Põhiandmed: Nepali Kuningriik Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Pealinn: Katmandu Pindala: 147 181 km² Rahvaarv: 17 133 000 (2005) Rahvastiku tihedus: 165 inimest/km² Riigikeel: nepali keel Rahvuspüha: 29. detsember (kuninga sünnipäev) Linnaelanikke: 13,7% Keskmine eluiga: 57 aastat Kirjaoskamatus: 72,5% Riigihümn: Ras Triya Gaan Iseseisvus 25. september 1768 Üldine sissejuhatus: Nepal on riik LõunaAasias, mis piirneb kirdest Hiina Rahvavabariigi Tiibeti autonoomse piirkonnaga ning kagust, edelast ja loodest Indiaga. See on üks vaesemaid maid. Nepalis kaks peamist usku on hinduism ja budism. Riigi pikkus on
NEPAL 1) Üldiseloomustus Riigi pindala 147 181 km² Rahvaarv 17 133 000 (2005) Pealinn Katmandu Riigikeel nepali Rahvastiku tihedus 188 in/km² Rahaühik ruupia (NRP) joonis 1. Nepali kaart alliask: World Facktbook (2008) 1 joonis 2. Nepali lipp alliask: Wikipedia (2008) joonis 3. Nepali vapp alliask: Wikipedia (2008) 2) Riigi arengutase 2 Inimarengu indeks (IAI) 0,534 (2005) Vaesuse indeks (HPI) 38,1% (2005) Kirjaoskamatuid täiskasvanuid 51,4% (2005) (alates 15. eluaastast) Sisemajanduse kogutoodang $1,490 (2005)
Discover Peipsi (01.08-02.08.2019) Kristi Vichterpal TK17 Day 1 Timetable 09:00 Picking up in front of Radisson Blu hotel 11:20 Avinurme Workshop ,,cooking bigbread" 12:00 - Aarde villa(Lunch) 13:30 - Alatskivi castle 14:30 Kolkja Old believers musem 15:40 Ambulatory ( art gallery) 17:30 Check-in Nina`s Kordon Guesthouse and dinner Cooking bigbread · Includes: cooking bread, breadmaster gives tips how to do real handmade bread. · Sheering secrets how to get bread nice and fluffy · Everyone can bake their own bigbread. Day 2 · 09:00 - Breakfast in Guesthouse · 10:15 Nina Lighthouse · 10:45 Kasepää old believer`s Prayer house · 11:30 - Kallaste outcrop · 12:20 Kolkja fish and onion restaurant · 15:30 Tallinn airport Bus · Bus- MB Sprinter 20 seats · Equipment CD stereo, electrical windows, air cond...
70% mäetööstusest moodustab kivisöe kaevandamine SKT põllumajandus 19,9% ; tööstus 19,3% ; teenindus 60,7% Maavarade poolest on India rikas , leidub rauda , mangaani , vaske , pliid , uraani , kivisütt , fosforiiti , naftat , vääriskive ja maagaasi Nepal (Demokraatlik Liitvabariik ) Rahaühik: ruupia Nepali lipp Pindala: 140 800km² Nepali vapp Keeled 2006. aastal loetleti Nepalis 92 erinevat keelt. Esindatud on indoeuroopa ja tiibeti-birma keelerühmad. Nepali keelt räägib 49% maithili 12% bhodzpuri 8% tharu 6% tamangi 5% nevari 4% magari 3% avadhi 2% teised 10 % Usundid hinduism 80,6 %, budism 10,7 %, islam 4,2%, kirant 3,6 % teised 0,9% Hinduismis enim armastatud jumal Visnu
kohal. Viimasel ajal on sündimus vähenenud, kuid isegi praeguse taseme juures jõuab India rahvaarvult ilmselt 2030. aastaks Hiinale järele. Pärast aastaid kestnud protektsionismi on India majandus välismaailmale avatumaks muutumas. Loodetakse, et vaba turumajandus leevendab mingil määral üht riigi suurimat mureküsimust vaesust. 1.1. Üldandmed India pindala on 3 287 240 km2. Indial on maismaapiir Bangladeshi, Myanmari, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. Seal elab 1 210 miljardi inimese, kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. Riigis elab 623 724 248 meest ja 586 469 174 naist. Meeste naiste suhe on 933 naist 1000 mehe kohta. Indias on 2 suurt keelkonda: Indo-Aarja (74%) ja draviidi (24%). India konstitutsioon tunnistab 23 ametlikku keelt. Keskvalitsus kasutab ametikeeltena inglise ja hindi keeli. India elanikkonnast 80
NEPAAL Asukoht: Aasia Ajavöönd: GMT + 5.45h. Erinevus Eesti ajaga +3.45h, märtsist oktoobrini +2.45h Pindala: 147 181 km² Rahvaarv: 29 163 000 Haldusjaotus: 14 ringkonda Keeled: nepali keel Naaberriigid: Hiina, India Piirid: põhjas piirneb Põhja-Jäämerega, idas Vaikse ookeaniga ja lõunas India ookeaniga. Edelas eraldavad Aasiat ja Aafrikat Punane meri ja Suessi kanal. Piir Euroopaga kulgeb üle Vahemere, Egeuse, Marmara ja Musta mere ning kokkuleppeliselt piki Kaukasuse peaahelikku ja üle Kaspia mere. Seejärel kulgeb piir mööda Uurali jõge ja Uurali mäestiku
Riigipea on päritava võimuga kuningas. Kahe kojalise parlamendi esindajatekoja 205 liiget valitakse 5aastaks enamusvalimistel, rahvusnõukogu 60 liikmest valivad 50 esindajatekoda ja riigi haldusüksused, 10 määrab kuningas. Rahvusnõukogu tegutseb 6aastat, iga 2aasta järel vahetub 1/3 liikmetest. Valimis õigus hakkab 18 aastaselt. Valitsusjuhi ja valitsuskabineti liikmed nimetab kuningas. Nepalis on mitmeparteisüsteem. Olulisimad erakonnad on Nepali Kongressipartei, Kommunistlik partei/ühendatud Marksistlik-Leninlik partei ja rahvuslik Demokraatlik Partei. Kohtusüsteem on kolmeastmeline. Põhiseaduse kehtivus on 2006 aastast peatatud, jaanuarist 2007 tegutseb ajutine parlament. Rahvusvahelise klassifikatsiooni alusel on Nepaal osaliselt vaba riik. Korruptsiooniindeksi järgi asub Nepal maailmas 121. kohal. 28. mai.2008.a. kaotati monarhia ja Nepalist sai vabariik. SÜMBOOLIKA
