Vismut Janar Jerofejev Vismut ● Vismut on keemiline element järjekorranumbriga 83 sümboliga Bi. ● Ta esineb looduses 1 isotoobina, massiarvuga 209. Avastaja Vismuti avastas noor prantsuse teadlane Claude Geoffroy Vismut Vismut on tahke aine. Keemis temperatuur on 1564 C Sulamis temperatuur on 271 C Vismut Vismutis on 83 prootonit ja elektroni Elektron kiht on vimutil selline: 2)8)18)32)18)5) Kasutatud kirjandus http://www.chemicool.com/elements/bismuth.ht ml Tänan kuulamast!!!!!!!!!!!!!!!
ning lihtne kasutada. RÄNI Lihtainena on räni halli värvi ja metallilise läikega kristalne aine. Räni on toatemperatuuril tahke, suhteliselt kõrge sulamis- ja keemistemperatuurig a (vastavalt 1400 ja 2800 kraadi Celsiust) keemiline element. ANTIMON Omadustelt on antimon poolmetall. Normaaltingimustel on ta hõbehall, habras, halvasti elektrit juhtiv tahke aine. sulab temperatuuril 630 °C VISMUT Omadustelt on vismut metall. Tema tihedus normaaltingimust el on 9,78 g/cm3 sulamistemperat uur on 271 Celsiuse kraadi. KOOBALT Värvuseks on hõbevalge. sulamistemperat uur 1495 Celsiuse kraadi FLUORIIT Fluoriit on mineraal. Fluoriit esineb peamiselt sulfi idse mineralisatsioonig a hüdrotermaalse tekkega lõhetäidetes. GRANAADID Granaadid on kivimit moodustavad mineraalid. Granaatide kõige
Selleks viiakse reaktori lüliti vastavasse asendisse ja pumbatakse kandelahust konstantse kiirusega läbi süsteemi. Proovi sisestamiseks muudetakse reaktori lüliti asendit ja sisestatakse eelnevalt süstlasse imetud teada kontsentratsiooniga vismuti lahus vastavasse aasa. Seejärel muudetakse reaktori lüliti asendit, mille järel kandelahus viib kogu süstitud vismuti lahuse läbi reaktori aasa detektori raku poole. Detekteerimiseks kasutatakse UV-spektrofotomeetrit, sest vismut moodustab EDTA-ga värvitu kompleksühendi, mille absorptsiooni saab mõõta 265 nm juures. Arvutused ja tulemused: 1. Vismuti lahuste valmistamine: Vajalik kogus 50 ml, standardlahus 100 g/ml · Et. 1 0.5 g/ml m(Bi(NO3)3= C*V= 0.5 g/ml*50ml= 25 g (vismuti mass 50 ml lahuses) V(standardlahus)= 25/100= 0.25 ml · Et. 2 1 g/ml m(Bi(NO3)3= C*V= 1 g/ml*50ml= 50 g (vismuti mass 50 ml lahuses) V(standardlahus)= 50/100= 0.5 ml
(St. Lahusest eraldub gaasi, esineb sade või moodustub nõrk elektrolüüt). Metallid Füüsikalised omadused 1. Metalne läige ja peegeldumisvõime Nt. alumiinium, hõbe, indium. 2. Värvus Mustmetallid (rauasulamid) Värvilised metallid Nt. vask punakas, kuld kollakas, tseesium kuldne, berülleum hõbehall, germaanium tuhmjas valge, vismut heleroosa, plii sinakashall, strontsium roheline (kasutatakse ilutulestikus) 3. Tihedus kõige kergem on liitum 0,5 g/cm3 kõige suurema tihedusega on osmium 22,5 g/cm3 Kergmetallid leelismetallid, hõljuvad veepinnal Raskemetallid tihedus on üle 5000kg/m3 4. Elektri- ja soojusjuhtivus Pooljuht metall, mis juhib ainult elektrit ning ei juhi soojust, või vastupidi.
Katioonide II rühm Katioonide teise rühma kuuluvad Cu2+-, Cd2+-, Bi3+-, Sn2+/4+- ja Sb3+/5+-ioonid. Kuna nende katioonide sulfiidide lahustuvuskorrutised on tunduvalt väiksemad III rühma sulfiidide lahutuvuskorrutistest, siis piisab sulfiidide sadestamiseks väiksemast sulfiidioonide kontsentratsioonist. Sulfiidioonide kontsentratsioon sõltub oluliselt lahuse pH-st, seega saab pH reguleerimisega katioone üksteisest eraldada. II-V rühma katioonide lahus + HCl + Sademes TAA Lahuses III, CuS, CdS, Iv ja V Bi2S3, SnS2, rühma Sb2S3,Sb2S5 katioonid ...
