ning vähem arenenud. Rahvastik · Venemaal elab üle 160 erineva rahvuse neist enamuse moodustavad: 1) venelased(82%) 2) tatarlased (3,8%) 3) ukrainlased (3%) 4) tshuvashidid(1,2%) · Negatiivne iive. Usundid Venemaa peamiseks usundiks on õigeusk, kuid laialt on levinud ka islam, budism ja judism. Majandus Venemaa majandus toetub peamiselt maavaradele( nafta ja gaas) ning rasketööstusele. Venemaa on mailma suurim naftatootia. Ülejäänud majandus harud(kergetööstus, põllumajandus jt) on jäänud arengult Nõukogude Liidu aega. Kordamis küsimused Milline on venemaa rahvastiku tihedus? Mis keeled on venemaal ametlikud keeled? Milline riigikord valitseb venemaal ja kes on riigi juht? Mis rahvus on venemaal suuruselt teine? Mis on venemaa peamine usund? Kokkuvõte · Venemaa on mailma suurim riik.
Muistend maailma tekkimisest Alguses oli terve maailm kõik üks suur saar. Sellel saarel ei elanud inimesi. Või noh see pole tegelikult täiesti tõsi. Sellel saarel elas üks hiiglaslik ebard. Ta kõndis päeval kahel jalal, kuid täiskuu ajal ta muutus. See kahejalgne pidi taluma kohutavaid piinu. Nimelt iga täiskuu kõik luud tema kehas murdusid ja see kahejalgne moondus mingiks uueks elukaks. Ta oli midagi hundi sarnast. Ta aga oleks juba terve maailma hävitanud, kui poleks olnud ühte tulipunast lindu, keda hüüti fööniksiks. Iga päev kohtus libahunt temaga, et rääkida oma muredest. Aga ühel täiskuuööl sai ebard väga vihaseks. Raev pulbitses tema sees nagu keema läinud katel. Ta saatis kuuldavale kohutava röögatuse ja siis algas kaos. Libahunt rebis saart keskelt pooleks. Läänepoole triivivast maast sai Ameerika, tugeva jalahoobiga eraldas ta Austraalia Aasiast. Tema saba virutas aga keset allesjäänud saart. Tekkis Vahemeri. ...
ja veevarustuseni. Linna ümbritsevad mäed ei lase autode ja tehaste reostusel hajuda, mis teeb selle maailma üheks saastatuma õhuga linnaks. Suur osa mehhiko troopilistest vihmametsadest on maha raiutud, mis soodustab pinnase erosiooni. Kaugrmsl põhjas on maaa lagedaks muutmine põhjustsanud kõrbestumist. Tööstus Suurimaks sissetulekuallikaks on Mehhiko lahe rannikul leiduv nafta ja maagaas. Mehhiko on rikas ka teiste maavarade poolest. Ta on mailma suurim hõbedatootja. Tööstuslik tootmine on koondunud ümber Mexico ja piki USA piiri. Kus valdavalt välisomanduses olevates tehastes pannakse kokku ekspordiks mõeldud tooteid väga tähtsal kohal on ka turism. Tööstus liigid autotööstus, elektroonika, mainaehitus, toiduainetööstus, raud ja tera, naftatööstus, tekstiilitööstus, kaevandamine, nafta ja maagaas, turism. Kliima Põhja-mehhiko ja california poolsaar on kuiv, kuum ning kõrbestunud
