jääaja jooksul . Omadused Graniit on teralise ehitusega ,suurekõvaduse ja külmakindlusega ning seda loetakse üheks maailma vastupidavamaks kivimiks. Graniite leidub erinevates värvitoonides ja mustrites Graniit sulab umbes 1215C 1260C juures Kasutamine 1.Treppide, skulptuuride, valgustite, purskkaevude, pinkide ja äärekivide valmistamiseks 2.Teede ehituses Leidumine Graniit on looduses laialt levinud süvakivim, kohati leidub teda : Maakoores Kilpidel paljandub tihti maapinnal Kasutatud materjal et.wikipedia.org/wiki/Graniit slideboom.com/presentations/34296kivimid.ee et.wikipedia.org/wiki/tardkivim ph.eau.ee/ehitusmaterjalide_omadused
Sügavamal asuv aluskord koosneb kurrutatud tard ja moondekivimitest. Eesti aladel aluskord maapinnale ei avane, jäädes Põhjaeestis 100130 m sügavusele ning LõunaEestis veelgi sügavamale. Pealiskord koosneb eri ajastutest pärit settekivimitest. Pealiskorra moodustavad Vendi, Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri, Devoni settekivimid. Pealiskorra kivimid on tavaliselt kaetud jääaegsete ja jääajajärgsete setetega, mida nimetatakse pinnakatteks. Pealiskord paljandub jõeorgudes, Põhja Eesti paekaldal, karjäärides. Peamised settekivimid, mis on jälgitavad erinevate ajastute kiivimite avamusaladel. Kambrium sinisavi, liivakivid Ordoviitsium liivakivid, lubjakivid Silur lubjakivid Devon liivakivid
varemetest põhja pool kitsa põhja-lõuna-suunalise seljandiku sees ja on looduskaitse all. See seljandik, mille lossikraav jagab kaheks osaks, kujutab Helme ürgorus asuvat õhukese pinnakattega kõrget aluspõhjalist jäänukit. Põhjapoolset osa hüütakse Koopamäeks. Lähedalt voolab mööda Helme oja, mida nimetatakse ka Keisriojaks. Sisu Suur koopaava asub mäe järsul idaveerul ja paistab juba kaugelt silma. Selle kõrval paljandub umbes kolme meetri ulatuses Burtnieki lademe kollakashall liivakivi. Paljandi ülemises osas on pesitsenud jäälind. Siin on näha kohati lilla ja kollase savi ning halli aleuroliidi vahekihte. Helme koopaist on peamiseks vaatamisväärsuseks kaks saali, kuhu võib vabalt astuda ülalnimetatud suure ava kaudu. Esimene saal kujutab võlvja laega ruumi läbimõõduga 3,5 - 6 m ja kõrgusega 3,5 m. Sisenedes sellesse, näeme sissepääsu vastas madalat ava, mille taga on teine saal
Võrtsjärv on suuri m tervikuna Eesti territooriumil olev järv. Võrtsjärv piirneb kolme maakonna (Viljandi, Tartu ja Valga) ja 7 vallaga. Võrtsjärve pindla on 270.7 km, keskmine sügavus on 2.8m, suurim sügavus on 6m, rannajoone pikkus 109 km. Järve kaldad on enamasti madaladlõunaosas soised, põhjaosas liivased. Idakallas on suhteliselt kõrge. Suurele pindalale vaatamata on järv madalaveeline. Idakaldal paljandub mitme kilomeetri pikkusel lõigul keskdevoni liivakivisetetest aluspõhi. Järve lõunaosas katab põhja kuni 5,5 m paksune järvemuda, mis põhja pool läheb üle liivaseguseks järvemudaks ja see omakorda liivaks. Mudaga on kaetud umbes 2/3 põhja pindalast. Muda asub järvelubjal. Setete kogupaksus suureneb põhjast lõunasse ja ulatub 7,6 meetrini. Järves elab 35 liiki kalu. Tuntuim Võrtsjärve asukas on angerjas
Eesti maavarad Koostaja:Liis Kaljuvee Paikuse Põhikool 9a Põlevkivi on kollakas kuni must peenekihiline settekivim.Põlevkivi ehk kukersiit, on Eesti tähtsaim maavara.Põlevkivi koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest ning mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest.Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla, mitte nii laialt kasutatud. Suured põlevkivi varud on näiteks USA-l, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venamaal.Erinevalt naftast on põlevkivi jaotunud ühtlaselt.Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Sinisavi on Eesti maapõues paiknev sinakasrohelise värvusega savikiht.Tekkelt on sinisavi mereline. Savikihi paksus on küllaltki ühtlaselt 60...70 meetrit. Sinisavi paljan...
17. Jõeorud on voolutekkelised pinnavormid. 18. Enamus fosforiidist on liivakivi. 18. Sademete rohkuse tõttu võib karsti 19. Eesti suurim sinisavi paljand asub esineda igal pool Eestis. Taevaskojas. 19. Nii mandril kui rannikul on luiteid 20. PõhjaEesti settekivimid on Eesti tekitanud tuul. noorimad. 20. Inimtekkelised künkad asuvad Kirde 21. Võrumaal paljandub devoni ajastul Eestis. tekkinud lubjakivi. 21. Peamised fosforiidivarud asuvad Lääne 22. Tuntumad liivakivipaljandid on Kallaste Virumaal. pank, Tamme pank, Kalmistu paljand 22. Paleontoloogid on pinnavormide uurijad. Tartus, taevaskoja paljandid, Piusa koopad ja Võhandu paljandid.
Ortofoto- on töödeldud aerofoto Kaardi koostamine : 1) Aerofoto 2) Ortofoto 3) Vektor- ja rasterkaart 3. Geoloogiline ehitus Eesti asub Ida-Euroopa platovrmi loodeosas. Platvorm- on suur maakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast ja seda katvast kurrutamata kivimitega pealiskorrast. Pealiskorra pindmist, pudedatest setetest osa nimetatakse pinnakatteks. Paljand- aluskord paljandub maapinnal, settekivimite kiht puudub. Aluskord : Kilbid- aluskorra positiivsed kurrud, mis ulatuvad läbi pealiskorra nind paljanduvad otse maapinnal. Eesti asub fennoskandia kilmi lõunanõlval. Aluskorra sügvus kasvab põhjast lõunasse ning samas suunas pakseneb ka pealiskord. Eesti oli vanaaegkonna teise pooleni üleujutatud, seetõttu siin setteid. Pealiskord : Fossiilid- kunagiste organismide kivistunud jäänused.
