1 lähimineviku sündmuste konservatiivne ja poliitilisest ajaloost lähtuv ülekirjutus (Heino Kiik „Maria Siberimaal”, Jaan Krossi hilislooming, ka Mats Traat „Minge üles mägedele”) 2 mineviku traumakogemuse analüüs indiviidi tasandil (Ene Mihkelson „Ahasveeruse uni” ja „Katkuhaud”, Sofi Oksaneni romaanid, eeelkõige „Puhastus”, Andrei Ivanov) 3 koomiline ajalugu ja postmodernistlik esteetika; historiograafiline metafiktsioon (Linda Hutcheon). Romantilisele ja rahvuslikule vastanduv iroonia ja paroodia: mitte mis juhtus, vaid kelle tõde räägitakse; interpreteerib erinevaid ajalookirjutamise variante ja toob esile ideoloogilist tendentslikkust (Kristian Kirsfeldt, Kalevipoeg 2.0; Aarne Rubeni romaanid töölisliikumisest, Andrus Kivirähu minevikuainelised raamatud; allternatiivajalugu (Hargla) 3a) nüüdiskultuuri suhe muinasajaga (Trubetsky luule, Hvostovi „Henrik”, film
17. Nimetage 20. sajandi alguse norra ja rootsi kirjanikke. Knut Hamsun, Jøstein Gaarder, Sigrid Undset (Norra); Sven Delblanc, Eyvind Johnson, Harry Martinson, Vilhelm Moberg, Tomas Tranströmer (Rootsi) 18. Mitmest episoodist koosneb James Joyce'i romaan „Ulysses”? Teos koosneb kolmest suurest osast, milles on kokku 18 episoodi (3+12+3). Kogu romaan leaib aset ühelainsal päeval Dublinis. 19. Mida kujutab endast kirjanduslik meetod metafiktsioon? Kelle sulest ilmus 1914. aastal seda võtet kasutav romaan „Udu? Romaani „Udu” autor on hispaania kirjanik Miguel de Unamuno. Metafiktiivsed romaanid rõhutavad oma väljamõeldislikku olemust, lugejal on teose maailma süüvimine raskendatud. 20. Beckett, Ionesco, Genet, Dürrenmatt, Pinter, Stoppard... Mis mõiste alla nad tavaliselt ühendatakse? Absurditeater 21. Mis rahvusest oli Samuel Beckett? Mis keeltes lõi ta oma teosed? Nimetage kolm tema draama-
Dokumentaalromaan (Emanuel Carrer „Vaenlane“) Psühholoogiline romaan, mis põhineb tõesti sündinud sündmustel Autobiograafilised sündmused ja kogemused Fiktiivsus vs tõsielu Suured Romaanid ehk Salinger „Kuristik rukkis“, Remarque „Läänerindel muutusteta“, Shakespeare, Bulgakov, Wildw, Golding „Kärbeste jumal“, Tolkien „Kääbiku“ sari jne Metafiktsioon ehk loo jutustamine ongi loo teema. Autori ja tema loomingu suhe, mõni tegelane võib muutuda loo kaasautoriks (nt. John Fowles) Kirjandus ja kaasaja probleemid ehk koolivägivald, sotsiaalne ebaõigus, sotsiaalne apaatia. Nt Lionel Shriver „Me peame rääkima Kevinist“, José Saramago „Pimedus“ Kirjandus ja poliitika ehk raamatu kohutav (?) võim. Nt Salman Rushdie „Saatanlikud värsid“
Ekstreemsed kogemused surutakse alateadvusse ja neid ei taheta meelde tuletada, sest need tekitavad piinlikkust, elustavad sündmustega kaasnenud valutunde ja hirmu. Kuid mälestus neist sündmustest jääb ometi inimest häirima või ,,kummitama". Need üleelamised võivad ometi keerulisel moel elustuda spetsiifiliste kujundite või katkendlike mälupiltide kaudu. 3. Pingevaba mineviku kujutus, mäng mineviku märkidega. Koomiline ajalugu ja postmodernistlik esteetika, historiograafiline metafiktsioon. Andrus Kivirähki ,,ajalooline" triloogia, mis algab lähiminevikust ,,Ivan Orava mälestused", liigub ajas tagasi 18-saj lõpp, 19. saj ,,Rehepapp" ning siis veel kaugemasse muistse vabadusvõitluse aega (11.-12.sajand) ,,Mees, kes teadis ussisõnu". Kollektiivse mälu katkestused: Kirjandus on kollektiivse mälu kandja. Kollektiivse mälu vormiks on traditsioonid, mis moodustavad indiviidi ühiskonnas eksisteerimisel abiks, aitavad indiviidi ennast mõtestada
koomiline anne, mis pidevalt välja lööb. Kujunenud ka Kivirähu rahvusvaheliseks läbimurdeks. Raamat kirjutatud võtmes, et seda annab lugeda ka kõiketeadmatult eesti ajaloost, vaid on võimalik leida ka lugemiseks teise vaatenurga. Suur rõhk ka lastekirjandusel. Nende kolme kohta veel: Vastassuunaline eelnevale. Pingevaba mineviku kujutus, mäng mineviku märkidega. Koomiline ajalugu ja postmodernistlik esteetika, historiograafiline metafiktsioon 31. Eesti kirjanduse põhisuundumusi ja autoreid 20. sajandi lõpus ja 21. sajandi algupoolel (Mehis Heinsaar, Valdur Mikita jt). Kirjandus internetis (blogikirjandus), süntees, humanism, sotsiaalsus ja poliitiline seisukohavõtt, dokumentaalsus ja nn mälukirjandus, lõunaeesti kirjandus ja eestivene kirjandus, vabavärsi kinnistumine luule põhivõimaluseks, draama saab kriisist üle, eksperimentaalne proosa, ulmekirjandus, noorsooproosa.
Selle katkendi toon on vestlev, on tunda suulise kõne kvaliteet. Samal ajal tulevad siia sisse teaduslikkuse poole kalduv kõnelemisviis, osutused Castanedale, keda ei saa klassikalises tähenduses teadusega seostada jne. Kõik need asjad osutavad erinevatele ja üksteisest lahknevatele keelekasutussituatsioonidele või sõnavaradele. Reaalsuse konstrueerimise teemaga seostub ka seesama termin metafiktsioon midagi sellist, kus autor tahtlikult ajab oma tekstis sassi tegelikkuse ja fiktsiooni. Ka selle romaani puhul on see vahekord kahemõtteline, ambivalentne. Küsimus siin taaskord selles, et tegelikkus on nii või teisti meile keeleliselt antud ja tegelikkust oma romaanis saab kirjanik luua ainult keele kaudu. 4. Tegemist on risoomse romaaniga, st romaanil puudub klassikalises mõistes kese tegevusliin, väga kindlalt käsitletud teema
annaabi.ee 
