Kommunismi kokkuvarisemine Ida-Euroopas Pikalt kestnud külm sõda oli NVS Liitu laastanud väga tugevalt, lääneriigid eesotsas USAga olid võtnud kasutusele kõik meetmed, et nõrgestada NSV Liidu majandust ja pingestada suhteid võimudega. 1985.aasta märtsis tuli võimule Mihhail Gorbatšov, ning sellega algas perestroika ja glasnosti ajastu. Kogu külm sõda oli loonud tingimused kommunismi kokkuvarisemiseks. Ronald Reagan tolle aegne USA president uskus, et lääneriigid ei pea kommunismi levikut mitte ainult piirama, vaid selle süsteemi hävitama. Reagan koos oma nõunikega töötas välja plaanid, et lõigata ära kõik NSV Liidu sissetuleku allikad, lootes seejärel NSV Liidu kokkuvarisemist. Esiteks takistas Reagan NSV Liidu võimutsemist Kesk- ja Ida-Euroopas, selleks toetas ta võitlust kommunismi vastu kogu maailmas. Teiseks surus lääs NSV Liidu majanduslikult täiesti nurka, lõigates ära tema sissetulekualli...
Gorbatsovilt · Hiina kommunistliku partei dilemma, peale jäävad vanameelsed, välja kuulutati sõjaseisukord · 4. Juuni 1989 verevalamine taevase rahu väljakul, maaila streik, hiina sellele ei reageerinud · Hiinda endiselt kommunistlik riik Lahesõda 1990-1991 · Ajendiks oli see kui 2.august 1990 iraak ründas kuiveiti, sest tahtis seda endaga liita · ÜRO komplekteeris rahuväed, eesotsas USAga oluliseim baas oli saudi araabia · Opertasioon kõrbetorm sai alguse 17. Jaanuar 1991 õhurünnakuga · 24. Veebruar 1991 algas maavägede pealetung, mile käigus lükati iraak oma piiridesse tagasi. Algas husseini vastane meeleavaldus, kuid 28 veebruar sõlmiti juba vaherahu Balkani tragöödia · 1989 alagasid jugoslaavia lagunemine · 1991 iseseisvus sloveenia, serbia kuulutas talle sõja, kuid kuna neil polnud ühiseid riigipiire läks sloveenial hästi
1980 keskpaigaks suurenes tööstustoodang 24 korda. 1950-1960a oli jaapani majandus kasv 2-3 korda kiirem teistest riikidest. Sellist kiiret arengut hakati nim. Jaapani majandusimeks. 1970a keskpaiku puhkenud energia-ja majandus kriisi mõjutas tugevasti ka jaapanit. Kriisi ületamiseks hakati piirama sellist tööstus harude arengut mis nõudsud palju toorainet ja energiat. Kõigi nende edusammude taga on rangekord ja pingetöö. Julgeoleku tagab jaapanlastele 1951a USAga sõlmitud julgeolekupakt ...selle alusel on jaapani teritooriumil ameerika sõjaväebaasid. jaapani sise ja välis pol. Pärast II MS oli jaapani välispoliitika suunatud eeskätt koostöö arendamisel USAga. 1950a sõlmis jaapan vastavad lepped mitme kagu-ja lõuna aasiaga maaga. Lõuna-koreaga muutusid suhtednormaalsemaks alles 1960a keskpaiku. Suhetes nõukogude liiduga ja hiljem venemaaga oli jaapanil kõigil sõjajärgsetel aastakümnetel lahendamata probleeme
Nsvl saatis põhjaosale relvi. Pommitamised, mürkained. usa üliõpilase streik. 1973 sõja lõpetamise kokkulepe. Vietnamis sai ühtne kommunistlik riik. Usa kaotas 56000 meest,haavati 300000. hingeline kriis. 1980. Ronald reagan asus majandust reformima. Reagonoomika-tema majanduskava . ettevõtluse riikliku reguleerimise vähendamine, ettevõtjate piirangute tühistamine, maksude alandamine. Usa pidi loobuma pingelõdvendustest. Idablokk muutus nõrgemaks ja ei suutnud majanduslikult enam usaga võistelda. Jaapan 1951.aastani USA okuoatsioon Jaapanis , San Fransisco rahuleping. maareform(kaotati suurmaaomadus , anti talupoegadele maad). suuretevötete (dzaibatsude) tegevuse piiramine. 1946 Jaapani pöhiseadus(meie , jaapani rahvas, toimides parlamenti seaduslikul viisil valitud esindajate jaudu). Pöhiseaduslik monarhia , keisri öigusi piirati. mitmeparteiline parlamentaarne demokraatia. 1960 körge koht tööstustoodangus. kiire majanduskasv 1950-60( Jaapani majandusime)
Kuuba raketikriis Jane Jürisson Kuuba raketikriis Läänes nimetati "Kuuba kriis", NSV Liidus "Kariibi kriis" 1959 tuli ülestõusu käigus Kuubal võimule Fidel Castro (kukutades USA- meelse diktaatori Batista). Kuubal algasid reformid (natsionaliseerimine jne.), mis teravdasid Kuuba suhteid USAga. Juba suvel 1962 tõi NSV Liit Kuubale maa-maa tüüpi tuumalõhkepeadega keskmaaraketid, oktoobris seadis need üles (sihtmärgiks USA). Kuubal olid ka NSV Liidu pommituslennukid. 22. oktoobril 1962 tegi USA president J. Kennedy avalduse, milles informeeris USA-d ja muud maailma, et USA blokeerib Kuuba, selleks et NSV Liit ei saaks sinna lisavägesid viia. USA, aga vastuseks ka VLO sõjaväed, viidi kõrgendatud lahinguvalmidusse.
Lühikokkuvõte aastast 2010 Venemaa on maa ja riik Euroopas ja Aasias. Venemaa ulatub 11 ajavööndisse ning on maailma suurima pindalaga riik. Venemaa piirneb loodes Norraga, läänes Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega Läänemere-äärse eksklaaviKaliningradi oblasti kaudu), Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidzaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina jaMongooliaga, kagus Põhja-Korea ja Jaapaniga ning idas USAga. Venemaa pikk rannajoon ulatub Põhja-Jäämerest Vaikse ookeani lääneosani ning hõlmab veel Musta mere, Kaspia mere ja Läänemere äärse ranniku. 1991. aastani oli Venemaa (Vene NFSV) Nõukogude Liidu pindalast suurema osa hõlmanud liiduvabariik. Venemaad loetakse Nõukogude Liidu õigusjärglaseks. Venemaa Föderatsiooni Riigihümn hümn Pealinn Moskva Pindala 17 075 200 km2 vene keel ja Ametlik(ud)
Kuuba kriis Läänes nimetati "Kuuba kriis", NSV Liidus "Kariibi kriis" Ajalugu: 1959 tuli ülestõusu käigus Kuubal võimule Fidel Castro (kukutades USA- meelse diktaatori Batista). Kuubal algasid reformid (natsionaliseerimine jne.), mis teravdasid Kuuba suhteid USAga. Ei meeldinud USAle ka see, et Kuuba hakkas lähenema NSV Liidule. Castro väitis ise, et ta on marksist ja et Kuubal toimub sotsialistlik revolutsioon. Juba suvel 1962 tõi NSV Liit Kuubale maa-maa tüüpi tuumalõhkepeadega keskmaaraketid, oktoobris seadis need üles (sihtmärgiks USA). Kuubal olid ka NSV Liidu pommituslennukid. 22. oktoobril 1962 tegi USA president J. Kennedy avalduse, milles informeeris USAd ja muud maailma, et USA blokeerib Kuuba, selleks et NSV Liit
Iraak on riik lähis Idas. Ta piirneb idas Saudi Araabiaga ja kuveidiga, põhjast Türgiga , loodest Süüriaga , läänest Jordaaniaga ja idast Iraaniga. Iraak iseseisvus 1932. aastal kui see oli vabanenud Briti võimu alt. 1958. aastast sai riigi nimeks Iraagi Vabariik ja seal tuli võimule sotsialistlik Ba'athi partei. 1979. tuli Võimule Saddam Hussein. Saddam Hussein oli Iraagi president aastail 1979 2003. Tema valitsemisajal sattus Iraak sõtta Iraani, Kuveidi ja USAga. Ta kukutati koos Ba'athi parteiga aastal 2003 USA ja nende liitlaste poolt. Saddam Hussein mõisteti surma poomise läbi inimsusevastaste kuritegude eest 5. novembril 2006 ja hukati 30. detsembril 2006. Iraan on riik LähisIdas. See piirneb Aserbaidzaani, Armeenia, Türgi, Afganistani, Pakistani ja Iraagiga. Tähtsaim sündmus Iraagi ajaloos oli Iraani revolutsioon, mis on tuntud ka Islamirevolutsioo nina. Revolutsioon algataja oli Ruhollah Khomeyni. Iraani
riigiettevõtted). • Riigi rolli vähendamine majanduses ja sotsiaalsfääris, majandussektorite dereguleerimine, ametiühingute mõju kahandamine, maksukoormuse vähendamine. Thatcher oli alatasa • Välispoliitikuna ei Euroopa Liidu suhtes uskunud Thatcher kriitiline ning ei kartnud Euroopa Ühenduse kunagi enda arvamust tulevikku ja eelistas avaldada. tugevdada sidemeid Üks vastuolulisemaid USAga. pooli Thatcheris oli tema • 12. veebruaril 1986 viha sakslaste vastu. kirjutas Thatcher koos Mitterrandiga alla Canterbury lepingule Eurotunneli rajamiseks.
Thatcherism nägi ette karmi majanduspoliitikat, mis toetas igati ettevõtlust ning kärpis ametiühingute õigusi. Kahjumis ettevõtteid ootas ees sulgemine. Võrdsustati ka maksuprotsendid, tänu millele pidid rikkamad vähem makse maksma. See suund tagas majandusliku kasvu, kuid suurendas riigi tööpuudust, eriti põhjaosas. Selline valitsemisviis levis ka teistesse Lääne-Euroopa riikidesse. Välispoliitikuna ei uskunud Thatcher Euroopa Ühenduse tulevikku ja hoidis häid suhteid USAga. 1982. aastal viis ta Suurbritannia sõtta Argentiinaga Falklandi saarte pärast, mis lõppes üsna ruttu. Ta pidas vajalikuks toetada ka pommitamisi Liibüas, mille korraldas USA. Tema karmi majanduspoliitika ja vankumatu välispoliitika tõttu on ta pälvinud hüüdnime ,,raudne leedi". Pärast peaministri kohast loobumist sai Margaret Thatcher eluaegse parunessi tiitli ning kuulub siiani parlamendi ülemkotta. Ta leidis palju järgijaid
03.1953. Majandus plaani-, käsumajandus, riigikontroll, industrialiseerimine, sõjatööstus, kolhoos. Poliitika isikukultus, ainupartei, hirmuvalitsus, vägivald, gulag. 2) Hrustsov 1953 1964. Majandus maisi ja kartuli kasvatus. Esialgu kiire edasiminek, kommunism. Poliitika rahvusvaheliste suhete paranemine USA ja NSVL'i vahel. Sulaaeg. 3) Breznev 1964 1982 dets. Majandus kiire allakäik, kogu jõud läks võidurelvastumisele. Ei suutnud USAga sammu pidada. Poliitika isikukultus, stagnatsioon (seisak, tagasiminek). 2. Nõukogude majandusele iseloomulikud tunnusjooned. 1) Rasketööstuse eelisarendamine. 2) Toidu ja tarbekaupade vähesus. 3) Käsumajandus. 3. Kes olid dissidendid, mida nõudsid? V: Peamiselt haritlased, kes astusid välja ühiskonnaelu järkjärgulise karmistamise vastu. Koostati ja hakati levitama omaalgatuslikke
kommunistliku partei juhtimisel Dengi poliitika tulemused Saadeti laiali ühismajandid, lõpetati plaanimajandus, hakati tootma olmekaupu Sellise poliitika tulemusel väljus Hiina näljahädast ning Hiina kaubad jõudsid maailmaturule ,,Pole vahet, mis värvi kass on, peaasi et ta hiiri püüab" Välispoliitika 1950. a alguses alustas Hiina võitlust ülemvõimu pärast Kagu-Aasias, halvenesid suhted USAga 1960. a halvenesid suhted NSV Liiduga (relvastatud kokkupõrked) 1960. aastatel katsetasid hiinlased oma esimest tuumapommi 1970. aastatel soojenesid suhted lääneriikidega 1980. aastatel hakkasid suhted soojenema ka NSV Liiduga Suhted on tänapäevani teravad Taiwaniga Tänan kuulamast! Kas on küsimusi?
