Juhtkiri: Kõikvõimalikud illegaalsed ärid kooli territooriumil ei ole õigustatud. Viimaste aastate jooksul on Tallinna koolides olnud aktuaalseks teemaks koolis tegutsevad nö. ettevõtjad. Ettevõtjate all peame silmas keelatud ainete (nt mokatubakas, kanep, erinevad uimastid ja narkootikumid) müüjaid. Paraku on äritegevust märgatud ka Pirita Majandusgümnaasiumis, mis langetab kooli mainet. Miks õpilased riskivad võttes enda peale sellise tegevuse? Kindlasti on selle teatud tagamaad. Levinud põhjendused on rahapuudus või lihtsalt oma lõbuks tegelemine. Paljud diilerid on ka ise ainete tarvitajad, mistõttu nende jaoks on tegevus väga kasulik, sest ostes hulgi saavad nad kauba soodsamalt kätte ning pealekauba saavad igalt ostjalt teatud summa kasumit. Kuid kas selline tegevus on tõesti nii kasutoov, et tasub iseenda nahaga riskida? Toimetuses on toimunud pidevad diskussioonid antud teemal ni...
Ajakirjanduse põhizanrid Virumaa teataja (1.detsember, number 4165) ja nende temaatika: Uudis Seda sorti artiklid moodustavad suurema osa kogu ajalehest. Intervjuu Lehes on üks intervjuu: 60.aastane Erki Õun, kes on üle 40-aasta õpetajana töötanud. Reportaas Käesolevas lehes polnud ühtegi reportaasi. Arvamus Arvamuslugusid on kolm: juhtkiri mahetootmise halvematest külgedest ning kaks artiklit ,,Igahaljast haldusreformi ideest" ja ,,Fosforiidisõja kordusfarss" Juhtkiri Kannab pealkirja ,,Mahetootmise karedam pool" Arutlus Üks arutlus teemal, miks püsib piiriülene kaubandus endiselt aktiivsena ning millised on selle plussid ja miinused
Refereeringu ja tsitaadi tegemine http://m.postimees.ee/section/127/4081441 Refereering: Juhtkiri: kõik noored mehed riiki teenima? Tsitaat: Juhtkiri arvab, et kõik noored mehed peaksid hakkama riiki teenima? Artiklis räägiti sellest, et kõik eesti noored mehed peaksid aega teenima ka need kes enamjaolt arstide vahet käivad. Nemad siis läheksid tsiviilajateenistusse. Veel räägiti seda, et kuna laulva revolutsiooni põlvkondadele järgnenud põlved on olnud mitu korda väiksemad, tähendab see, et ehkki näiteks riigikaitse arengukavadesse on kirjutatud ajateenijate arvu suurendamine, on noormehi,
Raadio Avalikõigulikud- vikerraadio, klassikaraadio, venekeelne raado 4 Eraõiguslikud- piirkond: regionaalsed- raadio Elmar, Star FM ; Lokaalsed Kuma Raadio Paides, Raadio Kadi Kuressaares Televisoon Avalikõiguslikud- ETV, ETV2 Eraõiguslikud- Kanal 2, TV3, TV6 12. Meediazanrid ja mille alusel liigitatakse (tabel) (TERA) Tõsiasju rõhutavad:Uudis, reportaaz, intervjuu Arvamust rõhutavad: juhtkiri, kolumn, repliik, karikatuur, essee, väitlussaated, arutlussaated Fantaasiat rõhutavad: teleseriaal, telemäng, kuuldemäng, koomiks, järeljutt, följeton 13. PABERLEHT ja VEEBILEHT (TERA) Online- kõik on segamini, tähelepanu illustreeritusel. Saab kommnteerida Leht-kõik järjestatult, tähelepanu pööratud kõige info ära mahutamisele 14. Arvamuslugu ülesanne, zanrid (TERA) Eesmärk- on aidata lugejail kujundada oma arvamust päevaprobleemide kohta ning
Peo esimesel päeval kõlasid vaimulikud laulud, teisel päeval oli ilmalik kontsert. Siis kõlaski F. Paciuse ja J.V. Jannseni ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" esimest korda. Juhatas Jannsen ise. Laul vaimustas nii esinejaid kui ka kuulajaid ning sellest hetkest peale hakkas tema populaarsus üha kasvama. Järgnevatel aastakümnetel kujunes ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" eesti rahva lauluks, pärast 3. üldlaulupidu 1896.a. aga nimetas ,,Postimehe" juhtkiri seda juba sõnaselgelt eesti rahva hümniks. Eesti Vabariigi sünniga 1918.a. sai F. Paciuse J.V. Jannseni laulust ,,Mu isamaa, mu õnn aja rõõm" ka meie riigi hümn.
