Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Nüüdiskirjandus 2015 (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
lõppeb eksamiga, kordusküsimused olemas (2 küsimust eksamil)
* Random ülespanekud lonegust
Gabriel Zaid „Liiga palju raamatuid“
2013 ajakiri Methis nr 11 – meta-postmodernismist artikkel
Urmsas Vadi – mõtestab inimese probleeme, siiras aga teisalt aga siiski veits tühistab seda irooniaga, mängulisusega
3 põhi romaani, kasutasid postmodernismi esteetikat (realismi asemel)
Selle eeliseks on kultuurilised vabamad olud, enne oli ju nõukogude tsensuur . Nõukogude kirjakeel oli nö ilus väljendusviis – metafoori,kujundlike rikkus. selle määras tol ajal olev kultuuri eetika ..
Mati unt öös on asju
peeter sauter indigo
jaan undusk kuum
Muudatused kirjakeeles: lause muutus lihtsamaks, lühemaks, realistlikumaks. mitte absoluutne muidugi (ei ole ilus-inetu)
Autori positsioon/tähendus/idee: varemalt on autor rahva eest kõneleja, keda rahvas usaldab. kes väöjendab tekstis rahva soove jm., nt jaan krossi balthasar russowist raamat, mis samal ajal räägib ka eesti olust paralleelselt, varjatult
kaur kender – praegu kõike kindlama kuvandiga kirjanik eestis
david lodge
sofi oksanen – osav meediaga suhtleja, selle kaudu ei lase end unustada
____________________________________________________________________________________________________
nüüdiskirjandus on peamiselt mõjutatd kultuurilisest muudatustest ja vabadusest. Teemaks tulevad ka sõltuvuskäitumised, pahelised tegevused jne. ka tuleb uus karakter . nö „Taandatud subjekt “ - pole enam terviklik inimene, vaid koosleb juhuslikes kogemustest..juhuslikud suhted jne jne tegelastiseloomustab ebakindlus , eksistentsiaalne maine, tihtipeale segaduses ( Õnnepalu või Sauteri looming)
tuleb filmilik poeetika , kaob piir eliitkunsti ja popkultuuri vahel jne
minevik pole siiski kadunud, vaid tööta ntx subjekti (inimese) loomisel kaasa. minevik räägib alati oleviku keeles..
posmodernistlikus romaanis pole oluline niivõrd tõde, kuivõrd et kes räägib..
iga teos tänapäeval on anakronistlik st sisaldab palju kujutatavasse perioodi mittekuuluvaid elemente, hoiakuid, sündmuseid jne. (ühest ajastust pärit ese on asetatud teise aega)
pindmine anakronism – mineviku inimesi kujutatakse nagu nad oleks tänapäevast tulnud; esindavad tänapäeva probleemseid hoiakuid jm. remisionistlik võte (ajalugu korrigeeriv, ümberkirjutav romaan) -kõik see tüüpiline modernistlikule kirjandusele
ntx steampunk – retro võttes kirjutamine kunagi oli selline suund, kirjutati muidu sünge ajalugu teistmoodi ümber
Jean Rhys „Suur Saragasso meri“..ümberkijutis Jane Eyeris naisest pööningul.. st ajalugu vaadatakse feminismi kontekstis vms
Traditsioon on tihti häiritud uue aja mõtetega. Mõned katkestused (sõda, küüditamine vms) kuuluvad traagiliste sündmuste hulka, mis traditsioonilist mälu häirivad. Jätavad mällu nö trauma kogemuse.
Sigmund Freud -> see tekitab psüühilise haava, mis eksisteerib nö alateadvuses ja psüühika ei suuda nendega toime tulla.
Need tramaatilised kogemused ei puuduta ainult indiviide, vaid on iseloomulikud ka traditsioonile/kollektiivsele mälule.
Selle kollektiivse mälu ravimiseks võib kasutada nt kirjanduse vormi (sõjaromaan)
Minevikuromaani puhul alguse hetk, kust on tuldud jne. Eestlaste muinaskultuuri temaatika (mis saab alguse juba 19.saj) leiab vormi ka 20.saj vältel, see on seotud vabaduse ideega. ntx isegi Metsatölli videod ja laulud jne.
3.-4. (lehelt) e Lähimineviku konservatiivne kuvand. „Avalikustamiskirjandus“. Lähimenevik e 39ndatatest 40ndate lõpuni. Nad rääkisid alla surutud nõukogude ajal alla surutud mälust.
Art Spigelman „Maus“ räägib holokaustist, üks loetumaid raamatuid/koomiks üldse.
Jaan Kross ’ist saab Eesti kirjanduse sümbol.
Lähimineviku läbikirjutamine algab 88ndal, kui ilmub „Wikmani poisid“
1998. a ilmunud romaan „ paigallend “ – üks olulisemaid romaane. Taaskord Krossi alterego Jaak Sirkel .