Nepaal Merili Savolainen Juudit Kure-Pohhomov Janne Sinkarev Lisette Tiirik Nepaal Nepal on küll väike riik, kuid kõrguse poolest on ta maailmas esikohal. Üle 80% Nepali pinnast on kaetud mägedega, pakkudes mitmeid suuri väljakutseid riigile, kus 80% elanikkonnast elatub maast. Nepal on riik Lõuna-Aasias. Piirneb kirdest Hiina Rahvavabariigi Tiibeti autonoomse piirkonnaga ning kagust, edelast ja loodest Indiaga. Riigi pindala on 147 181 km² asetseb loode-kagusuunas ning mille pikkus on umbes 650 km ja laius umbes 200 km. Ta paikneb 26. ja 30. põhjalaiuse ning 80. ja 88. idapikkuse vahel. Nepal oli 2006. aastani maailma ainuke hinduistlik riik
Himaalaja Kõige populaarsem on Nepal maailmas alpinistide silmis. Nepali põhjapiir kulgeb piki Himaalaja peaahelikku. Just seal asub 8850 m kõrge Sagarmatha (nepali `taeva valitseja') ehk Dzomolungma (tiibeti `maailma jumal-ema') ehk Everest, mille vallutamine on iga alpinisti unistus. Maailmas on üldse 14 kõrgemat mäetippu kui 8000 m ja neist kaheksa asub Nepalis. Seni on Dzomolungma tipus käinud tuhatkond alpinisti paljudest riikidest. Esimestena tegid seda 1953. a uusmeremaalane Edmund Hillary ja Nepali noormees, serpa rahvusest Tenzing Norgay.
Keskmise rootslase ökoloogiline jalajälg oli 2012. aasta seisuga 7,3 gha/in a. See on tõenäoliselt tingitud sellest, et väga suur osa sealsest majanduskasumist moodustab tööstus ning tootmine. Paraku on tööstuse ning tootmise tagajärjeks väga suur süsinikujälg. Rootsi bioloogiline kandevõime on 10,6 gha/in a seetõttu, et suur osa sellest on kaetud metsaga, täpsemalt 65%, ning metsaraiet esineb seal vähesel määral. Teiseks riigiks valisin ma Nepali, mille elanikkond on peaaegu 22 korda suurem kui Eestil, kuid pindala ainult 3,5 korda suurem. Nepali keskmise elaniku ökoloogiline jalajälg 2007. aasta seisuga oli 3,6 gha/in a ja bioloogiline kandevõime ainult 0,5 gha/in a. See tähendab, et Nepal on bioloogilise kandevõimega 3 gha/in a võrra miinuses. Peamisteks põhjusteks on tööstused, mis eraldavad väga suures koguses süsihappegaasi. 2012. aasta andemete põhjal oli Nepali ökoloogiline jalajälg 1 gha/in a ning
*India* India vabariik Riigikord: vabariik Pealinn: New Delhi Pindala: 3 287 365 km2 Rahvaarv: 1 000 848 000 Rahvastiku tihedus: 305 inimest/km2 Riigikeel: kaks põhikeelt on hindi ning inglise keel, lisaks nendele on veel 17 riigikeelt: telugu, bengali, marathi, tamili, urdu, gudzarati, kannada, malajalami, oria, pandzabi, assami, kasmiiri, konkani, manipuri, nepali, sanskriti, sindhi. Rahvuspüha: 26. jaanuar (vabariigi päev) Linnaelanikke: 26,8% Keskmine eluiga: 62 aastat Kirjaoskamatus: 47,9% Tööpuudus: 10,4% Rahvastiku kogutoodang: 440 $ elaniku kohta *Iraan* Iraani islamivabariik Riigikord: vabariik Pealinn: 23 provintsi (ostaani) Pindala: 1 648 000 km2 Rahvaarv: 66 800 000 Rahvastiku tihedus: 41 inimest/km2 Riigikeel: pärsia keel Rahvuspüha: 11. veebruar (1979. aasta revolutsiooni päev) Linnaelanikke: 59% Keskmine eluiga: 65 aastat
A sustus ja linnastumine 1. Keskmine rahvastikutihedus: 408 inimest ruutkilomeetri kohta. Rahvastiku tihedus on suhteliselt suur Mumbais, Kolkatas ja Bangalores. �una-Aasias, mille pindala on 803 940 ldiselt on inimesed koondunud India l�una-Aasias, mille pindala on 803 940 una osasse, India ookeni �una-Aasias, mille pindala on 803 940 �una-Aasias, mille pindala on 803 940 rde ning ka Nepali ja Bangladeshi piiri l�una-Aasias, mille pindala on 803 940 hedale. India keskel elab suhteliselt v�una-Aasias, mille pindala on 803 940 he inimesi v�una-Aasias, mille pindala on 803 940 rreldes sellega, mis toimub India l�una-Aasias, mille pindala on 803 940 una ja kirde osas. 2. Linnastumise protsent: 31,16 % Suurimad ja kiiresti kasvavad linnad on Mumbai, Kolkata, New Delhi ja Bangalores. 3. Probleemid seoses linnastumisega: Elukohtade puudus
Mäestikud Mäestik Himaalaja Andid Alpid Skandinaavia Asukoht Aasias Nepali, Hiina, Bhutani, Panama, Ecuadori, Prantsusmaa, taalia, veitsi, Austria, Norra, Rootsi ja Soo India ja Pakistani territooriumil Colombia, Boliivia, Peruu, Saksamaa, Sloveenia, Monako ja territooriumil Tsiili ja Argentina Liechtensteini territooriumil. territooriumil.
