docstxt/124393018645855.txt
• levivad ekvaatori lähistel aladel • ööpäevane õhutemp. kõikumine väga suur TAIMED • juurestik maapinna lähedal või sügavale ulatuv • lehed muundunud asteldeks • hingamiseks õhulõhed • lihakad varred (sisaldavad suurel hulgal vett) • oaasid • kõrbe hallmullad (huumusevaevased) NT: kaktused; datlipalmid; harjashein KÕRBED Sahara kõrb; Gobi; Karakumi; Namiibi; INIMESED Atacama; Surmaorg • kõrbed on hõredalt asutatud • elatakse peamiselt oaasides • in. tingimused. ebasoodsad
Sealt juhitakse vett põldudele. Kas Sahara kõrbes või ära uppuda? Kuivanud jõe- ja ojasänge nimetatakse vadideks.Need asetsevad madalamates kohtades ja seal kasvavad põõsad pakuvad isegi varju..Vaatamata sellele ei tule kõrbes elavatele rändrahvastele pähe omi telke vadidesse püstitada.Kui järsku hakkaks sadama täituks kuiv jõeorg minutitega veega.Kuivanud pinnas ei suuda paduvihmade veemasse vastu võtta..Kui Saharas vihma sajab siis on sadu lühiajaline,kuid tugev. Kus asuvad oaasid? Kõrbes kohtab suuremaid ja väiksemaid viljakaid alasid,kus leidub tiike,allikaid,viljaaedu ja palju nende vahel ka maju.Jõeoaasid tekivad jõgede äärde.Tüüpilised oaasid tekivad agakeset tühja maad.need tekivad kohtadesse ,kus põhjavesi pinnale kerkib.Enamasti tulevb vesi allikatest,vahel tungib ise pinnale. Kas kõrbes on põhjavett? Vihmavesi koguneb vettkandvate kihtide peale ja moodustab maa-aluse järve.Põhjavett esineb aga väga harva.Vanasti-jääaja ajal oli teisiti
Sahara kõrb Sahara On maailma kõige kuumem kõrb Pindala on 9,400,000 km2 Valitseb kuiv troopiline kliima Aastas sademeid 20mm ja 100mm, olenevalt piirkonnast Suurimad liivamäed ulatuvad 180 meetrini 1/6 on kaetud liivaga Oaasid Kõrbetes on oaasid Oaasid paiknevad tavaliselt seal, kus põhjaveehorisont lõikub maapinnaga ja kus seetõttu tekivad allikad ja järved. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Probleem Probleemiks on see, et kuna kõrbes sajab väga vähe ei ole seal inimestel piisavalt puhast joogivett. Nad peavad seda kaugelt kohale transportima või soolveest soola eraldama.
Oaaside läheduses on aga asustus üsna tihe, seal on linnad. Tegeletakse rohkem põlluharimisega, seda soodustavad rajatud niisutussüsteemid. Kasvatatakse nisu, otra, viinamarju, meloneid, arbuuse, datleid vms. Inimtegevusega kõrbetes on tekkinud ka mitmed keskkonnaprobleemid. Liigse karjakasvatusega kaasneb kõrbealade laienemine. Oskamatu põlluharimise ja niisutamise tagajärjel võivad jõed, järved ja oaasid ära kuivada või muld soolduda ja muutuda kasutamiskõlbmatuks. Kõrbed on hõredasti asustatud. Enamus inimestest, kes seal elavad, tegelevad rändkarjakasvatusega. Kasvatatakse lambaid, hobuseid ja kaameleid. Rändkarjakasvatajad ehk nomaadid liiguvad ühest kohast teise, otsides karja jaoks värsket rohtu ja vett. Peatuspaikades pannakse üles telkelamud (jurtad), mis on loomanahkadega kaetud. Oaaside läheduses on aga asustus üsna tihe, seal on linnad.
Küs:Nim 10 suurimat kõrbe. Vastus:Sahara,Liibüa,Gobi,Suur nõgu,Kalahari,Ar-Rubal- Khali,Nuubia,Atacama,SuurLiivakõrb,Karakum Küs:Iseloomusta kõrbete kliimat. Vastus:Kuiv,Aastas kesmiselt alla 250m sademeid,Mõnel aastal ei tule tilkagi vihma,kiire auramine. Küs:Mida tähendab kuiv vihm? Vastus:Sademed auravad õhus,jõudmata maapinnani. Küs:Mida tead kõrbetuultest? Vastus:Kuumad ja kuivad tuuled mis võivad kasvada kõrbetormideks.(Saharas Samuum) Küs:Mis on ja kus paiknevad oaasid? Vastus:Oaas on vähese taimkattega rohelisem ala,ned asuvad allikate ja kaevude juures. Küs:Nim 3 jõge mis voolavad kõrbetes. Vastus:Niger,Niilus,Amudarja,Sõrdarja. Küs:Kuidas tekkivad soola järved? Vastus:Soolajärv tekib sest auramine ületab mitmekordselt sademete hulga,vette kogunenud soolad ladestuvad soolajärve põhja,moodustades paksu soolakihi. Küs:Mida tead soolakutest? Vastus:Soolakud on kuivad,madalad nõod,märgivad kõrbes kohti kus on põhjaveetase
peenemaks materjaliks(soolad jms), millel on tekkinud ka erinevate omadustega mullad. Mullad on hallikad, sest on huumusevaesed. Pinnase iseloomu ja veereziimi järgi eristatakse savikõrbeid, liivakõrbeid, kivikõrbeid, soolakõrbeid ja lössikõrbeid. savikõrb kivikõrb Elustik Kõrbes peavad taimed ja loomad kohastuma napi vee ja toiduga. Põhjavesi asub kõrbetes sügaval. Kui põhjavesi, ehk niiskus asub maapinna lähedal, kujunevad sinna oaasid rohelised alad, kus on võimalik väheseid taimi kasvatada. Rasketele tingimustele vaatamata leidub siin siiski mitmekesisust. Kõrbevööndis leidub näiteks ligikaudu 1600 suurt kuumust ja kuivust taluvat taimeliiki (Eesti taimeliikide arv on umbes 1500). Savi- ja kivikõrbed, kus taimkate enamasti puudub, on peaaegu elutud. Taimed Kõrbetaimed võivad pikki kuid endas vett säilitada, oodates põuaperioodi lõppu ja saabuvaid sademeid.
