KOOL NIMI 10A klass Prantsusmaa Uurimustöö Juhendaja: õpetaja Linn 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Riigi üldiseloomustus...............................................................................................................4 1.1.Üldandmed............................................................................................................................4 1.2.Geograafiline asend+kaart....................................................................................................5 1.3.Kliima ..................................................................................................................................6 1.4.Pinnamood ...........................................
Vaikse Ookeani Saarte Looduskatastroofid Vaikse ookeani saared 1. Hawaii saared 2. Lõuna-Hiina mere saared 3. Tulemaa saared 4. Uus-Kaledoonia saared Hawaii Hawail võib kohata 5 erinevat looduskatastroofi need on: 1. Üleujutused 2. Orkaanid 3. Tsunamid 4. Lava Voolud 5. Maavärinad 2006 aastal sadas rohkem kui 30 päeva vihma ja see tekitas suuri üleujutus kahjusid ning kahjustas inimeste terviseid. Lõuna-Hiina 1. Üleujutused 2. Maavärinad 3. Taifuunid 4. Tsunamid Peamine jõe ettearvamatuse põhjus on selle suurus ja vee koostis. Umbes 4800 km pikk Kollane jõgi algab Põhja-Qinhai provintsi mägedes ja lõpeb Kollase mere rannikul. Sellise suure veetee muudab ebastabiilseks jäe äärmiselt suur settesisaldus. Kuna setteid on kohati 60 protsenti jõe mahust, muudab nende sadestumine ja konsentreerumine pidevalt Kollase jõe kaldajooni. Ning mis veel tõsisem, need võivad luua takistusi, mille tulemuseks on v...
mäestik. Madal, laugete nõlvadega, ümarate tippudega mäestik. Näiteks Skandinaavia mäestik Euroopas. Voor ovaalse põhiplaaniga pinnavorm, mis on kujunenud pealetungiva jää kulutava ja kuhjava tegevuse tagajärjel. Jõgevamaal Vooremaal esineb kuni mitme kilomeetri pikkusi ja 60 m kõrgusi voori. Joonis 1. Mõisteid aluspõhi, aluskord, pealiskord, pinnakate selgitav skeem. Kaart 1. Euroopa geoloogiline ehitus. Sinised alad Kaledoonia kurdalad. lillad alad IdaEuroopa platvormi ja Fennoskandia kilbi alad. Kollased alad Hertsüünia kurdalad. Roosad alad Alpi kurdalad. Euroopa geoloogiline ehitus. Euroopa reljeefi on kujundanud mitmed mäetekke protsessid. Kaledoonia kurrutusel (540 400 Ma) (joonisel hele ja tume sinised alad) on tekkinud Skandinaavia mäestik, mis tänaseks on kulunud madalaks, väikeste absoluutsete kõrgustega mäestikuks kuni 2500 m).
KORALLIMERI ASUKOHT Korallimeri asub Vaikse ookeani lääneosas. Korallimeri piirneb edelas Austraaliaga, loodes Uus-Gineaga, kirdes Saalomoni saartega, idas Vanuatu ja kagus Uus- Kaledooniaga. Läänes on Korallimeri Torrese väina kaudu ühenduses Arafura merega, põhjas piirneb ta Saalomoni mere, kagus Fidzi mere ja lõunas Tasmani merega. MUUD Korallimere sügavus on kuni 7661 meetrit. Meres paikneb ka Korallimere nõgu, mille sügavus on kuni 4842 meetrit Korallimere korallrahud on soodus elukeskkond väga paljudele veetaimedele ja loomadele. Siin leidub vetikaid, meriliiliaid, vähilisi, kirjuid kalu, mureene, haisid ja muid elusolendeid. Lõunast piirneb Korallimeri Tasmani merega. Uus-Kaledoonia ala lõunapiir on umbes 24. lõunalaiusel ja sealtkandist kulgeb ka merede piir. koordinaadid: 17° S, 155° E PILDID Tänan kuulamast!! :D
Regioon Regiooni kuuluvad riigid Loodusolud, Valitsevad Rahvastik ja asustus Põllumajandus Tööstus Transpordi- Panus loodusvarad usundid süsteemid maailma- majandusse Okeaania Austraalia, Mikroneesia Ühendriigid, Fiji, Loodusvarasid nagu plii, Põlisusundid, 2002. aasta seisuga Saartel kasvatatakse: Laevaehitus Levinud on Panus väike, Prantsuse Polüneesia, Kiribati, Marshalli vask, tsink, nikkel ja protestantlus, elab Okeaanias kohv, õlipalm, , vähesel meretransport. sest Okeaania ...
Nikkel Keity Vaistla 1 2 Saamislugu Nikli saamise tehnoloogia oleneb suuresti kasutatavast toormest. Metalli tootmine on mitmeetapiline protsess, sisaldades maagi peenestamist ja rikastamist. Väävel kõrvaldatakse peenestatud maagist kuumutamisega. Nikli eraldamiseks vasest kasutatakse nn karbonüülprotsessi, kus nikli reageerimisel vingugaasiga saadakse gaasiline Ni(CO)4, mis seejärel lagundatakse. 3 Asend perioodilisussüsteemis ja aatomi ehitus Keemiliste elementide perioodilisussüsteemis VIII rühma element. Periood: Järjekorranumber 28. Aatommass 58,69. Ni +28| 2) 16) 8) 2) 4 Omadused Oksiidi tüüp: nõrkaluseline Lihtainena hõbevalge Kollaka läikega plastne metall Ta on hästi töödeldav Keemiliselt on kompaktne nikkel väheaktiivne, õhus püsiv Tihedus normaaltingimustel on 8,9 g/cm3 Sulamistemperatuur on 1455 °C ja...
