Poola (2)

5 VÄGA HEA

SISUKORD
1. Üldinfo Poola kohta 1
2. Poola geograafiline asukoht 2
3. Vaatamisväärsused 5
4. Rahvastik 8
5. Majandus 9

Üldinfo Poola kohta

Pindala: 322 577 km², maismaa 311 904 km² (koos siseveekogudega), Euroopas pindalalt 7. riik. Piiri kogupikkus 3504 km, millest maismaapiir moodustab 3064 km.
Rahvaarv: 38,6 miljonit (2001), mis on ligikaudu 0,7% maailma rahvastikust, rahvaarvult Euroopas 8. riik ja maailmas 29. Rahvastiku tihedus 122,9 in/km² (umbes 3 korda suurem kui Eestis), 62% inimestest elab linnades. Umbes 12 milj. poolakat elab väljaspool Poolat, suuremad kogukonnad on USA-s (5,6 milj), SRÜ-s (2,5 milj.), Prantsusmaal (1 milj.), Saksamaal (0,8 milj.).
Keskmine eluiga: mehed 69,7 a., naised 78,0 a. (2000)
Rahvuslik koosseis: 98% poolakad, 1,3% sakslased , kümneid tuhandeid leedulasi, juute , valgevenelasi ja ukrainlasi. Enamus etnilisi gruppe on tugevalt poolastunud.
Pealinn: Varssavi (poola k. Warszawa, inglise k. Warsaw), elanike arv üle 1,6 miljoni.
Põhiseadus: Kehtib 1997. a. kevadel vastu võetud uus põhiseadus, mille järgi Poola on parlamentaarne vabariik, kus seadusandlik võim on kahekojaline: Sejm - 460 kohta; ning Senat - 100 liiget. Valimisõigus alates 18 eluaastast.
Riigipea , president on valitud rahva poolt otsestel valimistel
Täidesaatvat võimu esindab peaminister . Täidesaatev võim on aruandev Sejmi ees.
Religioon : Poolas on religioonil tähtis koht. Kommunistlikul perioodil oli kiriku roll vastupanuliikumises ning rahvuslike traditsioonide säilumisel väga suur. Rooma katoliiklaste hulka kuulub umbes 95% elanikkonnast (neist 75% aktiivsed kirikuskäijad).
Riigikeel : poola keel, mis kuulub slaavi keelte hulka.
Poola asub strateegiliselt väga olulises kohas, Euroopa geomeetrilises keskpaigas. Liikudes läänest itta või põhjast lõunasse on raske leida otsemat teed kui läbi Poola. Eesti jaoks on Poola oma asendi tõttu oluline transiitmaa.
Loodusvaradest leidub Poolas kivisütt, vaske, väävlit (8% maailma varudest ), looduslikku gaasi, hõbedat, pliid, keedusoola . Metsade all on u. 28% riigi territooriumist (põhiliselt okaspuud, eriti mänd - istutatult), haritav maa moodustab u. 46% kogu maismaa pindalast.