2013 põhikooli eesti keele eksam mida vaja korrata? Lugemine: · Tekstist vajaliku leidmine, selle liigendamine, analüüsimine ja peamõtte leidmine · Kirjanduszanrid + ajakirjanduslikud (uudis, juhtkiri, intervjuu, reportaaz, arvamus) ja teaduslikud tekstid, aimetekstid · Lühendid · Kirjandusteoreetilised mõisted: eepika, dramaatika, lüürika, eepos, romaan, jutustus, novell, poeem, ballaad, komöödia, tragöödia, draama, süzee, karakter, miljöö, teema, dialoog, kompositsioon, stiil jt. Olemas 2013 eksamiraamatus LK 70 - 78 · Rahvaluule liigid ja nende eristamine · Romantsism ja realism + tunnused ja tuntumad esindajad
Ajakirjandust tehakse avalikust huvist lähtudes. Nad pole prokurörid, aga on piisavalt haritud, et olle inimestest sammu võrra ees ja kirjutada sellest, millest inimene võib-olla veel ei teagi, et lugeda tahab. 1)Kollektiivsus (toimetatud) 2)Avaliku huvi olemasolu 3)Vastutus (mul pole aimugi mida need tähendavad...) äge tsitaat: "Ma ei tea, kas see on hea või halb, aga ilmselt on see paratamatu." - Mart Raudsaar Ajakirjanik peab selgitama rahvale keerulisi asju arusaadavalt Kunagine juhtkiri on asendunud aruteluga. Ajakirjandusel olid juba alguses kõik funktsioonid olemas, ka kõmu. See on müüdi kodu. Kui asi läheb massidesse, läheb ta odavaks, nii toimus ka ajakirjandusega. Ajakirjandus = Neljas võim Kohus piirab ajakirjandust. See, et oleme ajakirjandusvabaduses maailmas 11. kohal, ei tähenda, et tehakse kvaliteetset ajakirjandust, vaid seda, et on võimalus seda teha. Ajakirjaniku kõige suurem väärtus on tema nimi. Ta peab olema poliitiliselt sõltumatu.
1. Avalikkumise loomine 2. Kriitika ja kontroll 3. Ühiskonnastamine 4. Kultuuri ja haridus 5. Meelelahutus Ajaleht Uudis Ülesanne- lugejale teada anda mis maailmas sünnib Uudis on alati erapooletu, sõltumatu, tasakaalustatud Uudis on kindla ülesehitusega Koosneb: Pealkiri, juhtlõik, tekst Kritieerumid: sündmuse värskus, sündmuse lähedus, sündmuse mõju, sündmuses osalejate promenentsus, konfliktsus, aktuaalsus Autorid avaldavad oma arvamust Kõikides ajalehtedes on juhtkiri Arvamus lugu kolumn Teadustekti kirjutamine algab uurimustööga. Uurimus , referaat ,artikkel 1. Tsitaat on täpselt sõnastatud 2. Ümbersõnastamine oma sõnadega. 3. Refereerin oma sõnadega ja lühidalt Lähimveekogu Kalamaees meie ligidal meres on kalamehi alati palju olen isegi natukest viisi. Turist sealt leiab igal suvel paljusid turiste. Erinevatelt maadelt Kolmeaastane lapsele meeldib mereääres mängida liivaga ja kui suured lained merel täna on
teist naeruvääristatakse; tegelikkuse moonutamine, kus varjatakse olulist infot ja kasutat. ebamääraseid argumente • meedia - keskkond, kus toimub infoedastus, info avaldamine ja/või massikommunikatsioon / informatsioonikandjate ühine nimetus / massiteabevahendid nagu ajaleht, ajakiri, film, raadio, televisioon / ka internet, arvutimängud, paber, heli-ja videolindistused, kõne ja telefon. Nt. ajaleht Postimees • juhtkiri – ajalehe või ajakirja harilikult esimesel leheküljel avaldatud lühike artikkel, mille autor on lehe peatoimetaja ja mis käsitleb lühidalt mingit aktuaalset küsimust (enamasti on sellest kirjutatud ka lehes) ja/või loetleb lehes avaldatud artikleid ning põhilisi teemasid. • pressinõukogu - ajakirjanduse eneseregulatsiooni organ, mis pakub lugejatele, kuulajatele ja vaatajatele võimaluse leida meediaga vastuollu sattunult kohtuväliseid lahendusi. See arutab
ESTLINK - Eesti ja Soome vaheline alalisvoolukaabel Catreen Lepik ja Sarah Raichmann Elektrivool Vahelduvvool Alalisvool Voolutugevus ja suund muutuvad ajas AC – alternating current Voolutugevus ja suund ei muutu Toodetakse vahelduvvoolugeneraatoriga ajas DC – direct current Toodetakse galvaanielemendis või alalisvoolugeneraatoriga Galvaanielement - elektroivoolu a...
