Noortekirjandus Mis see on? Ellen Aunin 2013 Noortekirjandus Noortele suunatud easpetsiifiline (ilu)kirjandus: • murdeealiste (12-16 a) kirjandus -> “teismeliste kirjandus”, • noorukite kirjandus (16-18(21) a) -> “noorte täiskasvanute kirjandus”; all-ages-literature • noorkirjandus -> noorelt autorilt noorte elust noorele lugejale Põhiliigiks on proosa, kuid on ka noortenäidendeid ja –lüürikat Noortekirjandus Miks on vaja noortekirjandust: • valmistada noori ette täiskasvanueluks, anda võimalikke juhiseid ja käitumismalle keeruliste olukordadega • toimetulekuks (nt probleemraamatud -> ennetus/hoiatus & teraapia); • pakkuda easpetsiifilist meelelahutust (nt noorte fantaasiakirjandus) • kirjandus, mille aineseks on noore inimese elu Noortekirjandus •Probleemraamatud Probleemraamatud • sõltuvusprobleeme käsitlevad teosed
2 grammi hämaruseni Diana Leesalu Raamat räägib tüüpilistest sündmustest 21.sajandil. Peategelaseks on Lelet Hallat. Ta elab koos oma ema, poolvenna ja poolõega. Isa suri noorelt kopsuvähki. Tüdruk armub kooli popimasse poissi nimega Alex. Kuna isa surmast oli möödunud juba mitu aastat hakkas Leleti ema kurameerima uue mehega. Ühel päeval läks see mees ja tema poeg neile külla, tutvustamaks end ülejäänud perele. Mees koos oma pojaga panid Leleti emaga öeivad ühte kappi. Suureks üllatuseks oli selle mehe pojaks see sama Alex, kellesse Lelet oli nii hullupööra armunud. Lelet oli väga arg tüdruk ja hoolimata sellest, et Alex elas tal kõrval toas, ei julgenud Lelet temaga kordagi rääkima minna. Üks kord võttis Lelet julguse kokku ja otsustas minna Alexi tuppa ning vaadata ta asju. Laua pealt leidis ta poisi päeviku, mida ta kohe suure uudishimuga hakkas uurima. Alex oli kirjutan...
kirjandusteadlased kasutavad mõistet lastekirjandus (vastavalt children’s literature, litérature enfantine, detskaja literatura ja barnlitteratur), kuid saksa uurijad peavad üsna järjekindlalt kinni laste- ja noortkekirjanduse mõistest (Kinder- und Jugendliteratur), rõhutamaks kummagi mõistepoole suhtelist iseseisvust ning samaaegset kokkukuuluvust. Soomes on aga kokku lepitud kasutada suurema hõlmavusega nimetust nuorisokirjallisuus (noortekirjandus), mis mahutab endasse ka lastekirjanduse. (loengust) Lastekirjandus on... - lastele mõeldud teosed - täiskasvanute kirjandusest kohandatud tekstid - laste poolt tegelikult loetavad tekstid (õpik, aabits, aine kirjandus jne) - laste endi loodud tekstid (omalooming) - teosed, mida kasutatakse kooliõpikutes - kõik, mida lapsed loevad Lasteraamat annab mingisuguse vundamendi või paneb nurgakivi lapse tulevikule. Lasteraamatuid võib jagada:
Artikli refereering “ Mis jääb viimase kümnendi eesti laste- ja noortekirjandusest meelde ja kestma? „ Lugesime läbi artiklit “ Mis jääb viimase kümnendi eesti laste- ja noortekirjandusest meelde ja kestma? „ Eesti Kultuurilehest „Sirp“. See artikel annab meile mõistmine, miks on vaja meile noortekirjandus ja miks ta peab meelde jäätma. Noortekirjandus valmistab noori ette täiskasvanueluks, anda võimalikke juhiseid ja käitumismalle keeruliste olukordadega. Esimesed sõnad raamatutest jutustab Ilona Martson (kirjutas Olga Uvarova) Ilona Martson, Tähekese peatoimetaja ütles, et praegu mäletatakse Aino Perviku Paula-sarja, Wimbergi sõnu Buratino-lauludele, Andrus Kiviräha „Limpat ja mereröövleid”, „Leiutajateküla Lottet” ja „Kakat ja kevadet” ning Kristiina Kassi „Petra lugusid” ja „Samueli võlupatja”. Ilona