Internet loodi 1969 aastal lähtuvalt vajadusest ühendada erinevat tüüpi arvutivõrke. Internet pakub juurdepääsu teabele ja ressursidele kogu maailmas. Internetis leidub tohutul hulgal kergesti kättesaadavat infot, mida pakuvad raamatukogud, ülikoolid, valitsusasutused, äriettevõtted, sõjaväelised organisatsioonid jpt. Internet aitab koostada õpetajatel õppetööd ja õpilastel koolitöid. Noored suhtlevad interneti teel paljude inimestega üle mailma ja mängivad erinevates portaalides.Internet on suureks abiks kooli tööde tegemisel ja erineva info otsimisel. Kui internet kaoks olek see halb kuna õppimine oleks raskem. Info saamine oleks ainult raamatutest ja see pärast läheks palju kauem aega õppimiseks. Kaugete sõpradega saaks rääkida ainult telefooni teel ja arvutis erinevate portaalides mängimine ja suhtlemine kaoks. Interneti kadumine oleks ka hea, sest siis viibiksid noored rohkem väljas ja loeksi rohkem
Mina ja asjad Tänapäeval ümbritsevad meid igal pool asjad ja arvame, et ilma nendeta ei saaks me hakkama. Oleme harjunud liigse tarbimisega. Ometi tulid inimesed sadu aastaid tagasi toime oluliselt vähemaga kui meie harjunud oleme. Küsimus on selles, kas oluliselt vähema koguse asjadega on võimalik elada või mitte. Selles kirjandis hakkangi seda teemat lahti harutama. Kogu mailma on vallutanud elektroonilised seadmed. Tavaliselt me näeme midagi uut ja põnevat ning usume, et meil on kindlasti seda vaja . Tihti aga pole need asjad nii vajalikud ja me viskame need ära ise arusaamata kui väga me sellega loodust ja elu enda ümber rikume. Hetkel on väga palju räägitud Planeet Maa globaalsest soojenemisest ja on ju tõestatud, et selle tekitavad vaid kõiksugu vidinad, mille me ühe hetkel ära viskame. Me saaksime kõik koos
Sellised üle ujutused põhjustavad oluveede tugevat ilusiooni, maa nihkeid maismaal taime kahjustusi jne. Katastrofiliste üle ujutamiste sagenemisele viimasel aata kümnetel on kaasa aidanud inim tegevus(metsa rai jne.) Väga suurt mõju on avaldanud globaalne kliima soojenemine, jõgede paisutamine ja kanalite rajumine. Mered ja okeanid mailma meri jaguned 5 okeaniks ja enam kui 60 mereks neist on kokku umbes 97% kogu maakera veekogudest. Mered ja eriti ookeanid kujundavad mailma kliimat, akumuleerivad päikese energiat ning pehmendavad suuri temperatuuri kõikumisi.Okeanide vesi on pidevas liikumises mis tõttu ta kannab soojust külmadele aladele ning jahutab palavaid piirkondi samuti toodavad ookeanis elavad vetikat suure osa maakera hapnikust. Ookean Pindala(km2) Keskmine Suurim(m) sügavus(m) Vaikne ookean 166241740 4639 11034
Inglisekeelsete allikates nimetatakse modernismiks 20. saj algul alanud perioodi. Saksa- ja prantsusekeelsed allikad peavad modernismi alguseks 19. saj keskpaika. 19. saj avaldasid oma teooria inimese ajaloost ja arengust C. Darwin ja K. Marx. Sellega seati ootamatusse valgusse küsimus inimese olemusest ja tähendusest. Hakkas kujunema arusaam tegelikkuse illusoorsusest. Tööstus, tehnika ning kasvavad linnad tekitasid uue keskkonna. Demokraatia arenes (kõik inimesed on võrdselt väärtuslikud). Ümbrus oli muutunud ning keset seda ei olnud ka enese isiksus enam iseenesestmõistetav. Modernistlikud tegelased ei tea sageli, kes nad on. Nad võivad avastada, et neis peitub keegi teine, ning see võib olla hirmutav. Samuti võivad nad avastada, et on kelegi teise inimese võimuses. Modernistlikel tegelastel tuleb esitada endale küsimusi näiteks selle kohta, mida tähendab olla naine, kuidas ollakse naine või mees, keda ning kuidas tohib armastada....
