15%) ka metallkeraamiliste sulamite koostisse. Koobalti ühendid annavad klaasile tumesinise värvuse. Pulbristatud koobaltklaasi kasutatakse aga sinise värvina. Vanaadium on hõbeda värvi metall, mis asub keemiliste elementide tabelis 23. kohal. Tema tihedus normaal tingimustes on 6,11 g/cm 3 kohta ning sulamistemperatuur on 1902˚ C. Erikaal on vanaadiumil 5,8. Õhus vanaadium ei oksüdeeru. Vanaadiumi tarvitatakse peamiselt terase tootmisel. Teras, mis sisaldab kõigest0 0,1-0,3% vanaadiumi, on elastne, suure tõmbetugevusega ning vastupidav löökidele ja tõugetele. See on eriti oluline kohtades, kus on vajalik suur tugevus ja vastupidavus, näiteks autotelgede puhul, mis peavad kannatama pidevaid põrutusi. Vanaadium ühendeid kasutatakse aga erinevate värvuste tõttu keraamikatööstuses glasuuride valmistamiseks. Vanaadiumi ühendeid
Legeerivate elementide mõju terase omadustele Legeeritud terasteks nimetatakse niisuguseid teraseid, milledesse on lisatud legeerivaid elemente ( kroomi, niklit, koobaltit, volframi, vanaadiumi, molübdeeni, räni, mangaani, titaani, alumiiniumit). Eristatakse madalalt legeeritud (lisandeid kuni 3%) , keskmiselt legeeritud (lisandeid 3…5%) ja kõrgelt legeeritud (lisandeid üle 5,5%) teraseid. Oma kodutöös pööran suuremat tähelepanu just kroomile (korrosioonikindlus), volframile ja koobaltile. Tähtsaimaks legeerivaks elemendiks võib pidada just kroomi, see tõstab terase kulumiskindlust ja kõvadust. Suurenevad ka terase läbikarastatavus ja korrosioonikindlus.
Keemia UUDISED Mõlemad Sefström ja del Rio nägid vanaadiumi ainult ühendi kujul, vanaadiumperoksiid (V 2 O 5). Väga Vanaadium V keeruline on eraldada puhast vanaadiumi sellest metalliühendst. Alles 1887 õnnetus puhas vanaadiumi metallist isoleerida. Inglise keemik Sir Henry Enfield Roscoe (1833-1915) leiutas viisi eraldada puhas Ajalugu vanaadium oksiidist. Kõige olulisem vanaadiumi rakendus on sulamite Vanaadium avastati 1801.a
Vanaadium Vanaadium on hõbehall, väga kõva, tugev ja plastne metall, mille: tihedus on 6120kg/m³ sulamistemperatuur on 1887 ºC keemistemperatuur on 3309 ºC Vanaadium suurendab terase kõvadust, tugevust ning kuumus- ja kulumiskindlust. Vanaadiumi- sulamist valmistatakse reaktiivmootorite düüse ja põlemiskambreid, lõiketerasid ning tööriistu. Eriti palju kasutatakse kroomi ja vanaadiumi sulamit mutrivõtmete valmistamisel. 2 KROOM Kroom on keemiline element , mille sümbol on Cr. Kroom on metaljas-hall, läikiv , kõva ja rabe metall mille: tihedus on 7190kg/ m³ sulamistemperatuur on 1907 ° C keemistemperatuur on 2671 ° C Tõstab terase tugevust, kõvadust, läbikarastuvust, tagab korrosioonikindluse (>12%Cr). Konstrukt- siooniterastes 1..
440MPa, löögisitkus 40J, mis kehtivad alates temp -30°C 6. DIN 1744 X3 CrNiMo19 11 2 – Valtsitud kvaliteetlegeerteras, 0,03% süsinikku, 19% kroomi, 11% niklit, 2% molübdeeni 7. EVS EN 10083 14 Ni Cr 14 – madallegeerteras, 0,14% süsinikku, Ni ja Cr sisaldus 14/4=3,5% 8. DIN 1725 G –AlMg3Mn – valatud alumiiniumisulam (magnaanium) Mg 3%, Mn < 1%, Al ülejäänud. 9. DIN 17851 Ti Al6 V4 – titaanisulam, alumiiniumi 6% ja vanaadiumi 4% 10. Cu Al7 Fe3 Mn – vasesulam, legeeritud alumiiniumpronks, Al 7% , Fe 3%, Mn < 1%, vaske ülejäänud. 11. GJS-400-18 – keraja grafiidiga malm, tõmbetugevusega 400MPa ja katkevenitus A=18% 12. L – NiCuCr 15 6 3 – libleja grafiidiga malm, kus Ni – 15%, Cu – 6%, Cr – 3% 13. DIN EN 10083 C 45 – kvaliteetkonstruktsiooniteras, 0,45% süsinikku Malmid (1-2) G – (DIN järgi) malmid ja valatud materjalid
ehitusmaterjalide töösutus ja põlevkivikeemia. Kohalike saasteallikatena tulevad Eestis kõne alla eeskätt põlevkiviga köetavad soojuselektrijaamad Ida Virumaal, AS Kunda Nordic Cement tsemenditehas, teised tööstusettevõtted, soojuselektrijaamad ja katlamajad. Nii elukondlik kui tööstuslik soojatootmine põhjustab raskmetallide välisõhku sattumist, eriti oluline raskmetallide allikas on fossiilsete kütuste põletamine. Kivisöe, ka kütteõli põletamisel eraldub õhku niklit, vanaadiumi ja tsinki. 3.2. Tööstus Tööstuses kasutatavad värvid võivad samuti sisaldada kaadiumi, kroomi, pliid ja tsinki. Raskmetallid võivad levida värvi pihustamisel ja vana värvi eemaldamisel. Kroomiühendeid sisaldavad paljud pigmendid, mida kasutatakse pürotehnikas, neid lisatakse puidu säilitusvahenditele ja korrosioonivastastele vahenditele. Keevitamisel ja galvaanikatöödel, samuti kasutatud patareide
..0,6%) kroomi (5...15%) ja räniga (1...3%) legeeritud teraseid. Mida suurem on Cr-, Al- või Si- sisaldus rauas, seda kõrgem on selle kuumuspüsivus. Kuumuspüsivuse temperatuuril 900 °C annab ca 10% Cr, 1000 °C juures aga on vajalik Cr-sisaldus juba 25%. Kuumuskindlad terased on näiteks sisepõlemismootorite vedrud, nõelad, pihustite, tõukurid, hülsid, puksid ja teised keeruka kujuga kuumust taluvad detailid valmistatakse terastest, mis sisaldavad alumiiniumi, vanaadiumi, kroomi ja molübdeeni. 1.2 Masinaehitusterased ( Nad peavad olema töökindlad, see tähendab, et nendel peavad olema kõrged tugevusnäitajad: Rm (tugevuspiir) ja ReH (voolavuspiir) või Rp 0,2 (tinglik voolavuspiir), vastuvõetav külmahapruslävi ja löögisitkus KU.) 1.2.1 Tsementiiditavad terased Tsementiiditavad terastena kasutatakse madalsüsinikteraseid (0,1 ... 0,25 % C), mille kõvadus peale
Raua ja tema sulamite tootmine Kõrgahju protsessis kulub väga palju õhku. Ühe tonni malmi tootmiseks kulub 4000 m³ õhku. Milleks vajatakse õhku kõrgahjuprotsessis? ........................................................................................................................... Rauamaakides sisalduvate lisandite (liiv, savi jne) ning koksi põlemisel tekkiva tuha kõrvaldamiseks viiakse kõrgahju räbusteid. Räbustina kasutatakse enamasti lubjakivi ja dolomiiti. Kirjuta nende kivimite peamiste mineraalide valemid ........................................................................................................................... Räbusti lagunemisel tekkivad kaltsium- ja magneesiumoksiid moodustavad aherainega (maagi sulamisjäägid) kergestisulava ühendi - räbu. Räbu tihedus on malmi tihedusest tunduvalt väiksem, mistõttu koguneb malmi pinnale, takistades seega malmi oksüdeerumist. Milline see kõrgahi siis on ...
