Fin de siecele ehk La belle epoque Üldnimetus 19. ja 20. sajandi vahetuse kohta kultuuriloos. Fin de siecle pr k sajandi lõpp La belle epoque pr k kaunis epohh (ajastu) See nimetus tekkis I maailmasõja ajal, verises kaoses, kui inimeste elu normaalsed pidepunktid said hävitatud. Nimetused on idealiseerivad, nostalgilised. Mõisted seonduvad lõbujanulise ajaveetmisega, nautlev elustiil, muretu olek(homse peale eriti ei mõeldud) Dekatents ehk allakäik, arengu pidurdumine. Mandumine. Tekkis, kuna eriti järgmisele päevale ei mõeldud. Ei mõeldud mis edasi saab, elati ühes päevas, lõbutseti, ja tõi kaasa kultuurilises mõtte mandumise. Väikekodanlus keskmisest jõukam linnakodanik, kes elab oma igapäevast muretut elu, keda ei huvita muud mured. Üldised mõjutajad: Nietzsche, Freud, sajadnilõpu hirmud, I maailmasõja eelõhtu.
Modernism ühiskondlikus tähenduses sai alguse juba valgustuse ajal, mil hakati tähtsustama teadust. Mõju avaldasid tööstusrevolutsioon Euroopas, urbaniseerimine, kiriku lahutamine riigist, naisliikumine. Uued teadused, füüsikalised uuringud, seksoloogia, inimkeha uuringud. Tehnoloogia kiire areng. Ilmub zanrikirjandus- fantastika, spioonilood, meelelahutuskultuur, Modernse kirjanduse märksõnad: mitmetähenduslik, absurd, subjektivism. Dekatents- vastuolulist üleminekumeeleolu kajastav liikumine. 33. Sajandilõpu märksõnad ja Baudelaire (vt H. Krulli ,,Prantuse sümbolism") C. P. Baudelaire oli prantsuse tõlkija ja kriitik. Õppis juurat. Õppimisest ei tulnud midagi välja kuna armastas boheemlaslikku eluviisi. Pere saatis ta Indiasse, hiljem tuli Pariisi tagasi. Isa pärandus aitas elada 3 a dändielu. Et ta raha ära ei raiskaks kuulutatu ta teovõimetuks. See sundis Baudelaire kirjutama. Baudelaire
Kõik need märksõnad on Hirve puhul paljuski allutatud armastusele. Kultuuriprotsessis võib aga esineda vorme, kua vanade motiivide kasutamine mõjubki novaatorlikult. See pärandi järgimine ongi Hirve puhul novaatorlikust rõhutav vanamoodsus võib mõjuda teinekord äärmiselt moodsana. Viies selle tagasi tema isiklikule sidemele vrmitäiuslikuma traditsiooniga, siis selles kontekstis võib see ka õigustatud olla. Nii või teisiti see 19 sajandi dekatents või sümbolism või 20 sajandi modernism on olnud läbi nõukogude ajastu kultuuris küllaltki tabu. Seda konteksti pole 50 aasta jooksul ülepea soositud. See kõik seostus nõukogude ideoloogia jaoks allakäiguga, see on dekatentlik lääs, mis ei huvitu progressist ja rahva edust. Selle elustamine 80ndate lõpu eriti stagneerunud kultuurilises olustikus mõjub väga originaalselt. 2
kätte maksta. Siiani moraal seda ka edukalt teinud. Kontrollimatu ja loomupärase oleku eest. Moraal elu piiramine. Moraal takistab tegemast asju, mida tegelikult tahaks, aga ei sobi, pole sünnis, liiga vara. Moraalsed väärtused mõeldud inimkonna mannutamiseks. Hing vaim, vaba tahe, Jumal < valed mõisted. Teispoolsus, tõeline maailm.. mõeldi välja selleks, et tegelikku, ainsana eksisteerivat maailma alavääristada. Kristlik enesealandus võimuvahend. Hingeõnnistus puhas dekatents. Pidas end psühholoogiks. Ütleb, et inimene tunneb teises inimeses ära vaid iseenda. Inimesed portreteerivad ennast. Teadlikult kasutab oma teoses tegelasi, kes räägivad seda filosoofiat edasi. Nt. Shopenh, Wagner, lõpuks Zarathustra. Z nägi esimesena hea ja kurja võitluses inimelu peamist käivitajat. Enda arvates rõõmusõnumi tooja > mina saatus, mina geenius. Alates minuga on taasolemise lootus, sellega seoses olen paratamatult saatus