Poola geograafiline asukoht

Poola asub Kesk-Euroopas ja piirneb läänest Saksamaaga, lõunast Tšehhi ja Slovakkiaga, idast Ukraina ja Valgevenega ning põhjast Leedu ja Venemaaga ( Kaliningradi eksklaav). Põhja poole jääb ka Läänemeri. Piiri pikkus on 3014 km, rannajoone pikkus 524 km.
Põhjalaius: 49˚ - 55˚, suurem osa Saksamaast, Inglismaast ning Ukrainast samadel laiuskraadidel.
Idapikkus : 14˚ - 24˚, suurem osa Rootsist, kogu Kreeka, Slovakkia ja Ungari ja Eesti saared mahuvad samade pikkuskraadide vahele.Poolas kehtib Kesk-Euroopa aeg CET=GMT+1, mis on tund taga Eestis kehtivast ajast.
Poola maastik on mitmekesine : kõrgetest mägedest ( Rysy mäetipp 2499 m Tatra mäestikus) kuni merepinnast allpool asuvate aladeni ( Visla suudmeala Zulawy: -1,8 m). Pool riigi territooriumist asub 150 m kõrgusel merepinnast. Riigi keskosa moodustavad Masoovia-Podlaasia, Suur-Poola ja Sileesia madalikud , neist põhja poole jäävad Kagu-Eesti sarnane moreenkünkaala (läänes Pomorje, idas Masuuria kõrgustik) ning Läänemere kohati künklik rannikumadalik. Riigi lõunaserv on mägine, idas Karpaadid, maailma väikseima kõrgmäestiku Tatrate põhjaosa (lõunaosa asub Slovakkias), läänes Põhja- Sudeedid . Paljud Poola jõed on omavahel ühendatud kanalitega: kõige pikem nendest , Wieprz - Krzna, on 140 km pikk. Poola maastikus domineerivad põllud, aasad, puuviljaaiad, metsad ja järved.
Kliima on parasvöötmeline, küllalt sarnane Eestile ( madalikel on erinevalt meist külmim jaanuar, keskmisega paar kraadi alla nulli, juulis on temperatuur pisut soojem kui Eestis, (keskmine +18 kraadi C), sarnane on ka sademete hulk ja jaotus.

Vaatamisväärsused

Poola pealinn Varssavi sai II Maailmasõjas tugevalt kannatada ja hävis 80 protsendi ulatuses ning 1945. a oli Varssavi purustatud ja mahapõletatud. Pärast sõda algas linna taastamine, mis tõid linna välisilmesse muudatusi. 1980 kanti Varssavi vanalinn UNESCO Maailma Kultuuripärandi nimekirjaNüüd areneb aga linn jõudsalt pilvedesse uute kõrghoonetega. Paljud firmad on Varssavisse rajanud oma Ida-Euroopa esindused.Varssavi suuremad vaatamisväärsused asuvad aga vanalinnas .

Varssavi vanalinn - siin asub terve rida uhkeid keskaegseid elumaju, samuti Poola kuningate kroonimiskatedraal, restaureeritud Kuninglik Kindlus , kus asuvad Poola rahvusreliikviad. Vana linnaosa ümbritsevad kaitseehitised ja kuulus Barbakani värav. Majad, millest vanimad püstitati juba 13. sajandil, on varemetest üles ehitatud.
Kuningaloss - II maailmasõjas hävinud ning 1970-ndatel taastatud kuningalossoss. Lossiväljakul asuvad ka kuningas Sigismundi sammas (Varssavi vanim monument aastast 1644 ) ja Püha Jani katedraal .

Varssavi Kuningatee - Trakt Królewski on linna peatänav, mis algab Kuningalossi väljakult ja lõpeb kuninga suveresidentsi Lazienki lossi juures. Tee ääres asub hulgaliselt suurejoonelisi kirikuid ja paleesid ning kuulsaid galeriisid ja muuseume . Siin paiknevad Püha Anna katedraal, Püha Risti katedraal (siia arvatakse olevat kinni müüritud Poola kuulsaima helilooja Chopini süda), Koperniku ausammas, Uazdowski kindlus jpm.
Kuninglik Łazienki park, palee ja veepealne teater. Siin oli viimase Poola kuninga suveresistents ja Chopini ausammas.

Stary Rynek - endine turuplats, mida ümbritsevad majad on nagu muinasjutust. Iga hoone ise värvi...

Varssavi "Väike merineitsi " - linna sümboliks on ühel vanalinna väljakul seisev Syrenka aastast 1855. Kaunis poolnaine-poolkala on alates keskajast olnud pealinna sümboliks ja 1792 otsustati merineitsit kujutada ka Varssavi ametlikul linnavapil.
Kultuuri ja Teaduste Palee - seda kesklinnas toretsevat hoonet on nimetatud gigantseks tordiks, mille küpsetas hullunud pagar !