Meediaga seotud mõisted avaliku elu tegelane- tegelena, kes töötab üldsuse tähelepanu all või see, kelle otsused mõjutavad keskkonda avaliku elu tegelane piiratud ulatuses- on see, kes sekkub avalikku vaidlusesse või inimene, kes on tähelepanu alla sattunud seoses mõne ebahariliku sündmusega avalik arvamus- on massiteadvuse avaldumisvorm, mille moodustab viis, kuidas ligikaudu ühetaolistes oludes elavad inimesed tegelikkusesse suhtuvad ning mis hõlmab inimeste arvamuste ja hoiakute kogumit. Nt ajakirjandus avalik ruum- täiesti avalik koht, kus võivad kõik olla. Seal viibivaid inimesi võib pildistada ja intervjueerida (nt: park, tänav, rand) demagoogia- hämamine, pettelubaduste tegemine, tõe moonutamine (nt: poliitikas) diskussioon- arutelu, vaidlus, väitlus, arutlus ekspert- oma ala proffesionaal, asjatundja fakt- tõsiasi, konkreetne ja kontrollitav infoagentuur- ajakirjandusele uudiseid, informatsiooni hankiv organisatsioon j...
Meediaga seotud mõisted avaliku elu tegelane - inimesed kellel on võimu, kes on vabatahtlikult kõrgele ametikohale kandideerinud ning seega end avalikkusele tähelepanu alla seadnud avaliku elu tegelane piiratud ulatuses – tavalised inimesed, kes sekkuvad avalikku vaidlusesse avalik arvamus - rahvaküsitlustel, valimistel, meeleavaldustel jm. ilmnev suurema inimühenduse hinnang ühiskondlike nähtuste kohta. Eksperdi, spetsialisti, asutuse, komisjoni kirjalik arvamus. avalik ruum – on mõeldud kasutamiseks kõigile ja seal viibivaid inimesi võib intervjueerida, filmida, pildistada luba küsimata demagoogia – hämamine, eskiteele viimine tõe moonutamise ja pettelubadustega diskussioon - arutlus, vaidlus, arvamuste vahetamine ekspert – oma ala asjatundja, oodatakse arvamuse avaldamist fakt - tõsiasi infoagentuur – ajakirjanduse uudiseid, informatsiooni hankiv organisatsioon juhtkiri – arvamusloo alaliik, väljendab meediaväljaande ametli...
Meedia taga: omanike mõju mida ja kuidas kajastada, ajakirjanike mõju, allikate mõju, reklaamiandjate mõju, meediatarbijate mõju. Fakt on tõsiasi, arvamus aga mõte, seisukoht või hinnang, millegi kohta. Meedia kanalid: elektrooniline meedia ja trükimeedia. Meeida zanrid: sisu järgi saab liigitada zanrideks, pidades silmas teksti loomise eesmärki. Tõsiasju rõhutavad: uudis, reportaaz, olemuslugu, intervjuu. Arvamust rõhutavad: juhtkiri, kolumn, repliik, essee. Fantaasiat rõhutavad: teleseriaal, telemäng, kuuldemäng, koomiks. Uudisväärtuste põhikriteeriumid: tugev mõju lugejate elule, sündmus on ebatavaline või ootamatu, sündmuses on tugev konflikt. Meediaeetika reeglid: erapooletus, sõltumatus, tasakaalustatus, kõigi tähtsate faktide esitamine, materjali kontrollimine, oma arvamuse välistamine. Pseudouudiste peamised tekkepõhjused: omanike survel, persoonidele, kes kord juba lehes olnud, keerulised sündmused
Oluline lisainfo Muud faktid Taust 2) Vormista töö arvutis, lisa juurde ka uudise link ning eralda uudise osad, võttes arvesse slaidil esitatud püramiid. ARVAMUSLUGU Paneb lugeja kaasa mõtlema Aitab kujundada seisukohta Kajastab väljaande seisukohti Selgitab sündmustega kaasnevaid muutusi ja muudatuste mõju Veenavad lugejat midagi tegema või muutma Kritiseerivad või vastavad kriitikale Prognoosivad, annavad juhtnööre või soovitusi (sissejuhatus, teemaarendus, lõppsõna) Juhtkiri sageli anonüümne, väljendab toimetuse üldist seiskohta Repliik autor on teada, lühem ja terav kriitika Kommentaar autor väljendab oma isiklikku seisukohta mõnel lehes ilmunud teemal Kolumn pikem arvamuslugu Arvustus näituse-, filmi- või muu sündmuse kohta.
küsimustele vastuste leidmine (Horisont küsib), praktiline osa (Praktilist) ning varia (Siit- ja sealtpoolt horisonti). Põhiteemadeks on GMO, õlu ja selle ajalugu ning bastionid, kõrvalisteks teemadeks võib lugeda rahvusliku identiteedi hoidla, Tutanhamon-lapsvaarao ning Varpajami. ’’Imelise Teaduse’’ sisukorra kõrval on väike juhtkiri, kus toimetaja Ülo Toomsalu räägib veidike ulmejutust, kus rännatakse ajamasinaga safarireisidele dinosauruse aega. Sellega kutsub ta lugema teadlaste arvamusi sellest hilisematel lehekülgedel. Muud konkreetset ning vajalikku informatsiooni too tekst ei sisalda. Vastupidiselt ’’Imelisele Teadusele’’ on aga ’’Horisondi’’ teisel leheküljel juhtkiri,
Teisel kohal on artiklid pikkusega kuni 1000 tähemärki (7 artiklit). Pikemaid artikleid oli vähem. Põhjus võib olla selles, ajakirjanike eesmärk on anda lühike, piisavalt ülevaatlik ja kokkuvõtlik info lugejale/ infotarbijale antud teemast. Pikemad artiklid kipuvad oma sisu poolest laiali valguma ja enamus inimesi ei viitsi seda lõpuni lugeda. Lugude kategooria kuulub suuremalt jaolt uudislugude alla (tervelt 21 artiklit). Kõrvale on panna ainult 4 pikemat analüüsi ja 1 juhtkiri Postimehelt endalt. Kuna sündmused oli tol ajavahemikul tulised ja uued teemad tulid kiirelt peale, on ajakirjanikud jaganud pigem uut infot väikeste kildudena ja lisanud mõned kommentaarid/repliigid asjaosalistelt, mitte hakanud teemat pikemalt analüüsima. Loo kommentaaride diagrammilt on selgelt näha, et välispoliitilised teemad pakuvad vähestele huvi, et ise sõna võtta. Kõige suurem osakaal on vahemikel 1-5 ja järgmine on 6-15 kommentaari
· Iseseisvad võrguajalehed- ja kirjad Vaatleja (astronoomia ajakiri= · Portaalid meelelahutuslikud (rate), uudiseid edastavad (delfi), huvipõhised (auto24) või teema portaalid (mure) · Ajaveebid - blogid 12. Meediazanrid ja mille alusel liigitatakse (tabel) · Tõsiasju rõhutavad reportaaz, olemuslugu, intervjuu jne · Arvamust rõhutavad juhtkiri (e päevakajaline uudis), arvamuslugu, kommentaar, portree, arutlussaated, karikatuur, väitlussaated, essee jne · Fantaasiat rõhutavad teleseriaal, telemäng, koomiks, järjejutt jne 13. PABERLEHT ja VEEBILEHT (TERA) Paberleht kõvad uudised ees pool, pehmed taga, tähtsuse järjekorras üldjuhul järjestatud Veebileht uudised on segamini, rohkem reklaami, uudised on uuemad, saab kommenteerida 14. Arvamuslugu ülesanne, zanrid
PÄRNU KUTSEKOOL Ene Reinsalu RAHVUSEEPOS KALEVIPOEG LUGEMINE Uurimustöö PÄRNU 2010 SISUKORD SISUKORD............................................................................Error: Reference source not found SISSEJUHATUS....................................................................Error: Reference source not found 1 MEETOD JA KÜSITLUSVORM...........................................................................................4 2 TULEMUSED.........................................................................................................................5 3 DISKUSSIOON.......................................................................................................................6 KOKKUVÕTE...........................................................................................................................7 KASUTATUD ALLIKAD.........................................
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut KESKMINE NETOPALK TÖÖTAJA KOHTA PÕHITEGEVUSALA JÄRGI AASTATEL 2012-2016 iseseisev töö Koostas: Eva-Mai Männiste Keskkonnakaitse I kursus Tartu 2017 Sisukord: SISSEJUHATUS 3 TERMINID NING SELGITUSED 3 KESKMINE NETOPALK TÖÖTAJA KOHTA KÕIKIDES TEGEVUSALADES 2012-2016 AASTAL 4 2012 JA 2016 AASTA KESKMISE NETOPALGA VÕRDLUS TÖÖTAJA KOHTA ERINEVATEL TEGEVUSALADEL 5 KASUTATUD ALLIKAD 7 2 SISSEJUHATUS Minu töö teemaks on "Keskmine netopalk töötaja kohta põhitegevusala järgi aasta...
Ukraina kriis Ukraini kuulus enne Esimest maailmasõda Venemaa koosseisu, kuid 1917. Aastal peale Oktoobrirevolutsiooni kukutati bolsevikkude poolt Venemaa Ajutine Valitsus ning Ukraina rahvuslastel tekkis võimalus ennast vabaks kuulutada nii nad tegidki. Kuigi nad kuulutasid ennast iseseisvaks, pidi Ukraina siiski olema föderatsioonis ehk liitriik Venemaaga. Samal aastal nõudsid ka eestlased Venemaa Ajutise Valitsuse käest autonoomiat, mille nad ka said. Kuna NSVL oli tol hetkel nii nõrk siis oli see kõik võimalik, Venemaa kaotas väga suuri alasid. Kõik kestis kuni järgmise, Teise maailmasõjani, mil Saksamaa ja Venemaa lõid Molotovi Ribbentropi lepingu tulemusena kõik Euroopa poliitilised piirid sassi. Lepingul oli ka teine pool, millega NSV Liidu mõjusfääri oleks pidanud minema Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa, Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene ning Rumeeniale kuulunud Bessaraabia ja Põhja...
