A meridio- naalne D profiil U S Maa atmosfääri ülapiirile jõudva M Päikese lühilainelise kiirguse (sinine Maa pikalainelise kiirguse joon) ja aluspinna poolt neelatud A meridionaalne profiil kiirguse (punane joon) vahekorra meridionaalne profiil (W m-2) (W m-2) A TE A D U S Maa lühilainelise kiirguse voog M veebruaris A A 1985 W/m-2
(2472m) ja ainult 3 meetrit madalam Galdhoppiggeni tipp. Seal paikneb samuti ka Euroopa mandriosa suurim jäätumisala (Jostedalsbre 815 ruutkilomeetrit). Norra on maavarade poolest rikas riik, seal leidub raua-, titaani-, nikli-, molübdeeni-, vase ja tinamaaki, püriiti ning Teravmägedel koksistuvat kivisütt; majanduslikult tähtsaimad on Põhjamere nafta-ja maagaasimaardlad. Norra kliima määravad Golfi hoovuse vahetu lähedus, mägine pinnamood ja meridionaalne ulatus. Sellest tulenevalt on kliima äärmiselt mereline; rannikul on talv pehme, suvi jahe ja sajab palju, sisemaal on aga talv karmim , suvi soojem ja sademeid vähem. Keskmine temperatuur Oslos jaanuaris on 4° C, juulis 20° C, Bergenis vastavalt 1,5° C ja 15° C ning Tromsos 4° ja 13° C. Rannikul sajab üle 2000mm aastas, Lõuna-Norras kuni 600mm (Jotunheimeni idanõlvul kohati kuni 400mm), sisemaal ja põhjaosas 300-400mm aastas. Sademeterikkaim paik on
rohkem kui maapinnal. Maad ümbritseva osoonikihi paksus on kõigest 2,5 7 mm. Kõige paksem (7mm) on osoonikiht polaaraladel, kõige õhem (2,5mm) troopikaaladel. Keskmine paksus on 3 mm. Osoonikihi paksusel parasvöötme kohal on tüüpiline aastane käik. Kõige paksem on ta märtsis- aprilli alguses ja seejärel langeb tasapisi kuni kõige õhema seisuni oktoobris-novembris. Osoon tekib massiliselt troopilise stratosfääri ülakihtides, kust meridionaalne õhuringlus kannab seda pooluse suunas järjest madalamatesse kihtidesse. Õhuringluse ja ühtlasi osooni liikumise intensiivsus on aastast-aastasse erinevad. Seetõttu ei ole ka osoonikihi paksus kõigil aastatel ühesugune. Suured on ka päevast-päeva kõikumised, mis ilmnevad kõige enam kevadkuudel. Üks põhjus on jätkuvalt ülemäärane kloori ja broomi sisaldus stratosfääris, mis tekitab talve teisel poolel ja varakevadel arktilise osooniaugu
atmosfääri vastukiirgus Maapinna kiirgusbilanss: B = S' + D + Ea R - Em= Q * (1-A) Ef B - kiirgusbilanss maapinnal S' - Päikese otsekiirgus maapinnal D - Päikese hajuskiirgus maapinnal Q=S'+D Päikeselt saadud summaarne kiirgus maapinnal R - maapinnalt peegeldunud kiirgus A maapinna albeedo Ea atmosfääri soojuskiirgus Em - maapinna soojuskiirgus Ef - maapinna efektiivne kiirgus (Ef=Em-Ea) · Albeedo, selle naiteid erinevatel aluspindadel, albeedo meridionaalne profiil- aluspinna peegeldusvoime ehk pinnalt peegeldunud kiirguse ja pinnale langenud kiirguse suhet ekvaatoril käib päike korgelt ning seetottu ei albeedo väike-90*nurga all tulev kiirgus ei saa peegelduda. Mida madalamalt päike käib, seda väiksem on peegeldumisnurk ja parem peegeldumine. Ekvaatoril on samuti rohkelt pilvi, millelt peegeldub · Iseloomustada lühilainelise kiirguse jaotust Maal veebruaris ning
Idast tulevaid fronte eriti vähe, ka lõunatsüklonitega. Halb rääkida, et tsüklon laskub või kerkib liikumine horisontaalsuunas. Lennuki näide. NAO indeksi suurim miinimum möödunud talvel. Külmad ja soojad talved võivad järjestikku esineda. Nao indeksi seos temperatuuriga on pea rekordiliselt tugev (korrelatsioon). Kõige enam on temperatuur Läänemerel ära määratud. Läänevoolu mõju suurim talvel, kevadel sügisel pole, suvel väike. Meridionaalne on suurema osa aastast, väike või pole talvel. Standardiseeritud suhtväärtus võrreldes standardhälbega ehk leitakse hälbed ja jagatakse standardhälbega (võrdlus varieeruvusega). O. Tomingas tegi tsirkulatsiooniindeksite leidmise Eestile edela-kirde suunas, kagu-loode suunas. Grosswetterlagen Atmosfääri tsirkulatsioonivormid. Olukorrad jaotati 30-ks ja need grupeerusid 3 suureks vormiks. Tehtud Peterburi kohta (Wangenheim-Girsi). Tsirkulatsiooniepohhid. Aastakümnete jooksul on