loomanahkadega kaetud. Oaaside läheduses on aga asustus üsna tihe, seal on linnad. Tegeletakse rohkem põlluharimisega, seda soodustavad rajatud niisutussüsteemid. Kasvatatakse nisu, otra, viinamarju, meloneid, arbuuse, datleid vms. Inimtegevusega kõrbetes on tekkinud ka mitmed keskkonnaprobleemid. Liigse karjakasvatusega kaasneb kõrbealade laienemine. Oskamatu põlluharimise ja niisutamise tagajärjel võivad jõed, järved ja oaasid ära kuivada või muld soolduda ja muutuda kasutamiskõlbmatuks. Muud Oaasid. Need on kohad kõrbetes, kus põhjavesi pinnale tuleb ja moodustab veeallika. Nendes kohtades on tavaliselt lopsakas taimestik. Paljudesse oaasidesse on rajatud linnad. Oaasid võivad olla ka seal, kus voolab läbi jõgi või asub järv. Maailma suurim oaas on Niiluse kallastel. Kõrbest jõgesid ei alga, kuid nad võivad sealt läbi voolata. Paljud nendest on sellised,
· Rändeluviisiga kõrbeelanikud on nomaadid Maailma suurimad kõrbed · Sahara Põhja-Aafrikas liiva, savi-ja kivikõrb · Liibüa Põhja-Aafrikas liiva-ja kivikõrb · Gobi Sise-Aasia, Mongoolia Hiina kivi- ja liivakõrb · Suur nõgu Põhja-Ameerika poolkõrb · Kalahari Lõuna-Aafrika poolkõrb Keskkonnaprobleemid · Liigse karjakasvatusega kaasneb kõrbealade laienemine · Oskamatu põlluharimise tagajärjel võivad jõed, järved ja oaasid ära kuivada · Muld võib soolduda ja muutuda kasutamiskõlbmatuks Kõrbes kasvavad taimed · Saksauul Tamarisk Agaav Aaloe Kaktus Piimalill Kõrbes kasvatatakse · Arbuus · Dattel · Melon · Nisu · Oder · Puuvill Kasutatud allikad · http://www.miksike.ee/docs/referaadid/korbetest.htm · http://www.hot.ee/voydmayne/referaadid/ref/korbed.html · http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-26-2.htm
Kõrbeid leidub samuti parasvöötmes mandrite kuivemates osades, näiteks Gobi ja Karakumi kõrb. Troopilises kliimavöötmes on taevas pilvitu, õhk kuiv ja temperatuuri kõikumine suur. Suvepäeval võib temperatuur olla üle 50 kraadi. Öösel võib temperatuur langeda 0 kraadi lähedale, sest pole pilvi, mis jahtumist takistaks. Kõrbetes võib märgata ajutisi jõgesid ja järvesid, mis täituvad veega vihmaperioodil. Kohtades, kus põhjavesi ulatub maapinna lähedale paiknevad oaasid. Seal kasvatatakse datlipalme, mis on kõrberahvastele tähtsaks toiduks ning kütte-ja ehitusmaterjaliks. Ameerika kõrbetele on iseloomulikud kaktused. Aafrika ja Aasia kõrbetes kasvavad kaktusega sarnased piimalilled. Paljud kõrbetaimed õitsevad, kasvavad ja levitavad seemneid väga lühikese aja jooksul. Suur osa kõrbeloomi rajavad elupaiga kuumuse eest varjumiseks maa-alustesse urgudesse. Päikese eest kaitseb neid ka hele värvus. Osa loomi veedab kuumaperioddi suveunes.
Peatuspaikades pannakse les telkelamud (jurtad), mis on loomanahkadega kaetud. Oaaside lheduses on aga asustus sna tihe, seal on linnad. Tegeletakse rohkem plluharimisega, seda soodustavad rajatud niisutusssteemid. Kasvatatakse nisu, otra, viinamarju, meloneid, arbuuse, datleid vms. Inimtegevusega krbetes on tekkinud ka mitmed keskkonnaprobleemid. Liigse karjakasvatusega kaasneb krbealade laienemine. Oskamatu plluharimise ja niisutamise tagajrjel vivad jed, jrved ja oaasid ra kuivada vi muld soolduda ja muutuda kasutamisklbmatuks. Muud Oaasid. Need on kohad krbetes, kus phjavesi pinnale tuleb ja moodustab veeallika. Nendes kohtades on tavaliselt lopsakas taimestik. Paljudesse oaasidesse on rajatud linnad. Oaasid vivad olla ka seal, kus voolab lbi jgi vi asub jrv. Maailma suurim oaas on Niiluse kallastel. Krbest jgesid ei alga, kuid nad vivad sealt lbi voolata. Paljud
Kordamine Ajaloo KT nr.2. 1. Araablaste asukoht, elukoht, milline oli loodus? V:Araablased elasid Araabia poolsaarel. Loodus: Oaasid(Oaas on kõrbest ümbritsetud viljakas ala), ei olnud suuri jõgesid. 2. Kes olid beduiinid, millega tegelesid, kuidas elasid, kaameli tähtsus nende elus. V:Beduiinid olid rändkarjakasvatajad,nad rändasid oma kaamlite, hobuste ja lammastega paremate karjamaade otsingul paigast paika. Kaamlit(kõrbelaeva) kasutati sõidu- ja veoloomana, tema piimajoodi ja liha söödi,telgid ja rõivad tehti kaamlikarvadest valmistatud vildist või kaamlinahkadest. 3. Tähtsamad linnad Araabias. V: Mediina ja Meka. 4. Kaaba tempel Mekas, tähtsus, miks käidi, kes käisid ja must kivi. V: Jõukad kaubalinnad tekkisid tekkisid Jeemenist põhja pool.Tähtsaim nende seas oli Meka. Seal asus araablaste peamine usukeskus kuubikukujuline Kaaba tempel(kaaba tähendab araabia keeles kuupi). Mekas käis palju palverändureid araabia ...
Essee Egiptuse arengu kohta Looduskeskkonna iseärasused Egiptuse 100 miljonist hektarist on asustuskõlblik vähem kui 5 mln ha. Ülejäänud on veetu ja viljatu kõrb, üks elutumaid kogu maailmas. Enamuse asustuskõlblikust maast moodustab Niiluse org ja delta, ülejäänud rannikuäärsed alad ja oaasid. Vegetatsiooniperiood võiks kesta soojavaru poolest kogu aasta, kuid vihma ei saja peaaegu üldse ja nii sõltubki kogu põllumajandus vaid kunstlikust niisutusest. Vesi saadakse Niiluse jõest. Nii saabki kasvatada vaid ühe saagi aastas, kui sedagi. Egiptus on taimekasvatusmaa. Omatarbeks kasvatatakse nisu, riisi, sibulat, oaasides aga ka datlipalmi. Peamise tulu moodustavad siiski suhkruroog ja puuvili. Roogu töötleb suhkrutööstus. Puuvilla seemnetest pressitakse toiduõli
viljakus kuivades piirkondades on halb. Liibüa põllumajandus: Looduslikud tingimused: Suurem osa Liibüast on elutu ja viljatu kõrb, vaid rannikul on võimalik tegeleda põllumajandusega. Seal on veidi sademeid ja ka talv on pehmem kui sisemaal. Päeval püsib Liibüas temperatuur väga kõrgel, kuid ööd on üsna jahedad. Rannikul sajab väga vähe ja sisemaal haruharva. Rannikul on kliima vahemereline, aga kui välja arvata sisemaa oaasid ja veel mõned üksikud paigad, pole taimestikul võimalust areneda. Kultuurid, mida selles riigid kasvatatakse: Kasvatatakse ja eksporditakse peamiselt tsitrusvilju, sest olud on kehvad ja riik saab suurema osa oma tulust nafta ekspordist. Oaasides kasvab veidi datlipalme ning ranniku haritavatel aladel oliivi-ja apelsinipuid; kõige kõrgemates piirkondades on eluvõimelised üksikud kadakad ja pistaatsiad.
