SAMPO PANK "PANGATEENUSED" Marju Rosenberg AK´08 MISSIOON * Kirg muuta kliendi elu paremaks See on eesmärk, mille nimel töötatakse lähtudes kõikides tegevustes Sampo põhiväärtustest. Väärtused iseloomustavad nende hoiakuid ja suhtumist klientidesse ning teenindusse. VÄÄRTUSED Kliendile kasulik Sampo pakub kliendile terviklahendust, mis on professionaalne, arusaadav ning arvestab iga kliendi konkreetseid vajadusi nii täna kui tulevikus. Ülekaalukalt aktiivseim Sampo on aktiivne ja algatusvõimeline partner, kes kuulab, mõtleb kaasa ja reageerib kiirelt kliendi soovidele. Avatud suhtlus Suhtluses nii klientide kui avalikkusega, lähtutakse vastastikuse aususe ja usaldusväärsuse põhimõttest. Üks meeskond
Nordea Pensionifond Intress Plussi puhul investeeritakse kuni 20% enda varadest aktsiatesse, ülejäänud madalama riskiga rahaturuinstrumentidesse. Nordea Pensionifond Aktsiad 100 puhul läheb kuni 100% aktsiatesse. 6 Sampos on kolmandas sambas võimalik valida kahe erineva pensionifondi vahel: Sampo Pension 100 Pluss ja Sampo Pension Intress Pluss. Sampo Pension 100 Pluss puhul paigutatakse kuni 100% ulatuses aktsiatesse või muudesse samaväärsetesse investeermisriski kandvatesse finantsinstrumentidesse hajutatult üle kogu maailma. Sampo Pension Intress Plussi puhul paigutatakse aga fondi investeerimisstrateegia kohaselt fondi varad valdavalt kõrge krediidikvaliteediga riiklike ja mitteriiklike emitentide võlaväärtpaberitesse ja krediidiasutuste hoiustesse.
44. Põhja-Eesti Pank- Liitus Eesti Ühispangaga. 45. INKO Balti Pank 46. Eesti Innovatsioonipank 3 47. Eesti Maapank (Virumaa Kommertspank) 48. Eesti Hoiupank- Liitus Hansapangaga 49. Tallinna Pank- Liitus Eesti Ühispangaga 50. EVEA Pank 51. ERA Pank 52. Eesti Investeerimispank- Liitus Eesti Forekspangaga 53. Eesti Forekspank- kannab ärinime AS Optiva Pank. 54. Optiva Pank- kannab ärinime AS Sampo Pank. 55. Preatoni Pank- kannab ärinime Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal. 56. Preatoni Pank- kannab ärinime AS SBM Pank. 57. Eesti Ühispank- kannab ärinime SEB Eesti Ühispank. 58. . SEB Eesti Ühispank- Alates 7.03.08 kannab ärinime SEB Pank. 59. . AS SBM Pank- Alates 14.05.08 kannab ärinime MARFIN PANK EESTI AS. 60. . AS Sampo Pank- Alates 1.06.08 kannab ärinime Danske Bank A/S Eesti filiaal. Ärinime vahetamise järel jätkab tegevust kaubamärgi Sampo Pank all. 61
kunstiliselt ühtseteks runodeks. 4. Ilmusid: "Vana Kalevala" 1835, "Kalevala" 1849, "Kalevipoeg" 1862. 5. Teose aluseks on eri ajajärkudesse kuuluvad ja eri paigust pärinevad anonüümsed runod, mis tänu Lönnroti luuletajaandele ainevalikult ja struktuurilt kokku sobituvad 6. "Kalevala" on romantismiajastu ilming, sest: tal on sügav ja ehtne folkloorne alus 7. "Kalevala" a. Sampo on imeveski, mis selle omanikule jahu, soola ja raha jahvatab. Eepose sündmused koonduvad selle ümber. b. Väinamöinen peakangelane, rahva tark juht, samaan, õpetaja põlluharimise soosija, rahva kaitsja sõdades, laulik, kandlemängija. Loitsijavõimetega.Tundlik ja inimlik kangelane. Naisevõtt Aino, käib Tuonelas (põrgus) loitsusõnadel järel
Kalevala sisu 1.2. Runo Ilmaneitsi laskub merre, kus ta tuule ja vee poolt rasedaks tehtuna saab vee emaks. Part teeb pesa ja muneb veeema põlvele. Munad veerevad pesast, purunevad ja tükkidest saab maa. Väinämöinen sünnib veeemast. Sampsa Pellervoinen külvab puid. Üks nendest kasvab nii suureks, et tema oksad takistavad kuu ja päikese paistmist. Väike mees tõuseb merest ja raiub tamme. Kuu ja päike pääsevad jälle paistma. 3.4. Runo Joukohainen läheb teda oma tarkusega võitma, kuid kaotab. Väinämöinen laulab Joukohaise sohu. Viimases hingehädas lubab ta oma õe Aino Väinämoisele naiseks.Aino uputab enda. 5.7. Runo Väinämöinen läheb Joukohaise õde merest püüdma ja saab ta tundmatuks kalaks muutununa õnge otsa, kuid kala lipsab käest merre. Ta läheb kosima Põhjala neidu. Kättemaksuhimuline Joukohainen tabab noolega Väinämöise hobust. Väinämöinen kukub vette. Kotkas näeb teda ja kannab ta Põhjala randa, kust Põhjala emand...