Mn mangaan suurendab elastsust kulumiskindlust ja kõvadust Si räni - parandab terase voolavust ,suurendab vastupanu keemilistele reaktiividele, suurendab elastsust W volfram suurendab terase kuumuskindlust ja kõvadust Ti titaan suurendab tugevust ja kuumuskindlust Al alumiinium - suurendab kuumuskindlust vähendab tagiteket ja suurendab korrosioonikindlust. Legeeritud vedruterased. Nendele terastele lisatakse mangaani, kroomi ja vanaadiumi. Vedrude juures on oluline elastsus ja tugevus. Legeeritud tööriistaterased. Nendele terastele lisatakse kroomi, volframi, vanaadiumi, molübdeeni, räni, mangaani. Legeeritud tööriistaterased ei ole keevitatavad. Kiirlõiketeras on kõrgelt legeeritud tööriistateras. Põhiliseks legeerivaks elemendiks on volfram. Suurendab kiirlõiketerase kuumustugevust 500 ...600C juures. Volfram moodustab süsinikuga karbiide, mis on väga kõvad.
Titaan-Ti Avastamine: Titaani avastas 1791. aastal inglise keemik W. Gregor. Titaan on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi IV rühma element. Titaani lühendiks on Ti ja kreeka keelne nimetus on Titanium. Tema järjekorra number on 22 ja aatommass on 47, 88. Looduslik titaan koosneb viiest stabiilsest isotoobist, mille massiarvud on 46 & 50. Titaan on hõbevalge, plastne, tugev ja korrosioonikindel metall. Ta on keskmise aktiivsusega metall. Tema sulamistemperatuur on 1668 kraadi C, keemistemperatuur on 3287 kraadi C ja tihedus 4,505 Mg/m3. Õhu toimel titaan ei oksüdeeru, sest tiheda ja vastupidava oksiidikihi tekkimise tõttu ta passiveerub. Kuumutamisel reageerib titaan halogeenide, vesiniku ja süsinikuga. Kasutamine: Titaan ja titaani sisaldavad sulamid on väga kuumus- ja korrosioonikindlad. Neid tarvitatakse konstruktsioonimaterjalina raketi- ja lennutööstuses, laevaehituses. Lisaks sellele kasut...
raamatu ,,Keemia õpperaamat loomadest" . Aastal 1892 pakuti talle tööd Göttinegeni ülikoolis. Avastused Friedrich Wöhler avastas berülliumi ja plaatina. Berülliumi valmistamiseks segas ta suures anumas kokku plaatina ja jättis ära alumiiniumi. Samat tehnikat kasutas ta ka teiste ainete tegemisel. Ta avastas väga kiiresti kaltsiumkorbiidi ja ta oli ka väga lähedal vanaadiumi avastamisel. Nende avastuste tähtsus tänapäeval Berüllium: Looduses leidub berülliumit ainult ühendeina, pms. mineraalberüllina. Maakoores sisaldub berülliumit vähe Berülliumit kasutatakse legeeriva elemendina, neutronite aeglustina ning peegeldina jm. otstarbeks, koos aktiiniumi, polooniumi, raadiumi jt. elementidega neutronite allikana. Berülliumi sulameid kasutatakse lennunduses, raketitehnikas ja aparaadiehituses.
Tööstuslikud sepistatud sulamid sisaldavad harva üle 5 massiprotsendi magneesiumi, kuna üle selle taseme väheneb sulami stabiilsus, eriti temperatuuri mõjul. Enamik 5XXX seeria sulameid sisaldavad muid lisandeid, näiteks mangaani ja kroomi, mis suurendavad tõmbetugevust ja/või teatud omadusi, sealhulgas korrosioonikindlust ja keevitatavust (Vargel, 2020). Lisaks mangaanile ja kroomile lisatakse 5XXX seeria sulamitele väiksemate legeerivate elementidena titaani (Ti), vanaadiumi (V), berülliumi (Be) ja galliumi (Ga) (Kopeliovich, 2012). 5XXX seeria sulamite korrosioonikindlus sõltub β-faasi sadestumise tasemest, mis suureneb kiiresti, kui magneesiumi sisaldus on kõrge, töötemperatuur on
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond AT 109 Metallurgia ja kõrgahjutehnoloogia Iseseisev töö Juhendaja: Helmo Hainsoo Tartu 2010 1 Sisukord SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 METALLURGIA....................................................................................................................4 KÕRGAHJUTEHNOLOOGIA.............................................................................................. 5 KÕRGAHI.............................................................................................................................. 6 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................