Pärast tema surma on esikohale kerkinud Mats Traat („Palamumäe“)
*Aarne Ruben 1971
Kirjutab nõukogude aegsetest „kangelastest“ ja teemadest läbi huumori prisma , ilma raske ideoloogilise ideeta vms. Ühendab ajaloolise aine ja väljamõeldise.
„Volta annab kaeblikku vilet“ populaarseim (esi)romaan. Peategelane Gustav Kalender, tegevus toimub 1905 aasta paiku. Võtab osa dada-liikumisest. Väljamõeldud tegelaste kõrval kajastatakse seal ka päris ajaloolisi inimesi, k.a dada-liikumise inimesi. Teab oma ainest väga palju, seega tekkib teatud ülekirjutamise effekt.
*Tiit Aleksejev 1968
Samuti ajaloo teemade käsitleja. Kirjutanud lühijutte, novelle ja näidendeid. Tähtsamad tekstis on siiski romaanid . Nt triloogiaks kujunev teema esimesest ristisõjast. Valib ainese euroopa keskajast (11.saj), mis üsna haruldane eestlasele . Eeskujuks vb Karl Ristikivi (populaarseim Eesti pärit välisajaloo kirjutaja). Ei järgi realistlikku esteetikat, pigem keskaegset (st kunstiteaos peab olema mõistetav mitmeti: metafüüsiliselt, analoogiliselt, allegooriliselt. Nende erinevate tasandite kaudu üritas maailma selgitada, st oli palju võrdlusi, paralleele aegadega, tähtsad on ka unenäod jne). Teksti iseloomustab poeetiline või lüüriline laad. Ajaloolist maailma ja atmosfääri kujutatakse siiski üsna täpselt. Ka detaile edastab täpselt (nt relvad jm). Vaatelt on mina mina-jutustus ühe sõduri, st ristisõja hierarhias madala astme indiviidi vaatepunktist. Ajaloolise romaani kese on traditsiooniliselt kangelasel/rüütlil, kuid selles keskendatukse pigem inimlikele(!) emotsioonidele ja argisusele. Peategelasele ei omistata rahvuslikku identiteeti (ta ei mäleta oma päritolu).
* Meelis Friedenthal
„Mesilased“ Tegevus toimub 17.saj lõpu Tartus, kuhu saabub üks Hollandi päritolu üliõpilane. Tol ajal üle-Euroopaline kriis: nälg , haigused, vaesus . Natukene müstilise/ fantastika alatooniga (põhjamaine maagiline realism ), koguaeg on udune ja sajune, melanhoone, räägitakse ka nõidatest jne. Tugevad sümbolid, isegi peategelase nimi Laurentsius ( viide tulele, tulejumal ). ’Mesilased’ on heade inimeste kujund, mesilastaru kui oma hinge kasvatamine , mis kokkuvõttes on Aristotelese idee.
*Indrek Hardla 1970
Tõstis arvestamisväärsele tasemele ulme-, fantaasia -, kriminaalkirjanduse. Kirjutas mitu alternatiiv ajalooromaani, st kuidas oleksid võinud sündmused kulgeda, milliseks oleks selle tagajärjel maailm võinud kujuneda.
Kirjutas ka terve portsu kriminaalkirjandust, mille süžeede taustaks on hilis keskaegne Tallinn.
* Paavo Matsin „ Baer “ [bä:r] osutatakse loodusteadlasele Karl von Baer’ile. Omamoodi poeem, mis räägib alternatiivse loo vabamüürlase rõhuga Eesti kultuuris Karl von Baerist.
*Vaade ajaloole läbi ühe indiviidi, st subjektiivne vaade. Autobiofraafid, memuaarid, päevikud jne.
Eelmise kümnendi lõpus elulugude ja mälestuste buum’i algus nö. Avapauguks 2006 Ita Ever „Elu suuruses“
Ilmus palju Eesti kultuuriinimeste elulugusid, populaarsemateks oli mingisugust performatiivset ametit pidanud inimese oma. Postmodernset subjekti mõjub ennekõike välispidisus, avalik elu. Tihti intervjuude või jutustuse vormis (ei mingit suurt süübimist psüühikasse vms); palju pilte.
2008.a Mihkel Raud „Musta pori näkku“ ja Mari Tarand „Ajapildi sees“. Tugev autori kujund, selge stiil. Mihkel raua raamatul romantiline mässaja tüüp, roki biograafia . Populaarsuse põhjuseks ka alkoholi narratiiv , sõltuvuse arenemise lugu (alati väga paeluv teema). Raamatu põhiosa aga koosneb lõbusatest lookestest; joomine kui ka osana protesti märgist. Sama ka Mati Undil ja Vaheril. Palju sees ka isa (Eno Raud) kirjeldusi v mõjutusi .