a.tagasi). Dariya Romanova Violetta Zakorzhevskaya 11 klass Sissejuhatus Devoni kontinendid ja mered Kalade ajastu Devoni kivimid Eestis Devoni kontinendid ja mered Devoni ajastu alguseks oli Laurentia (Põhja- Ameerika) kratoon liitunud Baltika (Põhja- Euroopa) kratooniga, moodustades liitmandri - Laurussia. Liitunud kratoonide vastastikuse surve tulemusena pressiti mandrite servaalad kokkupuutevööndis kõrgeks Kaledoonia kurdmäestikuks, mis kulges üle praeguste Briti saarte, Skandinaavia mäestiku ja Gröönimaa idaranniku kuni Teravmägede saarestikuni. Devoni kontinendid ja mered Jämedam murendmaterjal ladestus mäestikunõgudes, peenem kanti vooluvetega mäestikueelsele tasandikule, kus see moodustas madalates veekogudes pakse punase liivakivi lasundeid Gröönimaal, Teravmägedel ja Põhja-Euroopas, mida nimetatakse "vana punane liivakivi" (inglise keeles Old Red). Kalade ajastu
Maaimajaod: Ameerika(koos saartega) Aafrika Euroopa Austraalia ja okeaania Antartika Aasia 10 suuremat riiki Ameerikas: Pindala järgi Kanada Ameerika Ühendriigid-Washington Brasiiilia-Brasiilia Argentina-Buenos aires Mehhiko-Mexico Peruu-Lima Colombia-Bogota Boliivia-Sucre Venezuela-Caracas Tšiili-Santiago Rahvaarvu järgi Ameerika Ühendriigid-Washington Brasiilia-Brasiilia Mehhiko-mexico Colombia- Bogota Argentiina- Buenos aires Peruu-Lima Venezuela-Caracas Tšiili-Santiago Ecuador-Quito Guatemala-guatemala Aafrika Pindala järgi Alžeeria-Alžiir Kongo Demokraatlik Vabariik-Kinshasa Sudaan-Hartum Liibüa-Tripoli Tšaad-N’Djamena Niger-Niamey Angola-Luanda Mali-Bamako Lõuna-Aafrika-Pretoria, Kaplinn, Bloemfontein Etioopia- Addis Abeba Rahvaarvu järgi Nigeeria-Abuja Etioopia-Addis Abeba Egiptus- Kairo Kongo Demokraatlik Vabariik-Kinshasa Lõuna-Aafrika-Kapplinn, Pretoria, Bloemfontein Tansaania- Dodoma Kenya- Nairobi Alžeeria-Alžiir Sudaan-Har...
Korallimeri Karl Johan Leichter 2012 VPG Asukoht Korallimeri asub Vaikse ookeani lääneosas. Saartevaheline meri edelas Austraalia loodes Uus-Ginea kirdes Saalomoni saared idas Vanuatu kagus Uus-Kaledoonid Läänes on Torrese väinaga ühenduses Arafura merega Üldandmed Pindala on 4 068 km2. Sügavam koht on 7661m. Keskmine soolsus on 35 . Mandrilava on kitsas. Hoovused Korallimere ligidalt läheb soe Ida Austraalia hoovus Tõus ja mõõn Alal on umbes 30 eraldiseisvat korallrahu ja atolli, kaksteist neist on täielikult vee all või paljastuvad vaid väga suure mõõnaajal. Elustik Korallimere korallrahud on soodus elukeskkond väga paljudele veetaimedele ja loomadele. Väga värvikirev, Palju haruldasi loomi ja taimi. Korallid Vetikad Meriliiliad Haid Mureenid Kirjud kalad Korallid Korallid kuuluvad ainuõõssete hõimkonda ja õisloomade klassi Vetikad Vetikad on suur ja heterogeenne fotosünteesivõimeli...
Uus - Meremaa Geograafiline asend Asub Okeaania edelaosas Märkimisväärne on just tema geograafiline eraldatus, olles eraldatud Austraaliast loodesse Tasmani mere poolt, üle 2000 kilomeetri Lähimad naabrid põhjas on Uus- Kaledoonia, Fidzi ja Tonga. Üldandmed Keel Inglise ja Maoori Pealinn Wellington Riigipea Elizabeth II Kindralkuberner Anand Satyanand Pindala 268 680 km² Rahvaarv 4 213 418 Rahaühik Dollar Looduslikud tingimused Valdavalt mägine maa Saared on seismilised, kuid vulkaanilist tegevust on praegu vaid Põhjasaarel Saarel on ka geisrid, mudavulkaanid ja kuumaveeallikad Kliima on mereline, ühtlane ja pehme Lõuna-Alpide kõrgeimaid mägesid katavad igijää ja lumi Ajalooline kujunemine · Polüneesia meresõitjad saabusid Uus- Meremaale 11. ja 13. sajandi · Esimesed eurooplased saabusid sinna 1642.a. · 1643. aastal tõestastati, et eeldatav Lõu...
prantsuse keel ainus riigikeel, tahiiti ja teisi keeli võib kasutada. · 2007. aastal läbiviidud küsitluse järgi 68,5% elanikkonnast räägib kodus prantsuse keelt. Sama uuringu tulemusel 94,7% üle 15 aastasi inimesi vastas, et nad oskavad rääkida ja kirjutada prantsuse keeles. · 1774. aastal jõudis James Cook Uus Kaledonia saarele(Nouvelle-Calédonie). Ta nimetas selle New Caledonia, sest see meenutas talle Sotimaad. 1853 aastal kuulutati Uus- Kaledoonia Prantsusmaa valduseks. 1860ndatel aastatel saadeti ~22000 kurjategijat ja poliitilist vangi Uus- Kalidooniasse. · Ametlikuks riigikeeleks on prantsuse keel. Tänapäeval räägitakse prantsuse keelt isegi väiksemates külades. 2009 aastal läbiviidud uurigu järgi 97,3% elanikkonnast oskab rääkida, lugeda ja kirjutada prantsuse keeles. Valdavalt valitseb euroopa kultuur. Pindala: 18 575,5 km² Elanikke: 245 600 (2009) Keskus: Nouméa
· Pealinn-Pariis · Riigikeel-prantsuse keel · Pindala-547 030 km ² · Rahvaarv-64 102 000 · suuruselt kolmas riik Euroopas · Rahvuslik koosseis: 92% prantslasi, 3% põhja-aafriklasi, 2% sakslasi, 1% britte ja 2% muid rahvusi Kliima · Prantsusmaal domineerib mõõdukas, pehmete talvedega kliima · Atlandi ookean avaldab tuntavat mõju riigi loodeosas, kus kliimat iseloomustab kõrge niiskus, tugevad läänetuuled ja sagedased vihmasajud · Pariisi keskmine õhutemperatuur on 12°C, kuid see varieerub miinuskraadidest jaanuaris kuni üle 30°C augustis · Lõuna rannikutasandikke iseloomustab meeldiv Vahemeremaade ilm, külmakraadid on haruldus, vihmasajud kevadel ja sügisel, suvi peaaegu et sademetevaba · Suurem osa Prantsusmaa maastikust koosneb tasandikest või madalatest mäekinkudest · Kolmest küljest piiravad teda k...