Eestis tegutsevad pangad Eestis tegutsevad pangad on: Nord pank, Sampo pank, Swedpank, Bigpank, Krediidipank, Tallinna Äripank, LHV Pank Eesti, Bank DnB Nord ja SEB Pank. Pangad on rahaasutused, mis tegelevad raha hoiustamise, laenamise, investeerimise ja teiste finantsteenuste osutamisega. Pangad teenivad tulu laenuintresside, investeerimise ja finantsteenuste osutamise eest võetava tasu pealt. Nendel pankadel on palju ühist: tegelevad erinevate laenude ja liisingute andmisega, raha
Omavastutus on 5000 krooni 2 14. Liisingulepingu loovutamine 14.1 Liisinguandjal on õigus loovutada käesolev leping kolmandale isikule, jäädes seejuures edaspidi ise Liisinguvõtja kontaktiks. 14.2 Liisinguandja teatab käesoleva liisingulepingu sõlmimisel, et loovutab lepingu koos sellest tulenevate õiguste ja kohustustega AS-le Sampo Pank. Lepingu loovutamisega kaasneb liisingueseme omandiõiguse üleminek AS-le Sampo Pank. Pärast liisingulepingu loovutamist toimub liisingumaksete tasumine AS-le Sampo Pank. Vaatamata lepingu loovutamisele võib Green IT OÜ saada AS-lt Sampo Pank antud lepinguga seotud informatsiooni. AS- Sampo Pank on õigus loovutada antud leping liisinguperioodi jooksul või selle lõpus tagasi Green IT OÜ-le. 15. Liisingulepingu muudatused
Ta illustreeris ka raamatuid (nt. A. Kivi ,,Seitse venda", 1906 1908) ning on andnud ka hulga joonistusi kunstitöö esemete jaoks.(Kasutatud: ,,Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 3" FILM-ISSÕ, lk.107-108 ja Voldemar Vaga ,,Üldine kunstiajalugu", lk. 812-813). Tuntuimad maalid: · Keitele järv (1905) · Boy with a Crow (1884) · Akka ja kissa (1885) · Démasquée (1888) · Mäntykoski Waterfall (1892) · A Winter Scene From Imatra (1893) · Sampo kaitsmine(1896) · Lemminkäise ema (1897) · The Fratricide (1897) · Joukahainen's Revenge (1897) · The Aino triptych (1891) · Symposion (1894) · Kullervo needus(1899) · Kullervo Rides to War (1901) · Ad Astra (1907) · Väinämöinen's Boat Journey (1909) (Kasutatud: http://et.wikipedia.org/wiki/Akseli_Gallen-Kallela) LISAD Pilt 1 ,,Kullervo needus" Pilt 2
konfidentsiaalsuse ja maksimaalse mugavuse asjaajamisel. Privaatpanganduse kõrge kvalifikatsiooniga isiklik kliendihaldur on alati Teie teenistuses. Kliendihaldur on Teie volitatud isik kõigis finantsalastes küsimustes ning ta on valmis Teid vastu võtma igal Teie jaoks sobival ajahetkel. Samuti on ta valmis alati vastama Teie telefonikõnedele ja e-kirjadele. SAMPO PANK: Vabadus rahaasjades Igal elualal hindab inimene kõige enam vabadust ning see kehtib ka rahaasjade kohta. Sampo Privaatpanganduse pliiats joonistab üha uusi ja uusi lahendusi, mis suurendavad meie klientide vabadust finantsküsimustes. Ebastandardsed lahendused Sampo Privaatpangandus on tuntud oma tahte poolest lahendada klientide ebastandardseid olukordi nii, nagu mujal ei tehta. Püüame olla kliendile partner, kes oskab leida lahendusi ka siis, kui teised pliiatsid osutuvad liiga nüriks. Julged pakkumised Sampo Privaatpangandus peab oluliseks käia ajaga kaasas ja olla eluga kursis.
AS MUSTIKAS Hr Priit Pärn Hotell Sokos Müügiosakond 20.10.2012 nr 2-5/55 Uus t 6 32323 TALLINN Banketisaali üürimisest Lugupeetud härra Pärn AS Mustikas soovib üürida 5. maiks 2012 kella 18-23ni firma aastapäeva pidulikuks tähistamiseks banketisaali 50 inimesele koos viiekäigulise õhtusöögi, alkoholi ja kohvilauaga. Palume infot hinna ja tingimuste kohta. Lugupidamisega (allkiri) Kalle Kallis Juhatuse esimees Lisa: ürituse kava 3 lehel 2 eks Muraka 4 Telefon 7676 8989 Arvelduskonto 12345678987 12345 VÕRU Faks 9898 7878 Sampo pank Registrikood 232323232323 E-post: [email protected] AS MUSTIKAS Ave Valdenberg 626 3311 [email protected] Muraka 4 Telefon 7676 8989 Arvelduskonto 12345678987 12345 VÕRU Faks 9898 7878 Sampo pank Registrikood 232323232323 E-post: [email protected]
AS AMPHORA KOOLITUSED Hr Priit Tamm Teie 08.02.2013 nr 1-2/14 OÜ Kajakas Laua 7-2 Meie 12.03.2013 nr 3-1/15 13456 PÄRNU Ruumide rentimisest Lugupeetud härra Tamm AS Nööp soovib rentida 5. maiks 2013 kella 10-14 firma koolituspäeva korraldamiseks ruume 50 inimesele koos arvuti, dataprojektori ja mikrofoniga. Palume infot hinna ja tingimuste kohta. Lugupidamisega (allkiri) Kalle Kallis Juhatuse esimees Lisa: koolituse kava 2 lehel 2 eks Tammsaare tee 45 15523 TALLINN Registrikood 232323232323 Telefon 7676 8989 Faks 9898 7878 E-post: [email protected] Internet www.noop.ee Arvelduskonto 12345678987 Sampo pank AS AMPHORA KOOLITUSED Ave Kask 626 3311 [email protected] Tammsaare tee 45 15523 TALLINN Registrikood 232323232323 Telefon 7676 8989 Faks 9898 7878 E-post: [email protected] Internet www.noop.ee Arv...