Mitmekesine toimetus. Päevaleht: mitteparteiline. Luiga, erapooletu, uudised, erakuulutused. Sõja lõpuks mittebolsevistlik ajakirjandus hävitatud. Sõjatsensuur kaotati 1920. 1919/20- 1930ndate algus modernne, mitmekesine, tööstus Trükiseadus. Laku perset tsensor. Ajaleht=riiklik info+kõmu. Vaba Maa, Postimees, Kaja, Rahva Sõna. Kaup. Kuulutuste, reklaami osakaal tõuseb. Kõmulehed: Esmaspäev, Rahvaleht. Segazanrid: kirjeldus, artikkel, juhtkiri, veste, reportaaz, interview. Sõnum üldmõiste informeeriva teksti kohta. Uudis ja teade sünonüümid. Pealkirjad näitavad uudisväärtuslikkust, kannavad keskseid fakte, fraas ilma verbita, palju alapealkirju. Laaman: puudused kantselei stiil, kantseleikeel, infopuudus, subjektiivsus, lehtede tülitsemine . Uued ametid ajakirjanikel: uudisreporter, fotoreporter, karikaturist-illustraator. Toimetuse liikmed ja püsivad kaastöötajad (reatasulised), haridus, ajakirj. Anonüümne.
Kasutatud allikad: Loengukonspektid The Economist Intelligence Unit democracy index 2006 http://www.economist.com/media/pdf/Democracy_Index_2007_v3.pdf Breidaks, Arved. 4.11.2008. Võrumaa Teataja. Tõehetk: valitsus ei suuda lubadusi täita http://www.vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=8337 Laar, Mart. 1.11.2005. Äripäev Online. Kas olla või näida peaminister? http://ap3.ee/Default2.aspx?PaperArticle=1&code=3026/arv_kolumn_uus_302601 Eesti Päevaleht Online. 17.11.2008. JUHTKIRI: Pahatahtlik suutmatus http://www.epl.ee/artikkel/448646 Valitsusliidu programm aastateks 2007-2011 http://www.valitsus.ee/?id=1307 Peaministri ametist http://www.valitsus.ee/?id=6033 3
tähelepanu keelt, mõnikord ka kujundlikkust · jämedas trükis uudise pea e juhtlõik · autori kohalolu: ta peab olema sündmuse esitab lühidalt sõnumi (spordivõistluse, näituse avamise, · sündmus või nähtus lahtikirjutatult meeleavalduse vm) pealtnägija või selles · uudis ei sisalda probleemide ja nähtuste osaleja analüüsi ega kirjutaja seisukohti ja JUHTKIRI päevaprobleemi käsitlev hinnanguid avaartikkel ajalehes või ajakirjas · keelelt lihtne ja üldmõistetav ARVAMUS loo autor avaldab oma INRERVJUU üks ajakirjanduse zanr, arvamust ja mõtteid ajakirjaniku eesmärgipärane vestlus ARVUSTUS retsensioon, üks kellegagi. ajakirjanduse põhizanr.
spirituaalsest, seksuaalsest, emotsionaalsest ja vaimsest tervisest. Psühholoogiaga on otseselt seotud vaimne tervis, mis sisaldab endas toimetuleku uskumust ja enese-väärtuse ning enese- tõhususe näitajaid. Kuid kõik dimensioonid on tihedalt seotud ning mõjutavad üksteist. Sellest vaatevinklist saab üsna kindlalt väita, et tervise näol on tegemist ülima väärtusega. Kasutatud allikad: Eesti Postimees, Juhtkiri: tervis, heaolu võti. 2009 Kidron A. Elustiil ja heaolu. 2007 Harrison L.E., Huntington S.P. Kultuur on tähtis. Kuidas väärtushinnangud kujundavad inimarengut. 2002 Tamara Janson. Tervise olemuse käsitlus. www.ut.ee/tervis/opetajatele/T. Janson.html
Uudise käsiraamat 23-44 lk: Mis on uudis? Uudis – materjal, mida avalikkus peab teadma ja mis aitab inimestel nende probleeme mõistlikult lahendada; lahutab meelt; tavalisest sündmustevoolust väljaulatuv sündmus. Meedias ilmuvad materjalid: toimetuse materjal ja reklaam. Toimetusmaterjal väljendusvahendite poolest: kirjutatud lood ja pildilised lood. Toimetusmaterjal tekstide ehituselt ja eesmärkidest: uudislood, arvamuslood(kolumn, juhtkiri, repliik jne), publitsistlikud žanrid(olemuslugu, portree, reportaaž jne) ja pisiinfo(börsiinfo jne). Võtab kokku kaks viimast arvamusloona ja eristab: kõvad ehk analüüsitavad ning pehmed ehk jutustavad arvamuslood. Uudis erineb muudest žanritest: uudis on objektiivne; uudis erineb oma ülesehituse poolest. Leheuudiste tüübid Liigendamine: lähenemine ajalehe ja lugeja poolt - põhilised rühmad on kõvad ja pehmed uudised
