Teleskoobis on see Maast 2 korda väiksem punakas planeet. Hästi vaadeldav iga 15-17 aasta tagant suurte vastasseisude ajal. Marsi ja Maa vaheline kaugus on ainult 55-60 miljonit kilomeetrit. Sel ajal paistab Marss taevas niisama. Enamik Marsi pinda meenutab punakat kivikõrbe. Oma nime on ta saanud sõjajumala järgi. Vett seal ei ole, kuid on avastatud pinna vorme (näiteks jõesängid), mille teket seostatakse voolava veega. Samuti on leitud mäeahelikke, kustunud vulkaane, kraatreid ja madalikke. Seega usutakse, et kauges minevikus on Marsil olnud jõed ja ookeaind ja võimalik, et ka elu. Marsil on kaks kuud.
Hiina Kätlin talur Looduslikud eeldused 0,1 0,33 Põllumaa Rohumaa metsamaa muu 0,43 0,14 Looduslikud eeldused Pinnamood on erinev on mägesid ( Himaalaja ja Tiibeti mägismaa), kui ka madalamat maad läänes, madalikke merede ääres Kliima on piirkondades erinev troopiline lõunas ja lähisarktiline põhjas. Pekingi keskmine temperatuur on 13.1 oC. Kõige soojem kuu on Juuli 28 oC ja kõige külmem Jaanuar - -2 oC. Vegetatsiooniperiood on 9 kuud ja aastas saab 2 saaki. Looduslikud eeldused Mullastik on väga mitmekesine. Jangtse keskjooksualal alluviaalmullad. Kirde- Hiinas - stepi ja metsastepi mustmullad
Stepiloomad: Suslik, hiir, hamster, jänes, kilpkonn, rohtlahaukurid, stepilõoke Pampaloomad: armadill, veesiga, pampakass, pamparebane, hirved Põllumajandus: Nisu, mais, kartul päevalill, sojauba, suhkrupeet Suuremad USA, venemaa, Kanda Loomakasvatus: lambad, lihaveis, veised Vahemerelised alad- levib vahemere ümbruses, californias, L-aafrikas Asend: Makja- itaalia, prantusmaa Gariig- L-itaalia, kreeka Früügana- kreeka Pinnamood: Hästi liigestatud, esineb mäestikke, madalikke, kiltmaid. Kliima: Lähistroopiline Talvel parasvöötme õhumass, niisked läänetuuled, ~400mm sademied, +10 kraadi. Suvel troopilised tõhumassid, kuiv, päikesepaisteline +27 kraadi Vetevõrk: Talvel jõed veerikkad, suvel veevaesed. Karst- nähtus, mis esineb vees lahustuvates kivimites, kus põhjavesi kannab lah.kivimid ära.T ekivad erinevad pinnavormid. Mullad: Pruunmullad(niisutamisel viljakas) Probleemid: muldade väljakurnamine, vee-ja tuuleerosioonid.
tähtsus. Tekkinud on turismi- ja meelelahutustööstused. KLIIMAVÖÖDE(iseloomusta): Lähistroopiline kliimavööde, Keskmine temperatuur on 15°C, sademeid 500-1000 mm/a, suvel valitsevad passaattuuled, talvel läänetuuled, eristatakse sooja/kuiva suve ja jahedat/niisket talve. LOODUSVÖÖND: Vahemerelised alad. Levivad 30. Ja 40 laiuskraadi vahel, mõlemal poolkeral, enamasti Euroopas. Vahelduva pinnamoega. Enamasti madalad mäestikud või künklikud alad. Esineb ka madalikke. Suvel mõjutavad kliimat troopilised õhumassid, talvel parasvöötme õhumassid. Soe ja kuiv suvi, pehme ja niiske talv. Kõvaleheline igihaljas taimesik (tamm,loorber,pistaatsia,piinia,korgitammjne). Kõvaleheline võsa: Makja. Vähene loomastik tiheda asutuse tõttu. Inimtegevus: tihe asustus, istandused- viinamarjad, oliivid, tsitruselised ja turism. Probleemid: erosioonioht, keskkonnareostus tööstuspiirkondades, vulkaaniohtlik, maavärinaohtlik, maalihkeohtlik.
Euroopa on madal ja valdavalt tasane. Idaosas laiub ulatuslik Ida- Euroopa lauskmaa, loodes asuvad Fennoskandia tasandikud ja platood, mida läänest äärestab vana Skandinaavia mäestik. Suure osa Kesk-Euroopast hõlmavad vanad kulunud keskmäestikud (Tsehhi massiiv, Reini Kiltkivimäestik, Keskmassiiv). Neist lõuna pool paikneb noorte kurdmägede vööde: Euroopa kõrgeim mäestik Alpid (kõrgeim tipp Mont Blanc, 4808 m), Karpaadid, Püreneed, Apenniinid ja Stara planina. Mägede vahel asub madalikke (Lombardia ehk Po, Kesk- ja Alam-Doonau madalik) ning kiltmaid (Meseta Pürenee poolsaarel). Islandil ja Lõuna-Euroopas on tegevvulkaane ning esineb maavärinaid. Suures osas Euroopast valitseb paraskliima, mis läänes on pehme ja mereline, idaosas karmim, kuivem ja kontinentaalsem. Põhja- ja Lääne-Euroopa kliimat mõjutab soe Põhja-Atlandi hoovus, mistõttu talved on Põhja-Euroopas tunduvalt soojemad kui samadel laiustel Aasias ja Põhja-Ameerikas
· Tiheda atmosfääri tõttu ei ole aastaaegade ning öö ja päeva vahel mingit erinevust Veenuse atmosfäär Veenuse orbiit Füüsikalised protsessid ja vesi · Tuule kiirus pinnal mõni km/h · Pilvepiiril on see aga 350 km/h · Arvatavasti olid kunagi suured veevarud, aga need keesid ära · Pinnas on suhteliselt kuiv Pinnas · Suurem osa Veenuse pinnast on tasaselt kulgev lauskmaa väikeste mäeahelikega · Ka esineb mitmeid madalikke · Kaks kõrgemat piirkonda on Ishtar Terra põhjapoolkeral (umbes Austraalia suurune) · Ja Aphrodite Terra piki ekvaatorit (umbes Lõuna-Ameerika suurune) · Ishtaris asub ka kõrgeim mägi Maxwell Montes Vulkaaniline tegevus · Suurem osa pinnast on kaetud laavavooludega · Mitmed varjatud vulkaanid nagu Sif Mons · Hiljuti avastati, et Veenus on ka praegu vulkaaniliselt aktiivne, kuid ainult vähestes kohtades · Suurem osa on olud geoloogiliselt
