste vältimist ja maa ja taeva vahel, pärineb
shintle erilisi probleeme, kuid konfutsianismi kaudu hakkas Jaapanis levima Hiina kultuur Jaapani kontaktid Hiinaga meie ajaarvamise algul, Korea kaudu Hiina mõjud Jaapanisse. Emigrandid jäid sageli Jaapanisse elama, said oma ühiskondliku positsiooni neid nimetati kodakondsuse saanuteks. 5. sajandi lõpul nimetas keiser jin konfutsiaanlikud õpetlased Ko- reast oma laste õpetajateks. SINTOISM Sintoism ehk sintoism ehk sinto ehk shinto (jaapani keeles ; shint 'kamide tee, jumalate tee') on Jaapani ajalooline rahvusreligioon, mis kuni Teise maailmasõja lõpuni oli ka riigiusund. Praegu sintoism enam Jaapani riigiusund ei ole ning mõned praktikad ja õpetused, mis sõja ajal olid väga olulised, on jäänud unarusse, mõned aga on kaotanud religioosse tähenduse (näiteks ennustamisviis omikuji).
IV Usundisotsioloogia Uurib usundikogukondade (konfessioonide) ja ilmalike(profaansete) kogukondade vastastikust mõju, konfessioonidesuhet riigiga, suhteid perekonnaga jne. RELIGIOONIDE LIIGITUS I Tekkeprotsessil põhinev liigitus 1. Etnilised e. rahvuslikud usundid esinevad oma keele- ja rahvuspiirkonnas. Nende kombestik on rahva traditsioonidega niivrd tihedalt seotud, et teitel on raske seda omaks võtta. (nt. sintoism, loodususundid, judaism jne.) 2. Rajatud usundid (nt. Baha'i usund) II Jumalakäsitluse põhjal 1. Teistlikud e. jumalakesksed - polüteistlikud mitme jumalaga religioonid (nt. religioon Vana-Egiptuses, sintoism, hinduism lihtrahvale. - monoteistlikud ainujumalaga religioon (nt. kristlus, islam) - panetistlikud jumal on kõikjal (nt. loodususundid, sintoism) 2
Tõenäoliselt rändasid jaapanlaste esivanemad sisse Kesk-Aasiast või Indoneesiast. Kuid on ka spekulatsioone, mis seostab neid Iisraeli 10 kadunud suguharuga. Rahvaarvu poolest on Jaapan oma enam kui 127 milj. elanikuga maailma 10. kohal. Jaapanis on konstitutsiooniline monarhia, kus formaalseks riigipeaks on keiser, seadusandlikku võimu teostab aga selleks valitud parlament. Akihito on Jaapani 125. keiser ja tänapäeval maailma ainus keiser. Sintoism (,,kamide tee", ,,jumalate tee"), on Jaapani ajalooline rahvusreligioon, mis kuni II maailmasõja lõpuni oli ka riigiusund. Seda terminit kasutati esimest korda 6. saj. pKr., et eristada kohalikku põlisusundit teistest usunditest (budism), ent tolleks ajaks oli sintosim eksisteerinud juba tuhandeid aastaid. Ürgsed uskumused toetusid animismile, mille kohaselt kogu loodus on hingestatud. Jumalad ja uskumused
Loomastik aga pole nii mitmekesine, kui taimestik. Riigis elab 140 imetajaliiki. Nendest väärivad esiletõstmist jaapani makaak, punakaru, mustkaru ja pruunkaru. 450 linnuliigist on enimlevinud varblane, pääsuke ja laulurästas.Sajandeid kestnud eraldatuse ja välismaalaste sisserännu keelu tõttu kujunes ühtne Jaapani rahvastik. Põhiliselt mongoliidsesse rassi kuuluvad ja jaapani keelt rääkivad jaapanlased on budistid või sintoistid. (Sintoism on Jaapani pärimususund. Sintoism lähtub kujutlustest, et kogu maailm on hingestatud ja vaimudega asustatud ja keiser on jumalikku päritolu) Tihti on jaapanlased mõlemat usku, sest need kaks usku ei välista teineteist.Kolm neljandikku jaapanlastest on linlased. Üle 30 miljoni inimese elavad Kanto linnastus, kus asub näiteks pealinn Tokyo. PÕHIANDMED Pindala: 377 750 km2 Rahvaarv: 125 638 000 Pealinn: Tokyo (8,3 mlj elanikku) Keel: jaapani keel Rahvaühik: jeen Inimesi km kohta: 339 inimest ruutkilomeetri kohta
ettekujutusele vaba ruumi andmiseks. See kompositsioonivõte avaldas eriti tugevat mõju jaapani kunsti arengule ja sealtkaudu ka Euroopa kunstile. Jaapani kunst Jaapani kultuur arenes kaua suhteliselt omaette. Põllumajandusega hakati tegelema viimastel sajanditel e.Kr. aga näiteks rauda õpiti kasutama alles 3. saj p.Kr. Külades elanud hõimuliidud võitlesid omavahel, kuni jõuti ühtse riigi loomiseni 5. saj teisel poolel. Jaapanlaste algne usund sintoism õpetab, et kogu loodus on hingestatud. Sintoism ei soosinud kujutavat kunsti, kuid templeid hakati ehitama juba 3. Sajandil. Nende eeskujuks olid talumajad ning vanimatel templitel olid kõrged ja paksud õlgedest viilkatused, mis toetusid puust postidele. Ühe sellise templi vorm on säilinud, sest rohkem kui tuhat aastat on iga 20 aasta järel ehitatud selle templi täpne koopia, misjärel vana tempel on pidulikult hävitatud, 6