Välismaa autorite noortekirjandus. Aastad 2005-2010 Uurimustöö. Madli Ainsalu 8b TÜG Välismaa noortekirjandus: "Lucas" Kevin Brooks "Rööv" Andreas Schlüter "Kuulsuse valvas õppetund" Kika "Kuninglikult untsus" Niki Burnham "Maoli" Nick Hornby "Piraadid" Ilkka remes "Ohtlik armas" Melissa Marr "Neelatud" Simon Holt "Võimumäng" Andreas Schlüter "Härra Ibrahim ja Koraani õied" Eric-Emmanuel Schmitt Emily the Strange "Kaotatud päevad" Rob Reger ja Jessica Gruner "Sigadesaaga/pigtopia" Kitty Fizgerald "Brislinger" Christopher Paolin "Julia mängib Juliat" Juta Treiber
21. sajandi laste- ja noortekirjandus on rikas, rõõmustav ja mitmeklgne, on trükitud ja müüdud mühinal raamatuid, tehtud kordustükke. Lugejate peresid rõõmustasid sellised autorid nagu: Harri Jõgisalu, Heljo Mänd, Aino Pervik, Jaan Rannap. Alates 2000. aastast ilmuvad ka noorteromaanid. Esimeseks pääsukeseks oli 2001. aastal ilmunud Aidi Valliku „Kuidas elad, Ann?”, millele järgnes „Mis teha, Ann?” (2002) ning „Mis sinuga juhtus, Ann?” (2007), samuti Helga Nõu „Kuues sõrm” (2003) ning Diana Leesalu „Mängult on päriselt” (2006). Lastekirjanduses on esile kerkinud ka uued nimed: Jaanus Vaiksoo, Kerttu Soans, Kristiina Kass, Piret Raud, Milvi Panga ja Siiri Laidla. Meie juurest lahkunud Ott Arder ja Henno Käo raamatutest on ilmunud nii kordustrükke kui ka uusi väljaandeid. Henno Käo elulähedasem raamat „Mina, emme ja teised“ on pere- ja koolielu kujutus. Leelo Tungal kirjutas raamatut „Seltsimees laps“. Suurepäraste pildiraamatutena o...
Tanel ja Mihkel Tiksi „JA kui teile siin ei meeldi“ S.K. Richard „Ühe nohiku seiklusi“ Lasteluule on ebaühtlane, nii koguselt kui ka sisult tagasihoidlik. Valdav on humoorikas algelement, paroodia, sõnamäng. Paremik: I.Trull „Lõbusad luuletused“ (1998) E.Niit „Kaelasall päkapikule“, „Ühel viivul vikervalgel“ L. Tungal „Kirjad jõuluvanale“ „Kõik on emadele kallid“, „Küll on hea“ O.Arder „Igavene eesel“ 2000ndate eesti noortekirjandus Noortediskursus – noortekirjandus on osa laiemast noortekultuurist ja peegeldab seda. Noortediskursus hõlmab kõikvõimalikke noortega seotud teemasid ja tegevusi, norme ja tavasid, kombeid ja kogemusi, nii elulisi praktikaid kui ka fiktsionaalseid representatsioone. Noortediskursust iseloomustab: *sotsiaalsed muutused – traditsiooniline hülgamine, uusima aja väärtuste pealetung. Elustiilide ja subkultuuride paljusus nt räpparid, emod, gootid, beibed, ökonoored, rulatajad, rullnokad
Ettevalmistav periood 17. sajand kuni 19. sajandi keskpaik: vaimulik ja õpetuslik kirjandus (nt aabitsad, vaimulikud raamatud); nii täiskasvanutele kui ka lastele määratud valgustuslik proosa, nt F.R.Arveliuse juturaamat, 1782; 19. saj ajaviitekirjandus (nn rahvaraamatud: robinsonaadid ja jenovevad, nt J.Thomassoni “Weikise Hanso luggu tühja sare peäl”, 1839). LASTEKIRJANDUSE TEKKIMINE JA ARENG 19. SAJANDIL kalendrid, aabitsad, lugemikud, nn rahvaraamatud Carl Körber, „Karjalaste lugemise raamat“, 1849 M.Körber, J.V.Jannsen, F.Kuhlbars, „Teele, teele, kurekesed!“ A.Grenzstein, „Viisk, põis ja õlekõrs“ jt lastelaulud ja lühijutud. F.R.Kreutzwaldi „Eesti rahva ennemuistsed jutud“, 1866; Kreutzwaldist mõjustatud muinasjutukogud ja töötlused (J.Kunder, J.Kõrv, M.J. Eisen, E.Peterson-Särgava jt). Jakob Pärna lastejutud, nt „Lühikesed jutud armsa lastele“, 1873. ...