Suvel (juuli, august) on sooja +20°C, +25°C , talvel 0°C , +3°C. Lõuna-Prantsusmaal on vahemereline kliima, ilm on soe ja kuiv, mis sobib hästi istanduste rajamiseks. Sobiva kliima tõttu kasvatatakse seal palju viinamarju ning seetõttu on Prantsusmaa kuulus veinivalmistaja. Rohu ja põllumaadena kasutatakse 55% maast. Prantsusmaa põllumajanduslikus tootmises on üle 28 miljoni hektari maad.Pinnamood on põllumajanduseks enamasti sobiv. Loodus on küllaltki mitmekesine, on palju madalikke ja ka kõrgeid mägesid. Prantsusmaal tegeldakse kaubandusliku põllumajandusega. Mullad on valdavalt metsapruunmullad. Need on keskmise, kohati väga hea viljakusega. Kasvatatakse palju nisu, maisi, otra, kartulit ja suhkrupeeti. Samuti tsitrusvilju ja parasvõõtme puuvilju. Loomadest kasvatatakse veiseid, lambaid ja sigu, Prantsusmaa on ka suur meiereisaaduste tootja. Aastas saab ühe saagi. Põllumajandust toetatakse mitmesuguste toetustega. Põllumajandusliku tootmise vormiks on
Põhja- Euroopa regioon hõlmab endas viite riiki: Island, Norra, Rootsi, Soome ja Taani; kogupindala on 1257 miljonit ruutkilomeetrit, rahvaarv 24 miljonit. Norra, Rootsi ja Soome asuvad Skandinaavia poolsaarel, Island on saar Atlandi ookeanis, Taani paikneb Põhja- Saksa madaliku põhjaosas Jüüti poolsaarel ja ümberkaudsetel väiksematel saartel. Põhja- Euroopa on väga eriilmeliste maastike maa. Selles regioonis leidub nii mägesid, madalikke, kärestikulisi jõgesid, paljaid kaljusid, tuhandeid järvi, palju metsi, vulkaane, geisreid, liustikke. Põhja- Euroopa riigid on kõik rahvusriigid, neis räägitakse peamiselt põhjagermaani ehk skandinaavia keeli (norra, rootsi, taani ja islandi keeled), välja arvatud Soomes, kus soome keel kuulub soome- ugri keelerühma. Nii majanduse kui ka kultuuri areng on olnud üksteisega väga tihedalt seotud. Norra ja Islandi majandus on alati olnud mõjutatud mere lähedusest, juba sajandeid on Norra tuntud oma ka...
Vähesel määral on vingugaasi, vääveldioksiidi ja veeauru. Vedel vesi muidugi puudub. Veenusel on mitme kilomeetri paksused pilvekihid, mis koosnevad väävelhappetilkadest. Tihe atmosfäär põhjustab Veenusel kasvuhooneefekti, mis tõstab tema pinna temperatuuri umbes 400 kraadilt kuni 740 k-ni. Suurem osa Veenuse pinnast on tasaselt kulgev lauskmaa väiksete mäeahelikega. Samuti on mitmeid avaraid madalikke. Suurim kõrgustevahe on 12 kilomeetrit (Maal 20 kilomeetrit). Madalamad alad vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondadega. Planeedi pind sarnaneb kivikõrbega. Pinnaseproovid ja pinnafotod näitavad normaalse maise koostisega tardkivimite (graniit, basalt) olemasolu. Veenuse tasandikud koosnevad põhiliselt basalt-laavast. Oma osa võib olla ka tuule poolt kantud vulkaanilisel tuhal ja liival. Pinna keskmine vanus on miljard aastat,
Rannajoont on 42 km (Aadria merel). Pinnamood on mägine või künklik. Põhjas asuvad Ida- Alpide lubjakivist ahelikud, mida liigestavad Sava ja Drava jõgede orud. Savast (mis jagab Sloveenia piltlikult kaheks) lõunas on Julia Alpid (kõrgeim tipp Triglav 2863 m.), põhjas Karvangid (2237 m.) ning Steineri Alpid (Grintovec 2558 m.). Riigi lõunaosa ulatub üle Dinaari mägede Karsti platoole. 35 % riigi pindalast on kõrgemal kui 600 meetrit ülemerepinna, madalikke esineb ainult rannikul ning Sava- Krka orundis idas ja Muri ääres. Harimiskõlblikku maad on vähe, seda takistab pinnase kuivus: 42% Sloveenia territooriumist paikneb karastunud aluspõhjal. Metsad (pöök, tamm, nulg, kuusk) katavad Sloveenia territooriumist 51%. Tähtsamad maavarad on tsingi-, plii-, elavhõbeda-, uraanimaak, leidub ka rauda, pruunsütt ja naftat. KLIIMA
Kreeka Vahemerelised alad .Klass Koostas 2011 Kreeka asukoht Kreekast · Kreeka paikneb Balkani poolsaare lõunaosas Kreeka lipp Euroopa ja Aasia ristteedel. · Kreeka pealinn on Ateena. · Kreeka pindala on 131 940 km². · Riigi kõrgeim punkt on Olümpose mägi, selle kõrgus on 2917 m. Pinnamood · Hästi liigestatud · Esineb mäestikke, kiltmaid ja madalikke. · Välistegurite (õhutemperatuur, vooluvesi, tuuled jt.) mõjul ümber kujunenud. Kliima · Kreeka kliima on suvel kuum ja niiske, talvel aga soe ja niiske. Mullastik · Mullad on üldiselt kehvad, välja arvatud tasandikel, kus loodusliku rohuga, viljakate muldade ja soojade suveilmadega alad pakuvad soodsa võimaluse põlluharimiseks. Veestik Selle jõe pikkus on 290 km. Arda parempoolne