lund, suvekuudel rannikul ka vihma. Aasta Antarktika keskmine sademete hulk on 50-250 mm. Selline sademete hulk on tüüpiline kõrbetele. Püsiva külma tõttu lumi ei sula ega aura, vaid ladestub maapinnal. Seetõttu ongi aja jookul tekkinud võimas mandrijää. Kuigi jää katab kogu mandrit ja ulatub isegi ookeni, ei puudu Antarktises jäävabad alad antarktilised oaasid, ehkki soojade kõrbeoaasidega ei ole neil midagi ühist. Antarktilised oaasid on kujunenud kohtades, kus sademete hulk on väike ning soojal aastaajal jõuab vähene lumi ära sulada. Kõige soojem on Antarktikas Venda järv, mille põhjakihtide temperatuur küündib kuni 25 °C. Kuigi järv on kaanetatud jääga, ei suuda soojus sealt välja tungida, sest vesi seisab paigal ega segune. Elustik ja inimtegevus Suuremas osas Anarktikas taimkate ja loomastik puuduvad
vask, mangaan, tina, nikkel, kroom, tsink, plii, hõbe, kuld, plaattina, toorium, uraan), palju on ka keedusoola, fosforit ja põhjavett, maavarade kaevandamise piirkondadesse on tekkinud väikesed asulad. Sageli esineb kõrbes liivatorme (peamiselt talvel) samuume. Selline liivatorm kannab edasi tuhandeid tonne liiva, tuiskab seda oaasidesse ja võib põhjustada inimeste ja loomade hukkumist. Alalise vooluga jõgesid on kaks: kõrbet läbivad Niilus ja Niger. Allikate ja kaevude juures on oaasid (Bechar, Ghardaia, Biskra, Uargla, Tuggurt; kokku umbes 200 000 km2; joonis 1). Põhjaosas kasvab vahemerelist (oleandrid, õlipuud), lõuna osas sudaani taimestiku (tamariskid, akaatsiad), liivakõrbeis põõsaid ja kõrrelisi. Tähtsaim kultuuri taim on dantlipalm joonis 2. joonis 1 joonis 2 Loomastik on liigivaene (gasellid, antiloobid, palju närilisi ja roomajaid ning servaaladel hüääne ja saakaleid joonis 3). joonis 3
Põliselanikud nt. Beduiinid daharasm hotentotid ja busmanid(nn võsainimesed) Namibi ja Kalahari kõrbealadel ning aborigeenid Austraalias, hangivad eluks vajalikuu vett nii taimedest kui loomadest ja ka näiliselt kuivast pinnast. Paljudel kõrbealadel tekkinud mitmed maavarad. Paljudes kohtades toodetakse soola, Tsiilis Atacama suurel hulgal salpeetrit Põhja-Aarika ja Lähis-Ida kõrbetes nafta ja gaasivarud, Aafrika lõunapool on teemandi, kulla ja uraani jt kaevandusi. Oaasid kohad kus põhjavesi maapinnal ja seal tegeletaksenii taimekui loomakasvatusega. Rahva kasvu tõttu haritakse põldudeks kogu sobilik maa. Nomaadid ehk rändkajakasvatajad suurendavad loomade arvu ja liiguvad kurnatud aladelt edasi. See toob kõrbe endaga kaasa. Kui pärast põuaperioodi ei lasta põllu ja karjamaadel normaalselt taastuda on tulemuused katastroofilised. Raiutaks ka puid ja põõsaid. Viigikaktus-Põhja-Ameerika Kaevurkilpkonn-Põhja-Ameerika lõunaosa
põlluharimisega ning seda soodustavad niisutussüsteemid. Inimtegevuse tagajärjel on tekkinud ka mitmed keskkonnaprobleemid - liigse karjakasvatusega on kaasnenud kõrbeala laienemine. Lisaks tänu oskamatule põlluharimisele ja niisutamisele Põlisrahvas võivad oaasid, jõed, järved ära kuivada või muld soolduda ning muutuda kasutuskõlbmatuks. 8. Rahvastikutihedus ja paiknemine, kaart Rahvastiku tihedus on üsnagi hõre (joonis 8.1.). Enamasti 1-4 inimest/km 2, veekogude ääres ja lõuna pool asustatavus km2 kohta suureneb. Antud kaardil pole hästi näha, kuid kohati on rahvastiku tihedus kuni 999 inimest/km2. 8.1. Rahvastiku tihedus Gobi kõrbes
Sissejuhatus Antarktika avastas Fabian Gottlieb Benjamin Bellingshausen 1821 aastal. Antarktika, lõunapolaarpiirkond, hõlmab Antarktist ja seda ümbritsevate ookeanide lõunaosa. A. piiriks loetakse sooja ja külma vee kokkupuuteala (nn. antarktiline konvergents), mis asub 48° ja 62° 11-e vahel. Selle järgi on A. pindala 49--60 mln. km2. A-s asub hulk saari ja saarestikke: Bouvet' ja Lõuna-Georgia saar, Kergueleni saared, Lõuna-Sandwichi, Lõuna-Orkney ja Lõuna-Shetlandi saarestik jt A-s on palju jää-mägesid, suurimad kuni 150 km pikkused ja 100 m kõrgused. Tuuled ja hoovused kannavad neid kaugele põhja, 48°--50° 11-ni, harvemini troopiliste laiusteni. Antarktise pindala koos selfiliustikega on 13 918 000 km2, rannajoone pikkus on umbes 32 000 km. A. on maakera kõrgeim manner (keskm. 2040 m). Maht on umbes 25 mln. km3 (90% Maa jääst). Jäävabu alasid (nn. oaasid) on 332 000 km2 Lääne-Arktikas asub mandri kõrgeim tipp -- Vinson (5140 m...