Iseseisev töö geograafias: Põllumajandus Minu valitud riik:Taani 1.1.) 2.), Taani on ääretult madal maa, pinnamood on valdavalt tasane või laugjas,mis annab eeldused põllumajandusele. Kõrgeim punkt (Yding Skovhoj) on vaid 173 meetrit üle merepinna. Aluspõhja moodustab peamiselt lubjakivi. Paljandub ka kriidikaljusid. Leidub ka fjordrannikuid. 3.) Kliima on pehme, nagu merelise kliimaga aladel tavaliselt ongi. Kõige külmema kuu temperatuur ulatub harva alla nulli. Väinad on alati jäävabad.Keskmine temp. on 17C. Keskmine sademete hulk on 570 mm aastas. Vegetatsiooniperiood 8-9 kuud. Üks saak aastas. Asub parasvöötmes. 4.) Taanil on viljakad mullad. 5.)Taanis ei ole vaialik teostada maaparandustöid kuna kliima on hea mis annab piisavalt niiskust kuid mitte ka ülearu. 6
Eesti asub Ida-Euroopa platvormil püsiv maakoore osa, mis koosneb kurrutatud aluskorrast ja kurrutamata pealiskorrast tekkisid kõige varem ( eestis koosneb aluskord kristallilistest kivimitest - gneiss, ja Fennoskandia kilbil kohdt maapinnal, kus paljanduvad aluskorra kivimid, aluskord graniit, gneiss, kvartsiit, eestis ei paljandu, 1,6-2,6 miljardit a tagasi, aguaegkond, pealiskord liivakivi, lubjakivi, dolomiit, eestis paljandub, 550 miljonit a tagasi, vanaaegkond, pinnakate - 2 miljonit a tagasi, teke on seostunud jääliustikuga, moreen sorteerimata kivimid, mis koosnevad erineva suurustega osakestest ja puudub ümar kuju, nt-rändrahn, veeristik, kruus, liiv, savi, muda, turvas (elutekkeline sete, tekib taimede lagunemine liig niiskes), inimtekkeline (põlevkivituhk, aheraine, prügi, tänapäeval pinnakatte jätkub-inimene, voolu vesi, tuul), tähtsus oluline
Taani Kairi Tamm Markus Päll 10B Maakasutus Müük Mets 14% Põllumaa 68% Rohumaa 18% Pinnamood Valdavalt tasane või laugjas Kõrgeim punkt on vaid 173 meetrit üle merepinna Paljandub ka kriidikaljusid Leidub ka fjordrannikuid Lääneosa on liivane ja moreenne Kesk ja idaosa on künklikum Kliima Heitlik, niiske ja sombune parasvöötme mereline kliima Aasta keskmine sademete hulk on idas 600 m, läänes 800 m. Vihmapäevi on aastas keskmiselt 121. Kõige rohkem sademeid septembris, oktoobris, novembris Temperatuur ei küündi üle 26 Talved on lumevaesed ning soojad Suved vihmased ja jahedad Mullad Tasane reljeef soodustab põllumajandusega tegelemist Idaosas viljakad pruunmullad Lääneosas väikese viljakusega liivased ja soostunud mullad Põllukultuuride saagikus on maailma tipptasemel Taanis ei ole vaialik teostada maaparandustöid kuna kliima on hea, mis annab piisavlt n...
· Geograafilist laiust / pikkust määratakse kokkuleppeliselt nullmeridiaanist ida ja lääne suunas ning seda mõõdetakse vahemikus 0°- 90° / 0°- 180° · Eesti pindala on 4522 km² / 450 227 km² / 45 227 km² 2. Täida tabel . Ajastu Iseloomulik kivim Mis piirko. Eestis paljandub ? 1.KAMBRIUM 2.ORDOVIITSIUM 3.SILUR 4.DEVON 3. Selgita, kuidas on sattunud Eestisse rändrahnud ? ....................................................................... ............................................................................................................................................... ............ 4. Tõmba joon alla õigele vastustevariandile. · Aluskorra positiivseid kurde, mis ulatuvad läbi pealiskorra ja paljanduvad otse
vana naine. Ähvarduste peale öelnud eit välja saladuse – sissemüüritud tüdruku nime. Kohe kadunud udu ja linnuse kaitsejõud. Linnus vallutatud ja hävitatud. HELME KOOPAD Helme koopad, mida on ka Põrguks nimetatud, paiknevad Helme ordulossi varemetst põhja pool kitsa põhja-lõuna-suunalise seljandiku sees. Suur koopaava asub mäe järsul idaveerul ja paistab juba kaugelt silma. Selle kõrval paljandub umbes kolme meetri ulatuses Burtnieki lademe kollakashall liivakivi Helme koopaist on peamiseks vaatamisväärsuseks kaks saali. Helme koobas on kaevatud pelgupaigaks, mis rajati arvatavasti enne muistset vabadusvõitlust. Kasutatud allikas : www.wikipedia.org AITÄH!
Graniit Graniit (ladina sõnast granum 'tera') on happelise koostisega hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim. Graniit koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest (päevakivi koostis on ligikaudu selline Na2O* Al2O3* 6SiO2). Graniidi tihedus on olenevalt koostisest 2,55...2,7 g/cm³. Graniit on looduses laialt levinud süvakivim, kohati leidub teda laialdaselt maakoores. kilpidel paljandub graniit tihti maapinnal. . Eestis leidub graniiti aluskorras ja rändkividena. Ligi 80% Eesti rändkividest on granitoidse koostisega. Eesti aluskord koosneb enamasti siiski mitte graniidist, vaid põhiliselt gneisist ja muudest moondekivimeist. Graniit on Soome rahvuskivi. Graniitide kohta on öeldud, et on olemas nii graniidid kui ka graniidid. See tähendab seda, et graniit saab peale magma kristalliseerumise tekkida ka moonde ehk graniidistumise käigus
Hargla nõoga. ● Maastiku eripära tuleneb peamiselt sellest, et lavamaa moreenkate on Palumaal umbes 40%-l alast kaetud jääjärveliste liivakate setetega. Lõunaosas Eesti suurim (9,3%-line) orustike osa maastikustruktuuris ja 62%-line metsaalade osatähtsus maakattes Pinnamood ● Lõuna-Eesti aluspõhja moodustavad suuremalt osalt devoni ajastu liivakivid,pinnakatte aga kvaternaari punakaspruun liivsavimoreen. ● Aluspõhi paljandub paljudes kohtades jõgede ääres ning oruveerudel. Nii on tekkinud liivakivikaljud ja liivakivikoopad. Veestik ● Palumaa põhjaosas asub kaks järve-väga läbipaistva veega liivapõhjaline Valgjärv ja tumedaveeline Mustjärv. ● Palumaa pruuniveelised järved on Euroopa tumedaimad. Nende läbipaistvus on kohati vaid 0,5 meetrit. Seetõttu lähevad nende pinnakihid suvel väga soojaks. ● Siinses piirkonnas asuvad Piusa jõgi ja Mädajõgi,
millest iseloomulikumad on meresaared. Vilsandi on ainuke inimasustusega saar kaitsealal. Vilsandi rahvuspark on vana merelise pärandkultuuriga ala, mida iseloomustavad mereline kliima, rikkalik merelinnustik, suurimad hallhülge lesilad Eestis ning harukordne merepõhi oma floora ja faunaga. Vilsandi rahvuspargis paiknevad rahvusvaheliselt tuntud linnusaared on rändlindudele peatus-, pesitsus-, sulgimis- ja toitumispaigaks. Siin paljandub 400 miljoni aasta vanune geoloogiline pealiskord kunagise troopilise mere koralliriffidega. Vilsandi rahvuspargis on registreeritud üle 250 linnuliigi, kellest pesitsemas võib kohata 112; arvukamalt hahku, mida on üle 4000 paari. Läbirändel peatub Vilsandi vetes tuhandelistes parvedes valgepõsk-laglesid, kirjuhahku ja teisi merelinde. Rahvuspargi bioloogiajaam asub Vilsandil. Rahvuspargi ülesanded on:
millest iseloomulikumad on meresaared. Vilsandi on ainuke inimasustusega saar kaitsealal. Vilsandi rahvuspark on vana merelise pärandkultuuriga ala, mida iseloomustavad mereline kliima, rikkalik merelinnustik, suurimad hallhülge lesilad Eestis ning harukordne merepõhi oma floora ja faunaga. Vilsandi rahvuspargis paiknevad rahvusvaheliselt tuntud linnusaared on rändlindudele peatus-, pesitsus-, sulgimis- ja toitumispaigaks. Siin paljandub 400 miljoni aasta vanune geoloogiline pealiskord kunagise troopilise mere koralliriffidega. Vilsandi rahvuspargis on registreeritud üle 250 linnuliigi, kellest pesitsemas võib kohata 112; arvukamalt hahku, mida on üle 4000 paari. Läbirändel peatub Vilsandi vetes tuhandelistes parvedes valgepõsk-laglesid, kirjuhahku ja teisi merelinde. Rahvuspargi bioloogiajaam asub Vilsandil. Rahvuspargi ülesanded on:
Viidumäe rada (1,8km) Rajad on varustatud infotahvlitega. Vaatetorn Viidumäe looduskaitseala keskus Vaatetorn RajatudRauna mäele 1979 Foto 4 . Viidumäe Looduskaitseala vaatetorn Vaade üle Lääne-Saaremaa Näha Saaremaa metsaseim ala Foto 3 . Vaade vaatetornist alla, lõuna poole Viidumäe looduse õpperada Antsülusjärve rannaastang ligi kahe kilomeetri pikkune sisemaine pangajärsak Muhumaal (~2m). Paeseinal paljandub Jaagarahu lademe hall dolomiit, kus leidub lubivetikate ja sammalloomade jäänuseid. Kivikangrud -viitavad sellele, et aastasadu tagasi võis siin olla põllumaa Salumetsades elab Eesti suurim mais- maatigu viinamäetigu. Madalamal, astangu ja -lamilt algavate allikate Foto 5 . Viinamäetigu mõju alal on aga ülekaalus allikasood ja soometsad. "Tondirada" astang Rada, mis üleval pole ühendatud metsateega ja all, astangu jalamil, lõpeb kuhugi jõudmata
õigusaktiga „Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri“. See kaitstav objekt kuulub Berni konventsiooni alla, mis on Euroopa floora ja fauna ning nende elupaikade kaitse. Objekti ümbritsetud ala on veel seotud ohustatud soontaimede ja samblaliikide ja ohustatud taimekoosluste seiretega. Tumenurme pank asub Saaremaal Muhu vallas. Sisemaal kahe lahustükina asuv pank kujutab endast Antsülus-järve, mis on ookeanist eraldumise tulemusena tekkinud suur sisejärv, rannaastangut, kus paljandub Jaagurahu lademe Kesselaiu kihistiku helehall dolomiit. 2,3 m kõrguse panga pikkus ulatub 2 km-ni. Loode pool on Tupenurme küla asetsev panga osa, mis kulgeb paralleelselt Nõmmküla - Viira maanteega ja on suhteliselt vähe liigestatud. Pangajärsaku allosas võib jälgida mitmeid antsülusjärve-aegseid madalaid ning osalt peaaegu täiesti kinnivarisenud murrutuskulpaid, mis on lainete murrutuse toimel tekkinud koopasarnased süvendid panga jalamil.
väiksemateks pangasteks tükeldatud, tugevasti (3090º) kallutatud ja kohati isegi kurdudesse surutud PÕRGUHAUAMÄGI (KA PÕRGUAUGUMÄGI, GRENADERIMÄGI) üle 1km pikk, kahe tipuga (läänepoolne 83 ja idapoolne 81 m ümp) tuumiku moodustavad mitmed väiksemad (läbimõõt kuni 100m) tugevasti deformeerunud hiidpangad Põrguhauamäe lael on u 250 m läbimõõdus ovaalne ja kuni 20 m sügavune sulglohk Põrguhaud või -auk. Selle lohu lõunanõlval paljandub enam kui 100 m läbimõõduga ja kuni 60o lõuna suunas kallutatud hiidpangas, mille sees on koobas Põrguhauamägi ja põrguhaud PARGIMÄGI (KA LASTEKODUMÄGI) Pargimägi on nime saanud pargilt, mis ümbritses kunagi parun Korffile kuulunud puidust mõisahoonet. Lastekodumäe nimi pärineb aga enne II maailmasõda mõisahoones (hävis 1944. aastal) olnud lastekodult. idapoolseim ja kõrgeim(jalamilt kuni 40 m; lagi 84,6 m ümp)
1. Platvorm on suur maakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast (tardkivim kristalsed) ning seda katvast kurrutamata kivimitega pealiskorrast (settekivim). Pealiskorra pindmist, pudedatest setetest osa nim. pinnakatteks. 2. Kilp on koht platvormil, kus settekivimitest pealiskord puudub ja tardkivimitest aluskord paljandub maapinnal. Moreen sete, mis koosneb sorteerimata ja ümardumata osadest, liustike kuhjatud. Fossiilid kivistisena säilinud nüüdseks väljasurnud organism. Setted pude aines, mis on tekkinud maismaal või veekogus ja koosneb kivimite või organismide jäänustest. 3.Lubjakivid ordoviitsium, silur. Liivakivid devon. 4. Eesti asub IdaEuroopa lauskmaa loodeservas. Pinnamood on tasane ning väikeste kõrgusvahedega. Eesti
Tartust 15831625 Poolale vaheajaga 16011603, Tartu linn asub Suur-Emajõe mõlemal mil linn kuulus Rootsile. 1625. aastal läks kaldal, ainsas kohas selle jõe ääres, kus linn jällegi Rootsi kuningriigile. Sagedased ürgoru neemikud ulatuvad jõe lähedale ja sõjad purustasid enamuse endisest paljandub (Kalmistu paljandil) Devoni hiilgusest, lisaks küüditati 1571 kogu saksa liivakivi. Kesklinnas asub looduslik soost elanikkond Venemaale. kõrgendik Toomemägi, mille ümber on Rootsi alluvuses alustas linnas 1632.aastal kujunenud alates linna loomisest Tartu tegevust ülikool Academia Gustaviana linnasüda
savinõude tükke. KAALI KRAATER Kaali kraater on meteoriidi langemisest ja sellele järgnenud plahvatusest tekkinud kraater Saaremaal Kaalis, Kuressaarest 20 km kirdes. Kraatri läbimõõt on 110 m ja sügavus 16 m ning kraatrit ümbritseb 3...7 m kõrgune vall, mis koosneb plahvatusel ülespaiskunud kivimeist ja setteist. KALLASTE KOOPAD Kallaste paljand ehk Kallaste pank on liivakivipaljand Kallaste linnas Peipsi järve läänerannikul, kus paljandub Kesk-Devoni Aruküla lademe keskossa kuuluv roosakas-, kollakas- ja punakaspruun, tihti valgete laikudega põimkihiline pude peeneteraline liivakivi. NÕMMEVESKI JUGA Nõmmeveski juga on juga Harju maakonnas Kuusalu vallas 1,2 m kõrgune, kärestikune ja Lahemaa kõige veerikkam juga. Nõmmeveski juga asub Valgejõel. Vee kulutaval toimel taganeb juga pidevalt, seda märgib ka kanjonorg peaastangust allpool. Veejõu paremaks kasutamiseks ehitati 1920.
