Riikide uurimustöö: Norra (0)

1.Geograafiline asend
Norra asub Euroopa põhja osas, põhiliselt Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning arvukatel rannikulähedastel saatel. Norra naabrid on Rootsi (läänes ja loodes ), Soome (idas ja lõunas) ja Venemaa (idas). Norra põhi osa asetseb kirsa ribana ning on tugevalt liigestatud rannajoonega. Riik asetseb Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Norra mere, Põhjamere ja Barentsi merega. Umbes kolmandik territooriumist asetseb põhja pool põhjapolaarjoont.
2. Üldandmed
Norra pealinn on Oslo . Rahvaarv on 4 799 300. Rahvastiku tihedus on 14,82 inimest ruutkilomeetri kohta. Riigikorraks on konstitutsiooniline monarhia ja kuningas on Harald V. Rahaühik on kroon. Luterlus on riigiusk . Norra põhiosa pindala on 323 782 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asetsevat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 199 km².
3. Looduslikud tingimused
Norral on väga pikk rannajoon , mida iseloomustavad sügavad kitsad lahed ehk fjordid , väga palju on ka saari ja saarestikke. Peaaegu kogu mandriosa võtab enda alla Skandinaavia mäestik. Norra on väga mägine, iseloomulikud on mäeahelikud ja platood . Norra idaosas on suured orud. Paljudes kohtades on mäed ümarad ja maastik kujutab endast suurt lainjat lavamaad, kus orud ja lahed ei anna tooni. Keskmine kõrgus merepinnast on umbes 490 m (Euroopa keskmine kõrgus on 300 m). Norra paikneb nõrga seismilisusega alal. Maavarade poolest on Norra rikas, seal leidub naftat, maagaasi, vase-, nikli-, raua-, tsingi-, titaani-, tina- ja molübdeenimaaki ning kromiiti ja püriiti, samuti kivisütt. Tähtis loodusressurss on ka hüdroenergia; umbes 99 protsenti elektrienergiast toodetakse hüdroelektrijaamades. Künkliku ja kõrge pinnamoe tõttu leidub Norras suhteliselt vähe viljakat põllumajandusmaad. Kalavarud on suured. Tähtis loodusvara on ka mets. Norras lahutab Skandinaavia mäestik kitsast humiidset rannikuriba läänes kontinentaalsema kliimaga idaosast. Norra läänerannikul on Golfi hoovuse tõttu laiuskraade arvestades väga mahe ja niiske kliima. Mida sügavamal sisemaal , seda kontinentaalsem on kliima. Sademeid jääb vähemaks, suved on soojemad, talved märgatavalt külmemad. Üle Norra kulgevad Atlandi ookeani põhjaosa tsüklonid, mis toovad sagedasi torme ja ilmamuutusi. Lääne-Norras on mereline kliima suhteliselt jahedate suvedega ja pehmete talvedega. Aasta keskmine sademete hulk on 2250 mm. Mägede varjus Ida-Norras on mandriline kliima soojade suvede ja külmade talvedega. Järved ja jõed moodustavad 6,0% liustikud 1% ning sood ja märgalad 5,8% pindalast. Pärismaiseid taimeliike on umbes 2000. Lääne-Norras on okaspuid ja lehtpuid enam-vähem võrdselt. Metsad moodustavad pindalast 38,2%. Norra loomastik koosneb arktilistest ja lõunapoolse päritoluga liikidest. Riigi suure põhja-lõunasuunalise ulatuse ning kõrguserinevuste tõttu on loomastik mitmekesine . Enamik jõgesid ja järvi on kalarikkad. Lindude seas on palju rändlinde, kellest mõned talvituvad koguni Lõuna-Aafrikas.
4. Ajalooline kujunemine
Arvatakse, et esimesed inimesed jõudsid Norra aladele 11 000 – 12 000 aastat tagasi. Viikingite ajal 8. sajandist 11. sajandini langesid praeguse Norra alad, mis olid allunud väiksematele kuningriikidele, järkjärgult ühtse kuningavõimu alla. Seda peetakse traditsiooniliselt Norra riikluse alguseks. Maa maksustamise tõttu lahkusid feodaaliisandad maalt ning rajasid Islandil ja mujal uusasundusi. Kuni 11. sajandini tegid Norra viikingid pikki rööv- ja kaubaretki, mis ulatusid Gröönimaa, Põhja-Ameerika ranniku, Lääne-Prantsusmaa ja Vahemereni. Norra oli kuni 1397. aastani eraldi kuningriik, seejärel oli ta koos Taani ja Rootsiga Kalmari unioonis. Kui Rootsi 1521 unioonist lahkus, sai Norrast sisuliselt Taani provints. Aastast 1814 oli Norra laialdase autonoomiaga ja oma põhiseadusega riik, mille pea oli Rootsi kuningas. Pärast lühikest sõda Rootsiga lepiti kokku personaalunioonis Rootsiga. Norra kuninga suveräniteet Gröönimaa, Islandi ja Fääri saarte üle jäi Taani kuningale . Norra sai 1814 oma pealinna (Christiania), valitsuse, armee , sõjalaevastiku, seadused, valuuta , keskpanga ja parlamendi. Hääleõigus oli peaaegu pooltel täisealistest meessoost elanikest. Ainult välispoliitikat juhtis ühine Rootsi-Norra kuningas Rootsi välisministeeriumi kaudu. Norra kasvav rahulolematus uniooniga 19. sajandi lõpus viis Norra-Rootsi uniooni katkestamiseni 1905 rahvahääletuse alusel. Aastal 1905 lahkus Norra unioonist Rootsiga ning sai iseseisvaks kuningriigiks, mille esimene kuningas oli Haakon VII. 1970ndatel võeti kasutusele nafta . See on riigi jõukust ja rahva heaolu märgatavalt suurendanud. Norra on heaoluriik. Esimeses maailmasõjas jäi Norra neutraalseks, kuid Norra laevaehitus etendas sõjas suurt osa. Ka Teises maailmasõjas kuulutas Norra end neutraalseks, kuid Saksamaa okupeeris Norra.Aastal 1972 tühistas rahvahääletus Euroopa Ühendusega liitumise lepingu, 1994 hääletati Euroopa Liiduga ühinemise vastu. Norra on NATO liige.
5. Riigi arengutase
SKT 1 el. kohta USD
59500 USD elaniku kohta
Rahvastiku hõivatus- põllumajandus, tööstus, teenindus ( % )
põllumajandus: 2.9%
tööstus: 21.1%
teenindus: 76%
Keskmine eluiga M/N
77/82
Imikusuremus ( infant mortality )
3.58
Sündimus, suremus
0.341%
Norra on suhteliselt rikas loodusvarade poolest: nafta, hüdroenergia, kalavarud, mets ja mitmesugused mineraalsed maavarad. 2004 moodustasid nafta ja maagaas 50% ekspordist. Vaid Saudi Araabia ja Venemaa ekspordivad enam naftat kui Norra. Norra otsustas mitte liituda Euroopa Liiduga referendumitel aastal 1972 ning novembris 1994. Peamiselt tänu nafta ja maagaasi ekspordile on Norra väliskaubandusbilanss alates 1990. aastast olnud positiivne. Aastal 2008 oli väliskaubanduse ülejääk 466 miljardit krooni.
Aastal 2008 oli Norra kaupade ja teenuste ekspordi kogumaht 1196 miljardit norra krooni, sellest 928,6 miljardit krooni moodustas kaupade eksport . Toornafta, kütuste ja elektrienergia eksport moodustas kaupade ekspordist umbes 63 protsenti. Norra ekspordib toornaftat umbes 100 miljonit tonni ning maagaasi umbes 85 miljardit m³ aastas. Teised suuremad kaubagrupid ekspordis on värvilised metallid (peamiselt alumiinium ja nikkel ), kalatooted , töödeldud nafta- ja gaasitooted ning mitmesugused masinad ja seadmed . Teenuste ekspordis on tähtsamad valdkonnad laevandus , finantsteenused, turism ja naftapuurimine. Norra suuremad ekspordipartnerid on Suurbritannia , Saksamaa, Holland , Prantsusmaa, Rootsi ja USA. Kui nafta ning laeva- ja naftaplatvormide ehitus kõrvale jätta, on Norra olulisim partner nii ekspordi kui ka impordi puhul Rootsi. Norra eksportis 2007. aastal Eestisse kaupu umbes 700 miljoni norra krooni eest.