13 Jõhvi Ida-Virumaa 12 112 4 022 33,2% 14 Haapsalu Läänemaa 12 054 9 587 80% 15 Paide Järvamaa 9 642 8 683 90% Tabel on võetud Vikipeediast. Loodusvarad Eesti on tegelikult üsna maavara rikas riik. Enamasti on probleemiks see, et maavara ei leidu sellises koguses, mis teeks tootmise tasuvaks või on takistamas tehnilised või keskkonnaprobleemid. Meie maapõues leidub arvatavast,kulda,molübdeeni, plaatina, vanaadiumi ja stronstiumi. Potentsiaalseteks Eesti tulevikumaavaradeks on ka diktüoneemaargilliit ja uraan. Mingil määral võib Hiiumaa lähedal leiduda naftat. Põhja-Eesti maapõues on maagaasi. Olulisimad Eesti maavarad on kukersiit(põlevkivi) ja fosforiit. Peale nende on Eesti maavaradeks:savi, liiv, kruus, karbonaatkivimid(lubjakivi ja dolomiit), turvas, ravimuda ja mineraalvesi. Majandus harud Eesti on kõrge sissetulekuga turumajandus riik. 2007
Titaaniühendid on näiteks ka naatriumtitanaat, titaan(IV)kloriid, titaan(IV)oksiid ehk titaanvalge, titaanoksiidsulfaat ja titaan(IV)sulfaat. Titaani saadakse teda sisaldava maagi ja süsiniku segu klooriga töödeldes ning tekkinud vedelat titaan(IV)kloriidi metalliga, näiteks magneesiumiga, harvem naatriumiga, redutseerides. Ka inimorganis on titaani, seda nimelt 20 mg, kõige rohkem on põrnas, neerupealistes ja kilpnäärmes. Titaani tarvitatakse legeeriva lisandina alumiiniumi, vanaadiumi, molübdeeni, kroomi jmt. elementi sisaldavate sulamite valmistamiseks. Titaan ja titaani sisaldavad sulamid on väga kuumus- ja korrosioonikindlad. Neid tarvitatakse konstruktsioonimaterjalina raketi- ja lennutööstuses, laevaehituses. Lisaks sellele kasutatakse titaani ja seda sisaldavaid sulameid ka arstiriistade valmistamisel ning toiduaine-ja keemiatööstuses aparaatide valmistamiseks. Titaani kasutatakse ka breketite valmistamisel, mida
Samas asuvad jõgede suudme alas riigi kõige viljakamad põllumaad. Hiina loodeosas asuvad ulatuslike kõrbealade ning üksikute mäeahelikega avarad kiltmaad.Sellest piirkonnast ida poole jääb hiiglaslik Gobi kõrb.Kokku kattavad kõrbed 27% hiina territooriumist. Loodus ja energiavarad: Hiina on loodusvarade poolest rikkas. Seal leidub kivisütt, rauda, naftat, maagaasi, elavhõbedat, tina, volframi, antimoni, magneesiumi, molübdeeni, vanaadiumi, magnetite, alumiiniumit, pliid, tsinki, uraani. Hiina naftavarud ei ole suured ca 20 mld barrelit. Kuid Hiina on maailma suurim kivisöe tootja(1200mln tonni aastas).Hiinas vetes toimub suurkalapüük, seal leidub tuunikala, heeringalisi, vähke, makrelle ja muid kalu. Hiina on maailma suurim kalapüügiriik aastas püüab ca 42 mln tonni kala, millest 12 mln tonni merest ja 30 mln tonni sisevetest ja kalakasvatutest. Inimesed, religioon ja rahvastiku paiknemine
(kõrge temperatuuriga ahjud, kust puhutakse õhku läbi). Neis seadmetes oksüdeeritakse malmis olev liigne süsinik, räni ja mangaan õhu või hapnikuga. Parimaid terasesorte toodetakse aga elektri kaarleekahjudes või kõrgsagedus - induktsioonahjudes. Elektriahjudes on võimalik saavutada kõrgemat temperatuuri kui konverterites ja martäänahjudes, mistõttu saab lisada terasele ka rasksulavaid metalle nagu volframit, vanaadiumi jne. Kõrgahju materjalide bilanss Täidis Saadused Rauamaak 2030 kg Malm 1000 kg 146 kg Räbu (slakk) 755 kg Mangaanimaak Lubjakivi 598 kg Kõrgahju gaas 5217 kg Koks 971 kg Kõrgahju tolm 348 kg Kõrgahjugaas 3575 kg Kokku: 7320 kg Kokku: 7320 kg Kokkuvõte
kaltsiumühenditega, moodustades kaltsiumsulfiti, mis oksüdeerub edasi kaltsiumsulfaadiks. Kokku tuntakse kirjandusallikate põhjal üle 200 väävlieraldusmeetodi. Põlemisel tekkinud ja keemiatööstuses eraldunud lämmastikoksiidide eraldamiseks suitsugaasidest kasutatakse tänapäeval kõige rohkem katalüütilisi meetodeid. NOx kõrgtemperatuurilise taandamise katalüsaatoriteks on plaatina grupi metallid või odamad aga vähem efektiivsed segud, mis sisaldavad niklit, kroomi, vaske, vanaadiumi, tsirkooniumi jt metalle. Lämmastikhappetööstuses kasutatakse NOx taandajatena metaani, süsinikoksiidi ja vesinikku. SNCR-protsess põhineb NOx selektiivsel taandamisel kõrgel temperatuuril ammoniaagi abil ilma katalüsaatorita. Taandamissaadusteks on keskkonnale kahjutud lämmastik ja veeaur. Meetodi puuduseks on selektiivsete reaktsioonide kulgemine väga kitsas temperatuurivahemikus. 7. Reovete koostis ning omadused
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Referaad Metallitöötlemis õppetool MTp-11 Koostas:Sven Liivoja Juhendas:Aivar Kalnapenkis Väimela 2011 Ohud hingamisorganitele Tehnoloogilisest operatsioonist sõltuvalt peab metallitööstuses töötajaid kaitsma tahkete osakeste, aurude ja hapnikudefitsiidi eest. A. Tahked osakesed Tolmud, suitsud ja udud ühinevad sageli, moodustades tahkeid osakesi. Tolmud Tolmud tekkivad tahkete materjalide purustamisel peeneteks osakesteks, mis hõljuvad õhus enne raskusjõu toimel sadenemist. Tolmud tekkivad lihvimisel, puurimisel, jugapuhastusel, liivajoaga töötlemisel ja jahvatamisel. Suitsud Suitsud tekkivad tahkete materjalide aurustumisel kõrgetel temperatuuridel ja sellele järgneval kondenseerumisel. Näiteks metalli aurud jahtuvad ja kondenseeruvad väga väikeste osakestena, mille lä...
