Tuumaelektrijaamad Tuumaelektrijaam ehk tuumajaam on elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest. Tuumaelektrijaamade kasutamise plussid ja kütust kulub samuti vähe. Maailmas on suured tuumakütuse potentsiaalsed varud. Tuumaelektrijaamade kasutamise miinused Tuumakütuste ladustamine on suureks miinuseks, kuna tuumakütused on radioaktiivsed ja kõigile elusorganismidele väga kahjulikud. Kütusejääkide ladustamisel tuleb arvestada nende ohutu hoidmiskohaga erakordselt pikaks ajaks, sest nende lagunemiseks kulub sadu tuhandeid aastaid. Tuumaelektrijaamad on ohtlikud riigikaitseliselt, kuivõrd on potentsiaalseks märklauaks riigi vastu suunatud rünnakute korral. See
Nuclear Power: A Burden or a Blessing? Today, when the pollution of Earth is an important matter, people are trying to find economic solutions to produce power. This is where the necessity of nuclear power plants comes in question. Nuclear power plants are a cheap way to generate electricity but it also brings a lot of pollution that is much more radioactive and toxic than, for example, coal waste. But if we are looking at the facts, burning coal pollutes the Earth much more than nuclear power plants because more waste is generated. CO2, which is released from burning coal, is the main cause of global warming. Nuclear waste is collected and hidden in rocks or under ground, where it won't face the environment. However we shouldn't depend on nuclear energy as Uranium reserves are ending, especially when the world population is increasing and so is the demand for energy. There is Uranium in seawater, but gettin...
Second level 2009. aasta seisuga oli maailma tuumaelektrijaamades 437 tegutsevat reaktorit, mis kokku tootsid 17% maailma elektrienergiast. Kõige Third level rohkem on reaktoreid USAs (104), Fourth level järgnevad Prantsusmaa (59), Jaapan(53) ja Venemaa (31). Fifth level Tänapäeval kasutatavate tuumaelektrijaamade võimsus ulatub 40 megavatist üle 1 gigavati. Tuumaelektrijaamade kasutamise ohud · Tuumakütuse jäägid on radioaktiivsed, kõigile elusorganismidele väga ohtlikud. Nende lagunemiseks kulub sadu tuhandeid aastaid, seetõttu tuleb kütusejääkide ladustamisel arvestada nende ohutu hoidmiskohaga erakordselt pikaks ajaks. · Tuumaelektrijaamad on ohtlikud riigikaitseliselt, kuivõrd on potentsiaalseks märklauaks riigi vastu suunatud rünnakute korral.
aatomituuma lõhustumisest · Esimene aatomielektrijaam ehitati 1954. a. Obniskis Aatomielektrijaamad maailmas 2009 aasta seisuga oli maailma tuumaelektrijaamades 437 tegutsevat reaktorit, mis kokku tootsid 17% maailma elektrienergiast · USA-s 104 · Prantsusmaal 59 · Jaapanis 53 · Venemaal 31 Eestile lähimad tuumaelektrijaamad: · Sosnovõi Bori tuumaelektrijaam · Loviisa tuumaelektrijaam · Ignalina tuumaelektrijaam Tuumaelektrijaamade kasutamise ohud · Tuumajäätmed on radioaktiivsed kõigile elusorganismidele ohtlikud · Tuumakütus ei kuulu taastuvate kütuste hulka tuumaelektrijaamade kasutamine võib muuta ökosüsteemi energiabilanssi ning rikkuda ökoloogilist tasakaalu · Tuumajäätmetest saadakse materjali tuumarelvade valmistamiseks Tuumaelektrijaamade kasutamise eelised · Ei eralda kasvuhoonegaase · Normaalse töö korral tekib vähe tahkeid
Tuumakütuse, mis saadakse, jäägid on radioaktiivsed. Radioaktiivseid kiiri on kolm: alfa-, beeta- ja gamma-kiirgus. Alfakiirgus on heeliumi aatomi tuumad. Beetakiirgus on elektronid ning gammakiirgus kujutab endast elektromagnetkiirgust. Need kiirgused on elusorganismidele väga ohtlikud ja need lagunevad sadu tuhandeid aastaid. Kui tuumaelektrijaamas juhtub õnnetus, siis võivad reostuda väga suured alad. Näiteks Tsernobõli tuumaplahvatus. Tuumaelektrijaamade kasutamisel on saadud materjali ka tuumarelvade valmistamiseks. Tuumakütus pole taastuv kütus. Sellepärast võib tuumaelektrijaamade kasutamine rikkuda ökoloogilist tasakaalu. Mina olen tuumaelektrijaamade vastu.
Tuumaenergia 2014 Tuumajaamad maailmas ● elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest ● 2011. aasta mai seisuga oli maailma tuumaelektrijaamades 440 tegutsevat reaktorit, mis kokku tootsid 17% maailma elektrienergiast. ● Kõige rohkem on reaktoreid USAs (104), järgnevad Prantsusmaa (58), Jaapan (50) ja Venemaa (32). ● Tänapäeval kasutatavate tuumaelektrijaamade võimsus ulatub 40 megavatist üle 1 gigavati. Esimesed tuumaelektrijaamad ● Esimest korda toodeti tuumareaktori abil elektrienergiat 20. detsembril 1951 USAs Idahos. ● Esimene tuumaelektrijaam – Obninski tuumaelektrijaam – alustas tööd 27. juunil 1954 NSV Liidus Kaluga oblastis Obninskis. ● esimene tööstusliku võimsusega tuumajaam - Calder Halli tuumaelektrijaam Sellafieldis Tuumaelektrijaamade eelised ●ei eralda kasvuhoonegaase ●tekib vähe tahkeid jäätmeid