Vaevakask- kask tundras. Karibuu- põhjapõder Lõuna-Ameerikas. Muskusveis- suur elukas kellel on suur pea ja väikesed sarved. Lemming- paksu ja tiheda karvaga väike elukas. Saamid- Euroopas elavad laplase. Innuitid- Põhja-Ameerikas elavad eskimod. 9. Jäävöönd Mandrijää- suure ja paksu jää kihiga liustik. Jäämägi- mere pinna tiirlev liustik. Külmakõrb- jäävööndi äärealadel oaasid. Pingviin- põhiline elaja Antarktikas ( lõunapoolus ). Jääkaru- põhiline elaja Arktikas ( põhjapoolusel ). Arktika- põhjapoolus ( meri ). Antarktis- lõunapoolus ( manner ). Nunatakid- lumest väljaulatuvad kaljunukid.
Rahvaarvu muut.:kui in-d elatusid korilusest,küttimisest,oli rahvaarv enam-vähem muutumatu.Sõdade,näljahädade,epideemiate ajal sure.>sünd.Rahvaarv kasvav kui in-d jäid pakseteks,harisid põlde,kasvatasid koduloomi.Rahvastiku kasv kestis 150 a.Rahvastiku arv 6,7miljardit.2.Hiina,India,USA.Rahvastiku paik.:väga ebaühtlane,kõige rohkem in.elab soodsate loodusoludega aladel/arenenud maj.piirkondades,minevikus tihedamalt asustatud aladeks olid viljakate muldadega alad,kaubadus-suhtlemisvõimalus.Tihedalt asustatud:Ida-ja Lõ-Aasia suurte jõgede orud ja deltaalad,viljaka pinnasega Jaava saar,Jaapami rannikualad.Hõredalt asus.:Põ-Aaf. oaasid,Egiptus(kliima,maj.olukord,loomulik iive)Sünd.mõju.:viljakas eas naiste arv,naiste vanus,religioon,pereplaneerimise võimalused,kooselu traditsioonid,väärtused,traditsioonid üh.konnas,naiste ja meeste seisund üh.konnas,maj.võimalused.Arenenud maad:sünd. ja suremus võrdsed,rahvaarv pidevalt stabiilne. Sure. üld...
Põllumajandust mõjutavad looduslikud tegurid: Maa- põllumaa 11%, looduslikud rohumaad 23%. Põllumajandus kasutab 1/3 maismaast. Põllumaa- istandused, põllud, kultuurkarjamaad. Looduslikud rohumaad- kultuurkarjamaad, niidud, luhad, rohtlad, poolkõrbed, kõrbed, savannid, tundrad, kõrgmäestikniidud. Kliima- õhutemperatuur taimekasvu perioodil, vegetatsiooniperiood, aktiivsete temperatuuride summa, aasta sademete hulk, sademete jaotus aastas. Pinnamood- tasandikud on maaharimiseks soodsamad, sest ühtlasemad ja paremad mullad ja hea masinaid kasutada. Mäestikud on vähe sobivad taimekasvatuseks, sest järsud nõlvad, jahedam, sademed uhuvad toitained nõlvadelt ära. Mullad- viljakus (huumus, mineraalained), pH, soolasus. Agroklimaatilised vööndid: Parasvööde- taimekasvatus võimalik soojal aastaajal (1 saak aastas), piisavalt niiskust, palju põllumaid/rohumaid (okas-, sega- ja lehtmetsad, rohtlad). Lähistroopiline vööde- Mandrite läänerannik (Vah...
Joonis 4. Kaamel Gobi kõrbes. 7. Põlisrahvad ja inimtegevus Enamus kõrbetes elavatest inimestest tegeleb rändkarjakasvatusega, neid nimetatakse nomaatideks. Kõrbed on hõredasti asustatud, kuid oaaside läheduses on linnad. Seal tegeletakse ka põlluharimisega tänu niisutussüsteemidele. Tänu inimtegevusele on tekkinud ka mitmeid probleeme. Kõrbed on laienenud kuna on liigselt tegeletud karjakasvatusega. Kui ei osata õigesti põldu harida või niisutada, siis võivad oaasid ära kuivada ja muld liigselt soolduda. 8. Rahvastiku tihedus ja paiknemine Rahvastiku tihedus on suhteliselt hõre. Ülekaalus on 1-4 inimest/km 2, veekogude ääres ja lõuna pool asustatavus suureneb. Kohati on rahvastiku tihedus kuni 999 inimest/km2. 9. Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Gobi_Desert http://images.google.ee/imghp?hl=et&tab=wi Geograafia õpik 8. Klassile http://www.blueplanetbiomes.org/ desert.htm
Sageli jäävadki need vaid vihmakaitseks. Päeval ollakse lihtsalt tuulevarjus ja öösel istutakse lõkke ääres. Et loom sureks, kastetakse noole ots mürgi sisse. Pärast jälitatakse saaki, kuni see sureb. Küttides on neil väga napp riietus. Viimasel ajal riietub enamik busmaneid tänapäevaselt. Põlluharimisega saab tegelda ainult seal, kus leidub vett, eelkõige kõrbet läbivate jõgede ääres või oaasides, kus on allikaid ja kaevusid. Kui oaasid välja arvata, on kõrbealad loomulikult hõredalt asustatud. Vanades kõrbeasulates on kitsad ja kõverad tänavad ning lameda katusega majad, mille akendeta seinad ja savimüürid jäävad tänava poole. Elamute siseõuedes on aiad ning kaevud. Kariloomadest kasvatatakse peamiselt lambaid, kitsi ja kaameleid, oaasides ka veiseid ja eesleid. Kõrbealade kõige sobivam koduloom on kaamel. Nad korjavad kõike suupärast, mida kõrb pakub: metsikute puude vilju, pähkleid, marju ning
läände (300400 m) ja piirneb idas Etbai mäeahelikuga, mille kõrgeim tipp on 2187 m. Seda lavamaad läbivad ahelikust alguse saavad sügavad jõeorud. Lisaks kuivale kliima takistab põllumajandust ka liivane pinnas. Põllumajandus Egiptuse 100 miljonist hektarist on asustuskõlblik vähem kui 5 mln ha. Ülejäänud on veetu ja viljatu kõrb, üks elutumaid kogu maailmas. Enamik kasustuskõlblikust maast moodustab Niiluse org ja delta, ülejäänud on rannikuäärsed alad ja oaasid. Vegetatsiooniperiood võiks kesta soojavaru poolest kogu aasta, kuid vihma ei saja peaaegu üldse ja nii sõltubki kogu põllumajandus vaid kunstlikust niisutusest. Vesi saadakse Niiluse jõest. Nii saabki kasvatada vaid ühe saagi aastas, kui sedagi. Parku on nii kuiva kliima tõttu vee olemasoluga samuti probleemid. Toodang Egiptus on taimekasvatusmaa. Omatarbeks kasvatatakse nisu, riisi, sibulat, oaasides aga ka datlipalmi. Peamise tulu moodustavad siiski suhkruroog ja puuvill.