Seetõttu ei sukeldu saarkaar koos ookeanilise kooraga vahevöösse, vaid liidetakse kontinentaalse koorega serva külge. Kumb mäestik tekkis varem Skandinaavia või Uural? Skandinaavia mäestik tekkis enne. Milline mäestik tekkis Uuraliga samaaegselt? Uurali mäestikuga samaaegselt tekkis Apalatside mäestik. India laama liitumist Euraasiaga on nimetatud ka ,,India lennuks" miks nii? Sest võrreldest teiste mandritega liikus India laam väga kiiresti. Kui kõrge oli kauges minevikus Kaledoonia mäestik? Kauges minevukus oli Kaledoonia mäestik umbes sama kõrge kui tänapäeva Himaalaja mäestik. Milline oli Maa kui planeet Hadaikumis? Hadaikumis oli maa veel homogeenne tuum koosnes samast materjalist, mida võis leida Maa pinnalt. Hiljem muundas kineetiline energia soojusenergiaks. See koos radioaktiivsel lagunemisel vabanenud soojusega põhjustas Maa ülessulamise. Sulamise tagajärjel vajusid raud ja muud rasked elemendid allapoole ning moodustasid Maa tuuma
Prantsusmaa Pindala : 547 030 km² Rahvaarv: 64 102 000 Pealinn: Pariis Pealinna elanike arv: 8 147 857 (1999. aasta uuringute järgi) Keel: prantsuse keel Rahaühik: euro ( enne euro tulekut olid Prantsuse frangid) Rahvuslik koosseis: 92% prantslasi 3% põhja-aafriklasi 2% sakslasi 1% britte 2% muid rahvusi Geograafiline asend: Prantsusmaa on oma pindalalt pärast Ukrainat ja Venemaad kolmas riik Euroopas. Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas Shveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Prantsusmaa koosseisu kuuluvad ka 5 territooriumi teistel mandritel: Kariibi meres asuvad Guadelupe ja Martinique, Vaikses ookeanis asuvad Uus-Kaledoonia, Tahiiti ja Prantsuse Polüneesia saarestikud, Prantsuse Guiana Lõuna-Ameerikas, Reunion India ookeanis Madagaskarist idapool ning Saint Pierre ja Miquelon Atlandi ookeanis Newfoundlandist v...
PALDISKI GÜMNAASIUM Kaili ja Kelly Kull PRANTSUSMAA Referaat Juhendaja: Natalia Sidorova Paldiski 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. RIIGI AJALUGU 4 2. ÜLDINE INFO RIIGI KOHTA 5 3. GEOGRAAFILINE ASEND 6 4. KLIIMA 7 5. MAJANDUS 8 6. RIIGI SUHTED TEISTE RIIKIDEGA 10 KOKKUVÕTE 11 KASUTATUD KIRJANDUS 12 LISAD 13 SISSEJUHATUS Selles referaadis räägime meie Pratsusmaast, selle ajaloost, üldisest infost, kliimast, geograafilisest asukohast, majanduslikust seisust ja suhetest teiste riikidega. Me valisime selle teema, täpsemalt riigi, kuna me õpime koolis prantsuse keelt ja arvasime, et oleks hea rohkem teada saada selle riigi ajaloost ja kultuurist läbi selle referaadi. Pr...
Tallinna Reaalkool Kuulsad maadeuurijad, Iseseisev töö Elise Kaselaid, 8b Maadeuurijad Vasco da Gama Ta sündis 1469. aastal ja oli pärit Portugalist. Ta oli kindlameelne ja ammendamatu energiaga mees ning oli oma sihtmärkides väga kindel. Ta oli väga tõsine mees ja naeratas harva. Tema avastas meretee Indiasse. Tema esimene reis algas 1497. aastal ja teine reis hakkas 1502. aastal. Portugali kuningas saatis 8. juulil 1497. aastal teele neljast laevast koosneva ekspeditsiooni, et leida meretee Indiasse. Laevade juhiks oligi Vasco da Gama. Juba esimesel teelõigul Hea Lootuse neemeni tabasid laeva tormid, kuid Gama võttis siiski kindlakäeliselt kursi Atlandi ookeanile. Toiduvarud ja veetagavara laeval olid väga halvas olukorras ning meeskonda tabas skorbuut. Siiski õnnestus Gamal purjetada ümber Aafrika ja jõuda India ...
VAIKNE OOKEAN Vaikne ookean Vaikne ookean on maakera kõige suurem ookean. Ta asub Aasia, Austraalia, Antartika ja Ameerika vahel. Vaikse ookeani pindala on 179, 68 miljonit km. Vaikne ookean on maakera suurim, vanim ja sügavaim ookean. Ligi pool ookeani põhjast on täiesti tasane (umbes 4 km). Vaikse ookeani suurim sügavus Mariaani süvikus ehk teise sõnaga Challengeri sügavik on üle 11 km. Vaikne ookean asub nii palav- kui ka parasvöötmes.Vaikne ookean on maakera saarerohkeim ookean. Aasia idarannikul möllavad sageli troopilised taifuunid. Sagedamini kui teistel...
Prantsusmaa Üldiseloomustus Paiknemine Prantsusmaa on suur riik, millest enamik kuulub lehtmetsavööndisse, lõunaosas vahemerelise taimkatte vööndisse, mägedes (Püreneed ja Alpid) aga esineb kõrgusvööndilisus. Prantsusmaa on Lääne-Euroopa väikseima asustustihedusega ja suurima pindalaga riik. e Prantsusmaa maastik on vaheldusrikas: seal on kõrgeid mägesid ja lauskmaid, viinamarjaistandusi orgudes ja männimetsi. Prantsusmaal on Euroopa kõrgeim mäetipp - 4810 meetri kõrgune Mont Blanc Alpides. 3200 km pikkune rannajoon varieerub kaljusest Normandiast liivaste randadeni Atlandi kaldal. Vahemere rannik on enamasti kivine. Prantsusmaa on oma pindalalt pärast Ukrainat ja Venemaad kolmas riik Euroopas. Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas Sveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Prantsusmaa koosseisu kuuluvad ka 5 te...