Sügavale maismaasse lõikuvate merede ja lahtede tõttu on Euroopa rannajoon väga liigendatud, poolsaared ja saared hõlmavad kolmandiku Euroopa pindalast. Euroopa on madal ja valdavalt tasane. Idaosas laiub ulatuslik Ida- Euroopa lauskmaa, loodes asuvad Fennoskandia tasandikud ja platood, mida läänest äärestab vana Skandinaavia mäestik. Suure osa Kesk- Euroopast hõlmavad vanad kulunud keskmäestikud. Neist lõuna pool paikneb noorte kurdmägede vööde. Mägede vahel asub madalikke ning kiltmaid. Islandil ja Lõuna-Euroopas on tegevvulkaane ning esineb ka maavärinaid. Tiheda asustuse, rikkalike ja mitmekesiste maavarade, küllaltki soodsate loodusolude ning kauaaegse avatuse tõttu uutele tehnoloogiatele on Euroopa kujunenud üheks maailma tähtsaimaks majanduspiirkonnaks. Põhja-Ameerika Põhja-Ameerika manner on üks kahest mandrist läänepoolkeral. Mandrit piirab idas Atlandi ookean, põhjas Põhja-Jäämeri ja läänes Vaikne ookean
põhjustest kui ka sotsiaalsest olukorrast (töökohtade arv jne). Võrreldes naaberriikidega on Saksamaa suhteliselt tihedalt asustatud, kuna minevikus toimunud sõdade tõttu on riik kaotanud palju endisi territooriume. Kellaaeg erineb Eesti omaga aga tunni võrra. Kui Saksamaal on kell näiteks 12:00, siis Eestis on kell aga 13:00. Saksamaa kohta leiab internetist väga erinevaid kaarate. Erinevad kaardid näitavad linnu, jõgesid, järvi ja muid veekogusid, kõrgustikke ja madalikke, linnaosasid, asustatust ja palju muud. Suuremad linnad on kujunenud üle riigi. Enamik linne on aga kujunenud jõgede lähedusse, kuna jõgede kaudu saab kergesti merele pääseda ja kaubandus on hõlpsam. Rahvastikust 74% (aastal 2010) elab linnades, mistõttu on linnarahvastiku osatähtsus väga suur. Joonis 1: Saksamaa rahvastiku püramiid aastal 2012. 0-14 aastaseid on Saksamaal 10,715,621, mis moodustab kogu rahvastikust 13,2%, poisse on 13,8% ning tüdrukuid 12,6%
Tsement ,keraamika ,ehitusmaterjalid ( punane tellis ) 6. liiv ( piusa) kas. Klaas , kruusliiv ( rakke ). 7. mineraalvesi ( värska , häädemeeste ) 8. ravimuda ( haapsalu ,kuressaare ) pinnamoe kujundus eestis on mandrijää tekkeline .Eesti paikneb ida-euroopa lauskmaal ( tasandik,kus on kõrgustikud ja nõod ) 15 % kõrgustikud 37 % lavamaa ab. Kõrg. Üle viiekümne m . 46 % madalikke . ab.kõrg. alla 50 m. 2% orundid. tekke järgi : 1 . liustiku tekkelised Nt : Voored ( vooremaa, laiuse voor 144m ) 2. raskusjõutekkelised nt rusuhunnik 3. igikeltsatekkelised Nt . Söllid lohk,mis on tekkinud jää sulamisel. 4. tuuletekkelised.nt Liivaluited 5. mere ja jää tekkelised. Nt Pank e. klint 6. vooluvee tekkelised nt. jõeorg. 7. põhhjavee tekkelised nt. karstipinnavormid 8. kosmosetekkelised.- nt. / metreoiidikraatrid. 9. inimtekkeline e
Idaosas laiub ulatuslik Ida-Euroopa lauskmaa, loodes asuvad Fennoskandia tasandikud ja platood, mida läänest äärestab vana Skandinaavia mäestik. Suure osa Kesk-Euroopast hõlmavad vanad kulunud keskmäestikud (Tsehhi massiiv, Reini Kiltkivimäestik, Keskmassiiv). Neist lõuna pool paikneb noorte kurdmägede vööde: Euroopa kõrgeim mäestik Alpid (kõrgeim tipp Mont Blanc, 4808 m), Karpaadid, Püreneed, Apenniinid ja Stara planina. Mägede vahel asub madalikke (Lombardia ehk Po, Kesk- ja Alam-Doonau madalik) ning kiltmaid (Meseta Pürenee poolsaarel). Islandil ja Lõuna-Euroopas on tegevvulkaane ning esineb maavärinaid. Kliima Suures osas Euroopast valitseb paraskliima, mis läänes on pehme ja mereline, idaosas karmim, kuivem ja kontinentaalsem. Põhja- ja Lääne-Euroopa kliimat mõjutab soe Põhja- Atlandi hoovus, mistõttu talved on Põhja-Euroopas
Kellaaja erinevus Hiina ja Eesti vahel on 6 tundi (maailmaaeg +8). · Märgi riigi kontuurkaardile suuremad pinnavormid: tasandikud, madalikud, mäestikud jm. - Mäestik - Tasandik - Madalik - Tiibeti mägismaa - Himaalaja mägismaa - Mount Everest · Iseloomusta riigi pinnamoodi. Pinnamood on Hiinas väga erinev on mägesid ( Himaalaja ja Tiibeti mägismaa), kui ka madalamat maad läänes, madalikke merede ääres.Mäestikud moodustavad riigi kogupindalast 43%. Kuna Hiina on pindalalt suur,varieerub maastik väga palju. Lisaks asub riik veel laamade liikumise piirkonnas ja see tähendab et mäestikud ja kõrgendikud katavad peaaegu terve riigi. Madalikke leidub rannikualadel ja jõgede-järvede orgudes. · Hinda pinnamoe mõju majandustegevusele (põllumajandusele, transpordile, turismile jm).
sojauba, suhkrut ja kohvi Hollandisse. Sisse veetakse toornaftat Saudi Araabiast ja Nigeeriast, ravimeid USA-st ning mineraalväetisi Saksamaalt ja Kanadast. Linnastumine Kõigest veerand brasiillasi elab maal ning on palju miljonilinnu. Brasiilia rahvastikus elab linnades 87% , 2010 aasta seisuga. Linnaelanike arv tõuseb 2010-2015 aasta jooksul keskmiselt 1,1% iga-aastast muutust. Kuna Brasiilias on palju vihmametsasid, madalikke, mägismaad ja savanne, asuvad linnad rohkem kaugrannikul.