Haridustee algab juba vägagi varakult- nimelt lasteaiat. Juba sealt saab tugeva põhja edasi minekuks kooli . Oletan et lapsed lähevad lasteaeda keskmiselt kolmeselt. Saab mängida, areneda ja tegeleda paljude lapsepõlves oluliste asjadega. Laps käib lasteaias neli aastat ja siis on see tõeline lapsepõlv läbi ja algab raske koolitee. Kõik algab niiöelda algkooliga. Siis on kõik veel lihne, saadakse esimene kaks- nutetakse ja kardetakse koju minna. Kui saadakse viis-tundub see päev mailma kõige parema ja toredamana. Kui neli klassi läbi, siis algavad tasemetööd. Kui on sooritatud edukalt siis suundutakse edasi põhikooli lõpetamise suunas. Kurb, aga tõsi, kuid enamustel lähebki sel ajal õppimise tahe kusagile kuu suunas ja head õpiharjumused kaovad. Põrutakse läbi. Aga need, kes suudavad ja ennekõike tahavad õppida, säravad teiste seal nagu taeva kõige eredamad tähed. Kuuendas jällegi tuleb teha tasemetöid, siis selguvad enamasti need kes ei ole loodud põruma
56),läks Erkil kehvasti kuulitõukes (10.46).Mis tähendas kahtsadat miinuspunkti ja hõbemedali kaotust. Kokkuvõttes ja etterutates jäigi Hispaania Erkile õnnetustemaaks. Pärast seda sõitis Erki laagerduma Lõuna-Aafrikasse. Niisiiss harjutas Erki Aafrikas 32 päeva omal käel ning selliste mahtudega millegapolnudd varem treeninud. Mõni aeg oli Erkile näppu puutund venelaste Ljogkaja Atletika number, kus oli märgitud Carl Lewise treening kava. Erki mõtles kui see sobib mailma parimale , miks siis temale ei võik sobida. Lewis oli sprinter ja kaugushüppaja, Erkilgi olid need alad ühed tugevamad. Erki kohendas kava natuke ja hakkas treenima. Erki jooksis ja jooksis. Staadioni treeningud venisid nii pikaks et jõusaali ei jõudnudki. Muidugi tuli tehnika alasid; Juhtus et Erki juba kella seitsmeajal pildus palle. Isegi Erki mõõtude järgi tegi ta väga palju trenni. Ja ta pidas sellele valule vastu mida ta kannatama pidi
õhuruumi liitlaste hävitajad. Kui peaksime seda ise tegema, nõuaks see kas maaväe ees seisvate ülesannete olulist kokkutõmbamist või riigikaitse-eelarve järsku suurendamist. NATO liikmelisus tähendab ka seda, et me ei pea kõike ise tegema, sest NATO on maailma suurim ja võimsaim sõjaline allianss, mille jõududel on võimalik kasutada uusimat ja moodsaimat sõjatehnikat. Eestlased teevad tihedat koostööd ka USA-ga, mis peaks meile olema ainult tulus kuna Ameerikal mailma riikide hulgas suurimad kulutused sõjaväe ja tehnika valdkonnas. Tänu sellele on neil üsna kindlalt parim sõjavägi, mis ilmselt aitaks ka meid kui vaja, kas oma motiividel või tänu meie koostööle. Lisaks sõjaväelisele kaitsele pakub NATO ka teisi julgeoleku abivahendeid, millest tuntumad on vahest raketikilbid. Juulis 2006 teatas NATO peasekretär Jaap de Hoop Scheffer Euroopat kaitsva raketikilbi rajamise kavatsusest.
sinna (näiteks NSV Liit, Hiina RV või USA). 2 · Sellega seoses tõmmati külma sõtta ka arengumaad (e.kolmanda maailma riigid; NB! Esimene maailm- kapitalistlikud riigid Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas; teine maailm- sotsialistlikud riigid). · Seetõttu toimus maailma jagunemine vastandlikeks leerideks osaliselt ka kolmanda maailma riikides. · Kõik mailma riigid kindlat poolt sellises bipolaarses (ehk kahepooluselises) maailmas valida ei soovinud ja moodustasid nn. mitteühinemisliikumise (kujunes välja 1950-1960.vahetuseks), ent see oli pigem meelestatud lääneriikide vastaselt (seda näitavad ka mitteühinemisliikumise liidrikohtadel olnud meeste nimed ja riigid - Tito Jugoslaaviast; Nasser Egiptusest; Castro Kuubast jne.). · Vt. Üldajalugu XII klassile. Lk 60-64. Lähiajalugu. Lk 138-140. IV Sõjalised liidud:
Sisemajanduse kogutoodang $1,490 (2005) inimese kohta Inflatsiooni tase 241.41 (2000) joonis 4. Nepali SKT inimese kohta Interneti kasutajaid 0,30 (2002) (100 inimese kohta) aastatel 1990 2002 alliask: Globalis Juurdepääs puhtale veele 90% (2004) Nepal on üks mailma vaesemaid riike.oma IAI alusel kuulub Nepal alam- Sahaara riikide hulka.Viimastel aastatel on Nepali IAI küll kasvanud kuid võrreldes näiteks Eestiga on inimarengu indeks Nepalis 0,2 punkti võrra madalam (vt. Joonis 5). joonis 5. Nepali ja eesti IAI aastatel 1990 -2002 allikas: Globalis 3 3) Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse Alates 23
Tartu Ülikool Haridus- ja sotsiaalteadusteosakond Haridusteaduste instituut Kui kaua oleme me olnud eestlased? Referaat M.P Juhendaja Karin Kaljumägi Tartu 2014 Sisukord .............................................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus.......................................................................................................................................... 3 1. Eesti, Eestimaa, eestlane, eesti keel..................................................................................................4 1.1. Sõna Eesti päritolust................................................................................................................. 5 1.2. Maarahvas ja...
_____________________ _________ NAFTA MUST KULD Referaat Tallinn 2007 Sissejuhtus Nafta on oma avastamisest saati olnud ühiskonnale tähtsaks energeetiliseks ressursiks. Ilma sellise mahuka energia ressursita ei oskaks ilmselt keegi igapäeva elu ette kujutada. Kuigi me sellele tava elus suurt tähelepanu ei pööra, sõltub sellest maavarast suuresti kogu inimtegevus: soojus, valgus, transport, materjalid meie ümber. Millised on aga tuleviku probleemid nafta varude lõppemise korral, ei oska keegi veel prognoosida. Ka varude mahtu ei ole kindla piiriliselt määrata. Nafta tekkimine Nafta on tekkinud tõenäoliselt mereloomade ja taimede ning alamate organismide miljonite aastate vältel sadestunud jäänustest. Naftaks on need muundunud anaeroobsetes tingimustes bakterite, kõrge temperatuuri ja rõhu ning mineraalide katalüütilisel mõjutusel. Mailma teadaole...
San Francisco konverents Toimus: 1951 Arutati: kokkulepet Jaapaniga NSVL polnud kutsutud sinna Otsustati: Jaapan tunnustab Korea poolsaare iseseisvust, NSVL-le Kuriili ja Sahhaliini saared, Jaapani nn uus põhiseadus demokratiseerimine Kahe üliriigi kujunemine USA ainuke riik, mis omas 1945 aasal tuumapommi NSVL vabastaja / tal oli üle mailma suurim arme Üliriikide vastasseis, mis viis külma sõjani Koloniaalmaailma lagunemine (GB, FRA jne kolooniad) Enamus kolooniaid lõi lahku emamaast 40tel Aasia maad 1947 India jagunemine Indiaks (hinduism) ja Pakistaniks (islam) ÜRO 1945 aasta aprillis San Franciscos 51 riiki osales Tegevuse eesmärgid: Võidelda rahu ja julgeoleku säilimise eest
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Johann Voldemar Jannsen (Sünninimi: Jaan Woldemar Jensen) Referaat Koostaja: Robertallan Tuisk Rühm: IT 14E Juhendas: Hilja Kattago Tallinn 2015 1 SISUKORD Sisukord....................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................3 Elulugu......................................................................................4 Looming.......................................................................................6 Perno Postimees ehk Näddalileht.........................................................7 Eesti Postimees ehk Näddalaleht..........................................................8 ...