13. Uudis ja arvamuslood uudis, arvamus- juhtkirjad eri ajalehtedes Teksti vastuvõtt sest lugu, kolumn, uudise ülesehituse kujutamine ümber- teab uudise ülesehitust LÕIMING juhtkiri pööratud püramiidina tunneb eri liiki arvamuslugusid ja Teabekeskkond: infokeskkonna ebakorrektsete pealkirjade leidmine nende eripärasid kriitiline analüüs juhtkirjade võrdlemine 14
Tarbeproosa žanrid on referaadid, protokollid, ametikirjad, reklaamid, teaduslikud artiklid. Ajakirjanduse žanrid on uudised, reportaažid, intervjuud, juhtkirjad, arvamused, retsensioonid, artiklid. Keelekasutajad tajuvad kohta, kus suhelda ametlikult ja mitteametlikult. Teadmised mõjutava tekstide tõlgendamist ja loomist. Tekstide loomise seisukohalt on oluline, millisele žanrivormile peab tekst vastama, missugust teksti me teeme. Ajakirjandusžanrite (uudis, juhtkiri, arvamus) tekstitunnused Ajalehtede tekstid jagatakse arvamus- ja uudislugudeks. Ühegi tekstiliigi tunnuseid ei ole võimalik ammendavalt kirjutada. On võimalik osutada ja ära tunda põhitunnuseid, mille järgi saab otsustada, kas mingi tekst vastab teatud tekstiliigi tavadele. Olulised omadused on teksti tervikstruktuur (üldine ülesehitus), teksti tüüpide kombineerimisviis. - Uudise kui tekstiliigi tunnused: 1) Sündmusest jutustav pealkiri ja alapealkirjad
OÜ Greif, lk 8 4. http://maakond.blogspot.com/2006/11/bioktused.html, viimati alla laetud 15. mai 2010 5. http://www.eko.org.ee/gmo/index.php? option=com_content&task=view&id=735&Itemid=99, viimati alla laetud 15. mai 2010 6. ,,Biokütused on tulekul", Maamajandus, oktoober 2003, lk 31-32 7. http://ael.physic.ut.ee/energia/Ettekanded%202008-2009/Biomassil%20p %C3%B5hinev%20energiatootmine.ppt, viimati alla laetud 21. mai 2010 8. Juhtkiri: ,,Vaikne tsunami", Elle Puusaag, Eesti elu, 02.05.2008, http://www.eesti.ca/? op=article&articleid=19778, viimati alla laetud 15. mai 2010 9. ,,Biomass II", Eha Pajumets, Keskkonnatehnika, 2003, nr. 1, lk 34-36 10. http://energia2020.wordpress.com/2008/03/03/biokutused-probleem-voi-lahendus/, viimati alla laetud 15. mai 2010 11. ,,Biokütus peaks olema loodussõbralik, kuid sellelgi on ohud", Jürgen Tamme, Posti- mees, 07.07.2007, http://www.postimees
___________________________________________________________________________________________ Mustad arheoloogid pildi, et mõne tuhande krooni eest saab hankida Postimehe juhtkiri juba täiesti korraliku metallidetektori. Leidude ___________________________________________________________________________________________ 24.11
Hälbiva käitumise sotsioloogia Tallinna Ülikool 2012 I. 1. loeng sissejuhatav loeng Hälbiva käitumise vastand on normaalne käitumine. Norm on ühiskonna poolt loodud käitumisreegel väljendab ootusi käitumise suhtes. Kui inimesed käituvad ootuste kohaselt st vastavalt mingile normile, nimetatakse neid konformseteks. Kui inimesed ei käitu ootuste kohaselt, nimetatakse neid hälbivateks. Hälbivus norme eirav käitumisviis. Normaalsus on suhteline. Iga käitumisviis võib saada erinevaid hinnanguid. Arusaamine normidest ja hälbivusest on inimeste kollektiivse tegevuse tulemus. Émile Durkheim: miski pole iseenesest paha, vale ega hälbiv sotsiaalset käitumist tuleb tõlgendada kontekstist lähtuvalt. Seega on see sotsiaalsest konstrueeritud. Hälbivus on suhteline. Normid sõltuvad ajast, kohast ja grupist --> ajalooline dimensioon, kultuuriline dimen...