inimeste poolt. Venelased armastavad süüa palju ja tihti. Esimese roana on esikohal supid . Supid on vene köögi lõunalaual esimene põhiroog- tuntuim eestlastele Seljanka. Teise koha on säilitanud kalatoidud . Selle riigi pealinnaks on Moskva ja rahana on kasutusel rubla. Venemaa piirneb loodes Norraga, läänes Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidžaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja-Korea ja Jaapaniga ning idas USAga. Venemaa pikk rannajoon ulatub Põhja-Jäämerest Vaikse ookeani lääneosani ning hõlmab veel Musta mere, Kaspia mere ja Läänemere äärse ranniku. Suved võivad olla võrdlemisi jahedad ning talved päris külmad. Kõige külmem piirkond on Kirde-Siber, kus 50- kraadine pakane on talvel tavaline. Venemaa paikneb igikeltsi tsoonis, mis ei võimalda kõrgema taimestiku arengut. Põhjaregioonis asub tundra (kasvavad samblad ja samblikud, põõsad, vahest kääbuspuud), taiga (väga suur
headus võidutseb." "Mind ei huvita kui palju mu ministrid räägivad, nii kaua kuni nad teevad mida ma ütlen." "Mulle meeldib mister Gorbatsov, me võime koos äri teha." Poliitilised vaated. Esimese Briti naisvalitsusjuhina ajas ta ranget rahanduspoliitikat, toetas vaba ettevõtlust, sulges kahjumis riigiettevõtted. Välispoliitikuna ei uskunud Thatcher Euroopa Ühenduse tulevikku ja eelistades tugevdada sidemeid USAga. Ta viis Suurbritannia 1982 sõtta Argentiinaga Falklandi saarte pärast ja toetas neli aastat hiljem USA pommirünnakut Liibüale. Thatcheri poolt peaministrina läbiviidud uusliberaalsed muudatused tuginesid sellistele põhimõtetele nagu riigi rolli vähendamine majanduses ja sotsiaalsfääris, majandussektorite dereguleerimine, ametiühingute mõju kahandamine, maksukoormuse vähendamine.
Soja (53%), mais (30%), puuvill (12%) ning raps (5%). Nende kõrval on väga vähesel määral ka teisi põllumajanduses kasutatavaid GM taimi, nagu nt tomat, kartul, suhkrupeet, tubakas, kabatsokk, lutsern, melon ja papaia, samuti tehakse mitmeid põldkatseid nii toidu kui nn farmataimedega. 7 Kus kasvatatakse GM taimi? USA kõrval on suuremateks GMOde kasvatajateks Argentiina, Brasiilia, Kanada, India, Hiina ja Paraguay mis koos USAga moodustavad hektaripõhiselt umbes 95% kogu GMOde kasvupindalast. Lisaks nimetatutele on ISAAA andmetel maailmas veel 17 riiki, kus kasvatatakse GMOsid. Üksnes 0,01% kogu muundkultuuride kasvupinnast on Euroopas sisuliselt vaid mais Hispaanias. 8 GMtooted Geneetiliselt muundatud sojast valmistatud õlid Eesti kaubandusvõrgus. Sojaoad on sageli geneetiliselt muundatud. 9 Ajakirjas Food and Chemical
i. Briti India jagunes 2-ks a.i.1. India (hinduism) a.i.1.a. Nehru I peaminister, India ühin. Mitteühinemisliikumisega a.i.1.b. Gandhi Nehru tütar, I naispeam. Indias, 1984 lasti maha a.i.2. Pakistan (islam) a.i.2.a. M.A.Jinnah- riigi rajaja, tihedad suhted USAga a.i.2.b. 1971 Ida-Pakistanist tekkis Bangladesh a.i.2.c. Pakistan ja India sõdivad Kashmiri pärast (islami usk, hindust valitseja) b. Indoneesia b.i. Riigi rajaja Sukarno b.i.1. Head suhted NSVLga b.i.2. Arvas endast liiga palju b.i.3. Astus ÜROst välja b.i.4
Mao eesmärgiks oli viia nõrk Hiina suuriigi seisundisse, mis ei õnnestunud. Mao hakkas arendama rasketööstust ja läbi viima mitmesuguseid kampaaniaid nt suur hüpe. Oma kampaaniate tulemusena saabus Hiinasse näljahäda. 1965a. alustas Mao aga kultuurirevolutsiooni, et likvideerida süüdistajad. 1976a. Mao surmaga algas terav võimuvõitlus. Mao ajal oli väga agressiivne välispoliitika. Kuni 1970 aastateni ei olnud Hiinal head suhteid ei NL ega ka USAga. Alles 1970 aastail hakkasid suhted välismaailmaga paranema. Hiina suhted lääneriikidega paranesid niivõrd, et taiwani esindus ÜRO-s asendati HRV esindusega. 1980. (Xiaoping) aastatel hakkasid suhted paranema NSV Liiduga. Siiani on suhted halvad aga Taiwaniga. Eraelu Mao Naised Luo Yixiu abielus1907 kuni 1910 Yang Kaihui abielus1921 kuni1927 He Zizhen abielus1928 kuni1939 Jiang Qing abielus1939 kuni Mao surmani Mao Lapsed Mao Anying Sündinud 1922- Surnud 1950
sotsialistlikud reformid, mis teravdasid tüüpi rakette, mis võinuks U Thant jõudsid Hrustsoviga Kuuba suhteid USAga. Ei meeldinud tuumalöögiga hävitada suurema osa nii avalikule kui ka salajasele USAle ka see, et Kuuba hakkas lähenema USA-st. Ühendriigid kaalusid kokkuleppele. Avalikult NSV Liidule. Castro väitis ise, et ta on Kuuba ründamist õhu ja mere lammutas Nõukogude pool oma
Hiina plaanib investeerida 800 mil USD. Pehme võimu kesksus Atraktiivne riigi ideoloogia, poliitiline süsteem ja kultuur. Hiina usulised instituudid, kus õpib 30 mil inimest Hiina kohta väljaspool Hiinat. Bekingi konsensus. Lisaks majanduslik ja diplomaatiline mõju- majanduslik assisteerimine, avalik diplomaatia, investeeringud, piirkondlikud vabakaubandus kokkulepped. Hiina välispoliitika tulevikus: Kas tuleb intensiivne turvalisuse üle võitlemine USAga? Uus Külm sõda? Geopoliitika piirkonnas? Kas Hiina tõus saab olema rahulik? Majanduslikult, poliitilistes koostöödes? Kokkuvõte- Hiina välispoliitika on suur väljakutse USAle INDIA VÄLISPOLIITIKA India Ajalugu Mauryani Dünastia 321-185 eKr- esimene impeerium, mis moodustas Inda üheks poliitiliseks üksuseks. Guota dünastia 320-550 pKr- India Kuldne ajastu- India ühinemine. Märkimisväärne areng Hindu kultuuris. 1764 Briti
Fidel Alejandro Vittore Castro Ruz sündis 13. augustil 1926. aastal Kuubas Birani suhkruistanduses Tema ema oli teenijanna, Castro ise oli abieluväline laps Castrol on 2 venda, Ramón ja Raúl, ja 4 õde, Angelita, Juanita, Enma, ja Agustina. Nad kõik on sündinud väljaspool abielu Fidel oli 8 aastane, kui ta ristiti Kui Fidel oli 15, abiellus tema isa ta emaga Fidel oli intelligentne laps, kuigi huvitatud pigem spordist kui õpingutest Kekkoolis käis ta Beléni koolis (jesuiitide kool Havannas) Ta õppis õigusteadust Havanna ülikoolis Tuntuks sai ta vaeste klientide kaitsmisega. Kavandas kaks nurjunud riigipöör dekatset Fulgencio Batista parempoolse reziimi vastu osales 1953 koos vend Rauliga rünnakus Santiago de Cuba sõjaväe kasarmute vastu Pärast pagulust USAs ja Mehhikos üritas Castro 1956 salaja maabuda Kuubal, kuid tulevahetuses jäi ellu vaid 11 tema ...
parteiladvik Hurstsov valitsusohjad käest andma.NLKP Keskkomitee esimese sekretäri koha sai Leonid Brezniv, kelle juhtimisel NSV Liit hiljem lõpliku mandumiseni jõudis.Berliini müür-1961.august.13. Rajasid Nõukogude sõjaväelased peaaegu ühe ööga Berliini müüsi, mis Lääne-Berliini sulges.müürist sai külmasõja sümbol.Kuuba(e.Kariibi)kriis:1959 tuli Kuubal võimule Fidel Castro, kes kehtestas diktatuuri.Suurmaavaldus likvideeriti,alustati pahempoolseid ümberkorraldusi,suhted USAga halvenesid. Kuubas toimus sotsialistlik revolutsioon.Maailm seisis tuumasõja lävel, sest Usa ei suutnud siluda suhteid Kuubaga.Venemaa pidi likvideerima oma raketibaasid.Usa ei vallutanud Kuubat.Vietnami sõda:Riik oli jagatud kaheks, Põhja-Vietnami toetas NsvLiit ja Hiina, L-V aga Usa.P-V olid võimul punapardid-vietkongid, kelle vastu USA astus 1964.a.1973.a. Sõlmiti Pariisi rahuleping, mille alusel pidi sõjategevus lõppema ja ameeriklased lahkuma
III NSVL 1939-1941 (jaan.) oli teljeriikide poole peal. · MRP (1939) · 1941 liitub NSVL ja Salsamaa koostöö ja sõpruse leping. Samal aastal liitub NSVL Antandiga. Suur Isamaasõda Saksamaa ja NSVLi vahel. 1940 Itaalia, Saksamaa ja Jaapan sõlmisid kolmikpakti. Jaapan sõdis Inglismaa ja Prantsusmaaga aga ei sõdinud NSVLiga. Soome sõdis ainult NSVLiga. USA ei sõdinud Suurbritannia ja Prantsusmaaga. Bulgaaria sõdis Inglismaa, Prantsusmaa ja USAga, ei sõdinud NSVLiga. II MS algas 1. sep 1939 Saksamaa ründas Lääne-Poolat, 17. sep 1939 ründas Ida-Poolat NSVL. Sakslased liikusid Euroopas kiiresti edasi kohtamata vastupanu. 21. juunil 1940 ründas Saksamaa NSVLi, algas Saksamaa ja NSVLi sõda, ka seal liikusid kiiresti edasi. 14. aug 1941 kohtusid Roosevelt ja Suurbritannia peaminister Churchill. Sõda võideti USA rahadega. Roosevelt oli ratastoolis, juhtis riiki ratastoolist.
Rahaühik Vene rubla (RUB) Ajavöönd maailmaaeg +2 kuni +12 (dekreediaeg) Vapil on kujutatud punasel taustal kuldset kahepäist kotkast. Venemaa piirneb loodes Norraga, läänes Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega Läänemereäärse eksklaavi Kaliningradi oblasti kaudu), Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidzaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus PõhjaKorea ja Jaapaniga ning idas USAga. Kliima Kliima on eripaigus väga erinev riigi väga suure territooriumi tõttu, ehkki suuremal osal aladest on kontinentaalne või mõõdukalt kontinentaalne kliima pika külma talvega ja lühikese jaheda suvega. Kõrged mäed Venemaa lõunaosas ja KeskAasias takistavad soojad õhumasside liikumist Venemaa territooriumile. Näiteks, talvekuudel on PõhjaJäämeri täielikult kaetud jääga ja kujutab endast pigem suurt
pidama läbirääkimisi suurmaavaldus likvideeriti, P-Vietnami valitsus. väikeettevõtlus, kaotati Saksa DV alustati pahempoolseid Punapartisane nim tsensuur ja ideoloogiline marionettvalitsusega. ümberkorraldusi, suhted vietkongideks. P-Vietnami järelvalve. Ülestõuse ei Lääne-Berliin oli USAga halvenesid. küll pommitati, kuid toimunud, kommunistliku kujunenud demokraatlike Washington katkestas maavägedega sisse ei partei asustusi ei rünnatud. vabaduste ja Havannaga diplomaatilised tungitud. Dubceki reformikava turumajanduse saareks suhted ja kuulutas välja Sõda muutus järjest sisendas lootusi ja 1968. a keset Ida-Saksamaad
ühiskonna täiustamine selle ümberkorraldamise ehk perestroikaga). Glasnost avalikustamine, mis pidi tähistama Kremli juhtide suuremat valmisolekut tõtt kuulata/rääkida. Tsensuuri lõdvendus peale 1986 Tsernobõli katastroofi. Glasnost juhatas sisse poliitilise elu liberaliseerimise. 1988 juunis reform, Rahvasaadikute Kongress, presidentaalne valimissüsteem. Käsumajandus langes, turumajandusele ei suudetud üle minna. Suhete reguleerimine Läänega Tähtis USAga suhete parandamine. Desarmeerimine ehk relvastuse vähendamine, regionaalsed suhted ja inimõiguste kaitse. Peatati tuumakatsetused ja rakettide paigaldamist Euroopa ossa. Sellega tahtis Gorbatsov Reaganil meelitada tähtedesõja programmi lõpetamist, asjatult. Kokkulepe kesk-ja lähimaarakettide likvideerimise kohta. Väed 1989 Afganistaanist välja, Nicaraguas kodusõja lõpp. Vabastati poliitvange ning läbikäik NSVL ja maailma vahel suurenes. Rahvuslik vabadusliikumine NSVL
Venemaa Venemaa on maa ja riik Euroopas ja Aasias ning on maailma suurima pindalaga riik, hõlmates 11 ajavööndit. Riik piirneb loodes Norraga, läänes Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega Läänemere-äärse eksklaavi Kaliningradi oblasti kaudu), Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidzaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja- Korea ja Jaapaniga ning idas USAga. Venemaa pikk rannajoon ulatub Põhja-Jäämerest Vaikse ookeani lääneosani ning hõlmab veel Musta mere, Kaspia mere ja Läänemere äärse ranniku. Venemaa moodustas kunagise sotsialistliku riigi Nõukogude Liidu põhiosa. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist on Venemaa rahvusvaheline mõjukus vähenenud, kuid on endiselt märkimisväärne, eriti SRÜ maades. Nimi Praeguse Vene riigi nimi on eesti keele normi järgi Venemaa Föderatsioon. Laialt on
India Vabariigi konstitutsioon keelas rahvus-, usutunnistus- ja kastipõhise diskrimineerimise majanduses planeerimise ja turumajanduse printsiibid riikliku sektori tugevdamine Peaminister Nehru ja välismaailm Nehrul väga suur autoriteet üks sõjalis-poliitilistesse blokkidesse mitteühinemise poliitika autoreid Hiina Rahvavabariigi tunnustamine (1962-1964 konflikt Hiinaga Tiibeti pärast) majandusliku ja tehnilise abi lepped USAga NSVLiidult abi, kuid mitte Moskva Nehru ja Jackie liitlane Kennedy, USA esimene leedi Jawaharlal Nehru pärand suri Delhis südamerabandusse 1964.a 75aastasena tütar Indira Gandhi ja tütrepoeg Rajiv Gandhi olid samuti India peaministrid (mõlemad mõrvati) Aitas India äärealade lapsi, rajas üldkehtiva haridussüsteemi, toetas maailmatasemel haridusinstitusioonide loomist Indias Esseed (eesti keelde tõlgitud "India avastamine
Number on rinnal 10 cm ja seljal 20 cm kõrgune. Korvpall olümpial Olümpiamängudel oli meeste korvpall esimest korda ametlikult kavas 1936. ja naiste korvpall 1976. aastal. Näitliku alana oli korvpall kavas juba 1904. aastal Saint Louisis. Esimestel olümpiamängudel oli avamäng Eesti ja Prantsusmaa vahel, mille võitis Eesti 34:29. Selles mängus viskas 11 punkti 17aastane Heino Veskila. Teises ringis tuli Eestil mängida võistluse suurfavoriidi USAga kellele kaotati 52:28. Heino Veskila viskas selles mängus 21 punkti 28st. Kolmandas ringis kaotas Eesti Filipiinidele 39:22. Esimese olümpiamängu korvpallis võitis USA, teise koha sai Kanada ja kolmanda koha Mehhiko. Eesti jäi jagama 9.14. kohta.
tegevdirektor teatris. Pilt 4 Teater talvel Hinnad Teatri hinnad novosibirskis on odavad. Seda seetõttu kuna need on Venemaal käsitletud üldisel skaalal. Võrdluses Euroopa ja USAga on need üliodavad. Näiteks ettetellides arvutist võib saada etenduse 8 dollari eest. Pilt 5 Teater õhtutuledes Teater on oluline riigis Ooperiteatrina, sest Moska Suur Teater ja partner Saint- Peterburis Maria teater on hetkel ümberehitamisel. Pilt 6 Teater aastetel 1944 - 1945
aga kehtestas Kuubale sõjalise blokaadi. Puhkenud vastasseis ähvardas lõppeda tuumasõjaga, mistõttu üritati teha läbirääkimisi. Afganistan 1979-1989. NSV Liit tungis Afganistani, et kehtestada seal Venemaale meelepärast valitsust. NSVL ei olnud seal edu, ning tulemuseks oli see, et Lääneriigid said mõista, et NSV Liidu jõuvarud ega plaanid pole veel maha pandud. Samas NSVL pidi tunnistama, et nad ei suuda USAga võistelda ning NSVL lagunemine sai alguse. Põhjus oli kommunismi levikus. Seda taheti peatada ning seetõttu sekkuti riikide asjadesse, kus kommunistid ohtu tekitasid. 6. Selgita mõisted: Doominoteooria oli välispoliitika teooria, mida kasutas USA valitsus, rääkides külma sõja perioodil kuidas ühe riigi või piirkonna kommunismi mõjuvõimu alla sattumisel, võivad sellele järgneda ka teised lähedal asuvad riigid või piirkonnad. Sarnaselt üksteise kõrvale
USA võttis kasutusele infotee. On maailma üks suuremaid tootjaid. Amerrika mõtteviis ja elulaad levib üle maailma (televisioon) 4.Iseloomusta Venemaa siseja välispoliitilisi probleeme viimastel aastatel. Mjandus on ebastabiilne, inimesed vaesuvad, hinnad tõusevad, elatustase langeb, mis viib sisepoliitiliste vastasseisudeni. Inimeste varaline kihistumine. Vajab lääneriikide abi. Suhteliselt head suhted USAga. Välispoliitika on muutunud aktiivsemaks ja sõbralikumaks. Juhtimine käib SRÜ abil. 5.Eesti Vabariik 19922002. 1992 võetakse rahvahääletusel vastu põhiseadus. Rahareform 1992 juunis. Septembris valitakse president ja parlamnet. Moodustatakse I valitsus. Tänaseks on Eesti läinud turumajandusele. Käivad läbirääkimised NATO ja ELga. http://www.abiks.pri.ee 6
Prantsusmaa tahtis takistada Saksamaa loomist. Tulemused: 1.Prantsusmaa sai lüüa, kuna Prantsuse armee oli halvesti valmistunud. 2. Mis iseloomustasid Inglismaa ja Prantsusmaa majandust? Prantsusmaa majanduse põhisuund oli põllumajandus. Kuid maailmaturu ja tarbimistavade muutused tõid kaasa põllumajanduseharude kiratsemise. Ei vajatud enam Prantsusmaa häid veine. Pr. Tööstus ei suutnud enam sammu pidada teiste Euroopade riikidega ja USAga. 20 sajandi alguseks oli Pr langenud neljandaks tööstusmaaks maailmas. Inglismaa oli 19.saj juhtiv tööstus-, rahandus-, ja kaubanduskeskus maalmas. 19 sajandil lõpuaastatel Inglismaa juhtpositsioon maailmas muutus, kuna USA ja Saksamaa arengutemp oli kiirem. 20 sajandi alguseks oli Inglismaa langenud tähtsuselt kolmanaks tööstusmaaks. 3. Millised olid USA kiire majanduslike arengu põhjused 19. Sajandi lõpul ja 20 saj algul? 19
3. Miks ei soovinud Eesti ühineda NL poolt pakutud liidulepinguga? Eesti ei soovinud enam koostööd nõukogude liiduga ja soovis olla iseseisev. 4. Mida nimetatakse glasnostiks? Avalikustamine. 5. Too näiteid valdkondade kohta, kus toimus glasnost. Kuritegevus, ajaloosündmused. 6. Millal toimusid Venemaal esimesed demokraatlikud valimised? 1988 7. Millised muutused toimusid perestroika ajal vene välispoliitikas? Suhete parandamine lääneriikide ja USAga. Relvastuse vähenemine, kaotati kontroll ida euroopa üle. 8. Kirjelda augustiputsi sündmusi Venemaal? Korbatsov tahtis lepingut, kuid teised ei tahtnud, lepingu sõlmimise päeval pandi Korbatsov koduaresti ja temaasemele tuli Janajev ja astuti augusti puts vastu. 9. Miks ei olnud pärast Ida Saksamaa kommunistliku reziimi kokkuvarisemist veel ikka Saksamaa ühendamine võimalik? Maailma võitjariigid pidid tunnistama saksa iseseisvust. 10. Kuidas toimus NL lagunemine
samuti nende usundid võivad erineda. Leian, et on hea tunda erinevate levinumate usundite põhitavasid, näiteks pole mõistlik juudile pakkuda piima- ja lihatooteid, sest nad lihtsalt ei söö seda. Ühiskond peab olema tolereeriv usundite suhtes, isegi kui usklike inimesi on vähem kui ,,uskmatuid.'' Kahjuks ei ole Eestis religioon inimesele kuigi oluline, usklike inimeste protsent on üsna väike, võrreldes näiteks Kreekaga, või USAga. Tulevase õena on minu jaoks religioonide tundmine eriti oluline, sest patsiente ei saa valida ning vaatamata kõigele tuleb käituda patsiendiga lugupidavalt ning arvestada ka tema usust tulenevaid tavasid ja piiranguid seoses arstiabi andmisega. Tihti seostatakse usklike inimesi kirikus käimisega ning enamus tegevusi, mis seostub religiooniga on tänapäeva noorte seas tabu ning uskliku inimest peetakse imelikuks. Arvan, et
vandenõu. Väidetavalt said umbes 4000 New Yorgi Maailma Kaubanduskeskuse juudi rahvusest töötajat hoiatuse, et nad 11. septembril tööle ei läheks. USA reisilennukite kaaperdajaks ja hoonete rammijaks olevat aga olnud Iisraeli salateenistuse Mossad agendid. Terroriga taheti USAd provotseerida kättemaksule araabia maailma vastu, kõlab kuulujutt. * Vastutust toimunu eest ei tahtnud keegi endale võtta. Loomulikult kahtlustati nii Palestiina äärmusoperatsioone kui ka USAga sõjajalal seisvat saudi terroristi Osama bin Ladenit. Vahepeal viidati ka Colombia narkomaffiale. Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) töötajad kaldusid siiski arvama, et tegemist on tõenäoliselt Osama bin Ladeni käekirjaga. USA endine välisminister Henry Kissinger ütles, et niivõrd laiaulatusliku ja hästiorganiseeritud terrorioperatsiooni sai korraldada ainult väga võimekas organisatsioon, kel on palju raha.
vaatamisväärsusi ja muuseume. Venemaa suurus on üüratu, sest Venemaa on maa ja riik Euroopas ja Aasias ning on maailma suurima pindalaga riik, hõlmates 11 ajavööndit. Riik piirneb loodes Norraga, läänes Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega Läänemere-äärse eksklaavi Kaliningradi oblasti kaudu), Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidzaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja-Korea ja Jaapaniga ning idas USAga. Venemaa pikk rannajoon ulatub Põhja-Jäämerest Vaikse ookeani lääneosani ning hõlmab veel Musta mere, Kaspia mere ja Läänemere äärse ranniku. Venemaa kliima on eripaigus väga erinev riigi territooriumi suuremõõtmelisuse tõttu, ehkki suuremal osal aladest on kontinentaalne või mõõdukalt kontinentaalne kliima pika külma talvega ja lühikese jaheda suvega. Kõrged mäed Venemaa lõunaosas ja Kesk-Aasias takistavad soojade õhumasside liikumist Venemaa territooriumile
rahumeelne lahendamine. Marxism-Leninism, Nõukogude Liit ja välispoliitika. Lenini-järgsed ideed 1928. Välispoliitilised segadused- üritati hoida segadusi Euroopas, et keegi kellegagi läbi ei saaks. Julgeolekuotsingud 30ndatel. 1939. Lenin “Kahe-laagri tees” ehk kahe- süsteemi tees: sissekodeeritud konflikt. 1918-21 interventsioon ja rahulik kooseksisteerimine. 1928.a. seisukohad: 1.Riigi tähtsus 2.Rahulik kooseksisteerimine 3.Mittekallaletungi lepingud 4.Suhted Hiina ja USAga 5.Komintern’i tähtsus. Satalin: “NL sissepiiratud” 1930ndate segadused ja julgeolek: Suhted Prantsusmaa ja Suurbritanniaga segased, Poola küsimused, julgeoleku probleemid- Rahavsteliit 1934. Suhted Hitleri Saksamaaga. 1939 alguses: partei juhtivatel isikutel erinev arusaam NLi välispoliitikast. Stalini kõne “uus imperialistlik sõda” 10.03.39. Molotov/Litvinov. Molotov-Ribbentropi Pakt.