„Ajapildi sees“ 2008. a. Räägib oma vennast Juhan Viidingust, tema lapsepõlvest. Erinevalt tavapärastest klišeelikest lapsepõlve kirjeldustest, on Juhanit kirjeldatud kui „halba last“. Teine oluline teema on aeg ise – unustamine jm. Ta ei räägi tolleaegsest poliitikast ja traumadest (1950ndad). See ka üheks loetavuse põhjuseks, aus, kuid aegade pastelne kirjeldus, ilus keel. Nõukogude tumedat aega varjutab viited ja kirjeldused Eesti sõjaeelsele ajast. Toonitatakse ka kristlike kasvatusviise ja moraali. Tsiteeritakse ka värrse, eriti Alverit, Rummot jne. Eksistentsiaalse probleemi kirjeldamisel kasutatakse mingit värsirida või metafoori.
Sama trendi kuulub ka reisiraamatu populaarsuse kasv. „Minu...“ sari kõige populaarsemad.
Madis Kõiv „ Studia Memorial “ st mälu-uuringute sari. Tema lapsepõlve mälestused. 90ndate ep sai sari alguse. Ühelt poolt konkreetsed sündmused ja teisalt paralleelselt mäletamise protsessi enda kirjeldamine, tuumaks on koht või ruum (mitte aeg), see võttab järk-järgult kuju. Valgusele lisanduvad lõhnad ja hääled .. järjekindlat ja selget mäletamist ei ole tegelt võimalik, vaid on fragmendid , mis tuleb kokku panna.
*Andrus Kivirähk
-Alustas ajakirjanikuna ning temast sai „päris“ kirjanik. 90ndatel tema kohta palju kahtlusi ja kriitikat. Tema tulemusena hakkab hajuma piir huumori- ja päriskirjanduse vahel. (Kurt Vonnegut ’ist midagi...) Andrus Kivirähk alustab oma raamatutes lähiminevikust ning liigub seejärel mineviku poole st vastupidine tavalisele käsitlusele. Juhib tähelepanu sellele, kelle tõde räägitakse, kelle interpretatsioonid on käsitlusel, vaadeldakse ajaloolisi kujuseid, kõike läbi huumori. See on ajalooliste kirjutiste kriitika
-„Ivan Orava mälestused“ esimene pool Eesti ajaloso 1918-39, teinepool käsitleb nõukogude aastaid ja keerulisemat aega, jõuab rahvarinde loomiseni ja iseseisvusaja sündmusteni. See kirjutab Eesti kuldajastust (mis on antiikajast pärit mõistet, Eesti kohta seda ei kasutata, v.a Faehlman põgusalt mainis), mis tegelt ei olnud nii „ kuldne “, nagu mäletatakse. Pätsi 30ndate poliitika ei olnud nii ’demokraatlik’ ja etölu nii tsensuurivaba nagu inimestele mäletada meeldib. Eestlaste töökus jm on kõik liialdatud absurdini. Teose põhjaks on fiktsiooni ja fakti omavaheline suhe ja segunemine .
Samamoodi käsitleb ta kõiki poliitilisi sündmuseid, sõjaaega ja järgnevat nõukaaega. Tahab seda tõsist suhet dekonstrueerida, mängulisemat läbi käia vms.
Raamatu läbivaks narratiiviks on meie ja nende e diblade vastandus. Rahvusäärmuslaste tõsise eluäsitluse vms tugev kriitika/pilkamine.
-1999 „ Liblikas “ jämedakoelisuse ja iroonilisuse asemel on pigem nostalgiline suhe. Žanrilt teatriromaan. Mina- jutustaja on statistika lisades esinev fiktiivne kuju August Michelson, paneb ta oma lugu teispoolsusest, pärast surma. Tagasivaatav, melanhoolne ja nostalgiline toon...näitlejate elus ette tulevad asjad jne. Räägib 20ndat draamateatris toimuvast vms.
„Liblikaks“ kutsutakse peategelase naist, E.Tetžky’t, kes reaalses elus eksisteerinud nn unustatud tantsija . Realismi ja fantastika segunemine jälle, kuid ilma liialdamata ja mitte absurdne.
-2000.a „Rehepapp“. Sellest hakatakse sealolevat huumorit käsitlema
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Nüüdiskirjandus 2015 #1 Nüüdiskirjandus 2015 #2 Nüüdiskirjandus 2015 #3 Nüüdiskirjandus 2015 #4 Nüüdiskirjandus 2015 #5 Nüüdiskirjandus 2015 #6 Nüüdiskirjandus 2015 #7 Nüüdiskirjandus 2015 #8 Nüüdiskirjandus 2015 #9 Nüüdiskirjandus 2015 #10 Nüüdiskirjandus 2015 #11 Nüüdiskirjandus 2015 #12 Nüüdiskirjandus 2015 #13 Nüüdiskirjandus 2015 #14 Nüüdiskirjandus 2015 #15
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-10-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor meline sirkel Õppematerjali autor

Lisainfo


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

42
doc
Nüüdiskirjandus
35
docx
Nüüdiskirjanduse kordamisküsimused eksamiks 2018
82
doc
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
41
doc
Maailmakirjandus
62
docx
Kirjanduse lõppueksami materjalid
112
doc
12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused
32
docx
Eesti kirjanduse ajalugu II kevadsemestri konspekt
32
doc
EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun