Triin-Eliis Süld Tiina Adamson VHK 2012 Kliimavööde: lähistroopiline, põhjas troopikavööde Loodusvööndid: pampa, mis läänes ja lõunas läheb üle poolkõrbeks, põhjas savanniks ja sooks. Mullad on ühed maailma viljakaimad. Pampades on põllukultuuride jaoks väga hea kliima. Vaid lõunas, Patagonias vajab pinnas kunstlikku niisutust. Peamised: nisu, mais, päevalilled, lina, suhkruroog ja viinamarjad. Argentiina on maailma 5-s veinitootja, suurimad viinamarjaistandused asuvad Mendozas. Vähesel määral kasvatakse ka riisi, otra, kaera ja rukist. Söödakultuuridest viljeldakse kõige rohkem lutserni ja ristikut, õlikultuuridest päevalille, lina ja sojauba.
Põllud hõlmavad ainult 8 % maast. 60 % põldudest asub Lõuna-Rootsis. Rootsi asub lähispolaarses vöötmes, jahedas- ja mõõdukas parasvöötmes. Atlandi ookeani ja Põhja-Atlandi hoovuse läheduse tõttu on kliima pehmem ja merelisem, kui mujal Euraasias samadel laiuskraadidel. Sademete hulk on umbes 1000 mm aastas ja temperatuuri keskmine on 3ºC. Vegetatsiooni periood on lühike ja on võimalik saada 1 saak aastas. Niisutamine pole vajalik, küll aga kuivendamine.Rootsi viljakaimad mullad on Skane poolsaarel Kesk-Rootsi madalikul. Mullad koosnevad peamiselt lubja- ja liivakivist. Põllumajandusega tegeletakse peamiselt Lõuna-Rootsis, sest põhja pool on liiga külm ja mägine. Rohkesti peetakse veiseid ja sigu. 2. Majanduslikud eeldused Roostis on intensiivne põllumajandus, st. vähe tööjõudu, suured kapitali mahutused, spetsialiseerumine kindlale tootmis alale, hea sordi- ja tõuaretus ning väetiste kasutamine.
AURUMINE SADEMED ÜLETAB ÜLETAVAD SADEMEID AURUMIST MULLAPROTSESSID ... KUJUNDAVAD JA MUUDAVAD MULDA. SÕLTUB KÕIGE ENAM SADEMETE JA AURUMISE VAHEKORRAST, TAIMKATTEST I. KAMARDUMINE TOITAINETE KOGUNEMINE MULLA ÜLEMISES HORISONDIS. KUJUNEVAD TUMEDA PAKSU HUUMUSHORISONDIGA MAAILMA VILJAKAIMAD MUSTMULLAD A. SADEMED JA AURUMINE TASAKAALUS TASAKAALUSTATUD VEEREZIIM, VESI EI KANNA TOITAINEID SÜGAVALE. MULDI VÕIB OHUSTADA PÕUASEL SUVEL SOOLDUMINE, KEVADEL TUULEEROSIOON, SÜGISEL VEE- EROSIOON. TÜÜPILINE ROHTLATES B. ROHTTAIMED KÕRRELISED ANNAVAD KIIRELT LAGUNEVA ORGAANILISE AINE MASSI, SAMAS ISE KASUTAVAD VÄHEM TOITAINEID C. RIKAS MULLA-ELUSTIK
väljauhtekiht ( hele, sest toitained on uhutud sügavamale. Leetmuldi esineb eriti okasmetsades. ) - kesk ja ida eestis. KLEIMULD - pindalalt suurima levikuga - kleihorisont - kõrge põhjavesi - savine SOOMULD - 30cm turbahorisonti LAMMIMULD - kabla väändu üleujutuse aladel TEHISMULD N: Kirde- Eesti tasandikud ERODEERITUD- Lõuna Eestis, kõrgustikel , kus on huumushorisont ära uhutud. ELUJAOD e. pealeuhtemullad - mäejalamitel,nõgudes , paksu huumushorisondiga muld Eesti viljakaimad mullad on leostunud ja leetjad mullad. Kesk Eestis ja Pandivere kõrgustiku ümbrus. MULLA KAITSE * Muld tekkib väga aeglaselt * MINERAALVÄETISED N: Mg, B, Ca *ORGAANILISED VÄETISED (kasulikum) N: sõnnik * Lõuna Eesti ja Kagu Eestis on happelisemad mullad , selle vastu aitab tuhk. * Võsastumine ja umbrohi- põllumajanduse vähenemine *Mahepõllumajandus- looduslikud ja taimsed vahendid. Tooted kallimad, sest saagikus pole nii suur.
Rohtlaid ohustavad kuivuse tõttu tulekahjud. Kuigi taimede maapealsed osad võivad hävida, säilivad maaalused osad ja tuhk on heaks väetiseks. Tolmutormide ja uhtorgude tekkimise takistamiseks istutatakse metsaribad. Loomadest elavad rohtlates antiloobid, närilised (suslik, hamster, hiir, küülik), roomajad (kilpkonn, madu, sisalik) ning eelpoolinimetatutest toituvad kiskjad (hunt, rebane) ning röövlinnud (stepikotkas). Kuna rohtlates on maailma viljakaimad mullad, on seal kogu pind peaaegu põldude all, kus kasvatatakse teravilja (mais, nisu, päevalilled, suhkrupeet). Kõrbed asuvad põhiliselt pöörijoonte ümbruses, aga vahel ka mandrite siseosades, kuhu niisked meretuuled ei ulatu. Amplituud on üle paarikümne kraadi (ööpäevas), sest päeval kuumeneb kõrbe pind tugevasti, öösel pole aga pilvi, mis selle jahtumist takstaksid. Kõrbed jagunevad liivakõrbeks (elusolenditele soodsaim), savikõrbeks (pinnas muutub kuivuses nii
See aga ei meeldi metsakasvatajatele, kuna põtrade näritud puud jäävad kiratsema või koguni hukkuvad. Männid Eestis Eesti kõrgeim harilik mänd kasvad Tartu maakonnas Järveselja metskonnas. Selle kõrgus on umbes 43 meetrit. Sõltuvalt maa viljakusest on küpsete mändide kõrgus väga erinev. Rabamännid võivad paarisaja aastaselt olla vaid mõne meetri kõrgused. Eestis kasvavad männid keskeltläbi umbes 30 meetri kõrguseks. Eestis kasvavad viljakaimad männimetsad Kagu-Eestis Põlvamaal ning Võrumaal. Männi levinuimad rahvapärased nimetused on: pedajas, pedakas, pettäi ja pedak Mänd on suuteline kasvama väga erinevates tingimustes. Kõige rohkem on meil pohla- (24%), mustika- (19%) ja kanarbikumännikuid (13%). Väga kuivi liivamaid katvad samblikumännikud moodustavad umbes 4% männikute kogupindalast. Ligikaudu sama palju on jänesekapsamännikuid ja pisut vähem (3%) loomännikuid.
6. Kõrbemuldade horisondid pole selgelt väljakujunenud kuna kõrbemullad on tekkinud kuiva kliimaga loodusvöötmes, kus esineb vähe sademeid. Tavaliselt imbub niiskus läbi muldade ja jagab mulla horisontiteks, kuid kuna kõrbealadel sademeid pole, siis ei saa ka muld jaguneda. Lisaks seal pole taimestikku. 5. Kontinentaalses kliimad, kus aastane sademete hulk on tasakalus aurumisega tekivad tüseda huumushorisondiga viljakaimad mustmullad. Muld on rohke orgaanilise aine ja kaltsiumühendite poolest on mustjaspruunika värvusega. Need on väga huumuserikkad, kuna taimestik on liigirikas ja maapinnale langeb igal aastal rohkesti taimejäänuseid.Seega võib mustjasmulla huumushorisont ulatuda kuni kahe meetrini ja sealne huumusesisaldus on kohati üle 20%. Sealsel maapinnal kasvatatakse ohtralt põllutaimi, mille hulgas võime kohata nii nisu, maisi, päevalille kui ka mitmesuguseid söödakultuure.
mõjutab mereline kliima. Põhja-Rootsi asub juba lähisarktilises kliimavöötmes. Keskmised temperatuurid Rootsis on talvel lõunas - 2 kraadi, põhjas -16 kraadi, suvel lõunas 17 kraadi ja põhjas 13 kraadi. Sademeid on 500800 mm aastas, põhjaosa mägedes ka kohati üle 2000 mm. Rootsis on vegetatsiooniperiood pikk lõunaosas. Kohati ulatub see periood seal 240 päevani kuid keskmine on ikkagi väiksem - umbes 180-190 päeva. Rootsis on parasvöötme mullastik. Rootsi viljakaimad mullad on Skane poolsaarel Kesk-Rootsi madalikul. Mullad koosnevad peamiselt lubja- ja liivakivist.Valdavaks mullakatteks on okasmetsa leetmullad, ranniku alal lõuna osas on levinud ka metsapruunmullad ja leet-pruunmullad. Maaparandus tööd on vajalikud kesk- ja põhjaosas, sest seal on külm ja kuiv kliima. Seega niisutatakse seal maad. Maaparandustöödest tegeletakse kuivematel perioodidel niisutamisega. Kuivendamist esineb Rootsis vähe, kuid seda siiski on.
pindmine osa on vähemalt 30 cm tüseduselt vabadest karbonaatidest leostunud. Keemine algab neil muldadel kas Bw- või BC- horisondist, tavaliselt 30-60 cm sügavusel. Leostunud muldadele on iseloomulik pruuni savistunud horisondi (Bw) esinemine huumushorisondi ja lähtekivimi vahel. (Mullateadus 2012) Hinnang kasutussobivusele Rähkmuldade (K) viljakus kõigub suurtes piirides. Nende muldade hulka kuuluvad ühed kõige halvema viljakusega automorfsed mullad, aga ka ühed viljakaimad mullad. Põlluna kasutamisel on rähkmuldade haritavus otseselt seotud korese hulga ja kujuga. Kõige rohkem takistab harimist rähk oma teravaservalisuse tõttu. Raskesti on haritavad väga õhukesed koreserikkad rähk-, veeris- ja klibumullad, mis oleks õigem jätta looduslikku olekusse. Rähkmuldade põuakartlikkuse tõttu tuleb mullaharimine ja külv teha esimesel võimalusel, et maksimaalselt ära kasutada kevadist mullaniiskust. Rähksed, veeriselised ja klibused mullad
ja huumusained. mullad Kg on kõik eelnevate muldade soomuldade agromullastiku valdkond Huumushapped jagunevad: analoogsed, ainult on ajutiselt liigniisked. pindalaga ca 6,8%. Loksa, Aegviidu, Lelle, a)Humiinhapped -annab katioonidega II Tüüp Leostunud mullad K0 Kolu, Türi, Kilingi-Nõmme, Häädemeeste. humaate (soolasid), mis on vees viljakaimad mullad. Kihisemine Väheviljakad mullad. vähemlahustuvad seega on püsivamad ja ei sügavamal, kui 30cm, välja kujunenud a)Aegviidu, Käru allu väljauhtumisele; karbonaatsel lähtekivimil. b)Häädemeeste, Saarde erakordselt b)Fulvohapped annab vees kergesti Alltüüp 1 Leostunud mullad K0 on happelised, toitainete vaesed. lahustuvaid soolasid (fulvaate)
temaatiliselt väga mitmekesised. Nende hulgas leidub poliitilisi, sõja-, armastus- ja veinilaule. Selle zanri nimekaimad esindajad oli Sappho ja Alkaios. Koorimeelika arenes antiikkirjanduse perioodil välja peamiselt Spartas ning oli kõige enam seotud mitmesuguste kultusevormidega. See kajastus ka esitusviisis. Laulu kandis ette rituaalne koor, kes ühteaegu nii laulis kui tantsis. Koorimeelikal on väga palju alaliike, millest tähtsaimal kohal olid hümnid. Koorimeelika viljakaimad luuletajad olid Pindaros ja Simonides. Tragöödia mõiste - Tragöödia ehk kurbmäng on traagilise lõpplahendusega, traagilisel konfliktil põhinev näidend. Varakeskaeg (476. a. 10. s.). Sugukondliku korra lagunemine ja feodaalsuhete kujunemise aeg. Esimene vaimne taassünd leidis aset 8. Sajandil Karl Suure ajal, mil rajati koole, koguti ja kirjutati ümber antiikkirjandust jne. Eriti tähtsa rolli omandasid varakeskajal kloostrid, millest said omamoodi kultuurikeskused
niiskusolud - taimede veevajadus on erinev. Oluline pole mitte ainult sademete hulk vaid ka nende ajaline jaotus. (N: hirss vajab 3 vihmast ja 3 kuivemat kuud. Riis pidevat niiskust. Maapähkel 3 vihmast, kuid vaid 1 kuivemat kuud. Enamikele kultuurtaimedele ei sobi, et pikad kuivaperioodid vahelduvad üksikute sademeterikaste päevadega. Kunstlikku niisutust kasutatakse ka sademeterikastes maades (n. Norra, Rootsi, Soome, Eesti) 2. Mullad viljakus - viljakaimad mullad on mustmullad soojas parasvöötmes ja pruunmullad mõõdukas parasvöötme merelises. paksus, lõimis parima lõimisega on saviliiv- või liivsavimullad 3. Reljeef tasane, mägine tasased alad soodsamad, mägisemates piirkondades on ülekaalus käsitsitöö ja seal tegeldakse peamiselt loomakasvatusega. Masinaid kasutada ei saa. Ka loodusolud vahelduvad vastavalt kõrgusele. Mida lähemale ekvaatorile, seda kõrgemal mägedes saab põllumajandusega tegelda.
kõrguse Dzomolungma tippu 29. mail 1953. aastal. Hillary oli siis 33- ja Norgay 34aastane. Haldusjaotus Nepal on jaotatud 14 ringkonnaks, mis omakorda jagunevad 75 maakonnaks. Ringkonnad on rühmitatud viieks arenduspiirkonnaks. RAHVASTIK Rahvastiku keskmine tihedus on 172in/km2, rahvastik ja asulastik on koondunud peamiselt Teraisse (48%) ja keskmäestikualale (44%), kus on viljakaimad mullad ja maaviljeluseks sobiv pinnamood. Nepalis on 36 linna ja umbes 4000küla. Kuigi viimasel 20-30 aastal on linnastumine kiirenenud elab linnades 15% rahvastikust kuid näiteks 1971 aastal elas linnades ainult 4%. Linnarahvastik on kasvanud eelkõige Katmandus ja sellega ühist linnastatud moodustavates Patanis ja Bhaktapuris, kus koos neid ümbritsevate küladega elab kokku umbes 2miljonit inimest. Keskmine asustustihedus sellespiirkonnas on üle 2000in/km2
prioriteete teatud aladel, nagu näiteks elliptiliste funksioonide osas. Alles hulk aastaid pärast Gaussi surma saadi teada, kui palju XIX sajandi matemaatika saavutustest oli Gaussi laualaekas olemas juba enne aasta 1800. kui ta oleks avaldanud kõik, mida ta teadis, siis oleks tänapäeval matemaatika võibolla poole sajandi võrra kaugemale jõudnud sellest, mis ta tegelikult on. Kolm aastat Göttingeni ülikoolis (1795-1798) olid gaussi elus viljakaimad. Tänu hertsog Ferdinandi suuremeelsusele polnud noormehel rahalisi raskusi. Ta pühendus tööle ja söbrutses vähestega. Kui noort geeniust kimbutasid rahalised mured, tuli hertsog talle appi, maksis kinni tema doktoridissertatsiooni trükikulud (Helmstedt, 1799) ja toetas teda tagasihoidliku stipendiumiga, mis võimaldas Gaussil oma teaduslikku tööd takistamatult jätkata. Mõnigi tänapäeva matemaatik kahetseb võibolla, et Gauss jättis arvuteooria arendamise pooleli ja
suhkrupeet MÕNUKULTUURID – kohv, tee, kakao, koka, mate, koola PÕLLUMAJANDUST MÕJUTAVAD TEGURID LOODUSLIKUD MAJANDUSLIKUD • KLIIMA (tº, vegetatsiooni- • KAPITAL (hooned, masinad, periood, sademed ja nende väetised, sordi- ja tõuaretus, režiim – kasvatatavad seemned) kultuurid) • TÖÖJÕUD (kvaliteet, • MULLAD (viljakus, lõimis oskused, hind, traditsioonid) – maailma viljakaimad on • VALITSUSE POLIITIKA rohtlate mustmullad ja (toetused, kindlustus, lehtmetsade pruunmullad) tollipoliitika) • RELJEEF (tasane, mägine, • TURG (ostujõud, nõudlus, nõlva kalle. Põldude kaugus, suurus) suurus, tehnika kasutamine) PÕLLUMAJANDUSE TÄHTSUS VARUSTADA ELANIKKONDA TOIDUGA VARUSTADA LOOMAKASVATUST SÖÖDAGA VARUSTADA TOORAINEGA TÖÖSTUST TEKSTIILITÖÖSTUST NAHA- JA JALATSITÖÖSTUST FARMAATSIATÖÖSTUST
60 % põldudest asub Lõuna-Rootsis. Rootsi asub lähispolaarses vöötmes, jahedas- ja mõõdukas parasvöötmes. Atlandi ookeani ja Põhja-Atlandi hoovuse läheduse tõttu on kliima pehmem ja merelisem, kui mujal Euraasias samadel laiuskraadidel. Sademete hulk on umbes 1000 mm aastas ja temperatuuri keskmine on 3ºC. Vegetatsiooni periood on lühike ja on võimalik saada 1 saak aastas. Niisutamine pole vajalik, küll aga kuivendamine.Rootsi viljakaimad mullad on Skane poolsaarel Kesk-Rootsi madalikul. Mullad koosnevad peamiselt lubja- ja liivakivist. Põllumajandusega tegeletakse peamiselt Lõuna-Rootsis, sest põhja pool on liiga külm ja mägine. Rohkesti peetakse veiseid ja sigu. 2. Majanduslikud eeldused Roostis on intensiivne põllumajandus, st. vähe tööjõudu, suured kapitali mahutused, spetsialiseerumine kindlale tootmis alale, hea sordi- ja tõuaretus ning väetiste kasutamine.
karbonaatsetel setetel. Paas > 30 cm. 3. Gleistunud rendsiinad Kg 65000 ha e. 1,6%, harit. 23000 ha ajutiselt liigniisked, levik paralleelselt paepealsete ja rähksetega reljeefi madalamatel elementidel MKT: leesikaloo; kastikuloo; lubikaloo, IV...Va bonit. Mets Pruunmullad (leostunud mullad) Ko parasniisked kuni ajutiselt liigniisked - karbonaatsel lähtekivimil (kihiseb kõrgemal kui 1 m) - savistumine, lessiveerumine või mõlemad, osal soostumine - Eesti viljakaimad mullad (Kesk-Eesti - Virumaa, Järvamaa, Jõgeva, osalt Tartu ja Viljandimaa) 1. Leostunud mullad Ko 167000 ha e. 4,2%, haritavaid maid 104000 ha e. 9,7% haritavatest maadest välja kuj. karbonaatsel ls, harvem sl moreenil, parasniisked, hästi õhust., kõrge biol. aktiivsus, kihisemine 30-50 cm, huumust > 3%. Sobivad kõigi põllukultuuride kasvatamiseks, kõrge prod. metsad. Mullaprofiil hästi diferentseerunud (A-Bm-C), neutr., nõrgalt happeline reaktsioon, boniteet I,II-IV,V kl.
Pindalalt on Indoneesia järel suuruselt teine saareriik maailmas. Rannajoone pikkus on 4828 km. 1.3 Looduslikud tingimused Pinnamood Saare reljeef on väga mitmekesine: keskosas kõrgub suur hulk vulkaanilisi massiive, mis lääne pool laskuvad rannikule sujuvalt, ida pool aga järsu astanguna. Madagaskari kõrgeim tipp - 2886-meetrine Maromokotro mägi asub põhjas Tsaratanana massiivis. Antananarivo lähedal kerkivad kuni 2643 meetri kõrgusele Ankaratra mäeharjad. Madagaskari viljakaimad alad asuvad piki rannikut, jõeorgudes ja saare keskosas. Madagaskaril leidub ka kivisütt, grafiiti, raua-, kroomi,- koobalti,- nikli,- plii,- tsingi,- vase,- mangaani,- titaani,- uraani,- ja berülliumimaaki, kulda, boksiiti, fosforiiti, vilku, vääris-ja 3 poolvääriskive. Kliima Madagaskar asub troopilises (lõunaosa) ja lähisekvatoriaalses (põhjaosa) kliimavöötmes.
b. Õhukesed (K'') c. Keskmise sügavusega (K''') d. Sügavad (K'''') 3) Gleistunud karbonaatsed mullad: a. Gleistunud paepealsed mullad (Khg) Sageli välised morfoloogilised tunnused ei ilmnegi b. Gleistunud rähksed mullad (Kg) Liigniiskus on põhjustatud pealevalguvatest pinnavetest või põhjaveest pinnale tõusvatest kapillaarvöödetest. II Leostunud muldade tüüp (K0) Eesti viljakaimad mullad, mis on kujunenud välja karbonaatsel lähtekivimil. Kihisemine on neis muldades sügavamal kui 30 cm, kuid kindlasti mullaprofiilis esineb. Need on välja kujunenud kas siis savistumise, lessiveerumise või siis nendega kaasneva gleistumise tulemusena. Jagunevad: 1) Leostunud mullad (K0) On kujunenud välja savistumise tulemusena pruunikas-hallil või kollakas-pruunil karbonaatsel liiv-savi või savi-liiv moreenil Kesk-Eestis
b. Õhukesed (K'') c. Keskmise sügavusega (K''') d. Sügavad (K'''') 3) Gleistunud karbonaatsed mullad: a. Gleistunud paepealsed mullad (Khg) Sageli välised morfoloogilised tunnused ei ilmnegi b. Gleistunud rähksed mullad (Kg) Liigniiskus on põhjustatud pealevalguvatest pinnavetest või põhjaveest pinnale tõusvatest kapillaarvöödetest. II Leostunud muldade tüüp (K0) Eesti viljakaimad mullad, mis on kujunenud välja karbonaatsel lähtekivimil. Kihisemine on neis muldades sügavamal kui 30 cm, kuid kindlasti mullaprofiilis esineb. Need on välja kujunenud kas siis savistumise, lessiveerumise või siis nendega kaasneva gleistumise tulemusena. Jagunevad: 1) Leostunud mullad (K0) On kujunenud välja savistumise tulemusena pruunikas-hallil või kollakas-pruunil karbonaatsel liiv-savi või savi-liiv moreenil Kesk-Eestis
Paas sügavamal, kui 30cm. Kihisemine mulla pinnalt. Viljakus väga erinev. a) K' väga õhukesed A C 2 b) K'' õhukesed c) K''' keskmise sügavusega A Bm C 2 d) K''' sügavad 3) Gleistunud karbonaatsed mullad Kg on kõik eelnevate muldade analooksed, ainult on ajutiselt liigniisked. a) Gleistunud paepealsed mullad Khg b) Gleistunud rähksed mullad Kg II Tüüp Leostunud mullad K0 viljakaimad mullad. Kihisemine sügavamal, kui 30cm. 1) Leostunud mullad K0 on kujunenud välja savistumise tulemusena. Annavad stabiilseid ja maksimaalseid saake Eesti oludes. 2) Leetjad mullad KI on kujunenud lessiveerumise tulemusena. Lõuna Eestis, vajavad lupjamist 3) Gleistuud leostunud mullad K0g a) Gleistunud leostunud mullad K0g b) Gleistunud leetjad mullad KIg
kuivamist. Suhteliselt suur auramine suvel põhjustab äravoolu kahanemist ja jõgede suvist kuivamist. Soode arenemine on võimalik ainult sulgnõgudes ja lammidel. Karbonaatne löss on lähtekivimina viljakas, kuid allub kergesti vee-erosioonile, mistõttu loodusliku taimkatteta alasid liigestavad tihti mitmesuguses arengujärgus olevad uhtorud. Niidusteppides kujunesid lössil sügavad (üle 1,2 m) mustmullad, mille huumusesisaldus on erakordselt suur (kuni 700 t/ha). Need on maailma viljakaimad mullad. Niidustepid on rohukoosluste reas üleminekulüliks mesofiilsete niidu- ja kserofiilsete stepikoosluste vahel. Niitudega seob neid rohundite rohkus, samblarinde olemasolu ja kamardumus, steppidega kevadised efemeroidid ja suvine läbikuivamine. Rohurindes võib eristada siin 3-4 allrinnet. Eri liikide juurestik ulatub mitmesuguse sügavuseni ja kasutab kokku kogu ulatuslikku huumushorisonti. Lehtede ja õite väljakujunemine eri perioodidel tingib koosluse välisilmes aasta
pinnamoe ja mere mõju tõttu on kliimaerinevused suured. Niiske ja pehme on vaid Musta mere ranniku kliima. vahemere ja Egeuse mere ranniku kliima on vahemereline, Anatoolia kiltmaal on talv pikk ja külm ning suvi kuum. Mägedes on talvel püsiv lumikatte. Jõgesid on palju (v.a. Anatoolia kiltmaal), nad on kärestikulised, kõikuva vooluhulgaga ja väga energiarikkad. Türgis on nii soolase kui ka magedaveelisi järvi. Umbes 80% muldadest on õhukesed mägimullad, viljakaimad on rannikumadalike ja jõeorgude alluviaal- ja punamullad. Musta mere rannikul on lähistroopiline taimestik, kõrgemal aga okasmets ja alpiniidud. Vahemere rannikul aga torkvõsa. Anatoolia kiltmaal aga kuivad stepid ja poolkõrbed. Anatooliat peetakse paljude kultuurtaimede (nisu, oder, kaer, lina, hernes, hapu kirsipuu ja ploomipuu) kodumaaks. Maavaradest leidub kivi- ja pruunsütt, raua-, vase-, tsingi-, plii-, mangaani-,
Reljeef Pandiveres nõrgalt lainjas, lõuna osas muutub madalamaks, pinnavormidest võib esineda üksikuid oosisid (sorteeritud moreensest materjalist pinnavormid), hästi põllumajanduslikult kasutatud, põlde isegi üle 50%. Valdav osa muldadest leostunud ja leetjad. Jõgeva poolt Pandivere poole minnes mullatekke protsess on saanud pikemalt toimuda ja seal pool on rohkem leetjaid muldi (KI). See jaguneb kolmeks allvaldkonnaks: a)Pandivere allvaldkond Mullad Eestimaa viljakaimad. Võib olla ka esimese klassi muldi, kus muldade boniteet on 90-100, Aravete ja Esna b)Põltsamaa ja Jõgeva- mullad voorte peal parasniisked, voorte vahel on aga palju järvi ja soid. C)Maidla-Peressaare- palju märgi muldi, lähtekivim ikk akarbonaatne, haritavat maad on kuivendatud. Viljakam osa Jõhvi ja Pagari ümbruses. Paepealseid ehk rähkmuldi võib esineda Mäetaguse kandis. IIILõuna-Eesti
annaabi.ee 
