• Christine Nöstlinger: Greteke Sackmeieri lood (ek 2001- 2002); • Vahetuslaps (ek 1992), • Andreas Schlüter: Laste linn (ek 2005) Vägivallast 1.Füüsiline vägivald (teiste või enda vastu) • Jan Guillou: Kurjus (ek 2000) • Katrin Reimus: Eilset pole olemas (2002) • Diana Leesalu: Mängult on päriselt (2006) • Sass Henno: Mina olin siin. Esimene arest (2005) • Mare Sabolotny: Kirjaklambritest vöö (2007) • Chaneldior: Kontrolli alt väljas (2008) • Mikk Pärnits: Hundikutsikaeetika (2009) Vägivalllast 2.Psüühiline vägivald • Kirsten Boie: Väikelinn Chicago (2001) • Anne-Marie Brasme: Ühe hingetõmbega (2003) • Jerry Spinelli: Tähetüdruk (2005) 3.Rassism, ksenofoobia • Reet Made: Tuhin tiibades (2007) • Reeli Reinaus: Must vares (2010) Armastus ja seksuaalsus 1 . (esimene) armastus ja kiindumine, (esimene) seks
aastast romaanist „Iseseisvuspäev“. Võime nentida, et mingit karmust ja kandilisust on ka varem, kuid siin on nagu mingi uus nurk. „Iseseisvuspäev“ on groteski piirile viidud kuritegevusproosa. See kuritegevuslikkus on 90ndatel väga popp. Tundub, et see saab eesti proosa põhivõimaluseks, sellele tulevad ka järjed ja kätkud. Tundub, et nullindate teisel poolel selline karmi liini laine hääbub. Teisi kirjanikke: Sass Henno – ei ole uusi raamatuit pikka aega avaldanud. Chaneldior ( Tanel Rander) -- Eksperimentaator kirjanduses. Olle Laul (Olev Lillemets) Karttu Rakke (Kadi Kuus) – seostub karmi stiiliga, tema looming aga läheb väga selgelt kaubanduslikku teed. Teadlik meelelahtuskirjanduse pakkumine. Aidi Vallik – tema Anni raamatud saavad avalöögiks puberteedikirjandusele. Olavi Ruitlane Vahur Afanasjev Nirti (Triin Põldra) Ivar Ravi (Eik Hermann), Jaak Rand ja Mart Kangur – 2005 Jaak Rand ja teisi jutte
kirjanikegeneratsiooni suhtes. Siin pole tegemist absoluutse vastandumissuhtega, vaid ühelt poolt imetletakse vanema põlve kirjameest, kuid teiselt poolt tahetakse seda vanema põlve kirjanikku hävitada ja talle vastu hakata ning üldjuhul tähendab see erineva stilistika valimist, selgelt eristuva maailmavaate valimist jne. Kirjanikud nagu Rakke, Samarüütel, Kender, Kõusaar, Sass Henno, Toomas Verrev, CHANELDIOR on need, kes tahavad eelmisest põlvknnast teha midai erinevat. Puritaanide manifesti teatud punktid võiks iseloomustada ka nende nooremate eesti autorite suhtumist kirjandusse. Sauterlikkuse iseloomulikud jooned: 1. Lugude renessanss ja läbimõeldud kompositsioon selles mõttes erinevad nad sauterlikust poeetikast, kus toimib ennekõike fragmentaarsus. Kõik nad eelistavad mingisugust loo vormi. Erinev on vaid Samarüütel, kellel on montaazerinevatest lõikudest