leidnudki. 2 Mis on minimalism? Minimalism, mis on tuntud ka kui minimaalkunst on Ameerika Ühendriikides 1960. aastatel tekkinud kunstivorm, mis väljendub eelkõige plastika valdkonnas. Vastuliikumisena abstraktsele ekspressionismile püüeldakse minimaalkunstis objektiivsuse, skemaatilise selguse, loogika ja ebaisikulisuse poole. Sel põhjusel taandatakse vormikeel lihtsatele ülevaatlikele, enamasti geomeetrilistele põhivormidele, korrates neid sageli seeriaviisiliselt. Huvi ei paku sageli niivõrd kunstiteos ise kui skulptuuri ja ümbritseva ruumi suhe. Kasutati peamiselt tööstuslikult toodetud materjali ning installatsioonivormi. Eesmärgiks oli ruumi korrastamine, kujundi minimaliseerimine ja kunsti vabastamine üleliigsetest sümbolismist ning liigsetest detailidest. On alati eelistatud lihtsaid geomeetrilisi vorme
kas liigendamata silindervõlvi või vähese liigendusega peegelvõlvi, mis jättis küllaldaselt pinda maalingute jaoks. Palju oli erinevat värvi glasuuritud tellist, terrakotat, majoolikat vastupidiselt klassitsismile mis oli värvilage. Kivi kasutati kas siledate või rusteeritud kiviplokkidena, kusjuures profaanehitiste juures oli iseloomulik alumise korruse ladumine jämedas rustikas, korrus korruselt ülespoole muutus rustika peenemaks. Hilis- renessanssil muutus arhitektuuri vormikeel. Selle asemel et aknaid reeglipäraste vahedega reastada koondati need nüüd sageli rühmadeks või jäeti akende vahele vaheldumisi kitsamad ja laiemad seinapinnad. Sellest tulenev liikumise mulje muutis vastavalt ka fassaadidekoratsioonid skulptuursemaks erinevalt klassitsismile.
Hrrastemaja asukoht on pargi barokset struktuuri vaadeldes ainuvimalik; kindlasti pidi samal khal asetsema ka enne 1881. aastal valminud lossi misas asunud kivist vundamendiga puidust hrrastemaja. Lossi ja je vahel on kha leidnud klassitsistlik kivist monument, mis kujutab neljast kljest volangidena langeva riidega ketud postamenti, millele on asetatud urn. Pole otseseid tendeid, et tegemist on monumendi esialgse asukohaga, kuna mlestussamba klassitsistlik vormikeel eeldaks selle paiknemist pigem inglise stiilis kui barokkpargis. Lisaks oli 19. sajandil tavaprane praktika, et varem pargi vabakujunduslikes inglise stiilis realadel olnud monumendid koondati hrrastemaja vahetusse lhedusse. Krgendikul lossi ja mlestussamba vahetus lheduses paikneb elupuude grupp. Tingituna parki lnest piirava Tartusse suunduva maantee ja idas kulgeva Pedja je asendist, muudab pargi phja-luna suunaline kesktelg lossi khal mne kraadi vrra oma suunda, olles aga ka
ka pastelltoonid. Ma ei ole täitsa kindel, kui palju oli De Stijl mõjutatud Bauhausist, Vene konstruktivistidest, Itaalia futuristidest või dadaistidest, kuid ometi tundub nende vormikeeles olevat sarnasusi. De Stijl´í eesmärk oli küll valmistada masintoodetavaid esemeid, kuid reaalsuses ei saanud see kunagi teoks. Tundub, et nende idee luua totaalne ja kõikehõlmav disain jäigi vaid ideede tasandile. Samas on nende vormikeel tänapäeval äratuntav ning paljud kunstnikud ja disainerid saavad De Stijl’ilikust värvikombinatsioonist ja geomeetriast siiani inspiratsiooni. Kasutatud allikad Paulus, K. (2011). Tootedisain. Asjad minu elus. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia. Kodres, K. (2001). Ilus maja, kaunis ruum. Tallinn: Prisma Prindi Kirjastus. Bhaskaran, L. (2005). Disain läbi aegade. Tallinn: Digipraktik. 5
Lilla-violett Uurimustöö kodunduses Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................................lk3 Värvi ajalugu.........................................................................................................................................lk4 Värvist üldiselt......................................................................................................................................lk5 Mõju inimesele......................................................................................................................................lk6 Värv ruumis...........................................................................................................................................lk7 Värvi kasutamine..............................................................................................