Siddharta Gautama Ta sündis praeguse Nepali kuningriigi lõunaosas Lumbins Kapilavastu lähedal väikest kuningriiki valitsenud Skja suguvõsa printsina. Nooruses elas Siddhrtha, nagu printsile kohane, õukondlikus luksuses. Alles 29-aastaselt sattus ta esimest korda elus inimlike kannatuste tunnistajaks, nähes rauka, haiget ja surnut. Saades innustust ja inspiratsiooi ühelt erakult ja joogilt, kes oli hüljanud maised kiindumused ja saavutanud hingelise rahu, ütles Siddharta lahti
14.Madhya Pradesh 15.Mahrhra INDIA 16.Manipur India Vabariik on riik Lõuna-Aasias, 17.Meghlaya rahvaarvu poolest Hiina järel teine riik 18.Mizoram maailmas. Seal elab üle miljardi inimese, 19.Nagaland kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. Indial 20.Orissa on maismaapiir Bangladeshi, Birma, Hiina, 21.Pandzab Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India 22.Rjasthn ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri 23.Sikkim Lanka ja Maldiivid. 24.Tamil Nadu 25.Tripura 26.Uttar Pradesh 27.Uttarakhand 28.Lääne-Bengal Üks India suuremaid vaatamisväärsusi on
India rahvastiku iseloomustus India vabariigi üldiseloomustus Joonis 1. India Vabariik India täisnimi on India Vabariik (india keeles Bhrat Ganarjya).India on riik Euraasia mandi lõunaosas. India pealinn on New Delhi. Riigikeleks on hindi keel muidu on kasutuses veel üle saja keele. Indial on maismaapiir Bangladeshi, Myanmari, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. Riiki ümbritseb India ookean Bengali lahe ja Araabia merega.Indiat läbib kaks suurt jõge: Indus ja Ganges. India asub lähisekvatoriaalses kliimavöötmes, Enamuse sellest moodustavad savannid, rannikualadel ka ekvatoriaalsed vihmametsad. India pindala on 3 287 590 km², rahvaarv on 1 129 866 000 ja keskmine tihedus 344 in/km². Rahaühikuks on India ruupia. Joonis 2. India lipp ja vapp. 1
pealinn: Al-Kuwayt Kõrgõzstan ametlik nimetus: Kirgiisi Vabariik pealinn: Biskek Laos ametlik nimetus: Laose Demokraatlik Rahvavabariik pealinn: Viangchan Liibanon ametlik nimetus: Liibanoni Vabariik pealinn: Beirut Korea ametlik nimetus: Korea Vabariik pealinn: Soul Malaisia ametlik nimetus: Malaisia pealinn: Kuala Lumpur Mongoolia ametlik nimetus: Mongoolia pealinn: Ulaanbaatar Myanmar ametlik nimetus: Myanmari Liit pealinn: Yangon Nepaal ametlik nimetus: Nepali Kuningriik pealinn: Katmandu Omaan ametlik nimetus: Omaani Sultaniriik pealinn: Masqat Pakistan ametlik nimetus: Pakistani Islamivabariik pealinn: Islamabad Korea RDV ametlik nimetus: Korea Rahvademokraatlik Vabariik pealinn: Phjongjang Saudi Araabia ametlik nimetus: Saudi Araabia Kuningriik pealinn: Ar-Riyad Sri Lanka ametlik nimetus: Sri Lanka Demokraatlik Sotsialistlik Vabariik pealinn: Colombo Süüria ametlik nimetus: Süüria Araabia Vabariik pealinn: Damaskus Tadzikistan
Geograafia/Arvutiõpetus 7. A klass Karolin Eks Mäestikud Mäestik Himaalaja Andid Alpid Skandinaavia Asukoht Aasias Nepali, Hiina, Lõuna-Ameerikas, läbib Austria ja Sloveenia idas, Sveits, Norra ning osa Rootsist ja Bhutani, India ja Pakistani Panamat, Ecuadori, Colombiat, Liechtenstein, Saksamaa ja Põhja-Soome territooriumil Boliiviat, Peruud, Tsiilit ja Prantsusmaa läänes, Itaalia ja
.................................................................................. 11 3 Üldandmed India Vabariik Riigikord: vabariik President: Pratibha Patil Pealinn: New Delhi Pindala: 3 287 365 km2 Rahvaarv: 1 000 848 000 (1999) Rahvastiku tihedus: 305 inimest/km2 Riigikeeled: kaks põhikeelt on hindi ning inglise keel, lisaks nendele on veel 17 riigikeelt: telugu, bengali, marathi, tamili, urdu, gudzarati, kannada, malajalami, oria, pandzabi, assami, kasmiiri, konkani, manipuri, nepali, sanskriti, sindhi Rahaühik: India ruupia (INR) Rahvuspüha: 26. jaanuar (vabariigi päev) Rahvastik: indialased enam kui 100 rahvusrühma (99 %). Hiinlased, tiibetlased , eurooplased (1 %) Usk: hinduistid (80,3 %), muhamedlased (11 %, neist sunniite 8,2 % ja siite 2,8%), katoliiklased (2,4 %), sikhid (11 %), budistid (0,7 %), dzainistid (0,5 %), muud (4%) Riigihümniks: on Jana-Gana-Mana Maakoodiks: 91 Linnaelanikke: 26,8 % Keskmine eluiga: 62 aastat Imikute suremus: 108 %
INDIA India vabariik asub Lõuna-Aasias Hindustani poolsaarel, see on rahvaarvu poolest Hiina järel teine riik maailmas. Seal elab üle miljardi inimese, kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. Ühe ruutkilomeetri kohta elab seal 299 inimest. India pindala on üle 3 miljoni km². Indial on maismaapiir koguni 8 riigiga (Bangladeshi, Birma, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid). Föderatiivne vabariik piirneb Araabia mere, India ookeani ning Bengali lahega. Pinnamoelt jaotatakse India kolmeks piirkonnaks: põhjas Himaalaja ja Karakorami mäestik ja lõunanõlval Kashmiri org, kesk- ja lõunaosas Dekkani kiltmaa, mida ääristavad Lääne- ja Ida-Ghatid ning Himaalaja ja kiltmaa vahel paiknev Induse-Gangese madalik, kus voolavad riigi kaks suurimat jõge Ganges ja Indus.