Loksa Gümnaasium Metallid ja sulamid minu kodus essee Annely Jürimets 9.a klass Loksa 2012 Selles essees käsitlen metalle ja nende sulameid mida leidub minu kodus. Tuntumad ja rohkem kasutatavad metallid ning nende sulamid on: raud, alumiinium, kuld, hõbe, vask, nikkel, tsink jt. Raud (Fe) 26* on metallidest tähtsaim, kuid puhtal kujul kasutatakse teda vähe. Tuntumad raua sulamid: - terased (Fe+C) - malmid (Fe+C) Üldse tuntakse tohutul hulgal erinevaid rauasulameid - üle 10 000 eri sordi. Minu kodus leidub rauda ja selle sulameid jalgratastes, autodes, naeltes, masinates, magnetites, konservikarpides, tööriistades (nendes leidub ka vanaadiumi) jne. Köögis on malmist pliit. Alumiinium (Al) 13* on enamlevinumaid elemente maakoores, kuid olles väga aktiivne hapniku suhtes, esineb ta looduses ühendeina. P...
tulenevalt peab teriku materjal olema ka kulumiskindel ja soojuspüsiv. Enam levinud tööriistamaterjal on kiirlõiketeras. Pärast termilist tööt- lemist - karastamine ja noolutamine - saab kiirlõiketeras suure kõvaduse (kuni HRC 65) ja soojuspüsivuse (kuni 650 °C), samuti tugevuse ja kulu- miskindluse. Kiirlõiketerase eripära on võime taastada pärast ülekuume- nemist õhu käes jahtudes oma lõikeomadused. Sellised omadused annab teraste legeerimine volframi, molübdeeni, kroomi, vanaadiumi ja koobal- tiga. Kiirlõiketerased jaotatakse kolme rühma - normaalse, kõrge ja ülikõrge soojuspüsivusega terasteks. Esimesse rühma kuuluvad margid P9 (9 % volframit), P18, P6M3 (3 % molübdeeni) ja P6M5. Molübdeeni sisaldaval kiirlõiketerasel on suurem kulumiskindlus. Samuti on teda enne karastamist kergem töödelda. Esimesse rühma kuuluva kiirlõiketerase soojuspüsivus on kuni 600 °C. Teise rühma kuuluvad P9K5 (5 % koobaltit), P18K5Ф2 (2 % vanaadiumi), P10K5Ф5, P9Ф5, P6M5K5
Veega mittereageerivaid, ent hapete kui ka leelistega reageerivaid oksiide ja hüdroksiide nimetatakse amfoteerseteks. 7) Reageerimine sooladega ( 2Al + 3CuCl2 > 2AlCl3 + 3Cu ) Oksiidikihist vabastatud alumiinium tõrjub temast vähemaktiivsemaid metallse nende vesilahustest välja. 8) Aluminotermia ( 2Al + Fe2O3 _ Al2O3 + 2Fe ) Alumiiniumi omadust kõrgel kuumusel teisi metalle nende oksiididest välja tõrjuda nimetatakse aluminotermiaks. Seda kasutatakse mitmete metallide (kroomi, vanaadiumi, raua jt) metallide tööstuslikuks tootmiseks. Alumiiniumi ja raud(III)oksiidi segu nimetatakse termiidiks ning ainete omavahelist reatsiooni termiitkeevituseks, mida kasutatakse nt. raudteerööbaste kinnikeevitamiseks. Eelised/Puudused Alumiiniumil eelisteks saab lugeda kergust, vastupidavust õhuhapniku ja vee suhtes, head elektri ja soojusjuhtivust ja madalat hinda. Samas puudusteks peetakse tema pehmust, vähest mehhaanilist vastupidavust, keemilist aktiivsust hapete suhtes jt.
Legereerivateks elementideks on Cr ja Mo. Pilt 3 lennuki terasest raam 6 2.3 Titaanium Titaaniumi põhilised omadused on tema kõrge tõmbetugevus, kõrge vastupidavus korrosioonile, kõrge väsimustugevus, pragude suhtes väga vastupidav ja kannatab mõõdukalt kõrgeid temperatuure ilma deformeerumata. Titaanium sulam alumiiniumi, zirconiumi, vanaadiumi ja teiste elementidega leiab kasutust paljudes kriitilistes struktuuriosades, näiteks tulemüüris, telikutes, väljalaskesüsteemides ja hüdrosüsteemides. 2/3 kogu toodetud titaaniumist kasutatakse lennuki mootorites ja raamides. Näiteks kasutatakse Boeing 777 tootmisel 59tonni titaaniumi, Boeing 747 tootmisel 45 tonni, Boeing 737 tootmisel 18 tonni, Airbus A340 tootmisel 32 tonni, Airbus A330 tootmisel 18 tonni ja Airbus A320 tootmisel 12 tonni. Airbus A380 tootmisel kasutatakse 77 tonni
Alumiiniumi sulatamine on väge energiamahukas, ühe tonni alumiiniumi saamiseks vajatakse 14000kWh energiat. Tänapäevaks on alumiiniumi tootmismaht kasvanud 26mln tonnile. Suurimad boksiidi tootjad on austraalia, Guinea, Brasiilia, Jamaika. Suuremad alumiiniumitoodanguga riigid on Hiina, Venemaa, Kanada, USA. 6.väärismetallide geograafia maailma suurim kulla ja plaatina tootja on Lõuna Aafrika vabariik. Veel leidud riigis uraani, vaske, kroomi, mangaani, vanaadiumi, plaatina ja antimoni. Nende metallide rahvusvahelistes kaubandusest on Lõuna Aafrika vabariigi käes kohati pool ja rohkemgi. 7.konveiertootmise olemus Tugeva tõuke uute harude arenguks andis sisepõlemismootori leiutamine ja vedelkütuste kasutusele võtmine. Uued harud on masintööstus, elektrotehnika, kodumasinate tootmine jms. keemiatööstuse uute harudena eristatakse lahustite, kummi, kunstkiu jms valmistamist. Kõik
Pinnamood Pinnamood on erinev on mägesid ( Himaalaja ja Tiibeti mägismaa), kui ka madalamat maad läänes, madalikke merede ääres. Põllumaad on Hiinas 10% , rohumaad 43%, metsamaad 14% ja muud 33%. Taimkatte poolest on Hiina erinev Läänes on mäginiit ja tundra; Idas lähistroopiline mets ja põõsastik. Loodusvarad Hiina on loodusvarade poolest rikkas. Seal leidub kivisütt, rauda, naftat, maagaasi, elavhõbedat, tina, volframi, antimoni, magneesiumi, molübdeeni, vanaadiumi, magnetite, alumiiniumit, pliid, tsinki, uraani. Hiina naftavarud ei ole suured ca 20 mld barrelit. Seepärast peab Hiina importima palju naftat. Kuid Hiina on maailma suurim kivisöe tootja. Hiina impordib aastas 1200 mln tonni kivisütt (2001. aasta seisuga) ja tarbib ise ca 200 mln tonni kivisütt. Energialiik Hiinas toodetakse aastas 210 mln kWh hüdroenergiat, mille osatähtsus riigis on 16%, suurim hüdroelektrijaam on ,,Kolm karu", mille võimsus on 18200 MW. Tuumaenergia osatähtsus
Mineraalklaas on sulamisprotsessi produkt. Tema sulamass koosneb: 70% klaasi vormija kvarts, 20% sulav materjal sooda ja kaaliumkarbonaat, 10% klaasi kõvendaja oksiidid. Erinevate metallide oksiididega ja fluoriidiga (1%) muudetakse klaaside värve ja optilisi omadusi. Lisades näiteks klaasisulamile plii-, titaani- ja lantaanioksiide suureneb murdumisnäitaja, lisades baariumoksiidi ja fluoriidi väheneb dispersioon. Raua, koobalti, vanaadiumi ja magneesiumi lisamisega klaasisulamile saadakse erinevat värvi klaasi päikseprillidele. Tehniline klaas koosneb peamiselt naturaalsest toormaterjalist. Enamus optilisi klaase tehakse aga kõrge keemilise puhtusega sünteetilisest toormaterjalist. Optiliste klaaside kolm peamist varianti on oftalmiline kroonklaas, flintklaas ja baariumkroonklaas.