Samade tagajärgede vältimiseks on soovitav hoida ka esemeid kuivamise ajal eemal otsesest päikesevalgusest või ühesuunalisest õhuvoost, kuna need võivad põhjustada ebaühtlast kuivamist ja sellest tingituna ka sisepingeid savikehas. Sinisaviks nimetatakse Eesti maapõues paiknevat ning Kambriumi ladestu alaossa kuuluvat sinakasrohelise värvusega savikihti. Tekkelt on sinisavi mereline. Savikihi paksus on küllaltki ühtlaselt 60...70 meetrit. Et Kambriumi ladestu paljandub Eestis vaid kitsa ribana Balti klindi ning Soome lahe vahel ning sügavneb ning on kaetud nooremate Ordoviitsiumi, Siluri ning Devoni settekivimitega lõuna pool, siis on ka sinisavi maavarana kaevandamine võimalik vaid Põhja-Eestis. Suurem osa sinisavist kuulub Lontova lademe koosseisu. Mineraloogiliselt koosneb sinisavi peamiselt savimineraalidest illiidist ning segakihilisest illiit-smektiidist. Sinisavi kasutatakse peamiselt tsemendi tootmiseks.
Piirkonda iseloomustavad mereline kliima, rikkalik merelinnustik, suurimad hallhülge lesilad Eestis ning huvitav merepõhja fauna. Siin on kohatud 247 linnuliiki, kellest pesitseb 114. Soontaimeliike on 520, samblikke ja samblaid ligi 500 liiki, ligi 80 liiki kalu. Vilsandist läänes paiknevad looduskaitseala tuntuimad linnusaared – Alumine Vaika, Keskmine Vaika, Ülemine Vaika, Mustpank, Kullipank ja Karirahu, kus paljandub Alam-Siluri geoloogiline pealiskord kunagise troopilise mere korallriffidega. Karula rahvuspark Karula rahvuspark asub Valga- ja Võrumaa piiril Antsla, Karula, Mõniste ja Varstu valla maadel. 1979. aastal asutatud maastikukaitseala sai rahvuspargiks 1993. aastal. Karula rahvuspark on loodud, et säilitada Lõuna-Eestile iseloomulikke metsa- ja järverikkaid kuppelmaastikke, pinnavorme, loodust ja kultuuripärandit. Karula rahvuspark kuulub üle-euroopalisse Natura 2000 võrgustikku.
sügavune TänassilmaViljandiRaudna ürgorg, sellega on ühinenud ÕisuKõpu laugeveeruline org. Vahelduv ja sügav on Halliste ehk Karksi ürgorg. Sellest idas paiknevad LoodiSinialliku (Raudna ülemjooksul), Ärma, Tarvastu ja kõrgustiku lõunaosa kaarjalt läbiv Õhne ürgorg. On ka vanu orge, mida osaliselt täidab viimasest jääajast pärit moreen. Ürgorgudes (Loodi, Saarepeedi) leidub oose ja mõhnu, oruveerusid liigestavad rohked lisaorud, kus mitmel pool paljandub järsu seinamina Devoni liivakivi. Tuntuimad paljandid on Paistu põrgu, Tarvastu Kullamägi, Õisu paljand, Karksi Uus ja Vana põrguhaud ning Pollist läänes Maimu koobas. Paljandeist väljuvad allikad on uuristanud liivakivisse koopaid, suurimad on Allikukivi , Vaida ja Vana-Kariste koopad ning Maimu koobas. Kõrgustiku jalam paikneb 5055 m kõrgusel, tasandikuline lagi ulatub 6070 m-st (Viljandi ümbruses) 128 m- ni (Sürgaveres)
kuningannale ja neljaks aastaks valitavale ühekojalisele parlamendile (Folketing). Kuningannal on samuti ka täidesaatev võim, ta jagab seda valitsusega, mida juhib peaminister. Praegu on Taani kuningriigi kuninganna Margarethe II, valitseb alates 1972. aastast. Taani on ääretult madal maa, pinnamood on valdavalt tasane või laugjas. Kõrgeim punkt (Yding Skovhoj) on vaid 173 meetrit üle merepinna. Aluspõhja moodustab peamiselt lubjakivi, vaid Bornholmi saare all on graniit. Paljandub ka kriidikaljusid, eriti Moni saare idarannikul, kus järsaku kõrgus ulatub üle 100 meetri. Leidub ka fjordrannikuid. Pinnakatteks on enamasti moreen, nagu mujalgi Läänemeremaades. Poolsaare läänerannik on liivane, levinud on luited (taani keeles klitter). Metsa on vaid 12% riigi pindalast, selle moodustavad tänapäeval luidete kinnistamiseks kasvatatud okaspuumetsad, kus levinud on peamiselt mägimännid. Pöögid ja tammed on säilinud vaid saludena. (joon. 11).
1.Paiknemine Eestis Palumaa on palumännikute ja nõmmede maastik,mis asub Haanja kõrgustiku kirdejalamil. 2.Geoloogilne ehitus Lõuna-Eesti aluspõhja moodustavad suuremalt osalt devoni ajastu liivakivid,pinnakatte aga punakaspruun liivsavimoreen. Aluspõhi paljandub paljudes kohtades jõgede ääres ning oruveerudel. Nii on tekkinud liivakivikaljud ja liivakivikoopad. Piusa raudteejaama juures leiduvat valget liivakivi kasutatakse klaasiliivaks. 3.Pinnamood Kõrgusvahed on Lõuna Eestis suured ja pinnamood mitmekesine. Viljakad moreentasandikud vahelduvad küngaste,järvede,soode,niitude ja metsatukkadega. Palumaal esineb palju liivikuid,aga ka põllumaid ja soid. Lk 1 4.Kliimaolud Atlandi ookeani põhjaosas toimuv aktiivn...