kanepikiude, hiljem lina, džuuti, bambust, mooruspuu koort, puuvillaseid kaltse, riisi- ja nisuõlgi jm. Toormaterjal peenestati kivist uhmrites ja saadud mass segati veega. Paberimassi ammutati vannist nelinurksele bambuskiududest punutud sõelale. Sõelalt asetati paberimass vildile, pressiti liigne vesi välja, siluti ja kuivatati. Paberilehed liimistati taimsete liimidega. 7. sajandil levis paberivalmistamise oskus Koreasse ja Jaapanisse, hiljem läbi Tiibeti, Birma ning Nepali Indiasse. Euroopasse jõudis paberivalmistamise kunst Araabiamaade kaudu. Juba aastast 1056 on teada paberiveski olemasolust Hispaanias Xativas. 1270. aastatel rajati esimene paberiveski Itaalias. Moodne paberitootmise tehnoloogia kujunes välja 19. sajandil. Tehti palju eksperimente et leida paberitööstusele uut toorainematerjali ja 1844 aastal leiti selleks puit, mis muutis selle palju odavamaks, kui hapramaks. Paberi tootmisprotsess Leht- ja okaspuumetsa langetamine
Laos ametlik nimetus: Laose Demokraatlik Rahvavabariik pealinn: Viangchan Liibanon ametlik nimetus: Liibanoni Vabariik pealinn: Beirut Lõuna Korea ametlik nimetus: Korea Vabariik pealinn: Sul ~ Soul Malaisia ametlik nimetus: Malaisia pealinn: Kuala Lumpur Maldiivid ametlik nimetus: Maldiivi Vabariik pealinn: Male Mongoolia ametlik nimetus: Mongoolia pealinn: Ulaanbaatar Myanmar ~ Birma ametlik nimetus: Myanmari Liit pealinn: Yangon Nepaal ametlik nimetus: Nepali Kuningriik pealinn: Katmandu Omaan ametlik nimetus: Omaani Sultaniriik pealinn: Masqa Pakistan ametlik nimetus: Pakistani Islamivabariik pealinn: Islamabad Põhja Korea ametlik nimetus: Korea Rahvademokraatlik Vabariik pealinn: P'yngyang ~ Phjongjang Saudi Araabia ametlik nimetus: Saudi Araabia Kuningriik pealinn: Ar-Riyd¸ Singapur ametlik nimetus: Singapuri Vabariik pealinn: Singapur Sri Lanca ametlik nimetus: Sri Lanka Demokraatlik Sotsialistlik Vabariik pealinn: Colombo
Egiptuse Araabia Vabariik Kairo Kasahstani Vabariik Astana Suur Liibüa Araabia Sotsialistlik Rahvadzamahirija Afganistani Islamivabariik Kabul Tripoli Pakistani Islamivabariik Islamabada Tuneesia Vabariik Tunis India Vabariik New Delhi Alzeeria Demokraatlik Rahvavabariik Alziir Nepali Föderatiivne Demokraatlik Vabariik Katmandu Maroko Kuningriik Rabat Bhutani Kuningriik Thimphu Libeeria Vabariik Monrovia Bangladeshi Rahvavabariik Dhaka Valgevene Vabariik Minsk Myanmari Liit Naypyidan Ukraina Kiiev Tai Kuningriik Bangkok
Himaalaja iseloomustus Lühireferaat Nimi : Anu Fedortsuk Klass : 7.klass Kool : Tallinna Reaalkool Asukoht Himaalaja on mäestik Aasias Nepali, Hiina, Bhutani, India ja Pakistani (mõningail andmeil ka Afganistani territooriumil, kõrgeim mäestik Maal. Himaalaja eraldab Ees-Indiat Tiibeti kiltmaast. Himaalaja kulgeb kaares Nanga Parbatist Namtse Barwa mäeni. Lääneosas on ta loode-kagusihiline, idaosas kirde-edelasihiline, keskosas ida-läänesihiline. Keskosas asub Dzomolungma ehk Mount Everest, mis on kõrgeim mägi Maal (mäe tipp on 8848 m kõrgusel merepinnast).Mäestikku läbib palju kuristikke. Iseloomustus
.............................................................................................................5 KASUTATUD MATERJAL.................................................................................................................6 INDIA VABARIIK India Vabariik on riik Lõuna- Aasias, rahvaarvu poolest Hiina järel teine riik maailmas. Seal elab üle miljardi inimese, kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. Indial on maismaapiir, Bangladeshi, Birma, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. NIMI Nimi India tuleneb Induse jõe nimest, mis pärineb vanapärsia sõnast hindu. Selle allikas on sanskriti Sindhu, Induse jõe ajalooline nimi. Muistsed kreeklased nimetasid indialasi Indoi () ehk "Induse inimesed". India konstitutsioonis ja mitmes India keeles samaväärse ametliku nimena ka nime Bharat (hääldus Mall:IPA-hns).Nimi Bharat tuleneb hindu pühakirjades mainitud
INDIA Kätlin Kirspuu ja Kristin Kaimer INDIA · India on Vabariik Lõuna-Aasias. · Rahvaarvu poolest Hiina järel teine riik maailmas. · Indias elab üle miljardi inimese,kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. · Indial on maismaapiir Bangladeshi, Birma, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga. · Nimi hindu. India tuleneb Induse jõue nimest, mis pärineb vanapärsia sõnast AJALUGU · Vanimad jäljed inimasustusest nüüdse India aladel on kiviaegsed varjupaigad Bhimbetkas Madhya Pradeshi osariigis. · Paikne asustus ilmus Lääne-Indiasse 8500 aastat tagasi. · Induse ehk Harappa kultuuris kujunesid välja niisutuspõllundus, kindlustatud linnad ja kaubandus.
