PROJEKT küla kogukonna elujõu säilitamine vao külamaja renoveerimine Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Juhendaja: Jana Kukk Vastutusvaldkonnad Click to edit Master text styles Projektijuht, turvaülem, Second level turundus- ja logistikajuht Third level Ulvi Fourth level Fifth level Töö meediaga , PR- mänedzer , sideülem -
Iseloomusta Maunot. Millise muutuse teeb Mauno näidendi jooksul läbi? Kirjelda Mauno ja vanaema suhteid. Kes oli onu Paul? Millisena näeb teda Mauno? Mis Sulle Mauno juures meeldis, mis mitte? Mis võiks olla selle näidendi põhiidee? Käis esimeses klassis 8 aastat. Tahtis püsida esimeses klassis, kuigi õpetajal olid plaanid teda teise klassi panna. Tal hakkas isegi juba habe kasvama.• Vanaema on tal surnud. Suhted olid head. Meenutab koguaeg kuidas vanaema talle lapsepõlves süüa tegi. Vanaema jäi haigeks ja suri. Paul oli tema onu kes tema eest hoolitses.
MULDKESKKOND Muld kui oleluskeskkond Muld on maakoore pindmine kobe kiht, mida kasutavad ja mõjutavad organismid ning mida kujundavad ümber organismide jäänuste muundumise saadused. Kivimitel, mis moodustavad maakoore, algas mulla kujunemine siis, kui maismaal hakkas arenema elu ning toimuma orgaanilise aine süntees, muundumine ja lagunemine. Praeguses biosfääris on muld olulisemaid komponente, sest mulla areng on seotud elu (eriti taimede) arengu ja täiustamisega. Mida suurem on mulla viljakus (võime varustada rohelisi taimi vee ja mineraaltoitainetega ning taimejuuri hapnikuga), seda suurem on taimkatte produktiivsus ja tagasiside mullale. Seetõttu on muld ka tootmisvahend põllu-ja metsamajandusele; muld ei vanane eha kulu, kuid vajab hooldust. Rohelistele taimedele on muld kinnituspinnaks (substraadiks) ja osaliseks oleluskeskkonnaks (meediumiks), kus toimub...
docstxt/13830327731021.txt
SÕNALIIGID Eesti keel 3. klassile Heli Pundonen 2010 Töö sisu Etteütlus. Lausete analüüs ja sõnaliikide (nimi-, tegu- ja omadussõnade) määramine. Tabeli täitmine ja kontroll. Etteütluse tekst Vöödiline kass nurrub diivanil. Hommikuti lebab vana jahikoer vaibal. Rikkis televiisor kahiseb ja ragiseb. See suur õunapuu kannab ikka vilju. Tilluke tibu ja kirju kukk nokivad õues teri. Potis podiseb maitsev puder. Tasahilju poeb nukrus põue. Tööjuhis 1. Tõmba nimisõnale alla üks joon. 2. Tõmba tegusõnale alla kaks joont. 3. Tõmba omadussõnale alla katkendlik joon. Kontrolli! 1 Vöödiline kass nurrub diivanil. vöödiline (missugune?) kass (kes?) nurrub (mida teeb?) Kontrolli! 2 Hommikuti lebab vana jahikoer vaibal. lebab (mida teeb?)
Seda tunnistavad ka vareme moodi kivilademed. Sealt maa seest on välja tulnud ahelate tükke ja muid vana-aja sõjariistu. Kantsi kõrvale on ka Vanapagan tahtnud oma kantsi üles ehitada, aga ei ole võinud. Igaüks teab, et Vanapagan oma tööd ikka ööpimeduses teeb, ja seda kõik enne poolt ööd või enne kukelaulu. Juba õhtul aegsasti hakkas Vanapagan oma tööd. Suur lade kive oli koos ja müüritöö hüüdis kiirusel. Aga võtku äpardust, juba Paali pere kukk laulnud. Õelus aga ei raatsinud oma tööd nii hõlpsasti maha jätta. Suures vihas visanud ta suure kivi, et kukke ära tappa. Aga kivi läinud üle. Varsti laulnud ka teise pere kukk. Ka sellele saatnud Vanapagan kivijõmmaka. Jälle kukkunud kivi enne maha. Siis laulnud kolmanda pere kukk. Ka temale visati suur kivi. Aga Vanapagan olnud juba nii tiidsal minekul, et kivi kaude jooksnud. Need kolm kivi seisavad seal veel praegu ja neist eemal kivivaremik. Igaühel kolmest