Täname, et soovite tellida lilli meie firmast. Lisame hinnakirja koos pakutavate lilledega. Lugupidamisega Kalju Tolu Reet Kartul Juhataja Juhatuse liige Lisa: Hinnakiri 1 lehel 2 eks 4647898383 [email protected] Kuuse 12 Telefon 56745124 Arvelduskonto 221024530911 789465 Pärnu Faks 442 1433 Sampo pank E-post: [email protected] Registrikood 43124254645
06.2007 nr 1-2/4 Laua 7-2 Paide 13456 Konverentsi ruumide üürimine Lugupeetud AS Pliiats Palun infot, millistel tingimustel oleks võimalik broneerida Teie asutuses ruume konverentsi läbiviimiseks 200 inimesele. Täpsustada üüritasu ning kas on võimalus kasutada videoprojektorit, arvuteid, koopiamasinat. Austusega Kaarel Tint Juhataja tel 555 2578, [email protected] Mai 5 Telefon 544 3322 Pangakonto 3643465865 Sampo Pank 13523 Pärnu Faks 443 5587 E-mail: [email protected] Registrikood 112233445
104566 Tallinn Meie 18.04.2012 1-5/54 Osavõtt toodete testimisest Lugupeetud preili Roosike Täname Teid kirja eest. Teatame, et võtame osa Teie ettevõtte uute toodete testimisest 16. juunil 2012. a. Austusega Tiit Talunik Direktor Mari Tammik [email protected] Kupu 19 Telefon 632 896 Arvelduskonto 4615454545 10999 Tallinn Faks 632 896 Sampo pank Registrikood 46543556655 E-post: info@janes. ee www.janes.ee
. . Allkiri . . Reet Kuusk Allkirjastaja Juhataja Ametinimetus Lisa: Hinnakiri 1 lehel 2 eks Lisamärge 444 7122, [email protected] Koostaja Kontaktandmete väli (8-10) Kuuse 2-3 Telefon 444 5555 Arvelduskonto 3643465865 12345 PÄRNU Faks 444 5556 Sampo pank e-mail: [email protected] Registrikood 112233455
fondi muutmine jne? Selgus. Kui selgelt on väljendatud fondi investeerimispõhimõtted ning -poliitika? Kui selge on Teile edastatud informatsioon võimalike kulude struktuuri ning suuruse kohta? Fondivalitsejad ERGO Funds AS Swedbank Investeerimisfondid AS Danske Capital AS Nordea Pensions Estonia AS AS LHV Varahaldus AS SEB Varahaldus Fondid (Sinu brutopalk 10 000 .- OLED Liitunud a 2007) ERGO Pensionifond 2P1 +2274kr ERGO Pensionifond 2P2 +1561kr Kohustuslik Pensionifond Sampo Pension 25 +2059 Kohustuslik Pensionifond Sampo Pension 50 +477 Kohustuslik Pensionifond Sampo Pension Intress +3357kr Nordea Pensionifond A Nordea Pensionifond A Pluss Nordea Pensionifond B Nordea Pensionifond C Pensionifond LHV Dünaamilised Võlakirjad Pensionifond LHV Kvaliteetsed Võlakirjad Pensionifond LHV Maailma Aktsiad Pensionifond LHV Tasakaalustatud Strateegia Pensionifond LHV Uued Turud SEB Energiline Pensionifond
Paldiski Ühisgümnaasium For Music Retsensioon Kadi- Kristel Muru 10.klass 2014 19.detsembril kell 19.00 toimus Tallinna lauluväljaku klaassaalis ETV Tütarlastekoori talvekontsert ,,For Music". Sellel kontserdil esinesid ETV Tütarlastekoor ja vilistlaskoor. Dirigendiks oli koorijuht Aarne Saluveer ning andekad noored heliloojad Pärt Uusberg, Kadri Voorand ja Rasmus Puur. Kontsert algas Pärt Uusbergi loodud naiskooriteosega ,,7 laulu Neitsi Maarjale". Tsükkel on kirjutatud Aarne Saluveerile ja ETV Tütarlastekoorile ning selle 7 osast esitati kontserdil 6. Sellele järgnes noore helilooja Rasmus Puuri kaks laulu...
Asustus Puidutöötlemistööstus Kalakasvatus Otava ,1991 ide keskmised sügavused 00 1000 1500 2000 2500 3000 3500 4000 4500 Sügavus (m) 2005 15 22 18 1 tel 2000-2005 Sampo New Holland John Deere Claas Sampo New Holland John Deere Claas 2003 2004 2005 ksimaalsed temperatuurid aastatel 2008-2009 Tallinnas Jaanuar Detsember Veebruar
peamiselt Soome loodust ja Kalevala -ainelisi kompositsioone. 20. sajandi alguses muutus tema looming sümbolistlikuks. Gallen-Kallela maalid on rahvusvaheliselt ühed kõige tuntumad soome kunstiteosed. Tuntuimad teosed on: Kullervo needus Lemminkäise ema · Keitele järv (1905) · Boy with a Crow (1884) · Akka ja kissa (1885) · Démasquée (1888) · Mäntykoski Waterfall (1892) · A Winter Scene From Imatra (1893) · Sampo kaitsmine(1896) · Lemminkäise ema (1897) · The Fratricide (1897) · Joukahainen's Revenge (1897) · The Aino triptych (1891) · Symposion (1894) · Kullervo needus(1899) · Kullervo Rides to War (1901) · Ad Astra (1907) · Väinämöinen's Boat Journey (1909) Gallea eraelust või rääkida nii palju, et ta oli abielus Mary Helena Slööriga ja neil oli kolm last, kellest Jorma Gallen-Kallea on samuti kunstnik. (http://et.wikipedia
See oli esimene kõrgem muusika õppeasutus. Lahkus helsingi ülikkoolist. Sibeliuse andekus on niivõrd ilmne et talle omistati peale muusikakooli lüpetamist (1889) riiklik stipendium kaheks aaastaks enesetäiendamiseks viinis ja berliinis. Need kaks aastat kujundasid teggeliku sibeliuse. 1891 naasis kodumaale ja algas väga viljakas loomeperiood. Suur muusik kannab noodipaberile iidsed runod "Lemmikäisest", ilmarisest, süngepoolsest põhjalast, viljakast kalevala maast, võluveski sampo maast. 1890ndate aastate lüpus toimub sibeliuse jaoks oluline sündmus. Valitsus määras talleeluaegse stipendiumi. Sii võimaldas plühenduda loomingule, vabaneda peadagoogilisest jm muusikalisest tööst, millega seini leivaa teenis. Ülejäänud pika elu veetis vaid soomes. See tõstis veeldi ta siirast kuundumust kodumaasse ja rahvusesse. Viimased 50 aastat ei kurjuta enam midagi uut. Sureb 1957 oma armastatud "ainolas". Helsingis on talle püstitatud
nt Väinämöise ja Joukahaise võistlualulmine (vrd šamaanide duell) Väinämöise retk allmaailma teadmiste saamiseks ning minek “proto‐šamaani” Antero Vipuse sisse Lemminkäise retk allmaailma (seal sooritatavad ülesanded: Hiie hirve, Hiie hobuse ja Toonela luige küttimine) Lemminkäise surm ja elluäratamine (keha kokku rehitsemine ja uuesti kokku panemine) 49. Arutle [M. Kuusi artiklile toetudes] vähemalt kolme erinevate Sampo tõlgenduste üle. Missuguseid paralleele Sampole leidub teiste rahvaste mütoloogiates? Nt Jacob Grimmi seletus Sampo on uhmer: Kui tegemist metallist uhmriga siis saaks seletada sampo tagumist metallitöödega seoses, samuti selle purunemist. Vähemselgematest järeldustest on sampol kaas ja sang ning ta jahvatab. Aga sampo on suguluses sõnaga sammas, paralleelsõna on kirjokansi, mis on taeva paralleelsõna. Maailmasammas, mis tipneb põhjanaelaga, mille ümber keerleb tähistaevas:
Rahvusromantism ja sümbolism põhjamaades ·tahtsid täita rahva ootused ·väärtuslikud eksootika ja ürgne primitiivsus ·sümbolism: kordumatu üksikisiku elamus, ajatud teemad ·rahvusromantism: kollektiivne ideaal, tegelane kangelane Norra maalikunstnikud ·tahtsid alguses rahvuslust teenida realismi vahenditega ·E. Werenskiold ·Norra looduse ja inimeste omapära täpne edasiandmine ·''Illustratsioon Olav Tryggvasoni saagale'' ·mõjukas kujund muinasjuttude ja legendide tegelastest ·Th. Kittelsen ·mõjukas kujund muinasjuttude ja legendide tegelastest ·kaks joonistust sarjast ''Must surm'' (katkuepideemia) ·maalikunstnik ja graafik G. Munthe ·eesmärk luua rahvuslik originaalne kujundusstiil, mis toetuks viikingiaja rahvakunstile tutvustas ·tasapinnaline stiil: siluetid üldistatud, nurgelised ·lokaaltoonid, mõjutas Norra arhitektuuri viikingitega · ''Kosilased'' · ''Allmaa hobune'' Soome ·kunst vaimse vastupanu ...