alad. Ala, mida enam-vähem igal aastal mõnikord üle ujutatakse, kutsutakse lammiks. Kiirevooluline jõgi erodeerib (kulutab maapinda ja kannab setteid minema) kivimeid ja kannab neid edasi. Suurvee ajal muutub jõgi laiemaks ja vool tugevamaks ning seetõttu toimub süvendamine ja uhtumine ka laiuti. Jõe tegevus ei katke kunagi. Tema org süveneb alatasa ja muutub laiemaks. Kohtades, kus vool nõrgeneb, kaasaskantav materjal settib ning moodustab madalikke ja saari. Sel viisil on jõgi ühtlasi ka setitaja, uute pinnavormide moodustaja. Kõige rohkem setteid kannab endaga kaasa läbi Hiina voolav Huanghe jõgi, mis on kurikuulus oma üleujutuste poolest. Keskjooksul on Huanghe võrdlemisi veerikas, selle lang on veel suur, vool kiire ja kaldad pehmest materjalist lössist, mis laseb ennast hõlpsasti uuristada. Sellepärast on Huanghe väga sogase veega (kannab aastas merre umbes 2 miljardit tonni
PINNAMOOD Suurema osa Norra pinnas katavad mäed. Norra mägismaa keskmine kõrgus on 500 m üle merepinna, aga mõned kiltmaa osad ulatuvad 2000 meetrini. Suurema osa Norras pindalast hõlmab Skandinaavia mäestik. Selle idanõlvad on lauged, läänenõlvad laskuvad järsult merre, moodustades Norrale nii iseloomuliku fjord- ja skäärranniku. Madalikke on vähe: kohati rannikul ning Oslo fjordi ja Trondheimi fjordi ümbruses. Rannikumeres on palju saari (umbes 150 000). Sellistest mägedest, mille suhteline kõrgus on enamasti mõnisada meetrit on tuntumad Dovrefjell ja Rondane, mis jagavad Norra lõuna ja põhjaosaks, siis Kjøleni ahelik (moodustab loodusliku piri norra ja rootsi vahel) ning Jounheimeni kiltmaa Lõuna-Norra lääneosas. Viimases asuvad ka Norra kõrgemad tipud Galdhøpiggen (2469 m) ja Glittertind (2472 km)
3. Kaardiõpetus a) Keenia asub laiuskraadide 5°N ja 5°S vahemikus ning pikkuskraadide 34°E ja 42°E vahel. Pealinna Nairobi geograafilised koordinaadid on 1.2921° S, 36.8219° E. b) Nairobi asub minu koduasulast 9161 km kaugusel. c) Keenia ja Eesti vahel pole kellaaja erinevust. 4. Reljeef, sise- ja välisjõud a) Suurimad mäestikud Keenias on Kenya mägi (5199 m) ja Elgoni mägi (4321 m). Suurim tasandik on Loita tasandik, mis on savann ja asub Masai Mara Rahvuspargist põhja pool. Madalikke Keenias ei leidu. b) Keenia paikneb Aafrika laama idaosas. c) Viimane maavärin toimus Keenias 2 aastat tagasi ja oli 4,2 magnituudi suurune. Suurim maavärin toimus 89 aastat tagasi ja oli 7 magnituudi suurune. Viimane vulkaanipurse toimus aastal 1921, Barrieri vulkaanis. Seega võib järeldada, et riigis toimub suhteliselt vähe maavärinaid ja väga vähe vulkaanipurskeid. 5. Kliima a) Kliima üldiseloomustus: keskmine õhutemperatuur suvel ja talvel, sademete langemise aeg ja hulk
Naaberriike on kokku 14, kuid tähtsamad on Venemaa kirdest, Mongoolia põhjast, Kasahstan loodest, India edelast, Vietnam, Laos ja Birma põhjast, Põhja- ja Lõuna-Korea idast, üle mere ka Jaapan ning Taiwan. Veekogudest piiravad Hiinat Kollane ja Ida-Hiina meri idast ning Lõuna-Hiina meri kagust. Pinnamood on riigi suuruse tõttu väga erinev. On mägesid Himaalaja ning Tiibeti kiltmaa, kuid riigi idaosa on madalam, merede ääres leidub ka madalikke. Suurim madalam ala on Hiina tasandik Kollase mere ääres. Hiina ning ühtlasi ka maailma kõrgeim tipp on Mount Everest (8848 meetrit) Himaalaja mägedes.Hiina põhjaosas on lähisarktiline kliimavööde ning lõunaosas on troopikavööde. Pekingi keskmine temperatuur on 13.1 oC. Kõige soojem kuu on juuli 28 oC ning kõige külmem jaanuar (-2 oC.) Mägedes ja madalikes erinevad temperatuurid loomulikult suurel määral.
VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS ASEND Makja Sibljakk Chaparral Gariig Früügana Malle, brigalov Makja Vahemereline põõsastik ja mets. PINNAMOOD GEOLOOGILINE EHITUS · Hästi liigestatud. · Esineb mäestikke, kiltmaid, madalikke. · Lõuna-Aafrikas ja Austraalias asuvad platvormsetel aladel. · Põhja- ja Lõuna Ameerikas, Euroopas noorte mäestike aladel (alpi kurrutus). VAHEMEREMAAD Euraasia laam VESUUV Aafrika laam Vahemere kohal sukeldub Aafrika laam Euraasia laama alla. Esineb maavärinaid ja vulkaanipurskeid. Vesuuv, Etna, Stromboli. CALIFORNIA
makrelle ja muid kalu. Hiina on maailma suurim kalapüügiriik – aastas püüab ca 42 mln tonni kala. Hiina on maailmas suuruselt teine kalade eksportija. Hiina on maailma suurim kivisöe tootja. Suur metsade maharaiumine on tekitanud probleeme loomadele – eriti pandadele ja tiigritele, kellel ei jätku eluruumi ning kohati on tegu ka üleraidega. Pinnamood on nii suures riigis nagu Hiina erinev – on mägesid (Himaalaja ja Tiibeti mägismaa), kui ka madalamat maad läänes, madalikke merede ääres. Viimasel on tihti probleemiks üleujutused, samas kui Tiibeti mägismaal on tänu külmunud pinnasele ja kõrgele mäestikule erakordselt raske üldse mingit elu alustada. Seepärast elavadki seal peamiselt erakud ja Tiibeti mungad. Põllumaad on Hiinas 10% , rohumaad 43%, metsamaad 14% ja muud 33%. Taimkatte poolest on Hiina erinev – Läänes on mäginiit ja tundra; Idas lähistroopiline mets ja põõsastik. Asustus ongi kõige tihedam Hiina Ida-ja lõunarannikul,
nimetab ametisse peaministri. Kuningal on suhteliselt palju võimu, ta on ka relvajõudude ülemjuhataja. Seadusandlik võim kuulub kahekojalisele neljaks aastaks valitavale parlamendile (Storting), täidesaatev võim kuulub valitsusele (Riiginõukogu), mida juhib peaminister. Suurema osa (3/4) Norra pindalast Hõlmab Skandinaavia mäestik. Selle idanõlvad on lauged, läänenõlvad aga laskuvad järsult merre, moodustades Norrale nii iseloomuliku fjordi ja skäärranniku. Madalikke on vähe: kohati rannikul ning Oslo fjordi ja Trondheimi fjordi ümbruses. Rannikumeres on palju saari, neid on umbes 150 000. Üle poole maa-alast asub vahemikus 500 kuni 1000m üle mere pinna, üle viiendiku 1000 meetrist kõrgemal. Kõrgeim piirkond on Norra lõunaosas asuv Jotunheimeni kiltmaa. Jotunheimeni kiltmaal paiknevad ka kaks Norra kõrgeimat tippu: Glittertind (2472m) ja ainult 3 meetrit madalam Galdhoppiggeni tipp. Seal paikneb samuti ka
Haritav maa Rohumaa Mitmeaastased põllukultuurid 4% 34% 63% 2) Pinnamoe iseloomustus põllumajanduse seisukohast. Põllumajandusliku poole pealt on Prantsusmaa pinnamood väga soodne põllumajanduslikuks tegevuseks: 53% Prantsusmaa pindalast on hõivatud põllumaaga . Loodus on küllaltki mitmekesine, on palju kõrgeid mägesid, samuti ka madalikke. Peamiselt kasutatakse põlluharimiseks siiski riigi põhjaosa, mis on avar ja lainja maastikuga, seda tänu Pariisi nõole, mis on riigi suurim tasandik. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad. Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Siiski tegeletakse ka seal põllumajandusega (istandused). 3) Kliima - kliimavööde, agrokliima iseloomustus
Perekond / elulugu . Fabian Gottlieb Benjamin Bellingshausen sündis 20. Septembril 1778 . aastal Saaremaal Lahetaguse mõisas Fabian Ernst v. Bellingshauseni ja tema naise Anna Katharina v. Fölckereni kolmanda pojana . Tema vennad olid Reinhold Johann ja Hermann Friedrich , kellest mõlemast said maaväeohvitserid . Sünnikoha suhtes on küll olnud palju arvamusi , näiteks Hiiumaa , Kihelkonna ja ka Arensburgi . Sama kehtib ka meresõitja nime kohta . Meresõitja ise , kuid ka ta vennad , kasutasid kogu oma eluajal nime Bellingshausen , kuid Kihelkonna koguduse kirikuraamatu alusel oli nimeks hoopis Billingshausen . Lahkarvamusi on ka sünniajas . Kuni 1956 . aastani märkisid meie teatmeteosed Bellingshauseni sünniajaks 1779 , kahe erineva augusti kuupäevaga . Kõikides lahkarvamustes valitseb mitmekesisus aga juba algallikates . Tulevane meresõitja veetis aga oma sünnikohas vaid oma lapsepõlve . 1784 . aastal suri Bellingshauseni isa j...