Hiina Pinnamood Pinnamood on erinev – on mägesid ( Himaalaja ja Tiibeti mägismaa), kui ka madalamat maad läänes, madalikke merede ääres. Põllumaad on Hiinas 10% , rohumaad 43%, metsamaad 14% ja muud 33%. Taimkatte poolest on Hiina erinev – Läänes on mäginiit ja tundra; Idas lähistroopiline mets ja põõsastik. Maakasutus 10% põllumaa 33% rohumaa metsamaa muu 43% 14% Hiina loodusvarad ja põllumajandustoodang Hiina on loodusvarade poolest rikkas. Seal leidub kivisütt, rauda, naftat, maagaasi, elavhõbedat, tina, volframi, antimoni, magneesiumi, molübdeeni, v...
tundra; Idas lähistroopiline mets ja põõsastik. Kuna kaks kolmandikku riigi rahvastikust elab madalas idaosas siis toimub seal ka kogu majandustegevus. Riigis on vähe põllumaad siis enamus elatub kala püügist. Vähemasustatud piirkonnad on mägedes Tiibetis ja Himaalajas ja Lääne- Hiinas. Hiina on loodusvarade poolest rikkas. Seal leidub kivisütt, rauda, naftat, maagaasi, elavhõbedat, tina, volframi, antimoni, magneesiumi, molübdeeni, vanaadiumi, magnetite, alumiiniumit, pliid, tsinki, uraani. Hiina naftavarud ei ole suured ca 20 mld barrelit. Seepärast peab Hiina importima palju naftat. Kuid Hiina on maailma suurim kivisöe tootja. Hiina impordib aastas 1200 mln tonni kivisütt (2001. aasta seisuga) ja tarbib ise ca 200 mln tonni kivisütt. Hiinas toodetakse aastas 210 mln kWh hüdroenergiat, mille osatähtsus riigis on 16%, suurim hüdroelektrijaam on ,,Kolm karu", mille võimsus on 18200 MW.
Põllumaad on Hiinas 10% , rohumaad 43%, metsamaad 14% ja muud 33%. Taimkatte poolest on Hiina erinev Läänes on mäginiit ja tundra; Idas lähistroopiline mets ja põõsastik. 2 Loodusvarad ja energiavarad ning nende kasutamine Hiina on loodusvarade poolest rikkas. Seal leidub kivisütt, rauda, naftat, maagaasi, elavhõbedat, tina, volframi, antimoni, magneesiumi, molübdeeni, vanaadiumi, magnetite, alumiiniumit, pliid, tsinki, uraani. Hiina naftavarud ei ole suured ca 20 mld barrelit. Seepärast peab Hiina importima palju naftat. Kuid Hiina on maailma suurim kivisöe tootja. Hiina impordib aastas 1200 mln tonni kivisütt (2001. aasta seisuga) ja tarbib ise ca 200 mln tonni kivisütt. Hiinas toodetakse aastas 210 mln kWh hüdroenergiat, mille osatähtsus riigis on 16%, suurim hüdroelektrijaam on ,,Kolm karu", mille võimsus on 18200 MW
Metallid ja nende kasutamine Essee Metallide kasutamine igapäevaelus sõltub paljuski nende omadustest. Metallid on suhteliselt hästi töödeldavad. Nendest on võimalik venitada traati, valtsida õhukesi lehti, sepistada väga erineva kujuga esemeid. Sulatatud metalle saab valada vajaliku kujuga vormidesse. Metallide heaks omaduseks on ka see, et neid on võimalik kokku keevitada. Metalli valikul tuleb silmas pidada tema keemilist vastupidavust antud tingimustes. Olulised on aga ka metallide füüsikalised omadused: tihedus, sulamistemperatuur, kõvadus jne. Lisaks metalli omadustele tuleb arvestada ka tema kättesaadavust ning hinda. Mida haruldasem on vastav element looduses ning mida keerulisem ja kulukam on metalli tootmine maagist, seda kõrgem on metalli hind. Kergesti sulavaid metalle (näiteks tina ja plii) ei saa kasutada kõrgel temperatuuril töötavate seadmete valmistamiseks. Õnn...
Õlid jaotatakse kuue numbri skaalale, kus 1 tähistab jääkõli ning 6 destil. õli ning 2-5 on nende õlide segud. Destilleeritud õlid on ,,süütumad"- nad sisaldavad väga väikestes kogustes lämmastikku, tuhka ning väävlit. Neid õlisid kasutatakse peamiselt koduses majapidamises. Õlide põlemise käigus eralduvad veel raskmetallid, mis moodustavad agregaate teiste eralduvate osakestega. Kõige rohkem eraldub kütteõli põlemisel vanaadiumi u 78 800 g/g ja tsinki u 30 000 g/g, lisaks eraldub veel rauda, pliid, magneesiumi ja niklit. 99% õlis olevast süsinikust muutub põlemise käigus süsihappegaasiks ja ülejäänud süsinik paiskub atmosfääri väikeste osakestena, mis on tugevad päikesekiirguse neelajad, absorbeerides 20-25% kiirgusest. 2.3 Bensiin Bensiini juures jälgitakse enam vingugaasi ja plii emissiooni. Vingugaas on ohtlik inimese
temperatuuridel. Titaani tugevus ja kõvadus sõltuvad suurel määral ta puhtusest. Kõik lisandid eriti lahustunud gaasid ja süsinik, suurendavad oluliselt tugevust ja kõvadust. Temperatuuridel üle 550...600 °C hakkab titaan energiliselt reageerima ümbritseva keskkonnaga, moodustades gaasidega sisendus- ja metallidega asendustardlahuseid, mille tulemusena kasvab ta tugevus ja langeb plastsus. Titaani sulamid Laia kasutust leiavad titaanisulamid alumiiniumi, kroomi, vanaadiumi, molübteeni ja mangaaniga. Neist peamine on alumiinium mis sisaldub peaaegu kõkides titaanisulamites. Toatemperatuuril tekib titaani pinnal väga tihe ja inertne passiveeriv titaanoksiidi kiht, mistõttu nii titaan kui selle sulamid ei korrodeeru atmosfääris, mage- ja merevees, peaaegu kõikides orgaanilistes ja paljudes anorgaanilistes hapetes, leeliste lahustes, nad on vastupidavad kavitatsioonile ja pingekorrosioonile. Metallsetest lisanditest avaldavad