Eeposed Koostanud Loona Riin Kauge Mis on eepos? Kreeka keeles epos - sõna, lugu, laul Eepos on enamasti värsivormiline lugu. Eeposed räägivad maailma loomisest jumalate ja kangelaste tegudest saatuslikest võitlustest müütilistest või tegelikest ajaloosündmustest looduskatastroofidest Rohkem eepostest Kirjalikud eeposed on teatud kindlas vormis. Suulised eeposed on jätkuvalt muutuvad. Eeposes sageli esineb midagi üleloomulikku rohkeid korduseid epiteete Kangelaseepos Kangelaseeposes on kesksel kohal rahva suurkuju, kes saadab oma teekonnal korda palju kangelastegusid. Iseloomulikud on võimsad tunded: võitlusiha patriotism armastus viha Värsseepos Rahvaeepos Kunsteepos Sündinud kollektiivse Üksikautorite looming. loomistöö tulemusena. Erinevad eeposed Vana-Kreeka "Odüsseia" Autor on pime laulik Homeros. Kirjeldatakse kangelase Odysseuse eksirännakuid peale Trooja sõda, mis kestavad 10 aastat. ...
Sümbolism Tekkis 19.saj lõpus, jaguneb kaheks: kunstnikud, kes maalisid luulelisi pilte (põhiliselt prantslased) ja kunstnikud, kes maalisid süngeid pilte.. Mõlemal juhul kasutasid kunstnikud oma loomingus sümboleid, millest ka siis selle stiili nimetus. Sümbolism tekkis, kuna tolle aegne haritlaskond oli pettunud oma ühiskonnas ja nad ei osanud ühiskonna vastuolusid parandada ning tõmbusid tagasi oma fantaasiamaailma. Kõige tuntum sümbolist on Norra kunstnik Edvard Munch (LEIAB INTRANETIST). Akseli Gallen- Kallela (1865-1931) Soome maalikunstnik, kes õõpis Helsingis ja pärast Helsingi kunstikooli lõpetamist läks Pariisi, kus puutus kokku prantsuse sümbolismiga. Pärast Karjala külastust hakkas maalima Kalevala teemadel. Tema tööd: ,,Sampo kaitsmine" Mihhail Vrubel (1856-1910) Vene kunstnik. Õppis Peterburi Kunstiakadeemias. Tema töid iseloomustab sätendav ja sillerdav mulje, samuti on inimese...
· Runokogu Väinamöisest on nimetatud ka ,,AlgKalevaks". ,,KALEVALA" · On soome, ingeri ja karjala runolaulude põhjal koostatud soome rahvuseepos. · See koosneb umbes 22 000 värsist. · Esmatrükk ilmus 1835. aastal, täiendatud versioon 1849.aastal. · Tegelased : Ilmatar, Väinamöinen, Ilmarinen, Joukahainen, Lemminkäinen, Louhi jt. · Tegevustiku keskmeks on võitlus Ilmarise sepistatud rikkust ja õnne tootva imeveski Sampo pärast. HUVITAVAID FAKTE · Kalevalas on kokku 50 runo. · "Kalevala" on kõige enam tõlgitud soome teos. · "Kalevala" on üks osa maailmakirjandusest, mis on suutnud huvi äratada ja mõju avaldada ajast ning kohast hoolimata. · ,,Kalevala" eestikeelne tõlge on arvatavasti kõige täiuslikumaid üldse tänu keelesugulusele ja soome ja eesti folkloori paljuski ühistele lätetele. · "Kalevala" on maailma kõikidest eepostest kõige rahvapärasem.
Õppelaen Regina Laanetu 10.b Õppelaenu on õigus saada Eesti kodanikul või Eesti Vabariigis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel viibival isikul, kelle õpingute kestus õppekava järgi on üheksa kalendrikuud või enam Õppelaenu on õigus saada ka neil, kes: on täiskoormusega õppiv üliõpilane Eesti avalik-õiguslikus ülikoolis, erakooliseaduse alusel tegutsevas eraülikoolis, riigi rakenduskõrgkoolis või erarakenduskõrgkoolis; õpib täiskoormusega õppes või päevases õppevormis keskhariduse baasil riigi- või munitsipaalkutseõppeasutuses või keskhariduse baasil erakooliseaduse alusel tegutsevas erakutseõppeasutuses; õpib välisriigis käesoleva lõike punktides 1- 2 loetletud õppeasutusega samaväärses õppeasutuses ja õppevormis; omandab osakoormusega õppes kõrgharidust õpetajakoolituse õppekava järgi avalik-õiguslikus ülikoolis, riigirakenduskõrgkoolis või eraülikoolis või erarakenduskõrgkoolis ja tö...
Leelo Tungal 22.06.1947 Maarja Evert Maarja Milistver Elulugu Sündinud 22. juuni 1947 Tallinnas. Eesti kirjanik (luuletaja, prosaist ja libretist). Kuulub kassetipõlvkonda Abielus helilooja Raimo Kangroga. Kirjutanud kahele eurolaulule sõnad. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Haridus ja töö Lõpetanud Tartu ülikooli eesti filoloogia alal. Ajakirjade Pioneer ja Täheke nooremtoimetaja. Ajakirja Hea Laps peatoimetaja. Kuulub Eesti Kirjanike Liitu. Töötanud filmilaenutuskontori korrektorina. Töötanud Nukuteatris kirjandusala juhatajana. Keelteoskus: Vene (valdab vabalt) Soome (valdab vabalt) Inglise (kõne ja kirj...