Sajab vähe ja põhiliselt ainult talvekuudel. Vahel sajab kuiva õhku e.sademed auravad veel õhus.temp.amplituud on päeva jooksul väga suur.liiv peegeldab soojuse atmosfääri tagasi,ega neela endasse. · Päeva õhutemp. +50 · Öösel temp.0. · Kõrbele on iseloomulikud kuumad ja kuivad tuuled, mis võivad ülekasvada kõrbetormiks. Põhjavesi on väga sügaval, allikate ja kaevude juures paiknevad oaasid nn.vähese teimkattega rohelised alad. · Kõrbes on soolajärved, mis tekivad kui aurumine ületab sademete hulga. TÜÜBID · Savikõrb iseloomustab savikas ja tihe muld ja muutlik veereziim.kevadel võivad pindmised kihid olla liigniisked ja kohati tekivad ajutised pinnaveekogud.suvel aurab vesi ära. Kuivamise tagajärjel moodustub koorikuline savikas pinnas, mida kutsutakse takõrriks.savi kõrbed esinevad kõrbevööndi põhjaosas nt
Maksimaalne temperatuur on umbes 35 oC ja miinimum 4 oC. Tsiilis on juuli keskmine temperatuur vahemikus 2 5 oC ja jaanuaris 21c 25 kraadi. Sademeid on mitmes paigas 80 130 mm. Maksimaalne sademete keskmine üle aastate on olnud 370 mm ja miinimum 50 mm. Kõrbes on vett vähe, kuid kõrbetes on siiski ka jõgesid, järvi ja allikaid. põhjavesi on kõrbes tavaliselt sügaval. Seal, kus põhjavesi on maapinnale lähemal, asuvad oaasid. Oaasid võivad tekkida ka jõgede äärde (Niiluse ääres asub maailma suurim oaas) ja allikate juurde. Kõrbest ei alga ühtegi jõge, kuid nad võivad sealt läbi voolata (Colorado, Volga). Mõned jõed ei kuiva kunagi, teistest jäävad kuivad voolusängid, mis täituvad veega ainult pärast piisavalt suurt vihma ja sedagi väga lühikeseks ajaks. Selliseid voolusänge nimetatakse erinevates paikades erinevalt. Austraalias kutsutakse neid kriikideks (creek) ja Aafrikas, Araabias vadideks.
ühest kohast teise, et leida värsket vett ja rohtu. Oaaside lähedal on aga asustus päris tihe, seal on linnad. Linnades tegeletakse rohkem põlluharimise (seda soodustavad niisutussüsteemid). Kasvatatakse nisu, meloneid, viinamarju, otra, datleid, meloneid, arbuuse vms. Inimtegevusega kõrbetes on tekkinud ka mitmed keskkonnaprobleemid. Liigse karjakasvatusega kaasneb kõrbealade laienemine. Oskamatu põlluharimise ja niisutuse tagajärjel võivad ära kuivada mitmed oaasid, jõed, järved. Muld võib soolduda või isegi kasutuskõlbmatuks muutuda. Legendi järgi vaadates on näha, et keskmiselt on Gobi kõrbes 14 inimest ruutkilomeetri kohta. Mõnes kohas (linnades) ka 524 inimest. Kasutatud materjalid: ENE 3 Wikipedia (ingliskeelne versioon) Wikipedia (eestikeelne versioon ???) flickr.com pildid Silmaringi seeriast raamat "Kõrbed"
langeda kuni +7 °C ja päeval tõusta kuni +43 °C. Talvisel ajal on kõrbealade temperatuurikõikumised väiksemad (öösel kuni 0 °C ja päeval kuni +18 °C). Põllumajandus Egiptuse 100 miljonist hektarist on asustuskõlblik vähem kui 5 mln ha. Ülejäänud on veetu ja viljatu kõrb, üks elutumaid kogu maailmas. Enamik kasustuskõlblikust maast moodustab Niiluse org ja delta, ülejäänud on rannikuäärsed alad ja oaasid. Vegetatsiooniperiood võiks kesta soojavaru poolest kogu aasta, kuid vihma ei saja peaaegu üldse ja nii sõltubki kogu põllumajandus vaid kunstlikust niisutusest. Vesi saadakse Niiluse jõest. Nii saabki kasvatada vaid ühe saagi aastas, kui sedagi. Parku on nii kuiva kliima tõttu vee olemasoluga samuti probleemid. Egiptus on üks kõige vaesema põllumaaga riik maailmas. Satelliidipilt Joonis 2: Kuvatõmmis Google Earth vaatest Kirjeldus
Egiptuse 100 miljonist hektarist Lõuna-Kenyas valitseb savann. on asustuskõlblik vähem kui 5 Läänepiiri lähedal on mln ha. Ülejäänud on veetu ja metsased-mägised alad. viljatu kõrb. Kirdes Somaalia ja Etioopia Põhilise osa asustuskõlblikust piiri lähedal on maastik alast moodustavad Niiluse org ja peaaegu kõrbeline. delta ning rannikuäärsed alad ja oaasid. Kenya Egiptus Analüüs Kenyas on põllumajanduseks paremini sobivad kliima ja pinnamood kui Egiptuses, sest Egiptuses on kasutuskõlblikku maad vähe kõrbete tõttu ning ka sademeid on väga vähe. Seetõttu saab Egiptuses aastas vaid 1 saagi, aga Kenyas seevastu 2-3 saaki. Põllumajandusmaa kasutamine Kenya % Egiptus % Riigi pindala 58037000 Ha 100% 100145000 Ha 100%
liivakivikõrb, mis tekitab parajat ängi. Kairost ülesvoolu on Niiluse org vaid 10 - 20 km lai, servad piiratud üsna järskude kaljudega. Allpool Kairot, kus algab juba Niiluse delta, on maa rohelise vööndi osa mõnevõrra laiem. Kooliõpikust tuttavad Niiluse üleujutused, mille käigus põllud ujutati viljaka mudaga üle, on tänaseks kadunud. See on tingitud Assuani paisu ehitusest, mis oli NSVL ja Egiptuse ühisprojekt. Niiluse org ja oaasid on täidetud rohetavate põldudega, mida ilmestavad kõikjal põlluveertes üksikult ja saludena kasvavad datlipalmid. Samas on Niiluse jõe orus sellist haljendavat maastikku suhteliselt vähevõitu, kuna küla ja linn on üksteises kogu aeg kinni, tingituna suure osa elanikkonna paiknemisest Niiluse jõe orus ja üha kasvavast Egiptuse elanikkonnast. Endal tekkis pärast Sahara kõrbest läbisõitmist suur hirm õlut täis külmkapist kaugemale kui 5 m mitte minna
• Kairost ülesvoolu on Niiluse org vaid 10 - 20 km lai, servad piiratud üsna järskude kaljudega. • Allpool Kairot, kus algab juba Niiluse delta, on maa rohelise vööndi osa mõnevõrra laiem. • Kooliõpikust tuttavad Niiluse üleujutused, mille käigus põllud ujutati viljaka mudaga üle, on tänaseks kadunud. See on tingitud Assuani paisu ehitusest, mis oli NSVL ja Egiptuse ühisprojekt. • Niiluse org ja oaasid on täidetud rohetavate põldudega, mida ilmestavad kõikjal põlluveertes üksikult ja saludena kasvavad datlipalmid. • Samas on Niiluse jõe orus sellist haljendavat maastikku suhteliselt vähevõitu, kuna küla ja linn on üksteises kogu aeg kinni, tingituna suure osa elanikkonna paiknemisest Niiluse jõe orus ja üha kasvavast Egiptuse elanikkonnast. Linnad • Kairo oma 18 milj elanikuga üks maailma saastatuima õhuga tänavatevõrguga linnu maailmas