· Oletatav terve elu iga sündimise ajal (m/n): 59,2 / 62,0 · Laste suremuse tase (m/n, 1000. kohta): 10 / 6 · Täiskasvanute suremuse tase (m/n, 1000. kohta): 301 / 108 · Üldised tervishoiu kulud ühe inimese kohta (USA dollarites, 2003.a.): 682 Eestile on ka omane rahvastiku vananemine, kuigi keskmine eluiga on võrreldes teiste Euroopa riikidega suhteliselt madal. Seda põhjustavad suur suremus ja äärmiselt madal sündimus. Siin on väga hästi näha mailma sündimuse tendentse: · Vähe lapsi (keskmine laste arv igal naisel 1,5) · Palju abieluväliseid sünnitamisi · Maakohtades on sündimus kõrgem kui linnades · Kõrge keskmine esimese lapse sünnitamise iga (20-25 a.) · Suurenevad intervallid sünnituste vahel · Sünnitamisest keeldumine, kontratsepsioon, abordid. · Tagasiside laste arvu ja pere sissetuleku vahel
KOOL NIMI Johann Voldemar Jannsen Uurimustöö Juhendaja: LINN 2014 SISSEJUHATUS Mina valisin uurimustöö teemaks tähtsa rahvusliku liikumise tegelase Johann Voldemar Jannseni, kuna tema algatusel hakkas ilmuma meie maakonna ajaleht Perno Postimees, tänapäeval tunud kui Pärnu Postimees. Käesolevas töös uurisin tema elulugu ja loomingut, tema tegevust ajalehes Pärnu Postimees, esimest üldlaulupidu ja tema teist ajalehte Eesti Postimees. Töö eesmärgiks oli saada teada piisavalt palju informatsiooni Johann Voldemar Jannseni elu ja tegevuse kohta, samuti uurida põhjalikumalt ajalehtede Pärnu Postimees ja Eesti Postimees ajalugu. Uurimustöös on kasutatud erinevaid allikaid: kirjanduse õpik 9.klassile, raamatut ,,Eesti kirjanduslugu’’ ja internetti. 2. ÄRKAMISAEG EESTIS (1860-1885) Ärkamisaeg, aeg umbes 1860. aastate algusest kuni venestamisaja alguseni (1880. aastate ke...
Osa seadusega nõutavast informatsioonist, näiteks alkoholisisalduse protsent, võib olla märgitud ka tagaküljel. Maaletoojad ja edasimüüjad trükivad sageli mõne konkreetse turu jaoks mõeldud tarbijasilte. SORDI- JA SEGUVEINID Sordiveinid tehakse ühest viinamarjasordist. Seguvein on kahe või enama sordi segu. Kumbki pole teisest iseenesest parem, kuivõrd olulise tähtsusega on viinamarjade kvaliteet ja veinitegemise protsess. Vana Maailma veinid olid varemalt enamasti segud ja Uue Mailma veinid ühest sordist tehtud, kuid tänapäeval sellist vahet enam ei eksisteeri. Veini serveerimine MILLINE KLAAS? Ükskõik, kas degusteerite veini või joote seda niisama, on igale veinile sobiv klaas sibulakujulisele kerega ning kergelt ahenevate külgedega. Selline klaas ülaossa ja laseb teil veini lõhnabuketti täiel määral nautida. Täitke klaas poolenisti või kahe kolmandiku ulatuses, nii pääseb lõhn liikuma.