iirimaa presidendile · Iirimaa astus 1955 ÜRO-sse · Iirimaa astus 1973 Euroopa Majandusühendusse (praegune EL) Geograafiline asukoht · Iirimaa asub Loode-Euroopas · laiuskraadidel 51 ° ja 56 ° N ning pikkuskraadidel 11 ° ja 5 ° W · Suurbritanniast eraldatud Iiri mere ja Põhja kanaliga · Läänest piiratud atlandi ookeaniga ning lõunas keldi merega Geograafiline pind · Ranniku aladel olevad mäed piiravad saare keskmes olevaid madalikke · Kõrgeim mägi on Carrauntoohil, mille kõrgeim tipp on 1,038 m · Pikim jõgi on Shannon 386 km · Oma lopsaka taimestiku tõttu kutsutakse Iirimaad Emerald saareks · Lääne rannikul on välja kujunenud erinevad karstivormid Carrauntoohil Shannoni jõgi Iirimaa haldusjaotus Poliitiliselt on Iirimaa jaotatud kahe riigi vahel. 5/6 kuulub Iiri Vabariigile. 1/6 või teisi sõnu Põhja-Iirimaa kuulub Inglismaale ning selle osa pealinn on Belfast.
Koordinaadid on 35 00 N, 105 00 E. Pindalast on 9,326,410 km² maismaad ja 270,550 km² vett. Kliima Kliima on piirkondades erinev troopiline lõunas ja lähisarktiline põhjas. Temperatuur on erinev. Pekingi keskmine temperatuur on 13.1 oC. Kõige soojem kuu on Juuli 28 oC ja kõige külmem Jaanuar - -2 oC. Mägedes on muidugi temperatuurid teised. Pinnamood Pinnamood on erinev on mägesid ( Himaalaja ja Tiibeti mägismaa), kui ka madalamat maad läänes, madalikke merede ääres. Põllumaad on Hiinas 10% , rohumaad 43%, metsamaad 14% ja muud 33%. Taimkatte poolest on Hiina erinev Läänes on mäginiit ja tundra; Idas lähistroopiline mets ja põõsastik. Loodusvarad Hiina on loodusvarade poolest rikkas. Seal leidub kivisütt, rauda, naftat, maagaasi, elavhõbedat, tina, volframi, antimoni, magneesiumi, molübdeeni, vanaadiumi, magnetite, alumiiniumit, pliid, tsinki, uraani. Hiina naftavarud ei ole suured ca 20 mld barrelit.
Idaosas laiub ulatuslik Ida-Euroopa lauskmaa, loodes asuvad Fennoskandia tasandikud ja platood, mida läänest äärestab vana Skandinaavia mäestik. Suure osa Kesk-Euroopast hõlmavad vanad kulunud keskmäestikud (Tsehhi massiiv, Reini Kiltkivimäestik, Keskmassiiv). Neist lõuna pool paikneb noorte kurdmägede vööde: Euroopa kõrgeim mäestikAlpid (kõrgeim tipp Mont Blanc, 4808 m), Karpaadid, Püreneed, Apenniinid ja Stara planina. Mägede vahel asub madalikke (Lombardia ehk Po, Kesk- ja Alam-Doonau madalik) ning kiltmaid(Meseta Pürenee poolsaarel). Islandil ja Lõuna-Euroopas on tegevvulkaane ning esineb maavärinaid. Suures osas Euroopast valitseb paraskliima, mis läänes on pehme ja mereline, idaosas karmim, kuivem ja kontinentaalsem. Põhja- ja Lääne-Euroopa kliimat mõjutab soe Põhja-Atlandi hoovus, mistõttu talved on Põhja-Euroopas tunduvalt soojemad kui samadel laiustel Aasias ja Põhja- Ameerikas
Hiina Pinnamood Pinnamood on erinev – on mägesid ( Himaalaja ja Tiibeti mägismaa), kui ka madalamat maad läänes, madalikke merede ääres. Põllumaad on Hiinas 10% , rohumaad 43%, metsamaad 14% ja muud 33%. Taimkatte poolest on Hiina erinev – Läänes on mäginiit ja tundra; Idas lähistroopiline mets ja põõsastik. Maakasutus 10% põllumaa 33% rohumaa metsamaa
loode ja kirdesse. Hiina asub vahemikus 70-130E ja 20-60N. Hinnas elab 1 314 480 000 inimest ja tema pindala on 9 596 960km² see teeb rahvastiku tiheduseks 137 in/km². Hiina pealinn on Peking tema geograafilised koordinaadid on 39° 54 20 N, 116° 23 29E. Pekingi ja Tallinna vahemaa on umbes 7000km. Ajavahe Eesti ja Hiina vahel on 5 tundi suvel ja 6 tundi talvel. Pinnamood Pinnamood on erinev on mägesid ( Himaalaja ja Tiibeti mägismaa), kui ka madalamat maad läänes, madalikke merede ääres. Põllumaad on Hiinas 10% , rohumaad 43%, metsamaad 14% ja muud 33%. Taimkatte poolest on Hiina erinev Läänes on mäginiit ja tundra; Idas lähistroopiline mets ja põõsastik. Kuna kaks kolmandikku riigi rahvastikust elab madalas idaosas siis toimub seal ka kogu majandustegevus. Riigis on vähe põllumaad siis enamus elatub kala püügist. Vähemasustatud piirkonnad on mägedes Tiibetis ja Himaalajas ja Lääne- Hiinas. Hiina on loodusvarade poolest rikkas
suuremad rahvusvähemused, 4 omavalitsusüksust suuremate linnade ümber ja 2 erihalduspiirkonda. Kliima Kliima on piirkondades erinev troopiline lõunas ja lähisarktiline põhjas. Temperatuur on erinev. Pekingi keskmine temperatuur on 13.1 oC. Kõige soojem kuu on Juuli 28 oC ja kõige külmem Jaanuar - -2 oC. Mägedes on muidugi temperatuurid teised. Pinnamood Pinnamood on erinev on mägesid ( Himaalaja ja Tiibeti mägismaa), kui ka madalamat maad läänes, madalikke merede ääres. Põllumaad on Hiinas 10% , rohumaad 43%, metsamaad 14% ja muud 33%. Taimkatte poolest on Hiina erinev Läänes on mäginiit ja tundra; Idas lähistroopiline mets ja põõsastik. 2 Loodusvarad ja energiavarad ning nende kasutamine Hiina on loodusvarade poolest rikkas. Seal leidub kivisütt, rauda, naftat, maagaasi,