PAIKNEMINE Pindala: 827 km², Eesti territooriumist 1,82 % Palumaa asub Kagu-Eestis Peipsi madaliku ja Ugandi ning Irboska lavamaa vahel. Edelaosas külgneb Võru-Hargla nõoga. GEOLOOGILINE EHITUS Lõuna-Eesti aluspõhja moodustavad suuremalt osalt Devoni ajastu liivakivid, pinnakatte aga ka punakaspruun liivsavimoreen. Aluspõhi paljandub paljudes kohtades, jõgede ääres ning oruveerudel. Nii on tekkinud liivakivikaljud ja liivakivikoopad. Maastiku eripära tuleneb peamiselt sellest, et lavamaa moreenkate on Palumaal umbes 40%-l alast kaetud jääjärveliste liivakate setetega. Lõunaosas Eesti suurim orustike osa maastikustruktuuris ja 62%-line metsaalade osatähtsus maakattes. PINNAMOOD Kõrgusvahed on Lõuna Eestis suured ja pinnamood mitmekesine. Viljakad moreentasandikud vahelduvad küngaste, järvede, soode, niitude ja metsatukkadega. Palumaal esineb palju liivikuid aga ka põllumaid ja soid. Aluspõhjas liivakivid ja lõunapool Võru-Petse...
Orundid -piklikud laiapõhjalised avatud pinnavormid Balti klint -kulutus astang Platvorm -suur maakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristallsete kivimitega aluskorrast ning seda katvast kuurutamata kivimitega pealiskorrast Pinnakate -pealiskorra pindmine osa, mis koosneb pudetatest setetest Aluspõhi -kõik pinnakatte all olevad kivimid Kilp -aluskorra positiivne kurd, mis ulatub läbi pealispinna ja paljandub otse maapinnal Eesti aluskord -koosneb kristalsetest kivimitest (graniit, gneiss, kvatsiit), pealis-korra moodustavad vanaaegkonnas meredes kulunud settekivimite lasund Kuesta -A sümetrilise läbilõikega reljeef Ürgorg -sügavad aluspõhjaga lõikuvad orud Loopealne e. alvar -paetasandiku osa, kus pinnakate on väga õhuke või puudub Pinnakatte -Põhja- ja Kesk-Eestis 2-3m, Lõuna-Eesti tasandikel 5-10m paks.
Tartu 2018 Asend, piirid ja suurus Kagu-Eestis Peipsi madaliku ja Ugandi ning Irboska lavamaa vahel. Edelaosas külgneb Võru-Hargla nõoga Pindala 827 km2 Kõrgeim koht Küllätüvä ümbruses ~ 120 m Geoloogilised iseärasused Palumaa põhjaosa asub Gauja ja lõunaosas Amata lademe peenteralise liivakivi ja aleuroliidi avamusel. Lõuna pool Võru-Petseri ürgorus esineb kohati arvestatavas paksuses savikihte Aluspõhi-Devoni ajastu liivakivid, aluspõhi paljandub paljudes kohtades-jõgede ääres ning oruveerudel Pindkate-punakaspruun liivsavimoreen Pinnamood Palumaa on üldkujult tasandik Mõhnastikud, sood, järved, jõed, niidud, metsatukad, liivikud ja põllumaad Palumaa madaldub 60-70 m kõrguselt keskosalt ida-kirde Pihkva järve poole 40-50 meetrile Obinitsast kagus Küllütüvä ümbruses kerkib maapind kõrgemale Jõeorgudes on hulgaliselt liivakiviseid kaldakaljusid
Tartu 2018 Asend, piirid ja suurus Kagu-Eestis Peipsi madaliku ja Ugandi ning Irboska lavamaa vahel. Edelaosas külgneb Võru-Hargla nõoga Pindala 827 km2 Kõrgeim koht Küllätüvä ümbruses ~ 120 m Geoloogilised iseärasused Palumaa põhjaosa asub Gauja ja lõunaosas Amata lademe peenteralise liivakivi ja aleuroliidi avamusel. Lõuna pool Võru-Petseri ürgorus esineb kohati arvestatavas paksuses savikihte Aluspõhi-Devoni ajastu liivakivid, aluspõhi paljandub paljudes kohtades-jõgede ääres ning oruveerudel Pindkate-punakaspruun liivsavimoreen Pinnamood Palumaa on üldkujult tasandik Mõhnastikud, sood, järved, jõed, niidud, metsatukad, liivikud ja põllumaad Palumaa madaldub 60-70 m kõrguselt keskosalt ida-kirde Pihkva järve poole 40-50 meetrile Obinitsast kagus Küllütüvä ümbruses kerkib maapind kõrgemale Jõeorgudes on hulgaliselt liivakiviseid kaldakaljusid
jooksva viimase jäätumise aegsest mandrijää piirist, on künklikum. Seal asub ka maa kõrgeim looduslik punkt Møllehøj (kõrgus merepinnast 170,86 m). Fyni saar ja Sjælland on madalamad lainjad tasandikud. Taani kõige madalamad alad on poldrid, mis asuvad mõni meeter allpool merepinda. Taani on suhteliselt tasane maa, kõrgeim koht on 173 m (Yding Skovhøj). Aluspõhja moodustab peamiselt lubjakivi, vaid Bornholmi saare all on graniit. Paljandub ka kriidikaljusid, eriti Moni saare idarannikul, kus järsaku kõrgus ulatub üle 100 meetri. Leidub ka fjordrannikuid. Pinnakatteks on enamasti moreen, nagu mujalgi Läänemeremaades. Poolsaare läänerannik on liivane, levinud on luited (taani keeles klitter). Haritavat maad on 2,7 miljonit ha (62% territooriumist), mets hõlmab umbes 12% territooriumist, kus levinud on peamiselt mägimännid. Pöögid ja tammed on säilinud vaid saludena. Taani pinnamood ei mõjuta riigi majandustegevust.