TW), palju rohkem kui tema praegused kogu primaarenergia tarbimisest. 1330000 MW võimsusega päikeseenergia jaamu saab paigaldada Indias 1% maa-alale (32000 ruutkilomeetrit). Päikeseenergia kasutamiseks elektrienergia tootmiseks sobib Indias üle 8% kogu territooriumist, mis on ebaproduktiivne (viljatu) ja kus puudub taimestik. Suureks puuduseks päikeseenergial on see, et sellest ei saa toota elektrit öösel ja ka pilvisel päeval. India ekspordib elektrienergiat Nepali ning impordib elektri ülejäägi Bhutanist. Elektrienergia ülejäägi ekspordib naaberriikidesse Pakistani , Bangladeshi ja Myanmari vastutasuks saab maagaasi tarneid.
India Vabariik on riik Vanimad jäljed inimasustusest Lõuna-Aasias, rahvaarvu poolest nüüdse India aladel on Hiina järel teine riik maailmas. kiviaegsed varjupaigad Seal elab üle miljardi inimese, Bhimbetkas Madhya Pradeshi kes kõnelevad rohkem kui 100 osariigis, kust on leitud ka keelt. maalinguid Indial on maismaapiir Pealinn on New Delhi Bangladeshi, Birma, Hiina, Riigikeeled on hindi -ja inglise Bhutani, Nepali ja Pakistaniga keel ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. Indoneesia Indoneesia on riik Kagu- Aasias. Hõlmab suurema osa Indohiina poolsaare ja Austraalia vahele jäävatest saartest. Maismaapiir on tal Malaisia, Ida-Timori ja Paapua Uus-Guineaga. Pealinn on Jakarta Riigikeel on Indoneesia keel Iraak Iraagis on hetkel Iraak on riik Lähis-Idas, sõjaolu kord Ees-Aasias. Ta piirneb
Pärnu 2008 Sisukord Sissejuhatus 3 Taimestik,loomastik,rahvastik,keel 4 Kastikord 5 Andmed 6 Kasutatud kirjanuds 7 Sissejuhatus India Vabariik on Lõuna-Aasias, rahvaarvu poolest Hiina järel teine riik maailmas. Seal elab üle miljardi inimese, kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. Indial on maismaapiir Bangladeshi, Myanmari, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. India jaguneb 28 osariigiks , 6 liiduterritooriumiks ja Delhi rahvuslikuks pealinnaterritooriumiks. India asub Lõuna-Aasias Himaalaja mäestiku ja India ookeani vahel. India naaberriikideks on põhjas Hiina, Nepaal ja Bhutan, Idas Myanmar ja Bangladesh, läänes Pakistan. Hindustani poolsaare lõunatipu lähedal asub Sri Lanka. Suure ulatuse tõttu leidub Indias erineva kliimaga alasid
Budism Mongoolia Nepal Hiina Kamboodza Myanmar Mõiste · Budism (ka buddhism, budalus, buda usk) on Buddha Skjamuni õpetus. · Indias tekkinud ja seejärel mujale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. · Rajaja Siddhrtha Gautama (arvatavasti 6.5. saj eKr). Siddhrtha Gautama · Sündis praeguse Nepali alal väikest kuningriiki valitsenud Sakja suguvõsa printsina. · Jõudis virgumiseni, s.t sai sai buddhaks 35 aastaselt. · Hakkas seejärel õpetama ja lõi oma koguduse. · Budda õpetus seletab, mis on meie elus tõde lõplikus mõttes ja mis sõltub tingimustest. · Termin tuletatud üldkasutatavast nimest Buddha, mis tähendab 'Virgunu`. · Traditsioonilistes budistlikes maades nimetatakse Buddha õpetust dharmaks ehk seadmuseks, buddhadharmaks või
Bhutan Üldine Thimphu Pealinn 697 000 ( 2009 a.seisuga), pindala 47 000 km2 Rahvaarv .(ngultrum (BTN Rahaühik . dzongkha keel, mis on ka riigikeel ja nepali keelt Keeled .Bhotiad tunnustavad Tiibeti budismi Religioon .Nepallased on hinduistid .konstitutsiooniline monarhia Valitsusvorm .Kuningas Jigme Khesar Namgyal Wangchuck, peaminister Jigme Thinley Poliitika .Aastal 1907 valiti Ugyen Wangchuck Bhutani kuningaks Ajalugu .Aastal 1971 võeti Bhutan ÜRO liikmeks Aastal 1972 asus valitsema praegune kuningas Jigme Singye Wangchuck, 1998 viis läbi olulised poliitilised reformid, andes suurema osa kes
BUDISM Sissejuhatus Budism on Siddhartha Gautama Sakjamuni õpetusel põhinev maailmareligioon, mis tekkis 6.- 5. sajandil enne Kristuse sündi. See tekkis Kirde-Indias vastukaaluks hinduismi rohketele jumalatele. Budismi aluseks on tõdemus, et on olemas kannatus ja sellest on võimalik vabaneda, sest kannatusel on põhjus. Siddhartha Gautama (umbes 563.-483. eKr) Budismi rajaja, Siddhartha Gautama, sündis praeguse Nepali alal väikest kuningriiki valitsenud suguvõsa printsina. Noorena elas ta luksuses, kuid olles umbes kolmekümne aastane sai ta inimlike kannatuste tunnistajaks nähes haiget, rauka ja surnut ning sai innustust kerjuselt, kes oli oma hea elu jätnud ja saavutanud hingelise rahu. Siddhartha ütles lahti luksusest, et otsida vaimset virgumist, ülimat teadmist olemasolu loomusest, millega käib kaasas vabanemine kõigist kannatustest. Pärast pikka meditatsiooni Põhja-Indias saigi temast