Maa areng Uusaegkond ehk Kainosoikum Kainosoikum on noorim, ka nüüdisajal jätkuv aegkond, mis algas 65,5 miljonit aastat tagasi. Kainosoikum jaguneb kolmeks ajastuks: 1) Paleogeen ( 65,5- 23,8 miljonit aastat tagasi) Paleogeen jaotatakse omakorda Paleotseeniks, Eotseeniks ja Oligotseeniks. Paleogeeni ajastul ilmusid kiskjalised, kabjalised, vaalalised, loivalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised. Austraalias arenesid kukkurloomad. Selgrootute hulgas olid arvukaimad karbid, teod, nummuliidid, korallid, käsnad ja merisiilikud. 2) Naogeen ( 23,8- 1,81 miljonit aastat tagasi) Neogeen jaotatakse kaheks ajastikuks: Miotseen ja Pliotseen. Moodustusid kõrged mäeahelikud nagu Alpid, Hi...
Austraalia Stella Toomsoo 10. klass 1. Iseloomustage riigi rahvaarvu a) Austraalias elab 22,262,501 inimest. (July 2013 est.) b) Riikide reastuses rahvaarvu alusel on Austraalia 56. c) Enam-vähem sama palju inimese elab näiteks Rumeenias (21,790,479), Cote d'Ivoire (22,400,835), Süürias (22,457,336) ja Madagaskaril (22,599,098). d) Võrreldes nende riikidega, kus on rahvaarv üle sajade miljonite on Austraalia kindlasti oma rahvaarvult väikeriik, kuna seal elab ainult natuke üle 22 miljoni inimese. Samas, tabelit vaadates on kokku seal 240 riiki ning Austraalia on 56. Selle põhjal väga ei ütleks, et see väikeriik oleks, kuna allapoole jääb rohkem riike, kui ülespoole. Tabeli andmete järgi ütleks, et Austraalia on siiski ...
Selliseid pindala ja rahvaarvu kohta kitsa kujuga maid on maailmas vähe, umbes kolmandik territooriumist asetseb põhja pool põhjapolaarjoont. Tallinna ja Oslo vaheline kaugus on 790,5 km. 5 Geoloogiline asend Norra paikneb nõrga seismilisusega alal. Ta kujutab endast võrdlemisi stabiilset ja rahulikku maakoore osa. Suur osa Norrast kuulub Kaledoonia orogeneesi piirkonda. Mesosoikumis eraldus sellest fragment, mis paikneb põhja pool tinglikust joonest, mis kulgeb Hardangerfjordeni suudmest läbi Mjøsa järve Rootsi piirini. Mäeahelik tekkis Siluri lõpus. Sellest lõuna pool paiknev ala asetseb Eelkamriumi väga kõvade kristalsete kivimitega (graniit ja teised moondekivimid) 1-2 miljardi aasta vanusel Fennoskandia kilbil. Eelkambriumi aluskorral on kohati Hilis-Eelkambriumi settekivimid (650 miljonit aastat ja
Silur Kliima stabiliseerumine Lõunapoolkera liustike sulamine, maailmamere taseme tõus Korallrifide tekkimine soojades meredes Mereliste selgrootute areng, primitiivsed kalad Maismaa soontaimed /millel on juur, vars, leht/ Kirbla astang ja Salevere Salumägi klindiastangud Lääne-Eestis Laurentia (Põhja-Ameerika) ja Baltika (Põhja-Euroopa) mandrite kokkupõrkumine oli tähtsaim laamtektooniline sündmus Siluris - selle tulemusena tekkis Kaledoonia mäestik Euroopas ja Akaadia mäestik Appalachi regioonis Ameerikas. Primitiivsed kalad /lõuatud kalad, Saaremaa, Rootsiküla lade / Devon Maismaa taimestiku kiire areng /sõnajalad, puud, metsade kujunemine / Kontinentaalse kliima valitsemine Maismaa asustasid uued eluvormid:hulkjalgsed, putukad ja primitiivsed kahepaiksed Liiva ja savi setete rohkus Eostaimede metsad Putukate areng Kahepaiksete areng
Prantsusmaa Sisukord 1. Prantsusmaa üldandmed 2. Geograafiline asend 3. Prantsusmaa loodus 4. Majandus 5. Suuremad linnad 6. Turism 7. Huvitavaid fakte 8. Pilte Prantsusmaa ehitistest 9. Kasutatud kirjandus Prantsusmaa üldandmed Pealinn: Pariis ( 2,2 miljonit elanikku) Pindala: 550 000 km² Riigikeel: prantsuse keel Rahvaarv: 63,9 miljonit Riigikord: vabariik Riigipea: president Nicolas Sarkozy (alates 6. mai 2007.a.) Peaminister: François Fillon Rahvuspüha: 14. juuli, Bastille vallutamise aastapäev (1789) Lipp: trikoloor- vertikaalvöödid, sinine- valge- punane Hümn : "Marseljees" Allons enfants de la Patrie... Rahaühik : euro (); 1 = 15,6 EEK; 1 EEK = 0,06 Alates 17. veebruarist 2002 on käibel ainult euro. Rahvuslik koosseis : 92% prantslasi, 3% põhja-aafriklasi, 2% sakslasi, 1% br...