Esitage poolt- ja vastuargumente. 4. Milliseid poolt- ja vastuargumente on Eestis esitatud Ukraina põgenike vastuvõtmise kohta? Tööleht. Õigus taotleda asüüli Eesmärgid: - selgitada otsustamisel tolerantsi ja sallivuse vajalikkust; - selgitada asüüliandmisega seotud probleeme - selgitada Euroopa põgenikeprobleemi ja pagulaspoliitika tagamaid . Allikas 7. Juhtkiri: pagulaskriis silmade sulgemise peale ei kao 05. 09. 2015 Kui 1939. aasta sügisel algas Teine maailmasõda, ei tabanud see Eestit kohe täie karmusega. Meile suruti peale baaside lepe, Vene väed tulid sisse, aga esialgu püsisid paigal. Poola oli juba hävitatud, soomlased pidasid Talvesõda, kuid eestlased ajasid asju veel üsna tavapäraselt, ehkki kitsamalt. Loomulikult oli see illusioon ning Euroopat haaranud hävitustuli jõudis ka meile väga ruttu.
20ndate keskel domineeris sisu kokkuvõtva pealkirjaga üksikartikkel. 30ndatel tulid pikkade alapealkirjadega lood. Kõik zhanrid pidid olema lühikesed ja selged, selgeimad reeglid olid juhtkirjal. Hiljem (30ndatel) tuli jälle segazhanre, sest uudistesse kirjutati sisse aruannete jm ülevaateid. Kasutusele võeti reportaazh, tasapisi tuli intervjuu. Kümnendi lõpul hakkas välja kujunema olemuslugu (reportaazhi põhjal). Ilmus ka reisikirju ja portree-laadseid kirjutisi. Juhtkiri hakkas tähtsust kaotama, asendudes erialase kommentaariga. Uudise areng: 1890ndatel oli palju emotsionaalseid sõnumeid (õnnetused jm), kus oli palju autori hinnangut, moraliseerimist jne. Konkreetset ülesehitust polnud. Palju oli ka ühel-kahel faktil põhinevaid lühisõnumeid (telegraafiuudised). U. mõjutas avalikku arvamust, kohati oli ka meelelahutuslik. Tavaliselt olid sõnumid 2-3 päeva vanad. Liigendatud üheks pikaks lõiguks. ,,Tänapäevane" pealkirjade kasutamine
Venemaa poolt organiseeritud. "Lõpuks ometi võis palja silmaga näha, kelle kõrval me ikkagi päevast päeva siin Eestis elame. Millist meelsust esindavad inimesed, kes sõidavad meie kõrval trammis ja käivad meiega samas poes. (...) Ja ometi korraldavad nad sealsamas nii stiilipuhta kristalliöö, et Hitler ja SA pruunsärklaste staabiülem Röhm võiksid nende üle õigusega uhked olla."9 Sellele sekundeerib peatselt järjekordne Postimehe juhtkiri: "Ent nende mõnesaja või mõne tuhande pätiga, kes kaks ööd Tallinnas märatsesid, pole Eesti riigil vähemalt ümarlaua taga midagi rääkida. Need ei ole isegi mitte tavalised kriminaalkurjategijad, kelle eesmärgiks oli poode rüüstata. Ei, nende hoiak oli selgelt poliitiline. Nad astusid Eesti riigi vastu ja tegutsesid hoopis teise, Eestile vaenuliku riigi huvides, kasutades rüüstamist ja lõhkumist üksnes abivahendina oma eesmärkide saavutamiseks."10
Uudisel on 3 osa: keelt, mõnikord ka kujundlikkust · täpne, tabav pealkiri, mis äratab tähelepanu · autori kohalolu: ta peab olema sündmuse · jämedas trükis uudise pea e juhtlõik esitab (spordivõistluse, näituse avamise, lühidalt sõnumi meeleavalduse vm) pealtnägija või selles · sündmus või nähtus lahtikirjutatult osaleja · uudis ei sisalda probleemide ja nähtuste JUHTKIRI päevaprobleemi käsitlev analüüsi ega kirjutaja seisukohti ja avaartikkel ajalehes või ajakirjas hinnanguid ARVAMUS loo autor avaldab oma · keelelt lihtne ja üldmõistetav arvamust ja mõtteid INRERVJUU üks ajakirjanduse zanr, ARVUSTUS retsensioon, üks ajakirjanduse ajakirjaniku eesmärgipärane vestlus põhizanr. kellegagi
• ALLIKATÜÜBID: IMF Baltic on kasutusele võtnud järgmised kategooriad: Päevalehed, Ajakirjad, mitmekeelne entsüklopeediline Wikipeedia, millele 2001 aastal panid aluse Jimmy Wales ja Larry Sanger• Maakonnalehed, Infoagentuurid, Internet, Televisoon, Raadio Eesti Vikipeedia sai alguse 2003 aastal. • ARTIKLITÜÜBID: IMF Baltic on kasutusele võtnud järgmised kategooriad: Artikkel, Juhtkiri, Elektroonilised vahendid• Internet, Intranet• Blogid (ajaveebid) & “blogosfäär”• Podcasting/ Messenger – Arvamus/Kommentaar, Uudislugu, Lühiuudis, Pressiteade. kas ajaröövel või kiire otsustusprotsess?• E-mail – kirjarühmad, cc/bcc, netiket;• WebDesktop• Skype Meediasuhted-on sk üks olulisi töövahendeid