Triinu Veber LM08 Keskkonna- ja looduse infopunkti külastus Külastades looduse- ja keskkonna infopunkti vaatasime alguses filmi ,, Eesti-Taani energiasääst ettevõtetes. Film rääkis erinevatest ettevõtetest nii Eestis kui Taanis, mis säästavad ja üritavad aina enam säästa loodust ning energiat. Mõlema riigi prioriteediks on võimalikult palju säästa. Eesti ettevõte Ramboll rajab Tartu-Tallinn maantee lisalaiendused soisele alale, ning sellega hoitakse kokku 7% kasutuskõlbliku ja rikkumata maaala. Tee lisalaiendused rajatakse nii, et ei võeta maha liigselt puid, põõsaid ning maastikku. Novo Nordisk on Taani ettevõte, kes alustasid 2006 aastal uurimisega, kuidas säästa ja kui palju säästa on võimalik. Nad leidsid 216 viiisi energiasäästmiseks. Sampo Pangas on näiteks seatud ventilatsiooni ning valgustus nii, et see kustuks õhtuti ise...
4. MAAILMA KÕIGE TALUPOEGLIKUMAST EEPOSEST Kalevalast. "Kalevala" on Elias Lönnroti poolt soome, ingeri ja karjala runolauludepõhjal koostatud soome rahvuseepos. See koosneb umbes 22 000 värsist. Esmatrükk ilmus 1835.aastal, täiendatud versioon 1849. Kalevala tegelased on Ilmatar, Väinämöinen, Ilmarinen, Joukahainen, Lemminkäinen, Louhi jt. Tegevustiku keskmeks on võitlus Ilmarise sepistatud rikkust ja õnne tootva imeveski Sampo pärast. "Kalevala" on lisaks hilisemale soome kirjandusele tugevasti mõjutanud eesti rahvusromantilist pseudomütoloogiat ja eepost "Kalevipoeg". Eesti keelde on meisterliku tõlke teinud August Annist (1939). Teisisõnu: ,,Kalevala" on Elias Lönnroti 19. sajandil koostatud Soome rahvuseepos. Selle aluseks on vanad soome rahvalaulud. Lönnrot ühendas need süzeega värssjutustuseks, mis põhineb kahe maa, Kalevala ja Põhjala vahelisel võimuvõitlusel.
oponent, maad loovsukelduvdemiurg, ülivõimsa teadja võrdkuju, sellisena nagu teame teda “Kalevala” eeposest, eeposes Väinämöisel ka kultuurheerose, väeka lauliku ja šamaani roll. Ilmarine. On läänemeresoomeline või soomeugriline taevajumaluse teonüüm. Tunda on germaani traditsiooni mõju: müütiline taevalaotuse sepistaja, mille tõi kaasa rauatöötlemise tehnoloogia revolutsiooniline levimine Läänemere regioonis, kes sepistab Sampo (sammas) 47. Ava eepose “Kalevala” kangelaste Lemminkäise ja Kullervo mütoloogilist tausta. Lemminkäineniga seostub füüsiline armastus, deemonlik varavedaja. sarnaneb armastusjumalaga. Eeposes on ta seotud šamanistlike elementide ja motiividega. Kullervo tähendab kulda ja kallimat, lauludes on peetud teda Kalevipojaks e hiiuks, sest noorena oli ta väga tugev. Temaga seostub vaen kahe klanni vahel. 48. Too esile vähemalt kolm šamanistlikku motiivi/süžeed eeposes
o raadioreklaamile ligikaudu 261 000 krooni o reklaamtrükistele ligikaudu 822 000 krooni · kohtumisteks valijatega ja ürituste läbiviimiseks ligi 477 000 krooni · side- ja postikuludeks üle 490 000 krooni · suhtekorralduseks üle 139 000 krooni · muudeks kuludeks üle 1,2 miljoni krooni 1 437 952 krooni saadi riigieelarvelistest laekumistest, 3 miljonit krooni saadi laenu Sampo Pangalt. Erakond jäi võlgu umbes 3,5 miljonit krooni. Ja siin kohal tasuks veel mainida et enamus või kogu raha tuli siiski meie, maksumaksjate rahakotist. No proovi siis mõnda erakonda siin eelistada. Muidugi see pronkssõduri trall aitas nii mõnelgi erakonnal hääli võita. Ja mis kõige hullem peale valimise tralli olid jälle kõik suured ja parimad sõbrad. Kuid ühte ma tean öelda Savisaart küll ei oleks tahtnud peaministrina näha.
SOOME Soome on ELi kõige põhjapoolsem liikmesriik. Pindala 338 434,7 km2 Rahvastiku arv 2014 a lõpus 5 471 753 ELi liikmesriik alates 1. jaanuar 1995 Euroala liige alates 1. jaanuarist 1999 Schengeni ala liige alates 25. märts 2001 SKP 2013 teenuste sektor (70,4%) tööstussektor (26,9%) põllu ja metsamajandus ning kalandus kokku (2,7%). Suurimad Soome ettevõtted on Nokia, Sampo Group, TeliaSonera, Neste Oil, Stora Enso, UPM, Fortum, Kesko, Kone, Wärtsilä, Metso, Outokumpu, YIT, Cargotec, Sanoma, Rautaruukki, Kemira, Tieto, Konecranes, Elisa Oyj ja Nokian Tyres. Rahvusvahelise ulatusega majandussektorid Soomes on metalli ja elektroonikatööstus ning metsa, tselluloosi ja paberitööstus. Soome peamised ekspordipartnerid on Rootsi, Venemaa ja Saksamaa ning peamised impordipartnerid on Venemaa, Saksamaa ja Rootsi. FISKAALPOLIITIKA Jäiga eelarvepoliitika...