hulka (samas tuleb aga teada, et maailmas on kiiresti levimas vähese toimeainesisaldusega energiakandjate kasutuselevõtmine). Seepärast moodustabki tegeliku rikkuse fosforiidi ja diktüoneemakilda üheaegne, kompleksne ärakasutamine. Ainuüksi Toolse fosforiidi leiukoha diktüoneemakildas sisaldub arvestusliku reservvaruna 27 149 tonni uraani, 57 000 tonni molübdeeni, 147 000 tonni vanaadiumi. Lisaks neile tuleb kaeverikkuste hulka arvata loomulikult ka fosforiit ja kilt ise. Kabala kaeveväljas on prognoosvaruna strontsiumi 851 300 tonni, transuraanide prognoosvaruks 237 400 tonni, jne, "Eesti maapõuerikkusi", R. Raudsepp jt, Tallinn, 1993. Pole mingil juhul usutav, et NL aegadel kavandati üksnes fosforiidi tootmist, sest kaasnevad rikkused haruldaste metallide kujul on hoopis suurema väärtusega. Kui juba NSVL, maavarade poolest kõige
täiesti laes. · Milliseid sise-või välisjõudude kujundatud pinnavorme võiks selles riigis esile tuua? Maakera sisejõudede tagajärjel tekkinud pinnavormis on Tiibeti ja Himaalaja mägismaa- laamade kokkupõrke tagajärg. · Milliseid maavarasid leidub nimetatud riigis? Hiina on loodusvarade poolest rikkas-seal leidub kivisütt, rauda, naftat, maagaasi, elavhõbedat, tina, volframi, antimoni, magneesiumi, molübdeeni, vanaadiumi, magnetite, alumiiniumit, pliid, tsinki, uraani. · Iseloomusta riigi asendit laamtektoonikast lähtudes (millisel laamal paikneb, kas laama kesk- või ääreosas jne). Hiina asub Euraasia laamal. Äärealadest asud riik India-Austraalia laama ääreosal, kus on tekkinud Tiibeti kiltmaa, sealhulgas Mount Everest, seda lõunapool. Põhjaosa asub Euraasia laamal teiste laamade äärealast kaugemal. · Kas riigis esineb maavärinaid? Hiinas esineb palju maavärinaid
tootmine, kus elemente taandatakse gaasilise metallkloriidiga, näiteks magneesiumiga. Esialgsest oksiidist saadakse TiCl4 , kus juhitakse arustunud kloor süsinikuga üle hõõgpunastele mineraalidele. Peale seda TiCl4 kondenseeritakse ja puhastatakse fraktsioneeriva destillatsiooni abil, see on destillatsioonimeetod, kus kuumutatakse keemistemperatuuriga elementi, et lahutada vedelik ja kondensatsioon. Reduktsiooni teel saadakse tavaliseda titaani sulamid. Titaani sulameid tehakse tavaliselt vanaadiumi, vase, raua, mangaani, alumiiniumi ja teistegi metallidega. Titaani turuhind on keskmiselt 13/kg, mis on suhteliselt kõrge võrreldes teiste metallidega, kuna tema tootmiseks kasutatakse magneesiumi, mis on ka päris kallis. 7 5. TITAANI KASUTUSALAD Titaani kasutatakse väga erinevatel erialadel. Enamik toodetud titaani leiab kasutust titaanoksiidi kooseisus
Metalli sulamiks nimetatakse ainet, mis on saadud kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli ühtesulatamise või paagutamise teel. Kui lisada näiteks vasele tina, siis saame sulami pronksi, mis on puhtast vasest tunduvalt kõvem ja mehaaniliselt tugevam ning erinevate füüsikalis-keemiliste ja tehnoloogiliste omadustega. Olenevalt raua ja süsiniku sulamis süsiniku sisaldusest kuni 2,14% nimetatakse materjale teraseks ja üle 2,14% -- malmiks. Teraseid kroomi, nikli, vanaadiumi, molüptemi jt. lisanditega nimetatakse legeeritud sulamiteks roostevabad, kuumuskindlad, eriomadustega terased. Sulamite siseehituse kirjeldamiseks kasutatakse mõisteid: komponent, faas ja süsteem. Komponentideks nimetatakse keemilisi elemente ja ühendeid, mis moodustavad sulami. Järelikult on puhas metall ühekomponendiline süsteem. Kahe metalli sulam kahekomponendiline süsteem jne. Faasiks nimetatakse materjali aine füüsikalist agregaatolekut (vedel, tahke, gaasiline),
taseme juures majanduslikult mõttetuks. Küll aga võib ta maavaraks saada tulevikus. Tänapäeval ei loeta maavaraks ka soorauda, millest kuni 18. sajandini rauda sulatati. Eesti on suhteliselt rikas ainete poolest, mis võiksid olla maavarad. Enamasti on probleemiks see, et maavara ei leidu sellises koguses, mis teeks tootmise tasuvaks või on takistamas tehnilised või keskkonnaprobleemid. Meie maapõues leidub arvatavasti kulda, molübdeeni, plaatina, vanaadiumi ja strontsiumi. Potentsiaalseteks Eesti tulevikumaavaradeks on ka diktüoneemaargilliit ja uraan. Mingil määral võib Hiiumaa lähedal leiduda naftat. Põhja-Eesti maapõues on maagaasi. Maak on mineraalne maavara, mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas. Enamasti mõeldakse maagi all maavara, millest eraldatakse metalle. Vastavalt sellele, mida maagist eraldatakse, nimetatakse neid raua-, vase-, pliimaagiks jne. Maake moodustavad maakmineraalid on
Seega lähenemine pole õige org aine mõistele. 1845 sai Wöhleri õpilane Kolbe lähtudes lihtainetest ÄÄDIKHAPPE , mis oli 1.org aine. See tegi häguseks piiri anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete vahel . 1861 defineeris KEKULE org keemiat kui C-ühendite keemiat. Wöhler huvitus peamiselt anorgaanilisest keemiast, töötas välja meetodi metallilise Al(1827) ja Be(1828) saamiseks, avastas CaC ja võimaluse selle reageerimisel veega saada etüüni. Avastas sõltumatult Sefströmist vanaadiumi, uuris tsüaniide, hiljem märkis C ja Si sarnasust, sai esimesena silaani SiH 4 - so metaani räni-analoog. 1836 sai Göttingenis Ülikooli keemiaprofessoriks, arendas välja tugeva keemiakeskuse. Justus von Liebig (1803-1873) saksa keemik, Gay-Lussaci õpilane, uuris koos Wöhlwriga benseeni derivaate, 1832 avastasid, et bensoüülrühm C 6 H 5 CO- võib muutumatult üle minna reaktsioonides ühest ainest teise. See avastus seostus Berzeliuse radikaalide teooriaga