sulamistemperatuur on alla 100 °C. Neid käsutatakse kohtades, kus kõrge temperatuur võib kahjustadaskeemi elemente, samuti pooride ja äärsuste täitmiseks kohtades, kus temperatuur on piiratud aga ka samuti galvanoplastilisteks vormideks jne. Tabel 9. Madalatemperatuurilised Joodised. Jrk. nr. Nimetus, koostis % Sulamistemperatuur, °C 1. Woodi sulam 50 60,5 Vismut Plii Kaadmium 25 Tina 12,5 12,5 50 2. Vismut Plii 26,3 70 Tina 13,7 Kaadmium 10 50 3. Vismut Plii 42,6 82 Kaadmium 7,4 4. Rose 50 93,75 sulam Vismut Plii 25
1.1 alumiinium, tina, plii, gallium, germaanium, indium, anitmon, tallium, vismut, poloonium. Nim nii, sest viimase kihi elektronid paiknevad p-alakihis. 1.2 nr80 kihid:2 8 18 32 16 6 ning siis 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 3d10 4s2 4p6 4d10 4f14 5s2 5p4 nr30 kihid:2 8 18 2 ning siis 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 3d10 4s2 1.3 Al2O3 praktiliselt ei reageeri hapete ega leeliste lahustega. Al(OH)3 reageerib hapete ja leelistega. Al(OH)3+HCL=AlCl3+H2O Al(OH)3+NaOH=Na[Al(OH)4] 1.4 s-metallid: pehmed ja kergesti lõigatavad, väikse tihedusega, madal sulamistemperatuur, hea elektri ja
Selleks viiakse reaktori lüliti vastavasse asendisse ja pumbatakse kandelahust konstantse kiirusega läbi süsteemi. Proovi sisestamiseks muudetakse reaktori lüliti asendit ja sisestatakse eelnevalt süstlasse imetud teada kontsentratsiooniga vismuti lahus vastavasse aasa. Seejärel muudetakse reaktori lüliti asendit, mille järel kandelahus viib kogu süstitud vismuti lahuse läbi reaktori aasa detektori raku poole. Detekteerimiseks kasutatakse UV-spektrofotomeetrit, sest vismut moodustab EDTA-ga värvitu kompleksühendi, mille absorptsiooni saab mõõta 265 nm juures. Arvutused Etalone lahuste valmistamine Etalone Standard lahus lahused C, g/ml V, ml m, g V, ml 2 50 100 1 3 50 150 1,5 6 50 300 3 7 50 350 3,5 Näided Lahus Optiline tihedus C, g/ml
Vesinik ~41 Nioobium Nb I Tallium TI 2 Heelium He 42 Molflbdeen Mo 82Plii Pb 3 Liltium Li 43 Tehneetsium Tc 83 Vismut Bi 4 BerUffiuni Be 44 Ruteenium Ru 84 Poloonium Po 5 Boor B 45 Roodium Rh 85 Astaat At 6 Süsinik C 46 Pallaadium Pd SójRadoon - Rn 7 Lämmastik N 47 Höbe Ag 87 Frantsium Fr 8 Hapnik 48 Kaadmium Cd 88 Raadium Ra 9 Fluor 49 Indium In 89 Aktiinium Ac
Selline rauatükk ongi püsimagnet. Diamagneetikud Diamagneetiku aatomis on elektronide spinnidest tingitud magnetväljad paarikaupa vastassuunalised. Selle tagajärjel on aatomi kogumagnetväli välismõju puudumisel null. Välises magnetväljas hakkavad elektronid täiendavalt liikuma nõnda, et tekib nõrk vastupidise suunaga väli. Seega diamagneetik nõrgendab välist magnetvälja. Diamagneetikute erineb väga vähe ühest, näiteks: Vismut = 0,999824 Vismut on keemiline element järjekorranumbriga 83 sümboliga Bi. Kuld = 0,999961 Ta esineb looduses 1 isotoobina, massiarvuga 209. Omadustelt on vismut metall. Tema tihedus normaaltingimustel on 9,78 g/cm3 ja sulamistemperatuur on 271 Celsiuse kraadi. Klaas = 0,999987 Paramagneetikud Paramagneetiku aatomis ei ole elektronide summaarne magnetväli null, sest elektronide arv on paaritu. Ühe
suurune Ishtari maa lõunapookeral 7-10 km kõrgune Aafrika suurune Aphrodite maa kaugemal lõunas Lada maa Lakshmi platoo kaks suurt lehtrit: Colette ja Sacajawea horisontaalne kokkusurumine parket Beta piirkond suurema vulkaani läbimõõt 820 km, kõrgus 5 km, kraatri läbimõõt 60-90 km 100 000 väikest, mitusada suurt vulkaani sagedased maavärinad maise koostisega tardkivimite olemasolu raskemetallikirmetis plii ja vismut annavad ereda metalse kesta Orbiit ja pöörlemine ringikujuline orbiit aastaajad puuduvad aasta 225 maist ööpäeva vastassuunaline pöörlemine päikeseööpäev 117 Maa ööpäeva aastas 2 ööpäeva öö ja päeva vahet pole sama küljega meie poole Tuum raud-nikkeltuuma olemasolu magnetvälja pole avastatud aeglane pöörlemine Veenus Maa õde vee puudumine Veenusel süsihappegaasi on ühepalju troposfäär kuni 90 kilomeetrini
Skulptuuride kaitsmine paatinaga Mõnikord kaitstakse pronksskulptuure sel viisil, et need kaetakse spetsiaalse kihiga, mis sisaldab vase oksiide ning hüdroksiidsooli. Miks kasutatakse suurtes tööstuslinnades kaitsekihi tekitamiseks vask (I)- ja vask(II)nitraate ja sulfaate, kuid mitte hüdrokskarbonaate? Kõigi metallist tehtud monumentide pind omab loomulikku või kaitsvat- dekoratiivset katet, mis hoiab metalli edasise korrosiooni eest. Niisugust kaitsekihti kutsutakse paatinaks. Paatina on rohkem või vähem püsiv värviline kiht, mis on tekkinud skulptuuri materjali välimise kihi ning hapete, soolade ning atmosfääris olevate gaaside järk-järgulise vastastiktoime tulemusena. Kunstlik kate kujutab endast tavaliselt kombinatsiooni kunstlikust paatinast ja orgaanilistest ühenditest nagu segud naturaalsetest ja sünteetilistest vahadest, naturaalsetest ja sünteetilistest värnitsatest, polübutüülmetakrülaatlakist ning teistest ko...
Iisaku Gümnaasium 9.kl Radioaktiivsed elemendid referaat koostaja: Mihkel Martin Fersel juhendaja: Relika Kaljumäe iisaku 2011 Sisukord 1) Sissejuhatus lk 3 2)Radioaktiivsed elemendid lk 4-9 3)Kokkuvõtte lk 10 4)Kasutatud kirjandus lk 11 Sissejuhatus Selles uurimus töös saame me teada millised on radioaktiivsed keemilised elemendid ja kui kahjulikud nad võivad olla. Me saame teada, kes on nende peamised avastajaid ning millal avastati tähtsamad elemendid. Lisaks veel kui palju on radioaktiivseid elemente, nende lühendid ja ka nimetused ja keemilise elemendi asukoha perioodilisussüsteemis. 3 Radioaktiivsed elemendid Esimene radioaktiivne eleme...
valmistamisel. Metallide magnetilised omadused on tingitud magnetmomendist kristallis ja võrdub kõigi aatomite magnetmomentide summaga (joonis.1). Joonis.1 Magnetväljasse suhtumise järgi jaotatakse metallid kolmeks: 1. Ferromagnetilised metallid - raud, koobalt, nikkel ja gadoliinium - magnetiseeruvad juba nõrgas magnetväljas. 2. Paramagnetilised metallid - alumiinium, kroom,titaan - magnetiseeruvad nõrgalt. 3. Diamagnetilised metallid - tina, vask, vismut - ei tõmbu magneti poole, vaid tõukuvad sellest eemale.