Põhjamere, loodest Norra mere ja kirdest Barentsi merega. Norra põhiosa asetseb kitsa ribana Skandinaavia poolsaare looderannikul. Selliseid pindala ja rahvaarvu kohta kitsa kujuga maid on maailmas vähe, umbes kolmandik territooriumist asetseb põhja pool põhjapolaarjoont. Tallinna ja Oslo vaheline kaugus on 790,5 km. Geoloogiline asend Norra paikneb nõrga seismilisusega alal. Ta kujutab endast võrdlemisi stabiilset ja rahulikku maakoore osa. Suur osa Norrast kuulub Kaledoonia orogeneesi piirkonda. Mesosoikumis eraldus sellest fragment, mis paikneb põhja pool tinglikust joonest, mis kulgeb Hardangerfjordeni suudmest läbi Mjøsa järve Rootsi piirini. Mäeahelik tekkis Siluri lõpus. Sellest lõuna pool paiknev ala asetseb Eelkamriumi väga kõvade kristalsete kivimitega (graniit ja teised moondekivimid) 1-2 miljardi aasta vanusel Fennoskandia kilbil. Eelkambriumi aluskorral on kohati Hilis-Eelkambriumi settekivimid (650
Ülejäänud osa saarest (Põhja-Iirimaa) on osa Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist. Keeled: iiri ja inglise Pealinn: Dublin President: Mary Patricia McAleese Peaminister: Brian Cowen Pindala: 70 280 km² Rahvaarv: 4 109 200 Rahaühik: euro Maakood: 353 2 Litosfäär Iirimaa asub Euraasia laamal. Iirimaa ei ole maavärina ohtlik piirkond ja vulkaanipurskeid seal ei esine. Põhja-Iirimaal on baikali ja kaledoonia kurrutuse piirkond, Lõuna-Iirimaal on hertsüünia kurrutuse piirkond. Pinnamood vaheldub soode ja madalate kõrgustikega, meenutades ühte suurt anumat, mille keskosa on tasane või madal ja ääres kõrged. Idas paikneb Wicklow mäestik ja edelas Kerry mäestik, kuid Iirimaa kõrgeimaks tipuks loetakse Carrauntoohil (1041m), mis asub Kerry mäestikus Lõuna-Iirimaal. Peamine energeetiline maavara on turvas, suureneb ka kohaliku maagaasi osatähtsus. Kõige
Moskenesoya, Vestvägoya, Austvägoya, Langoya, Hinnoya, Andoya, Senja, Kvaloya, Ringvassoya, Arnoya, Soroya, Seiland ja Mageroya. Suurimad poolsaared Nordkinn ja Varangeri poolsaar (vt lisad Joonis ). Ida-Lapimaal (Venemaal) asub Lapimaa suurim poolsaar: Koola poolsaar.(Wikipedia, 2013) 2. RELJEEF Lapimaa asub Fennoskandia kilbil, mis omakorda asub Ida-Euroopa platvormi põhja osas ja Euraasia laama loode osas. Lääne Lapimaal olev Skandinaavia mäestik tekkis Kaledoonia kurrutuse käigus, kus Põhja-Ameerika ja Gröönimaa põrkusid vastu Euraasiat (vt lisad Joonis ). Kuurutus tegevused kestsid kambriumist devonini. Skandinaavia kõrgeim tipp, Kebnekaise 2117 m (Norra), jääb Lapimaale. Ida-Lapimaal kõrgeim tipp on Koola poolsaare lähistel Hibiinide mäestikus olev Judõtsvomtsorri mägi 1200m-ga. Lapimaa on justkui hoburaua kujuliselt ümbritsetud läänest, põhjast ja idast mägedega. Kesk-Lapimaa on madalam ja setetega kaetum ala. (Suur Maailma Atlas)
AUSTRAALIA Austraalia on föderatiivne riik Austraalia mandril, Tasmaania saarel ja nende lähisaartel. Austraalia kuulub Austraalia ja Okeaania nimelisse maailmajakku. Austraalia on ainuke riik maailmas, mis hõivab kogu mandri. Austraaliat ümbritsevad kaks ookeani: India ookean ja Vaikne ookean. Austraalial on rannajoont 25 760 kilomeetrit. Riigile kuuluvad India ookeanis Ashmore ja Cartier, Jõulusaar ja Kookossaared, Vaikses ookeanis Norfolk ja Korallimere saared ning Heard ja McDonald Antarktikas. Kõige väiksem kontinent, kuid suuruselt kuues riik maailmas ning asub lõunapoolkeral Uus-Meremaast loodes ja Indoneesiast lõunas. . Austraalia on rahvaarvult 54. riik maailmas. Loodusvarad: boksiit, kivisüsi, rauamaak, vask, tina, kuld, hõbe, tsink. Austraalia kliima on kohati kuiv ja kohati poolkõrbeline. Seal on aastaringselt mõõdukalt soe temperatuur. Lõunaosas troopiline kliima. Pinnamood põhiliselt madalad platood, kuid ka vilj...
Exceli valemeid ja töövahendeid kasutades leidke vastused järgmistele küsimustele. Lahendus laadige üles keskkonda ained.ttu.ee. Töö esitamise tähtaeg on 30. oktoober kell 8:00. 0 Töölehel ELriigid on Euroopa Liidu (EL) riikide loetelu eesti ja inglise keeles. Töölehel Stat.ee on andmed Eesti 2017. aasta väliskaubanduse kohta. Töölehel Eurostat on andmed Euroopa riikide rahvaarvu kohta. 1. Arvutage kaubavahetuse kogumaht iga riigi kohta (eksport + import) ning kuvage see summa miljo 2. Tehke eraldi andmetabel (list) nendest riikidest, mille kaubavahetuse kogumaht moodustab vähema 3. Leidke, kui palju nendest riikidest (vähemalt 2% väliskaubanduse üldmahust) ei kuulu ELi. 4. Leidke EL riikide osatähtsus Eesti väliskaubanduse üldmahus. 5. Leidke Suurbritannia koht Eesti kaubavahetuses EL riikidega. 6. Leike, mitme euro eest kaupu eksportis Eesti EL r...
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Pagar-Kondiiter 1 Lisette Tohus GEOGRAAFIA Austraalia End la Pesti OLUSTVERE 2013 Sisukord Sissejuhatus Austraalia on üks põnevamaid ning huvitavamaid kohti maailmas. Rohelise mandri üks suurimaid väärtusi on tema loomulik ilu. Siit võib leida kordumatuid randu, Suure Vallrahu, Austraalia lopsakaid vihmametsi ning sisemaal laiutava punase pinnasega kuiva Outback`i. Aset leiavad nii vormelivõistlused kui ka tennisevõistlus `Australian Open`. Valisin teemaks Austraalia, kuna mind on väga paelunud austraalia loomad ja loodussaated, ning otsustasin, et teen lähemalt tutvust selle riigiga. Üldinformatsioon Austraalia (Austr...
Sissejuhatus Austraalia on üks põnevamaid ning huvitavamaid kohti maailmas. Rohelise mandri üks suurimaid väärtusi on tema loomulik ilu. Siit võib leida kordumatuid randu, Suure Vallrahu, Austraalia lopsakad vihmametsad ning sisemaal laiutava punase pinnasega kuiva Outback`i. Sydney oma maailmakuulsa ooperiteatri ning Harbour Bridgega ja euroopalikum Melbourne, kus leiavad aset nii vormelivõistlused kui ka tennisevõistlus Australian Open. Austraalia manner eraldus varakult lõunapoolkera hiidmandrist Gondwanast ja siinne loodus on saanud palju aastaid segamatult areneda. Miljonite aastatega on väljakujunenud taime- ja loomaliigid, milliseid ei kohta üheski teises maailma paigas. Kümneid tuhandeid aastaid on põlisrahvad elanud loodusega kooskõlas, kuid kõigest mõne sajandiga on valge inimene teinud siinsele loodusele rohkem kahju kui aborigeenid 60 000 aastaga. Tingituna suurest kaugusest ja eraldatusest, avastasid eurooplased Austraa...
SOTSIALISMILEER E. KOMMUNISTLIK MAAILMASÜSTEEM (Fjodorov lk.52-54,Laar lk.19-22, 26-27, Ajaloo atlas lk.85) 1945 Jalta ja Potsdami konverentsi otsustega NSVL mõjusfäär: Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania, Soome, osa Saksamaast ja Austriast. Tegelikult jääb välja Soome ja 1955.a. Austria riigilepinguga taastatakse ka Austria suveräänsus (piiratult) Võimu ülevõtmise mehhanism vt. Fjodorov, lk.52-53. - Euroopas toimus riigikorra muutus kõigis riikides, kus NSVL väed sees olid olnud - jõuministeeriumid kommunistide kätte (siseministri ametikoht, julgeolekuorganid) poliitiliselt ebasoovitavad isikud hakkavad kaduma - kollaborantide omandi konfiskeerimine, edasi minnakse suurmaavalduse kallale - natsionaliseerimised - valimiste läbiviimiseks koondatakse kõik töölisparteid ühte nimekirja, kes liituda ei soovi, kuulutatakse fasismimeelseteks ...
PRANTSUSMAA Üldandmed · pindala: 550 000 km2 · elanike arv 64 057 792 (juuli 2009) · 90% prantslased + flaame, sakslasi, baske, korsiklasi, alzeerlasi, marokolasi, portugallasi, hispaanlasi · pealinn Pariis 11 miljonit elanikku · haldusjaotus 96 departemangu, mis rühmituvad 22 regiooniks · riigikeel prantsuse, räägitakse ka baski, bretooni, korsika (it) keelt · religioon 83-88% rooma-katoliku usku, 2% protsestandid, 1% islami usku · riigikord vabariik · Riigipea François Hollande. Valitakse viieks aastaks. Kuulsad prantslased Mitmed meie maailmajao mõjukaimad kirjanikud ja mõtlejad on prantslased: · Descartes ja Pascal 17. sajandil · Rousseau ja Voltaire 18. sajandil · Balzac, Baudelare ja Flaubert 19. sajandil Kahe viimase sajandi tuntuimad prantsuse kunstinikud on: · Renoir, Monet, Cezanne, Gauguin, Matisse ja Braque Prantsusmaa on opereti sünnimaa Jacques Ofenb...
2. Vanaaegkond ehk paleosoikum Paleosoikum on geoloogiline aegkond, mis järgnes Proterosoikumile ja eelnes Mesosoikumile; algas 540 miljonit aastat tagasi, kestis 290 miljonit aastat ja lõppes 250 miljonit aastat tagasi. Paleosoikum jaguneb Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri, Devoni, Karboni ja Permi ajastuteks (joonis 1.)(http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/paleosoikum.html). Joonis 1. paleosoikumi geokronoloogiline tabel Selle aja aja jooksul leidsid aset baikali, kaledoonia ja hertsüünia kurrutused. Üldise maakerke tagajärjel tekkis vana Angara mannaer, aegkonna alguses lõunapoolkeral kujunenud Gondvana hiidmandril esines korduvalt mandrijäätumisi (I.Arold, 1987). Paleosoikumis toimus kaks väga olulist sündmust organismide arengus: · Kambriumi alguses toimus hulkraksete organismide tormiline areng nn "Kambriumi plahvatus", mille käigus ilmusid peaaegu kõik tänapäevased grupid
leidis aset Ordoviitsiumi ajastu lõpul. Baltika ürgmanner hõlmas praeguse Põhja- ja Ida-Euroopa, pikk kitsas Avalonia mikrokontinent aga Põhja-Saksamaa, Madalmaad, Inglismaa ja tükikese Põhja-Ameerika idarannikust. Siluri jooksul lähenesid Avaloniaga täienenud Baltika kratoon ning Põhja-Ameerika (Laurentia) jõudsasti ja liitusid ajastu lõpuks täielikult. Liitekohal, endise Iapetuse ookeani asemele, hakkas kerkima Kaledoonia mäestik, mis kulges üle Briti saarte, Lääne-Skandinaavia ja Ida- Gröönimaa kuni Teravmägedeni. Kerkimise tagajärjel taandusid mered järk-järgult üha kaugemale mandriäärtele. Endiselt eksisteeris ekvaatorilt lõunanabani ulatuv Gondwana hiidmanner, mille idaots (Austraalia, Põhja- ja Lõuna-Hiina) ulatus troopikasse, lääneserv (Lõuna-Ameerika, Aafrika) aga lõunanaba piirkonda, Araabia, India ja Antarktis jäid põhiosas parasvöötmesse. Baltika jäi kogu Siluri jooksul
Raud. Fe. Ferrum Raud (Ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26. Raud asub Perioodilisussüsteemi VIII B rühmas ja 4. perioodis. Tal on neli stabiilset isotoopi massiarvudega 54, 56, 57 ja 58. Omadustelt on raud metall. Normaaltingimustel on raud tahke aine tihedusega 7,87 g/cm 3. Raua sulamistemperatuur on 1535 Celsiuse kraadi. Raud esineb madalal rõhul nelja kristallmodifikatsioonina olenevalt temperatuurist. Raud on inimesele tuntud väga ammu. Oli ju pärast pronksiaega rauaaeg, mis Eestiski algas juba e. m. a. Metallidest on levikult raud teisel kohal pärast alumiiniumi, kuid toodangult esikohal, sest on kõige kättesaadavam metall. Rauda leidub taimedes ja inimeses. Inimese veres oleva hemoglobiini keskmeks on raua aatom, mis seobki hapniku, mille veri organismi laiali kannab. Nii vee...
226 m. Järv asub 15,8 meetrit üle merepinna. Ta on pindalalt 71 km² suuruse Loch Lomondi järel ja sügavuselt 310 meetri sügavuse Loch Morari järel teine ning mahu poolest suurim järv nii Sotimaal kui kogu Suurbritannias. Temas on vett rohkem kui kõigis ülejäänud Inglismaa ja Walesi järvedes ühtekokku. Loch Ness on turbasisalduse tõttu harvaesinevalt sogase veega. Loch Ness asub geoloogilises rikkes, mille nimi on Great Glen. Seda läbib algusest lõpuni Kaledoonia kanal, mis ulatub kirdest, Põhjamerest edelasse, Iiri merre. Sellest üks osa on Loch Ness. Järve voolab sisse Oichi jõgi ja välja Nessi jõgi. Järve ainus saar, Cherry saar asub järve edelaotsas. See on rauaajal rajatud kunstlik saar (crannog). Igal aastal korraldatakse järve kaldail Loch Nessi maraton. Aastane sademete hulk on 3000 mm. Walesi idaosa on mägine. Kõrgeim tipp on Snowdon. Snowdon (kõmri Yr Wyddfa) on mägi Suurbritannias, Walesi kõrgeim mägi.
TARTU KOMMERTSGÜMNAASIUM Katrina Rappu PRANTSUSMAA referaat Tartu 2006 2 Sisukord 1. Sissejuhatus........................................................................................3 2. Administratiivne jaotus...........................................................................5 3. Elanikkond.........................................................................................6 4. Elatustase..........................................................................................8 5. Valitsemisvorm (riigikorraldus)...............................................................11 6. Majandus..........................................................................................13 7. Loodusvarad......................................................................................15 8. Maksusüsteem...................................................
ÜLDANDMED Pindala: 547 030 km² Rahvaarv: 64 102 000 (2007) Pealinn: Pariis Pealinna elanike arv: 8 147 857 elanikku Keel: prantsuse keel Rahaühik: euro (enne 1999. aastat Prantsuse frank) (Prantsusmaa, 2009), (Sandall, Marlborough, 1999:243) GEOGRAAFILINE ASEND Prantsusmaa on oma pindalalt pärast Ukrainat ja Venemaad kolmas riik Euroopas. Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas sveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Prantsusmaa koosseisu kuuluvad ka 5 territooriumi teistel mandritel: Kariibi meres asuvad Guadelupe ja Martinique, Vaikses ookeanis asuvad Uus-Kaledoonia, Tahiiti ja Prantsuse Polüneesia saarestikud, Prantsuse Guiana Lõuna-Ameerikas, Reunion India ookeanis Madagaskarist idapool ning Saint Pierre ja Miquelon Atlandi ookeanis Newfoundlandist veidi lõunas. Prantsusmaal asub E...
UUS-MEREMAA Referaat Juhendaja: 2011 SISUKORD 1. RIIGI ÜLDANDMED.............................................................. 4 3. UUS-MEREMAA KLIIMA..................................................... 6 4. UUS-MEREMAA LOODUS....................................................7 4.1. Põhjasaar ...............................................................................................................8 4.2 . Lõunasaar ................................................................................................................9 4.3. Uus- Meremaa taimestik..................................................... 10 5. MAJANDUS............................................................................ 12 6. TRANSPORT..........................................................................13 6.1. Autotransport...............................................................................................
Tallinna Ülikool Matemaatika- ja loodusteadusteinstituut Sven Erik Reinumets Nikli mürgisus ja tähtsus eluslooduses referaat Tallinn 2014 Sissejuhatus Nikli tähtsus eluslooduses on suur, kuid ei olda päris kindlad veel selles, kuna väga kergesti muutub nikkel mürgiseks aineks organismis, kui ta satub valesse kohta. Nikkel (sümbol Ni) on keemiline element järjekorranumbriga 28. See on hõbevalge läikiv metall kerge kuldse varjundiga. Sellel on 5 stabiilset isotoopi massiarvudega 58, 60, 61, 62 ja 64. Nikli tihedus normaaltingimustel on 8,9 g/cm3. Nikli sulamistemperatuur on 1455 °C ja keemistemperatuur 2913 °C. Inimkehas on niklit 0.9-9mg. Levik Nikkel on maakoores keskmiselt levinud element. Tuntud on ligi 50 niklimineraali, neist tähtsamad on sulfiidsed ühendid nagu näiteks pentlandiit (FeNi)9S8, milleriit NiS, aga ka mõned silikaadsed mineraalid, näi...
Loomade areng maal Sisukord................................................................................................................2 Maa.......................................................................................................................3 Arhaikum ürgeoon................................................................................................4 Proterosoikum......................................................................................................5 Fanerosoikum.......................................................................................................6 Paleosoikum Vanaaegkond...................................................................................6 Kambrium..........................................................................................................6-7 Ordoviitsium.....................................................................................................
Tartu Kutsehariduskeskus Turismiosakond Annika Vesselov PRANTSUSMAA Referaat Juhendaja Lili Kängsepp Tartu 2009 2 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS......................................................................................................................................4 2.1. GEOGRAAFILINE ASEND......................................................................................................................5 2.2. PINNAMOOD........................................................................................................................................5 2.3 KLIIMA.................................................................................................................................................6 3. RAHVASTIK..........................................................
ja lubjakivisetted (sparagmiit). Tekkisid ka suuresti erodeerunud peneplaanid. Nendest on tekkinud muu hulgas Lõuna-Norras asetsev Hardangeri platoo 900 m kõrgusel merepinnast, Euroopa suurim mägiplatoo (11 900 km), Põhja-Norras suurema osa Finnmargi maakonnast hõlmav Finnmarksvidda. Kambriumist Silurini oli suurem osa territooriumist allpool merepinda. Sel ajal tekkis 100–160 m paksune lubjakivi, kiltja savi, tahvelkilda ja konglomeraadi kiht. Kaledoonia orogeneesi jätkuna tekkisid mäed. Lääne suunas voolavad jõed olid väga erodeerivad. Mööda maakoore murdumisjooni uuristasid nad sügavale rannikusse lõikuvaid kuristikke ja kanjoneid. Idas oli kallak laugem ning kujunesid laiemad orud. Kvaternaari suure jääaja korduvate jäätumiste vältel moodustas V-kujulistest orgudest laskuvate liustike toime U-kujulised mereveesse uppunud fjordid Norra läänerannikul.
GEOLOOGIA teadus Maa ehitusest, tema muutustest ja arengust, sealhulgas ka elu arengust maakeral. Geoloogia peamiseks ülesandeks on selgitada Maa ülemiste kihtide nn. maakoore ehk litosfääri (kr. lithos -kivi, sphaira -kera) ehitus ja selle areng, maakoores esinevad kivimid ja nende vaatastikused suhted. Selleks on vaja teada protsesse, mis põhjustavad kivimite teket, muutusi ja hävimist. Seega õpetab geoloogia meid vaatama ümbritsevat loodust, mõistma looduslike protsside põhjusi, avaldusvorme ja seaduspärasusi. Geoloogia praktiline tähtsus leida puhast vett ja maavarasid: naftat, kivlsütt, põlevkivi, maake, metalle, soolasid ja teisi keemilisi ühendeid. Samuti on geoloogiat vaja tunda meie elukeskkonna planeerimise ja ehitamisega seonduvate küsimuste lahendamiseks. Geoloogias kasutatakse kolme põhilist meetodit: vaatlust, katset ehk eksperimenti ja järeldust. Katse ei ole geoloogias leidnud ulatuslikku rakendust. Maakoort muutva...
Referaat: Prantsusmaa Sissejuhatus Valisin oma maateaduse referaadi teemaks Prantsusmaa. Prantsusmaa valisin sellepärast, et minu arvates on Prantsusmaa üks paljudest Euroopa huvitavamatest riikidest. Minu töö eesmärgiks on tutvustada Prantsusmaad. Järgnevas referaadis tuleb juttu Prantsusmaa loodus- ja inimgeograafiast. Loodusgeograafia all on juttu Prantsusmaa paiknemisest, kliimast, pinnamoest, (taimestikust ja loomastikust.) Inimgeograafia all räägin rahvastikust, majandusest, usust ja kultuurist. Lühiinfo Prantsusmaa kohta Ametlik nimetus France, Republique Fancaise, Prantsuse Vabariik Pindala 551 600 km Pealinn Pariis, 2,17 mln elanikku, Suur-Pariis, 9 mln elanikku Kõrgeim mäetipp Mont Blanc, 4810 m Rahvastik Rahvaarv(1994) Asustustihedus Jagunevus Aastane rahvastiku kasv 56.5 miljonit inimest 104 inimest ruutkilome...
a.t. Veekogude äärsed loodusliku kooslusega alad. biomassi põletamisest, loomafarmidest jm. Eesti sel ajal Põhja-Aafrika laiusel Ei pea olema pidev. · Mineraalsete lämmastikväetiste tootmine õhulämmastiku sidumise Eesti ala osaliselt maismaa Kaledoonia kurrutus (ka Skandinaavias) Kui mittepidevad paigased sobivamad mingile liigile, siis täidavad kaudu. Settisid liivad, aleuriidid, savid koridori funktsiooni isegi paremini. Kasvuhoonegaas. Punakas värvus raudoksiidist (Old Red).
Uus-Meremaa REFERAAT Antsla2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Riigi üldiseloomustus..............................................................................................................4 2.Riigi arengutaseme iseloomustamine.......................................................................................6 3.Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse......................................................................7 4.Rahvastik..................................................................................................................................7 5.Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis....................................................................................8 6.Energiamajandus ..............................................................................................
Siluri ja Devoni ajastu vahetusel, ajal, mil Skandinaavias kerkisid mäed, oli Eesti maismaa. Devonist alatest muuts Eesti ala jälle rannikupiirkonnaks. Devoni ajastu mereline bassein kujutas endast ekvaatori lähedal olevalt IdaEuroopa platvormi loodseosa laialdasid piirkondi hõlmavat ja järkjärgult lõuna suunas vajuvad nõgu. Seal asuvasse merre suubusid suured jõed, mis said alguse kerkivatest Skandinaavia või Kaledoonia mägedest. Need hiidjõed kuhjasid oma deltadesse mitmesaja meetri paksuses kvartsliivakihi, millest kujunesid Davoni liivakihid. Liivakivi punane värvus tuleneb rahaühenditest. Tänapäeval paljanduvad nad mitemel pool LõunaEesti jõeorgudes. Devoni liivakivid jagunevad kahte tüüpi: heredavärvuselised liivakivid ja punasevärvulised. Devoni meres elasid mitmed ürgkalad, mille kivistised on säilitnud liivakivi setetes
joont. Noorimate Devoni kihtide avamusala on Eesti kagunurgas. Siluri ja Devoni ajastu vahetusel, ajal, mil Skandinaavias kerkisid mäed, oli Eesti maismaa. Devonist alates muutus Eesti ala jälle rannikupiirkonnaks. Devoni ajastu mereline bassein kujutas endast ekvaatori lähedal olevat Ida- Euroopa platvormi loodeosa laialdasi piirkondi hõlmavat ja järk-järgult lõuna suunas vajuvat nõgu. Seal asuvasse merre suubusid suured jõed, mis said alguse kerkivatest Skandinaavia või Kaledoonia mägedest. Need hiidjõed kuhjasid oma deltadesse mitmesaja meetri paksuse kvartsliivakihi, millest kujunesid Devoni liivakivid (suurim paksus 450 m). Liivakivi punane värvus tuleneb rauaühenditest. Tänapäeval paljanduvad nad mitmel pool Lõuna-Eesti jõeorgudes. 5. Eesti pinnamood ja selle kujunemine. Eesti paiknemine Ida-Euroopa lauskmaal määrab tema pinnamoe põhijooned. Eestile on omane
Suurbritannia rannikut liigestavad rohked lahed: läänerannikul Bristoli, Cardigandi, Solway Firthi, Firth of Clyde'i, Firth of Forthi, idarannikul Moray Forthi, Humberi, Washi ja Thamesi lahed. Lääne-Sotimaal ja Põhja-Iirimaal on paljude saartega fjordrannik. Mujal esineb nii riba-, kalju- kui ka madalat luiteranda. 15 Suurbritannia saare põhja- ja lääneosa on mägine, seal paiknevad valdavalt kaledoonia kurrutusest pärinevad vanad, enamasti lavajaks kulunud lagedega mäemassiivid, mida liigestavad sügavad orud. Maa lõuna- ja idaosa on lainjas ja madalik, mida liigestavad lubjakivist ja kriidist kulumisastangute read. (12 lk 22) Suurbritannias valitseb tüüpiline mereline paraskliima, mida iseloomustab pehme talv, jahe suvi, suur õhuniiskus, sademeterohkus, sagedane udu ja tugev tuul. Keskmine temperatuur on 3 7 ºC, juulis 13 17 ºC. Mägede tuulepealseil nõlvul
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