Veljo Tormis -koorihelilooja -õppis: orelit/koorijuhtimist/kompositsiooni Tallinnas ja Moska konservatooriumis Looming -äratas ellu hääbuma hakkava vana rahvalaulu traditsiooni ja muutis selle paljudele eestlastele igapäevaseks ja mõistetavaks -esimesed teosed mõjutatud neoklassitsismist (2 avamängu sümfooniaorkestrile 1956 ja 1959) ja kasutas ka dodekafooniat (ooperis ''Luigelend'' / laulutsüklis ''Kümme haikut'') -üks parimatest kammerooperitest ''Luigelend'' (käsitleb inimese ja looduse suhet)->koostas sellest süidi, Mai Murdmaa lavastas abstraktse poeetilise balleti -segakooritsükkel ''Kolm laulu eeposest'' (on tunda sümfoonilist arendust) -meeskooriteosed ''Hamleti laulud'' / ''Maarjamaa ballaad'' (kasutas avangardismile omaseid ekspressiivseid kõlavälju ja klastreid) -liittsüklid naiskoorile ''Looduspildid'' / ''Järv tare taga'' (mõjuvad põneva värvirikka helimaalinguna) -rahvalaulud ''Kihnu pulmalaulud'' / ''Meestelaulu...
paljud rahvusvahelised ravimitootjad. Taania on suur tuuleenergia tootja - 2009. aastal moodustas tuuleenergia 26% kogu tarbitavast elektrienergiast. Samuti paikneb Taanis maailma suurim tuulegeneraatorite tootja Vestas. Äärmiselt olulised on ka Põhjamerest ammutatavad nafta ja maagaas, mille tootmiselt on Taani Norra ja Suurbritannia järel Euroopas kolmas. A.P. MøllerMærsk - merelaevanduse, gaasi-ja naftatööstuse ning kaubandusega tegelev ettevõte Danske Bank (Eestis Sampo Pank) TDC - telekommunikatsiooniettevõte Dansk Supermarked - A.P. MøllerMærskile kuuluv kaubandusgrupp Arla Foods - Skandinaavia suurim piimatööstus Danish Crown - Euroopa suurim sealiha tootja ISS - puhastus- ja hooldusteenuseid pakkuv ettevõte Carlsberg - suur õlletootja, millele kuulub muuhulgas ka Saku Õlletehas G4S - turvateenuseid pakkuv ettevõite Novo Nordisk - ravimitootja.
€ ning vanemad tasusid 86 000 € oma kontolt müüja kontole selgitusega – eramaja aadress, maksja nimi ning summa. Kostja ning hageja vanemad ei ole esitanud taotlust eramaja osa saamisest. Korteri Kastani 173a ostmiseks võttis hageja ****** Swedpangast 15.mail 2010 a sihtotstarbelist laenu 75 000 € , kusjuures pank kandis nimetatud summa otse korteri müüja arvelduskontole. Kostja **** on võtnud samal otstarbel laenu 60 000 € AS Sampo Pangast ning summa oli ülekantud müüja arvelduskontole. Eelnimetatud eramaja ostu-müügileping sisaldab abieluvaralepingu sätteid, juhindudes perekonnaseaduse paragrahvist 9 lg 1 p 2. Abikaasad on lepingu punktis 3.2. määranud, et vallasasjana omandav korter Kastani 173a on abikaasade kaasomand, mille 1/3 mõttelise osa omanik on ****** ja 1/3 mõttelise osa omanik on ********. Ka ostu-müügilepingu punktis 12.1,
Väinä kui vetevallaga seotud teonüüm(jumalusnimi); ktoonilisi (alumine, taevale vastanduvsfäär) jõude esindav taevajumala oponent, maad loov sukelduv demiurg germaanipärase loitsu‐kultuuri mõjul > ülivõimsa teadja võrdkuju, sellisena nagu tea -me teda “Kalevala” eeposest *Ilma kui läänemeresoomeline või ka soomeugriline taevajumaluse teonüüm germaani traditsiooni mõjul: ‘taevajumal’ > ‘müütiline taevalaotuse sepistaja’ (Ilmari ne sepistab sampo 43. Kirjelda kokkuvõtlikult eepose “Kalevala” mütoloogilist geograafiat. „Kalevala“ on suures laastus jaotatud kolmeks piirkonnaks: 1) Kalevalaks (nimetust kasutatakse harva, rohkem on nimi Väinölä, Päivölä, Suomelä), koduks Väinamöisele, kellel on eeposes lauliku, kultuurheerose ning ka šamaani roll; 2) Pohjolaks, mida võib samastada Lapimaaga, Põhjala emanda Louhi valdus, Pohjola prk seostub lauludes surmaga, teispoolsusega ja Toonelaga; 3) Toonelaks, teispoolsus,
Hiljem läks samasse merre kala püüdma Väinamöinen ning püüdis merineitsi kes oligi tegelikult Aino. Väinamöinen seda ,aga ei teadnud ja lasi ta vette tagasi. Joukahainen tahtis saada ,aga kättemaksu ja viskas Väinamöinenit odaga ,kes kukkus merre ning tänu kotkale kellele ta oli jätnud puu sattus ta põhjalasse. Seal kohtus ta Põhjala neiuga kes oli väga kaunis ning ta soovitas enda sõbral täita neiu tahtmised. Ilmarien nii tegigi ja ehitas neiule Sampo mis peideti mere põhja. Neiu mehele aga ei läinud. Väinamöinen võttis endale lõpuks naise kellel oli nimeks Kyllikki ning nad lubasid üksteisele ,et nad ei lähe sõtta ega pidudele. Ühel päeval Kyllikki aga peole läks ning selle pärast Väinamöinen läks ka sõtta. Lemminkäinen oli rännanud kuhugile tallu ,kus oli hirv käinud laamendamas. Ta hakkas hirvele üli-kiirete suuskadega järgi suusatama kuid teepeal tapeti ta ära. Seda tegi karjane kes oli ta sõnade peale vihastunud
· Ühingu märgitud kapital peab olema vähemalt 120 000 eurot. · Olemuselt võrreldav aktsiaseltsiga. · EÜ määrus 2157/2001 on kõikides EL liikmesriikides otsekohalduv, siiski peavad liikmesriigid täpsustama mõningaid määruse rakendamise üksikasju. · Suunatud peamiselt suurtele ja keskmistele ettevõtetele. Euroopa äriühing (Societas Europaea) (SE) · Äriregistri Tallinna haru registreeris teisipäeval kindlustusfirma Sampo Life Insurance Baltic (Mandatum Life Insurance Baltic), mis on esimene Eestis arvele võetud SE ehk Euroopa äriühing societas europaea). Soome Sampo gruppi kuuluva kindlustusfirma suhtejuht Hannu Vuola teatas, et sellega lõppesid ettevalmistustööd, mille eesmärk oli ühendada üheks ettevõtteks kõik Sampo Life Baltikumis tegutsevad tütarettevõtted. · Edaspidi jätkab ettevõte tegutsemist peakontoriga Eestis ning filiaalidega Lätis ja Leedus.
