Nüüdiskirjandus
Pöjud eesti
autorid saavad aru, et sellist tüüpi maailmaga kokku puutel lugeja saab sellesse maailma sisse
minna, kui need punktid on täidetud. Aimatakse järele formaati, kuid see maailm, mida
üritatakse luua, jääb poolele teele, kahvatuks ja tagasihoidlikuks. Seda tüüpi kirjandus on
ideaalne vorm, mille kaudu saaks lammutada, norme lõhkuda, eetilisi norme ümber asetada,
kuid ometigi seda ei tehta.Ulmekirjandus on ikkagi väga seotud visuaalsusega ja sealt edasi
filmilisusega, aga küsimus on selles, et kui sul on kõrval selline meedium nagu kino, siis on
küllalt mõttetu sõna kaudu neid maailmu luua, mida filmis saab sada korda efektsemalt luua.
Mõjuvama ulmekirjanduse puhul oleks tähtis keeleline külg, uus muutunud eetika või
filosoofia.
Kogu sellest seltskonnast on kõige esile küündivam Indrek Hargla. Tema tähendust näitab
ka seesama ulmeantoloogia, kus sisuliselt kolmandik selle mahust on Hargla lugudega
täidetud
annaabi.ee 