Seega lähenemine pole õige org aine mõistele. 1845 sai Wöhleri õpilane Kolbe lähtudes lihtainetest ÄÄDIKHAPPE , mis oli 1.org aine. See tegi häguseks piiri anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete vahel . 1861 defineeris KEKULE org keemiat kui C-ühendite keemiat. Wöhler huvitus peamiselt anorgaanilisest keemiast, töötas välja meetodi metallilise Al(1827) ja Be(1828) saamiseks, avastas CaC ja võimaluse selle reageerimisel veega saada etüüni. Avastas sõltumatult Sefströmist vanaadiumi, uuris tsüaniide, hiljem märkis C ja Si sarnasust, sai esimesena silaani SiH 4 - so metaani räni-analoog. 1836 sai Göttingenis Ülikooli keemiaprofessoriks, arendas välja tugeva keemiakeskuse. Justus von Liebig (1803-1873) saksa keemik, Gay-Lussaci õpilane, uuris koos Wöhlwriga benseeni derivaate, 1832 avastasid, et bensoüülrühm C 6 H 5 CO- võib muutumatult üle minna reaktsioonides ühest ainest teise. See avastus seostus Berzeliuse radikaalide teooriaga
III ja V. Näide 4. Arvutada tina oksüdatsiooniaste ühendis Na2Sn(OH)6. OH- iooni laeng on 1-, Na oksüdatsiooniaste I (vt. A punkt 5). IV Na2Sn(OH)6 x=4 Na2Sn(OH)6 3 4 2·1 + x + 61- = 0 Vastus: Tina oksüdatsiooniaste Na2Sn(OH)6 on IV. Näide 5. Leida vanaadiumi oksüdatsiooniaste ühendis (VO2)2SO4. Sulfaatiooni laeng on 2-, hapniku oksüdatsiooniaste on -II. V (VO2)2SO4 x=5 (VO2)2SO4 2x + 4(-2) + 2- = 0 Võib lähtuda ka iooni VO1+ 1+ 2- 2 laengust: x + 2(-2) = 1+. ( VO 2 laeng tuleneb sulfaatiooni SO 4 laengust. Vastus: Ühendis (VO2)2SO4 on vanaadiumi oksüdatsiooniaste V. Näide 6
sadestamisel lahustest kollakasoranz kuni punane. Puhast V2O5 saadakse ammooniumvanadaadi lagunemisel 400-500C juures: 2NH4VO3 V2O5 + 2NH3 + H2O. Ta on efektiivne katalüsaator teatud oksüdatsioonireaktsioonides, eriti oluline on see SO2 oksüdeerimisel SO3-ks väävelhappetööstuses. Laialdaselt kasutatakse ka katalüsaatorina orgaanilises keemias. Vaheproduktina ferrovanaadiumi, vanaadiumi ja vanadaatide saamisel, eriklaaside, glasuuride ja luminofooride komponendina. p-tüüpi pooljuht, ehk sulas olekus juhib vastasnimeliste ioonide tekke tõttu elektrivoolu. VO2 - vanaadiumdioksiid on hügroskoopne kuid vees lahustumatu tahkis, mis reageerib nii hapete kui ka leeliste lahustega. VO2 + H2SO4 VOSO4 + H2O Kasutatakse vanaadiumpronkside tootmisel, pooljuhtmaterjalina termistorites.
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSPUUSEPP (EP-14) Albert Lumera AMEERIKA ÜHENDRIIGID Referaat Pärnu 2016 SISUKORD 1.ÜLDANDMED........................................................................................................ 3 2. LOODUSVARAD JA NENDE MAJANDAMINE...........................................................4 2.1 PINNAMOOD JA MÕJU..................................................................................... 4 2.2 KLIIMA........................................................................................................... 4 2.3 METSAVARAD................................................................................................. 5 2.4. MINERAALSED VARAD................................................................................... 5 2.5 ENERGIAVARAD............................................................................................. 6 3....
Keemilised elemendid ja nende tekkelugu Tänapäeval tuntakse 112 erinevat elementi. Neist on looduses kindlaks tehtud 92, seega 20 on valmistatud tehislikult. Teadusajaloo andmeil hakati esmalt uurima tahkeid aineid, sest neid on kõige kergem käsitseda ja enamasti on neil ka iseloomulik värvus. Sellele järgnesid vedelikud, mida kõiki seostati veega. Kõiki gaase kujuteldi algul õhu eri liikidena, nagu vedelikke eri vetena. Iga keemilise elemendi avastamisega kaasnes väga palju laboratoorseid katseid. Ma üritan mõnest siin rääkida. Vesinik(H) - meile tuntud element on ka ühtlasi kõige kergem gaas. Paljud alkeemikud on täheldanud, et kui metalle töödelda happega, eraldub mingi gaas, mis põhjustab sageli plahvatusi. N. Lemery kirjeldas nn. "põleva õhu" saamist raua ja väävelhappe reageerimisel. Lomonossov arvas, et see põlev aur ei ole midagi muud kui flogiston. 1766. aastal eraldas selle põleva auru pu...
Metallide lõiketöötlus seisneb eelnevalt töötlemisviisidel saadud toorikult laastu eraldamises vajaliku kuju, mõõtmete ja pinnakvaliteedi saamiseks. Kuna suurema osa masinaosi saab oma lõpliku kuju ja täpsed mõõtmed tooriku lõiketöötlemisel, siis moodustab selle töömaht 45...60% nende valmistamise töömahust. Mehaaniline lõikamine haarab kolme erinevat materjali osadeks lahutamise tehnoloogiaprotsessi. 1) Nugalõikamine- kus jõu F mõjul materjali tungiv nuga tekitab enda ees surutud ala. Noaga lõikamist kasutatakse materjali tükeldamisel. 2) Käärlõikamine- kus jõu F mõjul tekitavad töödeldavasse materjali surutavad käärid lõikeservi ühendavas pinnas materjali purunemist põhjustavaid nihkepingeid, mille tagajärjel materjal lahutatakse osadeks. 3) Teriklõikamisel laastueraldusega ehk teriklõiketöötlemisel eraldab terik jõu F toimel töödeldava materjali pinnakihi laastuna. Ortogonaallõikamine kirjeldab protsessi kahe aktiivjõu aüsteemis- nor...