kasutati uraan-235, kuid sellised tuumapommid on oma massi kohta oluliselt väiksema purustusjõuga. Tuumapommi negatiivsed küljed. Tuumapommi leiutamine oli pigem negatiivne, kuna tegemist on väga suure raadiusega massihävitus relvaga. Ilma tuumapommita ei peaks inimesed kartma tuumasõda, mis võib maale lõppeda laastavalt. Tuumapommi positiivsed küljed. Tuumapommi leiutamine pani aluse tuumaelektrijaamade tekkele. Tuumaelektrijaam Tuumaelektrijaam Tuumaelektrijaam ehk tuumajaam ehk tuumajõujaam ehk aatomielektrijaam on elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest. Esimest korda toodeti tuumareaktori abil elektrienergiat 20. detsembril 1951 USAs Idahos. Esimene tuumaelektrijaam – Obninski tuumaelektrijaam – alustas tööd 27. juunil 1954 NSV Liidus Kaluga oblastis Obninskis Tuumaelektrijaamade
elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest. Esimest korda toodeti tuumareaktori abil elektrienergiat 20. detsembril 1951 USAs Idahos. Esimene tuumaelektrijaam alustas tööd 27. juunil 1954 NSV Liidus Kaluga oblastis Obninskis. 2005. aasta seisuga oli maailma tuumaelektrijaamades 443 tegutsevat reaktorit, mis kokku tootsid 17% maailma elektrienergiast. Kõige rohkem on reaktoreid USAs (104), järgnevad Prantsusmaa (59), Jaapan (56) ja Venemaa (31). Tänapäeval kasutatavate tuumaelektrijaamade võimsus ulatub 40 megavatist üle 1 gigavati. Tuumaelektrijaamad ei eralda kasvuhoonegaase ega pruugi saastada õhku. Normaalse töö korral tekib vähe tahkeid jäätmeid ja kütust kulub samuti vähe. Maailmas on suured tuumakütuse potentsiaalsed varud, kuid praegusaegse tehnoloogiaga kasutatavate varude hulk on piiratud ja ammendub erinevatel hinnangutel 70-200 aastaga. Tuumaenergia Tuumaenergia all mõistetakse raskete aatomituumade (uraan, plutoonium jt.) lõhestamisel
Tuumaenergia kasutuselevõtt Tuumaenergia kasutamisel on nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Reeglina kiputakse miinustega liialdama. Seda muidugi sellepärast, et ajalugu on tuumakatastroofe näidanud ja inimesed ei taha neid läbi elada. Põhjuseid selle kartmiseks on palju, kuid kas tsivilisatsioon saab endale ikka lubada tuumaenergia kõrvale heitmist? Tõesti, tuumaelektrijaamade kasutamisel on palju miinuseid. Üheks suurimaks probleemiks on nende väga kõrge maksumus. Tuumaelektrijaamade rajamine on jõukohane vaid rikastele kõrgelt arenenud riikidele, sest kõrgtehnoloogial põhinev tootmine nõuab väga suurt kapitali. Veel üks tõsine probleem on tuumajäätmete kahjulikkus. Tuumaenergia tootmisel tekivad radioaktiivsed jäätmed, mille matmisest enda isamaa pinnale ei ole keegi huvitatud. Kõige suuremaks miinuseks on aga see, et
aastal. Tõsine probleem on tuumajäätmete kahjutustamine. Kuigi teiste kütustega võrreldes on jäätmekogused väikesed, pole keegi huvitatud nende matmisest oma lähiümbrusesse. Sügavale kaljusse või merepõhja kapseldatuina peidavad nad endas ohtu kümneid tuhandeid aastaid enne kui lõplikult lagunevad Tuumaelektrijaamad ei eralda kasvuhoonegaase ega pruugi saastada õhku. Normaalse töö korral tekib vähe tahkeid jäätmeid ja kütust kulub samuti vähe. Kui tuumaelektrijaamade eest korralikult hoolt kanda on raskete õnnetuste juhtumine praktiliselt olematu.
Nõukogude liidus Obinskis. Maailma esimene täissuuruses tuumaelektrijaam avati 17. oktoobril 1956. aastal Calder Hall'is Inglismaal. Maailma esimene täissuuruses tuumaelektijaama, mille eesmärk oli ainult elektritootmine ühendati elektrivõguga 18. detsembril 1957. aastal USA-s Shippingport'is. 3 2 ENERGIA TOOTMINE TUUMAELEKTRIJAAMADES Tuumaenergias on tootmise aluseks kasutatava kütuse aatomituumade ning neutronite vaheline reaktsioon. Enamuste tuumaelektrijaamade kütuseks olev uraan koosneb peamiselt kahest isotoobist, milleks on uraan-235 ning uraan-238. Looduses leiduvas uraanis, mida jätkuvalt kasutatakse vanemates tuumaelektrijaamades, on nende isotoopide vahekord vastavalt 0,7 ja 99,3 % massi järgi. Enne kasutusele võtmist tuleb uraani rikastada, kuna tänapäevastes reaktorites valdavalt kasutatav uraan sisaldab umbes 2,5 % uraan-235. 2.1 Uraani tuuma lõhustumisprotsess
nende ohutu hoidmiskohaga erakordselt pikaks ajaks, sest nende lagunemiseks kulub sadu tuhandeid aastaid. · Tuumaelektrijaamad on ohtlikud riigikaitseliselt, kuivõrd on potentsiaalseks märklauaks riigi vastu suunatud rünnakute korral. See on tinginud väga kalliste turvarajatiste ehitamise tuumajaamade kaitseks. · Õnnetuste puhul tuumaelektrijaamades võivad radioaktiivselt reostuda väga suured alad. · Traditsiooniliselt on tuumaelektrijaamade kasutamise kaasproduktina saadud materjali tuumarelvade valmistamiseks. · Tuumakütus ei kuulu taastuvate kütuste hulka. Seetõttu võib tuumaelektrijaamade kasutamine muuta ökosüsteemi energiabilanssi ning rikkuda ökoloogilist tasakaalu. · Tuumajaamde reaktoride jahutamisel kulub tohutus koguses vett, mis tõstab vee temperatuuri. Vesi pumbatakse jõkke/järve ja sellega kaasneb ka veekogu temperatuuri tõus
Tuumaenergia Tuumaenergiat saadakse peamiselt erinevaist uraaniisotoopidest, mis viiakse reaktorites kontrollitud ahelreaktsioonini (tuumade lõhustumine). Tuumaelektrijaamade rajamisest on enamasti huvitatud ainult riigid, kel pole teisi energiaallikaid(nt. Jaapan, Lõuna-Korea, ja Prantsusmaa). Kekkonnakaitsjate survel on mtimeid tuumajaamu suletud. Esimest korda toodeti tuumareaktori abil elektrienergiat 20. detsembril 1951 USAs Idahos. Tuumaelektrijaama kasutamise plussid Tuumaelektrijaamad ei eralda kasvuhoonegaase ega saasta õhku. Normaalse töö korral tekib väga vähe tahkeid jäätmeid.
Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt ja õhusaastevabalt. Uuringud näitavad, et tuumaenergiast saadud elekter on söest toodetust isegi odavam. Tänapäeval annavad tuumaelektrijaamad 17% kogu elektrienergiast, peaaegu sama palju kui hüdroelektrijaamad. Tuumaelektrijaamas kasutatakse kütusena uraani, mille varusid arvatakse jätkuvat umbes viiekümneks aastaks. Rikkalikumad uraanileiukohad on Kanadas, USA-s ja LAV-s. Tuumaelektrijaamade rajamine on jõukohane rikastele kõrgelt arenenud riikidele, sest kõrgtehnoloogial põhinev tootmine nõuab väga suuri kapitalimahutusi. Kolm suurriiki USA, Prantsusmaa ja Jaapan toodavad maailma tuumaenergiast. 21. sajandi alguses võib täheldada selgeid märke tuumaenergeetika taassünnist, mida tõukavad tagant elanikkonna arvukuse kasv, vajadus energia järele, fossiilkütuste varude kahanemine, nende kasvavad hinnad ja tarnijamaade
raudbetoonist varjestusele avaldada hävitavat mõju. Tuumaelektrijaamad on ohtlikud riigikaitseliselt, kuivõrd on potentsiaalseks märklauaks riigi vastu suunatud rünnakute korral. See on tinginud väga kalliste turvarajatiste ehitamise tuumajaamade kaitseks. Õnnetuste puhul tuumaelektrijaamades võivad radioaktiivselt reostuda väga suured alad, nagu näiteks juhtus Tsernobõli tuumaelektrijaamas toimunud õnnetuse tagajärjel. Traditsiooniliselt on tuumaelektrijaamade kasutamise kaasproduktina saadud materjali tuumarelvade valmistamiseks. Tuumakütus ei kuulu taastuvate kütuste hulka. Seetõttu võib tuumaelektrijaamade kasutamine muuta ökosüsteemi energiabilanssi ning rikkuda ökoloogilist tasakaalu. Tuumaelektrijaamade kasutamise eelised Tuumaelektrijaamad ei eralda kasvuhoonegaase ega pruugi saastada õhku. Normaalse töö korral tekib vähe tahkeid jäätmeid ja kütust kulub samuti vähe.
ehitus käib Hiinas, Jaapanis, Koreas ning Taivanil, aga ka Venemaal, Slovakkias, Ukrainas ja mujalgi. Tänapäeval ehitatavad reaktorid omavad nii passiivseid kui ka aktiivseid ohutussüsteeme. Passiivsed süsteemid võivad ilma välise juhtimise ja elektritoiteta olla ohutult avariiolukorras pikka aega. Kasutamine maailmas Tuumaenergeetika võeti kõige enam kasutusele Prantsusmaal. Tänaseks - 80% elektritoodangust. Tuumaelektrijaamade rajamine on jõukohane rikastele kõrgelt arenenud riikidele, sest kõrgtehnoloogial põhinev tootmine nõuab väga suuri kapitalimahutusi. Kolm suurriiki USA, Prantsusmaa ja Jaapan toodavad maailma tuumaenergiast. Üle 90% tootmisvõimsustest paiknevad arenenud tööstusriikides. Enam kui pooled täna ehitusjärgus olevast 27 jaamast asuvad kiire majanduskasvuga aasia riikides, samuti Kesk- ja Ida- Euroopas.
Esimest korda toodeti tuumareaktori abil elektrienergiat 20. detsembril 1951 USAs Idahos. Esimene tuumaelektrijaam alustas tööd 27. juunil 1954 NSV Liidus Kaluga oblastis Obninskis. 2005. aasta seisuga oli maailma tuumaelektrijaamades 443 tegutsevat reaktorit, mis kokku tootsid 17% maailma elektrienergiast. Kõige rohkem on reaktoreid USAs (104), järgnevad Prantsusmaa (59), Jaapan (56) ja Venemaa (31). Tänapäeval kasutatavate tuumaelektrijaamade võimsus ulatub 40 megavatist üle 1 gigavati. Tuumaelektrijaamad ei eralda kasvuhoonegaase ega pruugi saastada õhku. Normaalse töö korral tekib vähe tahkeid jäätmeid ja kütust kulub samuti vähe. Maailmas on suured tuumakütuse potentsiaalsed varud, kuid praegusaegse tehnoloogiaga kasutatavate varude hulk on piiratud ja ammendub erinevatel hinnangutel 70200 aastaga. Tuumaelektrijaamade kasutamise ohud Tuumakütuse jäägid on radioaktiivsed, kõigile elusorganismidele väga ohtlikud
Alpides ja Püreneedes. Millise energialiigi suurimad tootjad need on ? 4 a. Lisa energialiigid . 40% nafta- taastumatu energialiik, 28% maagaas-taastumatu energialiik, 5% hüdroenergia-taastuv energialiik Prantsusmaa, Poola, Norra elektrijaamad Põhjendage kahte erinevust Suurbritannia elektritootmises 1980. ja 2002.a- keskkonna nõuded on karmistunud, tuumaelektrijaamade osatähtsus on kahekordistunud, tarbimine kasvanud Milliseid kütuseid kasutatakse Suurbritannia soojuselektrijaamades ?- naftat, maagaasi, kivisütt. Millised tegurid mõjutavad soojus- ja tuumaelektrijaamade paiknemist Suurbritannias ? – tuumaelektrijaamad- paiknevad eelkõige tarbija lähedal. Miks on Jaapanis palju tuumajaamu, kui seal esineb palju maavärinaid ?- odavaim lahendus- Austraalia Muutused ja nende põhjused elektritootmises
Tuumaelektrijaamadel on väga kõrge ehitusmaksumus, kuid selle kompenseerib väga madal kütuse hind. Gaasipõletusjaamu võib ehitada odavalt, kuid gaas kütusena on kallis, eriti Lääne-Euroopas. Tuumaenergia säilitab oma konkurentsi paljudes maades, välja arvatud piirkondades, kus avaneb otsene juurdepääs odavale kivisöele. Kasutamine maailmas Tuumaenergeetika võeti kõige enam kasutusele Prantsusmaal. Tänaseks - 80% elektritoodangust. Tuumaelektrijaamade rajamine on jõukohane rikastele kõrgelt arenenud riikidele, sest kõrgtehnoloogial põhinev tootmine nõuab väga suuri kapitalimahutusi. Kolm suurriiki – USA, Prantsusmaa ja Jaapan toodavad ⅔ maailma tuumaenergiast. Üle 90% tootmisvõimsustest paiknevad arenenud tööstusriikides. Enam kui pooled täna ehitusjärgus olevast 27 jaamast asuvad kiire majanduskasvuga aasia riikides, samuti Kesk- ja Ida- Euroopas.