Wai Momi, Roheneemesaared – Cabo Verde. Õige: Brugge (Brügge on vananenud väljend, mida eesti keeles kasutati), Jakarta (Djakarta vanem nimekasutusviis. Vananenud), Korfu ja Kérkyra (mõlemad õiged. Kérkyra on kreeka keeles ja Korfu on meie eesti keelne nimetus.), Horvaatia (Kroaatia – ebasoovitav, tarbetu mugandus), Džomolungma ja Mount Everest (Mõlemad õiged. Mõlemad tähendavad maailma kõrgeimat mäge, mis asub Nepali ja Hiina piiril. Džomolungma nimi tuleb siis arvatavasti tiibetikeelsest väljendist - Qomolangma), Nice ja Nizza (mõlemad õiged. Linn Prantsusmaal. Nizza on itaalia keeles), Pearl Harbour ja Wai Momi (mõlemad õiged. Wai Momi on havai keeles. Mõlemad tähendavad siiski lahte USA Hawaii saarestikus Oahu saarel), Cabo Verde ja Roheneemesaared (mõlemad õiged. Cabo Verde - Roheneemesaarte nimi diplomaatilises kontekstis)
NEPAL Kuusalu Keskkool Annaliisa Ande Adler 11. klass ÜLDANDMED Kontinent: Aasia Ajavöönd: GTM +5,45 Pindala: 147 181km² Rahvaarv: 29,384,297 (juuli 2017) Pealinn: Kathmandu (1,183 mln inimest) Riigikeel: nepali keel Rahaühik: ruupia GEOGRAAFILINE ASEND Lõuna-Aasias Naaberriigid: Hiina ja India Koordinaadid: 28° N, 84° E Puudub merepiir PINNAMOOD Keskmine kõrgus merepinnast on maailma maade seas kõige suurem. Dzomolungma mägi, mille kõige kõrgem punkt on 8848m merepinnast Madalaim punkt merepinnast on 70m. KLIIMA Mussoonkliima Riigi põhjaosas on jahedad suved ja karmid talved Riigi lõunaosas on lähistroopilised suved ja pehmed talved SADEMED Sademete hulk
Budism Rajaja Tekkis 6. sajandil eKr Kirde-Indias vastukaaluks hinduismi polüteistlikule ohverdamisreligioonile. Rajaja: ajalooline isik, kuningapoeg Siddhartha Gautama, pärast valgustuse saamist ehk virgumist nimi Buddha (virgunu). Eluaastad 566486 eKr, teistel andmetel 560- 480, Sakjamuni soost, praeguse Nepali alalt. Pühad tekstid Õpetustekstid kirjutati üles hiljem. Kaanon kannab sanskriti k. nime Tripitaka, paali k. Tipitaka (Kolm Korvi) ning on äärmiselt mahukas. Kanoniseeriti III budistide kirikukogul keiser Ashoka ajal (270-230 eKr). Kolm osa: (Vinaja-pitaka) juhised munkadele ja kloostrireeglid; (Suutra-pitaka) Buddha õpetuskõned; (Abhidharma-pitaka) filosoofilised traktaadid (suutrad). Hiljem tekkinud koolkondadel on arvukalt teisi pühi raamatuid Kandzur.
seast mitte eriti silma torganud 15.mäetipp on tegelikult 8839, 8 meetri kõrgune mäehiiglane. Vastavastatud maailma kõrgeimaile mäele pandi kolonel George Everesti nimi, kes aastatel 1823-1843 oli olnud India maamõõduameti juhataja. Hiljem on hakatud kasutama ka mäe vana tiibeti keelset nime Dzomolungma, mis tähendab tõlkes jumalannat- mägede ema, ja veel hiljem nepaalikeelset Sagarmatha- tõlkes taeva valitseja. Ent mägi asub Nepali riigis, siis viimane ongi ametlik nimi. Enim tarvitatakse siiski vanimat nime Everest. Pärast Everesti avastamist pole rohkem kõrgemat mäge leitud. Küll on aga ümber mõõdetud ja arvutatud Everesti enda kõrgust, sest mõõduriistad on ju täpsemaks läinud. Praegu peetakse õigeks kõrguseks 8848 meetrit. Mägi on üsna järskude nõlvadega, meenutab kujult püramiidi, koosneb graniitidest, gnessist, lubja- ja kiltkividest. Mäelt laskub mitu liustikku.
Tallinn 2009 India Vabariik Bhrat Ganarjya Riigi lühend (kolmetäheline ISO) on IND. Joonis 1. India Vabariigi poliitiline kaart India Vabariik on riik Lõuna-Aasias, rahvaarvu poolest Hiina järel teine riik maailmas. Seal elab üle miljardi inimese, kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. Indial on maismaapiir Bangladeshi, Myanmari, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. Osariigid ja territooriumid India jaguneb 28 osariigiks (states), 6 liiduterritooriumiks (union territories; tähistatud märgiga *) ja Delhi rahvuslikuks pealinnaterritooriumiks: · Andamanid ja Nicobarid * · Andhra Pradesh · Arunachal Pradesh · Assam · Bihar · Chandigarh * · Chhattisgarh · Dadra ja Nagar Haveli * · Daman ja Diu * · Delhi · Goa
...................................................... 6 Kokkuvõte........................................................................................................................... 7 2 Sissejuhatus India Vabariik on riik Lõuna-Aasias, rahvaarvu poolest Hiina järel teine riik maailmas. Seal elab üle miljardi inimese, kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. Indial on maismaapiir Bangladeshi, Myanmari, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. India jaguneb 28 osariigiks, 6 liiduterritooriumiks ja Delhi rahvuslikuks pealinnaterritooriumiks. See riik on 1,1 miljardi inimesega rahvaarvult Hiina järel maailma riikidest teisel kohal. India on paljurahvuseline riik. 72% elanikest kuulub indoaaria rahvaste hulka, 25% mooduatavad draviidi keeli kõnelevad rahvad ja 8% põliselanikud adivasid.
ümbersündide ahela lõpetamise teel. Budismil on umbes 325 miljonit järgijat 25 BUDISM · Tekkis 6. sajandil eKr Kirde-Indias vastukaaluks hinduismi polüteistlikule ohverdamisreligioonile. · Rajaja: ajalooline isik, kuningapoeg Siddhartha Gautama, pärast valgustuse saamist ehk virgumist nimi Buddha (virgunu). Eluaastad 566486 eKr, teistel andmetel 560- 480, Sakjamuni soost, praeguse Nepali alalt. 26 BUDISM · Budism oli riigiusk ajaloolises Tiibetis ning on praegusel ajal Sri Lankas, Birmas ja Tais ning on laialdaselt levinud Hiinas, Jaapanis, Koreas, Mongoolias, Laoses, Kambodzas, vähemal määral ka Nepalis, Malaisias, Vietnamis, Ida- Siberis jm. 27 · Hinduismil on maailmas umbes miljard järgijat. · Ta on järgijate arvult kolmas usund maailmas.
Riigi geograafiline asend India asub Euraasia mandril,ekvaatorist põhjapool,Aasia lõunaosas,Hindustani poolsaarel.India asetseb kordinaatide 6°44' ja 35°30' põhjalaiuse ning 68°7' ja 97°25' idalaiuskraadide vahel. Pindala on 3 287 590 km².India pealinn on New Delhi ja suurimaks linnaks on Mumbai.Riigikeeleks hindi,rahaühikuks ruupia.SKT 3300 $/in/a .Pinnaehituselt jaguneb ta kolmeks osaks: 1.Maa põhjapiiril asub Himaalaja mäestik 2.Lõunaosas paikneb Hindustani poolsaare Dekkani kiltmaa 3.Nende vahel asub Induse-Gangese madalik India kaart India asetsemine maailmakaardil Pinnamood Hindustani poolsaar on eelkambriumi platvorm,millel loodes lasuvad paksud basaltkatted.Valdav on 300-800m kõrgune sügavate orgudega lõhestunud lainjas,üksikute lavamägedega tasandik Dekkani kiltmaa.Selle kõrgemate äärealade jalamil paiknevad kitsad rannikumadalikud(Malabari ja Koromandeli rannik).Induse-Gangese madalik on alluviaaltasandik,mis on k...
väljapääsu omapead leidma. Teadmata isegi oma asukohta, on naistel raske leida abi politseilt või perekonnalt Vietnamis. Lapsorjade ostmise juhtum (Nepali ja India lapsi ostetakse Briti perekondadele orjadeks) (Ajaleht "The Sun") Nepali maavärina üle elanud ning teisi haavatavaid lapsi piirkonnast müüakse Briti perekondadele koduorjadeks. Vaid 6629 euro eest leiavad 10-aastased poisid ja tüdrukud läbi India musta turu tee Briti peredesse. Mustal turul tegutsevad jõugud jahivad just Nepali põgenike lapsi, samuti lapsi India puudust kannatavatest peredest. Hinnale lisanduvad ostja poolt tasutavad transpordikulud. Lõuna – Eesti juhtum Kahtlustati Ida-Virumaalt pärit organiseeritud kurjategijate tegevuse aktiviseerumist Lõuna- Eestis ja seega viis Politsei ööl vastu 12. aprilli kella 3.40 paiku Põlvamaal, Tallinn-Tartu- Võru-Luhamaa 226. kilomeetril läbi ulatusliku politsei operatsiooni, mille käigus peeti kinni
Harva võivad karud, metssead või teised suured ungulaadid haavata tiigrit eluohtlikult. Lisaks võivad elevantide või vesipühvite karjad tiigri tappa. On raporteeritud ka paljudest õnnetusjuhtumitest, kus tiiger on saanud haavata või surma, kui ta on kokku puutunud okasseaga. Tiigrikutsikatel on palju rohkem looduslikke vaenlasi, seal hulgas täiskasvanud tiigrid SalaküttimineKõige tõsisem oht tiigritele on illegaalne kaubandus, nende nahkade ja kehaosadega kaubeldakse India, Nepali ja Hiina suundadel. Sellega tegelevad hästi organiseeritud jõugud ja salaküttijad. Nahad veetakse Indiast välja läbi keerulise võrgustike,põhiliselt Hiina turgudele. Teine faktor, mis aitab kaasa tiigrite arvukuse vähenemisele on urbaniseerumine. Talunikud süüdistavad tiigreid oma karja hävitamises ning tapavad neid. Tapetud tiigrite nahad ja kehaosad võivad aga leida tee ebaseaduslikku kaubandusse. Suurem osa nahkadest müüakse turistidele suveniiridena.