56),läks Erkil kehvasti kuulitõukes (10.46).Mis tähendas kahtsadat miinuspunkti ja hõbemedali kaotust. Kokkuvõttes ja etterutates jäigi Hispaania Erkile õnnetustemaaks. Pärast seda sõitis Erki laagerduma Lõuna-Aafrikasse. Niisiiss harjutas Erki Aafrikas 32 päeva omal käel ning selliste mahtudega millegapolnudd varem treeninud. Mõni aeg oli Erkile näppu puutund venelaste Ljogkaja Atletika number, kus oli märgitud Carl Lewise treening kava. Erki mõtles kui see sobib mailma parimale , miks siis temale ei võik sobida. Lewis oli sprinter ja kaugushüppaja, Erkilgi olid need alad ühed tugevamad. Erki kohendas kava natuke ja hakkas treenima. Erki jooksis ja jooksis. Staadioni treeningud venisid nii pikaks et jõusaali ei jõudnudki. Muidugi tuli tehnika alasid; Juhtus et Erki juba kella seitsmeajal pildus palle. Isegi Erki mõõtude järgi tegi ta väga palju trenni. Ja ta pidas sellele valule vastu mida ta kannatama pidi. Lõuna-
kasvu taustal vaadates. 1750-1800 suurenes Euroopa rahvaarv ca 33%, 1800-1850 ca 43%, 1850-1900 ca 49% ja 1900-1913 ca 16% võrra. Keskmiselt kasvas Euroopa rahvastik 19. saj. esimesel poolel 0,7%, 19. saj. teisel poolel 0,8% ja 1900-1913 ligi 1,2% aastas. Seejärel langes see I maailmasõja mõjul drastiliselt. Absoluutarvudes suurenes Euroopa rahvaarv 1850-1913 267,6 miljonilt 464 miljonile ehk 1,74 korda, kusjuures tema osatähtsus mailma rahvastikus kasvas 23%-lt ligi 27%-le. Regionaalselt oli muidugi suuri erinevusi - kasv oli aeglasem Edela Euroopas, kiireim Ida-Euroopas ja üsna kõrge ka Loode-Euroopas. Euroopa keskmisele üsna ligilähedane oli Eesti rahvaarvu kasvutempo. 1850-1914 kasvas Eesti rahvaarv ca 730 000-lt 1 157 000-le ehk 1,58 korda. Veelgi suurem kui üldine rahvaarvu kasv, mis sisaldab endas nii sündide-surmade kui ka rände bilanssi, oli rahvastiku loomulik juurdekasv, mida me siin ei käsitle. Loomulikku
teisele (välisränne) Koolibri Ligi 175 miljonit inimest so umbes 3% maailma rahvastikust on migrandid. Nad on oma sünnimaalt välja rännanud. Igal aastal vahetab elukohta 5-10 miljonit inimest. Rände liigid: Vabatahtlik ränne ja sundränne Siseränne ja välisränne Ruanda hutud põgenevad Ruandast Sudaani põgenikud Kuhu rännatakse? Suurem osa migrante on pärit arengumaadest, mis pole ka ime, sest 80% mailma rahvastikust elab just neis riikides. Vähemarenenud riikidest arenenud riikidesse: Ladina- Ameerikast Põhja-Ameerikasse, Põhja-Aafrikast ja Lähis-Idast Euroopasse, Kagu-Aasiast Põhja- Ameerikasse ja Austraaliasse jne Rännatakse ka Paraguaist Brasiiliasse, Ghanast Côte d'Ivoire'i või Myanmarist Taisse. Sisserännanud moodustavad mõnes väiksemas Pärsia lahe riigis suurema osa tööjõust. Kagu- Aasias rännatakse peamiselt majanduslikult kiiresti
Vene kirjanduse algus, vene keskaja kirjandus, 17. ja 18. sajandi kirjandus Vene kirjandus tekkis 10.sajandi lõpul, religiooni vastu võtmisega ja sisse hakati tooma vaimuliku sisuga raamatuid, mis tõlgiti vene keelde. Vene vanad kombed säilisid rahvalaulude ehk bõlinade kaudu, kuid kloostrites hakati kirjutama kroonikaid ehk leetopisse. Tuntuim leetopiss on ,,Jutustus vanadest aegadest". Lisaks on tuntud ka 13.-16.sajandi eepos ,,Lugu Igori sõjakäigust", mis räägib ajast, kus oli palju siserahutusi ja võõrvallutusi, mille tulemusena tekkis uus kirjanduskangelane, kes ei allunud eelmisele põlvkonnale. Kui võimule pääses Peeter I, siis tema piiras kiriku võimu ja sellega seoses vähenes ka kiriku roll kirjanduses, kuid samas hakkas massiliselt levima vene kirjandus õpikute näol. 1703.aastal ilmus esimene vene ajaleht. Peeter I ajal ülistati mõistust ning aadlikud käisid Euroopas õppimas ning kõnelesid peamiselt prantsuse keelt ja seekaudu ...