Aatomituum on looduse fundamentaalne energiaallikas. Tüüpilises tuumareaktsioonis eraldub miljon korda rohkem energiat kui tavalises keemilises reaktsioonis. Päikeseenergia, mis tekib Päikese sügavuses toimuvates tuumaprotsessides, kujundab Maa ilmastikku ja kütab lõppkokkuvõttes, pärast mitmeid muundumusi, meie tuba ja hoiab alal meie keha elutegevuse. Juba pool sajandit on inimesed püüdnud omal käel tuumaprotsessidest energiat saada ja seda võrdlemisi edukalt tuumaelektrijaamade osa planeedi elektrienergiatoodangus on umbes 18%. Mis on tuumaenergia? Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda. Tuumaenergia ajalugu Tuumaenergia ajalugu on lühike. 1789. a avastas Martin Heinrich Klaproth aine, mille ta nimetas uraaniks. Tegelikult oli saadud aine aga uraandioksiid, mitte puhas uraan. Klaproth suri 1817.a ega saanudki oma eksitusest teada
Globaliseeruvad uudised 5. nädal 2014. a Ukraina meeleavaldus ● Julgeolekuteenistus hoiatas hüdro- ja tuumaelektrijaamade vastaste diversiooniaktide eest. ● Meeleavaldus valgunud üle Ukraina. ● Relvastatud rahvuskaardi loomine. -Eesti Päevaleht, 28. jaanuar Ukraina abirahad ● Putin pani Ukraina abirahad ootele. ● 15 miljardi dollari suurune abipakett ● Oodatakse Ukraina uue valitsuse moodustamist. ● Venemaa survestab Ukrainat -Postimees, 30. jaanuar USA üllatuslik majanduskasv ● USA majandus kasvas neljandas kvartalis
Tuumaelektrijaam Tuumaelektrijaamas on plussid selles et , -tuumaelektri jaam ei pruugi saastada õhku -tekib vähe tahkeid jääk aineid -tuumakütust on maailmas suhteliselt palju Aga miinused on et , -jäägid mis tekivad on radioaktiivsed ja nende lagunemine toimub sadu tuhandeid aastaid -õnetuse juhul võib radioaktiivne aine reostada suuri alasid mille taastamiseks läheb palju aega -tuumaelektrijaamade radioaktiivse jääk ainest saab teha tuumarelvasid -tuumakütus ehk enamasti uraan ei kuulu taastuvate kütuste hulka -kuna uraan ei ole taastuv kütus siis võib see rikkuda ökoloogilist tasakaalu -tuumaelektrijaama on kallis ehitada ja kallis ülal pidada. Kuna tuumaelektrijaamades kasutatakse radioaktiivseid aineid ja need ained on ohtlikud siis ma arvan ,et eestisse ei oleks vaja tuumaelektrijaama võib ka läbi rääkida teiste riikidega ja luua lepinguid et ,eesti saaks võtta teiste riikide elektrit . Ja ar...
aparaadiehitus ja elektroonikatööstus. Kuidas ja kust saab masinatööstus metalli · Metalli sulatatakse matallimaakidest. · Euroopas kaevandatakse rauamaaki Venemaal, Ukraainas ja Põhja- Rootsis. · Enamik Euroopa maagileiukohtadest on tänaseks ammendatud või on seal kaevandamine suurte tootmiskulude pärast lõppenud. · Metalle sulatatakse kivisöeküttega kõrgahjudes. · Värvilise metallurgia ettevõtted rajatakse hüdro- või tuumaelektrijaamade lähedusse. Mida toodab Eesti ja mida Euroopa masinatööstus? · Eestis valmistatakse masinaid, milleks kulub vähe metalli, kuna siin rauamaaki ei kaevandata. · Sellisteks masintööstuse harudeks on aparaadiehitus ja mikroelektroonika. · On tekkinud uued masintööstused. · Välismaal toodetud osadest pannakse kokku elektroonikaseadmeid ja eksporditakse neid. · Tähtsam neist on Elqoteqi kontserni kuulunud tehas Tallinnas. Kõrgtehnoloogiline tootmine ja
oleks üks kõige reaalsemaid alternatiive põlevkivienergeetikale. Uurimustöö eesmärgiks on teada saada, kas tänapäevased tuumaelektrijaamad on ohutud ja keskkonnasõbralikud ning kas tuumajaamade tegevus on turvaline. Püütakse välja selgitada, kas Eestisse rajatav tuumaelektrijaam on ohutu ning kas Suur-Pakri või Tallinn oleks tuumajaama rajamiseks sobiv asukoht. Tuuma-energeetika teema huvitab mind sellepärast, et on kasulik olla teadlik tuumaelektrijaamade ohtlikkusest ja ohutusest. Tuumaenergeetika on üks probleeme tekitav teema, mille üle arutleda. 3 1. Mis on tuumaenergia? Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda. Energeetika seisukohast on see elektrienergia, mida saadakse tänu tuumareaktsioonidele tuumaelektrijaamades. [3]
USA 936,275 GW Hiina 435,286 GW Jaapan 231,782GW Saksamaa198,56GW India 153,762GW 6 Maailma hüdroelektrijaamade summarne installeeritud võimsus 2016.a. Oli 1265,873 GW Kõige suuremad hüdroelektrijaamade võimsused oli järgmistes riikides: Hiina 340,527GW USA 105,830GW Brasiilia 91,639GW Kanada 83,295GW Venemaa 53,881GW 7 Elektrijaam electric current 8 Suurimad tuumaelektrijaamade võimsused on järgmistes riikides. 9 Alternatiivsed energiaallikad Ehk taastuv energiaallikas on energiaressurss, mida saab kasutada lakkamatult (nt loodete energia, laineenergia, päikeseenerg ia, tuuleenergia, geotermaalenergia ) Alternatiivsete energiaallikatega elektrijaamade installeeritud võimsus on kõige suurem järgmistes riikides: 10 11 Kogu tsivilisatsiooni ajalugu on seotud
tuumaelektrijaamad ei eralda kasvuhoonegaase ega pruugi saastada õhku.Normaalse töö korral tekib vähe tahkeid jäätmeid ja kütust kulub samuti vähe. Samas on tuumaenergeetikal ka miinuseid: Tuumakütuse jäägid on radioaktiivsed, kõigile elusorganismidele väga ohtlikud. Nende lagunemiseks kulub sadu tuhandeid aastaid, seetõttu tuleb kütusejääkide ladustamisel arvestada nende ohutu hoidmiskohaga erakordselt pikaks ajaks.Tuumakütus ei kuulu taastuvate kütuste hulka. Seetõttu võib tuumaelektrijaamade kasutamine muuta ökosüsteemi energiabilanssi ning rikkuda ökoloogilist tasakaalu. Olen selle poolt,et eestisse võiks rajada tuumaelektrijaama näiteks Põhja-Eesti pankrannikul,kuna seal saaks paljanduvat diktüoneemakilta kasutada uraani tootmiseks , kuid liiga väikse kontsentratsiooni tõttu poleks see mõistlik.