Tallinn, Valgus, 1969. Eichwald, K., Eilart, J. jt. Haruldasi kaitstavaid taimeliike Eestis. Abiks loodusvaatlejale nr. 53. Tartu, ENSV TA ja ELUS, 1965. Eichwald, K., Kalamees, K. jt. Eesti NSV floora, VIII kd. Tallinn, Valgus, 1971. Eichwald, K., Kask, M. Eesti taimede määraja. Tallinn, Valgus, 1966. Eichwald, K., Kask, M. jt. Eesti NSV floora, III kd. Tallinn, Eesti Riiklik Kirjastus, 1959. Eichwald, K., Kask, M. jt. Eesti NSV floora, VI kd. Tallinn, Valgus, 1978. Eichwald, K., Kukk, E. jt. Eesti NSV floora, IX kd. Tallinn, Valgus, 1984. Eilart, J., Kask, M. jt. Eesti NSV floora, V kd. Tallinn, Valgus, 1973. Eilart, S. Hanijalg. Eesti Loodus, 8, 1996. Eilart, S. Kurekael. Eesti Loodus, 10, 1996. Eilart, S. Põld-litterhein. Eesti Loodus, 7, 1997. Eilart, S. Põld-varesjalg. Eesti Loodus, 8, 1995. Eilart, S. Ussikeel. Eesti Loodus, 9, 1996. Eilart, S. Virn. Eesti Loodus, 9, 1995. Henno, O. Puude ja põõsaste välimääraja. Tallinn, 1995. Ivtshenko, S. Huvitavat botaanikast
1. Millised tulirelva liigid on kasutusel vanglateenistuses? püstolid ja tugirelvad 2. Millised tugirelva liigid on kasutusel vanglateenistuses? püstolkuulipilduja; ründevintpüss; sileraudne püss (pumppüss); täpsuspüss, 3. Nimeta vanglateenistuses kasutatavad püstolite margid ja mudelid. Püstol MAKAROV, GLOCK 17, HECKLER & KOCH P30LS 4 Mis tähendab ühetoimeline päästmine, mis kahetoimeline? Ühetoimeline vajutan päästikule, päästik annab jõu kukele, kukk annab löögi lööknõelale, lööknõel annab löögi padrunile Kahetoimeline vajutad päästikule, kukk liigub alla, tõmban päästiku veel tagasi, kukk liigub ülesse annab löögi lööknõelale, lööknõel annab löögi padrunile. Kahetoimelist saab ka käsitsi vinnastada, ühetoimelist ei saa käsitsi vinnastada 5 Kirjelda püstol HK P30S tööpõhimõtet. (Kuidas toimub lask alates padruniga laadimisest?) Poolautomaatne püstol! Püstoli laadimiseks: 1
Kaitseala kuulub Natura 2000 kaitsealade võrku, kuna Piiumetsa on elupaigaks metsisele, soo- ja must toonekurele ning tedrele ja kaljukotkale (Sokk, 2003). Kaitseala asukoht Piiumetsa sookaitseala asub Kõrvemaa maastikurajoonis, Raplamaal Kaiu ja Käru ning Järvamaal Väätsa vallas. Soost idas kulgeb Paide - Kuimetsa maantee ja Pärnu jõgikonda kuuluv Piiumetsa ehk Lintsi jõgi. Soost lääne pool voolab Käru jõgi (Reier ja Kukk, 2000). Tegemist on ovaalse, kirde-edelasuunal väljavenitatud sooga. Suurema osa moodustab rohkete laugastega lageraba. Raba suhteline kõrgus on üle 2m ja absoluutne kõrgus 67m. 4 Turbalasundi keskmine sügavus on 2,8 meetrit, suurim 5 meetrit (Reier ja Kukk, 2000). Kaitseala serva jääb metsise püsielupaik, rabas pesitsevad sookured (EELIS). Sookaitseala pindala on 554 ha (EELIS). Piiumetsa maastikukaitseala pindala on 1130 ha
AS Pliiats Pr Kai Kukk OÜ Kajakas Mai5 15.06.2007 nr 1-2/4 13523 Pärnu Konverentsi läbiviimine Lugupeetud proua Kukk Täname, et soovite konverentsi läbiviia meie ettevõttes.Lisame hinnakirja koos pakutavate võimalustega. Austusega Allkiri Kaarel Tint juhataja Lisa: Hinnakiri 1lehel 2 eks tel 567 8432, [email protected] Laua 7-2 Telefon:555 4444 Arvelduskonto 100100453657 SEB Paide 13456 Faks: 555 4444 E-mail:[email protected] Registrikood: 112233445
kuhu nad looduslike levimisviisidega poleks iial jõudnud. (Kangur jt 2005:4) Bioinvasiooni peetakse võrdväärseks elustiku ohuteguriks elusvarade üleekspluateerimise, elupaikade muutmise ja killustumise ning reostuse kõrval (Kangur jt 2005: 4). Mõned invasiivsed liigid võivad ohustada kohalikku ökosüsteemi või selle osi, neil võib olla oluline negatiivne mõju keskkonnale, majandusele ning inimeste tervisele (Eek, Kukk 2013:7). "Bioinvasiooni kirjeldab nn. kolme kümne reegel, mis hindab sissetoodud liigi protsendilist tõenäosust muutuda invasiiviks: kümme protsenti sissetoodud liikide koguarvust võib hakata uues piirkonnas juhuslikult kasvama, neist omakorda kümnendik naturaliseerub ja viimastest omakorda kümme protsenti võib muutuda probleemseks" (Eek, Kukk 2013:11). 3 1. BIOLOOGILINE MITMEKESISUS
Tallinna Järveotsa Gümnaasium Birgit Kukk 10.a klass INIMESTE RAHVA - JA KULTUURIPÄRIMUSED AJALOO VÄLTEL Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Katri Silla Tallinn 2012 Uurimistöö on lubatud kaitsmisele 6. mail 2014. aastal Tallinna Järveotsa Gümnaasiumi uurimistööde kaitsmisnõukogu poolt. Kaitsmine toimub 26. mail 2014. aastal kell 10.00 Tallinna Järveotsa Gümnaasiumi aulas.
