Saksamaa kohta Powerpoint (0)

Saksamaa
Sissejuhatus
Saksamaa on liitvabariik, mis asub Kesk-Euroopas. Pindala on 356 910 km2. Rahvaarv
on 82 079 454 (1998). Rahaühik euro. Riigikeeleks on saksa keel. Pinnaehituselt
jaguneb Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksa madalik, Kesk-Saksa hertsüünia
keskmäestike vöönd ja lõunaosas Alpid. Suurimad saared on Rügen, Usedom (väike
idaosa kuulub Poolale), Sylt. Saksamaa kõrgeim tipp asub Alpides, milleks on
Zugspitze, 2964m. Suurim ja tähtsaim jõgi on Rein, suured jõed on ka Elbe, Oder,
Ems, Weser, lõunaosas Doonau. Mets katab ligi 30% Saksamaa pindalast. Metsa on
eeskätt mägedes (kuusk, nulg) ja maa kirdeosas (mänd). Rikkalikult leidub kivi- ja
pruunsütt ning kivi- ja kaalisoola, vähem raua- nikli- vase- uraani- jmt. metallimaake,
naftat ja maagaasi. Suurimad linnad on pealinn Berliin, Hamburg, München, Köln,
Frankfurt.
Saksamaa asend ja tema piiririigid
Saksamaa Liitvabariik asub Kesk-Euroopas. Teda piiravad põhjast Taani,
Läänemeri ja Põhjameri. Lõuna naaberriikideks on Sveits ja Austria. Läänes
piiravad teda Holland, Belgia, Luksemburg ja Prantsusmaa. Idaküljele jäävad
Poola ja Tsehhi. Majanduslikult on Saksamaal väga hea geograafiline asukoht.
Saksamaa asub kõrgelt arenenud riikide vahel nagu Prantsusmaa, Sveits jt. Tal
on vaba pääs kahele merele: Põhjamerele ja Läänemerele. Saksamaal on ka
palju laevatatavaid jõgesid: Rein, Elbe, Oder, Ems, Weser, lõunaosas Doonau.
Pinnamood
Jaguneb 3 osaks: Põhja-Saksa madalik, Kesk-Saksa keskmäestike vöönd ja
lõunaosas Alpid.
Pinnaehitus
Pinnaehituselt jaguneb Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksa madalik, Kesk-
Saksa hertsüünia keskmäestike vöönd ja lõuna osas Alpid. Põhjamere rannikud
ääristavad endistest luiteahelikest kujunenud Friisi saared. Rannikumeres
asuvad Saksamaa suurimad saared Rügen, Usedom (väike idaosa kuulub
Poolale), Fefmarn, Sylt, mis on valdavalt madalad. Kõige kõrgem saar on oma
kriidikalju poolest kuulus Rügen, kõrgusega 161 m (Piekbergi mägi). Doonau
orundist lõunas tõuseb maapind Alpide suunas. Kõrgeimad on lõunapiiril
asuvad Baieri Alpid. Riigi kõrgeim tipp asub Alpides, milleks on Zugspitze,
2964m.
Kliima
parasvööde, jahe, pilvine, niisked ja vihmased talved ning suved;
vahetevahel soe, troopiline tuul; suhteliselt kõrge niiskustase.
Saksamaa asub parasvöötmes. Ta on merelise ja mandrilise kliima siirdeala. Kliima on
suhteliselt jahe pilvine. Rannikul ja Ülem-Reini madalikul on keskmine temperatuur
jaanuaris 1-2, mujal alla 0*.Juulis rannikul 16*, Ülem Reini madalikul 20*, ida-
osas18*C. Talved ja suved on niisked ja vihmased. Sademeid on Põhja-Saksa
madalikul 600-800, mägedes üle 1000, mägedevahelistel aladel kohati alla 500 mm/a.
Vahetevahel soe, troopiline tuul. Kliima on siiski suhteliselt kõrge niiskustasemega.
Püsivat lumikatet tekib peamiselt mägedes.
Veestik
Saksamaa suurim ja tähtsaim jõgi on Rein, suured jõed on ka Elbe, piirijõgi
Oder, Ems, Weser ja lõunaosas Doonau. Suurimad jõed on laevatatavate
kanalitega omavahel ühendatud. Palju kanaleid on Põhja-Saksa madalikul.
Kõige rohkem järvi on Põhja Saksa madalikul (Mecklenburgi järvedelava) ja
Alpide eelmäestikus.
Rahvastik
Rahvaarv 82 079 454 (1998)
Rahvastiku tihedus 230 in/km2
Aastane rahvastiku juurdekasv 0,02% (1998)
Alla 15-aastaste osakaal rahvastikus 16%
Üle 65-aastaste osakaal rahvastikus 16%
Keskmine eluiga 77 aastat (meestel - 73 a; naistel - 80 a)
Kirjaoskus 100%
Saksamaa rahvaarv on 82 079 454 (1998). Umbes 92% moodustavad sakslased. Riigis elab umbes 6,9 mln.