reforme. Elu muutus paremaks, aga 1950-date aastate keskel langesid ekpordi hinnad ja majanduslik seis halvanes. Seda kasutati ära ja tehtid riigipööre ning Perón sunniti riigist lahkuma. 1982. aastal sai Argentiina taas demokraatlikuks riigiks. 1970. aastal võitsid vasakpoolsed Tsiili üldvalimised. Uueks presidendiks sai Allende. Tema valitsus püüdis ellu viia sotsialistlikku poliitikat. See tekitas vastuolulisi suhteid USAga ja viimane lõpetas abistamise. Riigi majanduslik ja poliitiline olukord halvenes. 1973. aastal kukutai Allende valitsus ja riigis kehtestati diktatuur, mis kestis kuni 1980 aasta lõpuni. Nicaraguas kukuti endine hirmuvalitseja ja võimule tulid sandinid, kes kehtestasid edasi diktatuuri. Nad hakkasid moodustama sõjaväge. Nende vastased kontrad alustasid nende vastu sõda ja Nicaraguas tekkis kodusõda. Sandiniste toetasid NVSL ja Kuuba. Kontraid abistas USA
LääneBerliin oli väravaks, mille kaudu idasakslased pidevalt läände valgusid 13.aug 1961 rajati Berliini müür *see sulges LääneBerliini *külma sõja sümbol Kuuba kriis: 1959a tuli võimule F. Castro, kes kehtestas oma diktatuuri 1. suurmaavaldus likvideeriti 2. pahempoolsed ümberkorraldused 3. suhted USAga halvenesid kuulutati välja sotsialistlik revolutsioon *vaenlaseks USA *USA kuulutas välja majandusblokaadi 1961a üritati võidelda Castro reziimi vastu, kuid ebaõnnestunult 22.okt 1962 teavitas pr Kennedy maailma Kuubale paigutatud rakettidest *kontrolljoone välja kuulutamine merel *nõudmised raketibaasi likvideerimiseks NSVL tunnustas kontrolljoont
1973.a. sõlmis USA Vietnami DVga Pariisis rahulepingu. Tulemused: Vietnam vabanes Prantsuse kolonialistidest ja rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik. KUUBA KRIIS Kuuba kriis ehk Kariibi kriis oli 1962. aasta oktoobris kujunenud vastasseis ühelt poolt Nõukogude Liidu ja Kuuba ning teiselt poolt Ameerika Ühendriikide vahel. Aeg: 1956-1962 Osalejad: NSVL, Kuuba, USA 1959.a. tulid Kuubal võimule F.Castro juhitud ülestõusnud. Suhted USAga teravnesid, USA ei ostnud enam Kuuba suhkrut. Katkesid USA ja Kuuba diplomaatilised suhted. Samas tihenesid Kuuba ja NSVL suhted. 1961.a. üritasid Kuuba pagulased Castro valitsust relva jõul ebaõnnestunult kõrvaldada. NSVL asus Kuubat relvadega toetama. 1962.a. sügisel sai USA teada, et Kuubale seatakse üles NSVL rakette, mille abil oli võimalik tuumalöök anda peaaegu kogu USAle. Tulemused: NSV lubas oma väed Kuubalt ära viia juhul, kui USA lepib selle kommunismimeelsusega
1970 1974. aastal oli Edward Heathi valitsuses haridus- ja teadusminister. Seejärel varikabineti liige ja parlamendi opostisiooni juht. 1975. aastal valiti ta Konservatiivse Partei juhiks. 1976. aastal valiti Suurbritannia peaministriks. Esimese Briti naisvalitsusjuhina ajas ta ranget rahanduspoliitikat, toetas vaba ettevõtlust, sulges kahjumis riigiettevõtted. Välispoliitikuna ei uskunud Thatcher Euroopa Ühenduse tulevikku ja eelistades tugevdada sidemeid USAga. Ta viis Suurbritannia 1982 sõtta Argentiinaga Falklandi saarte pärast ja toetas neli aastat hiljem USA pommirünnakut Liibüale. 1984 kohtus ta Suurbritannias tulevase Nõukogude liidri Mihhail Gorbatsoviga. Hiljem külastas mitu korda Moskvat, tunnistades avalikult, et usaldab uue mõtlemisega riigijuhti. 1990 novembris loobus Thatcher peaministrikohast. Elutöö algas tal õige lihtsalt, abilisena isa Alfred Robertsi toidupoes Granthamis Ida-Inglismaal.
kannatada saanud euroopa riikidele. Sellega loodeti aidata kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ja nõrgestada kommunistliku kihutustöö mõju. Berliini blokaad-1948a lõikas NSVL Lääne-Berliini ära välismaailmast, st elektrist, kütusest ning toiduainetest, lootes linna sel kombel põlvili surudaja endaga liita. Lääne-Berliin aga ei alistunud. Usa varustas Lääne-Berliini vajalikuga ning NSVL oli sunnitud blokaadi lõpetama. NATO-1949a asutasid 10 Euroopa riiki koos Kanada ja USAga NATO, mille tegevuse aluseks oli põhimõte: kui ühte selle osalist rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks välja. Euroopa Söe- ja Teraseühendus-1952a see loodi, sest sõjalise koostöö kõrval taheti arendada ka majanduslikku ja poliitilist koostööd. Sellest sai EL-i eelkäija. VMN-1949a asutas NSVL koos endast sõltuvate maadega Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. VLO-1955a liitis NSVL Kesk- ja Ida-Euroopa satelliidid endaga, moodustades Varssavi Lepingu Organisatsiooni.