Veenus Kati Nevzorov 12.H Veenus Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (minimaalne kaugus 42 milj. km). Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Veenuse orbiit on ringikujuline. Veenusel ei ole looduslikke kaaslasi, vaid ainult tehiskaaslased. Veenuse uurimine Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude Liidu automaatjaamal "Venera 7" 1970. Kosmosest on Veenust uuritud väga põhjalikult. "Venera 10", "Venera 14", "Vega 1" ja "Vega 2" maandusid tasandikule. Nende mõõtmised näitasid, et pinnas on vulkaanilise koostisega. Automaatjaamade "Venera 9" ja "Venera 10" pildid näitasid jämedateralisel pinnasel lebavaid lamedaid kive ja vulkaanilise päritoluga pinnast, mis on erineval määral erosioonist rikutud. Veenuse uurimine "Vega 1" ja "Vega 2" maandusid Aphrodite maa põhjaosas, Russalka tasandikul. "Venera 13", mille kaamera la...
tehnoloogilisi erivõtteid ning massiivseid detaile eelnevalt kuumutada. 7 Vase keevitamine Vase keevitamist raskendab tema suur soojusjuhtivus, hea vedelvoolavus ning kalduvus tugevasti oksüdeeruda kuumas, eriti aga sulavas olekus. Vase soojusjuhtivus on peaaegu 6 korda suurem kui terasel. Vase keevitatavust mõjutavad tema koostises olevad lisandid (hapnik, vismut, plii, väävel, fosfor, antimon, arseen), kõige rohkem halvendab keevitatavust vismut. Kuumas või sula olekus oksüdeerub vask vask(I)oksiidiks. See reageerib metallis lahustunud vesinikuga ning põhjustab pinnapragusid. Kõige paremini keevitatav on elektrolüütiline vask, mille lisandisisaldus on kuni 0,05%. Vase keevitamisel kasutatakse käsikaarkeevitust, automaatkeevitust räbustis, gaaskeevitust ja kaitsegaasis keevitust. Keevituselektroodid
5. ja 6.perioodi siirdemetallid(kovalentne side). •Metallide tihedus üldreeglina kasvab rühmas ülevalt alla. Praktikas olulised kergmetallid. Suurima tihedusega on 6.perioodi siirdemetallid. •Magnetilised omadused 1. Ferromagnetilised metallid - raud, koobalt, nikkel ja gadoliinium - magnetiseeruvad juba nõrgas magnetväljas. 2. Paramagnetilised metallid - alumiinium, kroom, titaan - magnetiseeruvad nõrgalt. 3. Diamagnetilised metallid - tina, vask, vismut - ei tõmbu magneti poole, vaid tõukuvad sellest eemale. METALLIDE KEEMILISED OMADUSED Metall on seda aktiivsem, mida kergemini ta loovutab väliskihi elektrone. • Metalli ja mittemetalli vaheline reaktsioon on redoksreaktsioon, milles metall redutseerija ja mittemetall oksüdeerija. • Metallide aktiivsust vesilahustes toimuvates reaktsioonides iseloomustab asukoht metallide pingereas. • Metalli reageerimine happe lahusega on redoksreaktsioon,milles
kohal. Hispaania põhiosa on Meseeta kiltmaa koos seda läbivate ja ääristavate mäeahelikega. Kesk-Kordiljeerid jaotavad Meseeta Vana-Kastiilia (põhjas) ja Uus-Kastiilia kiltmaaks (lõunas). Enamik jõgesid on veevaesed, vooluhulk kõigub tugevasti, suurvesi on talvel. Loomastik (eriti linnustik) on liigirohke. Hispaanias on 9 rahvusparki (neist 3 Kanaari saartel) ja üle 50 reservaadi. Maavarade, eriti metallimaakide poolest (rauamaak, kuld, hõbe, plii, vismut, volfram, uraan, kivisüsi, elavhõbe, antimon) on Hispaania rikas. Palmid ja kuldsed rannad teevad Hispaaniast mõnusa turismimaa Õhu temperatuurid Keskmine õhutemperatuur on Hispaania põhja- ja keskosas: Jaanuaris + 8°... + 10° C Augustis + 18°...+ 24° C Hispaania lõunaosas on eelpoolnimetatud perioodidel õhutemperatuurid: + 10°...+ 12° C + 24°...+ 26° C Hispaania põhja- ja loodeosa on Euroopa sademeterohkemaid piirkondi. Keskmiselt on sademete hulk: 350- 500 mm aastas
Selleks viiakse reaktori lüliti vastavasse asendisse ja pumbatakse kandelahust konstantse kiirusega läbi süsteemi. Proovi sisestamiseks muudetakse reaktori lüliti asendit ja sisestatakse eelnevalt süstlasse imetud teada kontsentratsiooniga vismuti lahus vastavasse aasa. Seejärel muudetakse reaktori lüliti asendit, mille järel kandelahus viib kogu süstitud vismuti lahuse läbi reaktori aasa detektori raku poole. Detekteerimiseks kasutatakse UV- spektrofotomeetrit, sest vismut moodustab EDTA-ga värvitu kompleksühendi, mille absorptsiooni saab mõõta 265 nm juures. Vismuti lahuste valmistamine: Vajalik kogus 100 ml, standardlahus 100 μg/ml I lahus 0,6 μg/ml, milleks võtta 0,6 ml standardlahust II lahus 1 μg/ml, milleks võtta 1 ml standardlahust III lahus 2 μg/ml, milleks võtta 2 ml standardlahust IV lahus 3 μg/ml, milleksvõtta 3 ml standardlahust Kontrolllahuseks oli tundmatu kontsentratsiooniga vismuti lahus. 3. Tulemused
