Šveits (1)

SISUKORD
SISSEJUHATUS............................................................................................................2 .....................................................................................................................................2 1. peatükk....................................................................................................................... 3 SVEITSI RIIK................................................................................................................3 1.1. Loodus.................................................................................................................4 1.2. Kliima..................................................................................................................5 1.3. Rahvastik .............................................................................................................6 1.4. Majandus............................................................................................................. 7 KOKKUVÕTE...............................................................................................................8 SISSEJUHATUS Oma uurimustöö teemaks valisin Sveitsi riigi, kuna olen seal ka ise käinud. See on huvitav ja väga imeilusa loodusega maa.
Töö eesmärgiks seadsin üldinfo otsimise Sveitsi kohta. kuigi selle riigi kohta saaks palju pikemalt ja laiemalt erinevate teemade kohta kirjutada, teen oma uurimustöös kokkuvõtliku ülevaate Sveitsi loodusest, kliimast , rahvastikust ja majandusest.
Töö koostasin oma kodu arvutis, kasutades Microsoft Wordi programmi. Informatsiooni kogumiseks kasutasin interneti. Kogusin kokku põhiandmed, mis jaotasin peatükkideks. Kasutasin ka oma koduarhiivist paari pilti. 1. peatükk SVEITSI RIIK
Sveits on föderatiivne vabariik, ning ta koosneb 23 kantonist. Igal kantonil on enda põhiseadus - parlament ja valitsus. Riigis on kehtiv keskajast pärit seadusandlus . 1848 aastal vastu võetud põhiseaduse alusel on riigipeaks president , kelle parlament valib valitsuse liikmete seast üheks aastaks ilma tagasivalimiseõiguseta. Seadusandlik võim kuulub kahekojalisele Liidukogule, täidesaatev võim on 7- liikmelisele liidunõukogule.
Põhiandmed: Pindala: 41 288 km2 Rahvaarv: 7 277 000 inimest Pealinn: Bern Keeled: saksa, prantsuse, itaalia ja retoromaani keeled on riigikeeled Rahaühik: Sveitsi frank
Suurimad linnad: 1. Zürich - 343 000 inimest 2. Basel - 176 000 inimest 3. Genf - 172 000 inimest
Kõrgeimad mäed: 1. Monte Rosa - 4634 m 2. Dom - 4554 m 3. Weisshorn - 4512 m
3 1.1. Loodus Sveitsil on viis naaberriiki. Ta piirneb Austria, Prantsusmaa, Liechtensteini, Saksamaa ja Itaaliaga. Pinnaehituses on eristunud kolm osa: lõunaosas Alpid, mis moodustavad ligi 60 % riigi pindalast, läänepiiril on Juura mäestik, mis on madalate ahelikega ja mille alla jääb kümnendik riigi territooriumist ning nende kahe vahele jääb 50 kilomeetri laiune ja keskmiselt 395 meetri kõrgune Sveitsi platoo, mis piirneb edelas Genfi järvega ning kirdes Bodeni järvega. Tänu Alpidele katab igijää ja -lumi riigi pindalast ligi 5,7 % ning see mäestik loob ka erilise kliima piiri Lõuna- ja Kesk- Euroopa vahel.
Jõgesid on Sveitsis palju, need on valdavalt vee- ja energiarikkad. Näiteks algavad Sveitsis sellised tähtsad Euroopa jõed nagu Rein ja Rhone. Sveits on kuulus ka oma järvede poolest, mis asuvad tektoonilistes nõgudes. Seal on sellised kaunid ja silmapaistvad järved nagu Boden, Genf, Lugano, Magiore, Zürichi järv jt.
Mullastikku ja taimkatet iseloomustab seal kõrgusvööndilisus. Sveitsis pööratakse suurt tähelepanu taimestiku kaitsele. Umbes 25 % territooriumist on kaetud okasmetsadega. Peamiselt kasvavad okasmetsades männid ja lehised. Nad levivad kuni 1400 meetri kõrgusel mägedes. Sellest madalamal kasvavad pöögid, vahtrad, tammed ja teised puud. Platool on aga rohumaad, ning kõrgemal mägedes kasvavad alpitaimestiku väikeliigid. Näiteks ülased, sveitsi männid ja alpi jänesekäpp (edelweiss).
Põlised loomad on põhiliselt kadunud. Metsades võib kohata rebast, mägikitse ja ümisejat. Kuid linde on natuke rohkem. Näiteks tuntuimad lindudest on rähn ja sinine pilalind.
Maavarade poolest on Sveitss vaene, leidub vaid mineraalset ehitusmaterjali, kivisoola, veidi ka kivisütt ja rauamaaki. peamisteks rikkusteks ongi vee- energia ja ainulaadne maastik .
Sveitsis asub ka maailma pikim autotunnel Sankt Gotthard, mille pikkus on 16 kilomeetrit.
4 1.2. Kliima Sveitsi kliima sõltub põhiliselt sealsetest mägedest. Lavamaadel ja kõrgemates orgudes valitseb aga mõõdukas kliima. Aasta keskmine temperatuur on ligikaudu 10 kraadi. Tavaliselt on mägedes soojad ja sademerikkad suved ning külmad ja kuivad talved. Näiteks platool ja Alpide lõunajalamil Bernis on jaanuaris 0 ning juulis 19°C, Luganos vastavalt 2 ja 22°C. Mägedes Davoses talvel -7°C ja suvel 12°C. Sademeid on tuulealustel nõlvul ja orgudes 500- 600, platool 800- 1000, kõrgemal tuulepealsetel nõlvadel aga 2400 - 4000 mm/a. Sveitsis sajab kogu aasta, eriti veel kevadeti . Talvel esinevad ka tugevad lumesajud , mis soodustavad ohtlike laviinide teket. Põhja- Alpides puhuvad ka kevadeti soojad föönid ning talvel on sageli udu. Sveitsis on võimalik suusatada nii palju kui tahad , sest seal on hulgaliselt ette valmistatud parima lumega suusaradu.