alliansi otsustele. Aga USA ametiisikud on keeldunud võtmast tõsiselt Venemaa ettepanekuid sõlmida uus Euroopa julgeolekuleping. Viimasel ajal räägitakse, et Venemaa on välispoliitika allutanud majandushuvidele, just nagu USA. See peaks kaasa tooma ka konfliktivõimaluste vähenemise ja partnerite ringi kasvu rahvusvahelisel areenil. Teatavasti teenivad Venemaa energeetikakorporatsioonid lõviosa tulust tooraine müügiga läände. Just seepärast on Venemaa suhted Euroopa Liidu ja USAga suurest hulgast majanduslikest, humanitaarsetest ja sõjalis-poliitilistest probleemidest hoolimata viimasel ajal arenenud eesmärgiga luua energeetikavallas uusi ärikontakte. Kas sellest ka midagi välja tuleb, ei oska ma arvata, sest eurooplased kardavad ju jääda sõltuvusse vene gaasist, kuna siis oleme venelaste mõju all ja neil on iga hetk võimalus gaas kinni keerata ja sellega manipuleerida. Tundub, et kokkuvõttes tahavad mõlemad riigid liikuda neutraalsuse suunas, on tõsiasi, et
a. asutati Araabia Liiga . · Alates 1964.a.st hakati Nasseri ettevõttel pidama araabia maade tippkohtumisi. · Üheks tüliküsimuseks Araabia maade vahel on olnud riiklik korraldus. · Araabia rigid jagunevad absoluutseteks monarhiateks või üheparteilisteks vabariikideks. Algul olid ülekaalus monarhiad. · Vabariigid eriti Nasseri-Egiptus, Süüria olid rohkem NSV Liidu meelsed, kuningriigid nagu Saudi-Araabia on eelistanud koostööd lääneriikide eriti USAga. · Araabiamaid ühendas omavahel ka vastaseis Iisraeliga, kuna nad jätkasid palestiinlaste partisani ja terroritegevuse toetamist. Araabia maade vastasseis Iisraeliga · Palestiina põgenike organisatsioonid koondusid 1964.a. Palestiina Vabastusorganisatsiooniks, mille juhiks sai Yassir Arafat. · PVO võitlusmeetodiks jäi terror. · Palestiina küsimus liitis Araabiamaid, kelle eneseteadvus tõusis tänu nendel aladel leiduvale naftale. · 1961.a
tugev sotsiaalpoliitika eraettevõtlus suured maksud raha stabiilsus avatud turg 9. Iseloomusta Jaapani sise-ning välispoliitikat ja majandust II maailmasõja järel! 1951. aastal sõlmisid Jaapan ja USA San Franisco rahulepingu, mille tulemusel Jaapan vabanes USA okupatsioonist. Rahuleping jäi sõlmimata NSVLiga kuna Jaapan ei tunnistanud Kuriiki saarte ja LõunaSahhalini okupeerimist NSVLi poolt. USAga sõlmis Jaapan 1951. a julgeolekupakti, mille järgi paiknevad Jaapani territooriumil USA sõjaväebaasid. 1946. a põhiseadus kehtestas Jaapanis parlamentaarse monarhia. Kiire majandusarengu põhjused: uusimate masinate kasutusele võtt rohket toorainet nõudvate tootmiste piiramine kaubandushuvide kaitse riigi poolt taskukohane hind tugev töö distsipliin varustuse tootmine USAle
ja Austraaliasse. Tööstus osad on koondunud Aafrikasse ja Indiasse. Osa tööstus ja karjakasvatust tehakse ka Austraalias. Seotud on nad omavahel väärdpaberitenäol, Inglismaale kuulub teatud osas riikliku firmasid ja varasid, (Välistada ei saa kohalikku tööstust täielikult). Muidugi sisse peab arvestama ka Hiina. SB kuulub paregu Euroopa Liitu, mille läbi moodustab Inglismaa ühe suurema osa nagu Prantsusmaa, Saksamaa liidust. Inglismaa on vana sõber lähedaselt USAga. Sõjanduslikult on ta seotud Natoga. Iraagi misioon toimus täpselt samadel põhjustel nagu Usalgi nafta ja OPEC riikide üleline võim. Finantsmaasik ja kinnisvaraturg: Inglismaa kuulub tänu oma naelte juurde jäämisele ja elamistaseme poolest ühe kõrgemate hulka. Finantsmaailmas on Inglismaa firmadel suurosa kogumaailma börsimaastikul, sest USAs olevad firmad nagu Microsoft Inc. on peakorteri poolest Inglismaa äri. USAsse on
Külma sõja võitjad ja kaotajad Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu pärast II maailmasõda. Vastasseisu vormid olid mitmekesised: ideoloogilised, majanduslikud, sõjalised. Külma sõja põhirelv oli tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda. Külm sõda algas 1946. aastal kui Chrchill pidas kõne ning avalikustas endiste liitlaste vastuolud. Külma sõja taandumine algas 1985. aastal kui Gorbatsov asus lääneriikidega suhteid parandama. Keda saab pidada külma sõja võitjateks ja kaotajateks? Külma sõja esimeseks vastasseisuks oli Berliini blokaad. Selle ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis. Niiviisi allutati see majanduslikult Saksamaa lääneosale ning aeti nurja NSVL plaan siduda Lääne- Berliin majandusli...
Külma sõja võitjad ja kaotajad Külma sõda oli Ida--Lääne poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. VNSV Venemaa Nõukogude Sotsialistlik vabariik alsustas ametlikult Külma sõda USAga kui 1946 aasta veebruaris mainis Stalin vajadust valmistuda uueks sõjaks lääne imperialistidega. USAs aga vormistati 18. aug 1948 ametlikult Külma sõja alustamiseks VNSVga. Hirmu tõttu tuumasõja ees otsest sõjategevust, aga vastaspoolte vahel ei toimunudki. Küll aga sekkusid mõlemad pooled üle maailma toimuvatesse riigisisestesse konfliktidesse ning need paisusid tõelisteks kriisikolleteks. Oma vahel võisteldi aga propaganda ja
Hakkas oma phimtet lbi viima. 1983 rajas ta Thesdade programmi. Strateegiline kaitsealgatus-ametlik nimi. Raketitrje ssteemide paigutamine kosmosesse-Thesdade programm. Nukogude Liit ei saanud samaga vastata, sest tal polnud selle jaoks raha. Sellel perioodil toimus USA keskmaa rakettide paigutamine Saksamaa Liit vabariiki. See suurendas veel omakorda Nukogude Liidu pahameelt. Nukogude Liit hakkas sellel ajal USAle vidurelvastumises alla jma. Gorbatov slmis USAga tuumarelvastuse vhendamise kokkuleppeid. ks nendest oli, et kaotada ra kik lhimaa tuumaraketid. Helsingi protsess liriikite kige parema lbisaamise periood, mis tipnes Helsingi lppdokumenddiga 1975. Suhete paranemine sai alguse juba 1969, kui Saksamaal sai kantsleriks Willy Brandt. ( 1969-1974 oli vimul ) Ta oli sotsiaaldemokraat. Ta loobus Hallsteini doktriinist- See kujutas endast seda, et Saksamaa Liitvabariik suhtus vaenulikult kikidesse
Üliriigid Tunnikonspekt § 32 Lähiajalugu II I Ameerika Ühendriigid (1950.-60. aastatel) Sisepoliitika 1945-53 oli presidendiks Demokraatliku partei esindaja Harry Truman. 1953-61 oli president vabariiklane Dwight Eisenhower. 1961 sai presidendiks noor demokraat John Kennedy. Ta esindas poliitikas uut põlvkonda. Ta lubas USAle kiiret arengut, see ka toimus (valimisprogrammis rääkis “uuest rajajoonest”). Kennedy mõrvati 22. novembril 1963 Dallase linnas. Sama kurssi, st. uuendusi ja reforme jätkas president Lyndon Johnson (1963-69, sai algul võimule asepresidendina, seejärel ka valiti presidendiks.). 1964 seadis eesmärgiks saavutada Suur ühiskond (=sotsiaalne võrdsus). Johnson oli edukas eriti sotsiaalprobleemide lahendamisel (arstiabi, haridus, vaeste olukorra parandamine jne.). 1960. aastail elavnes USAs neegriliikumine – neegrite võitlus oma õiguste eest. Neegriliikum...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