piirkond surma, teispoolsuse ja Toonelaga) Tuonela- eraldatud siinilmast Toonela jõega; kangelaste sinna sattumine seotud samanistlike motiividega 33. Too esile vähemalt kolm samanistlikku motiivi või süzeed eeposes "Kalevala". 1. Väinämöinen kui samaan/teadja, mitte mõõgakangelane 2. Lemminkäise retk allmaailma (ja seal sooritatavad ülesanded) 3. Lemminkäise surm ja elluäratamine 34. Arutle (nt M. Kuusi artiklile toetudes) vähemalt kolme erineva Sampo tõlgenduse üle. Missuguseid paralleele Sampole leidub teiste rahvaste mütoloogiates? Tõlgendused: 1) kosmilised (maailmasammas, mis tipneb Põhjatähega (Holmberg) VÕI sampo kui kosmiline elupuu (Donner+Haavio) mõlemad tekkinud seoses puuga, millele soome-ugri püstkojad toetusid?) 2) ajaloolis-konkreetsed (Haaviko Sampo kui Bütsantsist ärapätsatud rahalöömismasin VÕI ,,Rolandi sammas"
Elulugu Veljo Tormis on sündinud Kuusalus ja üles kasvanud VanaVigalas. Tormise köstrist isa juhatas seal kirikukoori ning organiseeris viiuldajana ka pillimängu. Tormiste kodus lauldi rahvalaule (noodiraamatust, mitte enam rahvasuust õpituid) ja hinnati uudset rahvuslikku kooriloomingut Mart Saare ja Cyrillus Kreegi laule mille suhtes paljud olid tollal ettevaatlikud või lausa tõrjuvad.Aastatel 19421944 õppis ta Tallinna konservatooriumis August Topmani klassis orelit ning 1950 1951 Villem Kapi juhendusel kompositsiooni.Aastail 19511956 tudeeris Moskva Konservatooriumis.19551960 oli Tallinna Muusikakooli õpetaja, 19561969 ENSV Heliloojate Liidu nõustaja, 19741989 samas esimene asetäitja. Aastast 1969 on ta vabakutseline helilooja. Veljo Tormis on Eesti Heliloojate Liidu liige 1956. aastast. Helilooming Suurima osatähtsusega tema loomingus on koorimuusika ning selle olulisem osa seondub eesti ja teiste läänemeresoome...
07 October 2009 Work interview 1) Tell me about yourself? Let me introduce myself. My name is .... I am 25 years old, Estonian citizen. I learned in ... Secondary School, where was the direction all ready to the economy . After high school I studied at Estonian University of Life Sciences bookkeeping. I am active in sports and my hobbies are climbing and skiing. I have an optimistic feel of life and a good sense of humour. 2) Why I should hire you? I am very interested to work in your company. I have worked in several places and have some experience in different kind of works that needs an open mind and even "out of the box" thinking. I m not afraid of difficulties and stress filled work. I have recommendations from Sampo Pank and Elion, were I worked during summer holidays. 3) How did you hear about us? Aft...
Sümboistlik maalikunst 19 saj. · Mõjutas kultuurivaldkondi · Kunstnikud hülgasid looduse ning maalisid vaimset, mittenähtavat poolt · Kunstnike hinnangul oli ühiskond allakäiguteel Tunnusjooned: · Kunstnikke inspireerisid romaanid ja luule · Töödes müstika,salapära,vihjed,sümbolid · Osad nukrad ja igavad tööd · Teine osa sünged õuduspildid · Võib kohata inimhinge varjupoolte esiletoomist, tähendusrikastes poosides tegelasi, saatuslikke meeleolusid, võikaid fantaasialoomi, luukeresid jne. Oluline oli süzee, mitte vorm, katsetati uusi väljendusi. Suured värvilaigud, juhuslikkus, ähmasus, värelevad vormid. Tuntumad kunstnikud: Akseli Gallen-Kallela 1865-1931 Soome ,,Sampo kaitsmine" ,,Lemminkäise ema" Eduard Munch 1862-1944 Norra -maalis surma,üksindust,haigust ,,Karje" ,,Surm haigetoas" ,,Elutants" ,,Suudlus" ,,Haige laps" Mihhail Vrubel 1850-1910 Ve...
Kunst sajandivahetusel 1. Tähtsamad kunstistiilid olid postimpressionism, sümbolism ja juugendstiil. Postimpressionismi all ühendatakse mitu suurt kunstnikku. Neid seob see, et nad mõnda aega olid impressionistlikud, kuid 1880-ndate aastate lõpul pettusid selles voolus. Pettumise põhjuseks oli osalt ühesugune impressionismi kogeti kui liiga passiivset tegelikkuse peedeldust. Impressionism oli realismi edasiarendus. Eesmärgiks oli kujutada täpselt seda, mida nähti. Impressionistid tõid maalimisse uusi teemasid. Nad kujutasid linnu, rahvarohkeid tänavaid, tantsuplatse. Uskusid ka, et esemeid ei tohiks maalida sellisena nagu me teame neid olevat, vaid sellisena nagu me neid näeme. Piltide kontuurjooned pidid olema häguasad, sest läbi õhu ei saanud need olla teravad. Impressionistid just õhku ja valgust tähtsustasidki. Nähatavat pilti maailmast püüdsid impressionistid edasi anda väikeste ja visandlike er...