Kuna kõrb on laiaulatuslik ja oaase ning vaba vett on vähe elutseb saharas suhteliselt vähe liike. Taimestik on kidur, kuid lihakad lehed ja varred sisaldavad palju toitaineid. Kõrbes liigub päeval ka vähe loomi, enamik neist tegutseb hoopis ööjaheduses, et energiat säästa. Kõrbetaimed Keset liivameresid taimed päris ei kasva. Taimed kasvavad Saharas rohkem nõgudes, kuhu koguneb saju ajal rohkem vett, kaljulõhedes, kuid ka otseloomulikult oaasides. Paljud oaasid on tänapäeval asustatud, tänapäevased kõrbete suurlinnad ongi tekkinud just oaaside juurde. Oaasides saab tegeleda põllumajandusega, ning niisutussüsteemide abil kasvatatakse kõrbeoaasides aprikoose, pähkleid, arbuuse, meloneid, teravilju jt. Looduslikult kasvavad Saharas Kõrberoosid, datlipalmid, madalad põõsad, kõrrelised jt. Kõrberoos võib suure veepuuduse korral ka ilma lehtedeta õitseda ja paljuneda. Datlipalmid kasvavad põhiliselt Aafrika ja Araabia ps. kõrbetes
Peatuspaikades pannakse üles telkelamud (jurtad), mis on loomanahkadega kaetud. Oaaside läheduses on aga asustus üsna tihe, seal on linnad. Tegeletakse rohkem põlluharimisega, seda soodustavad rajatud niisutussüsteemid. Kasvatatakse nisu, otra, viinamarju, meloneid, arbuuse, datleid vms. Inimtegevusega kõrbetes on tekkinud ka mitmed keskkonnaprobleemid. Liigse karjakasvatusega kaasneb kõrbealade laienemine. Oskamatu põlluharimise ja niisutamise tagajärjel võivad jõed, järved ja oaasid ära kuivada või muld soolduda ja muutuda kasutamiskõlbmatuks. Kasutatud kirjandus 1) Geograafia õpik põhikoolile (lk 44-50) 2) www.annaabi.com (otsing ,,kõrbed") 3) http://et.wikipedia.org/wiki/Sonora_k %C3%B5rb#Taimed
Loodusvööndid · Jää- ja külmakõrbed. Asuvad polaarvöötmes. Maakera põhja- ja lõunapoolust ümbritsevad alad on kaetud säravvalge jää ja lumega. Neid polaaraladel paiknevaid igilume ja püsiva jääkatte all olevaid alasid nimetatakse jää- ja külmakõrbedeks. Kliima on väga karm ja õhutempeatuur suuremal osal alast on aasta läbi alla 0 kraadi. Kliima karmust suurendab polaarpäeva ja polaaröö vaheldumine. Arktika: talvine õhutemperatuur on umbes -50 kraadi, sademed enamasti lumena ja umbes 100-200mm aastas, sajuga kaasned tugev tuul, virmalised, elustik on liigivaene, kasvavad vetikad, mõne lumevaba kuu jooksul kasvavad ka õistaimed nt. polaarmagun, loomadest on sinivaal, morsk, hülged, kotikud, kalad, jääkaru, polaarrebane, polaarkajakad, hahad, püsiv asutus puudub, töötavad polaarjaamad. Antarktika: kõige karmim kliima maakeral, suvel on õhutempeatuur -30...-35 kraadi, talvel on tavaline -70 kraadi, tuge...
Veel üks probleem linnades on loomad. Paljud metsades elanud loomaliigid on muutunud keskkonnatingimustega harjunud. Veel enam loomi oleks suutnud tänapäevani ellu jääda, kui neid poleks mürgitanud kodusest majapidamisest, eeskätt aga tööstusest pärinevad jäätmed. Paljudes jäätmetes sisalduvad mürkained tapavad loomi vahetult või avaldavad mõju nende viljakusele, põhjustades viljatust või geneetilisi muutusi. Tõelised oaasid linnades on kalmistud, kuna sealt leiavad loomad puid ja rohtu, eriti aga rahu, mis on vajalik pelglikumate loomade jaoks. Linnade hoonestamine põhjustab loodusliku maastiku, millele uus linnaosa kerkib, hävimise. Uus keskkond peibutab mõningaid loomi. Linna prügilaid külastavad meelsasti varesed, kajakad, rotid, rebased ja teised loomad, kes ei otsi mitte ainult jäätmeid, vaid ka siin kasvavaid taimi, näiteks moone või päevalilli. Prügilad meelitavad kõikjal ligi
kõrb. Hõlmab enamiku Põhja-Aafrikast. Sahara kõrb laiub Aafrika mandri põhjaosas, ulatudes Egiptusest ja Sudaanist 5150 km pikkuselt Mauretaania ja Lääne- Sahara läänerannikuni. 4. Kui suur on Sahara? Nimeta Sahara territooriumile jäävad riigid ( lisa kaartskeem)? 9269600 km² ,Alzeeria, Tsaad, Egiptus, Eritrea, Liibüa, Mali, Mauritania, Maroko, Niger, Sudaan,Tuneesia ja Lääne Sahara. 5. Millised veekogud on Sahara peamisteks veeallikateks? Oaasid. 6. Iseloomusta Sahara kliimat: (Kliimavööde, sademed ja nende jaotus. l? Millised on temperatuurid (sh. kõrgeim ja madalaim) Muud huvitavat kliima kohta? Troopiline kliimavööde. Sahara on kuiv, kohati sajab vihma üksnes 25 cm aastas. Suurem osa kõrbest asub sisemaal. Seal valitsevad tuuled kuivatavad iga niiskusepiisa enne, kui see sisemaale jõuab. Ka mäeahelike tõttu kõrbe ja mere vahel sajab vihm maha enne sisemaale jõudmist
10. klassi geograafia III kursuse kontrolltöö kordamisküsimused 1.Selgita mõisted Ekstensiivne põllumajandus - põllumajanduslik tootmisviis, mida iseloomustab vähene tootlikkus kasutatava maa pindalaühiku kohta. intensiivne põllumajandus - põllumajanduslik tootmisviis, mida iseloomustab suur tootlikkus kasutatava maa pindalaühiku kohta; põhineb arenenud tehnoloogia ja arvukate äriteenuste kasutamisel. ökoloogiline ehk mahepõllumajandus - vähesel määral või ainult looduslikke väetisi ja taimekaitsevahendeid kasutav põllumajandus. Kuna saagikus on üldjuhul väiksem, on mahepõllumajanduse tooted kallimad. muldade erosioon - materjali ärakanne vooluvete, tuule, liustike, lainete kulutava tegevuse tagajärjel. Veeringe - vee ringkäik maakeral maailmamere, atmosfääri, maismaa ja organismide vahel. Veereziim - vee hulga või taseme muutumine ajas (veekogudes, soodes, mullas jm). Metsatüüp - ühetaoliste metsakoosluste kogum. okasmets, l...
mullad. Pinnamood Lääne , Lõuna osa Mägine,- Tasane maaala, Tasane maala, külmahoovused ja kõrgvööndilisus kõrbealad ei sobi , ja allapool merepiiri, takistab. Loomakasvatus. oaasid niiluse enamus poldrid- idas on tasane, kallaste juures ja laussile Madalal teraviljad ürgorus Leidub mägesi. PÕLLUMAADE SPETSIALISEERUMINE · Mida sooojem ja niiskem, seda suurem osakaal on taimekasvatuses (ekvatoriaalses,
ENE: EGIPTUSE LOODUS: Pinnamood on valdavalt tasane. Maa lääne- ja keskosa hõlmab suur Lüübüa kõrbe lavamaa, mis alaneb aeglaselt lõunast ( 400-600m) põhja (100-200m). Lavamaad katab pms. liiva- ja lubjakivi murendmaterjal, kohati tuule kantud liiv. Luidete kõrgus küünib 130-150 m-ni. Lavamaa kesk- ja põhjaosa liigestavad sügavad alangud ja nõod (Kattara nõgu 133m), kus põhjavesi tungib maapinnale ja kus asuvad oaasid. Egiptuse idaosas paikneb Araabia kõrbe lavamaa, mis tõuseb läänest (300-400 m) itta (700-800 m) ja lõpeb Etbai ahelikuga (2187 m) ning mida liigestavad mägedest algavate jõgede sügavad orud. Kaht lavamaad eraldab teineteisest pikk (ligi 1200 km) ja kitsas (3-25 km) põhja--lõuna-sihiline Niiluse jõe org, Vahemere rannikul on selle jätkuks kuni 260 km laiune delta. Sademeid on enamikul alal aastas alla 100mm , seepärast on põllundus niisutueta võimatu. Ainult Vahemere rannikul
Kasvatatakse nisu, otra, viinamarju, meloneid, arbuuse, datleid vms. Oaasideks nimetatakse neid kohti kõrbes, kus on suhteliselt palju vett, näiteks allikaid või kõrbekaevusid. Kõige rohkem on oaase kõrbe servaaladel ja kuivades jõeorgudes, kus põhjavesi on maapinna lähedal. Inimtegevusega kõrbetes on tekkinud ka mitmed keskkonnaprobleemid. Liigse karjakasvatusega kaasneb kõrbealade laienemine. Oskamatu põlluharimise ja niisutamise tagajärjel võivad jõed, järved ja oaasid ära kuivada või muld soolduda ja muutuda kasutamiskõlbmatuks. Taimestik Kõrbetaimed on kohastunud elama kuumas ja kuivas kliimas ning taluma mulla kuivust. Eri liikudes on isesugused kaitsemeetmed, mis takistavad taimevartest ja lehtedest vee liigset aurumist. Mõnedel taimedel on paksud pisikeste lehtedega või hoopis lehtedeta lihavad varred. Teistel on lehed kokku rullunud või muundunud asteldeks. Osa taimi võivad olla kaetud tiheda pehme karvastikuga
millest maad on 995450 ruutmeetrit ja vett 6000 ruutkilomeetrit. Egiptuse geograafilised koordinaadid on 27 00 N, 30 00. Rannapiiri on riigil 2450 km ja maapiiri 2665 km. Egiptuse madalaim punkt on Qattara Depression 436 m ja kõrgeim punkt Catherine mägi. Niiluse delta on Egiptuse ainus delta ja see on 100 miili piik ja 155 miili lai. Sellel on kolmnurga kuju. Egiptuses on 5 tähtsat oaasi ning nad kõik asuvad Libyani kõrbes. Need on Farafrah, Bahriah, Dakhla, Kharijah ja Siwah oaasid. Niilus ise on 6670 kilomeetrit pikk. 5 Egiptuse kaart: 6 Looduslikud tingimused Egiptus jaguneb ülem- ja alam- Egiptuseks. Suurema osa riigist moodustab liivakõrb ja vaid koos jõega lookleb läbi kõrbe kitsas riba viljakat põllumaad, mis ales deltas veidi laieneb. Arvestama peab ka, et loodus on lopsakalt roheline vaid Niiluse jõe orus, mujal laiub Sahara
Võru Kesklinna Gümnaasium Carmen Oroperv 8. klass Kõrberahvaste elust ja kommetest Referaat Võru 2011 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................3 1. Erinevate kõrberahvaste eluviisid.............................................................4 1.1 Nomaadid.................................................................................................4 1.2 Aborigeenid..............................................................................................4 1.3 Beduiinid..................................................................................................5 1.4 Busmanid..................................................................................................5 2. Rikastunud kõrberahvad..................