Joonis 1. Lugano kliimadiagramm.
5 1.3. Rahvastik Sveitsis elab 7 300 000 inimest ning 63% sellest elab linnades. Rahvastiku tihedus on 200-300 inimest ruutkilomeetri kohta, kõige tihedam on see Sveitsi platool (seal elab üle 60% elanikest), kus asuvad ka suuremad linnad. Loomulik iive on kahjuks väike, kõigest 0,7%. Rahvaarv suureneb peamiselt välismaalaste sisserännu ja nende suures sündivuse tõttu. Euroopa maade seas on Sveits riik, kus välimaalaste tähtsus on üks suuremaid , see moodustab 18,5% rahvastikust.
Seega räägitakse ka väga mitmesuguseid keeli. Kahel kolmandikul sveitslastest on saksa esivanemad . See osa rahvast räägib saksa keelt. Lääne pool räägitakse tavaliselt prantsuse keelt. Seda kasutab 18 % elanikest. Lõuna pool, Ticino kantonis, räägivad sisserännanud itaallased oma emakeelt , see on umbes 10 % rahvastikust. 6% räägitakse muid keeli ning ainult 1% kogu rahvaarvust räägib riigikeelt, mis on ka retoromaani keel, mida kõneldakse Graubündeni kantonis.
Usu poolest on umbes 48 % sveitslastest on katoliiklased ja 44% on protestandid .
Joonis 2. Sveitsis kõneldavad keeled protsendiliselt kogu rahvaarvust.
6 1.4. Majandus Sveits on kõrge arengutasemega tööstus- põllumajanduslik maa, maailma üks suuremaid rahanduskeskuseid ja kapitali väljavedajaid ning tähtsamaid turismi- ja kuurortmaid. SKP on siin üks maailma suurimaid (35 760 $/in; 1993.a). Genfis on paljude organisatsioonide peakortereid, Zürich aga on rahvusvaheline börsi-, kindlustus - ja rahanduskeskus. Sveits on kuulus oma turavliste pankade poolest. 1991 aastal oli Sveitsis 457 panka.
Suurem osa tööhõivelisest rahvastikust on tegev teeninduses, järgnevad tööstus ja ehitus ning põllumajandus.
Joonis 3. Sveitsi SKP moodustajad protsendiliselt kogu rahva arvust.
Üle poole elektrienergiast toodavad veejõujaamad ja ülejäänud energia saadakse tuuma- ja soojusjõujaamadest. Tuumajaamu on Sveitsis neli. Töötleva tööstuse põhiharudeks on masina-, peenmehaanika-, ravimi-, toiduaine-, alumiiniumi-, paberi- ja tekstiilitööstus.
Põllumajandus rahuldab riigi põhilise toiduainevajaduse. Haritavat maad on 418 00 ha ja karjamaad 642 000 ha. Põhiharu on loomakasvatus ning peetakse peamiselt piimakarja. Kasvatatakse ka teravilja, kartulit , suhkrupeeti, puuvilja ja viinamarja. Mägedes on domineeriv metsatööstus. Tähtis tuluala on ka kuurorti- ja turismimajandus.
Väliskaubanduse mahult kuulub Sveits esimesele kohale. Ekspordib masinaid, aparaate, keemiakaupi, kelli , riideid ja toiduaineid.
Peamised kaubanduspartnerid on Euroopa suurriigid , USA, Austria ja Jaapan.
7 KOKKUVÕTE Sveitsi riigi kohta andmeid otsides sain palju uut teada. Töö koostamisel sain kokkuvõtliku ülevaate kogu riigist. Sveits on föderatiivne vabariik, ta koosneb 23 kantonist. Ta piirneb Austria, Prantsusmaa, Liechtensteini, Saksamaa ja Itaaliaga. Sveitsist on palju jõgesid, need on valdavalt vee- ja energiarikkad. Ka järvede poolest on se riik kuulus. Sveitsi mullastikku ja taimkatet iseloomustab kõrgusvööndilisus. Väga suurt tähelepanu pööratakse taimestiku kaitsele. Maavarade poolest on Sveits vaene, leidub mineraalset ehitusmaterjali, kivisoola, veidi ka kivisütt ja rauamaaki. Peamisteks rikkusteks ongi vee- energia ja ainulaadne maastik. Sveitsis asub ka maailma pikim autotunnel, milleks on Sankt Gotthardi tunnel, mille pikkus on 16 kilomeetrit. Sveitsi kliima sõltub täielikul sealsetest mägedest. Lavamaadel ja kõrgemates orgudes valitseb mõõdukas kliima. Aasta keskmine temperatuur on 10 kraadi. Tavaliselt on mägedes soojad ja sademerikkad suved ning külmad ja kuivad talved. Aastaringselt puhuvad ka tugevad tuled ja sajab vihma. Sveitsis räägitakse väga mitmesuguseid keeli. Ta on kõrge arengutasemega tööstus- põllumajanduslik- maa, maailma üks suuremaid rahanduskeskuseid ja kapitali väljavedajaid ning tähtsamaid turismi- ja kuurortmaid. Uurimustööd koostades sain teada väga palju uut ja huvitavadt ning meelde tuli ka minu pikk reis Sveitsi. Soovitan kindlati kõigil selles ilusas ja puhtas väikeriigis ära käia.
8