Iseloomult on tori hobune energiline, healoomuline, hea veotahtega ja kergesti õpetatav. Tori hobuste tähtsamad saavutused: kõrgushüpperekord on 2 meetrit (mära Helve), 1989.aastal NL absoluutne tsempion on mära Aroonia, NSVL-i rekord suhtelises veojõus kuulub täkule Laser veojõuga 126% oma kehamassist ning Eesti sammurekord kuulun täkule Aaker. Praegu on 900 hektaril Tori Hobusekasvanduse maal umbes 100 hobust, neist 35 mära, kellelt saadakse 10-20 varssa aastas. Tori põrgu- Toris paljandub devoni liivakivi. Jõe vasak kallas moodustab kalmistu kohal umbes 500m pikkuse, kohati üle kümne meetri kõrguse järsaku. Liivakivi alumises osas leidub kolmsada miljonit aastat tagasi elanud rüükalade luutükikesi ja primitiivsete taimede jäänuseid. Allikad uuristasid liivakivisse kõrge ja sügava koopa. Eelmise sajandi keskel sai minna mööda koobast mitusada meetrit maasügavusse. Kuna käik oli suur ning ulatus kaugele, hakatigi seda kutsuma Tori põrguks
Hinni kanjon on lõikunud devoni ajastu liivakivisse, see periood algas umbes 410 miljonit aastat tagasi ja kestis 50 miljonit aastat. Devoni kivimite paksus võib kohati ulatuda 500 meetrini, kõige paksemad ladestud on just Kagu-Eestis. Geoloogid jagavad devoni kivimid mitmeks lademeks. Hinni kanjoni liivakivid kuuluvad Gauja lademe alumise osa - Sietini kihistiku koosseisu. Tegu on selle lademe osa ühe parima paljandiga Eestis. Sälkoru järskudel veerudel paljandub ligi 200 meetri ulatuses 5 - 6 meetri kõrguste püstiste seinte või pankadena valge või mitut tooni kollakas põimkihiline liivakivi. Rohketele roostepruunidele liivakivikihtidele on värvi andnud raua oksüdeerumine kvartsiterakeste ümber. Liivakiviseintes on jälgi ka looduse loomingust. Kanjoni põhjas on näha mitmeid vee poolt tekitatud uurdeid, on ka väikene allikakoobas. Puuliikidest kasvavad siin kased, kuused, haavad, vahtrad. Taimestik on lopsakas
Referaat Pärnu madalik Sisukord : 1. Pärnu madalik 2. Tori põrgu 3. Nigula looduskaitseala 4. Kuresoo raba Pärnu madalik Pärnu madalik on maastikurajoon Edela-Eestis, piireneb põhjas Lääne-Eesti madaliku ja Kõnnumaaga (Kõrvemaa lõunaäär) ning kirdes Türi voorestiku ja Kesk-Eesti tasandikuga, idas ja kagus ulatub Sakala kõrgustiku jalamile. Aluspõhi koosneb põhjaosas paest, mujal devoni liivakivist, mis paljandub nt. Pärnu jõe ääres (Tori põrgu) ja Tahkurannas. Valdavad viirsavi- ja mereliivatasandikud ning sood (suurimad Nätsi-Võlla, Lavassaare, Pööravere, Kuresoo, Ördi, Kikepera, Kõrsa ja Tolkuse). Madaliku põhjaosa läbib Põhja-Pärnumaa servamoodustiste kaar; leidub muidki liustikutekkelisi pinnavorme, nt. Lääne-Eesti tuntuim Potsepa liustikujõedelta. Rohkesti rannamoodustisi pärineb holotseenist, nt. Kaks piki rannikut rööbiti kulgevat
sealhulgas UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud Tallinna vanalinn. Paas on hõlpsasti töödeldav ning aegade jooksul on sellest valmistatud kauneid skulptuure. Viimasel ajal leiab paas edukalt kasutamist hoonete sise ja välisviimistluses ning isegi ehete valmistamisel. Sinisavi Sinisaviks nimetatakse Eesti maapõues paiknevat ning Kambriumi ladestu alaossa kuuluvat sinakasrohelise värvusega savikihti.Savikihi paksus on küllaltki ühtlaselt 60...70 meetrit. Et Kambriumi ladestu paljandub Eestis vaid kitsa ribana Balti klindi ning Soome lahe vahel ning sügavneb ning on kaetud nooremate Ordoviitsiumi, Siluri ning Devoni settekivimitega lõuna pool, siis on ka sinisavi maavarana kaevandamine võimalik vaid PõhjaEestis. Sinisavi kasutatakse peamiselt tsemendi tootmiseks. Looduskaitse üksikobjektid : Rändrahn Paljand Ehalakivi Karst Kallase paljand Karriväljad Vilsandil
............................13 2 Sissejuhatus Selles töös tutvustan lühidalt Pärnumaa vaatamisväärsusi. Juttu tuleb lühidalt puudest, koobastest ja orgudest. 3 Tori põrgu Toris paljandub ülem-devoni liivakivi Pärnu lade (lihtsamalt-devoni liivakivi). Jõe vasak kallas moodustab silla juures kalmistu kohal umbes 500m pikkuse, kohati üle kümne meetri kõrguse järsaku. Liivakivi alumises osas leidub kolmsada miljonit aastat tagasi elanud rüükalade luutükikesi ja primitiivsete taimede (psilofüütide) jäänuseid. Tori paljand on üks väheseid devoni taimede leiukohti Baltimaades. Kohati võib liivakividel näha ka mergeldolomiiti püriidipesakestega.
2.Kõrgeimad punktid ja pikkused Gotlandi-Saaremaa klint on ligikaudu 500 km pikkune. Siluri klint saab alguse umbes 20 km Gotlandi saarest lõunas, kulgeb siis ligi 180 km ulatuses piki Gotlandi läänerannikut põhja suunas ning ilmutab end pärast enam kui 200 km pikkust teekonda Läänemere põhjas Saaremaa põhjarannikul maismaal. Kõrgeim koht Saaremaa pankadest on Panga pank. Panga ulatus on umbes 2,5 km ja maksimaalne kõrgus on 21,3 m. Lääne-Eesti mandriosas paljandub klint katkendlike sisemaapankadena, mis moodustavad umbes 100 km pikkuse, tavaliselt 3 kuni 7 meetri, harvem kuni 15 meetri kõrguste astangute ja paekühmude vööndi. Kesse pank(Kesselaid) on ligi 600 m pikk ja kuni 8,5 m kõrgune. Pank asub Muhu saare ja mandri vahel Kesselaiul. Kesse pank (pildi autor: Ivo Kruusamägi) 4 3.Kivimid ja kivistised Panga pangal on ulatuslikult ja illustratiivselt jälgitavad kivimite lasuvuskihid - no (alt
Venemaal on tähtsamad kalurikülad Vetvennik, Ostrovtsõ, Samolva, Terebistse, Ostrov-Zalit, Kulje ja Budoviz, kalatehased asuvad Gdovis, Kruppis ja Stsiglitsõs. Erakordselt tähtis on Peipsi kui Põhja-Eesti ja Tallinna tuleviku veevaru. Järvel tegutsevad kala-(talvine sikutipüük) ja purjespordiharrastajad. Peipsi liivarikkal põhjarannikul asub rohkesti puhkekohti (tuntumad suvituskohad on Rannapungerja, Kauksi ja Uusküla). Kallastel paljandub (kuni 11 meetri kõrguselt) devoni liivakivi (Looduskaitse all). Peipsi kaudu kulgeb Tartu-Pihkva laevaliiklus Peipsi kui piiriveekogu Läbi aegade on Peipsi järv kui piiriveekogu olnud tähtis poliitiliselt ja sõjaliselt (Jäälahing, Vabadus- sõda, II maailmasõjas 1941. Ja 1944. Aasta operatsioonid). Peipsi on olnud Muinas-Eesti ja Novgorodimaa, Vana-Liivimaa ja Venemaa, Rootsi ja Poola valduste ning Venemaa, Eesti ja NSV Liidu looduspiir.