Varssavi Suur Teater
Varssavi Ülikooli botaanikaaed - rajati 1818 . aastal ning oli I ja II Maailmasõja vahelisel ajal üks Euroopa parimaid ja Poola vanimaid botaanikaaedu. Aia pindala on 5 ha ning erinevaid liike üle 5000. Aia keskmine osa sisaldab muuhulgas sirelialleed, purskkaevu ja rosaariumi ning vahtrakollektsiooni.
Wilanowi loss - 7 km kaugusel Varssavi kesklinnast Vistula jõe kaldal asub kuningas Jan III Sobieski suveresidents koos luksusliku 106 ha suuruse barokkpargiga. Villa Nuova lossiaeda kutsutakse Poola Versaille´ks. Wilanow on poolakate üks armastatumaid kohti, mida teatakse hästi ka mujal. Originaalse arhitektuuriga loss ja selle juurde kuuluv barokne aed on väga kaunid . Jõeäärsele promenaadile pääseb valgepöökidest pügatud võlvkaarte ja alleede kaudu.
Praga rajoon - ajaloolise arhitektuuriga linnaosa, mis ei saanud II maailmasõjas kuigivõrd kannatada ja on suuresti autentsena säilinud. Sinna sattudes tasub üles otsida Mala tänav, kus Roman Polanski väntas oma Oscari-filmi « Pianist ».
Varssavi city - Varssavi pilvelõhkujate piirkond, kuivõrd on tegemist Kesk-Euroopa tähtsama majanduskeskusega.

Rahvastik

Rahvaarv: 38,6 miljonit (2001), mis on ligikaudu 0,7% maailma rahvastikust, rahvaarvult Euroopas 8. riik ja maailmas 29. Rahvastiku tihedus 122,9 in/km² (umbes 3 korda suurem kui Eestis), 62% inimestest elab linnades. Umbes 12 milj. poolakat elab väljaspool Poolat, suuremad kogukonnad on USA-s (5,6 milj), SRÜ-s (2,5 milj.), Prantsusmaal (1 milj.), Saksamaal (0,8 milj.).
Poolas on tihedaimalt asustatud Sileesia (38in./Km2) ja Väike-P. Vojevoodkond (215in./km2). 61.4% rahvastikust elab linnades. Linnarahvastiku osatähtsus on suurim Sileesia ja Alam-Sileesia vojevoodkonnas (vastavalt 78,6% ja 71,1%), kagupoolsetes vojevoodkondades on ülekaalus maarahvastik (Podakarpacies 59,6%, Swiety Krzyzis 54,6%, Lublinis 53,3%, Väike-P-s 50,4%). Poolas on 887 linna ja 53 023 maa- asulat (31.12.2005) Rohkem kui 500 000 elanikuga linnu on 5 (Varssavi, Lodz, Krakow , Wroclaw ja Poznan), 100 000 - 500 000 elanikuga linnu on 39 (neis elab kokku 29% rahvastikust). 10 000 – 100 000 elanikuga linnu on 362 (26,5% rahvastikust), 10 000 elanikuga linnu 436 ja alla 2000 elanikuga linnu 50.
Poola on olnude Euroopa kiireima rahvaarvu kasvuga riike (1950 – 1996 suurenes rahvaarv 13miln võrra ehk 53%), kuid 1997. aastast on rahvaarv aeglaselt, kui pidevalt vähenenud (2001 – 2005 kokku 97 000 inimese võrra, sellest 81 800 negatiivse rändeiibe tõttu). Loomulik iive on alates 2002. aastast ja rändeiive 1960. aastast negatiivne. Sündivus on langenud 2%-lt (1985 – 1984) 1%-le (1999 – 2005), Sündide koguarv on viimastel aastatel umbes 2korda väiksem kui 1980 aastate esimesel poolel.
Rahvastiku vanuselises struktuuris on kiiresti vähenenud laste ja suurenenud vanurite osatähtsus: 2005 oli alla 15-aastasi 16,2% (1990. aastal 24,9%9 15-64 aastasi 70,5% (64,9%) ja üle 65- aastasi 13,3% (10,2%) rahvastikust. Keskmine eluiga on pidevalt pikenenud (1950 meestel 56 ja naistel 62 aastat 2005 vastavalt 71 ja 79 aastat).

Majandus

Riiklikuks rahaühikuks on Poolas 1 zlott (PLN), umbes 3,6 EEK, mis võrdub 100 grossi. 1995. aastal oli Poola SKT 227 miljardit USD ning on pidevalt kasvanud. Poola majandus tugineb peamiselt rasketööstusele, toiduainetööstusele, keemiatööstusele ja ka põllumajandusele.
Umbes 49% territooriumist on kasutusel põllumaana ja 13% karjamaana. Kasvatatakse erinevaid taimekultuure: rukkist , nisu, kaera, kartulit, suhkrupeeti jt. Loomadest lehmi, piimatööstuse jaoks, ja lambaid , kuid kõige rohkem on sigu. Poola sink on tähtsaks ekspordikaubaks, nagu ka munad, mida saadakse linnukasvatusest. Hästi arenenud on kalandus nii Läänemeres kui ka Atlandi ookeanis. See-eest peab aga teravilju importima, sest vähestel farmidel on olemas piisava tootmise jaoks vajalik tehnoloogia . Umbes 27% elanikkonnast töötab põllumajanduses.
Tööstuses on põhirõhk pandud raua-, terase-, keemiaproduktide ja energiatootmisele. Nii metalli kui ka energiatööstus sõltub kivisöest, mis on Poola tähtsaim maavara . Suurimad kaevandused asuvad Üla-Sileesia söevarude juures. Poola on söetootmise poolest 4. kohal maailmas, suur osa toodangust läheb ekspordile. Metallidest toodetakse veel vaske, alumiiniumit ja tsinki ; rauamaaki saadakse põhiliselt impordist.
Äärmiselt oluline on Poola jaoks keemiatööstus. Toodete hulka kuuluvad väävelhape, soolad , väetised, sh. lämmastikväetised, mille suurim maailmas tehas asub Pulawys, plastained ja kunstlikud kiudained. Keemiatoodang läheb enamasti ekspordile.
Masinatööstusest saadakse mitmesuguseid tooteid, nendeks on näiteks laevad, transpordivahendid , põllutöömasinad ja tööstuses vajalikke masinaid. Olulisteks ekspordiartikliteks on vedurid , veokid, autod, traktorid ja laevad.
Teatud koht Poola majanduses on olemas ka tekstiilitööstusel, mis tegeleb lina- ja puuvillatoodete valmistamisega.
Majanduslikult tähtsaimaks transpordivahendiks on Poolas raudtee , mille pikkuse poolest on Poola 5. Euroopas. Maanteedevõrk on suhteliselt halvasti arenenud. See-eest on aga kasutusel siseveetransport, peamiselt mööda Visla ja Oderi jõgesid.
Poolas olid tõsised majanduslikud probleemid 90.-ndate aastate alguseni. Siis aga suutis valitsus äärmuslike meetmete abil olukorda parandada, saavutades 2,6% SKT kasvamist aastas. Inflatsioon , mis ulatus 1200% 1990. aastal, oli 1994. aastaks kõigest 30%-40%. Selline majanduslik tõus on tingitud peamiselt erasektori arenemisest. Erasektori tulu moodustab praegu umbes 55% SKT-st.

Kasutatud allikad

http://www.supertravelnet.com/maps/?country=237_0_4&language=25

http://et.wikipedia.org/wiki/Poola

http://www.hot.ee/voydmayne/referaadid/ref/poola.html

http://www.hot.ee/praakel/Kool_Laanemeremaad.htm#Poola

http://www.poola.ee/uus/poola/?m=1&jutt=105&keel=ee

http://www.estemb.pl/est/poola

EE 15 Eesti entsüklopeedia Tallinn Eesti entsüklopeediakirjastus 2007

.DOC Laadi alla originaalfail 12 lk · .doc · 66 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-10-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

66 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

portugal Õppematerjali autor

8-nda klassi poola referaat

poola

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Poola Vabariik

Poola Vabariik Üldinfo Poola kohta Pindala: 322 577 km², Rahvaarv: 38,6 miljonit Keskmine eluiga: mehed 69,7 a., naised 78,0 a. Rahvuslik koosseis: 98% poolakad, 1,3% sakslased, 0,7% leedulasi, juute, valgevenelasi ja ukrainlasi. Pealinn: Varssavi, elanike arv üle 1,6 miljoni. Põhiseadus: Kehtib 1997. a. kevadel vastu võetud uus põhiseadus, mille järgi Poola on parlamentaarne vabariik, kus seadusandlik võim on kahekojaline. Religioon: Umbes 95% elanikkonnast on rooma katoliiklased. Riigikeel: poola keel, mis kuulub slaavi keelte hulka. Loodusvaradest leidub Poolas kivisütt, vaske, väävlit, looduslikku gaasi, hõbedat, pliid, keedusoola. Metsade all on umbes 28% riigi territooriumist (põhiliselt okaspuud, eriti mänd), haritav maa moodustab umbes 46% kogu maismaa pindalast. Poola Geograafiline asukoht

Geograafia

doc

Poola Vabariik

Pärnu kolledz Turismiosakond Grete Jakobson Teele Jänes Katriin Mats Annaliisa Orro TH2 POOLA VABARIIK Referaat Pärnu 2011 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................2 1. POOLA VABARIIK....................................................................................................3 1.1 Poola Vabariigi üldandmed.............................................................................................3 1.2 Poola riigi ajalugu............................................................................................................5 1.3 Poola Vabariigi loodus.................................................................................................

Turismi -ja hotelli ettevõtlus

docx

Poola referaat

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Timmo Soots Referaat Poola Juhendaja: Endla Pesti Olustvere 2014 Sissejuhatus Referaadis räägin täpsemalt Poola riigist. Riigi rahast, elanike arvust jms. Riigi üldiseloomustus Pindalalt on Poola 63. kohal maailmas ja 9. kohal Euroopas. Maismaa hõlmab 312 685 km², territoriaalvete pindala on 8,7 tuhat km². Merelahtede pindala (Szczecini ja Visla laht) on 1,2 tuhat km². Riigikeeleks on poola keel. Poola pealinn on Varssavi (Warszawa) - 1,6 mln elanikku. Rahaühikuks 1 zlotti=100 grossi. Riigikord on parlamentaarne demokraatia. Parlament - kahekojaline Rahvuskogu valitakse üldistel otsestel valimistel 4 aastaks. Poola Vabariigi riigikorra õiguslikud alused on sätestatud 2

Geograafia

doc

Referaat "Poola"

Poola on riik Kesk- ja Ida-Euroopa piiril. Ta on Euroopas suuruselt seitsmes riik. Poola rahvaarv on 2001 aasta seisuga 38,6 miljonit inimest, mis on peaaegu protsent maailma rahvastikust. Rahvastikutihedus on 122,9 inimest ruutkilogrammi kohta. 62% rahvast elab linnades. Suur arv poolakaid elab välismaal, lausa 12 miljonit. Suurim kogukond on Ameerika Ühendriikides, kus elab 5,6 miljonit poolakat. Keskmine eluiga on meestel 69,7 aastat ja naistel 78 aastat 2000 aasta seisuga. 98 protsenti rahvast on poolakad, 1,3% sakslasi ja suurema osa allesjäänud

Geograafia

doc

Poola esmasektor

.............................................................................................................5 METSANDUS.................................................................................................................... 7 KASUTATUD ALLIKAD............................................................................................... 10 2 SISSEJUHATUS Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas. Poola piirneb läänest Saksamaaga, lõunast Tsehhi ja Slovakkiaga, idast Ukraina ja Valgevenega ning põhjast Leedu ja Venemaaga (Kaliningradi eksklaav). Põhja poole jääb ka Läänemeri. Piiri pikkus on 3014 km, rannajoone pikkus 524 km. Asukoha ja ligipääsetavuse tõttu on Poolas olnud palju sõdu ja selle piirid on väga suures ulatuses nihkunud. 1 Poola lipp ja vapp Poola pealinnaks on Varssavi (Warszawa), kus elab 1 681 000 inimest. Poola rahvaarv aasta

Geograafia

doc

Poola rahvastik ja asustus

Poola rahvastik ja asustus 1. a) Poolas elab 38,482,919 inimest (2009 aasta juuli) b) Poola on keskmine riik ja maailmas on ta rahvaarvu poolest 36. kohal. c) Argentiinas 40.913.584, Hispaanias 40.525.002, Keenias 39.002.772, Marokkos 34.859.364 2. a) 123 in/km² (2006) b) Poola on üsna ühtlaselt asustatud. Igas riigi osas leiame linnu, mille rahvaarv on suur. Nii näiteks Varssavi on kõige tihedamini asustatud linn, mis asub kesk-Poolas. Teine on Lód, mis asub samuti keskosas. Järgmine suurem linn on Kraków, mis asub mäestilulisel alal lõuna- Poolas. Siis tuleb edela-Poola linn Wroclaw ja läänepoolne linn Pozna. Kuuendal kohal rahvaarvu poolest on põhja-Poolas asuv linn Gdask. Poola läänepool on rohkem asustatud tänu

Geograafia

docx

Riikide kokkuvõte

siseturu vajadusi, koondub peamiselt maa lõunaossa ja haritavat maad 7,3% maismaast. 2/3 annab loomakasvatus. Kolmandas sektoris on tähtsal kohal kinnisvarateenused, kaubandus, veondus ja side. Töötuse määr on 2009.a. 8,2%. Kuna Ahvenamaa ei kuulu EL- tolliliitu on seda läbivatel laevadel lubatud maksuvaba kaubandus. SKT-st põllumajandus 2,9%, tööstus 29,5% ja teenindus 67,6% (2005). Tsehhi Tsehhi vabariik asub Kesk-Euroopas. Naaberriigid Saksamaa, Poola, Slovakkia ja Austria. Pindala 78 866 km2 ja rahvaarv 10 467 542 inimest (2009.a.). Pealinn on 1,2 miljoni elanikuga Praha. Riigikeeleks on tsehhi keel ja rahaühik tsehhi kroon. Riik on jaotatud 14 maakonnaks. Tsehhi riigikord on parlamentaarne vabariik, mille riigipeaks on president, kelle valib 5 aastaks parlament. Seadusandlikuks organiks on kahekojaline parlament. Ülemkoja e. Senati 81 liiget valib 6 aastaks rahvas ja iga kahe aasta tagant valitakse 1/3 Senati koosseisust ümber

Maailma majandus ja poliitiline geograafia

docx

Rahvastiku analüüs-Saksamaa

Rahvastiku analüüs. Saksamaa Sissejuhatus-Saksamaa Saksamaa on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas. Ta piirneb Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Saksamaa lipp Saksamaa vapp Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin, mõned üksikud ministeeriumid ja föderaalinstitutsioonid asuvad Bonnis, endise Lääne-Saksamaa pealinnas. Poliitiline ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud parlamentaarse demokraatiana. Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest liidumaast. Saksamaa on 82 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Saksamaa on ka ÜRO, Euroopa Liidu, NATO ja G8 liikmesriik. Juhtlause Einigkeit und Recht und Freiheit Riigihümn Das Lied der Deutschen Pealinn Berliin Pindala

Ühiskond

Rohkem sarnaseid