Suremus, sündimus, rahvaarvumuutumine, immigratsioon, selle põhjused. Maailmas on üle 6800 keele, kõige rohkem mandariinihiina, hispaania, inglise, hindu, araabia. II keel on inglise, prantsuse, vene, portugali. Ing. On eesti keelde slängi jne. Rassid: Europiidne-balkani-kaukaasia, kesk- euroopa, atlandi-balkani; Negriidne- neegri, austraalia, buSman; Mongoliidne lõuna ja põhja aasia, ameerika e. indiaani. Põhiusundid on islam, õigeusk, budism. Ka veel on judaism, hinduism, sintoism, taoism, animism, konfutsioism. Vanim on judaism: usuvad jahvesse, püharaamat on avan-testament, nõuab ranget usukommete täitmist, püha linn on jeruusalemm, pühakoda on sünagoog, rabi on preester. BUDISM: pole ainujumalat vaid inimeste täiustamine, enam levinud tiibetis, aasia, jaapanis, hiinas. KRISTLUS: peamine levitaja on jeesus, püha raamat on uus testament, usk halastavasse ja andeksandvasse jumalasse, püha linn on jeruusalemm. Jaguneb 3-ks: protestantism, katolik, õigeusk
alla minekut samastatakse budismi vastuvõtmisega, see väljendab täielikku usaldust nende kolme institutsiooni vastu. Buddha all mõeldakse siin eelkõige budismi alusepanijat, ajaloolist Buddha Skjamunit, teda kui Õpetajat. Seadmus on Buddha õpetus, nii see, mis omistatakse otseselt Buddhale, kui ka seda kommenteeriv kirjandus. Koguduse all mõeldakse eelkõige õpetajaid ja bodhisattvaid, aga ka kõiki budiste ja hüvesõpru. Shintoism Sintoism on Jaapani ajalooline rahvusreligioon, mis kuni Teise maailmasõja lõpuni oli ka riigiusund. Kuigi sintoismil ei ole oma järgijatele absoluutseid käske peale "lihtsa ning looduse ja inimestega harmoonias oleva elu", öeldakse, et sintoistlik vaim näeb ette "neli kinnitust": Esiteks traditsioon ja perekond. Perekonda peetakse peamiseks lüliks, mis traditsioone edasi kannab. Peamised pidustused on seotud sünni ja abiellumisega. Teiseks armastus looduse vastu. Loodus on püha
Jaapan Varauusaeg Jaapani riik ühendati 16. sajandil Oda Nobunga ja Toyotomi Hideyoshi juhtimisel. Kõrgaadli ja buda vaimulike positsioonid nõrgenesid ja kasvas rüütlite ja õpetlaste mõju riigiasjadele. Talupoegade olukord halvenes, kuna tõsteti makse ja piirati nende liikumisvabadust. Meremehed tõid Jaapanisse Euroopa tarbekaupu ja tulirelvi, jesuiidid levitasid ristiusku ja kristlikku moraali. 1603. aastal võimule tulnud Tokugawa sogunidünastia keelas kristliku misjonitöö ja katoliku mungad saadeti maalt välja. Piirati kaupade sissevedu või suleti täielikult. Linnakultuur Mitmed linnad muutusid metropolideks, kujunes kultuur, kus hakkas ilmnema ilmalikustumise tendents. Püstitati otstarbekaid ehitisi Katsura villa. Maalikunstis tekkis 16. sajandi lõpul Kano koolkond, mille kunstnikud andsid hinnatava panuse jaapani maalikunsti. Tähtsal kohal oli teater. Rändtrupid panid aluse n...
Jaapan Asukoht Jaapani saarestik asetseb kaarekujuliselt Aasia idaranniku ees. See saarestik koosneb neljast suurest saarest ja paljudest väikestest saartest. Suuremad saared on Honshu, Hokkaido, Shikoku ja Kyushu. Neist suurim ja arvukaima elanikkonnaga on Honshu, kus asuvad ka Jaapani tähtsamad linnad. Riigist Pindala: 377 750km2 Rahvaarv: 125 638 000 Pealinn: Tokyo Keel: jaapani keel Peamine tegevusala: tööstus Usund: sintoism, budism, konfutsianism Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Lipp ja Vapp Lipp: Vapp: Lipp Jaapani rahvuslipuks on valge kangas, mille keskel on punane sõõr ehk päikesesümbol ,,Hinomaru". Lipul tähendab valge puhtust ja puutumatust, punane on aga siiruse ja soojuse värv. Vapp Jaapani vapp on Jaapani rahvuslik ja keiserlik pitsat, mitteametlik riigivapp. Vapil on kujutatud krüsanteemiõis 16 õielehega, mille alt paistavad veel 16 õielehe otsad.
Kr Induse kultuur IV aastatuhat e.Kr 5 saj. II poolel loodi ühtne riik. (üks inimkonna vanemaid kõrgetasemeline keraamika ja II kõrgkultuure) aastatuhat eKr kujunenud arhitektuurivormid. 2. usundid, religioon, Hinduism, budism, dzainism Taoism, konfutsianism, budism, Budism, sintoism, zen-budism õpetused (kõigile neile on ühine usk chan-budism hingede rändamisse ja looduse igavesse ringkäiku) 3. arhitekti omapära Monoliitsed Buddha Arhitektuur on rajatud keerukale Algselt templid, mille eeskujuks mälestussambad, India templid, palkkonstruktsioonile. olid talumajad. Püstpalkidele
vabastamine muslimitest, ning paavsti püüdlusest haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad. Kindlasti lootis paavst ka katoliku usu mõjuala veelgi laiendada. Paljudesse maadesse levinud maailmausunditeks lisaks kristlusele on islam ja budism. India peamine usund hinduism on samuti viimasel sajandil levima hakanud. Hiinas on religioon vähetähtis, tavaliselt segu mitmest õpetusest, valdavalt siiski budismist. Taoism on oluline ühe komponendina. Jaapanis levinud usund on sintoism. Juudi rahvust, kes on paljuski hajutatud üle maailma, ühendab judaism. Usund ehk religioon on peamine osa inimeste kultuurierinevustes. Viimastel aastakümnetel on seoses massiteabevahendite arenguga paljud maailma erinevad religioonid saanud ka meile tuttavamaks. Meid puudutab üha rohkem ka see, mis toimub Aasias, Aafrikas, Lähis-Idas ja mujalgi. Tänu religioonile on kõik inimesed seotud teineteisega usu läbi. Iga päev jõuab meieni
Idausundid sarnased ja erinevad jooned Idamaade tuntumad usundid on hinduism, budism, konfutsianism, sintoism, taoism. islam ja dzaninism ning ka erinevaid loodususundid. Kõigis usundited on omapärasid, jumalad on erinevad, aga samas osadel uskudel puudub jumal ning austatakse mingit looma või taime.Vahel ülistatakse ka valitsejat. Islamile pani aluse prohvet Muhamed (570-632). Pühakiri on Koraan, mis koosneb aastaist 610-632 pärit jutustustest, palvetest ja õpetuskõnedest, mis kuulutavad ainujumal Allahi usku ja võitlevad umb- ja väärusulistega
India Hiina Jaapan 1.Kultuuri tärkamiseaeg III aastatuhandel eKr 4000a eKr 3. sajand pKr 2. Usundid, religioossed Hinduism, budism, dzainism. Konfutsianism harmoonia, Algselt sintoism kogu loodus on õpetused Usk hingede rändamisse, traditsioonid, mõõdukus. Taoism hingestatud, tenno pärineb looduse igavesse ringkäiku. vabadus, sõltumatus. päikesejumalast. Hiljem budism, Tohutu fantaasiarikkus Täiendasid teineteist zen-budism 3
vabastamine muslimitest, ning paavsti püüdlusest haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad. Kindlasti lootis paavst ka katoliku usu mõjuala veelgi laiendada. Paljudesse maadesse levinud maailmausunditeks lisaks kristlusele on islam ja budism. India peamine usund hinduism on samuti viimasel sajandil levima hakanud. Hiinas on religioon vähetähtis, tavaliselt segu mitmest õpetusest, valdavalt siiski budismist. Taoism on oluline ühe komponendina. Jaapanis levinud usund on sintoism. Juudi rahvust, kes on paljuski hajutatud üle maailma, ühendab judaism. Usund ehk religioon on peamine osa inimeste kultuurierinevustes. Viimastel aastakümnetel on seoses massiteabevahendite arenguga paljud maailma erinevad religioonid saanud ka meile tuttavamaks. Meid puudutab üha rohkem ka see, mis toimub Aasias, Aafrikas, Lähis-Idas ja mujalgi. Tänu religioonile on kõik inimesed seotud teineteisega usu läbi. Iga päev jõuab meieni