VESI JA VEE PROBLEEMID MAAIlMAS Vesi Vesi on meie kõige tähtsam loodusvara. ~ 71 % Maa pinnast on kaetud veega, sellest vähem kui 1 % kõlblik joogiveeks. Puhas joogivesi pärineb maapõuest põjaveest. Vee saaste allikad Erinevad heitveed. Nafta põlevkivi, paberitööstus jms. Tuumaelektrijaamade avariidest pärit radioaktiivne aine. Tööstusest pärit jahutusveed. Põldude väetised. Veereostusele viitavad tavaliselt veekvaliteedi langus, veekogu kinnikasvamine, vee ebameeldiv lõhn, jt. Vee reoveest puhastamine? Bioloogilisel puhastamisel lagundavad mikroorganismid reovees olevat orgaanilist ainet. Keemilisel puhastamisel kasutatakse reoaine eemaldamiseks kemikaale. Looduses toimub orgaanilise reostuse lagunemine keemilistes ja bioloogilistes protsessides aeglasemalt kui tehispuhastites. Umbes 20 aastat. Kuidas saame kaasa aidata ? Hambaid või nõusid pestes ärge laske veel pidevalt voolata. Vanni asemel võiks enamasti võtta lühi...
õhku suures koguses Süsinikdioksiidi,väävel dioksiidi ja lendub orgaanilisi ühendeid ning raskmetalle. TUUMAENERGIA Sarnased soojuselektri Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerim jaamadele, veeaurusta Teine tase miseks kasutatakse Kolmas tase tuumareaktoreis saadud Neljas tase Viies tase soojust. Tuumaelektrijaamad ei eralda kasvuhoonegaase ega saasta nii palju õhku. Suurimaks tuumaelektrijaamade kasutamise ohuks peetakse radioaktiivsust. Hüdroenergia Veeenergia on mehaani Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimi lise energia liik, mis Teine tase vabaneb vee vabal Kolmas tase Neljas tase langemisel Maa raskusjõu Viies tase mõjul. Tootes ei levi loodusesse saasteaineid. Takistavad kalade liikumist. Päikeseenergia Päikeseenergia vabaneb
Kokku on maailmas kasutusel 439 kommertstuumaelektrijaama 30-s riigis. Lisaks sellele on kasutusel 284 õppereaktorit 56 riigis ning umbes 220 reaktorit on paigutatud laevadele või allveelaevadele. Tuumaenergia katab suurima protsendi kogu riigi elektrivajadusest järgmistes riikides: Prantsusmaa (~78%), Slovakkia ja Belgia (~55%), Rootsi (~50%), USA (~20%). Kuigi osades Euroopa riikides, nagu Saksamaa ning Austria[1] , kaldub avalik arvamus tuumaelektrijaamade kasutamise vastu, viitavad arengud üldisele tuumaenergia kasutamise tõusule. Nii on näiteks Hiina ja India seadnud eesmärgiks oluliselt suurendada tuumaenergiast saadava elektrienergia tootlust, sama kehtib Venemaa, Brasiilia, Argentiina kohta. Ühtlasi kaaluvad esimese tuumajaama rajamist ka väga suur uraanimaagi kaevandaja Austraalia ning Põhja-Aafrika riigid. Fossiilsete kütuste hinna ning piiratuse tõttu avaldub taoline trend tõenäoliselt teisteski riikides. VI. Tuumariigid
Vähim ainekogus ahelreaktsiooni iseeneselikuks käivitamiseks. 9. Mis on tuumareaktsioon? Tuumareaktsioon on reaktsioon mille käigus tekib midagi uut, lagunemine, ühinemine või ümberpaiknemine. 10. Millised on tänapäeva tuumaelektri plussid ja miinused? + - Tuumaelekter on suhteliselt odav Tuumaelektrijaama ehitamine väga kallis Tuumakütus on odav Tuumaelektrijaamade ohtlikus Radioaktiivsete jäätmete ladustamine ja hoidmine 11. Milline on kiirguse mõju elusorganismidele? Kudede kahjustumine, sugurakkude varjatud muutused. Erinevad kiiritustõved ning haigused 12. Mis on kiiritushaigus? E kiiritustõvi on nt erutus ja peapööritus, peavalu ning iiveldus mis tekivad kas ühekordse üledoosi tõttu või pikemaajaliselt nõrgema kiirguse tõttu. 13. Mis on biodoos? Kiirguse mõju organismile 14
238 92 U + 01n 23992U23993Np + -10 e 239 93 Np23994 Pu + -10 e -kiirgus Tuumaenergia · Süsinikuvaba · Ei ole taastuv energia · Uraani varud ammenduvad saja aasta jooksul · 1 kg kohta 3,38*1014 J · Looduslikus uraanis 0,7% lõhustuvat isotoopi 235 U Tuumaenergia ohtlikkus · Tuumajaamade töökindlus · Radioaktiivsete tuumajäätmete käitlemine · Tuumapommi valmistamise võimalus tuumaelektrijaamade baasil Tuumareaktor · Kiirguskaitse (betoon) · Peegeldi vähendab soojuskadu · Tuumkütus (uraan 235 ja 238 segu) · Neutronite aeglusti (vesi, grafiit) · Reguleerimisvardad, k=1 (kaadmium) · Soojuskandja (vesi) · soojusvaheti Tuumareaktori ehitus Tuumaenergia 235U lõhustamisel Tuumareaktoris tekkiv soojus muudetakse veeauruks Õnnetused
on Kanadas, USA-s. Tuumaelektrijaama ehitamine ja käigushoidmine on väga kallis. Seda eeskätt turvakaalutlustel, sest õnnetuse puhul võib tekkida keskkonnale ülisuur kahju. Tuumakütuse jäägid on radioaktiivsed, seega ülimalt mürgised, ja nende lagunemiseks kulub sajandeid. Tuumaelektrijaamad võivad põhjustada veekogude temperatuuri tõusmist. Tuumakütuse rikastamise käigus võivad valitsused valmistada salaja tuumarelva ja seda on raske avastada. Tuumaelektrijaamade ehituses pööratakse erilist tähelepanu ohutuse tagamisele mitmesuguste võimalike rikete puhul. Survevesireaktoriga energiaploki ehituspõhimõte, milles võib eristada järgmisi kaitsebarjääre: 1)reaktori aktiivtsoonis kütusevarda tsirkooniumkest sulamistemperatuuriga 1855°C; 2) reaktori tugev teraskest; 3) reaktorit, aurugeneraatorit ja veeringlustorustikku ümbritsev, radioaktiivset kiirgust tõkestav eribetoonist kinnine ruumtarind;