Mihkel Kukk Tammistu talu Veeriku küla Valjala vald 94346 Saare maakond Tel 5844 1832 Pr Aive Mõistlik Valjala Põhikooli direktor Posti 18 Valjala
Mängud kõne arendamiseks Kodulinnud(3 aastased) Eesmärk. Tekitada huvi eakaaslastega suhtlemise vastu, harjutada õiget hääldamist. Vahendid. Esemed või pildid kodulindude kujutistega: pardid, haned, kanad, kukk. Mängu käik. Lapsed istuvad poolringis toolidel. Õpetaja paneb tahvlile järjest kodulindude pilte ja lapsed nimetavad neid. Täpsustatakse nende lindude häälitsusi. Seejärel selgitab õpetaja mängureegleid: „Mina nimetan linde, aga teie teete nende lindude häält. Olge tähelepanelikud!” Õpetaja Lapsed Meie pardid hommikul Prääks-prääks-prääks Meie haned tiigi ääres Ka-ka-ka
Kõige rohkem mõjutavad piirkonna loodust Kasari vesikonna jõed, mis läbivad intensiivse põllumajandusliku tootmisega alasid. Selle tagajärjel on Matsalu lahe idaosa kinnikasvamas. Veekogude põhja settinud veetaimestiku orgaaniline mass aga tarbib lagunedes rohkem hapnikku, mis paratamatult mõjub siinsele elustikule. Kasutatud materjalid 1. Haberman, H., Kaar. E., Kumari. E., Trass H., Vilbaste. J. 1970. Lääne-Eesti rannikualade loodus. Valgus. Tallinn 2. Kukk, T. 2004. Pärandkooslused. Keskkonnainvesteeringute keskus. Tartu. 3. Kumari, E. 1985. Matsalu- rahvusvahelise tähtsusega märgala. Valgus, Tallinn. 4. Maa-amet. 2006. Vabariigi digitaalse suuremõõtkavalise mullastiku kaardi seletuskiri. Tallinn. Kättesaadav. http://geoportaal.maaamet.ee/docs/muld/mullakaardi_seletuskiri.pdf (Viimati külastatud 25.03.2012) 5. Miilmets, A. 1981. Matsalu. Eesti Raamat. Tallinn 6. Paal, J. 1997
Üks teeb timp-tamp, teine teeb timp-tamp, kolmas teeb timp-tamp, neljas teeb timp-tamp, viies teeb karviuhti. (Hobune) ? Sööda kui venda, seo kui varast. (Hobune) ? Üks ait, neli nurka, iga nurga all nael rauda. (Hobune) ? Tüügas ülespidi, latv alaspidi. (Hobuse või lehma saba) ? Neli andjat, neli kandjat, kaks koerakaitsjat, üks parmupiits. (Lehm) ? Kuum kivi aida ääre all. (Lehma udar) ? Ma olen loodud karune, ei siiski karvu kanna ma. (Lehma keel) ? Rähn raiub raudses linnas. (Kell või krapp lehma kaelas) ? Pere sööb, laud laulab. (Emis imetab põrsaid) ? Mees läheb metsa, selg teibaid täis. (Siga) ? Mees künnab, ei ole atra ega hobust. (Siga tuhnib) ? Heinamaa, kaks korda aastas niidetakse. (Lammas) ? Tuhat tutulutulist, sada sarvilist. (Kari) ? Neli teevad aset, kaks näitavad tuld, üks heidab magama. (Kass) ? Pärval karjas, öösel orjas. (Koer) ? Mees läheb metsa, mõõk seljas. (Kass) ? Kera ees, ora taga, hiirekelder ...
MÕISTATUSED 1) Pool on temast üks jooginõu, pool hoiab rakmes härja jõu, kuid terve õitseb siniselt, kui lumi läinud kinkudelt. 2) Tules ei põle, vees ei upu, mullas ei mädane. 3) Laut lambaid täis, ühelgi pole saba. 4) Väike mees, terav kirves. 5) Valge poiss, rohelised juuksed. 6) Punane pullike, jõhvist lõoke. 7) Kuldkera keset koplit. 8) Ilma jaluta käib, ilma tiivuta lendab. VASTUSED: (1. kannike 2. nimi 3. leivad ahjus 4. mesilane 5. kartul 6. jõhvikas 7. päike 8. pilv) Üks teeb timp-tamp, teine teeb timp-tamp, kolmas teeb timp-tamp, neljas teeb timp-tamp, viies teeb karviuhti. (Hobune) Sööda kui venda, seo kui varast. (Hobune) Üks ait, neli nurka, iga nurga all nael rauda. (Hobune) Tüügas ülespidi, latv alaspidi. (Hobuse või lehma saba) Neli andjat, neli kandjat, kaks koerakaitsjat, üks parmupiits. (Lehm) Kuum kivi aida ääre all. (Lehma udar) Ma olen loodud karune, ei siiski karvu kanna ma. (Lehma keel) Rähn raiub r...
enam rahulikult koos vaid igaüks jooksis ise suunas ringi ning oldi närvilised. Ühel päeval toodi aga uus noor kana, kes hakkas meeldima Kerill-Kerkerillile, kuid see kana oli noor ning ripsutas tiiba ainult noorjõnglasega. Kerill-Kerkerill üritas talle küll seletada, kui edevad, rumalad ja ideaalideta on kõik maatõugu kanad laudas, kuid kui kana teda kuulda ei võtnud siis mõistis ta, et too on kõigest edev, rumal ja langenud. Kukk unistas lennust lõunasse, kuna arvas, et seal ehk on parem elu, ning lendas männi otsa, tahtes kaugemale lennata, aga kukkus alla nagu kivi, mis peale haned, kanad ja kuked hakkasid teda pilkama. Tekkis tüli ühe teise kuke (Kurluki) ja KerillKerkerilli vahel. Algas äge võitlus, kus Kerill-Kerkerill tappis Kurluki, saades suure kiituse osaliseks. Kuid üsna kohe pärast võitlust suri ta ka ise saadud haavadesse, ning pärast surma tõusis ta lendu.