Mis sellega kaasnes? Sellega kaasnes muutused stiilis. 12. Kuidas nimetatakse Katsushika Hokusai joonistuse albumeid? Mangadeks 13.Mida joonistas Katsushika Hokusai endast sageli? Iseennast 14. Mida tähendavad kentod? Kentod tähendavad täisnurkseid ja sirgeid märgistusi, mida tehti selleks, et toonplaate saaks pildile asetada võimalikult täpselt. 15. Mitu pilti võimaldavad puuplaadid trükkida? 300 pilti, enne kui kuluma hakkasid. 16. Milline oli jaapanlaste algne usund? Sintoism (õpetab, et kogu loodus on hingestatud, jaapanlaste keiser tenno on vahendajaks maa ja taeva vahel ja pärineb päikesejumalannast, ei soosinud kujutavat kunsti). 17.Millised olid Maajade templid? Maajade templid olid Vana-Ameerika surimad, näiteks üks astmikpüramiid Tikali linnas oli üle 70m kõrge. Templi seinad olid kaetud reljeefidega, mis kujutavad olendeid,kelles segunevad inimeste ja loomade tunnused. 18. Millise tänapäeva riigi maa- alal asus inkade riik? Peruu 19
Nendega jõudis saartele teine kultuur, mille varaseim periood kannab Yayoi kultuuri nime (u. 300 eKr - 300 pKr). Jaapanlaste üsnagi ulatuslik ja süsteemne mütoloogia ei räägi maailma ja inimkonna tekkest, küll aga sellest, kuidas jumalad lõid Jaapani saarestiku, ning jaapanlased ise põlvnevad neist. Müüdid panid aluse jaapani rahvususundile shintole ja kujunesid jaapani kultuuri arengus oluliseks mõjuteguriks. Jaapanlaste algne usund sintoism õpetab, et kogu loodus on hingestatud. Sintoism ei soosinud kujutavat kunsti, kuid templeid hakati ehitama juba 3. sajandil. Nende eeskujuks olid talumajad ning vanimatel templitel olid kõrged ja paksud õlgedest viilkatused, mis toetusid puust postidele. Jomoni kultuur Yayoi kultuur Hariduselu Enne hiina hieroglüüfkirja tulekut ei olnud jaapanlastel oma kirjasüsteemi. Õppetöö toimus suulises ja praktilises vormis
Muusika koos luule näite tantsu kuntstiga ja teatriga. Pekingi ooper-18saj Pekingis, sulam ooper balett ja draama, kasutatakse laulu pille tantsu aeroobika, ühehäälne, on näogrimm, sümboolika: must-ausameelne,kollane-kaval,punane- ustavus,sinine-kõrkus julgus,valge- petturlus, on zestid ja lavakujundus hea kurja võitlus, 7-8 muusikut orkestris. Pillid- sheng:suuorel,kõrvitsast õõnestatud 12-24 keelt, bambustoru. Er-hu viiulitaoline 2 keelt. Pipa lautotaoline 4 keelt. JAAPAN-usund sintoism ja (zen)budism sünnimaa India. Buddha prints Siddharta Gautamala nimi oli budismi rajaja 6-5saj eKr. Sinto-jumala tee uja kõige vanema usundi nim, keskmes on kamid või jumalate austamine. Pentoonika nagu Hiinas.Gagaku- elegantne ja õige muusika, on tantsuetenduste saateks tänavu on kasutusel Jaapani keisrite õukonnas. Jaapani teater-templi ja kloostri rituaalid, reeglid, kostüümid, maskid, rekvisiidid, sümboolika. Kabukiteater-16 saj
5. Religioonide liigitamine (väljavõte õpikust Usundimaailma suured küsimused) Usundeid võib eristada mitme tunnuse alusel. Mõned on etnilised, rahvuse või hõimu usundid, mille algust pole võimalik tuvastada. Teised on rajanud ajalooline isik ning neis on keskne asutaja õpetus. Mõnikord moodustub usund kahe või enama usu kohtumisel. On religioone, mida enam ei praktiseerita jne. Religioone saab liigitada mitmeti, üldkehtivat ja ainuõiget süsteemi ei ole. Enim kasutatakse liigitamist jumalakasituse ja usundi leviku järgi. Usundite liigitus jumalakäsituse alusel ANIMISTLIKUD usutakse loodusobjektide ja nähtuste hingestatusse, kuid ka paljudesse maailma mõjutavatesse vaimudesse. TEISTLIKUD eeldatakse jumaluse või Jumala olemasolu, kes on loonud maailma, mille saatust ta juhib ja kujundab: polüteistlikud eeldatakse paljude jumalate olemasolu; polüteistlikud on olnud suurem osa religioone ajaloos alates varajaste kõrgkultuuride usun...