riiklik eemärk emissioonikaubandu- sega katamata sektorite osas 2020 aastaks Euroopa Liidu eesmärgid taastuvenergia osas Taastuvenergia osakaal energiasektoris 1994, 2005 ja eesmärk 2020 aastaks Konventsionaalsete energiatehnoloogiate edasiarendused Maavarade efektiivsem ammutamine Tuumaelektrijaamade III, III+ ja IV põlvkond Energia tootmine jäätmetest (biogaas prügilates, heitveepuhastites jt.) Heitmete kahandamine, taaskasutamine, neutraliseerimine EOR (Enhanced Oil Recovery) Meetod (ammenduvate) naftaväljade tootlikkuse suurendamiseks. Kui tavapärase pumpamise abil on võimalik ammutada 20-40% maardla naftavarudest, siis selle meetodi abil 30-60% kogu varust. · Gaasi lisamine: kõige levinum meetod, kus naftamaardlasse pumbatakse CO2, maagaasi või lämmastikku
kaugetele eelkäijatele, ehitati esimesed puutornid Hiinas juba meie ajaarvamise alguseks. Enam-vähem tänapäevane naftapuutorn lasti käiku USA-s Pennsylvanias 1855. aastal. Koos nafta tootmise kasvuga arenes ka nafta töötlemine. Sõiduauto Ford esimene 1892. aastal loodud mudel tarbis kütusena juba bensiini või piiritust. Aastast 1920 on aga Ameerika Ühendriikides bensiin ametlik autokütus. Tuumakütus - Tuumakütust kasutatakse tuumaelektrijaamade tuumareaktoris energia saamiseks. Levinuim tuumakütuse allikas on uraanimaak. Uraani leidub maakoores kõikjal - kivimites, mullas ja samuti merevees. Siiani on teda majanduslikel kaalutlustel toodetud peamiselt mineraalsetest maakidest. Uraanimaak kaevandatakse kas avatud karjääridest või tänapäeval järjest rohkem kasutatavates allmaakaevandustest. Maak purustatakse, peenestatakse poolvedelaks massiks ja sellest eraldatakse
taastu ning on varsti ammendumas. Et energiakriisi vältida, tuli leida alternatiiv kütusele, millest sõltub enamiku maailma majandus. Kuna uraani on maakoores külluses ning seda sisaldav energia on tuhandetest kordades suurem näiteks kivisöe omast, tundus see kõige mõistlikum pikaajaline lahend maailma energiavajadusele. Tsernobõli katastroof küll näitas, missugune laastav mõju võib õnnetuste puhul tuumaenergial olla keskkonnale, kuid tänapäevaga võrreldes oli tuumaelektrijaamade areng alles lapsekingades ning eks ikka esimene vasikas läheb aia taha. Fossiilseid kütuseid on kasutatud juba sadu aastaid ning ega nendegi halb mõju loodusele väiksem pole olnud: küll on masuut sattunud merre, töötlemistehased põlenud, paisates õhku määratusuurtes kogustes ohtlikke aineid, ning suured maaalad on üles kaevatud, et sealt siis kivisütt kaevata. Kui võrrelda korralikku uuema põlvkonna tuumaelektrijaama saastet sellega, on tuumaenergia
Pilvisel ja tuulevaiksel päeval ei suuda seadmed energijat toota. Praegu pole leiutatud ka piisavalt võimsaid kondensaatoreid, mis võimaldaksid ülejäävat energiat salvestada ja hiljem kasutada. Just see ongi tuumaelektrijaama eeliseks taastuvenergiate ees. Järeldus: Vaatamata tuumaelektrijaamadega kaasnevatele suurtele riskidele, on tuumajõujaamad siiski vajalikud, et rahuldada inimeste üha kasvavat energiatarbimist, säästes seejuures maksimaalselt loodust. Väide: Suurendamaks tuumaelektrijaamade ohutust tuleks need rajada seismiliselt aktiivsetest piirkondadest eemale. Tõestus/ Näide: Tänapäeval on tuumaelektrijaamad arendatud nii ohutuks, et inimese lohakusest tingitud vead ei suudaks tänu jaama turvasüsteemidele mingit hädaolukorda tekitada. Tuumajõujaamad on tänapäeval ka äärmiselt vastupidavad. Näitena võib tuua Fukushima tuumaelektrijaama, mis pärast 8.9 magnituudilist maavärinat suutis stabiilseks jääda
http://goo.gl/3856vA Tuumajaamade tulevik Enamus riigid, kes kasutavad tuumajaamasi, on öelnud, et kasutavad neid ka järgnevatel aastatel - Saksamaa on ainuke Euroopa riik, kes peatas 7 enda vanemat tuumareaktorite töö. Euroopa liberaalide ja demokraatide liit (ALDE) tahab, et kõik Euroopa riigid kontrolliksid üle oma tuumaenergiapoliitika, seades liikmesriikides sisse ühised tuumaelektrijaamade standardid. Kasutatud materjalid http://tuumaenergia.ee/ http://mobile.dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/31032/tuumaenerg ia_eelised_ja_puudused.html https://www.youtube.com/watch?v=rcOFV4y5z8c https://www.youtube.com/watch?v=HEYbgyL5n1g https://www.youtube.com/watch?v=pVbLlnmxIbY http://parnu.postimees.ee/421420/kristiina-ojuland-tuumaenergia-tule vik https://et.wikipedia.org/wiki/Tuumaenergia
dest Prantsusmaa, Leedu, Slovakkia, Rootsi ja Belgia. · Kilovatt-tundidelt on suurimad tuumaenergia tootjad USA (782 mld kWh), Prantsusmaa (430,9) ja Jaapan (280,7). · Tuumaelektrijaamades toodetakse 17% kogu maailma elektrienergiast. · Suurim tuumaenergia osakaal kogu elektrienergia toodangust on: Prantsusmaa (~78%) Leedu (~70%) Slovakkia ja Belgia (~55%) Rootsi (~50%) USA (~20%) · Valmimas on 27 uut reaktorit 11 riigis. Tuumaelektrijaamade paiknemine Kokku on maailmas kasutusel 439 kommertstuumaelektrijaama 30-s riigis. Lisaks sellele on kasutusel 284 õppereaktorit 56 riigis ning umbes 220 reaktorit on paigutatud laevadele või allveelaevadele. + · Tuumaelektrijaamad ei eralda kasvuhoonegaase ega saasta õhku. · Normaalse töö korral tekib väga vähe tahkeid jäätmeid. · Kütus on odav, sest seda kulub väga vähe. Sel põhjusel on maailmas väga suured tuumakütuse potentsiaalsed varud.