koostise muutumineVeetemperatuuri muutumineSaastamineVõõrliigidHeitevetekoguste suurenemineLaevasaasted Korallid ei suuda taluda üle 350 ppmCO2 mõju ookeanis. Praegu on 385 ppm Väärtuslikud korallrahud on hävimas. Korallrifid on maailma ühed bioloogiliselt produktiivsemad ja mitmekesisemad ökosüsteemid, kuid ligi 60 % neist on ohustatud kliimamuutusest ja päikesekreemist tulenevast saastest. Teadlased kinnitavad, et praegu on juba 10 protsenti mailma korallrahudest kahjustatud päikesekreemi jääkide tõttu vees. Austraalia Suur Vallrahu kaotab aastaks 2050 enamuse korallidest ning halvimal juhul hävib kogu korallrahu 2100. aastaks. Korallide hävimise peamine põhjus on ilmastiku soojenemine ning see protsess on möödapääsmatu. See juhtub isegi siis, kui merevesi soojeneb ainult 1 kraadi võrra. Vallrahu ümbritsevad veed peaksid prognooside põhjal soojenema järgmise saja aasta jooksul aga 2-6 kraadi.
südame kuulamisest, enesekssaamisest, mis ka halli argipäeva kullaks muudab. [1] 4.1 Raamatu analüüs Raamatu peategelane on poiss Santiago, kes on pärit Hispaaniast, lihtsast Andaluusia taluperekonnast. Tema vanemad tahtsid poega koolitada preestriks ning seetõttu õppis Santiago kuni kuueteistkümnenda eluaastani seminaris ladina ja hispaania keelt ning teoloogiat. Lapsest saadik oli poisi unistuseks olnud tundma õppida mailma ning lõpuks võttis ta julguse kätte ning teatas isale, et ei taha saada preestriks, vaid hoopis rännata. Isa vastas, et nende külast on inimesi läbi voorinud üle kogu maa: nad tulevad, et leida midagi uut, ja lahkudes on ikka samasugused. Inimesed ronivad üles mägedele, et vaadata losse, ja leiavad, et minevik oli parem kui see, mis on praegu. Poiss aga vastas, et ei tea, millised on nende lossid
(aluskolmnurk Võrtsjärve jääl 13,34 km, mõõdeti välja talvel 1819) 1839 Carl Gottlieb Rückeri Lm spetsiaalkaart kuuel lehel. Mõõtkava 1:184275, Eesti alalt 4600 geogr nimetust Sõjaväetopograafia Liivimaal 1855-57, Eestimaal 1858-59. Koostati kaardid mõõtkavas 1:126000. 1893-1913 - uus toporaafiline mõõdistamine Eestikeelsed kaardid Piibel - kõige enam tutvustas kaugeid maid (Uus Testament ilmus trükist 1715, piibel 1739) 1849 B. Gildenmann, Mailma made öppetus, 1854 M. Kauzmann, E. W. W. Schultz, Keograhwi, ehk öppetus Ma-ilma surussest ja Ma-ilma madest. Koli-Ramat. Wies jaggo. Teine geograafiaõpik eestlastele, khk koolidele, ilmus 4 trükki ja 9500 ex, selles esimene koolikaart Eüropa ja Palästina. Laialt levis 1873 C. R. Jakobsoni kooliatlas. 1883 andis Ado Grenztein välja esimese täpsema eestikeelse kaardi ,,Eestimaa kaart" rahva hulgast kogutud kohanimedega. Aluseks kolmeverstaline topograafiline kaart.