konsulteerimise ja infovahetamise võrk. Seega võib öelda, et neil puudub mõningane informatsioon ja nad peavad selle saamiseks pisut rohkem tööd tegema. Samas võib asumine väljaspool Euroopa Liitu anda neile mõningat manööverdamisruumi, neil on rohkem sõltumatust. Pinnamood: Norra on karmi, ent kauni loodusega mägede, fjordide, jugade ja liustike maa. Rannikumere arvukatest saarestikest on suurimad Lofoodid ja Vesterälen. Enamik Norra territooriumist asub Skandinaavia mäestikus. Madalikke leidub Oslo ja Trondheimi ümbruses, vähemal määral ka mujal rannikul. Tänu Norra võrratutele fjordidele ja mägisele pinnamoele külastab riiki palju turiste. See mõjub majandusele väga hästi, sest turistid kasutavad mitmeid teenuseid nagu hotellid, mägimajad ja ekskursioonid. Suur osa külastajaid on arvatavasti matkajad. Infrastruktuuri on sellisele maastikule raske rajada. Teesid ei saa rajada sirgeid vaid tuleb mägede ümber juhtida või külgedele ehitada
Ka Hiina Vabariik (Taiwani ametlik nimetus) väidab, et ta on seaduslik kogu Hiina valitsus, ja praegu tunnustavad teda 23 maailma riiki. Väljendiga "Mandri-Hiina" tähistatakse mõnikord Hiina Rahvavabariigi kontrolli all olevat Hiina osa, jättes tavaliselt välja erihalduspiirkonnad Hongkongi ja Aomeni. (1) 4 2. LOODUS 2.1 Pinnamood Pinnamood on erinev on mägesid ( Himaalaja ja Tiibeti mägismaa), kui ka madalamat maad läänes, madalikke merede ääres. Põllumaad on Hiinas 10% , rohumaad 43%, metsamaad 14% ja muud 33%. Taimkatte poolest on Hiina erinev Läänes on mäginiit ja tundra; Idas lähistroopiline mets ja põõsastik. (2) 2.2 Veestik Hiinat läbivad mitmed suured jõed, mis saavad alguse Tiibeti mägismaalt: Huanghe ehk kollane jõgi ja Jangtse jõgi ehk sinine jõgi. (3) 2.3 Kliima Hiina asub paras-, lähistroopilises ja troopilises kliimavöötmes. Kliima on
Nukratel hetketel on pillimäng mõnus ajaviide. Raamatu kaan on määrdunud. Ära näri küüni. Tänavail kihutab opalju autosi. Tehti pikki retkeid. Öisetel tundidel tekib palju mõtteid. Mõndadele inimestele meeldibgi ädaldada. Kitarre keeled purunesid. Nürida noaga ei tasu nüsida. Palun mulle üks kohvi ja kaks kookki. Albumide kaaned on ära rebitud. Kes peaks selle peendra ära rohima? 2. Paranda mitmuse omastav, kus vaja Näitlikute, madalikke, heasoovlikute, jändrikute, asemike, kõverikude, koorikute, nelikute, kaeblikute, maastikke, liustikute, eelikkude, petlikute, oivikute 3. Paranda mitmuse osastav, kus vaja Kuivikuid, kaheksandikke, riiklikuid, toorikuid, sõbralike, petlikuid, pimikuid, mõtlikuid, ämblikuid, pahklike II. Kirjavahemärkide kasutamine 1. Kasuta õigeid kirjavahemärke, lisa allajoonitud grammatilise nähtuse kohta käiv reegel. 1. Sel aastal on mardipäev teisipäeval 20 veebruaril. ..
punamullad. Mullad on väheviljakad, mistõttu on kergelt mõjutatavad vee- ja tuuleerosioonile või kivistuvad suhteliselt kergelt. d. Maaparandustööd(niisutamine, kuivendamine). Kuna Brasiilias langevad sademed ebaühtlaselt, niisutatakse põllumaid, et suurendada saagikust. Igal pool Brasiilias ei ole võimalik tegeleda põllumajandusega, sellepärast, et Brasiilia reljeef on väga ebatasane ja üle riigi on nii madalikke kui ka kõrgendikke. 2. Millised on majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks? a. Kapitali olemasolu Brasiilial on palju võlgu b. Tööjõud( kui suur osa rahvastikust on hõivatud põllumajanduses). Brasiilia rahvastikust tegeleb põllumajandusega ligi 40% 3. Millele on põllumajandus spetsialiseerunud? Põllumajandus on spetsialiseerunud taime, vilja kasvandusele. Brasiilia on maailmas esimestel kohtadel kohviubade, kakaoubade, apelsinide ja
Janar Käos Norra Joonis 3 Norra kaart PINNAMOOD Enamiku Norra mandriosast asub Skandinaavia mäestikus, mis on lauge ida- ning järsu läänenõlvaga. Järsku läänerannikut liigestavad mägiliustike töödeldud orud, mille kitsaid ning sügavaid käärulisi suudmelahti nimetatakse fjordideks (Sogne, Hardangeri jt). Norrale on iseloomulikud mäeahelikud ja fjeldideks nimetatavad platood (näiteks Hardangervidda). Madalikke leidub Oslo ja Trondheimi ümbruses, vähesemal määral ka mujal rannikul. Mägise Norra kõrgeim tipp on Galdhøpiggen (2469 m) Jotunheimenis, kus on ka kogu Skandinaavia kõrgeimad tipud. Norras on üle 2300 m kõrgusi mäetippe 26. 5 Janar Käos Norra 31,7% pindalast on kuni 299 m kõrgusel merepinnast, 28,7% pindalast 300..