Järve kaldad on enamasti madalad - lõunaosas soised, põhjaosas liivased. Idakallas on suhteliselt kõrge. Suurele pindalale vaatamata on järv madalaveeline. Keskmine sügavus järves on 2,8 m ja suurim sügavus 6 m. Sügavaim koht, Sapi süvik paikneb Tondisaare ja idakalda vahel, Väikese Emajõe sängi pikendusel. Võrtsjärve nõgu on jääajaeelse tekkega, kuid seda on mõjutanud ka mandrijää. Idakaldal paljandub mitme kilomeetri pikkusel lõigul keskdevoni liivakivisetetest aluspõhi. See on kaitsealune 3-8 meetri kõrgune Tamme paljand. Foto 1: Tamme paljand 3 Järve lõunaosas katab põhja kuni 5,5 m paksune järvemuda, mis põhja pool läheb üle liivaseguseks järvemudaks ja see omakorda liivaks. Mudaga on kaetud umbes 2/3 põhja pindalast. Muda lasub järvelubjal. Toitumine
koorel , tigudel , pärlitel , lubjakivil ,kriidil marmoril ja muna koorel . Puhast kaltsiumkarbonaati kasutatakse ka toitudes ja ravimites . Kaltsiit on kaltsiumkarbonaadi püsivam esinemiskuju ning ta on klaasja läikega värvuseta või piimvalge kristalne aine. Kaltsiidil on mitmeid erinevaid kristallivorme ning looduses võib teda leida lubja ehk paekivi ehk paasina, kriidi ja marmorina. Lubjakivi on valitud Eesti rahvuskiviks, kuna ta moodustab Eesti aluspõhja ja paljandub Eesti pankrannikul. Lubjakivi on olnud läbi aegade tähtsaks ehitusmaterjaliks. Saaremaal leiduvat lubjakivi nimetatakse dolomiidiks ja selle põhikoostisaineks on kaltsiumi ja magneesiumi segumineraal CaCO3*MgCO3. Lubjakivi ja marmori puuduseks on nende reageerimine hapetega. Seepärast võivad pidevad happevihmad lubjakivist ja marmorist ehitusmaterjalidele ja objektidele tõsist kahju tekitada. Kaltsiidi läbipaistvaks esinemiskujuks on islandi pagu, mida iseloomustab kaksikmurdumine.
(P-E pant, eluskooslused); Letipea Ehalkivi HARJULAVAMAA *Asend: P6hja piir kulgeb piki pae astangut, Pakri ps (paldiski) kuni Valga j6eni (Loksa). L6una suunas aheneb kolmnurga tipuks (j2rvetasandi l2histel). *Geoloogia relieef: Geoloogiliselt moodustub alusp6hja Silveri ordoviitsium lava... plantoob, mis madaldub l6una suunas. Kuna p6hjan6lv on v2ga j2rsk, siis sellest geoloogilist struktuuri nim. kulstaks. K6rgemad klindiastangud paiknevad Paksi ps. ja Rannam6isas. Lubjakivi paljandub maapinnal alvaritena. Mandrij22 kulutus j2lgedena on paelaval n2htavad 10-12 cm sygavad j22rkriimud ja vagamused. Lubjakivi platood katavad mandrij22 selled moodustavad moreenitasandikke, moreenikynkaid, vallseljakuid(oosid) ja sandureid<-kuhjesid. *Hilisemad setted: on j6etekkelised v6i biogeensed soosetted. J6esetted- kruus, liiv, muda. *Veestik: Keila-, Kuusiku-, Maidla-, Pirita-, P2rnu j6gi. Vooluveed p6hj. lubjakivide lahustumise t6ttu karsti tekivad maa-alused j6ed,
Geoloogia-teadus Maast, õpetus Maa koosseisust, ehitusest, tema muutustest ja arengust, s.h. elu arengust maakeral. 1)Aktualismi printsiip-Meid ümbritsev keskkond on pidevas muutumises,kuid eeldatakse, et olulisemad füüsikalised,keemilised ja bioloogilised protsessid ei sõltu ajast.Kaasaegne definitsioon ütleb,et mineviku protsesside tundmaõppimine lähtub tänapäevastest protsessidest, kuid tunnistades,et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid Maa pinnal ja sisemised erinesid tänapäevastest protsessidest ja mida kaugemas minevikus nad toimuvad, seda enam. Näiteks: murenemine, troopilised setted,materjalitrantsport ja ümardavus,rifid, virved. 2)Maa Siseehitus-Maa tiirleb ümber ellipsoidsel orbiidil 29,7km/s.Keskmine kaugus Päikesest 150miljonit km.Keskmine raadius 6371 km.Geoid-teoreetiline geomaatiline kujund,mille pinnaks on ookeanite täieliku tuulevaikuse korral,asetseb risti loodjoonega.Gutenbergi-Bulleri mudel:1)Maakoor 2)...