Litosfäär 1 Maa mõõtmed: · ekvatoriaalne ümbermõõt 40 075 km · polaarne (meridionaalne ümbermõõt 40 008 km · ekvatoriaalne diameeter 12 756 km · polaarne diameeter 12 713 km · kaugus Päikesest 150 000 000 km · pindala 510 100 000 km² sh · maismaa pindala 148 300 000 km² · maailmamere pindala 361 800 000 km² Maa siseehitus, vt Koolibri õpik 1997.a. lk 34 35 või Avita 2002 lk 68 75 ja 77; H.Nestor, Rändav ja uuenev maakoor, Horisont, 7-8/1999 www.zzz.ee/horisont/1999/78/maakoor.html Horst Rast, Vulkaanid ja vulkanism, Tln. 1988 http://ael.physic
blastomeerid on suuremad) 44. Oska kirjeldada erinevaid lõigustusmise tüüpe mõtle ka mis moodi tekivad vegetatiivse poole peale makromeerid ja animaalse poole peale mikromeerid osadel loomadel; ja mida tähendab animaalne vs vegetatiivne poolus Lõigustumistasapinnad: Ekvatoriaalne tasapind: poolitab sügoodi kaheks pooleks (vegetatiivne ja animaalne) Horisontaalne tasapind: sarnane ekvatoriaal tasapinnale, kuid nihutatud emmale-kummale poole Meridionaalne tasapind - lõigustumisvagu A-V telje suunas poolitades mõlemad poolused, tekib kaks võrdset rakku Vertikaalne tasapind - lõigustumisvagu A-V telje suunas, kuid paigutunud emmale-kummale poole Vegetatiivse poole makromeerid tekivad: Animaalse poole peal mikromeerid: 45. Mõisted: täielik e. holoblastiline ja osaline e. meroblastiline lõigustumine ning nende alatüübid (radiaalne, bilateraalne, spiraalne, rotatsiooniline, diskoidaalne,
Rakud jagunevad meridionaalse tsikulatsiooni põhjal päri- ja vasturakkudeks. Pärirakud on Hadley rakk laiuste vahemikus 0-30 ja poolaarrakk laiuste vahemikus 60- 90 kraadi. Pärirakkudes toimub meridonaalne tsirkulatsioon nii, nagu peab : ekvaatorile lähemale tõuseb õhk üles, et liikuda pooluse suunas ning poolusele lähemal asuva rakuseina läheduses taas allapoole laskuda. Nende vahele jääb vasturakk ehk Ferreli rakk, kus meridionaalne tsirkulatsioon on vastupidine. Tüüpilised meridionaalse tsirkulatsiooni kiirused on ligikaudu 1 cm/s vertikaalse ja 1 m/s horisontaalse voolamise korral. Kõikidele rakkudele on iseloomulik arvestavalt suur ida-läänesuunaline õhumasside liikumine, kusjuures tüüpiline tsonaalne tuulekiirus piirkihis ja alumises troposfääris ~10 m/s . Pärirakkudes on aluspinna lähedal põhjapoolkeral valitsevateks ida- ja kirdetuuled, ülemistes kihtides aga edela- ja läänetuuled.
paigutusest munarakus. Oska kirjeldada erinevaid lõigustusmise tüüpe lõigustumine võib olla osaline (partsiaalne) või täielik (totaalne). Vähese või keskmise rebuhulgaga ootsüüdid jagunevad täielikult. Suur rebuhulk inhibeerib tugevalt lõigustumist, toimub osaline lõigustumine. Holoblastiline munarakk - lõigustub täielikult, täiesti lõigustunud munarakud Meroblastiline munarakk - lõigustub osaliselt mõtle mida tähendavad: lõigustumistasapinnad ekvatoriaalne meridionaalne horisontaalne vertikaalne mõtle ka mis moodi tekivad vegetatiivse poole peale makromeerid ja animaalse poole peale mikromeerid osadel loomadel; Paljudel loomadel on totaalsel lõigustumisel blastomeerid märgata- valt erineva suurusega (totaal-inekvaalne lõigustumine). Sellisel juhul nimetatakse muna animaalse poole rakke mikromeerideks ja vegeta- tiivse poole rakke makromeerideks. Totaal-inekvaalselt lõigustuvad kammloomade, mõne rõngussi, enamiku limuste, vaap- ja kopskalade,
Vaid äärmine kaguosa asub kristalsetest kivimitest Fennoskandia kilbil. Norras asub maailma pikim fjord: Sognefjord. Madalikke on vähe, üle poole territooriumist asub 500-1000 meetri kõrgusel. Kõrgeim piirkond on lõunaosas paiknev Jotunheomeni kiltmaa, kus paikneb ka riigi kõrgeim tipp Glittertind 2465m. Seal leidub ka liustikke. Norra on maakerkeala, vanal merepõhjal paiknevad Norra viljakaimad põllud. Kliimat mõjutavad Põhja-Atlandi hoovuse lähedus, mägine pinnamood ja suur meridionaalne ulatus. Kliima on väga mereline: talv pehme ja suvi jahe ning sajune. Mäestikest fjordidesse laskuvad jõed on lühikesed, kuid vee- ja energiarikkad ning läbi aasta suht. ühtlase vooluhulgaga ja suure langusega. Norra on ka järvederikas maa, need moodustavad 4,7% pindalast. Suure osa pindalast hõlmavad paljad kaljud ja tundra. Mets katab 25% territooriumist ning 90% metsast on okasmets. Peamised loodusohud on rannikul ja mägedes rusuvoolud, savipinnasel maalihked ja merel tormid.
annaabi.ee 