Millet` ja tolle õpilase Israelsi töid jäljendades. Ta otsis professionaalset tuge Brüsseli kunstiakadeemiast ning hiljem isiklikus ateljees oma nõolt, Haagi koolkonna väljapaistvalt esindajalt Anton Mauve`ilt. 1885.aasta sügisel astus van Gogh Antwerpeni kunstiakadeemiasse. Kursused olid väga kasulikud tänu juhendamisele ja elava modelli järgi maalimisele. Kopeerimiskogemusest hoolimata oli tema vormikeel algusest saadik ülimalt isikupärane. Samal ajal oli van Goghile omane portreerida lihtsaid asju, mida ta leidis kodukandi askeetlikust maastikust, vaeste igapäevaelust ja lihtsaimatest esemetest. Tema värvipaletil domineerisid tumepruunid toonid, piltidele olid iseloomulikud paksud ja rasked sügavmustad viirutused. Struktuur ja kontuur Struktuur-osade tervikuks liitmine- on van Goghi hilisloomingu keskne märksõna.
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Maastiku kujundamine Referaat Juhendaja: dots. Mari Nõmmela Tartu 2012 Sisukord 2 Sissejuhatus Referaat ,,Maastiku kujundamine" põhineb Sulev Nurme raamatul ,,Haljasalade kujundamine" (Eesti Põllumajandusülikool. Keskkonnakaitse Instituut. Tartu: 2003). Referaadis käsitletakse maastikukujunduses esinevaid kompositsioone ja rajatisi ja väikevorme, nendega kaasnevaid probleeme ja lahendusi. 3 Kompositsioon maastikukujunduses Ruumi mõistet ei ole võimalik üheselt defineerida. Mõiste ruum jaotatakse kaheks- abstraktseks ja tajutavaks. Abstraktne ruum on matemaatiliselt eksisteeriv ning aitab kirjeldada ja mõista füüsilist ruumi. Tajutav ruum sõltub inimese varasematest kogemustest ning kultuuriruumist kus ta hetkel elab. Ruumi neljas mõõde on aeg. Ruume jaotatakse...
nurgelised vormid, madalast horisondist kõrguvate siluettide väljenduslikkus ja monumentaalsus meenutavad eesti talurahvaarhitektuuri vorme ja rahvalikesse puutöödesse lõigatud lihtsaid ornamente. Eesti kunstiajaloos ainulaadse loomingupärandi kujunemistee viib tagasi Kristjan Raua hilisesse õpinguperioodi Anton Abe kunstikoolis (1899 1901) ja Müncheni Kunstiakadeemias (1901 1903). Tema Eesti oludes esialgu raskelt mõistetav modernistlik vormikeel ja kogu loomingut läbiv tõsimeelne panteistlik suhe kristlikku traditsiooni kujunes välja sajandivahetusel saksakeelses kultuuriruumis maad võtnud Lebensphilosophie ja eesti muinasusundist pärit lihtsakoeliste kujutelmade omapärase sümbioosina. Tema mõjutajateks sajandivahetuse Müncheni kõigele irratsionaalsele avatud ja sümbolismist küllastatud atmosfääris olid sellised tolleaegse saksa kunstiruumi autoriteedid nagu Franz von Lenbach, Arnold Böcklin, Hans Thoma ja Franz von Stuck
Arhitektuur Arhitektuur ehk ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Esiaja arhitektuur ja vanimad kõrgkultuurid Egiptuses ja Mesopotaamias Esiaja arhitektuur · Pronksiaeg (2000 eKr) · Tekkisid esimesed kiviarhitektuuri näited: · Kindlused · Kultusliku tähendusega monumendid: · Menhir vertikaalne maasse püstitatud hiigelkivi · Dolmen kõrvuti püstised kivid, mida katab kiviplaat ( enamasti kalmeehitis) · Kromlehh koosneb menhirist ja dolmenist Näited · Carnaci menhir Prantsusmaal · Poulnabrone dolmen · Iirimaal · Klomehh Stonehenge Suurbritannias Mesopotaamia · 5000 aastat tagasi · Sumerid · Tähtsaim keskus Babüloni linn · Ehitusmaterjalid: päikese käes kuivatatud savitellised Ehitised · Tsikuraadid suured astmelised tornid, mille ülemisel tasandil asus tempel jumalakujuga · Tempel pühamu, kogu elu keskus, töökojad, laod j...
Eesti Maaülikool Vormi-kompositsiooni-ja värvusõpetus Referaat Kompositioon maastikukujunduses 2008 1 Sisukord 1.Ruum ja vorm...............................................................................................................................3 1.1 Ruumi mõiste ning määratlus.................................................................................................3 1.2 Välisruum................................................................................................................................3 1.3 Põhivormid..............................................................................................................................3 1.4 Vormi tajumine........................................................................................................................3 2.Kujundusvõtted maastik...