Teise versiooni järgi, aga loodusliku gaasi ja nafta koostisesse kuuluvad süsivesinikud tekivad maa sisemuses kõrge rõhu ja temperatuuri mõjul ning tungivad maakoores olevate pragude kaudu pinnale. Selle teooria järgi nafta tekkeprotsess jätkub. Nafta elementkoostis: C - 82 %...87 % H - 11 %...14,5 % S - 0,01 %...6,0 % (harva kuni 8 %) O - 0,05 %...0,35 % (harva kuni 1,2 %) N - 0,0001 %..1,80 % Kokku leidub naftas üle 50 elemendi: vanaadiumi (10-5%...10-2 %), niklit (10-4 %...10-3 %), kloori (jälgedest kuni 2 10-2 %) jt. Nafta koosneb põhiliselt süsinikust ja vesinikust; väävlit, hapnikku ja lämmastikku (heteroaatomeid) kokku 1 %...12 %. Peamine osa vedelkütustest ja määrdeainetest toodetakse kaasajal naftast. Alternatiivkütuste- biodiisli ja piiritusbensiinide ning taimeõlide baasil valmistatud määrdeainete kasutamine on siiani piiratud.
enam nähtud. Sellised eelised loovad võimalused reaalseks sotsiaalteenuste kasvuks ja kulude ja riskide vähendamiseks investorite jaoks. SKP-st annavad suurima osa mäetööstus ja energeetika, sellel järgnevad töötlev tööstus ja põllumajandus. 2.1 Mäetööstus LAV osa maailmamajanduses määrab tööstus, eeskätt paljuharuline mäetööstus, eriti kulla, plaatina, uraani, teemantide kaevandamine. LAV on ka üks suuremaid mangaanimaagi, kromiidi, antimoni, vanaadiumi ja asbesti eksportijaid. Sise- ja välisturu tarbeks kaevandatakse raua-, vase-, nikli- ja tinamaaki. Vanem mäetööstuspiirkond on Transvaal, kus on kõigi tähtsaimate mäetööstusharude ettevõtteid. Uuem mäetööstuspiirkond paikneb Põhja-Oranjes, sealt saadakse ¾ kullatoodangust. 2.2 Energeetika tööstus Energeetikatööstus põhineb põhiliselt kivisöetööstusel, mis peale 1970. aastate energiakriisi on jõudsasti kasvanud. Imporditud naftat töödeldakse Durbanis (Shelli
aastal ja jätkab eeldatavalt tõusu ka järgnevatel aastatel. Äritegevuse kindlustunne on tugev, investeerimine ja töökohtade loomine kogub hoogu. SKP-st annavad suurima osa mäetööstus ja energeetika, sellel järgnevad töötlev tööstus ja põllumajandus. 5.1 Mäetööstus LAV osa maailmamajanduses määrab tööstus, eeskätt paljuharuline mäetööstus, eriti kulla, plaatina, uraani, teemantide kaevandamine. LAV on ka üks suuremaid mangaanimaagi, kromiidi, antimoni, vanaadiumi ja asbesti eksportijaid. Sise- ja välisturu tarbeks kaevandatakse raua-, vase-, nikli- ja tinamaaki. Vanem mäetööstuspiirkond on Transvaal, kus on kõigi tähtsaimate mäetööstusharude ettevõtteid; suurimad kivisöebasseinid on Springs, Ermelo ja Witbank-Middelburg, rauamaaki kaevandatakse Thabazimbis. Uuem mäetööstuspiirkond paikneb Põhja-Oranjes, sealt saadakse ¾ kullatoodangust.
Vutimuna valgud on igati täisväärtuslikud, sisaldades rohkesti metioniini, fenüülalaniini, trüptofaani, lüsiini jt organismile hädavajalikke, kuid inimese tavapärases toidus tihtipeale väheseks jäävaid aminohappeid. Rasv on koondunud munarebusse. Vutimunas on rohkesti mineraaleineid ja mikroelemente. Spektraalanalüüsiga saadud andmed näitavad, et vutimunad sisaldavad rauda ja tsinki 1,4 korda rohkem, vaske, koobaltit, titaani, roodiumi ja vanaadiumi 1,2 korda rohkem kui kanamunad. Niisamuti on kaltsiumi, naatriumi, kaaliumi, fosfori, magneesiumi, alumiiniumi, mangaani, räni jt elementide sisaldus rohke. Vutimunas on peamiselt A-, B-rühma ja PP-vitamiine. Vutimune süüakse toorelt, keedetult, praetult ja isegi suitsutatult. Aive Luigela (Terviseleht 15/2001) sõnul ei tunnista Jaapani mehed mingit Viagrat, vaid söövad vutimuna:) Ent vutimunad sobivad väga hästi ka lastetoiduks. Jaapanis eelistatakse neid koolieines.
keemilise elemendi, neist üle 20 bioelemendi vajadus on määratletud. Seega ei ole kõikide mineraalainete soovitatavat kogust toitumissoovitustes välja toodud (nt mikroelemente, mida inimene vajab väga väikeses koguses). Kaltsium, fosfor, kloor, kaalium, magneesium, naatrium ja väävel esinevad organismis suhteliselt suurtes kogustes, seepärast nimetatakse neid makroelementideks. Mikroelementidest on organismis rauda, vaske, tsinki, koobaltit, joodi, molübdeeni, vanaadiumi, niklit, kroomi, seleeni, räni, mangaani, fluori, tina. Inimorganismis puuduvad piisavad mineraalainete varud, et üle elada nende pikaajaline vaegus. Liialdamine mineraalainete ja mikroelementidega viib aga häireteni organismi talitluses, sest bioaktiivsete ühendite koostisosadena mõjutab nende liig organismi regulatoorseid protsesse. Üheks tähtsamaks makroelemendiks on kaltsium (Ca). Kaltsiumi peamine funktsioon seisneb koos fosforiga (P) luukoe moodustumises.
eeldatavalt tõusu ka järgnevatel aastatel. Äritegevuse kindlustunne on tugev, investeerimine ja töökohtade loomine kogub hoogu. SKP-st annavad suurima osa mäetööstus ja energeetika, sellel järgnevad töötlev tööstus ja põllumajandus. 5.1 Mäetööstus Lõuna - Aafrika Vabariigi osa maailmamajanduses määrab tööstus, eeskätt paljuharuline mäetööstus, eriti kulla, plaatina, uraani ning teemantide kaevandamine. LAV on ka üks suuremaid mangaanimaagi, kromiidi, antimoni, vanaadiumi ja asbesti eksportijaid. Sise- ja välisturu tarbeks kaevandatakse raua-, vase-, nikli- ja tinamaaki. Vanem mäetööstuspiirkond on Transvaal, kus on kõigi tähtsaimate mäetööstusharude ettevõtteid. Suurimad kivisöebasseinid on Springs, Ermelo ja Witbank-Middelburg, rauamaaki kaevandatakse Thabazimbis. Uuem mäetööstuspiirkond paikneb Põhja-Oranjes, ning sealt saadakse ¾ kullatoodangust. 5.2 Energeetika tööstus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