Peale selle ta oli muusik, ta mängis kitarri. See ning mõningad teised muljed olukordade kirjeldustest jätsid mul temast natuke hippiliku mulje, kuid see ei ole halvustav. Isiklik seos teemaga: Võtsin selle raamatu ette, kuna ta oma ilmumise ajal tekitas suhteliselt palju kuulujutte, kriitikat, erinevaid hinnanguid. Tahtsin olla kursis asjadega, osata kaasa rääkida selle raamatu kohta käivates aruteludes. Samuti mul oli huvitav, kuidas näeb siis välja ,,tõeliselt hea noortekirjandus", kuidas artikklites väideti. Arvamus loetu kohta: Ma ei saa öelda, et see oli parim raamat, mida ma olen viimaste aastate jooksul lugenud, aga avaldas mulle muljet küll. Minu arvates, ma jäin selle lugemisega natuke hiljaks, minule ei andnud see midagi totaalselt uut, ta ei vapustanud mind. Sellele vaatamata ma ei väidaks, et see on orienteeritud just nooremale lugejale, kuna raamatus on üüratult palju roppusi, mis mind üsna
infoajastu kiirelt muutuvas maailmas. Tänaseks on laienenud autorite ring ning paranenud raamatute väljanägemine. Kuid probleemiks on lastekirjanduse levi ehk raamatu tegelik jõudmine iga lapseni, mis kajastub eriti ilmekalt raamatukogude materiaalsetes võimalustes varuda oma lugejaile vajalikul määral lastekirjandust nii koolitöö kui vabalugemise tarbeks. · põhikooli ja keskkooli õpilased Laste- ja noortekirjandus peab omandama kindla koha koolielus, kus õpetaja vahendajaroll on asendamatu. Selle eeldus on aga õpetajaskonna järjekindel teavitamine uudiskirjandusest. Uue põlvkonna huvides vajab erilist tähelepanu kooliraamatukogude komplekteerimine, alates raha leidmisest kuni asjatundliku valikuni. Teave ilmuvast laste- ja noorsookirjandusest peab jõudma iga huviliseni. Selle eest peaksid enam hoolt kandma nii kirjastused, raamatukogutöötajad kui kooliõpetajad. · õpetajad
Kui aga tüdruku sõbrad ennast jamadesse mässivad, ei ole tal enam muud valikut, kui sõprade eest valetada ja ennast süüdi tunnistada. ,,Olen juba kaua oodanud, et keegi midagi sellist teeks. See on huvitav noortelugu, millel on olemas oma üheselt mõistetav moraal. Tore on ka omanäoline salingerlik keelekasutus. Lugu sellest, millisena näeb 21.sajandi väikelinna teismeline tüdruk oma elu, peresuhteid ja maailma, on kindlast huvitav lugemine paljudele teismelistele. Noortekirjandus on see, mis Eesti põuda kannatab. Seetõttu on alust avaldamiseks rohkem kui küll. Happy End'i puudumine mõjub hästi, kui eesmärgiks polegi noorte armastuslugu, vaid pigem ohujutustus sellest, kuidas kõik puruneb kildudeks, kui me ei saa kätte neid, keda tegelikult armastame. Aga c'est la vie, bljäät : )" (Sass Henno, 2004. aasta romaanivõistluse võitja). ,,Mängult on päriselt" ,,Mängult on päriselt" kirjastati 2006. aastal
valla- või linnavolikogu kehtestatud korras. 31. Missugused on rahvaraamatukogude komplekteerimiseelistused kirjanduse osas? rahvuskultuuri ja eestlust käsitlev kirjandus teadmiskirjandus Teatmekirjandus Tarbekirjandus Elukestvat õpet toetav kirjandus laste- ja noortekirjandus tõlgitud ilukirjandus ajaviitekirjandus perioodika, raamatukogundusalane kirjandus. Vastavalt vajadusele ja võimalustele ka võõrkeelsena. 32. Kuidas jagunevad kooliraamatukogu kogud otstarbe järgi ning mida need endast kujutavad? Põhikoguks: teavikute kogu, mis sisaldab üldarendavaid ning õppe- ja