narkokaubanduse põhimarsruutidest eemale. Näiteks Taanis pole kanepi kasvatamine kodustes tingimustes üldse nii laialt levinud. Kanepi kasvatamine narkootikumina on karistatav, kuid THLi küsitluse järgi võtab nii mõnigi seda väiksema pahena kui asjaajamist narkodiileriga. Kasvatamist peetakse odavamaks kui narkootikumi ostmist. Nii mõnigi tunnistas, et on ise kanepit kasvatanud ja võrdles seda aiapidamisega. Juhtkiri: Soome poliitikas tuli see kevad teisiti 18.04.2011, Postimees. Soomes oli 17. aprill demokraatia pidupäev rahvas valis Eduskunna järgmise koosseisu. Õhtuse seisuga võisime nentida: valimisaktiivsus oli oodatult kõrge ning nelja erakonna Koonderakonna (Kokoomus), sotsiaaldemokraatide, Keskerakonna (Keskusta) ja Põlissoomlaste (Perussuomalaiset) omavaheline heitlus oli erakordselt pinev. Seni poliitikas võrdlemisi tagasihoidlikku rolli
Avalikud suhted Suhtekorralduse kujunemislugu Mis on suhtekorraldus? · Suhtekorraldus on kogu organisatsiooni suhtlemisprotsessi organiseerimine ja juhtimine eesmärgiga saavutada hea arusaamine ning side organisatsiooni ja kindlate sihtgruppide vahel; see on kindel planeeritud ja pidev jõupingutus rajada ning säilitada head tahet ja vastastikust mõistmist organisatsiooni ning tema sihtgruppide vahel (F. Seitel, 1996) · 1923.a. oli suhtekorralduse isa E.Bernays (1891-1995) defineeritud suhtekorraldust kui avalikkusele antavat veenmiseks suunatud informatsiooni, et korrigeerida suhtumist ja tegusid ning jõupingutusi, et vastastikku integreerida organisatsiooni suhtumisi ja tegevusi organisatsiooni avalikkuse omadega. E. Bernay hakkas terminit kõige aktiivsemalt kasutama ja nimetas end esimesena suhtekorraldusnõu...
katkendlik. Tahetakse olla väga paljud erinevad asjad või nähtused. Kristeva räägib ka sellisest asjast nagu keskmeta subjekt. See tähendab seesugust subjekti, mida juhib kas mingisugune diskursiivne kõnekasutus, mis tähendab omakorda seda, et subjekt kui niisugune luuaksegi keele kaudu ja see keel pole kunagi lplikult oma, vaid sulle kõnelemiseks antud, sa oled selle keele vahendavate institutsioonide kaudu endale hankinud. Nt olin poliitiline juhtkiri siin võib välja tõsta väga tähendusliku tausta nõuka ajal ajalehes ilmunud mingi poliitiline seisukohavõtt andis inimesele selle keele, milles ta peaks mõtlema. Selle keele kaudu defineeritakse see subjekt. Selle ajalehe kaudu toodetakse seda keelt ja sõnavara, mis ühiskonnas ringleb ja mida kasutades inimesed teatud tasanditel omavahel suhtlevad. Nõukogude kontekst on selles mõtes mõnevõrra teine, kuna seal neid ühiskondlike allkeeli nii palju ei olnud
olnud ühistegevuse tiivustajaks, maailmasündmuste vahendajaks, rahvusliku iseteadvuse ja patriotismi kandjaiks. Kanada asutused ja isikud hakkasid etnilise ajakirjandusega tõsisemalt arvestama, kui etnilised ajalehed liiduks organiseerusid. Eesti ajakirjandus paguluses Austraalia jm. Austraalia eestlaste ajaleht "Meie Kodu" hakkas ilmuma 1949. Väljaandjaks Sydney Eesti Selts. Esialgu pidi Austraalia valitsuse määruse põhjal 25% ajalehest olema inglise keeles, juhtkiri alati inglise keelne. Pärast järjekindlaid palvekirju (sh teiste muukeelsete ajalehtede toimetajatelt) muutis valitsus selle nõude ära. Esimene täielikult eestikeelne Meie Kodu ilmus veebruaris 1954. Esimene vastutav toimetaja Ilmar Raudma ütles avanumbris järgmist: "Olgugi, et oleme füüsiliselt kodumaalt välja juuritud, pole me seda vaimselt. Kui oleksime seda, siis oleksime väärtuseta enesele ja ka uuele asukohamaale...". Lehte sai suures osas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