Kõik need maavärinad ja vulkaaniline aktiivus kujundabki pinnavormi. Näiteks on leitud üks 1500 km pikkune ja 150 km laiune lõhe veenuse pinnalt. Planeedi pind sarnaneb kivikõrbega mis koosneb peamiselt graniidist ja basaldist. Veenuse kõrgendikud on kaetud raskemetallikirmetisega. on nii soe, et plii sulab, metallid aurustuvad ja kondenseeruvad jahedamatel kõrgematel kohtadel. See seletab, miks kosmoselaevade radarivaatlused on näidanud, et kõrgendikud peegelduvad. Plii ja vismut annavad Veenusele ereda metalse kesta. Veenuse pinnamood on noor: 300-600 miljonit aastat vana. Atmosfäär Pind pole kosmosest vaadeldav, sest taevas on seal kogu aeg pilves: 49-63 km kõrgusel paikneb tihe, 71-72 km kõrgusel hõredam pilvekiht. Pilvekihtide vahel puhub kogu aeg tuul, mille kiirus on 300-400 km/h. Veenuse atmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa omast. Veenust võib võrrelda kasvuhoonega:
METALLID Metallid on : Berüllium, Magneesium, Alumiinium, Skandium, Titaan, Vanaadium, Kroom, Mangaan, Raud, Koobalt, Nikkel, Vask, Tsink, Gallium, Ütrium, Tsirkoonium, Nioobium, Molübdeen, Tehneetsium, Ruteenium, Roodium, Pallaadium, Hõbe, Kaadmium, Indium, Tina, Hafnium, Tantaal, Volfram, Reenium, Osmium, Iriidium, Plaatina, Kuld, Elavhõbe, Tallium, Plii, Vismut, Poloonium, Rutherfordium, Dubnium, Seaborgium, Bohrium, Hassium, Meitneerium, Darmstadtium ja Röntgeenium. Poolmetallid on : Germaanium, Arseen, Antimon, Telluur ja Astaat. Leelismetallid on : Liitium, Naatrium, Kaalium, Rubiidium, Tseesium ja Frantsium. Leelismuldmetallid on : Kaltsium, Strontsium, Baarium ja Raadium. Sulamistemperatuur metallidel on väga erinevad sulamis temperatuurid. Madalaima sulamistemperatuuriga metall on elavhõbe (-39ºC). Naatrium sulab 98ºC juures,
Metallid. Perioodis vasakul pool paiknevatel elementidel esinevad metallilised omadused, paremale poole liikudes muutuvad elemendid järjest vähem metallilisteks. Metallideside esineb metalliiooni ja poolvaba elektroni vahel. Metalle iseloomustab läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus, plastilisus, metalliline side ja hea mehhaaniline töödeldavus. METALNE LÄIGE- (võime valgust peegeldada) on metallidele iseloomulik füüsikaline omadus. Kõige paremini peegeldavad valgust hõbe ja alumiinuim, seetõttu kasutatakse neid peeglite valmistamisel. ELEKTRI- ja SOOJUSJUHTIVUS suhteliselt vabade elektronide olemasolu tõttu on metallid head elektri-jasoojusjuhid. Parimad juhid on hõbe, vask, kuld, alumiinium. VÄRVUS-enamik on hõbevalg...
suurtele mehaanilistele koormustele. Neil on madal sulamistemperatuur ja nende põhikomponentideks on tina ja plii. Viimati nimetatud komponentide sisalduse muutmine võimaldab saada erinevate omadustega joodiseid. Kuna enamik kergelt sulavaid joodiseid on suhteliselt väikese kõvadusega, siis nimetatakse neid sageli pehmejoodisteks. Mõnedele pehmejoodistele lisatakse eriomaduste andmiseks vismutit, kaadiumi, antimoni, hõbedat ja teisi metalle. Vismut ja kaadium alandavad-, antimon ja hõbe aga tõstavad joodiste sulamistemperatuuri. Antimon vähendab joodise sitkust, suurendab joodise kõvadust ja tugevust. Kõige enamkasutavateks pehmejoodisteks on tina-plii, plii-hõbe, tina-tsink, kaadium-tsink, ja madalatemperatuurilised joodised. Tina-plii joodiseid kasutatakse ehk kõige laiemalt, sest neil on suur korrosioonikindlus. Tina-plii joodiseid kasutatakse vase, valgevase, pronksi, terase, tsingitud terase ja plii jootmisel. Joodiste oleku
häiritud või toitumine liiga ühekülgne. Tuleb aga mainida, et mikroelementide sattumine organismi väga suurtes kogustes, enamasti seoses keskkonna saastumisega, võib esile kutsuda mitmesuguseid mürgitusi. Paljude mikroelementide bioloogiline tähtsus inimese organismis on veel selgitamata. Rubiidium (Rb), strontsium (Sr), plii (Pb), alumiinium (Al), kaadmium (Cd), baarium (Ba), liitium (Li), berüllium (Be), vismut (Bi) ja hõbe (Ag) on metallid, mille ülesannet organismis ei teata. OLULISED MIKROBIOMETALLID: Fe, Zn, Cu, Cr, Ni, Co, Mn, V Fe Fe leidub veres hemoglobiini koostises ja lihastes müoglobiinis ning ta kuulub mõningate ensüümide koostisse. Inimese organismis on Fe levinud kõikjal. Fe on isegi silmaläätse ja sarvkesta kudedes, kus ei ole üldse veresooni. Kõge rohkem leidub teda siiski maksas ja põrnas. Kõige püsivamad on Fe(III)-ühendid.
VEENUS LIINA VIROLAINEN 12A KLASS KEILA KOOL PILT 1 Veenus VEENUSE JA MAA SARNASUS Veenus on Maatüüpi planeet ja teda kutsutakse vahel ka Maa kaksikuks, kuna ta on Maaga umbes sama suur ja sarnase gravitatsiooniga. Arvatakse, et Veenusel võis kunagi olla ka ookeane, kuid mis aurustusid kasvuhooneefekti tagajärjel. Veenus on siiski Maast üsna erinev. Näiteks on tal päikesesüsteemi planeetidest kõige tihedam atmosfäär, mis koosned rohkem kui 96% süsihappegaasist ja atmosfääri rõhk on planeedi pinnal Maa omast 92 korda suurem. Oma keskmise temperatuuriga 462 °C on Veenus kõige kuumem planeet päikesesüsteemis. ATMOSFÄÄR JA KLIIMA Veenus on mähitud paksudesse läbipaistmatutesse põhiliselt väävelhappest koosnevatesse pilvekihtidesse, mis ei lase planeedi pinda vaadelda teleskoopidega nähtava valguse spektris. Veenuse pind pole Maalt teleskoobist vaadatuna alalise katva paksu pilveki...