Kas tuumaenergia kasutuselevõtt on toonud pigem kasu või kahju ? Inimesed on juba väga pikka aega kasutanud energiat ning puutuvad sellega igapäevaselt väga palju kokku. Mida aeg edasi, seda rohkem on hakatud mõtlema erinevate alternatiivsete energia saamisviiside peale, sest teadagi pole fossiilsete kütuste ressursid igavesed. Ent ei tea, kas tuumaenergia on see kõige õigem variant ning kas seda tuleks rakendada ka tänapäeva Eestis. Maailmas tuleb silmisti seista küsimusega, et mis saab meie tulevastest põlvedest ja kuidas rahuldada nende energaivajadusi. Üheks parimaks võimaluseks peetakse tuumaenergiat, kuna tuumajaam on suuteline üpris väikesest kütuse kogusest tootma palju energiat. Ning ilmselgelt jätkub sellisel viisil inimkonnale rohkem ressursse energia tootmiseks ning nii säilivad ka maavarad. Samuti on sellise energia plusspunktiks keskkonnasõbralikkus, sest tuumaenergia tootmisega ei paisata õhku süsinikdioksiidi. K...
tuumaelektrijaam mis alustas tööd 27. juunil 1954 NSV Liidus Kaluga oblastis Obninskis. Esimene, mis oli tööstusliku võimsusega oli Calder Halli tuumaelektrijaam Sellafieldis. 2011. aasta mai seisuga oli maailma tuumaelektrijaamades 440 tegutsevat reaktorit, mis kokku tootsid 17% maailma elektrienergiast. Kõige rohkem on reaktoreid USAs arvuga 104, järgmisena Prantsusmaa arvuga 58, Jaapan arvuga 50ja Venemaa arvuga 32 reaktorit. Tänapäeval kasutatavate tuumaelektrijaamade võimsus ulatub 40 megavatist üle 1 gigavatti. Tuumaelektrijaamade eelisteks on see, et tekib vähe tahkeid jääkaineid, kulub vähe kütust ja ei pruugi saastada õhku. Jaamadega kaasnevad ka ohud. Suurtemateks ohtudeks on jääkained, mis on radioaktiivsed ja mis lagunevad pikkade aastate vältel. Sõja olukorras on tuumaelektrijaamad suureks sihtmärgiks just selle hävimise tagajärjel tekkiva katastroofi tõttu. Süürias ehitatud Al Kibari tuumareaktor, hävitati 2007
varustamiseks. *Rajatud tehisveekogu sobib puhkemajanduse arendamiseks Suurimad hüdroenergia tootjad: Kanada, USA, Brasiilia, Hiina, Venemaa, Norra, Jaapan, Euroopas(Norra, Rootsi, Pr, It, Sveits, Austria ja Venemaa) Suurimad hügroelektrijaamad: Hiina(Kolme Kuru), Brasiilia(Paraguy Itaipu), Venezuela(Guri) Tuumaenergia Tuumaelektrijaamas kas kütusena uraani. Tuumaelektrijaamade rajamine on jõukohane rikastele kõrgelt arenenud riikidele. Tuumaelektrijaamad on ohtlikud. Tuumael.jaamades ei teki fosfori-, lämmastiku- ega süsihappegaasisaastet. Suurim probleem avariioht ja radioaktiivsed jäätmed. Suurimad tuumaenergia tootjad 2001.a.: USA, Pr, Jaapan, Skm, Venemaa, Lõuna- Korea, Suurbritannia Ukraina ALTERNATIIVSED ENERGIAALLIKAD e roheline energiaallikas (päike, tuul, biomass, vee- ja geotermaalenergia)
Tänapäeval annavad tuumajaamad 17% kogu elektrienergiast, peaaegu sama palju kui hüdroelektrijaamad. Esmakordselt toodeti tuumareaktori abil elektrienergiat 20. detsembril 1951 USAs Idahos. Esimene tuumaelektrijaam alustas tööd 27. juunil 1954 NSV Liidus Kaluga oblastis Obninskis. 2005. aasta seisuga oli maailma tuumaelektrijaamades 443 tegutsevat reaktorit. Kõige rohkem on reaktoreid USAs (104), järgnevad Prantsusmaa (59), Jaapan (56) ja Venemaa (31). Tänapäeval kasutatavate tuumaelektrijaamade võimsus ulatub 40 megavatist üle 1 gigavati. Tuumaelektrijaamades kasutatakse kütusena uraani, mille varusid arvatakse jätkuvat umbes viiekümneks aastaks. Rikkalikumad uraanileiukohad on Kanadas, USA-s ja LAV-s. Tuumaelektrijaama ehitamine ja käigushoidmine on väga kallis. Seda eeskätt turvakaalutlustel, sest õnnetuse puhul võib tekkida keskkonnale ülisuur kahju. Tuumakütuse jäägid on radioaktiivsed, seega ülimalt mürgised, ja nende lagunemiseks kulub sajandeid
Tuumaenergia Tuumaelektrijaamades kasutatakse ära tuumade lõhustumise tagajärjel vabanev energia. Reaktoris luuakse tuumaenergia tootmiseks kontrollitud ahelreaktsioon, kus energia vabaneb soojusena. Viimast rakendatakse vee kuumutamiseks ja auru tekitamiseks, auru abil pannakse tööle elektrienergia tootmiseks kasutatavad turbogeneraatorid. Kontrollitud ahelreaktsiooni käigus pommitatakse suure massiarvuga tuumi aeglustatud neutronitega, protsessi tulemusel liitub neutron tuumaga põhjustades viimase ergastatud oleku.. Tuumajõudude tõttu lõhustub ergastunud tuum kaheks erineva massiga osaks (kildtuumaks), põhjustades nii kahe uue isotoobi tekke. Lisaks isotoopide tekkele eraldub lõhustumisel alati ka neutroneid ning gamma-kiirgust. Analoogiliselt lõhustub näiteks reaktorites kütusena kasutatav U-235 kaheks väiksema massiarvuga isotoobiks ning sellise protsessi käigus vabaneb suur kogus energiat. ...
loob väga soodsad võimalused suurriikidele elektrienergia hankimiseks, kui ei omata/või ei taheta kasutada fossiileid kütuseid. Taastuvate alternatiivenergiaallikatena veel kasutatav tuulegeneraator teeb kokkuvõttes loodusele ja riigile rohkem kahju, kui suudab toota (kallis tehnika, müra, väike tootlikus, lühike eluiga, eelnevast tulenevalt kallis energia omahind jne), samas hüdroelektrijaamad vajavad kindlaid looduslikke eeltingimusi ehitamiseks. Tuumaelektrijaamade ehitamisega terrorismiohtlikes arengumaades on alati olemas väike oht terrorismiaktiks, kuna tuumajaamad annavad võimaluse valmistada tuumalõhkepäid. Praeguses näites Iraan, kes küll eitab oma tegevust.