Põllumajanduses domineeris käsistsitöö. Hiina agraarreform 1950-1952 Konfiskeeriti mõisnike maa, mis jagati maata ja vähese maaga talurahvale. Kustutati ka talurahav rent mõisnikele. Tänapäeva Hiina tööstus (Majanduse aluseks on põllumajandus). Tööstus on mitmekülgne, toodetakse mallmi, terast, autosid, jalgrattaid, pasumasinaid, telereid, käekelli, betooni, tsementi, klasi, jalatseid. Hiina tekstiilitööstus toodab umbes 1/5 kogu mailma värnatest. Töstuse arngusks on head võimalused. Maavaradest leidub kivisütt, rauda, tina, volframit, boksiiti, vaske, tsinki, hõbedat, kulda, naftat, maagaasi. Agraarreform Indias (19. sajandi 60-80. aastatel) Selle eesmärgiks oli piirata rendi suurust ja piirata mõisnike omavoli. Samade reformidega vähendatai maamakse omanikelt-lõppkokkuvõttes võitsidki viimased. Seoses reformiga kasvas tehniliiste kuktuuride osa maaviljeluses.
o Rahu ei sõlmitud 1973 – Jom kippuri sõda (konflikt juutide usupühal) o Egiptus ja Süüria alustasid pealetungi, VM toetas neid, hävitasid juutide lennuväe, kuid nood toimusid ja ründasid vastu o 24. okt peatati sõjategevus ÜRO nõudmisel, kehtima hakkas vaherahu o Vahepeal oli ka oht III MS jaoks (NSVL ähvardas sekkuda, kui Iisraeli väed peaksid edasitungi jätkama) o Sõda oleks araabia mailma ja lääneriikide suhted peaaegu katkestanud: araabia naftamaad kehtesitaid Iisraeli toetavate riikide vastu naftaembargo ja tõstsid nafta hinda 4 korda -> energiakriis o Osad araavia riigid (eriti Egiptus) olid sõdadest väsinud, Anwar Sadat (E president) alustas demokraatlikke reforme, ei tahtnuf NSVLst sõltuda o Sadat oli esimene araabia riigijuht, kes tunnustas Iisraeli õigust olemasolule
See religioosne diskurss on ka Hirve luules olulisel kohal. See on ka midagi sellist, mis on suhteliselt vanamoodne ja pigem seotud sjandi I poole eesti kirjandusega Hirv on suhteliselt intensiivselt lugenud Ernst Enno luulet. Läbi loomingu see eksistentsi seostamine jumalaga läbib oma klassikalise faasi otsingulisus loomingu II pooles taandub ja me näeme, et ollakse rahulikum, luuletused ja suhe mailma on rahunenud; antakse mõista, et mingil moel on toimunud ühinemine kõiksusega või suurema arusaamisega, mis seotud jumalaarmastuse või millegi muuga. Seega otsingud-tasakaalu leidmine- rahunemine. 4. Armastuse ja eksistentsi teemat annab lahendada mitut moodi üks on see, millest just juttu, aga tegelikult Hirv ei jää seda teemat lahendades ainult sellesse kirjutamislaadi pidama, vaid selle kõrval varjatumalt ja avalikumalt kasutab ta ka madalamat
Eve Alender, Kairit Henno, Annika Hussar, Peeter Päll, Evar Saar NIMEKORRALDUSE ANALÜÜS Haridusministeeriumi ja Eesti Keele Instituudi koostööleping 10-10/346 (2002) Eesti Keele Instituut Tallinn 2002 SISUKORD 1 Sissejuhatus ............................................................................................... 3 2 Nimekorraldusest üldiselt ......................................................................... 4 3 Isikunimed ................................................................................................. 6 3.1 Isikunimede kujunemine ........................................................................... 6 3.2 Isikunimekorralduse areng ........................................................................ 7 3.2.1 Isikunimekorraldus 1917. aastani .........
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