KULD (AU) Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina. Kulla keemilise elemendisümbol on Au ja aatomnumber 79. Puhas kuld ei oksüdeeru hapnikus ega vees, tänu sellele säilib kulla kollane värvus ja läige. Keemiliselt on kuld 11. (ehk IB) rühma 6. perioodi d bloki element. Normaaltingimustes on kuld üks inertsemaid elemente. Seetõttu esineb kulda tihti puhtal kujul kamakatena, teradena kivides, kulla veenides või jõesettes. Harvem leidub kulda ka ühendites, näiteks telluuriga. KEEMILISED OMADUSED Kuld ei korrodeeru ja sära ei tuhmu ,tänu keemilisele toimele on kuld püsiv, seepärast nimetasid vanaaja õpetlased ja alkeemikud kulda metallide kuningaks. Seetõttu on ka kuld väga sobiv materjal valuuta ja ehete tegemiseks ja teiste reageerivamate metallide...
Selleks viiakse reaktori lüliti vastavasse asendisse ja pumbatakse kandelahust konstantse kiirusega läbi süsteemi. Proovi sisestamiseks muudetakse reaktori lüliti asendit ja sisestatakse eelnevalt süstlasse imetud teada kontsentratsiooniga vismuti lahus vastavasse aasa. Seejärel muudetakse reaktori lüliti asendit, mille järel kandelahus viib kogu süstitud vismuti lahuse läbi reaktori aasa detektori raku poole. Detekteerimiseks kasutatakse UV-spektrofotomeetrit, sest vismut moodustab EDTA-ga värvitu kompleksühendi, mille absorptsiooni saab mõõta 265 nm juures. Vismuti lahuste valmistamine: Vajalik kogus 100 ml, standardlahus 100 g/ml I lahus 0,6 g/ml, selleks vaja võtta 0,6 ml standardlahust II lahus 1 g/ml, selleks vaja võtta 1 ml standardlahust III lahus 2 g/ml, selleks vaja võtta 2 ml standardlahust IV lahus 3 g/ml, selleks vaja võtta 3 ml standardlahust Katse tulemused Piigi Piigi Piigi Suhteli
normaalse maise koostisega tardkivimite (graniit, basalt) olemasolu. Veenuse tasandikud koosnevad põhiliselt basalt-laavast. Oma osa võib olla ka tuule poolt kantud vulkaanilisel tuhal ja liival. Pinna keskmine vanus on miljard aastat. Veenuse kõrgendikud on kaetud raskemetallikirmetisega. Veenusel on nii soe, et plii sulab, metallid aurustuvad ja kondenseeruvad jahedamatel kõrgematel kohtadel. Uuringu tulemused, mis on avaldatud teadusajakirjas Icarus, viitavad sellele, et plii ja vismut annavad Veenusele ereda metalse kesta. PÖÖRLEMINE Veenuse päev kestab 243 Maa päeva. Et Veenus pöörleb aeglaselt tagurpidi, kestab Veenuse päikeseööpäev 117 Maa ööpäeva. Seega on Veenuse aastas 2 ööpäeva.Atmosfäär on nii tihe, et aastaaegade ning öö ja päeva vahet peaaegu ei ole. Maale lähenedes on Veenus alati sama küljega meie poole pööratud. TUUM
Referaat "Veenus" Liana Filipps Kiviõli I Keskkool 12 klass Kiviõli 2009 1 Veenus Veenus on Maale lähim planeet, mille minimaalne kaugus on 42 milj. km. Päikesest lugedes on ta järjekorras teine planeet.Ta on mõõtmetlt Maale väga sarnane, tiheda atmosfääriga ja üleni pilvedega kaetud.Orbiit on väikseima ekstsentrilisusega kogu päikesesüsteemis, e=0,007 see tähendab eton peaaegu ringikujuline ja ta pöörleb väga aeglaselt. Pöörlemine toimub tiirlemisele vastasuunas, siis on päikeseööpäev pöörlemisperioodist lühem Tiirlemisperiood on võrdne 225 päevaga. Telg on orbiidi tasandiga risti, aastaaegade vaheldumine puudub. ( Jaak Jaaniste. Füüsika õpik XII klassile ) Veenus paistab taevast sädeleva koidu- või ehatähena. Antiik-kreeklased nimetasid teda ,, Fosforiks ", roomlased aga ,,Luciferiks", see tähendab valguse kandjaks.Päikese ümber tiireldes saab ta ...
leegiga, kuid puhta hapniku lisamisel intensiivistub põlemine kordades, ka sellisel juhul eraldub mürgine tetrafosfordekaoksiid. (Chemicum) Veega fosfor ei reageeri (tänu sellele saab vältida fosfoti hapnikuga oksüdeerimist seda vees säilitades). Erandiks on reaktsioon kõrgel temperatuuril veeauru ja katalüsaatorite abiga: 2P + 8H20 = 2H3PO4 + 5H2 (Zone/Chemestry, 2004) Kuumutamisel reageerib pea kõikide metallidega (v.a. vismut ja poolmetall antimon) moodustades fosfiide: Zn + P4 = 2Zn3P2 6 (Zone/Chemestry, 2004) Mitteoksüdeerivate hapetega fosfor ei reageeri, aga nt tugeva oksüdeerijaga lämmasikhappega: 3P + 5HNO3 + 2H20 = 3H3PO4 + 5NO (Voskressenski, 1987) Leidumine Looduses fosforit lihtainena ei esine, sest on keemiliselt väga aktiivne ning ebapüsiv.
10. Miks fertiilses eas naispatsiendid ei tohi kasutada misoprostooli haavandtõve ravimina? Põhjustab raseduse katkemist ja lootel väärarenguid. 11. Milline on vismutiühendite farmakodünaamika? Maolima ja HCO3 - sekretsiooni tõus ja pepsiini sekretsiooni pärssimine ning kogunemine maohaavandite põhja. Mõningane toime Helicobacter pylori'sse 12. Selgita vismutiühendite kõrvaltoimeid? Ülitundlikkus vismut subsalitsülaadi koosseisu kuuluva salitsülaadi suhtes. Vismutsulfiidi teke bakterite poolt produtseeritava H2S toimel ja keele värvumine mustaks. NB! Vähendavad tetratsükliinide imendumist seedetraktist. 13. Selgita sukralfaadi farmakodünaamikat? Happelises keskkonnas polümeriseerub ja moodustab kleepuva viskoosse geeli, mis kleepub mao limaskestale, eriti haavandite põhjale. Püsib haavandil kauem kui 6 h. Geel adsorbeerib
iseloomustava graafikuga. [ 1 ] Joonis 1 Alpha Guard 8 2. RADOONI OHTLIKKUS Peamine radoonist tulenev risk inimese tervisele on seotud hingamisteede ja kopsuvähiga. Terviseriski seisukohalt on oluline radooni lagunemine lühiealisteks tütarisotoopideks, nn. radooni tütarproduktideks ( poloonium-218, plii-214, vismut -214, poloonium-214 ). Radoon ja tema tütarproduktid satuvad hingamisorganitesse sissehingatava õhuga. Organismis jätkub nii gaasilise radooni kui ka sinna aerosoolidele kinnitunult sattunud radooni tütarproduktide spontaanne radioaktiivne lagunemine, mille tulemusena vabaneb alfa-kiirgus. Alfa-kiirgusel on küll väike läbitungimisvõime, kuid tema suhteline tervisekahjulikkus on suurem kui gammakiirgusel. Alfa-
Karastuvast duralumiiniumist detaile on soovitatav pärast keevitamist vees karastada (kuumutada temperatuurini 500...510°C) ja seejärel vanandada. Vase ja vasesulamite keevitamine vase keevitamine Vase keevitamist raskendab tema suur soojusjuhtivus, hea vedelvoolavus ning kalduvus tugevasti oksüdeeruda kuumas, eriti aga sulavas olekus. Vase soojusjuhtivus on peaaegu 6 korda suurem kui terasel. Vase keevitatavust mõjutavad tema koostises olevad lisandid (hapnik, vismut, plii, väävel, fosfor, antimon, arseen), kõige rohkem halvendab keevitatavust vismut. Kuumas või sula olekus oksüdeerub vask vask(I)oksiidiks Cu2O. See reageerib metallis lahustunud vesinikuga ning põhjustab pinnapragusid. Kõige paremini keevitatav on elektrolüütiline vask, mille lisandisisaldus on kuni 0,05%. Vase keevitamisel kasutatakse käsikaarkeevitust, automaatkeevitust räbustis, gaaskeevitust ja kaitsegaasis keevitust. Käsikaarkeevitatakse metall- või süsielektroodiga
Karastuvast duralumiiniumist detaile on soovitatav pärast keevitamist vees karastada (kuumutada temperatuurini 500...510°C) ja seejärel vanandada . 3.4 Vase ja vasesulamite keevitamine Vase keevitamist raskendab tema suur soojusjuhtivus, hea vedelvoolavus ning kalduvus tugevasti oksüdeeruda kuumas, eriti aga sulavas olekus. Vase soojusjuhtivus on peaaegu 6 korda suurem kui terasel. Vase keevitatavust mõjutavad tema koostises olevad lisandid (hapnik, vismut, plii, väävel, fosfor, antimon, arseen), kõige rohkem halvendab keevitatavust vismut. Kuumas või sula olekus oksüdeerub vask vask(I)oksiidiks Cu2O. See reageerib metallis lahustunud vesinikuga ning põhjustab pinnapragusid. Kõige paremini keevitatav on elektrolüütiline vask, mille lisandisisaldus on kuni 0,05%. Vase keevitamisel kasutatakse käsikaarkeevitust, automaatkeevitust räbustis, gaaskeevitust ja kaitsegaasis keevitust. Käsikaarkeevitatakse metall- või süsielektroodiga
Neil on madal sulamistemperatuur ja nende põhikomponentideks on tina ja plii. Viimati nimetatud komponentide sisalduse muutmine võimaldab saada erinevate omadustega joodiseid. Kuna enamik kergelt sulavaid joodiseid on suhteliselt väikese kõvadusega, siis nimetatakse neid sageli pehmejoodisteks. Mõnedele pehmejoodistele lisatakse eriomaduste andmiseks vismutit, kaadiumi, antimoni, hõbedat ja teisi metalle. Vismut ja kaadium alandavad-, antimon ja hõbe aga tõstavad joodiste sulamistemperatuuri. Antimon vähendab joodise sitkust, suurendab joodise kõvadust ja tugevust. Kõige enamkasutavateks pehmejoodisteks on tina-plii, plii-hõbe, tina-tsink, kaadium-tsink, ja madalatemperatuurilised joodised. Tina-plii joodiseid kasutatakse ehk kõige laiemalt, sest neil on suur korrosiooni- kindlus. Tina-plii joodiseid kasutatakse vase, valgevase, pronksi, terase, tsingitud terase ja plii jootmisel
paksusi detaile võib keevitada eelkuumutuseta. Üle 25 mm paksusi detaile on soovitatav eelkuumutada temperatuurini 300...400 C°, silumiinvaludetaile temperatuurini 250...300 C°. 7. Vase ja vasesulamite keevitamine Vase keevitamist raskendab tema suur soojusjuhtivus, hea vedelvoolavus ning kalduvus tugevasti oksüdeeruda kuumas, eriti aga sulavas olekus. Vase soojusjuhtivus on peaaegu 6 korda suurem kui terasel. Vase keevitatavust mõjutavad tema koostises olevad lisandid (hapnik, vismut, plii, väävel, fosfor, antimon, arseen), kõige rohkem halvendab keevitatavust vismut. Kuumas või sula olekus oksüdeerub vask vask(I)oksiidiks Cu2O. See reageerib metallis lahustunud vesinikuga ning põhjustab pinnapragusid. Kõige paremini keevitatav on elektrolüütiline vask, mille lisandisisaldus on kuni 0,05%. Vase keevitamisel kasutatakse käsikaarkeevitust, automaatkeevitust räbustis, gaaskeevitust ja kaitsegaasis keevitust. Käsikaarkeevitatakse metall- või süsielektroodiga
Neil on madal sulamistemperatuur ja nende põhikomponentideks on tina ja plii. Viimati nimetatud komponentide sisalduse muutmine võimaldab saada erinevate omadustega joodiseid. Kuna enamik kergelt sulavaid joodiseid on suhteliselt väikese kõvadusega, siis nimetatakse neid sageli pehmejoodisteks. Mõnedele pehmejoodistele lisatakse eriomaduste andmiseks vismutit, kaadiumi, antimoni, hõbedat ja teisi metalle. Vismut ja kaadium alandavad-, antimon ja hõbe aga tõstavad joodiste sulamistemperatuuri. Antimon vähendab joodise sitkust, suurendab joodise kõvadust ja tugevust. Kõige enamkasutavateks pehmejoodisteks on tina-plii, plii-hõbe, tina-tsink, kaadium-tsink, ja madalatemperatuurilised joodised. Tina-plii joodiseid kasutatakse ehk kõige laiemalt, sest neil on suur korrosiooni- kindlus. Tina-plii joodiseid kasutatakse vase, valgevase, pronksi, terase, tsingitud terase ja plii jootmisel
Need võivad põhjustada alates väikestest naha ärritustest ja kergetest allergiatest kuni raskete haiguskolleteni nahapinnal. Mineraalõlidel on ka potentsiaalne halvaloomulise kasvaja põhjustamise efekt. (Stryker, 2004) 1.4 Mineraal kosmeetika 11 Mineraalkosmeetika pole midagi muud, kui tolm või pressitud puuder. See ei ole turvalisem ega ainulaadsem mitte mingil mõeldaval moel. „Mineraal“ meikides kasutatakse vismut vaskoksükloriidi, sama loomulik kui polüester, mida looduses ei leidugi. Ainet saadakse kombineerides vismutit, plii ja vase kõrvalsaadusega ja viimistletakse kloriidi ja veega. Seda kasutatakse kosmeetikas läikiva välimuse saavutamiseks ja valge puudri tekstuuri nahale hästi järgivaks muutmiseks. See ei muuda küll toodet nahale kahjulikuks, kuid turustamis väite valeks. Vismut vaskoksükloriidi puuduseks on see, et ta on raskem kui talk ja võib nahal paks välja näha
Ravi efektiivsus- 8 nädalat. Uued- 4 nädalat. d) Mao limaskesta katvad ja kaitsvad ained (teised haavandtõve ravimid): - vähendavad pepsiini aktiivsust - suurendavad mao limaskesta kaitsevõimet - kaitsevad ise mao limaskesta HCl ja ensüümide seediva/söövitav toime eest Katvad ained on näiteks kolloidne vismut , mis kleepub haavandile, katavad selle kaitsekihiga - Bi-ühenditel on bakteritsiidne toime Helicobacter pylori suhtes - Haavand paraneb II .KÕHUPUHITUSE VASTASED PREPARAADID: Gaas esineb seedetraktis vahuna ja selle resorptsioon läbi limaskesta on takistatud. Lastel ka peensooles ja jämesooles. Täiskasvanutel- jämesooles. Dimetikoon – ränioksiid – pindaktiivne ühend, mis muudab gaasimullide
Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 Sissejuhatus.................................................................................................................................2 1 Mis on radoon? .......................................................................................................................3 2 Radoon õhus............................................................................................................................4 3 Radoon vees............................................................................................................................ 5 4 Radoonist Eesti elamutes........................................................................................................ 6 5 Miks on radoon ohtlik?..................................................................................
1.Vesinik Arvatavasti sai vesiniku esmakordselt 16.saj. saksa loodusteadlane T.Paracelsus. Uuris põhjalikumalt ja vesiniku avastajaks peetakse hoopis H. Cavendishi (1776). Elementaarse loomuse avastajaks on A. Lavoisier 1783. Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1H prootium ("taval." vesinik) see on nn harilik vesinik, mille aatomi tuumas on ainult üks prooton. 2H = D deuteerium ("raske vesinik") aatomi tuumas on 1 prooton ja 1 neutron. looduses (Maal) 6800 korda vähem aatomeid ; D 2 kasut. aeglustina aatomienergeetikas ja vesinikupommi komponendina. Avastati H. C. Urey jt poolt 1931.a. 3H = T triitium ("üliraske vesinik") aatomi tuumas on 1 prooton ja 2 neutronit. Sisaldus maakoores massi järgi väike (0,87%); aatomite arvu järgi suur (17% aatomi-%); leviku poolest Maal 9. kohal; universumis kõige levinum element; T on radioaktiivne beetakiirgur, mille lagunemisel tekib heeliumi isotoop. T...
nooremaid moodustisi, kuid need katavad tühise osa pinnast. Seevastu Maal on alla miljardi aasta vanused moodustised valitsevad. Veenuse kõrgendikud on kaetud raskemetallikirmetisega. Veenusel on nii kuum, et plii sulab, metallid aurustuvad ja kondenseeruvad jahedamatel kõrgematel kohtadel. See seletab, miks kosmoselaevade radarivaatlused on näidanud, et kõrgendikud peegelduvad. Uuringu tulemused, mis on avaldatud teadusajakirjas Icarus, viitavad sellele, et plii ja vismut annavad Veenusele ereda metalse kesta. Sisemine ehitus Kuna Veenuse kohta puuduvad seismilised andmed ja andmed tema inertsimomendi kohta siis on ka vähe teada Veenuse sisestruktuuridest ja geokeemiast. Sarnasus Maa ja Veenuse suuruse ning keskmise tiheduse vahel laseb oletada, et neil on ka sarnane sisemine struktuur: tuum, vahevöö ja koor. Lähtudes Maa ja Veenuse sarnasusest on Veenuse tuum tõenäoliselt vähemalt osaliselt vedel,
Terminid: sulfaat, sulfit, sulfiid. Sellega seoses andis ta välja keemia elementaarkursuse (1789). Ta tõi seal välja nimekirja 33.st keemilisest elemendist (See oli väga oluline!). Met + 02 Met. oksiid. Metallid on keemilised elemendid ja neid ei ole võimalik üksteiseks üle viia! Pakkus välja veel: gaasilised mittemetallid (hapnik, lämmastik, vesinik (aga mitte Cl!)), väävel, süsinik, radikaal. Metallidest: arseen, antimon, vismut, koobalt, nikkel, mangaan, molübdeen jt. Andis ka nime vesinikule: vee tekitaja, lämmastikule azote (hiljem lõi läbi nitrogenium nitraadi tekitaja). Radikaal rühmitus, mis toimib kui tervik (ei lagune koostisosadeks): klooriradikaal (HCl tunti muriatic acid), fluoriradikaal, booriradikaal. Elementideks pakkus ka (kuid kahtles selles): lubi(calx) kaltsium, magnesia (magneesiumoksiid) magneesium, barüüt (raskemuld, baariumoksiid) baarium,
Põsepuna toon oli roosipunane ja seda kanti põskedele küllaltki ümmarguse laiguna. Suu oli täidlane ja erepunane. Ajastu lõpupoole muututi meigi ja värvide kasutamises julgemaks. Rokokoo Rokokoo on rõõmus, kerge ja unenäoliselt romantiline ajajärk. Naine on suursuguselt naiselik, ehkki pisut tasakaalutu. Nägu pidi olema väike, ent kleit tohutult lai ja parukas kõrge. Nahavärv on endiselt valge ja kasutusel on endiselt tinavalge ning vismut. Kasutatud koostisosad olid mürgised ja põhjustasid peavalusid, silmapõletikku, hammaste väljalangemist ja ekseeme. Puudrit ja põsepuna kasutati ohtrasti. Värv kanti ümara laiguna põse alaossa. Mürgised olid ka huulte punaseks värvimiseks kasutatud ained, värvitooni määras kasutaja seisus. Õukonnadaamid kasutasid granaatpunast, kodanlaseprouad roosat ja halva kuulsusega naised võrdlemisi lillat tooni. Värvaineteks
FARMAKOKINEETIKA Farmakokineetika on farmakoloogia osa, mis uurib ravimi saatust organismis. Selle eesmärgiks on kirjeldada - imendumisprotsesse - jaotumisprotsesse - biotransformatsiooniprotsesse - ekskretsiooniprotsesse organismis tervikuna või selle osades. Ravimi farmakokineetilised omadused määravad tema - toime saabumise kiiruse - toime tugevuse - toime iseloomu - toime kestuse Seega sõltub farmakokineetilistest parameetritest - ravimiannuse suurus - manustamise viis ja sagedus - ravikuuri kestus - intervall üksikute ravikuuride vahel Ravimite imendumine Ravim saab toimet avaldada ainult juhul, kui ta jõuab toimimiskohta, selleks peab ta läbima bioloogilisi barjääre ehk imenduma. Imendumine on oluline kõikidel juhtudel, kus ravim ei ole manustatud vahetult vereringesse. ...
Seevastu Maal on alla miljardi aasta vanused moodustised valitsevad. Veenuse kõrgendikud on kaetud raskemetallikirmetisega. Veenusel on nii soe, et plii sulab, metallid aurustuvad ja kondenseeruvad jahedamatel kõrgematel kohtadel. See seletab, miks kosmoselaevade radarivaatlused on näidanud, et kõrgendikud peegelduvad. 7 Uuringu tulemused, mis on avaldatud teadusajakirjas Icarus, viitavad sellele, et plii ja vismut annavad Veenusele ereda metalse kesta. Pilt Venera 13 misioonilt Veenuse pinnareljeef (arvutigraafika automaatjaama Magellan mõõtmiste põhjal). Orbiit Veenuse orbiit on kõige ringikujulisem Päikesesüsteemi planeetide hulgast, ekstsentrilisusega vähem kui 1%. orbiit: 108,200,000 km 8 Pöörlemine Veenuse aasta kestab 225 maist ööpäeva, kuid alles paarkümmend aastat tagasi õnnestus USA
Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................... 2 1.Asend.............................................................................................................. 3 2.Arengutase...................................................................................................... 5 3.Rahvastik ja asustus........................................................................................ 6 3.1. Rahvastiku paiknemine............................................................................7 3.2. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis.....................................................7 3.3. Linnastumine............................................................................................ 9 4.Majandus....................................................................................................... 10 4.1. Energiamajandus..................
nooremaid moodustisi, kuid need katavad tühise osa pinnast. Seevastu Maal on alla miljardi aasta vanused moodustised valitsevad. Veenuse kõrgendikud on kaetud raskemetallikirmetisega. Veenusel on nii soe, et plii sulab, metallid aurustuvad ja kondenseeruvad jahedamatel kõrgematel kohtadel. See seletab, miks kosmoselaevade radarivaatlused on näidanud, et kõrgendikud peegelduvad. Uuringu tulemused, mis on avaldatud teadusajakirjas Icarus, viitavad sellele, et plii ja vismut annavad Veenusele ereda metalse kesta. [redigeeri] Orbiit Veenuse orbiit on praktiliselt ringikujuline. [redigeeri] Pöörlemine Veenuse aasta kestab 225 maist ööpäeva, kuid alles paarkümmend aastat tagasi õnnestus USA astronoomil G. Pettingil radari abil kindlaks teha planeedi tavapärasele vastassuunaline pöörlemine. Et Veenus pöörleb aeglaselt tagurpidi, kestab Veenuse päikeseööpäev 117 Maa ööpäeva. Seega on Veenuse aastas 2 ööpäeva.
jänesed, kellele peatakse ka jahti. Ojakallastel võib kohata muti sugulast pürenee piisammutti ehk pürenee desmanit, kes käib selges vees toitu otsimas. Kõrgemal leidub mägikitsi, ümisejaid ja metsiseid, samuti kaljukotkaid, kaeluskotkaid, raipekotkaid ja habekotkaid. Hispaanis on 9 rahvusparki (neist 3 on Kanaari saartel) ja üle 50 reservaadi. Maavarade eriti metallimaakide poolest (rauamaak, kuld, hõbe, plii, vismut, volfram, uraan, kivisüsi, elavhõbe, antimon) on Hispaania rikas. Oliivipuu (Olea) Oliivipuu kuulub igihaljaste lehtpuude- ja põõsaste perekonda. On ploomitaoliste luuviljadega. Kasvupiirkond asub idapoolkera lähistroopikas ja troopikas. Vahemeremaades kasvatati oliivipuud juba 3500 aastat e.m.a . Oliivipuu lehed on terved, nahkjad, õied väiksed ja valkjad. Oliivipuu rohkesti rasva sisaldavatest viljadest oliividest saadakse (külmpressimise teel) oliiviõli.
1. Malm, tootmine, liigitus Malmiks nim. raudsüsiniksulamit, milles süsiniku hulk on üle 2,14%. Malm toodetakse kõrgahjudes rauamaagist raua taandamisega, taandamine toimub kivisöekoksi põlemisel tekkivate gaasidega. Kõrgahjus toodetakse: toormalm (läheb terase sulatamiseks), valumalm (sulatatakse ümber, et saada valandeid) ja ferrosulamid (suure Mn või Si sisaldusega rauasulamid, mida valumalmide ümbersulatamisel). Koostise järgi: Legeerimata malm(raudsüsiniksulamid) ja eriomadustega legeermalm (koostisesse lisatud täiendavaid elemente). Süsiniku oleku järgi: Valgemalm (kogu C on rauaga seotud olekus tsementiidi- Fe 3C kujul; saadakse vedela malmi kiirel jahutamisel valuvormis) ja Hallid malmid (kogu või enamus C on vabas olekus grafiidina) 2. Malmide liigid a) Hallid malmid. Valumalmi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