Linnulaibad on rohkem väljamõeldis, sest need tiivikud pöörlevad üsna aeglaselt ja sama hästi võiks lindude ohutuse pärast keelustada lennuliikluse. Kindlasti ei saa ehitada Eesti energiaressursse üles ainult tuule baasil, kuid kui tuuleenergia osa oluliselt suurendada, siis säästame keskkonda tunduvalt rohkem ja planeet Maa võib jälle rahulikumalt hingata. Teiseks alternatiiviks on tuumaenergia. Üha enam on tuumaelektrijaamade ehitamine taas päevakorda kerkinud. Tuumaenergia kasutamise kõige suuremaks plussiks on kütuse tuhandeid kordi suurem energeetiline väärtus võrreldes fossiilkütustega. Kuna tuumajäätmed on keskkonda sattudes inimelule väga ohtlikud, siis on nende atmosfääri või veekogudesse juhtimine lubamatu. Samal ajal on lubatud fossiilkütuseid põletavate elektrijaamade, autode ja tööstuse tekitatud saasteainete hajutamine veekogudesse, maapinnale ning atmosfääri. Hajutamine küll peidab
TUUMAENERGIA KASUTAMINE Maailmas toodetakse rohkem kui 16% kogu elektrienergiast tuumkütuse baasil. Kokku on maailmas kasutusel 439 kommertstuumaelektrijaama 30-s riigis. Lisaks sellele on kasutusel 284 õppereaktorit 56 riigis ning umbes 220 reaktorit on paigutatud laevadele või allveelaevadele.Tuumaenergia katab suurima protsendi kogu riigi elektrivajadusest järgmistes riikides: Prantsusmaa (~78%), Slovakkia ja Belgia (~55%), Rootsi (~50%), USA (~20%).Kuigi osades Euroopa riikides, nagu Saksamaa ning Austria[1] , kaldub avalik arvamus tuumaelektrijaamade kasutamise vastu, viitavad arengud üldisele tuumaenergia kasutamise tõusule. Nii on näiteks Hiina ja India seadnud eesmärgiks oluliselt suurendada tuumaenergiast saadava elektrienergia tootlust, sama kehtib Venemaa, Brasiilia, Argentiina kohta. Ühtlasi kaaluvad esimese tuumajaama rajamist ka väga suur uraanimaagi kaevandaja Austraalia ning Põhja-Aafrika riigid. Fossiilsete kütuste hi...
suuremad CO2 õhku paiskajad, mida peetakse keskkonnaohtlikuks gaasiks. Võrreldes teiste Balti riikidega on meil kõige suurem ühe kütuseliigi osakaal, samas ei sõltu me elektrienergia tootmisel välismaistest energiaallikatest. 4 2. TUUMAENERGIA Mõnes riigis toodavad elektrienergiat eespool nimetatute kõrval ka aatomielektrijaamad. Tuumakütus ei kuulu taastuvate kütuste hulka. Seetõttu võib tuumaelektrijaamade kasutamine muuta ökosüsteemi energiabilanssi ning rikkuda ökoloogilist tasakaalu. 2009. aasta seisuga oli maailma tuumaelektrijaamades 437 tegutsevat reaktorit, mis kokku tootsid 17% maailma elektrienergiast. Kõige rohkem on reaktoreid USAs (104), järgnevad Prantsusmaa (59), Jaapan (53) ja Venemaa (31). Tuumaelektrijaamad on oma tööpõhimõttelt sarnased soojuselektrijaamadele, vee aurustamiseks kasutatakse tuumareaktoreis saadud soojust. Tuumajaamade peamisteks
- võrreldes teiste kütustega on suunatakse reaktorite jahutusvesi jäätmekogused väikesed - tekivad üliohtlikud radioaktiivsed - on kõige odavam energia tootmise jäätmed viis - tuumajaama avarii korral suur radioaktiivne saaste - tuumaelektrijaamade rajamine nõuab suuri kapitali mahutusi - julgeoleku ohud PASSIIVSE PÄIKESEENERGIA KASUTAMINE EELISED PUUDUSED - passiivset päikeseenergiat kasutavad - vaja on rohkem maad kuna majad majad tehakse samast materjalist peavad olema paigutatud kindlate nagu tavalised majad reeglite kohaselt (näiteks esiküljega
tuumaenergia pakub rahvusvaheliste kriiside ajal. Tuumaenergia kasutamine vajab erilisi keskkonnatingimusi. Tuumajaama õnnetustes ja tuumajääkide hoiustamisel võivad tekkida suured keskkonna katastroofid. Selle ärahoidmiseks kasutatakse tuumajaamades mitmekordseid turvalisuse süsteeme. Õnnetuse tekkimiseks on vajalik paljude süsteemide üheaegne mittetöötamine ja ohutusnõuete eiramine personali poolt. Lisaks on tuumaelektrijaamadel väga kõrge ehitusmaksumus, mistõttu on tuumaelektrijaamade rajamine on jõukohane vaid rikastele ja kõrgelt arenenud riikidele Tuumaenergia tootmine on ohtlik, sest tekivad radioaktiivsed jäätmed. Radioaktiivsus on ainete omadust iseeneslikult (väliste energiaallikate abita) kiirata elektromagnet kiirgust või suure energiaga osakesi. Tuumajaamad peavad olema ehitatud väga turvalisteks, sest muidu kui seal kulgevad protsessid kontrolli alt väljuvad, võib jaam õhku lennata ning siis
Veekriis ja veekogude reostumine Kuigi ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, on vähem kui 1% sellest kõlblik joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. Samal ajal on ilmne, et vee tarbimine kasvab kiiremini kui rahvastik. Samal ajal on maailma veeressursid jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teisal teevad muret üleujutused. Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine, Eestis on järjekord pisut teine: lõviosa (84%) veest tarbib tööstus, teisel kohal on põllumajandus (9%) ja ligikaudu 7% veest kulutatakse olmes. Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus: nii näiteks kulub tööstusriikides inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, kuna arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit. Veepuuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses antisanitaarsed olud ning veereostus....
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