kirjas (bold)? a) Kuni 75 eurot; b) 76-150 eurot; c) 151-300 eurot. 8. Kas oleksite nõus sellist sülearvuti kohvrit/kotti sõbrale kinkima või soovitama? Palun märgistage sobiv vastus paksus kirjas (bold)? a) Jah; b) pigem jah; c) pigem ei; d) ei. 14 Lisa 3 Ankeetküsitlus 15 16 Lisa 4 Intervjuude tulemused Intervjueeritavad: 1. Jürgen Kukk (e-posti aadress [email protected]) 2. Martin Nassar (e-posti aadress [email protected]) 3. Sven Kask (e-posti aadress [email protected]) 4. Chris Lee (e-posti aadress [email protected]) 1. Puidu kasutamine aksessuaaride valmistamisel on muutunud üha populaarsemaks. Kas olete kursis Eesti brändidega nagu "Wooch" (puidust käekellad), "Wooden Lifestyle" (puidust kikilipsud), "ÜRG" (puidust
ehitatakse kristlik kirik. Näib, et apostlite seas oli Peetrus eestkõnelejaks. Ta moodustas koos Jakoobuse ja Johannesega tähtsaima kolmiku evangeeliumi lugudes. Püha Peetrusele pühendatud tähtpäevi on kolm: talvine peetripäev 22. veebruaril, apostel Paulusega ühine peeter-paavlipäev 29. juunil ning sügisene peetripäev ehk Peetri ahelate päev 8. augustil. Peetrusega on seotud lugu, mille kohaselt Jeesus ennustas, et veel enne kukelaulu jõuab Peetrus ta kolm korda ära salata. Kukk kirikutornidel sümboliseerib seda lugu. Peetruse elust pärast Kristuse taevaminekut räägitakse Apostlite tegudes. Peetrus kuulutas jumalasõna Väike-Aasias, tegutsedes põhiliselt Antiookias. Hiljem läks ta Rooma, kus asutas arvatavasti esimese kristlaste koguduse. Pärimuse järgi tegi Peetrus Roomas oma tööd kakskümmend viis aastat, kuni teda süüdistati keisri lemmiku äranõidumises. Oma järgijate palvete peale nõustus ta linnast põgenema, kuid teel ilmus talle Jeesus
Taimekasvatus: Õlikultuurid Birgit Kerb, Kristin Klaus, Ats Kukk, KevinMartin Kukk, Kelli Kuusk, Helena Veinberg Sissejuhatuseks Eestis peamiselt raps Sojauba Pärit Hiinast Üks vanimaid ja tähtsamaid kultuurtaimi Mõõdukalt soe kliima, keskmine niiskus, metsavööndi lõunaosas Suurkasvatajad: USA, Hiina, India, Brasiilia Terad sisaldavad 3550% valku ja 1324% õli Maapähkel Maapähkli kultiveerimist alustati Peruus 2000 aastat tagasi Pärast Ameerika avastamist jõudis see kultuur peatselt EdelaAasiasse ja LääneAafrikasse 17
Lastekirjandus ja lugemise juhtimine 2014 Koolinäidend I kooliastmele Muinasjutt „Lumeeit“ Vendade Grimmide järgi Näidend III vaatuses Tegelased: võõrasema kukk võõrasema tütar lumeeit võõrastütar õunapuu(d) leivapätsid lumehelbed I VAATUS Toas on võõrasema oma tütrega ja võõrastütrega.Võõrasema seisab keset tuba. Võõrasema tütar sööb kuivikuid ahju peal. Võõrastütar astub tuppa. Võõrasema:(pöördub oma võõrastütre poole, kurja näoga ja käed puusal) Siin sa oledki! Kas sul on juba toad koristatud?
Oodr ? Fenrir - oli germaani mütoloogias jumal Loki ja härmahiiutar Angrboda koletuslik poeg, Heli ja Jörmungandri vend. Kugistav hunt, Ragnaröki koletis, jumalate hukatus. Jumalad röövisid ja hoidsid teda härjapõlvlaste valmistatud võluköidikuis, kust ta maailma lõpu ajal lahti rabeles ja seejärel Odini alla neelas. Eggdir hiiglane ja karjane, kes istus kalme peal ning mängis oma harfi, kuni punane kukk Fjalarr kires, andes märku Ragnaröki puhkemisest. Kuldhari kukk, kes kires Valhallas, kui Ragnarök algas. Mustpunane kukk kolmas nimetu kukk, kes kires Heli allilmas, kui Ragnarök algas. Baldr - on muinaspõhja mütoloogias süütuse-, ilu-, naudingute-, puhtuse- ja rahujumal. Ta on Odini teine poeg. Tema naine on Nanna ja poeg Forseti. Hödr - on muinaspõhja mütoloogias Baldri pime vend. Loki juhendamisel lasi ta puuvõõrikut, mis tappis muidu haavamatu Baldri. Valhalla - on muinaspõhja mütoloogias Odini saal, lahingutes tapetute (einherjerite)
Oodr – ? Fenrir - oli germaani mütoloogias jumal Loki ja härmahiiutar Angrboda koletuslik poeg, Heli ja Jörmungandri vend. Kugistav hunt, Ragnaröki koletis, jumalate hukatus. Jumalad röövisid ja hoidsid teda härjapõlvlaste valmistatud võluköidikuis, kust ta maailma lõpu ajal lahti rabeles ja seejärel Odini alla neelas. Eggdir – hiiglane ja karjane, kes istus kalme peal ning mängis oma harfi, kuni punane kukk Fjalarr kires, andes märku Ragnaröki puhkemisest. Kuldhari – kukk, kes kires Valhallas, kui Ragnarök algas. Mustpunane kukk – kolmas nimetu kukk, kes kires Heli allilmas, kui Ragnarök algas. Baldr - on muinaspõhja mütoloogias süütuse-, ilu-, naudingute-, puhtuse- ja rahujumal. Ta on Odini teine poeg. Tema naine on Nanna ja poeg Forseti. Hödr - on muinaspõhja mütoloogias Baldri pime vend. Loki juhendamisel lasi ta puuvõõrikut, mis tappis
Hoopis vastupidi mida vähem inimene nende arengusse sekkub, seda parem. Poollooduslikud kooslused püsivad seevastu üksnes inimtegevuse kestes, niitmise ja karjatamise abil. Kui see lõpeb, kasvab niit varem või hiljem uuesti metsaks. Peamiseks erinevuseks pärandkoosluste ja kultuurrohumaade vahel seisneb inimmõju ulatuses, liigilise koosseisus ning koosluse tootlikkuse tahtlikus mõjutamises. Kasutatud kirjandus · Kukk, T, Kull, K. 1997. Puisniidud. Estonia Maritima 2. · Kukk, T. 2004. Eesti taimede kukeaabits. Varrak, Tallinn · Luhamaa, H., Iikonen, I., Kukk, T. 2001. Läänemaa pärandkooslused. Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Tartu-Turku · Pärtel, M., Mändla, R. and Zobel, M. 1999. Landscape history of a calcareous grassland in Hanila, western Estonia, during the last three hundred years. Landscape Ecology · Sammul, M., Kull, K. and Tamm, A. 2003. Clonal growth in a species-rich grassland:
hea ligipääsu lindude pesitsusalale. KASUTATUD KIRJANDUS 1. eElurikkus. Sarvikpütt. https://elurikkus.ut.ee/kirjeldus.php?lang=est&id=91537 23.04.2018 2. Elts, J., Marja, R. 2013. Suurkoovitaja kaitse tegevuskava. 3. Keskkonnaamet, 2012. Meenikunno looduskaitseala. https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/public/Meenikunno_A4_est.pdf 23.04.2018 4. Kotkaklubi, 2011. Kalakotka kaitse tegevuskava. 5. Kukk, T. 2004. Eesti taimede kukeaabits. 6. Mullakaart. https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis? app_id=MA29&user_id=at&LANG=1&WIDTH=1066&HEIGHT=637&zlevel=5,696 705.36317009,6427512.9282328&setlegend=HMAMULD_RK=1,HMAHYBR_ALU S02_29=0,HMAALUS29=1 20.04.2018 7. Ott, I. 2010. Pinnavee seisundi hindamine, võrdlusveekogumid ja pinnavee seisundi klassipiirid bioloogiliste kvaliteedielementide järgi. 8. Paal, J. 2007
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING PAIDE MASINATEHAS REFERAAT Õppeaines: INFORMAATIKA Mehaanikateaduskond Õpperühm: KMI 11/21 Juhendaja: H.Jokk Sisukord Sissejuhatus Oma töö teemaks valisin "Paide Masinatehas". Valiku tegemisel lähtusin mõttest tutvuda tehasega ja saada teada kõike võimalikku asutuse tegevusest. Selle langetamisel ei tekkinud suurt kahtlustki, kuna olen huvitatud tehnikast ja mis olekski parim võimalus, kui uurida oma kodukoha masinatehast. Kõige läbiviimiseks otsustasin läbida mitu etappi, nii küsitleda inimesi, kui otsida erisugust infot ja tutvuda kõigega, mis puudutab tehast. Paljud meist teavad Paide Masinatehast kui tehast, mis tegutseb kodulinnas, kuid enamus ei ole kursis lähedamalt sellega. Töö käigus püstitasin enda jaoks nii mõnegi hüpoteesi ja probleemi. Siiski põhiliseks küsimuseks seadsin fakti, et kuidas on muutunud tehas aastate jooksul. N...
47704250911 Ilves Annika Laiksaare 6 37302150417 Ilves Tom Surju 3 36405130719 Jänes Ahto Uulu 7 36605150941 Kaasik Reijo Abja 4 35404050446 Kadak Priit Tali 12 34103030178 Kana Kalju Tori 9 34708140585 Karu Karl Uulu 4 48305030944 Karu Salme Tali 7 46404170054 Kesa Katy Tali 9 44311270496 Kukk Krista Laiksaare 4 36110070151 Kuusik Kaivo Võiste 8 45711080030 Kuusk Maria Tori 10 38104220473 Känd Aare Kabli 13 34408020335 Marmor Aare Tori 13 34506190557 Meigas Reijo Abja 7 34112180084 Meister Anton Surju 3 35408240148 Merilaid Arnold Asuja 9 36203030988 Mets Kaivo Asuja 5 37303030624 Mikson Aarne Abja 3
61 46110309899 Mihhail Randrüüt 01.09.53 35309011605 Veiko Karo 10.07.72 37207106321 Virve Roosimägi 15.02.70 47002151715 Sigrid Tosso 18.08.69 46908181858 Merle Karu 12.03.73 47303129221 Marina Jürimägi 21.04.69 46904211317 Gert Siirak 28.07.82 38207283486 Elisabeth Siirak 07.08.82 48208075933 Henn Laasik 23.04.78 37804236264 Jako Ots 23.02.71 37102234017 Natalja Kasemaa 04.10.82 48210047965 Sirli Kukk 22.07.52 45207229411 Erkki Kivima 18.08.84 38408189748 Krista Tosso 26.11.66 46611264944 Külli Siirak 23.07.65 46507231537 Allan Hunt 05.05.86 38605055045 Henn Lasn 30.09.61 36109309562 Marek Vassiljeva 29.05.81 38105292958 Tõnu Martverk 05.03.68 36803057369 Anna Saar 16.07.82 48207166492 Angelika Laidvee 09.02.60 46002091278 Kristina Niit 12.01.88 48801122698 Allan Miron 11.08
Annelinn Tartu Kommertsgümnaasium Majade tüübid · 9 Kordsed. · Vanad. · Renoveerimata. · 5 Kordsed. · Vanad. · Renoveerimata. · Uued majad. Ülekäigu rajad Palju ülekäigu radu. Tüüpilised prügikastid. Kodutud Lagunenud autod Sagedane nähtus kortermajade ees. Staadionid Kena kunstmuru väljak. Meie kooli "euro" staadion. Vabaaja veetmis võimalused Uisutamis väljak. H.ale Kukk SPORT spordihoone. Mänguväljakud Korvpalli väljakud Kanalisatsiooni uuendamine Uus kõnnitee Uued välisuksed Palju lasteaedu Tartu moodsaim raamatukogu
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Maastikukaitse ja hooldus II Kauksi puhkusepiirkond Iseseisev töö õppeaines ,,Eesti biotoobid ja nende elustik" Tartu 2012 Sisukord Käesolevas töös kirjeldan Peipsi järve äärset Kauksi puhkusepiirkonda, mis hõlmab endas mitmeid erinevaid biotoope: Peipsi järve, Rannapungerja jõge ja sealset lamminiite, Kauksi oja, nõmmemetsasid, sood, mandriluiteid. Tähtsamaiks pean käsitleda lammialasid Rannapungerja jõe ääres, valgusküllaseid nõmmemetsasid ja Peipsi järve, kirjeldades neid nii teoreetiliselt kui antud piirkonda arvestades. Lisaks eluskoosluste kirjeldusele annan lühikese ülevaate ka piirkonna asukohast, kultuurist ja puhkevõimalustest. Geograafiline asupaik ja asustus Autori piiritletud Kauksi ...
07.1980 44311270496 Vilma Eesmaa naine 27.11.1943 Töötajad 37002030149 Kristjan Jürimäe mees 3.02.1970 isikukood - võti 34906210936 Jaan Kaasik mees 21.06.1949 eesnimi 48210210529 Saima Kukk naine 21.10.1982 perenimi - võti 33907250511 Riho Kuusk mees 25.07.1939 sugu sünniaeg 37906080465 Kristjan Mägi mees 8.06.1979 ... isikukood - võti
Andrus Kivirähk Elukäik Sündis 17. augustil 1970 Õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust 1996 Eesti Kirjanikkude Liidu liige Töötab Eesti Päevalehes Tal on vend Juhan, kes on sotsioloog Ta on abielus kultuuriajakirjaniku Ilona Martsoniga, kellega tal on 3 last. Loominguline tee ·Alustas humoreskide kirjutamisega 15-aastaselt ·Tuntuse saavutas 1990ndate alguses Ivan Orava lugudega Pühpäevalehes. On kirjutanud: lühiproosat, humoreske, följetone ja paroodiaid ajakirjanduses ja kogumikena, romaane, näidendeid, lasteraamatuid, filmi-ja telestsenaariume. Tegutsenud ka publitsisti ja arvustajana. Raamatud: romaanid ja kogumikud ·"Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed" (1995; ilmus Päevalehes ning Rahva Hääles; täindatud trükid 2001 ja 2008, Varrak) ·"Kaelkirjak" (1995, Tiritamm; 2000 ja 2007 Tänapäev) ·"Õlle kõrvale" (1996, AS Vaho) ·"Kalevipoeg" (1997, BNS) ·"Vanamehed seitsmendalt. Jalutuskäik vikerkaarel" (1997; ...
Budism 10/12/2008 16:30:00 Maailmas j2rgiate arvu poolest teisel kohal, usund. Nimetus tuleb peajumala Budd(h)a j2rgi. T2hendab valgustatu, virgunu 563a e.Kr syndis v2idetavalt Nepalis. Elas tavaliselt. Algul tavainimene ja sis avastab vaimuliku maailma ja hakkab r2ndama jnejne. Budismi teooria igas inimeses on budda v6imalus. Eesm2rk on j6uda nirvaanasse, t2iusliku rahu ja 6nnistatuse seisund. (palju v6imsam kui kristlik paradiis) Buddha sureb 80 aastaselt ja tema viimased s6nad on 2rge lootke abi kelleltki teiselt peale iseenda. Kaks koolkonda mis hakkavad seda j2rgima 1) Hinajana vanameelne, v2idab et 6petus on muutumatu, edasiarenemat 2) Mahajana v2idab et B. 6petus areneb edasi nii nagu inimestel vaja on Budistlik 6petus toetub kolmele nn kalliskivile 1) Budda k6rgem valgustatus 2) Dharma aitab j6uda valgustatu seisundisse 3) Sa...
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Sander Kukk Noolutamise laboratoorse töö kokkuvõte õppeaines „Materjaliõpetus“ TE.0244 Tootmistehnika eriala TA BAK I Üliõpilane: “…..“ ................. 2015. a .............................. Sander Kukk Juhendaja: “…..” ................. 2015. a .............................. Kaarel Soots Tartu 2015 ÜLDMÕISTED Noolutamine – karastatud terase kuumutamine alla faasimuutuste piiri (727° C), selle seisutamine (vähemalt 1h) ja jahutamine (tavaliselt õhus). Noolutus on termotöötluse lõppoperatsioon, mida kasutatakse sisepingete ja kõvaduse vähendamiseks ning plastsuse ja sitkuse suurendamiseks.
• 1986. aastal vallandus 300-aastaste koolide liikumine oma tõese ajaloo kaitseks, mille tuumikuks oli "12 Kooli Klubi." • Klubi korraldas mitmeid üritusi ning koolide liikumisest sai 22.02.1989 selts. • Avaldamaks tunnustust 17. sajandi haritlaskonnale, kelle eredaimaks esindajaks on B. G. Forselius, võtsid Rootsi-aja (1561–1721) juurtega koolid oma ühendusele Bengt Gottfried Forseliuse nime. • Seltsi sümboolikas on aukohal kuke kujutis. Kukk on rahvausundite ja ristiusu sümboleid, tema kasutamine aabitsates sai alguse pärast reformatsiooni. • Kukk on eesti aabitsate kaanelind – "aabitsakukk", seepärast nimetati aabitsat ka „Kukeaabitsaks". FORSELIUSE SELTSI SÜMBOOLIKA AABITS • I eestikeelsed aabitsad ilmusid 16. sajandi lõpul. • Aabits esitas tollal katekismuse teksti, mis oli silbitatud ning usulise sisuga. • Forselius andis välja ka aabitsa, kuid see pole meie päevini
· Kokutsajev mullateadlane 1900 esitas mullatüüpide klassifikatsiooni · Humbolt 1830ndal võttis kasutusele termini assotsiatsioon, avastas miilud (= Davidi hirved) Hiinas. · Braun Blanquet 1932ndal uuris taimekoosluste koosseisu, levikut · Tansley 1935ndal võttis kasutusele mõiste ökoloogia · Clements, Schimper, Warming ja Cowles, Schorter ja Kirchner, U. Masing, A. Trass, Erich Kukk, M. Tsoobll, Ü. Mander, J. Korta · Romantiline transtsendentaalne looduskaitse eetika 19. Saj. ( Esimene ametlik LK haldus) Ralph Waldar Emerson, Henry David Thoreau, John Muir · USA Sierra klubi tegutseb siiani · Ressursi kaitse eerika 20. Saj Gifford Pinchot, John Stuart Mill · Evolutsioonilis ökoloogiline Maa eetika · Aldo Leopold klassikaline essee A Sand Country Almanac ( 1949)
Suure-Jaani Gümnaasium Miks lapsed nutavad? Referaat Autor: Karli Kukk 12.klass Juhendaja: Urve Siimsoo Suure-Jaani 2014 Sissejuhatus Lapseks peetakse noort inimest, meessoost lapsi nimetatakse poisteks ja naissost lapsi tüdrukuteks. Vastavalt ÜRO Lapse Õiguste Konventsioonile mõistetakse lapseks inimesi, kes on kuni 18-aastat vana, kui lapse suhtes kohaldatava seaduse põhjal ei arvata teda varem täisealiseks
38104220473 Känd Aare Kabli 13 5742433 48208230166 Mäger Tiina Kabli 8 5356094 38303010526 Noormets Jaan Kabli 9 5041124 36406070555 Norak Aarne Kabli 10 5187660 45902200391 Põld Evelin Kabli 9 5045920 38105090295 Saar Erki Kabli 4 5282149 47704250911 Ilves Annika Laiksaare 6 5057838 44311270496 Kukk Krista Laiksaare 4 5349248 48109130038 Miller Kersti Laiksaare 9 5086108 45903030319 Mäesalu Valve Laiksaare 10 5219908 44801180808 Põder Mirja Laiksaare 12 5176495 47605040659 Raid Hilja Laiksaare 14 5428585 37105220288 Salu Kustav Laiksaare 9 5159337 36405130719 Jänes Ahto Uulu 7 5538140 34708140585 Karu Karl Uulu 4 5265690
Autor: Karli Kukk Juhendaja: Erla Soots SuureJaanis 2013 Anda ülevaade Eesti korvpalli olukorra kohta Kaardistada korvpalliharrastajate arv, vanus ja sooline kuuluvus maakondade kaupa SuureJaanis 2013 Materjalide kogumine (raamatud, internet) Andmestiku koostamine korvpalli harrastajate kohta maakonniti Andmete, materjalide läbitöötamine
Eesti iseseisvumine · 1917 *15.nov- Maapäev kuulutas end kõrgeimaks võimuorganiks (tegutses põranda all) *1917/1918 enamlaste võim vähenes (aastavahetusel) · 1918 *19.veebr Päästekomitee: 1)K. Päts 2)K. Konik 3)J. Vilms *21.veer kiideti heaks iseseisvumanifest (autorid Juhan Kukk, Frerdinard Peterson) *23.veebr loeti iseseisvusmanifest esimest korda ette Pärnus *24.veebr kuulutati Eesti Vabariik välja *25.veebr saksa okupatsioon (3.märts 1918.a.- Bresti rahu- Saksamaa Nõukogude Venemaa-astus sõjast välja) *5.nov kuulutati välja Balti hertsogiriik *11.nov-1)Compiengne'i vaherahu lõpetas I MS Saksamaa kaotusega 2)lõppes 9 kuud kestnud Saksa okupatsioon *11.nov kuulutati välja Eesti Ajutine Valitus
Restoraan Admiral Teie 24.12.nr: 5/298 Lootsi 15 kõrval kai ääres, Meie 25.12.nr: 6/03489 10151 Tallinn Õiend Lugupeetud proua Kana Tagastan teilt saadud kauba 500g kukeharju, sest mina tellisin hoopis kanavarbaid 15.12. tellisin Kännu Kukk kauplusest 500g kanavarbaid (tellimus nr:8594) tasusin kauba eest 125 krooni (maksekorraldus nr:182 tasutud 15.12) Tellitud kanavarvaste asemel sain kukeharjad. Kuna mina pole kukeharju tellinud saadan ma teile kukeharjad kasutamatta kujul tagasi. Palun saatke mulle kanavarbad, mida ma olen tellinus, ühtlasi palun hüvitage mulle kukeharjade tagastamisega tekkinud kulutused. Minu pangaarve on Ühispangas nr: 4554893947 Lugupidamisega /allkiri/ Jüri Härg Direktor
ma siia kauemaks jääda. Tahan üles omaste juurde tagasi. (langetab pea) LUMEEIT (vaikselt ohates) See meeldib mulle, et sa jälle koju tahad minna. Sa oled mind truult teeninud, ma viin su ise üles. (Võtab tüdrukul käest kinni, viib värava ette, värav avaneb, hakkab sadama kuldvihma, tüdruk on üleni sellega kaetud.) LUMEEIT See on sule selle eest, et sa nii virk olid. (naeratab tüdrukule, ulatab talle värtna, värav sulgub) IV pilt Koduõues. Kaevurakkel istub kukk. KUKK (rõõmsalt) Kukeleegu, meie kuldne kullerkupp jälle kodus! (Tüdruk astub tuppa, kus laua ääres istuvad ema ja õde.) EMA JA ÕDE (väga üllatunult) Mida sina veel siin teed? (kullakarda nähes teevad kohe lahke näo) TÜDRUK (räägib terve loo ära) Ja nii ma koju jõudsingi! EMA (laisale tütrele) Sa peaksid ka lumeeide juurde minema. LAISK TÜDRUK (viril näoga) No eks ma siis lähen. (Teeb kõike mida õdegi. Jõuab leivapätside juurde.)
3: kolm, kolme, kolme, kolmesse e kolme. 4: neli, nelja, nelja, neljasse e nelja 5: viis, viie, viit, viiesse e viide 6: kuus, kuue, kuut, kuuesse e kuude 7: seitse, seitsme, seitset, seitsmesse · Järgarvud kirjutatakse kas araabia numbritega, mille järel on punkt või rooma numbritega: 50. aastapäev 1920. aastal 1920.-1930. aastateni XX sajandil III osa. KIRJAVAHEMÄRGID Kuhu panna koma? · TA SAMMUS UHKELT NAGU KUKK. · TA SAMMUS UHKELT NAGU OLEKS TA KUKK KANAKARJA KESKEL. PÕIMLAUSE 3 PÕHITÜÜPI Tunnid olid alanud, kui Arno isaga koolimajja jõudis. ------------------------ , -kui ----------------------------------- . Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud. -Kui -------------------------------------- , -------------------------- . 3. Arno, kes hiljem kooli jõudis, tuli isaga ------- , kes ---------------------------- , --------- .
Suremus: 150*0,08=12 tk suri, 150-12=138 tk alles. Kuked: 138*0,55=76 kukke Kanad: 138-76=62 kana Tapaeelne elusmass: kukk 2,8*76=212,8 kg + kana 2,5*62=155 kg Liidan = 367,8 kg tapaeelne elusmass Kehamassi juurdekasv: 138*40(see on ühe tibu kaal, g)=5520g=5,5kg 367,8-5,5=362,3kg kehamassi juurdekasv Lihakehade kogumass: 367,8/0,73=268,494 kg Sööda kulu: 362,3*1,9=688,37 kg Rümpade kogumass: 367,8*0,65=239,07 kg Rinnafilee: 239,07*0,21=50,2 kg Sööda maksumus: 560/t = 0,56/kg Omahind: 688,37/0,56=385,4872(67%) (sööda kulu kogukuludest)
Koostaja : Kerda Kukk, Tep11 Tuhala nõiakaev Asukoht Harjumaal Kose vallas Sulu talu maadel.(Tuhala maastikukaitse ala) Paiknemine Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Iseloomustus 2,4 meetrit sügav Ujutab üle enamasti suurvee ajal( nt: lume sulamisel) Nimetatakse teda tõusuallikaks Rahvusliku tähtsusega Ei ole tehis Üks unikaalsemaid karstinähtusi Euroopas Kuulsus Külastab ülemaailma 15 000 20 000 inimest aastas Tuntuks on saanud oma üleujutava vee tõttu. EESTI IME 2012.aasta võitja Tuhala Nõiakaevu loitsu laul http://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=qwzXhu07jnY Kaitskem Tuhala Nõiakaevu Tahetakse teha paekivi karjääri, kuid sellega o...
Andrus Kivirähk 1.Millal ja kus A.kivirähk sündis? V: 17. augustil 1970 Tallinnas. 2.Pane kirja kivirähki haridustee (koolid,mida õppis) ja milliseid ameteid ta pidanud on? V: A.Kivirähk õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes, on kirjanik, kuulub Eesti Üliõpilaste Seltsi, ja on Eesti Kirjanike Liidu liige. 3. 5 kuulsamat teost?V: "Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed","Rehepapp","Vargamäe vanad ja noored","Mees, kes teadis ussisõnu","Kaka ja kevad" 4.Rahva oma kaitse Mart juurega 5.eesti draamateatris, "Rehepapp", "Jalutuskäik vikerkaarel", "Kevadine Luts", "Uus jõuluvana", "Aabitsa kukk" 6. "Lepatriinude jõulud","Leiutajateküla Lotte","Tom ja Fluffy" 7. 2006: parim lastekirjanik (teos "Limpa ja mereröövlid") 2008: parim lastekirjanik (teos "Leiutajateküla Lotte") 2010: parim lastekirjanik (teos "Kaka ja kevad") 8.Ivan orav 9.näidendite kirjutamine 10. ta kirjutab sinna lu...
Prantsusmaa Üldinfo Pealinn Pariis President - François Hollande Peaminister - Manuel Valls Pindala - 547 030 km² Rahvaarv - 64 102 000 Rahvastiku tihedus 110 in/km 2 Rahaühik euro Iseseisvus - 6. juuni 1523 Sümbolid Riiklikud sümbolid Riigilipp Hümn Deviis Rahvuslikud Tähised sümbolid Marianne Vapp Gallia kukk "Vabadus, võrdsus, vendlus" (prantsuse keeles Liberté, Égalité. Fraternit Prantsusmaa Eiffeli Torn (324 m.) Louvre Orsay muuseum Faktid Prantsusmaal elavad eestlased ja Eesti huvilised kohtuvad kord kuus Pariisis iga kuu esimese neljapäeva ôhtul alates kella 19.00. kohvikus Le Livre (10 rue Saint Martin, 75004 Paris) Prantased järgivad seadusi ja õigusi, kuid rikuvad vähemtähtsaid eeskirju kiiruspiirangute, tänavaületamise, parkimise, suitsetamise ja
Andrus Kivirähk! ! Andrus Kivirähk on sündinud Tallinnas, lõpetanud Tallinna 32. keskkooli 1988 ja Tartu ülikooli ajakirjanduse erialal 1993. Ta töötab Eesti Päevalehe arvamuslehekülje toimetajana. Igal laupäeval ilmub temalt nädala sündmusi analüüsiv arvamusartikkel. Kivirähk on avaldanud palju lühiproosat, humoreske, följetone ja paroodiaid nii ajakirjanduses kui ka kogumikena, näiteks "Ivan Orava mälestused", "Vargamäe vanad ja noored". Kivirähk on kirjutanud ka romaane, näidendeid, lasteraamatuid, filmi- ja telestsenaariume, tegutsenud publitsisti ja arvustajana. On joonisfilmide "Tom ja Fluffy", "Lotte reis lõunamaale", "Lepatriinude jõulud" ja "Leiutajateküla Lotte" kaasstenarist. Lastele on ta kirjutanud hulga raamatuid. Peale Lotte-lugude on temalt ilmunud veel lastejuttude kogumik "Kaka ja kevad", lood "Sirli, Siim ja saladused" ning "kaelkirjak". Kõige tu...
Lilian Andrea Gaili Rahanduspoliitikat peetakse majanduse mõjutamise üheks olulisemaks instrumendiks. Rahanduspoliitikat viib ellu valitsus -rahandusministeerium. Rahandusministeerium on valitsuse asjatundjaks maksu-, finants-, eelarve- ja halduspoliitika elluviimisel ja majanduse eesmärgistamisel. Rahaministeerium loodi 24. veebruaril 1918. aastal, mil rahandus- ja riigivaranduse ministriks sai Juhan Kukk. Tööd alustas see aga alles 1918. aasta lõpus pärast Saksa sõjaväe lahkumist Eestist. Rahandusminister: praegu Maris Lauri(alates 3.nov 2014,reformi erkakond), eelnevalt on olnud rahandusministrid Jürgen Ligi, Ivari Padar, Aivar Sõerd jpt. Eestis on praegu käibel Euro (slaid valuutakursid ) http://www.seb.ee/valuutakursid Eesti liitus Euroopa Liiduga 1. mail 2004.a. 1. jaanuarist 2011 on meil ametliku vääringuna käibel ELi ühisraha euro.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