Aastal 2008 oli Norra kaupade ja teenuste impordi kogumaht 731,4 miljardit norra krooni, sealhulgas kaupade impordimaht umbes 511,8 miljardit krooni. Norra impordib peamiselt mootorsõidukeid, masinaid, seadmeid, metallitooteid, metallimaake ja vanametalli. Teenuste impordist moodustavad suurema osa turism, finantsteenused ja laevandustasud. Norra suuremad impordipartnerid on Rootsi, Saksamaa, Suurbritannia , Taani, Hiina ja USA. Norra importis 2007. aastal Eestist kaupu umbes 2,5 miljardi norra krooni väärtuses. Norra on üks maailma suurimatest kalapüügi- ja kalakasvatusriikidest. Kalad ja kalatooted moodustavad 5,3% Norra ekspordist.
Norra kuulub oma arengutaseme poolest I maailma hulka ehk kõrge arengutasemega väikeriikide hulka. Norrat iseloomustavad kõrge elatustase, spetsialiseerunud majandus (domineerivad 2-3 tööstusharu), ekspordis domineerib masinaehitus ( valmistoodang ), impordis tooraine , kaasaegne RTT.
SKT 1. el kohta USD
Keskmine eluiga M/N
Imikusuremus
Sündimus; suremus
Norra
59500
77/82
3,58
0,341
Eesti
21400
67/79
7,32
-3,26
Uus- Meremaa
27900
78/82
4,92
0,935
LAV
10100
50/48
44,42
0,281
Tšiili
14900
74/81
7,71
0,881
Inimarenguindeks:
2005
2006
2007
2008
2009
Norra
1
1
2
2
1
Eesti
38
40
40
40
40
Uus-Meremaa
19
20
20
20
20
LAV
120
128
129
129
129
Tšiili
37
43
44
44
44
6. Rahvastik
Rahvaarv on 4 799 300. Rahvastikutihedus on 14,82 in/km². Kuigi ligi pool rahvastikust elab riigi lõunaosas (pealinnas Oslos ja selle ümbruses), ei ole rahvastik koondunud suurematesse linnadesse, vaid jaotub enam-vähem ühtlaselt, kusjuures riigi lõunaosa on tihedamalt asustatud. Asulate all on 0,7% pindalast. Tähtsamad linnad on pealinn Oslo, Bergen, Trondheim ja Stavanger. Norra on üks etniliselt homogeensemaid riike. Norralaste kõrval, kes moodustavad 90–91% rahvastikust, on suurim põlisrahvas saamid , keda on 30-40 tuhat . Põhja-Norras elab ka soome päritolu kveene. Norras on märkimisväärsel hulgal immigrante muu hulgas Poolast, Pakistanist, Vietnamist, Iraagist , Somaaliast ja Türgist. 2009. aastal oli Norras 303 000 välisriigi kodanikku ehk 6,3% elanikest. Luterlus on riigiusk. Riigikeel on norra keel. Norra keelel on kaks ametlikku kirjakeelt: bokmål ja nynorsk. Norra põhjaosas räägitakse vähemuste poolt saami ja kveeni (soome) keeli.
Norra rahvaarv ja selle muutumine:
Aasta
1950
1960
1970
1980
1990
2000
2009
Rahvaarv tuhandetes
3,265
3,581
3,877
4,086
4,242
4,492
4,661
Norra rahvaarvu muutumine:
See on keskmine riik.
Norra rahvastik vananeb. Meeste keskmine eluiga on 72 ja naistel 88 aastat, mis on suhteliselt kõrged näitajad. Sündimuse ja suremuse vahe on 0,341, seega Norra rahvaarv kasvab, kuigi vähe. Imikusuremuse näitaja on 3,58, mis on teiste riikidega võrreldes väga hea tulemus. Viimastel aastatel on sündimus suurenenud. Viimasel viiel aastal on poisse sündinud veidi rohkem kui tüdrukuid. Demograafilise ülemineku etapiks on kaasaegne rahvastiku tüüp.
2009
2025
Sündimus (tuhandetes)
51
55
Suremus (tuhandetes)
43
48
Imikusuremus
4
3
Keskmine eluiga
80
82
Laste arv naise kohta
1,8
1,7