§3. Jaapani kunst Rene Räkk 11e Tartu Jaan Poska Gümnaasium 11. november 2012 Jaapani kunst · Arenes kaua omaette · Sintoism - "kogu loodus on hingestatud" · Templid · Budismi, hiina kunsti mõjud · Zen budism · Puulõiketehnika Horyuji budausu klooster · Asub Naras · Tempel üks vanimaid puitehitisi maailmas · 7. saj (Horyuji tempel) Himeji linnus ·· e. Valge Haigru linnus 1581. aastal, Toyotomi Hideyoshi ·· täiuslikem Jaapani vanadest linnustest peatorn ja 3 madalamat torni · labürindid
tehakse ehteid ja pisiplastikat. Hiina tarbekunsti iseloomustab puhas töötlus ja fantaasiaküllane vormirikkus. JAAPANI KUNST Jaapani kultuur arenes kaua suhteliselt omaette. Põllumajandusega hakati Jaapanis tegelema ka viimastel sajanditel e.Kr., aga näiteks rauda õpiti kasutama alles 3. sajandil p.Kr. Külades elanud hõimuliidud võitlesid omavahel, kuni jõuti ühtse riigi loomiseni 5. sajandi II poolel Jaapanlaste algne usund sintoism õpetab, et kogu loodus on hingestatud. Usutakse, et jaapanlaste keiser (tenno), kes on vahendajaks taeva ja maa vahel, pärineb päikesejumalannast. Sintoism ei soosinud kujutavat kunsti, kuid templeid hakati ehitama juab 3. Sajandil. Nende eeskujuks olid talumajad ning vanimatel templitel olid kõrged ja paksud õlgedest viilkatused, mis toetusid puust postidele. Ühe sellise templi vorm on säilinud, sest
Usundimaailma suurimad küsimused 1. Inimene ja religioon Religioon omandamise põhjused: 1) Traditsioon (põlvest-põlve) 2) Intellektuaalse otsingu lõppfaas 3) Kaasaminek autoriteediga 4) Rahvuslikud/poliitilised taotlused Maailmas levinud religioonid ja maailmavaated: 1) Kristlased 32% 2) Moslemid 21% 3) Hinduistid 13,5% 4) Usunditesse kuulumatud 12,5% 5) Budistid 6% 6) Hiina usundid 6% 7) Rahvausundid 4% 8) Ateistid 2,5% 9) Muud 2,5%...
ka näha kunstis: kõledad kiltmaad ja viljakad orud, kivised kõrbed ja vohavad troopikametsad, igilumised mäed ja võimsad jõed, kohutavad kiskjad ja fantastilised lilled. Hiina kunsti on hoopis mõjutanud kõige rohkem usundid nagu taoism, konfutsianism ja budism. Ka Hiina usundid olid väga seotud loodusega, seega oli seal palju maastikumaalijaid. Jaapani kunst sai budismi ja hiina kunsti mõju tunda 6.sajandil. Jaapanis mõjutasid kunsti sellised usundid nagu sintoism kogu loodus on hingestatud, tenno pärineb päikesejumalast. Hiljem budism, zen-budism. India arhitektuur oli sulanud üheks tervikuks skulptuuriga. Ehitusmaterjalina kasutasid nad kivi ja metallklambreid. Ehitised meenutavad rohkem monumente. Eriliseks teeb India arhitektuuri see, et nende templite uksed on ühel joonel, aga lage toetavad sambad. Väga levinud olid Indias stuupad, mis olid poolkera-kujulised kupliga kaetud ehitised Buddha mälestuseks. Arhitektuuri
(Käsuõpetus). Teised on niinimetatud India päritolu usundid: hinduism, budism ja Sikhism (peatähelepanu indiviidi vaimsele heaolule). Suuremate religioonide pooldajate arv: Religioon: Järgijad: Usund vanus Tekkekoht Kristlus 2 miljardit Judaism 14. saj eKr Lähis-Ida Islam 1,3 miljardit Hinduism 10. saj eKr India Hinduism 900 miljonit Sintoism 6. saj eKr Jaapan Ateistid/agnostikud 850 miljonit Taoism 6. saj eKr Hiina Budism 360 miljonit Budism 520. saj eKr Põhja-India Sikhism 23 miljonit Sikhism 1500. a. pKr India Judaism 14 miljonit Oletatakse, et religioon on sama vana kui inimkond. Religiooni varasemateks vormideks on: 1) Animism Religiooni vorm, mille puhul hing omistatakse loodusobjektidele ja elututele esemetele
Hinduism 900 miljonit 5. Hiina traditsioonilised usundid 394 miljonit 6. Budism 376 miljonit · Mahajaana 185 miljonit · Theravaada 124 miljonit 7. Traditsioonilised hõimu-usundid (sealhulgas samanism jmt) 300 miljonit 8. Traditsioonilised ja diasporaadilised Aafrika usundid 100 miljonit 9. Sikhism 23 miljonit 10. Juche 19 miljonit 11. Spiritism 15 miljonit 12. Judaism 14 miljonit 13. Bahai 7 miljonit 14. Dzainism 4,2 miljonit 15. Sintoism 4 miljonit 16. Cao Dai 4 miljonit 17. Zoroastrism 2,6 miljonit 18. Tenrikyo 2 miljonit 19. Uuspaganlus 1 miljonit 20. Unitaarne universalism 800 000 21. Rastafarianism 600 000 22. Saientoloogia 500 000 Statistika allikas: adherents.com, 2005. Religioon on müütide ja riituste kompleks, mida seob usk üleloomulikku väesse, millest tuntakse end sõltuvat. Usund on laiemas mõttes religiooni sünonüüm, kitsamas mõttes aga konkreetse inimrühma religioosne süsteem.
IDA-AASIA ETNILISED RELIGIOONID (põhiliselt Hiina, Jaapan) Religioosse elu üldiseloomustus tänapäeval: 1. Valitseb sünkretism väga populaarsed on kõikvõimalikud segud erinevatest filosoofiatest, (eba)uskumustest ja usunditest. 2. Levinud on nn. rahvareligioon. 3. Esivanemate ja ka elusolevate vanemate kultus. N: matuseriitused, kodualtarid. 4. Haritlaskonna religioosne filosoofilisus ( eriti Hiinas). 5. Religioosset elu on mõjutanud kommunistlik periood nii Hiinas kui ka Põhja-Koreas, samuti Jaapani kaotus II maailmasõjas. 6. Kiire sekulariseerumine e. ilmalikustumine. Õpetus yin ja yang-ist: Õpetus on kogu Ida-Aasia filosoofilise mõtlemise keskmeks. yang valge, meesalge, loov, aktiivne, tugev, sümboliseerib taevast; yin must, naisalge, passiivne, pehme, sümboliseerib maad. Yin ja yang on vastandlikud jõud universumis. Kõik maailmas olev on tekkinud nende 2 jõu koosmõjul, eraldi neil lo...
Uurimustöö Jaapani kultuur Jaapan on erilise kultuuriga tähelepanuväärne riik, mis jääb Aasia mandrist itta. See ,,tõusva päikese maa" on arenenud suuruselt teiseks majandusjõuks kogu maailmas. Jaapani kultuur on arenenud paljude välismõjutuste tagajärjel, kuid eriliseks teeb Jaapani Enamik jaapanlasi usub nii pärismaist Shinto usku kui ka budismi ning 99 % rahvastiku emakeeleks on jaapani keel. Kultuur jaguneb kolmeks komponendiks: kognitiivne, normatiivne ning materiaalne komponent. Kognitiivne komponent Keel Jaapani keel on omade iseärasustega. Nimelt on kasutusel kolme tüüpi sümboleid: hiina hieroglüüfid(vanade, filosoofiliste mõistete tarvis) ning kaks silpkirja: hiragana(kõrgkultuuri tekstidele) ja katakana(igapäevaste tekstide tarvis). Ilmneb, et laensõnad kirjutatakse eeskätt katakanas, mis asetab need seega madalamajärgulisse sõnavarasse. Haridus J...
11. Tänu millele tekkis Hiinas juba varakult graafia? Tänu paberi ja trükikunsti leiutamisele 12. Millised alad olid esindatud hiina tarbekunstis? Mille vastu neist tunti erilist huvi Euroopas? Metalliehitustöö, nikerdused, tikandid, email ja lakktööd, portselan 3.JAAPANI KUNST 1. Millal loodi Jaapanis ühtne riik? 5. saj II poolel Yamato riik(pärast hõimuliitude võitlusi) 2. Milline oli jaapanlaste algne usund? sintoism 3. Millal jõudsid Jaapanisse budism ja hiina kunsti mõjud. 6. saj. 4. Millises linnas a sub nii üks vanemaid puitehitisi kui ka suurim puitehitis maailmas? S uure Buddha S aal Todaiji tempel Naras (lk 21 üleval) 5. Millisete s majade s elasid jaapanlased? Elati väikestes majades: järsult tõusvad katusenurgad (rõhutasid kergust ja õhulisust), mugavuse niimel loobuti
http://en.wikipedia.org/wiki/Chinese_architecture Ancient Chinese wooden architecture. http://en.wikipedia.org/wiki/Ancient_Chinese_wooden_architecture Vana-Hiina arhitektuur ja kujutav kunst. http://www.nyingma-buddhism.com/index.php? option=com_mtree&task=viewlink&link_id=716&Itemid=2 1.Kultuuri tärkamiseaeg III aastatuhandel eKr 4000a eKr 3. sajand pKr 2. Usundid, religioossed Hinduism, budism, dzainism. Konfutsianism harmoonia, Algselt sintoism kogu loodus on õpetused Usk hingede rändamisse, traditsioonid, mõõdukus. Taoism hingestatud, tenno pärineb looduse igavesse ringkäiku. vabadus, sõltumatus. päikesejumalast. Hiljem budism, Tohutu fantaasiarikkus Täiendasid teineteist zen-budism 3. Arhitektuuri omapära Sulanud üheks tervikuks Keerukas palkkonstruktsioon, Templite eeskujuks olid
Jaapani kunst Referaat Allar Kiirats 11d Audentese Erakool Jaapani kunsti on mõjutatud Hiina, aga ka Korea ja India kultuur. Budism hakkas kunsti mõjutama VI-VII sajandil, selle vahetas umbes XV sajandil välja zen-budism. Euroopas on tuntud jaapani värvilised puulõiked ja elevandiluust ning muust materjalist pisiskulptuurid, mida kasutatakse tihti amulettidena. Pärast II maailmasõda on Jaapani paljud kunsnikud läindu akasa uuendustega. Jaapani tarbekunst aga rikkalikult ja peenelt kaunistatud. XV sajandil tagasihoidlik ja lihtne hiinapärane keraamika sai rakendust jaapani teetseremooniatel. Rituaal pööras erilise tähelepanu nõude kujule ja dekoreerimistehnikatest sobiva valimisele. Jaapanlased lähtuvad põhimõttest, et kõik esemed, tööriistad ja tarbeasjad mõjutavad tugevalt kasutaja tunnetust, arengut ja üldist suhet ümbritsevaga. Kuldsed toone on kasutatud t...
Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja suremus suured). Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne-Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele suremus vähenes ja eluiga pikenes. Esimene miljard täitus 1804. aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123 aastat (1927), kolmas täitus vaid 33 a (1960). 4 mlrd 1974.a. 5 mlrd 1987.a. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 2000.a. Rahvaarvu kasvu annavad järgnevad piirkonnad: 1)Ida-,Lõuna-,Kagu-Aasia (Hiina,India,Bangladesh,Pakistan,Indoneesia); 2)Ida-,Lääne-,Põhja-Aafrika (Somaalia,Mosambiik,Tansaania,Keenia,Nigeeria); 3)Ladina-Am Mehhokost Lõuna-Am ja Kariibi mere saarteni. Suurimad riigid rahvaarvu järgi Eur: 1)Venemaa-142 mln (17 mln km2); 2)Saksamaa-82 mln (357 023 km2); 3)Türgi-73 mln (783 562 km2). Kanada-32 mln (9,9 mln km2),Austraalia-9 mln (7,6 mln km2). Taga...
Tiibeti usundid Tiibeti esimene samanistlik loodususund oli bön. Mahajaanabudism jõudis sinna 7. saj kuningas Songtsen Gampo ajal. Lamaistlik kloostrikord kujunes välja 8. saj. Nimekamad budistlikud õpetlased olid Atsa, Marpa, Milarepa jt. Tähtsamad Tiibeti budismikoolkonnad on geluk, sakja, karmakagjü. Geluki voolu juht ja sajandeid ka Tiibeti riigipea on dalai-laama, kelleks on praegu Tema Pühadus XIV dalai-laama Tendzin Gyatso. Jaapan: sintoism Jaapanlaste rahvususundi nimetus tuleneb sõnast sinto `jumalate tee'. Sintoism on muistne polüteistlik loodususund, kus tähtsal kohal on jumaluste, loodusvaimude ja surnute hingede austamine. Rajajat ja pühakirja ei ole. Jumalusi nimetatakse kamideks, keda arvatakse olevat umbes 8 miljonit. Peajumalanna on päikesejumalanna Amaterasu. Jaapanlaste tähtsaim kultuskeskus on Ise pähamu. Jaapanis on üle 80 tuhande templi. Õpetuse
1.Milline oli USA majandus peale II maailmasõda? Majandus hakkas minema ülesmäge.Ameerika toodangut veeti paljudesse riikidesse.Dollarist sai tunnustatud valuuta.Muutused USA majanduses mõjutasid ka teiste riikide (eelkõige Euroopa) majandust.USA majandus arenes kriisideta. 2.Millise presidendi ajal võeti kasutusele/mida tähendab? Doominoteooria Eisenhower/teooria mille kohaselt kas või ühe Indo-Hiina ala kaotamine tooks kaasa ka teiste selle regioonide riikidest ilmajäämise. Reaganoomika Reagan/Reagani majanduskava, mis hõlmas ettevõtluse riikliku reguleerimise vähendamist, ettevõtjatele kehtinud piirangute tühistamist, maksude alandamist jne. Marshalli plaan Truman/USA kava mis nägi ette Euroopa taastamist ja abi andmist sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Trumani doktriin Truman/Trumani seisukoht, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui välissurve vastu. Pidurduspoliitika -...
(Vastand on alturism). * Universalistlik egoist ma pean eelkõige iseenda elu eest seisma. Tagajärjeks võib olla anarhia. * Kultuuriline relativism. * Moraal või eetika sõltub antud kultuurist. * Ühest kultuurist pärit olev inimene ei saa hinnata teistest kultuuridest inimesi. * Etnotsentrism minu kultuur on kõige parem, kõik, mis seda toetab, on hea. * Juudid äravalimise õpetus, natside aariarassi õpetus, Jaapani sintoism. * Eksistentsialism rajaja S. A. Kirkekaard kuulsamaid Taani filosoofe. Pigem religioosse eksistentsialismi rajaja. * Hakkas rõhuma indiviidi unikaalsusele. * Inimese peamiseks eesmärgiks on saada subjektiivseks. * Grupp võtab ära vastutuse, muudab nõrgemaks. * Mitte keegi teine ei suuda mind mõista, lõppkokkuvõttes olen ma üksi. * Ei teadvusta eksistentsialismi, ei ela täisväärtuslikult. Peab eksistentsialismi läbi tunnetama.
Jakob Westholmi Gümnaasium KULTUURIDE ERINEVUSED Õpilasuurimus: Juutluse pühad ja elutsükkel Autor: Martha Mia Veelmaa Juhendaja: Marge Ensling 7.a klass Tallinn 2018 Sisukord 1.2 Juudi uusaasta.................................................................................................... 4 1.3 Lepituspäev........................................................................................................ 4 1.4 Lehtmajadepüha..............................................
mõistet aroomteraapia ning pälvis seetõttu tiitli - aroomteraapia isa . Prantsusmaal on aroomteraapia sellest ajast laialt levinud Teise maailmasõja ajal kasutas sõdurite haavade ravimiseks eeterlikke õlisid dr. Jean Valnet, samal ajal arendas austria biokeemik Marguerite Maury õlide kasutamist massaazitehnikates. (Jan Kusmirek, lk 5). Lõhnade kasutamine usulistes traditsioonides Islam, hinduism, budism, sintoism ja taoism on kasutanud suitsutusrohte usutalitustes katkematult läbi aegade. Ristiusus ja judaismi traditsioonides on lõhnade kasutamine erinevatel ajaloo etappidel varieerunud. (Warwood lk 41). On teada, et suitsutusrohte kasutati jumalannade kummardamisel iidses Sumeris ja ka kogu Lähis-Idas juba vähemalt 6000 aastat tagasi. Hinduistlike pühatekstidele, veedadele vastavalt tuleb kolmjumala Trimurti (Brahma,
1. Etnilised ehk rahvuslikud usundid Esinevad oma keele ja rahvuspiirkonnas. Nende tavad on rahvatraditsioonidega niivõrd tihedalt seotud, et teistel on raske neid omaks võtta 2. Rajatud. Nt kristlus, islam, budism II. Jumalakäsitluse põhjal 1. Teistlikud ehk jumalakesksed a) Monoteistlikud- ühe jumala usundid Nt. Kristlus, islam, judaism b) Polüteistlikud- mitu jumalat nt. Vana-Egiptuse rel., sintoism, hinduism c) Panteistlikud- jumalus asub kõikjal Nt. Loodususundid 2. Monistlikud- rajanevad põhimõttel, mis säilitab maailmas tasakaalu Nt. Konfutsionism, taoism III. Algallikate põhjal 1. Raamatuusundid- nende religioonide õpetused on koondatud pühadesse tekstidesse. Sageli on need kanoniseeritud ning moodustavad pühakirja Nt. Kristlus, islam 2. Loodususundid
Arheoloogilisi ega ajaloolisi tõendeid selle daatumi kohta pole. Hinna allikate kohaselt oli 1. sajandil eKr jaapani saartel üle 100 riigi, nähtavasti hõimuliidu. Jaapanlaste üsnagi ulatustlik ning süsteemne mütoloogia räägib sellest, kuidas jumalad lõid Jaapani saarestiku ning, et jaapanlased ise põlvnesid neist. Müüdid panid aluse shintole ning samuti olid nad olulised mõjutegurid jaapani kultuuri arengus. · Shinto (Sinto, Sintoism) - Sintoism on ajalooline Jaapani religioon, mis on segu looduse ja esivanemate kultustest. Sintoismis kummardatakse jumalusi, kamisid (tõlgituna ,,jumalaid"). Hiljem sai ta koos budismiga Jaapani ametlikuks religiooniks. Sintoismil puuduvad pühakirjad (on vaid rahvusajaloo ürikud) ja usuline seadustik. Sintoismil puudub oma teoloogia, küll aga on moraaliõpetus, mis järgib suures osas konfutsianismi
Ei ole kindlalt lõppu, saavutatavat kohta/asja. Ideaal kohalolu antud ajahetkes, meele korrastamine Tänapäeva Jaapani traditsioonid on ka tihedalt seotud vana kami usuga. Teoses ,,Kojiki" on kirjas Jaapani tekkelugu: maailma loovad vend ja õde Izanami ja Iznagi vend maapealse ja õde teispoolsuse valitseja. Erinevad riigisinto ja rahvasinto, mis on külade ja kogukondade ümber kujunenud kohalik rahvausund. Shinto Jaapanis Budism paneb suuremat rõhku õnnele pärast surma. Sintoism rõhutab maist elu ja õnne leidmist. Seega enamik jaapanlasi järgivad nii budismi kui ka sintoismi eluajal sintoismi ja enne surma budismi. Sintoismi tähendus on ,,päikese allikas" ja seepärast kutsutakse ka Jaapanit tõusva päikese maaks. Sintoism on Jaapani ajalooline rahvausund, mis kuni II maailmasõjani oli ka riigiusund. Seda terminit hakati kasutama, et eristada kohalikku põhiusundit teistes usunditest riigis. Ürgsed uskumused toestusid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