Keskusehoonetes paiknes ühismajandite administratsioonile lisaks tihti veel muid funktsioonening kolhoosikorra edenedes kujunes nendest üks peamisi kolhooside arhitektuurse eneseväljenduse objekte. Võimaluseö telliti oma keskushoonele eriprojekti. Algselt oli Laeva sovhoosi keskusehoone planeeritud mahukamana, hoone tagumises osas jäi välja ehitamata katlamaja. Hoone esindab 1970. teisele poolele omast ratsionaalset nõukogude modernismi, millele on omane uusfunktsionalistlik vormikeel. Uusfunktsionalismi tulektu Eesti nõukogude perioodi maaarhitektuuris seostatakse tihti Toomas Reinu isikuga, kelle tööde hulka kuulub mitu silmapaistvat kolhoosi- ja sovhoosikekust. Laeva keskusehoone ülesehitus on kahekorruseline ja väline vorm iseloomustab jõuliselt liigendatud mahtude vaheldumist. Rõhutatud on hoone kõrge katusega tsentraalset saalikorpuse osa. Plaanilt on hoone geomeetrilise korrapäratu kujuga, see on tema iseloomulik omadus
mööblitükid. Rahvusromantilise suuna viljelejana püstitas ta ühena esimestest küsimuse eesti arhitektuuri rahvuslikkusest. Karl Burmani(vanem) projekteeritud Kalevi seltsimaja Pirital, mis ilmekalt sünteesis moodsust ja rahvuslikkust, on jäänud Eesti arhitektuuri sümbolehitiseks. 19. Mis sai Eesti kunstist 1940ndatel ja 1950ndate algul? Kuidas seda ametlikku joont nimetatakse? Mida ametlikult ülistati, milline oli vormikeel? Tornid! Näited (Stalinism) Esimene Nõukogude okupatsiooni aasta põhjustas eesti kunstis väiksemaid muutusi kui Eesti ühiskonnas. Uue valitsuse eesmärk oli kunstnikke näiliselt olukorraga lepitada ning seeläbi rahvastki rahustada. Riigi rahaga telliti võimudele meelepärase temaatikaga kunsti ja igasuguste miitingute-rongkäikude kujundusi, samas jagati raha poliitiliselt neutraalsetele kunstnikele. Suur
Keskusehoonetes paiknes ühismajandite administratsioonile lisaks tihti veel muid funktsioonening kolhoosikorra edenedes kujunes nendest üks peamisi kolhooside arhitektuurse eneseväljenduse objekte. Võimaluseö telliti oma keskushoonele eriprojekti. Algselt oli Laeva sovhoosi keskusehoone planeeritud mahukamana, hoone tagumises osas jäi välja ehitamata katlamaja. Hoone esindab 1970. teisele poolele omast ratsionaalset nõukogude modernismi, millele on omane uusfunktsionalistlik vormikeel. Uusfunktsionalismi tulektu Eesti nõukogude perioodi maaarhitektuuris seostatakse tihti Toomas Reinu isikuga, kelle tööde hulka kuulub mitu silmapaistvat kolhoosi- ja sovhoosikekust. Laeva keskusehoone ülesehitus on kahekorruseline ja väline vorm iseloomustab jõuliselt liigendatud mahtude vaheldumist. Rõhutatud on hoone kõrge katusega tsentraalset saalikorpuse osa. Plaanilt on hoone geomeetrilise korrapäratu kujuga, see on tema iseloomulik omadus
Ivar Grünthal Ta on olnud Rootsis arst. Esimene raamat ilmus 1951 ja aktiivne kirjutamine kestab 60ndateni välja. Luulekogu ,,Mõõt on täis" viitas sellele, et ta enam kirjutada ei soovi. Seda on ta põhjendanud sellest, et see ainela, millest ta kirjutab on hakanud end ammendanud, ja ta ei osanud enam midagi kirjutada. Temaatiliselt on ta ootuspärane pagulasluuletaja, kuid see kuidas see hakkab luules välja nägema, eristub tugevalt teistest. Tal on väga range vormikeel ühendunud modernistlikul pulbitseva sisu ja/või keelega. Karl Ristikiv (Luule) Ta ainus luulekogu ilmub 70ndate alguses, kuid luule ise on sündinud 40ndate/50ndatel aastatel. Kui panna need luuletajad kõrvuti, siis ka Ristikivi osaleb modernistlikus pöördes. Tema fenomen on see, et ta on ühe luulekogu autor, kuid see üks luulekogu on üks oulisimaid 20nda sajandi luulekogusid. 12.Loeng (Luule ja proosa) Urve Karusk · 1968 Savi Lõpetas Toronto Ülikooli sotsioloogia alal
Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi Loeng nr 1 (13.02.2008) Aeg ja taust Ajaloolis-kultuuriline situatsioon hakkab muutuma 80ndate keskpaigast, mil võimule tuleb Gorbatsov. Uus noor läänele väga imponeeriv poliitik hakkab ellu viima uuenduste poliitikat. Hakkab vana, väsinud kokkukukkumise äärel olevat süsteemi reformima. See poliitika kukub aga läbi ja ennekõike seepärast, et see juht hakkab neid novaatorlikke ideid ellu viima vana süsteemi raames ja need ideed ei jõua selles kontekstis praktikasse. 80ndate keskpaigast hakkab stagnatsioon taanduma ja õhus on midagi uut. Eestis Nihked Nõukogude Liidu asjajamises hakkavad Eestis olulist rolli mängima ja võimenduma. Siin tunnetatakse seda teravamalt. 80ndate ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