välismaalast. Kõige rohkem on türklasi, teisel kohal on põgenikud Jugoslaaviast. Aastas satub Saksamaale kuni
1 miljon sisserändajat, kellest osa on nn. volgasakslased Venemaalt. Sündimus ja suremus on väikesed (11-12
o/oo), iive enamasti negatiivne. Sellest võib järeldada, et tegemist on demograafilise kriisiga, nullkasv. Liinades
elab 84% rahvastikust, ka maarahvas on eluviisilt linnastunud. Rohkesti on nii väikesi, keskmisi kui ka
linnastuks kasvanud suuri linnu. Suurim linn on Berliin, suurim linnastu Ruhr (üle 4 mln. el.). Rahvastiku
keskmine tihedus 230 in/km2 on Euroopa suurimaid. Hõredamalt elab rahvast mägedes ning Loode-Saksamaa
rabade ja nõmmede alal. Pärast II maailmasõda asustati sund korras Ida-Euroopast Saksamaale umbes 8 mln.
etnilist sakslast. Ümber asumine on jätkunud lainetena ka hiljem, praegu peamiselt Venemaalt. Palju on
Saksamaale sisserännanud võõrtöölisi. Olulisem ränne on toimunud riigi idaosast lääneossa.
Saksamaal on 2/3 rahvastikust luterlased ja 1/3 katoliiklased.
Majandus
Saksamaa on majanduslikult Ameerika Ühendriikide ja Jaapani järel maailmas kolmandal kohal, väljaveomahult esikohal. Saksamaa
majanduses on oluline USA kapital. Saksa kapitali välismahutused on suhtelised väikesed ega vasta riigi majandusvõimsusele, neid on tehtud
peamiselt Lääne-Euroopasse ja ka Brasiiliasse. Tähtsaks peetakse teaduse uuringuid ja nende rakendamist. Põllumajanduses on tegev 6%,
tööstuses 41% ja mujal (peamiselt teeninduses) 53% tööhõivelisest rahvastikust. Tema SKT on ainult veidi väiksem kui Suurbritannial ja
Prantsusmaal kokku. Keskse riigina Euroopas on Saksamaal kaubandussidemed paljude partneritega, eelkõige Prantsusmaa ja teiste arenenud
Lääne-Euroopa riikidega. Kaubanduspartnerite mitmekesisust iseloomustab näiteks nafta importimine enam kui tosinast riigist. Saksamaa
majanduskasv on viimasel ajal jäänud alla teistele euroopa liidu riikidele-palju ressursse on nõudnud endise Ida-Saksamaa järeleaitamine ja
liiga kulukad sotsiaalprogrammid.
Rahaühik Saksa mark (DEM)g
Rahvuslik koguprodukt dollarites 1,74 triljonit dollarit (1997)
RKP ühe inimese kohta dollarites 20 800 dollarit (1997)
Põllumajanduses rakendatud tööjõud 3%
Eksport dollarites 521,1 miljardit (1997)
Eksport
tööstuskaubad, masinad ja nende osad, kemikaalid, mootoriosad toiduained, kütused
Import dollarites 455,7 miljardit (1997)
Import
toiduained, põllumajandussaadused, kütused
Pinnatud teid 627 303 km
Televiisoreid 1000 inimese kohta 546
Telefone 100 inimese kohta 54
Põllumajandus
Haritavat maad on 51% riigi pindalast. Põllumajandusega tegeleb ligi 3 mln. inimest.
Põllumajandus on arenenum maa põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit,
suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele.
Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on kõrgel järjel viinamarjakasvatus.
Parematel maadel peetakse sigu ja veiseid ning kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti,
kehvematel aladel valdavad piimakarja-, rukki- ja kartulikasvatus.
Palju kasvatakse söödataimi, köögivilja, Edela-Saksamaal kohati viinapuud, Baieris
humalat. Põllumajandus kasutab rohkesti tootlikke teenuseid (maaparandus,
tehnohooldus, äri- ja teadusnõustamine, krediit jm.), millega on saavutatud väga kõrge
saagikus ja loomade tootlikkus. Peaaegu kogu toodang töödeldakse kohapeal. Peale
põllumajandus saaduste tootmise peab Saksamaa agraarpoliitika põllumajandust
oluliseks maa- asulastiku, aastasadade jooksul kujunenud kultuurmaastiku ja
inimsõbraliku elukeskkonna säilitajaks.
Transport ja väliskaubandus
Esikohal on autotransport, heal järjel on ka raudtee, torujuhtme- ja siseveetransport.
Saksamaa kaubalaevastik on maailma moodsamaid. Välisvedudeks kasutab Saksamaa
palju Hollandi, Itaalia ja Prantsusmaa sadamaid (Rotterdam, Genova, Triesteja
Marseille) ja laevu. Saksamaa suurimad sadamalinnad on Hamburg. Bremen (koos
Bremerhaveniga), Wilhelmshaven, Lübeck ja Rostock. Tähtsaim siseveetee on Rein,
selle ääres asub maailma suurim siseveesadam Duisburg.
Saksamaa suurim lennukompanii on Lufthansa. Frankfurdi lennujaam on Euroopa
suurimaid.
Väliskaubandus toimub peamiselt Euroopa Ühenduse riikide ja USA-ga;
arengumaadelt ja SRÜ-st ostetakse naftat, maagaasi ja maake. Väljaveos valdavad
valmistooted (tööstuskaubad, masinad ja nende osad, kemikaalid, mootoriosad
toiduained, kütused). Väljavedu ületab sisseveo.
Saksamaa kaart