Maailmas on 40005000keelt. 1)Hiina keel(miljard) 2)inglise keel(350miljonit) 3)hispaania keel(250miljonit) Keeli liigitatakse: 1)tüpoloogiliselt(vormi moodustuse alusel) 2)geneetiliselt(keelte omavaheline sugulus) Omavahel suguluses olevad keeled moodustavad keelkonna(200maailmas)Suurim on indoeuroopa 1.HÜPOTEES:Uurali algkeel, algkoduUurali mäe jalamil,8000aastat tagasi,väljaränne läände algrahva ja algkeelte argnemine. 2.HÜPOTEES:kõik keeled põlvnevad otse uurali algkeelest ilma vahepealse argnemiseta. Uuemad hüpoteesid väidavad, et Uurali rassi esindajad tulid~45000a tagasi Aafrikast põhjaEuroopasse. Eestisse saabusid~12000a tagasi. SOOMEUGRI KEELED. Ugri keeled(keelerühm): handi keel(~13000,ohust.), mansi keel(~3500,ohust.), ungari keel(~14miljonit,SUURIM 1). Permi keeled: komi keel(~350 000,ohust.), udmurdi keel(~500000,ohust.) Volga keeled: mari keel(~600 000,ohust
c) monogeneesi teooria- teooria, mille kohaselt tekkis inimkeel üks kord inimkonna ajaloos ühes Aafrika asukonnas. Keel tekkis seega enne kui inimesed rändama hakkasid ja kõik tänapäeva inimesed on selle salga järeltulijad. d) tüpoloogiline liigitamine- keelte liigitamine grammatilise ja sõnalise sarnasuse alusel. e) genealoogiline liigitamine- keelte liigitamine nende päritolu alusel. f) algkeele rekonstrueerimine- algkeelte sõnade taastamine võrdlev-ajaloolise meetodiga nii, et saaks seletada, kuidas algkeele vormidest on keelemuutuse tagajärjel kujunenud tänapäeva sõnad. g) Uurali keelepõõsa teooria- kontaktiteooria, mille kohaselt pole ühtset uurali algkeelt kunagi olnudki, vaid selle asemel oli mitu algkeelt, mis olid omavahel kontaktis ja sarnastusid seetõttu, hiljem aga, kui inimesed hakkasid asustama suuremat territooriumi, muutusid taas erinevamaks.
või ei õpeta. Põhjused: ei peata otstarbekaks seda keelt, keskkonna vahetus. 4. Keelte liigitamine Keeli saab liigitada: - sarnasuse alusel (tüpograafiliselt), ühised jooned keelte vahel, sõnade ja grammatika laenamine, nt eesti ja rootsi k on sarnasemad võrreldes pärsia k-ga. - päritolu järgi ( genealoogiliselt), sõnade taandamine ühistele sõnadele ja vormidele, nt rootsi k on pärsia k-ga lähedamalt sugulane, kui eesti k-ga. Algkeelte rekonstrueerimine võrdlev-ajaloolise meetodi abil - võrreldakse samatähenduslikke sõnu nii, et oleks võimalik seletada, kuidas on kujunenud tänapäeva keele sõnadele vastavad sõnad. Indoeuroopa algkeel koosneb: vana-kreeka, ladina, saksa, inglise, sanskriti keeltest. Keelekontakt keelte kõnelejad suhtlevad tihedalt omavahel, laenates sõnu, häälikuid ja grammatikat. Ühesuunaline üks keel mõjutab teist, kuid teine ei mõjuta esimest.
Monogenees on naiivne teooria, professionaalsed keeleteadlased seda ei usu. Moodsa keeleteaduse sünd: püüd selgitada keele päritolu ja arengu probleeme keeleainese süstemaatilise, järjekindla tõlgendamise kaudu. Ajaloolise (diakroonilise) keeleteaduse sünd. Huvi sanskriti vastu Euroopas 19. sajandil. Indoeuroopa (vanem kitsama nimega indogermaani) keelte süstemaatiline uurimine (võrdlus, sarnasuste ja erinevuste otsimine jne). Uute meetodite otsing. Algkeelte rekonstrueerimise katsed. Franz Bopp (1791-1867) seostas omavahel muinasindia ja Euroopa keeled. Võrdlev- ajalooline meetod, häälikumuutuste süstemaatilisus: kui keeles X esineb teatud ümbruses/positsioonis häälik A ja keeles Y samas ümbruses häälik B, siis see vastavus on järjekindel. Nt leedu g eesvokaali ees läti dz samas positsioonis leedu gintaras 'merevaik' läti dzintars leedu giesm 'viis, meloodia' läti dziesma 'laul'
Erilist tähelepanu vääriks Paul Ariste, kes on alates 1930. Aastatest olnud eesti keele sõnavara päritolu uurijate esireas. Teda on paelunud eriti kontaktid naaberkeeltega. Oma töödes on ta andnud seletuse ligemale 2000 sõnale. Kahjuks pole ühtset arusaama eesti keele algupära suhtes veel tekkinud, kuid see on tekkimas ning kui meie keele päritolu uurimine jätkub aktiivsemalt, siis saab varsti selgema pildi sellest, kuidas on eesti keel arenenud läbi aegade ja milliste algkeelte mõju ta kannab. , KIRJANDUS Rätsep, Huno 2002.a. Eesti keele sõnavara põhiprobleeme. Sõnaloo raamat lk 47 58.
kokku olevat umbes samapalju, kuid soome haru algkeelteks, ühest pärineb ka eesti keel. liivi indiaanikeeli on palju rohkem – üle Võrreldes indoeuroopa keelepuuga on uurali keelepuu algkeelte ja nende eesti 600. Seega on soomeugri keeled lahknemisaegade osas umbkaudsem, sest uurali keelkonnas ei leidu aasta- vadja
See, mida pole seni tähelepanuväärseks peetud, saab nüüd tähenduslikuks. Sellele kõrvalekaldele osutab ka pealkirjas sõna haigus. Murrangulised momendid selles poeetikas: 1. Keelekasutus luulekeel ei pruugi olla enam üksnes kõrgstiilne kaunite metafooride keel,vaid võib sisaldada argikeelt, slängi, elemente ja fragmnte muudest tekstidest jne. Ilus ja inetu keelekasutus segatakse ja otsitakse erinevate ühiskonnas olevate algkeelte sünteesi. 2. Tekstide vaheline suhe ehk intertekstuaalsus luule laenab motiive, kujundeid, sümboleid teistest nii eesti luule tekstidest kui väliseeskujudest. Nt Kalju Kruusa Sel aastal kevad tuleb samamoodi, ta tuleb teisiti. Siin selge side Visnapuu luulega. Paljuski muutub sellest lähtuvalt ka nii teksti enda vorm kui ka üritatakse ümber kujundada raamatu vormi. Me ei leia 90ndatel ja hilisemas ajas kirjutatud luulest eriti
annaabi.ee 