Tuonela - eraldatud siinilmast Toonela jõega; kangelaste sinna sattumine seotud šamanistlike motiividega 33. Too esile vähemalt kolm šamanistlikku motiivi või süžeed eeposes “Kalevala”. 1. Väinämöinen kui šamaan/teadja, mitte mõõgakangelane 2. Lemminkäise retk allmaailma (ja seal sooritatavad ülesanded) 3. Lemminkäise surm ja elluäratamine 34. Arutle (nt M. Kuusi artiklile toetudes) vähemalt kolme erineva Sampo tõlgenduse üle. Missuguseid paralleele Sampole leidub teiste rahvaste mütoloogiates? Tõlgendused: 1) kosmilised (maailmasammas, mis tipneb Põhjatähega (Holmberg) VÕI sampo kui kosmiline elupuu (Donner+Haavio) – mõlemad tekkinud seoses puuga, millele soome-ugri püstkojad toetusid?) 2) ajaloolis-konkreetsed (Haaviko – Sampo kui Bütsantsist ärapätsatud rahalöömismasin VÕI „Rolandi sammas“ – kaubandus-õiguslikuerikorra märk – tekitas väidetavalt tülisid(Klinge)
SEB Pank pakub oma klientidele ka mitmeid erinevate soodustega deebetkaarte. Neil on olemas ISIC ja ITIC kaardid. ISIC ja ITIC kaardid tegutsevad koostöös Eesti Üliõpilaskondade Liiduga ning annavad välja rahvusvahelisi ISIC Tudeng Electron kaarte tudengitele, ISIC Õpilane Electron kaarte õpilastele ning ITIC Teacher MasterCard pangakaarte õpetajatele ja õppejõududele. SEB Pank pakub ka oma klientidele pangakaarte, mille nad võivad ise oma pildiga disainida. (SEB 2010) 4.2 Sampo Pank Sampo Pank pakub oma klientidele deebetkaarti, Visa Goldi, Visa Classic krediitkaarti ning Mastercard Business krediitkaarti. Visa Gold on kaks ühes- kuldkaart ja deebetkaart. Selle kaardiga on võimalus kasutada arvelduskontol olevat raha igapäevaste ostude tegemiseks nii Eestis kui ka välismaal. Krediitkaart on usaldusväärne tagatis hotellituba broneerides või autot rentides. Võimalus on osta kupu ja teenuseid intetnetist ning vajadusel 24 tundi hädaabi teenus üle kogu
Üldtingimustel Eesti vanaduspensioni ikka jõudnud isikud Passi ja IDkaardi Eestis Välisesinduses koostaotlemisel Alates 15eluaastast 38,34 40 Alla 15aastased isikud; 19,17 20 Keskmise, raske või SWEDBANK 221023778606 sügava puudega isikud; SEB PANK 10220034796011 Üldtingimustel Eesti SAMPO 333416110002 vanaduspensioni ikka NORDEA BANK 17001577198 jõudnud isikud Viitenumber: 2900081994 IDkaart kiirkorras 44,73 Ei saa välisesinduses Makse selgitusse märkige toimingu taotleda nimetus, isiku nimi ja isikukood (kui Tasumine pangaülekandega välisriigis asuvast pangast
saj eKr, autoriks ilmselt Homeros (seepärast ioonia murre ehk nn Homerose kreeka keel). ,,Vanem Edda" ja ,,Noorem Edda" skandinaavia 13. sajandil kirja pandud, käsikirjad 14. - 17. saj vana-islandi keeles; vanema autorit ei teata, noorema autor Snorri Sturluson. 46. Ava eepose ,,Kalevala" kangelaste Ilmarise ja Väinämöise mütoloogilist tausta. Ilmarinen on müütiline taevalaotuse sepistaja, kes sepistab sampo (sammas vms). Väinämöinen väeka lauliku ja samaani roll eeposes. 47. Ava eepose ,,Kalevala" kangelaste Lemminkäise ja Kullervo mütoloogilist tausta. Lemminkäinen füüsiline armastus pohjolo neiu :D Kullervo kuld, kallim, lauludes on peetud Kalevipojaks ehk hiiuks, kuna noorena oli väga tugev. Samuti kajastatakse vaenu kahe klanni vahel (mõjutanud on Tolkieni romaanis Silmarillion). 48. Too esile vähemalt kolm samanistlikku motiivi/süzeed eeoposes ,,Kalevala".
· Ema abilised(1991) · Minu kodu(1991) · Aastaring(1992) · Tondu(1993) · PõrsasPamp(1993) · Põrsapõli(1993) · Palju õnne sünnipäevaks(1994) · Kassileegu(1994) · Kõik on emadele kallid(1996) · Päkapiku pähklikott(1996) · Tubli lapse tunnikell(1996) · Küll on hea!(1998) · Marjajuur lume all(2000) · Tema amet(2001) · Kirjad jõuluvanale(2001) · Pururikas laps(2002) · Kõige ilusam ema(2002) · Sampo värviraamat(2002) · Lepatriinu faksiga(2004) · Väike jõulusoov(2004) · Koer tunneb koera(2006) · Lätikeelne jäätis(2006) · Salajutt(2006) · Sabaga päike(2007) Proosaraamatud: · Neitsi Maarja neli päeva(1980) · Poole koera(1980) · Kirju liblika suvi(1986) · Pille, Madis ja teised(1989) · Kartul, lehm ja kosmonaut(1986) · Kristiina, see keskmine(1989) -4-
1. 19-20 muutusel kunst väga mitmekesine (taotlused, ideed, visuaalsed vormid). Osa kunstnikke võtsid omaks realistide ja impressionistide saavutused, konservid jäid truuks akadeemilisele klassitsismile. Tekkis uusromantismi ideoloogia need kes teadusesse ei uskunud arvasid, et maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata. Teaduses oldi pettunud inimesed olid ikka õnnetud. Kunsti nähti kui omaette väärtust, seda peeti ülimaks väärtuseks ja elu mõtte andjaks. Uusromantistiliste ideede väljundiks oli sümboolne kunst. Teemad: sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu ringkäik. Tähtis oli see, mida on kujutatud, mitte kuidas. Eelkäijaks PIERRE PUVIS de CHAVANNES. GUSTAVE MOREAU, ODILON REDON (Ophelia). FERDINAND HODLER (Päev, Öö), ARNOLD BÖCKLIN (Surnute saar). MIHHAIL VRUBEL (Istuv Deemon), JAMES ENSOR (Autoportree maskidega). AUGUSTE RODIN (Põrguvärav, Balzaci monument). 2. Löödi rühmitus ,,Prerafaeliidid" ees...
suurenesid 77%, laenude hulk 73% ja kliendihoiused 54%. Neil aastatel pidasid pangad oma krediidikvaliteeti suurepäraseks ning halvad laenud ja vastavad eraldised moodustasid kõigist laenudest vaid ligikaudu 1%. Aasta 1998 Järgmisel aastal toimusid olulised muutused panganduses -- Ühispank (nüüd SEB Pank) liitis endaga Tallinna Panga ja Hansapank (nüüd Swedbank) Hoiupanga. Lisaks leidis aset pankrot, mille tulemusel sulges uksed Maapank. Järgnes Soome kapitali tulek Eesti turule -- Sampo pank (nüüd Danske Bank) omandas Optiva panga ja aktiivsemalt alustas tegevust Merita (nüüd Nordea) panga filiaal. Vanim sama nimega tegutsev pank Eestis on hetkel Tallinna Äripank Olulisi täiendusi sai ka pangandust reguleeriv seadusandlus Aasta 1999 1999. aastaks olid suuremad muudatused Eesti panganduses möödunud Alles oli jäänud kaks suuremat panka: Hansapank ja Eesti Ühispank, mille enamusosalused kuulusid vastavalt Swedbank'ile ja Skandinaviska-Enskilda Banken'ile.