peatüki kokkuvõte Tv lk 17 h 1-3 analüüs, rühmatöö, funktsionaalne kirjutamine 2 V 2 III Noortekirjandus Tekstiga seotud Õ lk 26-29 Õpilugemine, Väärtused ja Noorus on ilus aeg? mõisted: süzee, Tv lk 18, h 1-2 funktsionaalne lugemine, kõlblus jutustaja, tegelased, diskussioon, võrdlus, peategelane, eneseanalüüs
Teatmekirjandus entsüklopeediad, leksikonid, sõnaraamatud, teatmikud, bibliograafiad ja muud. Tarbekirjandus laiemate valdkondade, nt majandus-, õigus- (sh seaduste kommenteeritud väljaanded), tervishoiu-, tehnika-, põllumajandus-, aiandus- ja käsitööalased teavikud. Elukestvat õpet toetav kirjandus eri teadusalade teavikud nii Eesti autoritelt kui ka välisautoritelt tõlgituna eesti keelde, vastavalt nõudlusele ka võõrkeelne. o laste- ja noortekirjandus väikelastele ja õpilastele mõeldud teatmeteosed ja teaberaamatud; eesti autorite laste ja noorte ilukirjandus; tõlgete ja maailmaklassika valik o tõlgitud ilukirjandus klassikaline ja nüüdisaegne väärtkirjandus; muud valikud vastavalt nõudlusele; o ajaviitekirjandus teoseid ajaviitekirjanduse kõikidest zanritest; o perioodika, eelistatult kvaliteet- ja kultuuriväljaanded; o raamatukogundusalane kirjandus. 32
pu a j Po e- st La Joonis 17. Erinevate raamatuteemade üldine populaarsus õpilaste seas Jooniselt on näha, et enim meeldib õpilastele lugeda põnevikke, populaarsed on veel krimkad, laste- ja noortekirjandus, ulmekad ja õudukad. Vähim pakuvad huvi klassikaline kirjandus, õpikud, loodusraamatud ja luule. Konkreetseid raamatunäiteid õpilastele huvi pakkuvate teemade kohta leiab lemmikraamatute nimekirjast (LISA 3). Analüüsides teemade populaarsuse muutumist vanusega oli otstarbekaim esitada mõned tulemused kahe soo vastuste keskmisena ning mõned poiste ja tüdrukute kohta eraldi. Vastuste keskmisena on näidatud neid, kus mõlema soo tulemuste muutumine oli sarnane, poiste ja
Teiselt poolt on see raamatukogu jaoks väärtuse kaotanud kirjanduse eemaldamine. See tähendab, et komplekteerimine on kahepoolne protsess. Komplekteerimisel muutuvad (paranevad) raamatukogude suurus ja koostis. Raamatukogude komplekteerimiseelistused on järgmised: 1) rahvuskultuuri ja eestlust käsitlev; 2) teadmiskirjandus, teatmekirjandus, tarbekirjandus, elukestvat õpet toetav kirjandus 3) laste ja noortekirjandus 4) tõlgitud ilukirjandus 5) ajaviitekirjandus 6) perioodika, eelistatult kvaliteet ja kultuuriväljaanded; 7) raamatukogundusalane kirjandus. Komplekteerimise viisid: - algkomplekteerimine - jooksev komplekteerimine - retrospektiivne - dekomplekteerimine Komplekteerimise allikad: kauplused, antikvariaadid, kirjastused, üksikkirjastajad, vahendusfirmad, ajakirjanduslevi, annetused, raamatuvahetus
Janek Kraavi Selline nimetus viitab juba seotusele muusikaga. Siin kasutatakse mitmetest erinevatest allikatest pärit lauseid ja tekstikatkeid ning segatakse nad ühtseks terviktekstiks. Neile lugudele lisab elevust ka siin-seal sisselipsav noorukiea seksuaalsuse avastamise teema. See tekstikogu on seotud ka Vaheri huviga laste- ja noortekirjanduse vastu. Selles perioodis tal palju tekste, mille teemaks noortekirjandus ja laiemalt üldse noortekultuur. 2002 aastal ilmus Vaheril romaan ,,Lugulaul". Vaheri kirjutatavast romaanist oli juttu juba 90ndate lõpust alates ja ootused olid äärmiselt suured ning kasvasid selleni, et tulevast romaanist mõeldi kui joycelikust suurromaanist, mis hõlmaks endas kogu romaaniajalugu ja annaks viiteid oleviku ja tulevikukirjutamisele jne. Süzee, mis ei ole väga hästi jälgitav räägib
annaabi.ee 