Paratamatu on, et vulkaanipursetega satub õhku tahma, tolmu ja väävliühendeid, mis vähendavad atmosfääri läbipaistvust ja Maale jõudvat päikesekiirgust. Pärast tööstusliku saaste vähenemist Eestis ja IdaEuroopas, on Tartu ja Tõravere teadlased Viivi Russak, Hanno Ohvril ja Oleg Okulov täheldanud siiski atmosfääri läbipaistvuse paranemist. On veel teisigi kliimamuutuste põhjusi, mis näivad paratamatud inimühiskonna arengu taustal. Nii näiteks on suurlinnad soojuse oaasid, sest majade kütmisel eraldub õhku soojust. Ka autode heitgaasid võimendavad kasvuhooneefekti. Tulemusena on suurlinnade südames temperatuur talvel tunduvalt kõrgem kui nende äärealadel. Peterburis näitab pakasega kraadiklaas isegi kümmekond külmapügalat vähem kui ümbruskonnas. Ka suvel kiirgavad asfalt ja hooned palju soojust, ning linn, kus puudub rohelus, asub nagu praepannil. Pargid ja murud jahutavad aga linna vee aurumise kaudu, sest
Kõrbetele on loomulikud tugevad tuuled, sest seal pole taimkatet, mis tuule kiirust vähendaks. Tuul haarab kergesti kaasa liiva ning tekitab nii suuri liivatorme, et näha on vaid paari sammu kaugusele. Sahara on maalima suurim, Aafrika põhjaosas laiuv kõrb. Tema pindala on üle 8 milj. km². Sahara on madal ja tasane. Kõige kõrgem paik on 3415 m kõrgune. Põhja- ja idaosas leidub nõgusid, mis asuvad merepinnast madalamal ja kuhu tekivad oaasid. Sahara on üks kuumemaid kõrbealasid. Varjus on seal mõõdetud kõrgeim temperatuur 58?C, liiv kuumeneb isegi 90 kraadini. Talvel võib harva isegi öökülma esineda. Mõned aastad on täiesti kuivad. Aastane sademete hulk jääb alla 100 mm, mõnedel andmetel alla 50 mm. Sahara ei ole liivakõrb, nagu arvatakse. Seal leidub ka kivikõrbeid (hammadasid), vaid viiendik on kaetud liivaga. Harvem leidub mõni soolakõrb (sebha).
Peatuspaikades pannakse üles telkelamud (jurtad), mis on loomanahkadega kaetud. Oaaside läheduses on aga asustus üsna tihe. Tegeletakse rohkem põlluharimisega, seda soodustavad rajatud niisutussüsteemid. Kasvatatakse nisu, otra, viinamarju, meloneid, arbuuse, datleid vms. Inimtegevusega kõrbetes on tekkinud ka mitmed keskkonnaprobleemid. Liigse karjakasvatusega kaasneb kõrbealade laienemine. Oskamatu põlluharimise ja niisutamise tagajärjel võivad jõed, järved ja oaasid ära kuivada või muld soolduda ja muutuda kasutamiskõlbmatuks. Kaamel ja kõrbehiir 5 Troopiline ookeaniline kliima Ehk Savann Troopiline ookeaniline kliima on kliimatüüp, mis on iseloomulik ookeanide troopikas paiknevatele osadele. Et piirkonnas valitsevad aastaringselt passaadid, siis nimetatakse seda
Valitseb kuiv troopiline kliima, talvel tekib tolmu ja liivatorme (samuume). Suuremas osas Saharas sajab vähem kui 50, mägedes ja servaaladel 100200 mm/aaastas. Keskmine temperatuur jaanuaris 1020°C, juulis 28 35°C (kõrgeim temperatuur 5558°C, maapinnal 7080°C). Talvel võib kõikjal olla öökülma (mägedes kuni 18°C). Õhutemperatuur kõigub ööpäevas üle 30°C. Alalise vooluga jõgesid on kaks: kõrbet läbivad Niilus ja Niiger. Allikate ja kaevude juures on oaasid (Bchar, Ghardaia, Biskra, Uargla, Tuggurt; kokku umbes 200 000 km2). Tagasi sisukorda Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001 Maailma suurimad kõrbed Sahara Põhjaosas kasvab Vahemerelist (oleandrid, õlipuud), lõunaosas sudaani
pärit kaugelt sisemaa platoolt, kust selle randa kandis vesi. Mõned Namibi luited on üle 200 meetri kõrged.Liivakõrbe peamine probleem ongi liiv ise, mis tuulte abiga sageli matab enda alla oaase ja külasid, hoolimata liivatõketest. Sahara Sahara on maalima suurim, Aafrika põhjaosas laiuv kõrb. Tema pindala on üle 8 milj. km². Sahara on madal ja tasane. Kõige kõrgem paik on 3415 m kõrgune. Põhja- ja idaosas leidub nõgusid, mis asuvad merepinnast madalamal ja kuhu tekivad oaasid. Sahara on üks kuumemaid kõrbealasid. Varjus on seal mõõdetud kõrgeim temperatuur 58?C, liiv kuumeneb isegi 90 kraadini. Talvel võib harva isegi öökülma esineda. Mõned aastad on täiesti kuivad. Aastane sademete hulk jääb alla 100 mm, mõnedel andmetel alla 50 mm.Sahara ei ole liivakõrb, nagu arvatakse. Seal leidub ka kivikõrbeid (hammadasid), vaid viiendik on kaetud liivaga. Harvem leidub mõni soolakõrb (sebha).Saharas esineb sageli liivatorme – samuume, mis kannavad edasi
(Vinter et al. 2010) Täiskasvanud peavad lapsele selgitama teleris või internetis nähtut ning neile selgeks tegema, mis on õige ja mis on vale. Last saab mõjutada teda arutlema meelitades, kommenteerides, oma arvamust öeldes ning ka lapse seisukohta kuulates. (Väärtused koolieelses eas: väärtuskasvatus lasteaias 2010). Kuna meediast saab lapse igapäevaelu suur osa juba esimesel eluaastal, siis arvavad lasteaiaõpetajad ekslikult, et lasteaiad peavad olema n.ö. meediavabad oaasid. Tegelikult peaks just pöörama suurt tähelepanu juba lasteaias meediakasvatusele (ning kaasama sellesse ka lapsevanemad) ja rõhutama selle vajalikkust. Kindlasti ei tohi televiisor või arvuti lasteaias üle võtta lapsehoidja rolli, vaid kogu meediakasvatus peab 9 olema õpetaja juhendatud ning varustatud järelvalve ja selgitustega (Väärtused koolieelses eas: väärtuskasvatus lasteaias 2010).
Looduslikud tingimused Pinnamood üldiselt tasane. Maa lääne- ja keskosa hõlmab suur Liibüa kõrb, mis alaneb aeglaselt lõunast põhja. Lavamaad katab põhimõtteliselt liiva ja lubjakivi murendmaterjal, kohati tuule kantud liiv. Luidete kõrgus küündib 130-150 m-ni. Lavamaa kesk- ja põhjaosa liigestavad sügavad alangud ja nõod (Kattara nõgu-133m), kus põhjavesi tungib maapinnale ja kus asuvad oaasid. Egiptuse idaosas paikneb Araabia kõrbe lavamaa, mis tõuseb läänest ja lõpeb Etbai ahelikuga ning mida liigestavad mägedest algavate jõgede sügavad orud. Kaht lavamaad eraldab teineteisest pikk (ligi 1200 km) ja kitsas (3-25 km) põhja-lõuna-sihiline Niiluse jõe org, Vahemere rannikul on selle jätkuks kuni 260 km laiune delta. Suurema osa Siinaist hõlmab põhjast lõunasse kõrgnev liiva-ja klibukõrbeline At-Tihi lavamaa, mis poolsaare
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