pandzabi marathi urdu gudzarati bihaari sindhi nepali singali Iraani keeled pärsia (farsi) kurdi pustu (afgaani) UURALI KEELED SAAMI (LAPI) KEELED lõunasaami Umeå saami
ARMEENIA ALBAANIA INDOIRAANI KEELED Indoaaria keeled hindi bengali pandzabi marathi 12 urdu gudzarati bihaari sindhi nepali singali Iraani keeled pärsia (farsi) kurdi pustu (afgaani) UURALI KEELED SAAMI (LAPI) KEELED lõunasaam i Umeå
India Geograafiline asend ja üldandmed India Vabariik on riik Lõuna-Aasias, rahvaarvu poolest Hiina järel teine riik maailmas. Riigi pindala on 3,287,263 km². Seal elab üle miljardi inimese, kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. India asub euraasia mandril, Aasias, ekvaatorist põhjas. 8°4' kuni 37°6' põhja laiuskraadidel ja 68°7' kuni 97°25' ida laiuskraadidel. Indial on maismaapiir Bangladeshi, Myanmari, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. Lääne Ghatide vastas laiab Araabia meri, ida Ghatide vastas Bengali laht, üldiselt on riik poolenisti piiratud merega. Võib ka väita, et riigi kuju on kergelt kolmnurkne. Pealinna(New Delhi) koordinaadid on 28°61 põhja-, 77°23 idakraadidel, põhimõtteliselt riigi vasakus ülemises nurgas. New Delhi kaugus linnulennult minu koduasulani oleks umbes 5000km
Bangladeshi kuulumine suurregiooni : Lõuna- Aasia Lõuna- Aasia hõlmab India, Bangladeshi, Pakistani, Sri Lanka, Nepali, Bhutani ja Maldiivid. See regioon asub aasta läbi soojas ning vihmase ja kuiva aastaajaga lähisekvatoriaalses kliimavöötmes. Selline kliima tagab vähemalt ühe korraliku saagi aastas, aga tavaliselt arvestatakse vähemalt kahe ja mõnes kohas, näiteks Bangladeshis, ka kolme saagiga aastas. Selle kliimavöötme
balti (leedu, läti), slaavi (vene, valgevene, ukraina, poola, tsehhi, šlovaki, bulgaaria, serbia-horvaadi, sloveeni, makedoonia), keldi (iiri, gaeli, kõmri, bretooni), romaani (itaalia, hispaania, katalaani, portugali, prantsuse, provansi, retoromansi, sardiinia, rumeenia), kreeka, albaania, armeenia (need kolm ei kuulu rühmadesse) indoiraani e iraani ja india (hindi, bengali, pandžabi, marathi, urdu, gudžarati, bihaari, sindhi, nepali, singali, pärsia, kurdi, puštu/afgaani/) keeled. Uurali keeled on : saami (lapi) keel (lõunasaami, Umea s, Pitea s, Lulea s, põjasaami, Inari s, Kemi s, koltasaami, Akkala s, Kildini s, turjasaami), läänemeresoome keeled (liivi, eesti, vadja, soome isuri/ingeri, karjala, aunuse, lüüdi, vepsa), mordva keeled (ersa, mokša), mari/tšeremissi keeled, permi keeled (udmurdi, permikomi, sürjakomi), ugri keeled (ungari, mansi/voguli, handi/ostjaki),
kuni Kesk-Itaaliani, kus saarmas on väljasurnud või jäänud väikesteks ja isoleeritud populatsioonideks. Saarmas on levinud üle Venemaa, välja arvatud tundra ja põhjaregioonides, mis kaetud igijää ja lumega. Euraasia saarma levila lõunapiiri Lähis- ja Kesk- Idas moodustavad Iisrael, Jordaania, Iraak ja Iraan. Aafrika riikidest paikneb saarmas Marokos, Alzeerias ja Tuneesias. Lõuna-Aasias leidub saarmast peaaegu igas riigis, eriti Pakistani, Afganistani, India, Nepali, Bhutani ja Myanmari Himaalaja jõesüsteemides, idapool Kagu-Aasiast kuni Jaapanini, kus saarmas on väljasurnud (Ruiz- Olmo, Loy, Cianfrani, Yoxon, Yoxon, de Silva, Roos, Bisther, Hajkova, Zemanova, 2008) Eestis levinud kogu mandril, ka Hiiumaal ja Saaremaal. Hiiu- ja Saaremaal esines 1920.- 30. aastatel, kuid 50-ndatel puudus. Praegust arvukust hinnatakse Eestis 2000 loomani (Vulla, 2008). Pidevalt esineb ta suurematel nn. ,,saarmajõgedel": Pedja jõel, Põltsamaa e
· Balti Leedu, läti · Slaavi Vene, valgevene, ukraina, poola, tsehhi, slovaki, bulgaaria, sebia-horvaadi, sloveeni, makedoonia · Keldi Iiri, gaeli, kõmri, bretooni · Romaani LADINA, itaalia, hispaania, katalaani, portugali, prantsuse, provansi, retoromaani, sardiinia, rumeenia. · Indoiraani SANSKRITI, hindi, bengali, pundzabi, marathi, urdu, gudzarati, bihaari, sindhi, nepali, singali, pärsia(farsi), kurdi, putsu (afgaani) · Kreeka Vana-kreeka, kreeka. · Albaania · Armeenia Keelkond: Uurali keeled Keelerühmad: · Saami keeled Lõunasaami, Umea saami, Pitea saami, Lulea saami, põhjasaami, Inari saami, Kemi saami, koltasaami, Akkala saami, Kildini saami, turjasaami. · Läänemeresoome keeled Liivi, eesti, vadja, soome, isuri (ingeri), karjala, aunuse, lüüdi, vepsa · Mordva keeled
Põhjustavad kõige suuremaid purustusi. 14. Millised lained jõuavad esimesena seismogrammini? Miks just need? P-lained, sest need lained levivad igas keskkonnas. 15. Millistes piirkondades esineb tugevaid maavärinaid? Too näiteid ajaloo suurimatest maavärinatest. Jaapan on kõige aktiivsem maavärinate piirkond. Suurimad maavärinad: India ookeani maavärin ehk Suur Sumatra-Andamani maavärin, maavärin San Francisco, maavärin Hiinas, Sendai maavärin Jaapanis, Nepali maavärin 16. Hinnata maavärina purustusjõudu tema tugevuse järgi magnituudides. 2.0 ja Väga nõrk maapinna kõikumine, mida inimesed harilikult ei tunne. vähem 3.0 Vähesed inimesed tunnevad kõikumist, rippuvad esemed hakkavad nõrgalt võnkuma. 4.0 Kõikumist tunneb enamik inimesi. Aknaklaasid ja lauanõud klirisevad. Hoonetel kahjustusi ei ole. 5.0 Rippuvad esemed hakkavad tugevasti võnkuma. Hoonete seintesse tekivad praod. 6
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