ajastu meres umbes 530 miljonit aastat tagasi. Nime järgi sinine, on sinisavi pigem rohekas, sageli lillakate laikudega. Sinisavi koosneb valdavalt savimineraalidest, mille imetillukesed kristallid on eristatavad vaid elektronmikroskoobis. Eesti sinisavi on unikaalne oma veeimavuse ja plastsuse poolest -- sama vanad savisetted on mujal maailmas tugevalt tsementeerunud (kivistunud) ning kaotanud savidele iseloomulikud omadused. Ø sinisavi Et Kambriumi ladestu paljandub Eestis vaid kitsa ribana Balti klindi ning Soome lahe vahel ning sügavneb ning on kaetud nooremate Ordoviitsiumi, Siluri ning Devoni settekivimitega lõuna pool, siis on ka sinisavi maavarana kaevandamine võimalik vaid Põhja-Eestis. Sinisavi on üks Eesti geoloogilisi "imesid", mida Eestit külastavad geoloogid tihti näha soovivad, sest ligi poole miljardi aasta vanune savi on üldiselt peaaegu alati kivistunud. Sinisavi on säilitanud mõningase
Vilsandi saarel koos seda ümbritsevate saarestikega asub Vilsandi rahvuspark.1910.a.moodustati seal merelindude kaitseala.Seal pesitseb umbes 100 linnuliiki.Tänapäeval on seal elanikke umbes 30. Praeguseks on Vilsandil korrastatud mitu põlist pukktuulikut ja Tolli talu hooned.Tolli elumajas on suvitanud mitmed Eesti kirjanikud. Vilsandi ja Vaika saared koosnevad ligi 400.milj.aasta vanustest dolomiidi pankadest.Saared on Eestis haruldaste kaljusaarte tüüpi.Vilsandi saarel paljandub dolomiit ka põhjarannikul Vesiloo saare vastas ja majaka läheduses,sadamaks kasutatava lahesopi rannas.Majakas on ehitatud 1809.aastal. 7 Saare maakonna lõunapoolsemal saarel Ruhnus asub Eesti vanim puitehitis ja ühtlasi meie vanim säilinud puidust pühakoda,1644.a.ehitatud kirik.Rihnu uus kirik on ehitatud kahe meetri kaugusele vanast puukirikust.Kiriku müürid on laotud kohapeal väljatahutud maakividest.Vaid kirikutorn on ehitatud puidust.Uus kirik pühitseti
Vilsandi saarel koos seda ümbritsevate saarestikega asub Vilsandi rahvuspark.1910.a.moodustati seal merelindude kaitseala.Seal pesitseb umbes 100 linnuliiki.Tänapäeval on seal elanikke umbes 30. Praeguseks on Vilsandil korrastatud mitu põlist pukktuulikut ja Tolli talu hooned.Tolli elumajas on suvitanud mitmed Eesti kirjanikud. Vilsandi ja Vaika saared koosnevad ligi 400.milj.aasta vanustest dolomiidi pankadest.Saared on Eestis haruldaste kaljusaarte tüüpi.Vilsandi saarel paljandub dolomiit ka põhjarannikul Vesiloo saare vastas ja majaka läheduses,sadamaks kasutatava lahesopi rannas.Majakas on ehitatud 1809.aastal. 7 Saare maakonna lõunapoolsemal saarel Ruhnus asub Eesti vanim puitehitis ja ühtlasi meie vanim säilinud puidust pühakoda,1644.a.ehitatud kirik.Rihnu uus kirik on ehitatud kahe meetri kaugusele vanast puukirikust.Kiriku müürid on laotud kohapeal väljatahutud maakividest.Vaid kirikutorn on ehitatud puidust.Uus kirik pühitseti
kuningriigi alla kuuluvad ka 1948. aastal autonoomia saavutanud Fääri saared (1399 km²; 47 000 el.) ja 1953. aastal autonoomiani jõudnud Gröönimaa (2 175 000 km²; 56 000 el.) 3 Looduslikud tingimused Pinnamood: Taani on ääretult madal maa, pinnamood on valdavalt tasane või laugjas. Kõrgeim punkt (Yding Skovhoj) on vaid 173 meetrit üle merepinna. Aluspõhja moodustab peamiselt lubjakivi. Paljandub ka kriidikaljusid. Leidub ka fjordrannikuid. Kliima: Kliima on pehme, nagu merelise kliimaga aladel tavaliselt ongi. Kõige külmema kuu temperatuur ulatub harva alla nulli. Väinad on alati jäävabad. Loodusvarad: Loodusvaradelt ei ole Taani just kõike rikkam riik, majandus tugineb vaid soodsale kliimale ja viljakatele muldadele. Kasulikke maavarasid ja hüdroenergiat ei ole. Ligi 10 % Taani elektrienergiast annavad aga tuulegeneraatorid, mida esineb pea kõikjal rannikul
Ülalpool kaardil (Kaart 1) on näha Vasalemma paekivi kaevandus rajoone. Vasalemma paekivi kaevandatakse peamiselt Vasalemmas, Rummus ning Padisel Harjumaal. On teada, et Vasalemma kivi on kasutatud üle 700 aasta. Vasalemma kivi varud on piiratud. Vasalemma lubjakivi nimetatakse ka Vasalemma marmoriks. (Tabel 1) Vasalemma kivist toodetakse nii põrandaplaate, kui ka muid ehituses kasutatavaid detaile. [7] 3. PAEKIVI DEVONI KIHTIDES Devoni aluspõhja paekivi paljandub looduslikult vaid sügavamates orgudes, kus kuival suvel võib kuivaks jääda jõe paene kiht. Devoni paekivi võime leida ka kanjonilaadse sängi seintel Peetri jõel Kari söödi ja Kalkahju vahel. Kõige suuremat tähelepanu väärivad Tiirhanna ning Marinova paemurrud. Samuti on Lõuna-Eesti paekivi palju noorem kui Põhja-Eesti paekivi. Kõik see, mida näeme Põhja-Eesti paekaldal, vulisevate treppojade astmetel ning mühisevate jugade paeseintes,
(Suur Maailma Atlas) Jääaja kulutus ja kuhjetöid on näha kõikjal: ära kantud pinnas, moreeni vallid, oosid, mõhnasikud ja voored. (Ratcliffe, 2006) 3. GEOLOOGIA Fennoskandia ja sh Lapimaa kivimid on moodustunud kas Maa sügavuses magma kristalliseerumise käigus või maapinnal vulkaanidest väljavoolanud laava tahkumisel, või siis ka merepõhja settinud savi, liiva või muudest setetest. (Eklund, 2007) Lapimaa asub Fennoskanida kilbil. Sõna kilp annab märku, et aluskord paljandub maapinnal või on kaetud õhukese settekivimite kihiga. Enamik pealikorrast on aegade jooksul kulunud erosiooni tõttu. Vanimad alukorra kivimid paljanduvad Koola poolsaarel, Karjalas, Ida-Soome põhjaosas ja Põhja-Rootsis. (vt lisad Joonis ). Enamik sealseid kivimeid pärineb Arhaikumi eoonist, Paleoarhaikumi aegkonnast, vanusega 2500-3100 miljoni aastat. Kivimiteks on peamiselt gneiss ja metavulkaniidsed kivimid. Osa karjala kivimistest pärineb Proterosoikumi
Eestis on pankrandla esindatud Saaremaal (Panga pank), Pakri poolsaarel (Pakri pank), Ida-Virumaal (Ontika). Astangrandla-Rannaastang piirdub paari meetriga, naiteks Jarve randSaaremaal. Moreenirandla on moreenis kujunenud laugnolvalise murrutusrannaga randla. Jameda purdmaterjalirikka moreeni murrutusel kujundab rahnudest ja munakatest lauget mereranda edasise lainetuse toime eest kaitsev kivisillutis selline pilt avaneb mitmel pool Eestis. Kaljurandla -paerand; paljandub lame paene aluspohi, Eestis Vaika saartel ja Vilsandil. Kruusaveeristikurandla kruusast ja veeristest koosnevate rannavallidega kuhjerannaga randla. Kruusaveeristiku randlat voib kohata naiteks Saaremaal Sorve poolsaare laanekuljel, Hiiumaal Heltermaal ja mitmel pool mujal. Vaga levinud on selline randlatuup Soome lahe vaikestel saartel. Moned neist (Louna-Malusi, Aksi jt) koosnevadki erivanuselistest, saare keskosas eri korgustega terrasse moodustavatest kruusa ja veeristiku vallidest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