tuuleerosioonile või kivistuvad suhteliselt kergelt. d. Maaparandustööd(niisutamine, kuivendamine), mida selles riigis arvatavasti tehakse. Kuna Brasiilias langevad sademed ebaühtlaselt, niisutatakse põllumaid, et suurendada saagikust e. Kas igal pool selles riigis on vüimalik tegeleda põllumajandusega või ei? Põhjenda Ei ole, sellepärast, et Brasiilia reljeef on väga ebatasane ja üle riigi on nii madalikke kui ka kõrgendikke. 2. Millised on majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks a. Kapitali olemasolu 13 | P a g e Brasiilial on palju võlgu b. Tööjõud( kui suur osa rahvastikust on hõivatud põllumajanduses). Brasiilia rahvastikust tegeleb põllumajandusega ligi 40% 3. Millele on põllumajandus spetsialiseerumund taime- või loomakasvatusele? a
muredaks läheb." 5. Emile Zola teos meeldis mulle väga. ,,Nana" on üks neist raamatutest, mille ma huviga läbi lugesin, ilma et igavus või tüdimus oleks tekkinud. Zola oskab suurepäraselt tuua lugejani Pariisi aristokraatia ning samuti ka prostituudi igapäeva elu. Kirjanik kirjeldab täpsusteni inimeste tundeid, emotsioone, kapriise ja ihasid. Teoses tuleb selgesti välja aristokraatia soov tunda madalikke himusid, kuid samal ajal on neile oluline hoida oma positsiooni ühiskonnas ja seda mitte kuidagi rikkuda. Nana, kui paheline, kuid paeluv karakter, suudab keerata kõik mehed enda ümber, saades kõik, mida ta soovib. Kui tal aga kõik oli, ei olnud ta ka sellega rahul. ,,Nana" on lugu sellest, kuidas ka kõik ilus võib närtsida ning paheline Nana kaotas teoses oma ainukese vara oma ilu.
TALLINNA ÜLIKOOL Psühholoogia Instituut Jaanus K. KAPIBAARA JA TA KÄITUMINE Referaat Õppegrupp: G-1 Juhendaja: Aleksei Turovski Tallinn 2008 SISUKORD Tallinn 2008............................................................................................................................... 1 SISUKORD................................................................................................................................2 ÜLDINFO.................................................................................................................................. 3 Kapibaara ehitus......................................................................................................................3 Levik ja kaitse........................................................
mõjul. Kogu ülejäänud Aafrika territoorium on tasapinnaline. Tasandikud kerkivad hiiglaste astmetena - ekvaatori piirkonnas paiknevast kongo madalikust sisemiste, künklikke platoode juurde (keskmine kõrgus 750 m üle ookeanipinna), mida kutsutakse ka suurteks Aafrika tasandikeks. Kõige madalam koht on Etioopia madalik (-116 meetrit merepinnast) kuid see on Aafrika jaoks ka erandlik nähtus. Suuremaid madalikke saab leida ainult suuremate jõgede deltade kohal. Näiteks Nigeri ja Zambezi jõgede suubumiskohad on võrdlemisi madalates piirkondades, kõrgus merepinnast ei ulatu 200. meetrist kõrgemale. Kliima ja looduslikkud tingimused: Kõige suurem sademete hulk on ekvatoriaalses vööndis, Guinea lahe kallastel ja Kongo jõgikonnas ning ka Madagaskari saare idarannikul, see moodustab umbes 4000 mm aastas. Nendel alaldel on levinud troopilised vihmametsad, kus valitseb palav ja niiske ekvatoriaalne
Suur osa Eesti muldadest kannab liigniiskuse käes. Viljakamad mullad on Pandiveres ja Kesk- Eestis. · Eesti pindalast kasvavad metsad 53%, looduslikud niidud 6%, sood 22%. Metsade pindala on viimase 50 aasta jooksul kahekordistanud. · Levinumad puuliigid Eestis on mänd, kask, kuusk ja levinum metsatüüp palumets. · Looduslikud niidud jaotatakse nelja rühma: aruniidud, soostuvad niidud, lammi- ning rannaniidud. · Suuremate maastikuüksustena saab eristada madalikke ja nõgusid, lavamaid ja kõrgustikke. · Inimmõju avaldab maastikele maaviljelusi, ehitustegevuse, maavarade kaevandamise kaudu. Eesti keskkonna loodusliku tasakaalu säilitamiseks on looduskasutusest üha rohkem reguleeritud lubade ja maksuga. · Ligi 15% meie territooriumist on looduskaitse all. Teiste kaitsealade seas on Eestis viis rahvusparki: Lahemaa, Vilsandi, Soomaa, Karula, Metsasalu. · Eestis on väikse rahvaarviga riik, maailmas ligi 200 riigi hulgas umbes 150
Pealinna geograafilised koordinaadid on 59ºN ja 10ºE. Ajavööndilt on Norra ühe tunni võrra taga. Pilt 3. Norra asendikaart 4. Looduslikud tingimused 4.1 Pinnamood Norra on omapärase kujuga maa pikk ja kitsas. Maastik on ääretult vahelduv. Suure osa Norra pindalast võtab enda alla Skandinaavia mäestik, mille idanõlvad on lauged, läänenõlvad aga laskuvad järsult merre, moodustades kauni fjordi- ja skäärranniku. Madalikke on vähe aga saari palju. Kõrgeim piirkond on maa lõunaosas asuv Jotunheimeni kiltmaa. Sügavaid orge tekitasid jääajal sulama hakanud liustikud. Neisse orgudesse tungis meri ning nii tekkisidki fjordid. Norra kõrgeim tipp on 2469 meetrit kõrge Galdhøpiggen. 514 meetri sügavune Hornindalsvatnet on Norra ja Euroopa sügavaim järv. Suure osa Norra territooriumist hõlmavad paljad kaljud ja tundra. Mets kasvab 25%-l Norra maa-alast; 90% sellest on okasmets
Atlandi ookeanilt puhuvaid läänetuuli. Tasandikel sajab kuni 1000 mm / a, Atlandi rannikul ja mägede läänenõlvadel isegi 1500 - 2000 mm / a. Nii siis on taimekasvuks niiskust küllaldaselt.Vegatatsiooni pikkuseks on 6 kuud või enamgi. Mullad on valdavalt metsapruunmullad. Need on keskmise, kohati väga hea viljakusega. Suvel eriti vihma ei saja, seega tegeldakse niisutamisega. Prantsusmaal ei saa igalpool tegelda põllumajandusega, sest maastik on väga mitmekesine-on palju madalikke ja kõrgmägesid. Edela, kirde ja kagu osas on põllumajandusega tegelemine piiratud, kuna seal asuvad kõrged mäeahelikud. Prantsusmaa on Euroopa suurim põllumajandussaaduste tootja. Kapitali olemasolu on tagatud. Rahvastikust on põllumajanduses hõivatud umbes 7% inimestest. Põllumajandust toetatakse mitmesuguste toetustega. Põllumajandusliku tootmise vormiks on suurtalud ja istandused. Kasvatatakse palju nisu, maisi, otra, kartulit ja suhkrupeeti. Samuti tsitrusvilju ja parasvöötme
9 Loodus Kreeka rannajoon on väga liigestunud, paljud lahed on head looduslikud sadamad. Ligi 80% territooriumist hõlmavad madalad või keskmise kõrgusega mäed: läänes tugevasti karstunud lubjakiviahelikud, idas üksikud kristalsed massiivid, seal hulgas ka Kreeka kõrgeim mägi Olümpos,mille kõrguseks on 2917 meetrit. Viimaste vahel asub ka palju madalikke. Kreekas esineb sageli maavärinaid ning Thera saarel on tegevvulkaan. Saartel ja rannikul valitseb vahemereline kliima, keskmine temperatuur juulis 25- 27, jaanuaris 4-12ºC. Idas on 400-700,läänes 900-1200 mm sademeid aastas. Sisemaal mägedes on karmim talv ning püsiv lumakate. 10 Jõed on lühikesed, suuresti kõikuva vooluhulgaga mäestikujõed. Suvel väiksemad jõed kuivavad
Laht on madal, ent väga vahelduva põhjareljeefiga: isegi lahe keskosas võib vee sügavus ulatuda mõne meetrini, samas küündib sügavus mitmel pool üle 100 m. Soome lahe veed on Läänemere ühed magedamad, piki lõunarannikut on täheldatav hooviste süsteem läänest itta. Lahemaal on Soome lahe rannajoon tugevasti liigestatud. Selle pikkus rahvuspargi piires on ca 145 km, linnulennult on vahemaa ühest äärmuspunktist teise vaid 46 km. Rannikul esineb rohkelt madalikke ja rannad on üldiselt kivised, eriti Juminda-Tapurla-Virve ja Lobi-Pedassaare-Vergi piirkonnas. 3.2 Vetevõrk Lahemaa rahvuspargis asuvad peamised jõed on Altja oja, Kolga jõgi, Loo jõgi, Loobu jõgi, Mustoja oja, Pudisoo jõgi, Valgejõgi ja Võsu jõgi. Klindiastangult laskudes moodustavad jõed jugasid ja joastikke e kaskaade. Kui kogu Balti klindi ulatuses on 34 arvestamisväärset juga-joastikku, siis 31 neist asuvad Põhja-Eesti klindil ja neist omakorda neli asuvad Lahemaa
.Esineb nii paikset kui ka triivjääd, kusjuures nad erinevad üksteisest vormilt, ealt, koosluselt, saastatuselt jne. Triivjää on enamlevinum nähtus Balti meri Balti merd võib maailmamere mastaabis vaadelda kui sisevahemerd, mis on suhteliselt madal kuid keerulise põhjareljeefiga. Kui võtta pikkuseks vahemaa Sankt Peterburist Taani väinadeni, siis on see 750 miili, laius on keskosas 180 miili. Balti mere rannajoon on keeruline, seal on palju saari, lahekääre ja madalikke, mis raskendavad tunduvalt laevaliiklust. Eriti keeruline on laevaliiklus Soome ja Rootsi rannikualadel. Balti mere suurimad lahed: 1. Botnia 2. Soome 3. Riia 4. Narva 5. Gdansk 6. Pomorie 7. Mecklenburgi 8. Kieli 9. Liivi Pinnahoovused on nõrgad, ainult keskosas moodustub kellaosutile vastu liikuv hoovus. Tugevate tuulte mõjul võib lahtedes veepind tõusta kuni 4 meetrit üle normi. Pinnavee temperatuur tõuseb suvel kuni 19º C, talvel langeb kuni 1º C
idanõlvul kohati kuni 400mm), sisemaal ja põhjaosas 300-400mm aastas. Sademeterikkaim paik on Sognefjordi põhjaosa üle 5000mm aastas. 8 5. PINNAMOOD Suurema osa (ehk 3/4) Norra pindalast hõlmab Skandinaavia mäestik. Selle idanõlvad on lauged, läänenõlvad aga laskuvad järsult merre, moodustades Norrale nii iseloomuliku fjordi- ja skäärranniku. Madalikke on vähe: kohati rannikul ning Oslo fjordi ja Trondheimi fjordi ümbruses. Rannikumeres on palju saari, neid on umbes 150 000. Üle poole maa-alast asub vahemikus 500 kuni 1000m üle mere pinna, üle viiendiku 1000 meetrist kõrgemal. Kõrgeim piirkond on Norra lõunaosas asuv Jotunheimeni kiltmaa. Jotunheimeni kiltmaal paiknevad ka kaks Norra kõrgeimat tippu: Glittertind (2472m) ja ainult 3 meetrit madalam Galdhoppiggeni tipp. Seal paikneb samuti ka
poolkõrbetest kuni linnaparkideni. Toiduks tarvitavad nad rohuseemneid ja putukaid. 11 lk 3. Austraalia roomajad ja kahepaiksed Austraalias elavad krokodillid, kilpkonnad, sisalikud, maod ja konnad. 3.1. Krokodilliliste selts, Sugukond: Krokodilllased Maailmas elutseb umbes 27 krokodilliliiki, kellest kaks asustavad Kakaduu rahvuspargi soid, jõgesid ja veega üle ujutanud madalikke. Üks neist on vaid Austraalias elutsev kitsakoonuline austraalia krokodill (Crocodylus johnsoni). Ehkki tema pikkus ulatub peaaegu kolme meetrini, pole ta inimestele ohtlik. Tema kitsas ja teravate hammastereaga varustatud koon, mis toitub nagu sõel, on iseloomulik kalatoiduliste krokodillidele. Teist liiki harikrokodilli peetakse väga ohtlikuks roomajaks, kes on suuteline surmama koguni inimese. Ta on seitse meetrit pikk ja võimeline maismaal liikuma kiirusega
Myanmar, Nepal, Pakistan, Põhja-Korea, Tadzikistan, Venemaa ja Vietnam. Hiina asub Euraasias, täpsemalt Ida- Aasias ning Hiinat ümbritsevad LõunaHiina meri ja IdaHiina meri ning Kollane meri. Koordinaadid on 35 00 N, 105 00 E. Pindalast on 9,326,410 km² maismaad ja 270,550 km² vett. 8 Pinnamood Pinnamood on erinev on mägesid ( Himaalaja ja Tiibeti mägismaa), kui ka madalamat maad läänes, madalikke merede ääres. Põllumaad on Hiinas 10% , rohumaad 43%, metsamaad 14% ja muud 33%. Taimkatte poolest on Hiina erinev Läänes on mäginiit ja tundra; Idas lähistroopiline mets ja põõsastik. Mullastik Lääne- Hiinale on iseloomulikud kõrbete pruun- ja hallmullad ning poolkõrbete kastanmullad. Ida- Hiina tasandikel on valdavad kultuuristatud lammimullad (Kirde- Hiinas ka mustmullad ja tumedad niidumullad), mäestikes pruunid metsamullad,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
